Sangaste pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 52885/7 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Sangaste Linnamägi
Linnamägi on Sangaste vallas Mäekülas, Sangaste kihelkonnas, 5? versta Sangaste kirikust põhja pool. Keeni jaamast seitse versta, Restu-Pringi maanteest poolteist versta, Enno talust 350 sülda. Talude kruntisid välja mõõtes on krahv Berg välja graveerinud Linnamäe alla kuuluva maa ühes Kirikjärvega; mäe edela poole jalale on ehitanud väikse maja, kus elab mäevaht.
Sangaste Linnamägi on Otepää kõrgustiku edelapoolses osas. Et tema juure saada, tuleb mõni verst vaheldavate küngaste ja orgude keskelt läbi minna. Loodusliku mäe seisukohta kasutades on inimene teda veel kindlustanud omapäraselt: vallide ja kraavidega nõlvad äkiliseks teinud. Sellepärast näeb Linnamägi välja neljakandilisena, hästi kindlustatud, muistse aja hiiglasena mägede ja küngaste keskel väikse veekogu, Kirikjärve kaldal.
Linnamäelt avaneb vaade ümbruse pääle: õhtas silmapiiril valendab Võrtsjärv, lõunas sinetavad Karula mägede siluetid, siis Haanja Suur-Munamägi. Lähedal olevatest kõrgustikkudest suuremad on: kirdes 1/4 versta kaugusel on Uniku Hiiemägi - kõrgem kui Linnamägi 100 x, põhjas ühe versta kaugusel on Harimägi, mille absoluutne kõrgus on 250 m. Linnamäest edela poole on Matu mägi 3/4 versta kaugusel, niisama kõrge kui Uniku Hiiemägi. Õhtu pool mäe all on heinamaa, mis pika kitsa niidukaelana tuleb põhja poolt Hiiemäe õhtapoolse külje alt ja läheb lõuna poole. Linnamäest mööda saades võtab sihi kaugusse ja ümbritseb terrasidena lõuna poole madalamaks minevat Linnamäe osa, ise lõuna kohal oruks minnes. Heinamaa on 60 aastat tagasi läbipääsemata mäda olnud. Üle selle heinamaa, loode pool on madal maakünnis, mis lõunasse ja hommikusse lagendikuna edasi läheb. Hommiku pool, kohe mäe külje all on Kirgjärv. Järve kirdepoolsest otsast samas sihis edasi läheb sügav kraav, mille kallastel põõsad kasvavad, seda nimetakse Udila oruks, järve kagupoolsest otsast läheb samasugune kraav kagu sihis, mida Endo oruks nimetakse. Vanad inimesed kinnitavad, et Linnamäelt on tulnud üks maa-alune tee Endo orgu ja teine maa-alune tee Udila orgu, mida ka Röövlioruks nimetakse. Vanaaegne maantee on läinud Linnamäest mööda 1/2 versta kaugusel, Kirikjärve tagant, Sangaste mõisast tulles otsesihis üle Hasimäe Pühajärve poole. Siin on röövlid üle tee ketid tõmmanud ja inimesi kinni pidades neid paljaks röövinud - sellest siis ka org on nime saanud. Praegu on see tee külavaheteena alles.
Põhja pool on mägestik. Siin ei ole looduse poolt Linnamäe juure pääsemiseks takistusi ees, sest et Linnamäe ja Uniko Hiiemägede vahel ainult lohk on. Siin on kaitseks ehitatud vall. See vall algab punkt I-sest järve äärest ja läheb 375? sihis, 100,8 m pikkuses kuni punkt II-ni heinamaa kraavini. Punkt I-se ja järve vahel on suur lohk, mille veeru pikkus tema põhjast kuni valli harjani on 32,2 m: veeru kaldnurk on 10°, sügavus valli kõrguseni 1603 cm. Saarmann räägib, et seda lohku ennemalt pole olnud.
Umbes lohu kohalt pidanud minema madalane tee põhja poolt järve Udila orgu. Umbes valli keskpaigas on 3-4 aastat tagasi ümargune pangilaiune auk olnud - 5 jalga sügav. Augu põhjas olnud must muld. Kündmisega on auk kinni läinud. Seda on Saarmann näinud.
(Saarmann on Uniko talu põline peremees, 72 a. vana.)
Linnamäel ülevalt on keldriuks mäe sisse viinud. Uks on rauast olnud, alati poollahti seisnud. Seestpoolt ukse on trepp alla viinud. Pärast on uksele kivi ette veeretatud ja viimati lastud teomeestel uks koguni kinni panna. 78 aastat tagasi on uks veel näha olnud. Seda on näinud Uniku talu omaniku Saarmanni ema Eva.
Linnamägi ei ole mitte päält tasane, seal on palju kaevamas käidud, kes kulda ja hõbedat otsimas, kes mäe konstruktsioonist huvitatud olles. Kõiki mäepäälist katab lepapõõsastik ja harvad noored puud. Otsisin kaevu kohta, kuid midagi sellesarnast polnud. Märt Saarmann teab rääkida Linnamäe otsas olevast kaevust, et see kaev olnud ühe kaardi pääle üles tähendatud, mis on Sangaste mõisa valitsejal von Jepardil kaasas olnud. See praegu enam ei ela.
Vana peremees Saarmann räägib, et aastat 60 tagasi on ta leidnud mitmed kivikirved, lubjakivist ja raudkivist, nõndasamuti ka nooleotsasi nendesama kividest, ta on nad ära kaotanud.
Rahvas räägib, et Linnamägi on olnud vanaaegne eestlaste Linnamägi, Uniko mägi, Hiiemägi ja matusekoht. Saarmann on Hiiemäge kaevanud ja leidnud maa seest tuhka, kahe kihi süsi, seda tuhka pestes on järele jäänud luuosad (luutuhk).
Teised nimetavad mäge Lossimäeks ja seletavad, et see on endise katoliku piiskopi asupaik. Selle lossi varandus olla Kirgjärves, peal olla tal härjaike, et mitte üles ei tõuseks.
Üks venelane hakanud kord kraavi kaevama, et järve tühjaks lasta ja varandus selle põhjast välja tuua, kuid jäänud pimedaks. Lõigatud kraavi koht on praegu näha.

