Sangaste pärimus

Loodus ja metsloomad

E 52890 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Sangaste vallas Lauküla Ansi talu põllu sees kasvab suur tamm. Mõisa poolt on vali käsk antud seda kaske [?tamme] ilusaste hoida. Üks mees, kes selle tamme küljest suure oksa ära leikas, sai mõisatallis läbi pekstud.
Rahvajutt: Karl XII on oma katki murdunud aisa maa sisse löönud ning tähendanud, et kui see ais juurduma hakkas, siis saab see maa Rootsile tagasi.

E 52898 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Märkus saadetise ees: "Kopeeritud arheoloogia kabineti kogust."
[Linn Kuikatsi Juudapalus]
Mägiste jaamast 4 versta, Priipalu ja Riia-Tartu postitee vahel Juudapalu metsas on kivikalme. Ennem on kiva väga palju olnud, aga nüüd on nad ehitamise jaoks laiali veetud.
Praegu on kive vähe, mõnes kohas on paar-kolm tükki reas, siis on näha, et vahepealt on jälle ära veetud. Kivide läbimõõt on 1-11/2 meetrini, nad on pealt sammeldanud ja heina sisse kasvanud. Maapind on tasane, liivane, pääl kasvavad männad.
Vanajuudas ehitanud kord omale linna, selleks kannud kinda sees kiva kokku. Linn oleks pea valmis olnud, kuid üks kivi kukkunud kinda seest maha, sest pöial olnud katki. Selle kivi kõrgus olnud 1 süld. Linn pidanud enne kukke valmis saama, aga sääl kirenud korraga kukk ja kõik ehitus varisenud kokku. Säält siis tekkinud kivilademik, kellest saanud ka oma nime Juudapalu.

E 52902 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vana Uderna postijaama ees kasvavat kolm vana mända nimetat. Kolme pedaja plats. Praegu hoitakse seda pühalikult korras.

