Rõngu pärimus

Loodus ja metsloomad

E 75705 < Rõngu khk., Uderna v. - Linda Särg, õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jõulusid pühitseti mitmesuguste pruukide ja kommete täitmisega, kuna jõulupuude põletamise kultus on alles hilisemal ajal, ristiusu tulekul pinda leidnud. Minu koduvallas on umbes aastat 40-50 tagasi esmakordselt jõulupuud põletatud.

E 74504 < Rõngu khk., Laanematsi t. - E. Peep, Tartu õpil. (1929) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
(Jõulukombeid)
On jõudnud kätte see õnnis õhtu, siis tuuakse juba varem kodutoodud kuusk tuppa, riputatakse ta nööriga lae alla või jälle asetatakse auguga pingisse. Seotakse küünlad ja mõned poest toodud kompvekid külge - nii laste häämeeleks. Küünlad süüdatakse põlema ja majarahvas koguneb ümber kuuse. Perest vanem, kas vanaisa või pereisa võtab palveraamatu ja loeb säält palve. Siis lauldakse jõululaule ja viidetakse aega, kuni küünlad põlevad.

E 79949 < Rõngu khk., Aakre v. - A. Tarvei, Tartu Poeglaste Gümn. õpil. < rahvasuust (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Peidetud varandus
Rõngu kihelkonnas Aakre vallas on kaks mäge lähistikku. Üks Rootsimägi, teine Kunimägi. Vanasti pidanud venelased ja rootslased sääl sõda. Venelased Kunimäel ja rootslased Rootsimäel. Venelased kaotanud sõjas oma kuninga, mille järele hakatud mäge Kunimäeks nimetama. Pääle sõja olevat maetud mõlematesse mägedesse kullakatel, mida ühendavat kuldkett.
Kirikmägi.
Tartumaal Meeri vallas Elva jõe ligidal asub mägi, mida nimetatakse Kirikmäeks. Mägi on oma nime sellest saanud, et seal vanast kirik asunud. Et aga kolm venda korraga kirikusse tulnud, vajunud kirik ühes seesoleva rahvaga maa sisse.

E 80922 (8) < Rõngu khk. - Linda Mäll, Tartu Õpetajate Seminari õpil. < Luise Palu, 52 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Vana-aasta õhtul]
Võetakse huupi lõhutud puuhalge sülle, kui on paarisarv, saab mehele sel aastal, paaritu arv jätab endisse seisukorda.

E 80928 (3) < Rõngu khk. - ? Tartu Õpetajate Seminari õpil. < August Tober (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui jõulukuusel on pärast ehete võtmist enam viie kui kuue haruga pööriseid, tuleb nälja-aasta.

E 80935 (31) < Rõngu khk. - ? Tartu Õpetajate Seminari õpil. < August Tober (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Uuel aastal tuua tuppa sületäis puid, lugemata. On neid juhtunud paarisarv, abiellub tooja sel aastal, paaritu arvu korral jääb veel ootama.

E 82020/1 (2) < Rõngu khk., Kirepi v., Tammistu k. - E. Einberg, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < pr. E. Braun (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vanasti kartis rahvas nõidust. Kord sündinud ühel naisel laps. Naine valvanud ööd ja päevad last, et vanapagan teda ära ei saaks viia.
Vanapagan raidunud metsas puid. Temast möödudes küsinud üks mees, mida ta teeb. Vanapagan vastanud: "Teen, teen titekest, raiun lepast lapsukest. Ühel naisel sündis laps. Ta valvab aga ööd ja päevad last. Varssi aga läheb ta leiba ahju panema ja niikaua vahetan ma ta lapse ära."
Kui naine leiba ahju läks panema, vahetas Vanapagan lapsed ära, kuid ta polnud oma lepast last veel täiesti valmis saanud ja see oli laperguseks jäänud.
Tagasi tulles leidis naine, et ta laps ära vahetatud ja läks Soome targalt nõu küsima. Tark käskis tal ahju hästi kuumaks kütta, lapse labidale panna ja teha nagu tahaks ta last ahju panna. Naine teinudki nii. Sääl tulnud Vanapagan, visanud naise lapse sängile, võtnud labidalt oma lapse ja jooksnud minema, öeldes: "Igal oma armas, olgu lepane või lihane."