E 52898 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Märkus saadetise ees: "Kopeeritud arheoloogia kabineti kogust."
[Linn Kuikatsi Juudapalus]
Mägiste jaamast 4 versta, Priipalu ja Riia-Tartu postitee vahel Juudapalu metsas on kivikalme. Ennem on kiva väga palju olnud, aga nüüd on nad ehitamise jaoks laiali veetud.
Praegu on kive vähe, mõnes kohas on paar-kolm tükki reas, siis on näha, et vahepealt on jälle ära veetud. Kivide läbimõõt on 1-11/2 meetrini, nad on pealt sammeldanud ja heina sisse kasvanud. Maapind on tasane, liivane, pääl kasvavad männad.
Vanajuudas ehitanud kord omale linna, selleks kannud kinda sees kiva kokku. Linn oleks pea valmis olnud, kuid üks kivi kukkunud kinda seest maha, sest pöial olnud katki. Selle kivi kõrgus olnud 1 süld. Linn pidanud enne kukke valmis saama, aga sääl kirenud korraga kukk ja kõik ehitus varisenud kokku. Säält siis tekkinud kivilademik, kellest saanud ka oma nime Juudapalu.

E 52914 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Põrguhaud
Rõngu lossist verst maad Väikse Rõngu poole, tee ääres on haud, mida rahvas Põrguhauaks ja ka sõjaaegseks pelgupaigaks hüüab. Näeb välja nagu sisselangenud koobas, soost ümbritsetud.
Räägitakse järgmiselt.
Sõda oli maa lagedaks rüüstanud, talud ja külad tuhahunikuteks muutnud. Peavarjuta rahvas, kes hävitava raua eest põgenemisega peasenud, ehitanud endale maa alla koopad. Et ka seal julge pole võidud olla, saadetud vahid välja puude otsa, kes märkidega röövlisalkade lähenemisest teada annud. Nii näinud vahid, et vaenlased ratsahobustega Hiiemäelt tulnud (praegune surnuaia koht Rõngu kiriku lähedal), aga et soo vahel olnud, pööranud tagasi. Nimetatud peidupaik on põrguhaud, jutust on aimata, et sel ajal vistist Rõngu lossi polnud.