E 52908/10 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rõngu loss
1500 aastat on Rõngus Totveni suguvõsa elanud. Krahv Mannteuffeli suguvõsa käes on ta 300 aastat olnud. Von Anrepi käes 40 aastat, kes ka viimane omanik oli, sest praegu on mõis riigistatud.
Praegused hooned on Gotthard von Mannteuffeli isa ajal ehitatud. Ehitus on suurepäraline, väga ilus ja hää töö. Rahvas seletab järgmiselt. Ehituse juures saanud oma telliskivid otsa, sellepärast on neid Kongota mõisast orjade läbi käest kätte edasi antud 12 verstalisel vaheteel. Naised, neiud ja mehed kõik olnud välja aetud. Naistel olnud lapsehoidjad taga, poisslapsele võinud ema kaks korda rinda anda, tütarlapsele üks kord. Teolistel pidi kodust oma toit ühes olema, see seisnud koos aganaleivast, hapupiimast ja ohakapudrust (kapsaid pole sel ajal olnud). Hapupiim rukkijahudega segatud on veel 50 aastat tagasi teoorjade toit olnud. Mõisast antud nende toidule lisaks raha ehk praaga. Meestele kaks toopi, naistele poolteist toopi päevas. Niimoodi sai ehitatud laudad, aidad, viinakoda, õlleköögid, mille alt vesi on läbi juhitud olnud. Rauast osad kõigi ehituste juure on mõisa sepp Jaan Grünfeldt teinud. Tema on selle seletuse annud, sest ta on 90 aastat vana.
Kuidas rahvas lossi ajalugu seletab. Rõngu ja Rannu mõisade omanikud olnud suured sõbrad ja käinud koos jahipidudel. Mõlemal olnud kodus valmis sõjavägi, mida riik tarbekorral välise vaenlase vastu tarvitanud. Rõngu loss olnud looduse poolest väga hästi kaitstud, teda ümbritsenud vesi: järv ja jõgi, praegune Rõngu mõisa jõgi ja Lüüsi järv, mis siis palju suuremad olnud. Ainult põhja poolt ühines ta kitsa riba läbi maaga. Sinna on vallimägi ette ehitatud. Rannu krahvi poeg olnud Rõngu krahvi ristipoeg. Lapetukme küla olnud enne Rõngu päralt, kuid krahv kinkinud oma ristipojale. Seda kinnitab veel see asjaolu, et Rannu piirid on üsna Rõngu lossi lähedal.
Mingisuguse tüli pärast lasknud Rõngu krahv oma ristipoja ära tappa, teinud ühe tükist prae ja kutsunud Rannu krahvi oma juure lõunale. Söögi ajal küsinud: "Kas liha hää maitseb?" Saanud vastuse: "Imehää." Siis käskinud ta vaagna pääl krahvile poja pää näha tuua. Rannu krahvil läinud oma kaitseväe abil korda lossist välja pääseda. Mõne päeva pärast ilmunud ta oma sõjaväega Kaapri mäe pääle, on sinna suurtükid üles seadnud ja Rõngu lossi pommitama hakanud. Seda on ta niikaua teinud, kuni viimaks Rõngu krahv ta suurte jõudega minema kihutanud ja Rannu lossi üsna ära hävitanud. Rõngu lossi varemed seisavad veel nii, kui nad purustuse tagajärjel üles jäid. Paarkümmend sammu asub eemal uus loss kuulsa Mannteuffeli ehitus. Von Anrepp on ta 1917. aastal põlema pannud, pääle selle, kui tema oma kallima kraami linna vedanud, mida moonamehed pool aastat toimetanud. Enne Vene vägede taganemist oli kraam ära veetud ja omanikku ennast polnud ka mõisas, sest ta kartis taganemist. Kui Saksa väed sisse tulivad, ilmus ta jälle ja oli Rõngu komandant - Herbert Anrepp. Mõisa on keldreid ja õõnsusi all täis. Seda on säält koha päält näha, kust pikne valli sisse löönud. Rahvajutu järgi olla sääl palju särgimusta ja laskemoona, mida on ka kaevamise juures välja tulnud, koguni üks raud üles leitud, aga siis on edasi kaevamine ära keelatud. Sääl pidavat ka palju viina olema. Mõne aasta eest elanud keldritoas metsavaht Jaan Raudjalg. Korraga kuulnud ta põranda all niisuguse plahvatuse, et tuli laual ära kustunud. Konrad von Anrepp tähendanud: "Lõhkes vist mõni veinivaat."
Kõige esimesed talud olnud Alani ja Mikkani. Rõngus, mille ümbrus suure laanega kaetud olnud - rahvas räägib, et sääl olnud röövlite elukoht ja nad käinud säält Riia-Tartu postitee pääl röövimas.
1/4 versta Rõngu kirikust, Puidaku talu ja väikekoha omanik Eichvaldi piiri pääl on lättekoht, mida "Tondiläte" kutsutakse. Sinna on röövlid inimesed sisse visanud, säält on oigamisi ja hääli kuulda olnud. Kord selgel hommikul on Iha mäelt suits otse taeva poole tõusnud, mida lossivahid on näinud. Selle suitsu järgi on sõjavägi metsa läinud ja röövlid ära hävitanud.

E 52918 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Rõngu kihelk[konna] Kirepi vald, Ansu t[alu]
Selle talu põllul asub maakivist rist ja hauakivi. Need mõlemad on teadmata põhjusel oma päriskoha päält tõise koha pääle paigutatud ja asuvad praegu tee ääres, mis õuest karjamaale viib. 400-500 sammu talust eemal. Risti juurest talu poole minnes kasvab paremat kätt teest eemal 110 sammu vana mänd, mida "rootsiaegseks" hüütakse. Selle männa juures on kruusaauk, kust surnuluid välja tuleb. Selle kruusaaugu kohal, mäe all on soo, mida Kalmesooks hüütakse. Soo on Matsi talu krundi sees, umbes kahe vakamaa suurune.