E 82124 (9) < Rõngu khk., Aakre v. - Erna Siimann, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Erna Siimanni ema ja isa (1932) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui uusaastal puud olid härmas, siis pidi jaanipäeval sadama müristamisvihma.

E 82126 (20) < Rõngu khk., Aakre v. - Erna Siimann, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Erna Siimanni ema ja isa (1932) Sisestas Aire Kuusk 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Soovis keegi leida palju linnupesi, siis võis ta seda. Selleks tuli joosta vastupäeva kolm korda ümber maja. Laastuid pidi ta sääljuures sülle võtma. See toiming pidi sündima suurel neljapäeval.

E 82337/8 (2) < Rõngu khk., Aakre v. - Lydia Eller, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < M. Eller (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord peksnud vaene mees kootidega reht. Töö edenenud väga visalt. Korraga näeb vaene mees Jeesust enese kõrval seisvat ja ta tööd vaatlevat. Jeesus ütelnud: "See töö edeneb sul väga aeglaselt. Kunas sa saad sellega üksi valmis?" Vaene mees vastanud: "Mul pole kedagi abilist. Pean ju tegema kõik tööd üksi." Jeesus ütelnud: "Ma näen, et sa oled hoolas mees. Ma aitan sul rehe ära peksa." Ja Jeesus oli pannud tapna äärest põlema, kõndinud ise ümber tule ja lausunud: "Laurits, tasa! Laurits, tasa!" Ja kohe kogunenud terad ühele poole ja põhk teisele poole. Nõnda peksnud vaene mees oma rehe kerge vaevaga.
Rikas mees, kuulda saades, et vaene mees nii ruttu ja kerge vaevaga oma rehe saanud ära peksa, läinud kuulama, kuidas see tal juhtus. Rikas mees läinud koju ja teinud nii, kuidas seda vaene mees jutustanud, pannud ka tapna äärest põlema ja hüüdnud: "Laurits tasa! Laurits tasa!" Kuid kogu tapan ja ka hoone oli põlenud rikkal mehel ära.

ERA II 23, 139/41 (1) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. - Edgar Eisenschmidt < Ann Vutt, s. 1846 (1926) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Kadi Sarv
Ussi sõnad. (Vasklase ja kiriva sõnad).
Kiriv kui sa minnu kiusama tuled kümnega
Mina sulle kahekümnega vasta
Must kui sa minnu murdma tuled kahekümnega
Mina sulle kolmekümnega vasta
Vasklane kui sa minnu kavalalt hammustama tuled kolmekümnega
Mina sulle säitsmekümnega vasta
Amen.
Kui uss hammustanud, siis tuleb neid sõnu kolm korda või üheksa korda haiget kohta üle silitsedes ja voolides. Puretud koht tuleb veega üle pesta ja tubaka leht peale panna.
Ussi hammustatud ei tohi tuli hoonesse minna, siis hakkab kõvasti paistetama.
Kui uss hammustanud võib ka välja-sia sitta peale panna. Võetakse värsket sia sitta võimalikult rohkem "hea suur hunik" ja pannakse see lapiga hammustatud koha peale.

ERA II 138, 443 (33) < Rõngu khk. ja Rannu khk. - H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed
Lutikaid ei tohi hävitada vanakuu ajal, siis sigib neid noorel kuul veel rohkem.

ERA II 138, 443 (34) < Rõngu khk. ja Rannu khk. - H. Lell (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ebausk, kombed
Kodukäijate vastu abinõuks on seinas olevasse tühja oksaauku lepapuust punn lüüa.

ERA II 242, 211/2 (2) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ja tõne lugu johtusi säälsaman, varsti peräst edimäst.
Kui üitskõrd Alek V. südaüüse läits läbi Tõresuu kodu. Kuuleb, kuis lahutas jääd, iks praks ja praks. Jääs kaema ja näie, et peris alaste miis ragu jääd katski. Varsti jõudse mulgu valmis ja siis karanu kartsumdi vette, tennu viil mõne mull-mull ja olnudki põhjan. Alekseil tulnud hirm pääle ja kaenu, kuis Tõresuust vällä saab.
Praegu on see soo enamuses juba (üles) kuivanud, isegi mõnda kohta on tihe padristik pääle kasvanud ja kohati ka üleski haritud. Aga inimestel, kes neid jutte kuulnud, on ikka teatud hirm sellest soost läbi minnes.

