Setumaa pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 81611 (12) < Setumaa, Satserinnaa v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Ka arvatakse, kui lehma lüüa sisselaasitud oksadega vitsaga, või lendab pääsukene lehma kõhu alt läbi, hakkab lehm "verd" lüpsma.

E 81627 (2) < Setumaa, Meremäe v. - Meeta Hanimägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Emmu Helm, 104 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Ka aetakse kari ümber karjamaa. Sealjuures hoitakse ühes käes pajuurvad ja teises küünal. Pärast visatakse need sipelgapessa, et neid ära hoida karjast.

E 81628 (4) < Setumaa, Meremäe v. - Meeta Hanimägi, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure reede öösel läheb perenaine lüpsikuga metsa kadakaid lüpsma. Vahetevahel jookseb ta ümber kadakapõõsa, sealjuures sõnades:
Koko, koko kohopiimä
Valla vahasta võida.
Seda toimetatakse kuni kukelauluni See toiming tähendab hääd karjaõnne.

E 81641/2 (7) < Setumaa - Hilja Sibul, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure reede öösel vastu hommikut lähevad naised kadastikku kadakaid lüpsma. Vahetevahel jooksevad nad ümber põõsa, ise seejuures sõnades:
Kokko, kokko, kohopiimä,
Valla vahasta võida.

E 81648 (3) < Setumaa - Therese Tobre, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjakombeid.]
Lõuna ajal ajab karjane karja lauta, öeldes: "Tüha mõtsa pääle halv silm!"

E 81654 (5) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Marie Lillemägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Anna Peramets (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Enne söömist viskas karjane muna üle karja, hüüdes: "Minu kari olgu nii terve nagu see muna."

E 81654 (7) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Marie Lillemägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Anna Peramets (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Õhtul, kui kari koju tuli, viskas karjane karjavitsa lauda katusele, et loomad alati ilusasti koju tuleksid ja metsa ära ei eksiks.

E 81662/3 (3) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. < Marie Ridala, 54 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Et karjas alati õnn valitseks, selleks ratsutatakse õhtul luudadel metsa. Seal joostakse ümber kadakapõõsaste, kusjuures pomisetakse pühasõnu. Peale seda visatakse see luud sipelgatepessa ja minnakse koju.

E 81663 (4) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. < Marie Ridala, 54 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord oli juhtunud sarnane lugu. Kaks perenaist läksid kaevust vett tooma. Mõlemad tahtsid esimesena kaevust vett võtta. Perenaine, kes hiljem kaevu juurde jõudis, sõnas vihaselt teisele: "Piim mulle, vesi sulle!" Nii nagu ta ütles, nii ka juhtus. Temal oli hää piimasaak sel aastal, kuid teisel perenaisel oli piimasaak väga kehv.

E 81664 (7) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ööl vastu jaanipäeva lähevad naised metsa. Seal jooksevad nad ümber kadakapõõsaste ja hüüavad:
"Kokko kohopiima,
valla vahastu võid!"
Peale seda kitkuvad nad kadakaid. See komme käib karjaõnne kohta.

E 80578/9 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Et last kaitsta kurja silma "kaehtamise" eest, selleks hoitakse ta rõivaste sees alati nartsu sisse seotud soola, mille pääle targemad eided ka puhuvad ja vastavaid sõnu posivad. Samaks otstarbeks hoitakse rõivaste sees (ka täiskasvanute juures) kolme pihlapuust pulka, milledele ristid otstele lõigatud, mis ka kurje vaime eemal hoiavad.

E 80583 < Setumaa, Petseri l. - Magda Nooska, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Sünnikombeid]
Oleks ainult niipalju, et kui sünnib tütarlaps, siis perenaise abi ja ta paneb oma väikese tütrekese mälestuseks kuldraha või mõne väärtusliku asjakese hoiukappi, kui aga poiss, siis on peremees rõõmus ja viib oma poisi ratsu selga, sõidutab teda, öeldes: "Kasu, poig, ratsu säla, kasu ohju pingutajaks."
See komme on ainult tarvitusel rikaste juures, kellel tublid ratsud. Nüüd teda ei tarvitada ka enam nende juures.