E 52919 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Salu talu nurmes Võrtsjärve kaldal kasvab suur mänd, mida rahvas "rootsiaegseks" nimetab.

E 52916/17 < Sangaste khk. - M. Kirschbaum (1922). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Kivivarre Linnamägi
Rõngu kihelkonnas, Aakre vallas, umbes kolm versta Puka raudteejaamast ehk üks verst Riia-Tartu maantee äärest seisab kesk soosid ja põldusid muistne Linnamägi, rahvas kutsub teda Kivivarre Linnamäeks. Linnamäe all seisab Kivivare nimeline talu. Mägi on kaunis suur ja kõrge, pikergust vormi. Mäeküljed on järsud, kuna mäepealne tasane on nagu laud.
Mäe peal kasvavad männid ja kased, kuna mäe all siis lepavõsa on, teisel pool aga talu ja põllud. Mäe all viriseb oja, mis Verioja nime kannab. Mäe jalal on mõned suured pooleniste maa sees olevad kivid.
Linnamäega lõunapoolsest servast ühendatud, seisab üks madalam mägi, mis Vargamäeks kutsutakse.
Umbes pool versta Kivivarre Linnamäest lõuna-lääne poole seisab Tangi talu maa peal kesk sood pähklipuumetsa sees kõrge ümargune mägi, millel õiget nime ei ole, vaid Kuusemäeks hüütakse, sest et mäeharjal suur kuusk seisab. Kuusemäe all Linnamäe pool küljes on sügav kraav, mille põhjas küll vett palju ei ole, vaid mädasoo, heinaga ära kasvanud. Kraav on muistsete vallikraavide sarnane. Kraavi kaldalt läheb kõrgem maariba nagu tee läbi soo Linnamäele. Rahvajutt räägib, et siin venelased ja rootslased olla sõdinud. Lahingu ajal on venelased, kes Kivivarre Linnamäel olnud, püssirohusuitsu sees selle tee ilma rootslaste tähele panemata teinud ja nii rootslaste kallale tunginud.
Kivivarre Linnamäest hommiku poole seisab Mooritse talu maa pääl Kabelimäe nimeline mägi, kus ennemalt surnuluid leitud.

E 75568 < Sangaste khk. - E. Martin, õpil. < vanaema (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mõnes kohas riputati kuusk nööriga lakke, selle kaunistamiseks tarvitati õunu ja lambarasvast valmistatud küünlaid.

E 75749 < Sangaste khk. - Eha Kompus, õpil. < ühelt vanalt mehelt (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ei puudunud ka kuusk, mis oli lakke riputatud. Kuuske ehtisid kringlid ja küünlad, mis olid kodus lambarasvast valmistatud ning mille tahiks oli linane niit.

E 78387 (22) < Valga l. < Sangaste khk. - Alfred Pettai, Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpil. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Surma puhul, kui surnu maetud, tuldi koju ja pekseti kodurahvast kuuseokstega (ka seinu pekseti), et sest majast enam keegi ei sureks.

E 77285 < Sangaste khk., Sangaste v. - B. Ojaver, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Hans Pulst, 75 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva õhtul kogusid naised ja tüdrukud lillekesi ja sidusid kaseokstest vihtu. Nende arvates pidi sarnase vihaga vihtumine tervisele väga kasulik olema, lilled pandud talveks paigale ning antud siis lehmadele, kui neil midagi viga olnud, see pidanud kindlasti aitama.

E 77288 (1) < Sangaste khk., Sangaste v. - Paul Feldmann, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Matilde Trell, 71 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäeva pühitsetud vanasti peaaegu samuti nagu nüüd. Jaanilaupäeval tehti saia ja muid paremaid toite. Säeti tõrvapott aasale üles ja torgiti kased ümberringi maasse, mis andis platsile nagu aia ilme. Ka tuppa toodi kaski. Mõisast anti jaanipäevaks igale moonakale ja ka igale tema perekonnaliikmele kolm toopi õlut. Õhtust alates lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi jaanitule ümber, kuni see kustus. Jaanipäeva hommikul mindi kirikusse jumalateenistusele.