E 81925/6 < Sangaste khk., Restu v. - Sale Vellner, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Miina Tiidemann (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Uhtjärve saamine
Võrumaal Urvaste kerku man om järv, nimega Uhtjärv. Temä saamislugu om järgmine.
Kate suure mäe vahel, orun, ollu kerk. Rahvas ja opetaja olluva väegä patutse ja tuuperäst Jummal lasknu pilve taivast alla sadada kerku pääle. Kerk saanu hukka ja kullast kellä jäänuvä järve põhja.
Rahvas tahtnu kellu vällä tuvva, aga toda saanu ikkegi sõss tetä, kui ütski vanatütrik ei kae tuud toimetust päält.
Üte pähäpäävä kuulutet kerkun kanslist, mis om nüit mäe otsan, et tuleve pühäpääväl kõik mihe Uhtjärve viirde tulesiva kellu vällä kiskma ja et ütski vanatütrik ei tohi päält kaema tulla.
Tõse pühäpäävä hummugu ollugi kõik mihe kottal, tuuperäst et egäüts tahtse kallid kellu nätä.
Keskpäävä aigu ollu kellä joba piä perve pääl, aga sääl lännü üts vanatütrik müüda ja kaenu alla järve poole, nii õkva lännu kõik keti katski ja kellä sadanuva järve tagasi.
Nüit ei saa neid enäp kätte, tuuperäst et na omma huupis kaduma lännu.

ERA I 2, 141/2 (5) < Sangaste khk., Tõlliste-Uniküla algkool - A. Frants (1929) Sisestas USN, Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
ragan (~rakkan) - ei tunta; ragana sitt - ei tunta; suri - koer, kelm inimene, eriti niisugune, kes armastab varastada, petta, valetada ja teist ülelüüa ~sulik, ~sulipoiss; pau - ei tunta; lähk - ei tunta; äio - hällitades öeldakse "äio, äio, kussu, kussu!" eriti nutvaile väikseile lastele; äiatar - ei tunta; sortsmine ~tsortsmine - vett (vedelikku) natukehaaval valama: kui lehmi lüpsta kästakse, öeldakse "mine tsortsute ta ära!" või kui lehmal või hobusel kusi kinni, siis öeldakse "ta tsortsutes ennegi kust!" ka inimese kohta; arp - herk - kartlik loom, arp hobune; arbmine - võõrdumine - imevaid noori loomi arbitakse s.o. võõrutatakse imemisest; lummine - ei tunta; lumja - ei tunta; altmaakäija - otseselt ei tunta, küll on aga öeldisi: "vili läks altmaa, asi läks altmaa ~vettvedama ~luhta ~virri, viimast eriti loomade kohta, nagu põrsas-vasikas jäi virri"; vihur - ei tunta; mekelmüts - mehkeldaja, liibitseja; viruskundra - ei tunta; viruskikas - ei tunta, küll aga tuntakse: virusk - nutune, viriseja; kurukikas - ei tunta; poostel - loom, inimene, kes kõik kohad läbi nuhib; paasteldama - nuhkima, tuhnima; puusli - ei tunta; muuk - inimene, kes ei räägi kui temaga kõneldakse (mitte tumm), tuntakse ka öeldisi: "täistopidu kui muuk"; katsk - õnnetus, ikaldus, häda, halb haigus, täid seljas; katskja kool - väga suur häda, õnnetus; näkk või näks - tuntakse järgmisi öeldisi: "koer näksas (hammustas), inimene näksas - pilkas, läksime näksu - tülli - otseselt ei tunta seda sõna."; koll - hirmutis, lastetont, suur tont; konn - on olemas öeldisi: "kuradi konn (sõimusõna), väike kui konn, uhke kui konn, kargas kui konn - suurustab - need sõnad hääldatakse nii et "n" hääldamine sünnib keelepäraga nina kaudu: konn "n" hääldatakse rohkem keeleotsaga läbi nina - muhk, mis tekib löödud kohale, paistetusele. mumm - sama mis muuk; pusa - täi; uss, pusa - arg-kartlik inimene, saamatu, pikatoimeline inimene; kääbus - väike; melk - ei tunta; empli - ei tunta, küll aga embeldama - s.o. mehkeldama, eriti poisid tüdrukute ümber armastuse asjus; tilpamine - sabas sörkimine, järele jooksmine; piiul - tühjajutu ajaja ~jututask ~külakell, luuraja, salakuulaja; pargiajaja - tühjajutu ajaja, laimaja - "mis sa ajad parka! Ära parka!" vilbus - ei tunta, virp - ei tunta