ERA II 242, 212/6 (3) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu kodukohast umbes 1 kilumeetri kaugusel om suur ja tihe padristik, hulk väikeste loikega nn. "loiguräba. See nimetus om tulnud sellest, et temän om hulka väikesi loike.
Veel huvitavam oleks see, et selles loiguräbas asub suur imeline kivi. Kui sinna otsa ronida, siis vahi, nagu mõnest kõrgest tornist.
Kui om suur kivi, siis piab temäst ometi midägi tiidmä.
Kord lännu naine oma väikese latsega mõtsa siini otsma. Ta käinu terve valla mõtsad läbi, aga koskilt pole ta siini leidnu.
Mõtelnu, et kui läheksin õge loiguräppa, vast säält ehk levvä. Tettu! Lähvä sis loiguräppa. Jõvvava sinnä ja näevä äkke suurt halli udukogu hõljumas kivi kohal. Kivi juures olli üits sõnajalapõõsas. Sõnajalapõõsast roomanud välla uss ja ütelnu naisele, et mis naine ja laps siit tahava saia ja roomanu sis (tagasi) ise kivi külgepidi üles ja kadunud udusse.
Ei tea, mis ta küll võis tähendada! Saanud paar minutit mööda, kui põõsast karanuva vällä kolm mehikest ja küsinuva naiselt ja ta latselt: "Mis te tahate siit saada?
Naine üten latsega plaganud kivi juurest kus seda ja tõist! Joosnuva, joosnuva tükk maad, viimäte jõudnuva sinnasamma kivi manu, kus ennegi hõljunu hall udukogu kivi kohal üleval. Jälle naine mõtelnu, mis põrgut sii ometigi tähendab. Saisnu sis tükk aiga kivi man. Tahtnu parajade minema, kui põõsa alt karanu välla suur must miis, püss sällan ja viinu sis naise üten latsega kivi otsa halli udukokku.
Peräst seda kadunud kõik udu kivi kottalt, aga naist-last ei leitud kuskilt.
Kivi aga seisab tänapäevani ühes sõnajalapõõsaga.
[+ üleskirjutaja joonistus kivist]

ERA II 242, 221/5 (6) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lepa t. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Mihkel Mooses, 59 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ega aasta jaanipäeva õdagu anti Kanakülan moonameestele naps viina ja toop õlut.
Üitskõrd, kui näile jagati õlut, näeva äkki, et viinavabriku korstnast tuleb armetu suur tulejuga välla, umbes käevarre pikune ja jämmune ja lätt ussi muudu vingerdaden Tõresuu poole.
Säält pöördse ta tagasi ja tulli Kanaküla muru pääle. Sääl käis ta kõik aidausse läbi, aga koskile es saa ta sisse, sest et moonamehe olliva teda taka ajanuva. Tollel momendil tõusis ta õkva kui tulesammas taiva alla ja lännu jutustaja Mihkel Moosese sünnikohta ja laskse sepikoja ette maha. Säält vingerd ta edesi aida usse ette, aga sinna sisse ta es saa, sest sääl olli ristiga võti iin, mis seisab sääl veel praegugi.
Sääl tullu välla jutustaja esa Jaak Mooses, kes oli ümbruskonnale tuntud väga suur maa-arst. Sinna käis isegi välismaalt arstid nõu küsimas. Temal oli nn. nõiasõnade raamat ehk seitsmemoosese raamat. Kui kellelgi midagi haigestus, viidi ta vana papa juurde arstimisele. Tema luges oma nõiasõnad ükskõik kellele, kas veele, rasvale või muule ainele ja käskis siis määrida seda looma või inimese valutekitavale kohale. Nii arstis ta palju hädalisi. Läinud aastal, muidugi tuleb arvestada 1938. a., ta suri 98 a. vanaduses.
Aga ka halba võis ta teha, ainult neile, kes tema peale halba sõna ütlesid. Toon ühe näite sellisest.
Kui üitskõrd J. N., Aakre valla elanik, läinud sepalt kodu. Kohe kesk metsa tulnud vastu terve kari jäneseid, nii et kuskilt pole ta saanud väljapääsu. J. N. ei jäänud muud üle, kui tagasi pöörduda sepikoja juurde vana papa palvetele. Neid juhtumisi oli väga ja väga palju.
Ta tahtse pisuhända taiva ala kinni panna, aga oma poja palvete pääle jätse ta pisuhänna kinni panemata. Kohe tõusnu pisuhänd üles ja lännu taiva all vingerdaden "Targapää poole ja kadunud sääl nn. Karjusmäe alla allikade.
Tollest saadik pääle on kadunu kõik tondi- ja pisuhännajutud.