E 77346/7 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Sama kommet tehti ka saatust teada saamiseks. Seks punuti puude okstest kroon ning mindi vee juure. Enne tuli 3 korda ümber käia ning siis vaadata vette. Kui nähtavale tuli mingi must hunik, siis pidi see tähendama rikkust. Selle huniku suurus pidi näitama rikkuse astet. Peegeldusid vees aga surnuluud, siis pidid varsti matused tulema. Kui vette on vaadatud ning saatus on teada, siis tuleb vaatamiskohast teeni tagurpidi minna.

E 77349 < Sangaste khk. < Karula khk., Kaagjärve v. - N. Lebedev, Valga Poeglaste Gümn. õpil. < Kesvatera (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Tehti juba päeva üks viht ning öösi tõmmati sealt välja üks oks. Kui lehtede arv oli paaris, siis tulid pulmad.

E 81078 (1) < Sangaste khk., Laatre v. - Voldemar Õigus, Jäneda Põllutöökeskkooli õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mida rohkem on puud talvel härmatanud, seda [parem] olevat vilja-aasta.

ERA II 11, 684 (74) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi puu all seista.

ERA II 7, 775 (4) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Alajaagu talu aida taga asuvat ka ohvrikivi, kuhu vanasti andeid viidud ja ohverdatud. Rahvas rääkinud, et selle kivi all kurat asunud, sest olevat näinud teda aovidevikus sinna kivi alla minevat. Samasugune kivi teatakse asuvat ka Vanausse talu rehe kõrval, kuhu Vanausse vana peremees ohvriandeid viinud. (Vanausse ohvrikivi olen isiklikult näinud: madal maakivi, päält kaunis lai ja suur nõgu keskel, kuhu vihma ajal suur vihmalomp pääle jääb. Sellest kivist teavad kohalikud inimesed mõnda jutustada, kuna Alajaagu ohvrikivi ma pole näinud, ega tea ka kohalikud elanikud sellest midagi. Küll on aga Alajaagu nimi vaimudega ühenduses. E. T. märkus.)

ERA II 7, 780 (5) < Sangaste khk., Telliste vanadekodu < Helme khk. - Eduard Treu < Moorits Bergmann, 70 a. (1928) Kontrollis ja parandas Mare Kalda
Vanemad inimesed kõnelnud tihti, et nad kuulnud Valgjärvest undamisi (Helmes tarvitatakse undamisi, E. T. märkus) kellalöömist, eriti õhtuti, tema sõber Eiber pole seda aga uskunud. Korra tulnud ta Valgjärve kõrtsist koju ja kuulnud äkki kirikukella kaja järvest. Imestanud. Pikema uurimise järele veendunud, et see polnud midagi muud kui Helme kiriku kellalöömine, mis järves nii selgesti vastu kajanud.

ERA II 115, 274/5 (8) < Sangaste khk., Sooru v., Oru t. - Allina Verlis < Jaan Talvik, 86 a. (1935) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Tule sõnad
Oh Jumal, kui sina võisid neid kolm kustutada, kes ahjus istusid, siis sina võid kah need tulekeeled kustutada; halasta, oh Jumal, selle rahva üle! Aamen, aamen, aamen. Sa ise oled taevas pikse pannud ja temal teed näidanud, mis tema peab käima. Kõrge taeva püha Jumal, hoia ja päästa see rahvas! Aamen, aamen, aamen!