ERA I 2, 143/4 (5) < Sangaste khk., Sooru v. - K. Meos (1929) Sisestas USN, Kollatsioneeris Luule Krikmann 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Selles küsimuses esitatud sõnadest tuntakse järgmisi:
rakkan - pudev, vähe vastu pidav asi
poostel - püsimata, igalepoole tikkuv
poosteldama - igale poole põhjuseta tikkuma
näkk - veevaim, vesineitsi
koll - hirmutis, "surnujumal"
konn - tuttav kahepaikne. Öeldakse veel: "taevataadi lammas /lehm/"
empli - ämblik
mumm laste keeles täi
pusa ka "madu" tähenduses
kääbus - päkapiku mees, väikse kasvuga inimene

ERA II 7, 775 (4) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alajaagu talu aida taga asuvat ka ohvrikivi, kuhu vanasti andeid viidud ja ohverdatud. Rahvas rääkinud, et selle kivi all kurat asunud, sest olevat näinud teda aovidevikus sinna kivi alla minevat. Samasugune kivi teatakse asuvat ka Vanausse talu rehe kõrval, kuhu Vanausse vana peremees ohvriandeid viinud. (Vanausse ohvrikivi olen isiklikult näinud: madal maakivi, päält kaunis lai ja suur nõgu keskel, kuhu vihma ajal suur vihmalomp pääle jääb. Sellest kivist teavad kohalikud inimesed mõnda jutustada, kuna Alajaagu ohvrikivi ma pole näinud, ega tea ka kohalikud elanikud sellest midagi. Küll on aga Alajaagu nimi vaimudega ühenduses. E. T. märkus.)

ERA II 7, 776 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Kord olnud Mäeküla rahvas (Taagepera keskel) Lagesoo ääres asuval karjamaal õitsel. Sääl karjamaal asunud sarnane kivi, kui sinna pääle keegi kauemaks istunud, jäänud kohe magama. Karjased pole julgenud kunagi sinna istuda. Üks õitselistest läinud sinna kivile, istunud ja jäänud tukkuma. Korraga kuulnud ta päris selgesti, et teda hüütakse: "Jaan, Jaan!" Ta läinud hüüdmise poole. See viinud teda ikka kaugemale, kaugemale, viimaks isegi sohu. Kui teised õitselised ärganud ja poisi leidnud puuduvat, hakanud teda otsima, pole aga leidnud. Viimati leidnud üks karjapoiss ta mütsi Koopsaare lähedalt võsikust, muud midagi.

ERA II 7, 778 (2) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Keegi näinud jälle kuradit õhtul pääle päeva. Näinud välja nagu heina ruga. Juure minnes moondanud enese kiviks. Teisel kadunud jälle äkki silmi eest.

ERA II 7, 780 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanemad inimesed kõnelnud tihti, et nad kuulnud Valgjärvest undamisi (Helmes tarvitatakse undamisi, E. T. märkus) kellalöömist, eriti õhtuti, tema sõber Eiber pole seda aga uskunud. Korra tulnud ta Valgjärve kõrtsist koju ja kuulnud äkki kirikukella kaja järvest. Imestanud. Pikema uurimise järele veendunud, et see polnud midagi muud kui Helme kiriku kellalöömine, mis järves nii selgesti vastu kajanud.