E 80652/3 (2) < Setumaa, Petseri v., Räptsova k. - I. Teelaht, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Haiguse-, surma- ja matusekombed.
Soolapuhumine, "vii pääle tegemine" ja "pika"sõnade tarvitamine on praegu veel õitsval järjel. Soolapuhujad ja "vii pääle tegijad" on enamasti naised siinpool, harva mehed. Sooladega käiakse puhuja juures ikka neljapäeva õhtu, mõnikord ka laupäeva õhtu. Naispuhuja juures käiakse ikka neljapäeval, kuna meespuhuja juures ka laupäeviti.
"Suulõ pääle puhkmine" ja "vii pääle tegemine" on neil arstidel kerge amet. Suurem osa arste, kes on kuulsuse omanikud, tarvitavad puhumisel eestikeelset e. venekeelset isameiepalvet, nad loevad tagaotsast pääle. Lugemisel puhub ka vahel, seda teeb ta tihti, kui on raske haiguse jaoks tarvis. Puhutakse ka mõnikord laste põskedele, kui neil hambad valutavad.
"Sivvu" haiguse arstimiseks tarvitatakse "pika"sõnu. "Sivvu" haigust pärib noorik lapsele siis, kui ta millalgi on metsas "hussi" näinud. "Sivvu" haigust käiakse arstima samuti neljapäeva "õdagil", vana kuu "aigu". "Sivvu" haiguse arstimisel loeb alguses arst esimest kord sõnu lapsele riietes. Teistkordsel lugemisel paneb endale mütsi pähe, kuna lapse vabastab päälisrõivadest. Arstitav laps ei tohi mitte vanem olla kui kuune ehk viienädalaline. Lapse ema lahkudes arsti poolt ei tohi jummalaga jätta.
Kui on "huss" jala nõelanud, käiakse arstimas samuti "pika"sõnade oskaja juures.

E 80656/7 (2) < Setumaa, Vilo v., Košelki k. - Petseri Ühisgümn. õpil. - vanaema (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjakombeid.]
Karjane võtab kätte vitsa, viha leheseid ja pajuoksi. Pajuoksad pistetakse sipelgapessa ja sõnatakse: „Lehmad ja lambad siginema nagu sipelgad.“ Pajuoksi pistetakse ka rukkipõllule, et rukkil kasvaksid nii suured terad nagu pajuurvad, ka pannakse neid viljasalve ja laudalakke. Karjas esimesel päeval visatakse muna üle karja. Esimesel päeval ei tohi karjane karjas maha istuda, siis saavat ta laisk. Kui karjane karjaga koju tuleb, peab ta sama vitsa koju tooma, millega esimest korda metsa läks ja selle lauda pääle viskama, siis hakkab kari koju käima. Karjast valatakse külma veega, et ta saaks virk nagu vesi.

E 80686 < Setumaa - Elsa Frey, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lapsel on ussitõbi, selle arstimiseks on siis tarvis kahte naist. Üks naine läheb risttee pääle, võtab lapse ühes, paneb ta tee pääle maha ja koputab kepiga lapsele rinna pääle. Teine naine tuleb ja küsib: "Mis sa teed?" Teine aga vastu: "Rehin ussi." Nüüd ütleb see naine, kes tuli: "Rehi, rehi ära selle lapse lihast ja luust." Naine viib lapse koju tagasi.

E 80762 (3a) < Setumaa - P. Holvandus, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui laps on rahutu, viskleb ja tõmbleb, siis on lapsel ussitõbi. Seda arstivad setud nii, et võtavad nuia, millega uss on ära tapetud, ja kaks naist lähevad last kaasa võttes ristteele. Sääl paneb üks lapse maha ja koputab kepiga kolm korda lapse rinnale. Teine tuleb juurde ja küsib: "Mis teed?" "Ussi rehin," vastab esimene. Siis ütleb teine: "Rehi, rehi ära unaski lihast ja luust."