ERA II 240, 494/6 (3) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Puka al. < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vastse-Lipa t. - Feliks Kuus, Tartu I Reaalkooli õpilane < Ljuba Kuus, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Piksa pettäi.
Piksa talu on Sangaste vallas Vastselipa talust 3. talu. Mägiste raudteejaamast 5 km, Pukast 11-12 km.
"Piksa värete iin om suur pettäi. Ma küll ei tiiä kas ta põlla kah sääl om, kui Piksa Jaan tida puu-nälläge maharagunu ei ole. Tol pedäjel kasvasse ossa puha allapoole. Kui Rootsi kuningas siin maal käis üte suure sõa aigu, sis oll tel säände pedäjene kepp ollu. Kuningas pistnu tolle kepi otsapitti maasisse, nigu tel ta parasjagu käen oll, ladu allapoole ja ütelnu, et kui minu valitsus siia maale tagasi tule, sis mingu sii kepp kasuma. Ja tu kujunu kepp ollegi kasuma lännu. Nüit om ta sääl suur pettäi. Üitskõrd oll Piksal üits tahtnu tida maha lõigata, aga vana Juk ütelnu, et las tel kasuda, seeni kui peremiis tagasi tule. Säälpuul ustas, et üitskõrd jälle Rootsi valitsus Eestide tagasi tule."
Tõepoolest, seda olen kuulnud isegi selle kandi vanarahvaga jutule sattudes.

ERA II 240, 496/8 (4) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Puka al. < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vastse-Lipa t. - Feliks Kuus, Tartu I Reaalkooli õpilane < Ljuba Kuus, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kirgjärve tekkimine.
Järveke asub Sangaste Mäekülas, Keeni jaamast 7 km Hendu ja Huniku talude vahel. Järve kõrval asub ka rahvasuu järgi Linnamägi (ma pole sääl käinud, ei tea kas ta on juba "avastatud", kuid arvatavasti).
"Nüit kuuldas jaaniüüse säält Kirgjärvest laulu. Sääl ollu üits liin ja liinan kerk. Kerküle olli tegimise aigu säände tõotus vai vanne pääle pantu et... mul ei ole ämp meelen, kas neli neitsit vai mista oll. Aga nuu trehvanuva ilma üitstõse tiidmade kerkude minema ja kerk vajonu kõge rahvaga maasisse, kohe asemele tullu järv. Tu järve vesi sätendäs ja kirgas nii helede, et õkva imelik om. Sinna järveviirde olli üits Sangaste valla vanainemine, üits Rautsepp kerküde minnen ära koolu. Minu vanaemä kõnel, et sääl olli iks midägi kuulda ollu, ja nigu rammetus võtnu sääl tu olemine ja kullemine sääl tuda säänest vaikset muusikat. Kirgjärve nimme arvas rahvas, et tollest nime sai, et sääl kerk oll ja ta sätendäs. Kerkü ümbre liinast oll järgi jäänu liinamägi."

ERA II 240, 505/6 (9) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Puka al. < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vastse-Lipa t. - Feliks Kuus, Tartu I Reaalkooli õpilane < Ljuba Kuus, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Hirnumäe läte.
"Tüntsä Irnumäe all om üits läte, kos vesi ütteviisi välla kiis. Mina ote ei ole telle pääle trehvänu, aga memm tiid küll, kos ta om. Tuu lätte man käidi silmi mõskman, tuuperäst et tuu lätte vesi tekk silma terves. Tuu ümbruskonna rahvas käis puha tolle lätte pääl silmi mõskman. Aga muidu mõskmine es avita, va Rihejaani Lota selet, kui enne päeva tõsengut. Sääl lätten mõskmine oitse kõik näonaha kah ilusa."

ERA II 242, 531/2 (3) < Sangaste khk., Kuigatsi v. - Erna Raamat, Kuigatsi algkooli õpilane < Linda Sarv, 14 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Valgamaal Soontaga vallas Raudjani talus kasvab üks suur paju. Kui selle peremees saadeti kaugele Venemaale sõtta, lahkuja võttis murdunud oksa ja istutas ta kasvama. Ise ütles ta: "Kui see oks kasvama läheb, siis tuleb see inimene sõjast tagasi. Puu kasvas suureks, aga seda inimest ei tulnud sõjast ei iialgi tagasi. Peremees oli sõjas surma saanud.