ERA II 57, 132 < Sangaste khk., Tõlliste v., Uniküla k. - A. Frants < vastus ERA ringkirjale (1932) Sisestas USN ja Mare Kalda, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Käesolevat Teile tagasi saates teatan, et Uniküla algkooli kooliringkonnas ei leidu inimesi, kelledelt võiks saada teateid käesolevais küsimusis [ERA ringkiri juturepertuaari kogumiseks 1932] ettetoodud asiolude kohta.
Kooli ümbruses on Mustjärv - mille tekkimine juba kirjanduses kasutatud. Rahvasuust ei leidu mingisuguseid muistendeid ta kohta.
Ringkirjas ettetoodud küsimustes näidatud muistendeist tuntakse nii mõndagi, kuid need on eranditult rahvasse levinud kooli ja ilukirjanduse kaudu.

ERA II 240, 496/8 (4) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Puka al. < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vastse-Lipa t. - Feliks Kuus, Tartu I Reaalkooli õpilane < Ljuba Kuus, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kirgjärve tekkimine.
Järveke asub Sangaste Mäekülas, Keeni jaamast 7 km Hendu ja Huniku talude vahel. Järve kõrval asub ka rahvasuu järgi Linnamägi (ma pole sääl käinud, ei tea kas ta on juba "avastatud", kuid arvatavasti).
"Nüit kuuldas jaaniüüse säält Kirgjärvest laulu. Sääl ollu üits liin ja liinan kerk. Kerküle olli tegimise aigu säände tõotus vai vanne pääle pantu et... mul ei ole ämp meelen, kas neli neitsit vai mista oll. Aga nuu trehvanuva ilma üitstõse tiidmade kerkude minema ja kerk vajonu kõge rahvaga maasisse, kohe asemele tullu järv. Tu järve vesi sätendäs ja kirgas nii helede, et õkva imelik om. Sinna järveviirde olli üits Sangaste valla vanainemine, üits Rautsepp kerküde minnen ära koolu. Minu vanaemä kõnel, et sääl olli iks midägi kuulda ollu, ja nigu rammetus võtnu sääl tu olemine ja kullemine sääl tuda säänest vaikset muusikat. Kirgjärve nimme arvas rahvas, et tollest nime sai, et sääl kerk oll ja ta sätendäs. Kerkü ümbre liinast oll järgi jäänu liinamägi."

ERA II 242, 534/6 (5) < Sangaste khk., Kuigatsi v. - Erna Raamat, Kuigatsi algkooli õpilane < Aino Kärsna, 14 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ühel ilusal laupäeva õhtul oli poiss läinud pruudi poole sauna. Tee ääres oli lepapõõsas. Lepapõõsa juures nägi poiss mingid kogu. Poiss hüüdis juba kaugelt: "Ega ma sind ei kardagi. Poiss oli võtnud toki ning oli lõõnud põõsasse. Pärast tuli aga välja hirmus elukas. Elukas võttis poisil käe alt kinni ning kõndis poisiga soosid ja rabasid mõõda kuni hommikuni. Tagasi tulles kadus see hirmus elukas samasse põõsasse ilma sõna lausmata. Teisel hommikul vaatasid nad seda elukat. Sellel elukal oli teises jalas kalus ning teises jalas lehmasõrg.

ERA II 242, 573/4 (7) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Priipalu as. - Asta Tamm, Kuigatsi algkooli õpilane < Alviine Tamm, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Priipalu rahvamaja ümbrust kutsutakse Juudapaluks. Rahvajutu järele olla ka siin ennemini põline mets, mida läbis tee. Keegi ei tahtnud hää meelega sellest metsast läbi minna, sest kõik kartsid seda metsa. Igakord, kui keegi läbis seda metsa, tulnud teel vastu mõni tonditaoline inimene. Kas mõni vana mees ehk naine lombates või koledas välimuses. Üksi seda hirmutist ei kardetud, vaid kardeti ka seda, et see peletis eksitab inimese teelt kõrvale. See peletis ei jätnud siis ka kunagi inimest kimbutamast, vaid talitas temaga nagu mõne oma vastasega. Siis pole ka imekspantav, kui seda kohta kutsutakse Juudapaluks. Praegu on selle põlise metsa asemel majad ja üksikud puudki. Veel olla sellel kohal katoliku kirik, mis rahvajutu järele üle öö kadunud olla, ainult varemed jäänud järele.