ERA II 242, 225/6 (7) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Sillaotsa t. < Sangaste khk. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < Hans Vaher, 86 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Veel üits tondi vemp
See olli just Aakre mõisa jõel Jülsi talu kohal, kus parajade kari söönu. Söönu kõik moonamehe hainamaa pallas. Mees pahanu selle pääle ja vandunu tulist kurja suust välla. Kohe tõusnu jõest suur mürin ja ühes sellega ka mailmatu suur viisammas pisti ja lännu niidetu ja ka osalt kuivadetu hainu pääle ja viinu kate vakamaa haina üles kõrgede, kuni pia pilvini (ainult selle mihe haina, kes vandse). Säält lasknu sis iks maha poole ja maha poole, kuni lännu läbi kate talu vahelt. Tõsel talul purust katuse nurga. Säält aga lännu edesi kate versta kaugusele ja sadanu sis maha. Päältvaatajate üteluste järgi olliva ollu musta kui ütsi.

ERA II 242, 231/4 (9) < Rõngu khk., Aakre v. - Johanna Vaher, Aakre algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Aakre mõisast kolme kilumeetri kaugusel Puka-Tõrva suurtii veeren om Kure kolme pedäje mägi. Vanaste Suure Põhjasõja aigu olli Rootsi kuningas Gustav Adolf oma kate ministriga söönu sääl lõunat. Õkva süümise aigu tullu neile vaenlane Pikasilla poolt pääle. Neil es ole ka sis enamb midagi tetä, kui jätnuva kõtu tühjas ja nakanuva vaenlasele vastu. Paari nädaliga olli vaenlane (vaenlane) võidetu ja na tulliva tagasi Kure kolme pedäje mäele. Sääl na istutanuva ommi mälestuses kolm pedäjet. Igaüits omale. Kure kolme teeharu vahele.
Peräst istutamist läinud kuningas üten oma kate ministriga Pärnu. Pärnun maandunu nätal aiga ja sis sõitnuva oma kodumaale Rootsi tagasi.
Rootsi jõuden seletanu kuningas, et küll olli sellen väiksen Eestin tublisid sõdureid. Ei võinu mõteldagi. Võitlus olli väga rasse, kuid siski vahvatel eestlastel ei tähendanu sii mitte midägi.
Saanu nätal müüda, kui kuningal tullu tahtmine omma kodumaale tagasi, aga kust sa ikka saad.
Kuninga istutatu puu seisava tänapäevani. Na ommava nüid õige suure. Praegu om neid kaits. Mõni aasta tagasi olli kohalik peremees üte maha lõiganu.
Nu ülejäänu kaits oma võetu loodusekaitse alla ja nii nüid piava tunnustama, et meie maal om võidelnu vahva kuningas Gustav Adolf.
Nüüd om ta juba ammu-ammu surnud, aga mälestus väiksen Eestin ei kao.
[+ lk 232 üleskirjutaja joonistus "Kolm mända Kure mäel"; jutus on kolm pedäjät.]

ERA II 242, 245/6 (5) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k., Lutsu t. - Laine Luts, Aakre algkooli õpilane < Karl Luts, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ennem elanud Lepke talus Jüri Ritson. Ta olnud muidu päris julge mees, kuid kartnud koledasti tonte. Talle olevat kolm korda unel öeldud, et Aadremäel Ritsoni kodukoha lähedal olevat maetud rahapada. Vaim olevat tal unes käskinud ka kaevama minna ja seletanud, kuskohal varandus seisab. Mees oli aga arg ja ei julgenud minna. Rahapada ei ole leitud ja kaevatud ka ei ole.

ERA II 242, 256 (16) < Rõngu khk., Aakre v., Põhu k. - Laine Luts, Aakre algkooli õpilane < Simon Luts, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kure mäel on säilinud veel rootsiaegsed männid. Sel mäel olevat kord Rootsi kuningas Karl XII ja kaks kindralit lõunat söönud. Pärast sööki istutanud igaüks omale männi. Üks mänd on maha lõigatud, kuna kaks kasvavad rahulikult edasi.