ERA II 242, 537/8 (7) < Sangaste khk., Kuigatsi v. < Sangaste khk., Puka v. - Erna Raamat, Kuigatsi algkooli õpilane < Juuli Tamm, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Prüüsi nurmel kasvas suur jalakas. See jalakas oli juba mitmeid sadasid aastaid vana ja seda jalakat olnud mitmedki piksenooled purustanud. Mõõdunud suvel lõigati see jalakas maha. Siis selgus, et see jalakas oli sinna istutatud juba Rootsi ajal.

ERA II 242, 565/6 (1) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Vaalu k., Kassipalu t. - Endla Napritson, Kuigatsi algkooli õpilane < August Napritson, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Veekogud
Meie krunt kui ka selle ümbrus on olnud ennem järve all, mis aga nüüd on kinni kasvanud. Praegu leidub ainult hulga allikaid ja mädasood. Üks allikaist on aga õige tähelepanuväärne. Nimelt rääkis isa ühe loo, mille ta on kuulnud oma isalt. Korra saatnud vanaisa oma karjapoisi allikalt vett tooma, karjapoiss läinud. Vähe aja pärast aga kuulnud toasolijad kisendamist ja välja minnes jooksnud karjapoiss neile vastu ja rääkinud lõõtsutades, et allikas on suur rahakast. Nimelt olevat allikas ajanud vett üle äärte ja suur punane kast, roostunud võti ees, tõusnud veepinnale. Nüüd tormasid kõik allika juurde ja tõepoolest, nad nägid samasugust kasti, nagu karjapoiss kirjeldanud, aga kast vajunud suure müraga alla ja oligi kadunud.
Umbes samasugune juhus oli ka 1932. a. 1. juulil. Meie olime väljas, kui korraga kuulsime imeilusat muusikat, kuulasime umbes œ tundi, muusika ei vaikinud, meie otsustasime minna allika juurde, sest muusika kostis säälpoolt. Allikas oli tõusnud umbes œ m kõrgemale ja vett voolas vahutades üle äärte ning muusika kostiski säält. Seisime mõned minutid vaikides, siis aga vaikis muusika ja veetõus alanes, kõikus ainult allika ümbrus, mis muidu on täiesti kõva.

ERA II 242, 584/5 (2) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Pringi k., Kolga t. - Heino Jänes, Kuigatsi algkooli õpilane < Hendrik Jänes, 48 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kivid. Mihklitsimmu Ristimäe pääl oli olnud ohvritamm ja ohvrikivi.
Kord tulnud endine Kuigatsi valitseja nimega Kõnnu sinna ja ütelnud, mis see tähendab, et see on püha kivi, ja teotanud selle kivi ära. Üks nägemata inimene, kes oli löönud kiviga jalale ja valitsejal mädanenud jalg, kuni ta suri.

ERA II 242, 587 (7) < Sangaste khk., Kuigatsi v., Pringi k., Kolga t. - Heino Jänes, Kuigatsi algkooli õpilane < Hendrik Jänes, 48 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Vanad puud:
Sangaste vallas maantee ääres on suur künnap, mis on üle 300 aastat vana. Künnapuud on pikne mitu korda löönud. Kord laskis Keeni mõisa valitseja Lillevert laskis puu kord telliskividega täita.