ERA II 242, 574/5 (8) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Priipalu as. - Asta Tamm, Kuigatsi algkooli õpilane < Alviine Tamm, 39 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Priipalu alevikust ida poole, umbes 1 km pikune tee, asub Kassipalu. Igaüks võib arvata, missuguse rahvusjutuga on selle koha nimi seoses. Muidugi kassidega. Seda ta siis ongi. Korra elanud praeguses Kassipalus üks must kass. Seda kassi kartsid kõik läbiminejad sellest kummalisest metsast. Suure metsa läbimist tulnud ka palju ette, sest selles metsa serval olnud kõrts, mis praegugi on alles säilinud. Kass ei jätnud mitte kordagi kedagi läbi metsa saatmata. Juhtus mõni hobusega läbi minema, hüppas must kass vankrile ehk reele. Ta olnud nii raske, et keegi hobune ei olla naljalt teda vedada jõudnud. Hobused olid päris vahused, kui metsast välja jõudsid ja kass kadunud olnud. Endise mühava metsa asemele on jäänud vaid mõned okaspuud ja põõsad. Kõrtsi asemele on ehitatu talu, milles elatakse praegult ilma hirmu tundmata.

RKM II 155, 235 (8) < Sangaste khk., Õru v. - Edgar Kuuba < Liisa Kärk (s. Varik), s. 1886 (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kaevu ei tohtinud vaadata, sest näkk on kaevun.

RKM II 225, 152 (8) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Kakulaane k. - Erna Tampere < Liis Vernik (s. Kurg), 80 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäiväl keedeti tsiapää. Livvõldi ja jalarauduga aeti. Kui tõnispäivä päiv paar tunnigi vällän ol'l, sis ol'l iks hainailma.

RKM II 225, 195 (4) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Tagula k., Kribestu t. < Setu, Meremäe v., Tserhonte k. - Erna Tampere < Natalja Aim, 77 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast olli sääntse as'a. Pulma' nõiuti soes.

RKM II 227, 164 (7) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Haljamäe t. - Lilia Briedis < Minna Kirsimäe, 72 a. ja Lilli Odrak, 29 a. (1967) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Urvaste õpetajal olid hanid. Hanid käisid Uhtjärvel ujumas. Ütskõrd olli üts hani kadunud. Mõteldi, et va rebane on ära veenu või kuhuki kadunu. Aga ütskõrd tulnu hani Uue-Antsla kalakasvatustiigist väl'lä.

RKM II 227, 195 (1) < Sangaste khk., Sangaste v., Mäeküla k. - Lilia Briedis < Aliide Peterson, 70 a. (1967) Sisestas Katrina Tarkin 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Enne olevat olnu kirik mäe otsan ja sis olnu lahing ja puukerik olnu ja lännu järve. Ja jaanipäival selge päiväga om nätä ja kella häält ka kuulda. Umbjärv om ja kes teda kaivama lätt, tuu jääs pimmes.
Jutt on Kirgjärvest Mäekülas.

RKM II 227, 211/2 (2) < Sangaste khk., Keeni, Liinamäe t. - Regina Praakli < Jaan Niglas, 76 a. (1967) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liinamäe all om Kir'gjärv. Kerk om sinna sisse lännu ja kerku tornin om kikas. Tuu om vanast sis väl'lä tullu ja kir'gnu. Sis nimi kah.
Tuu kikas lauld egä jaanipä üüse.
Ja vanast om tammõ mets olnu siin järve ümbre. Puualge om tulnu vällä.