ERA II 242, 598/9 (1) < Sangaste khk., Laatre v., Teeääre t. < Sangaste khk., Sangaste m. - Aleksander Prede, Tsirguliina algkooli õpilane < Rudolf Prede, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laatre vallas Laatre-Õru maantee ääres kesk metsa laiutab end üle noorte puude lai, kaheharuline mänd, mis on rahvasuus kuulsaks saanud nimega ristipetai.
Ammu enne maailmasõda kasvas tugev männimets Laatre mõisa maa-aladel. Igaüks kartis öösi sinna juhtuda, sest vanarahvas teadis õudseid lugusid sest metsast. See, kes sinna metsa öösi minevat, see tapetavat.
Kord vedanud noored poisid kihla toobi viina pääle, kes läheb läbi metsa. Üks julgeim asuski teele. Teine julge läinud teiselt poolt vastu hirmutama. Kesk metsa jõudnud kokku ja kadunud mõlemad. Rahvasuu ei tea selle kadumisest midagi. Aga nagu oleks Jumala tahtmine hirmsa asja jälgi segada, saatis ta tormi, mis murdis kõik ümberoleva metsa maha, ainult üks kaheharuline mänd, just sääl, kus sündis lugu, jäänud tummaks tunnistajaks üksi ja mahajäetult. See oli paar aastat enne suurt maailmasõda. Seda kohta hakati veel enam kartma.
Oma ristimänni kuulsuse sai ta sellest, et kord tahetud matta üht varjusurnut. Aga õnnekombel ärganud ta ellu ja just ristimänni kohal. Sest sündmusest olid ehmunud matjad ja surnu. Matjad jooksnud laiali, aga matetav roninud puu otsa, kust pimedas hiilinud koju. Seejärel hakatud seda mändi pühaks pidama. On inimestesse kasvanud komme, et alati, kui surnut viiakse sealt mööda, peatutakse, juuakse ja lõigatakse rist puusse. Praegu ilutseb 30 meetrilisel puul üle 150 risti, neis kinnikasvanud ja uusi.

ERA II 242, 599/600 (2) < Sangaste khk., Laatre v., Teeääre t. < Sangaste khk., Sangaste m. - Aleksander Prede, Tsirguliina algkooli õpilane < Rudolf Prede, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Veel üks suur mänd kasvas selle metsa teises otsas. Selle vanadust arvati Rootsi ajale ja teda nimetati Rootsi pedajaks. Tema all arvati olevat varandusi. Rootsi ajal olevat rootslaste sõjavägi siin olnud kord laagris. Siia olevat maetud varandusi, mis siia jäänudki. Mitmed inimesed on seal õnne katsunud, seda tõendavad kaevatud augudki. Ka olevat siia maetud langenud sõjamehed, mille tõenduseks on rida hauakääpaid. Praegu on valitsuse käsul halastamatu saag lõiganud selle muinaseseme maha. Need kaks mändi jutustasid oma elujuhtumeist teistele, aga nüüd seisab ristimänd vaikselt oma kohal ja kõigutab pääd, kui näeb suurt ülekohut tehtavat. Tema mõttes mõlguvad endised juhtumised ja parunite hiilgepäevad. Vanadus kipub ligi. Nii kaob kõik igaviku rüppe.

ERA II 242, 619 (2) < Sangaste khk., Tõlliste v., Kuuste t. < Helme khk., Koorküla v. - Johannes Märtson, Tsirguliina algkooli õpilane < ? (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Rootsi kuninga Karl XII sõjavara
Rahvajutt
Kõneldakse, et on sõja ajal peidetud Rootsi kuninga Karl XII poolt mingisugune vara ära peidetud.
Asukoht.
Valgamaal Sooru vallas Sompa talu maal asuva suure männi alla, seda ei teada, kas see mänd kasvab veel või mitte.

ERA II 242, 305/7 (2) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu as., Vahemetsa t. - Elmar Rast, Otepää progümnaasiumi õpilane < isalt, 48 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tartu-Võru maantee ääres on äkiline perv, mida nimetatakse Röövlimäeks, sest vanasti elanud seal röövlid. Kord ühele vagale vanamehele öeldud unes, et mine keskööl Röövlimäele ja kaeva suure kivi alt, siis leiad palju vara. Mees aga põle julgenud üksinda minna, kutsund siis sõbra ning läinud järgmisel ööl kaevama, aga kui kesköö kätte jõudnud, hakanud mets ümberringi hirmuäratavalt kohisema, nii et mõlemil meestel langes süda saapasäärde ja nad tulid ära koju.
[See Röövlimägi asub Kambja kihelkonnas. Koordineerija märkus 2006]

RKM II 49, 259 (13) < Sangaste khk. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuuakse puid kolm sületäit, pärast loetakse ära, kui on paaris, siis saab see, kes puid tõi, mehele, kui on puude arv paaritu, ei saa mehele.

RKM II 49, 262 (26) < Sangaste khk., Tõlliste kn. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui hagu raiudes kirvele sinised jooned peale jäävad, tuleb sadu.

RKM II 49, 262 (27) < Sangaste khk., Tõlliste kn. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Pähkleid ja tammetõrusid on palju, siis tuleb pikk talv ja viljarikas suvi.

RKM II 49, 262 (28) < Sangaste khk., Tõlliste kn. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pihlakail on palju marju, saab vihmane sügis.

RKM II 35, 277 (3) < Sangaste khk., Tõrva l. - Endel Maasik (1948) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi, kui talvel mets kohavat, tulevat sula.

RKM II 225, 271 (1) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Lauküla, Antsi t. - Erna Tampere < Mari Rood, 80 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Rootsi kuningas olev selle Antsi tamme istutanu. Pisten ladva alapoole ja tüme ülespoole. Selle omma ta nii kahar. Ku tamm kasuma lätt, sis Ruuts võitev.

RKM II 225, 272/3 (2) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Lauküla, Kengu t. - Erna Tampere < Liidia Gressel, 78 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Antsi tamm om ruutslase istutedu. Olli ütelnu: "Kui sjo tamm kasuma lätt, sis temä saa viil tolle maa tagasi."

RKM II 225, 282/3 (3) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Tagula k., Laane t. - Erna Tampere < August Reinup, 67 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Laukülän Antsi talu juures om suur tamm. Üteldäs, et Rootsi kuningas om kepi pistü löönu ja ütelnu, et: "Kui sjo kepp kasuma lätt, sis saa sjo maa viil kunagi Rootsi alla." Kepp läits küll kasuma ja vanaisa ütel alati, et: "Näis, kuna see maa Rootsi alla saa."

RKM II 225, 53 (19) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Korijärve k., Loojamäe t. - Erna Tampere < Mari Orav, 77 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mul aia takan ol'l võsus ar kasunu. Liinast käü mul üt's siiä, ragus kuuvahepäeväl ärä - es kasu midägi enämb. Kui vanal kuul raot, sis ei kasva võsu.

RKM II 225, 68 (1) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Tagula k., Verioja t. - Erna Tampere < Anton Villa, 78 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast vaadati, kudas mõts, nõnda piät ka põllumiis kate käega külimä.

RKM II 225, 76/7 (12) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Tagula k., Veriora t. - Erna Tampere < Juuli Piil, 64 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Karjapoisil olli uss ammustanu. Es saa enämb kodu. Emä läits obesega järgi ja vei Naadimõtsa Kristjani manu. Lätsiva aida ja Kristjan lõiganu maad ja lugenu sõnu. Luges ja posis pääle. Tõine päiv läits jälle karja, natuke lonkas enne.

ERA II 11, 684 (74) < Sangaste khk., Sangaste v., Restu k. - Linda Müllerson < Linda Müllerson (1929) Sisestas Kadri Selge 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Pikse ajal ei tohi puu all seista.

RKM II 225, 53 (21) < Sangaste khk., Sangaste k/n., Korijärve k., Loojamäe t. - Erna Tampere < Mari Orav, 77 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Lambit pöeti noorekuu pehmege. Keväjä, nii ku toome äitsnese', sügüse pöeti, sis ku lauta jäivä ja talvõl kolmas kõrd.

RKM II 49, 262 (28) < Sangaste khk., Tõlliste kn. - Ilse Vares < Salme Vares (1955) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pihlakail on palju marju, saab vihmane sügis.

RKM II 35, 277 (3) < Sangaste khk., Tõrva l. - Endel Maasik (1948) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanarahva jutu järgi, kui talvel mets kohavat, tulevat sula.