RKM II 22, 164/5 (2) < Setumaa, Saatse v., Voropi k. - Liis Pedajas < Jaan Vall, 63 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Truuskas pidi olema hästi tuntud inimene, kes oskas vasta hakata. Peigmehel oll oma truuska ja mõrsjal oma, targad, asjatundjad, vaidlesid - pulma juures, lähevad lauludega sõimlema. Truuska kukkus tõinõ tõisõ vastu sõnelema, ühel hammas kukkus ära, teine tekk tõisele vastamisi silma välja. Kui vakaga tulõvat, siis tulõp kättemaks. Ja kui peigmiis sõidap mõrsja perrä, see kutsti saja' mõnõs kohas, Luhamaal, hähäd - juba siis taheti kunstkoppi teha. Kui vanaesä veel elli, tull Treskist läbi, sääl nainõ tsusas pää pajast vällä, võõras nainõ, tahtsõ pulmalõ midägi tetä, ütel: "Soe sõitva." Truuska sõs tekk sellele naisõlõ oinasarvõt, ütel: "Oinas kaes." Kas võõra vai vihavaenus truuska tegivat midagi pulmadele, truuska oskas kaitsta. Nõidmisi oli. Kõnõldi, et pulmarahvas lasti hundideks, otspajast pidi pulmarahvas minemä hundideks.

RKM II 22, 207 (2) < Tartu l. < Setumaa - Liis Pedajas < Liis Pedajas (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Setu Meeksi külapüha päeval, jaanipäeval, 1949. a, mõned panid nn jaanikivile sõrmeotsatäie võid ja kohupiima, mis nad jagasid kerjustele, kes reas istusid kivi juures - pärast seda, kui preester toiduained, selle kohupiima ja või, tsässoonas oli õnnistanud pühitsetud veega. See on tõend rahvasuust, et kivist on abi karjale. Kristlik-kiriklik tava kivile tähelepanu ei osuta.

RKM II 22, 216/7 (8) < Setumaa, Kolovinna k. - Liis Pedajas < Tomna Kass, 59 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miiksih om väegä suur kivi. Hädälitse käevä sinnä. All lätt uja, sääl tsukõldas, säält saa pal'lo inimesile tervist ja abi. Mul olli kah jala' haigõ. Tõsõl olli käe'. Ma veie jalgrätit, tuu vei kindat, vaesõ võtva ar'. Parõmbast sai ikki. Innõ palvust lätt pand käe kivi päle. Janipäevä käüdäs innõ.

RKM II 22, 267 < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Maria Linna < Maria Linna (1943) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noh, kui alosti edimält põimda, sis hiidi risti ette, muidogi tollõ mõttõga, õt Jummal avitasi ar' s'oo rassõ tüü ka höste lõpulõ viiä. Kui olõ-õi viil rügä valmis, sis alostõdas ütel pääväl ainult ar ja tõõsõl pääväl sis tulõ peris lõikus. Rüäpõiminõ ka õks om üts väega rassõ tüü. Rüä põiminõ võtt õgalõ inemisõlõ esimuudu mano. Kel nakkasõ käe' hallu ajama, mõnõl võt ristluihhe vai jal' säläturjo. Kui omma' rüäpõimu aigu vihmatsõ ilma, sis tuvvas mõtsast siini. Kui saa' ar' rügä põimõt, sis üldäs: "Jumalalõ teno, õt hoit ar rüä rää-räüsä iist." Kui om hüä rügä, sis üldäs: "Jummal anna tõõsõ aestaga ka sääne rügä, ma parebat pallõgi-i." Aga kui om kõhn, sis üldäs: "Jummal anna tõõsõ aestagagi pareb rügä kui timahava ol'l. Muud ma tiiä-äi midägi, mis viil üldäs.

RKM II 14, 110/1 (12) < Setumaa, Meremäe v., Ignase k. - Liis Pedajas < Aleksandra Pihle, s. 1873 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meil peeti mihklipäivä. Priistri käve. Igäh taloh pidi uma palvusõ. Vinne keeli pidi. Rüänurme pääl lasti kah pitä, kiä lask. Innõ pidi tarõh. Künnel panti palama. Pühäse iih palli. Ristiviiga iks tsiugas. Ristiga and suud. Jumala kumbit pidi höste ilosahõ. Pühäne oll kah üteh. Pühäse panni pingile, laudlina hiidi ala, künnel palama pühäsele. Vei õks mõni lauta kah. Tuu oll igäl ütel uma asi. Anna kahõs midä papile, nii ka läts jal ar'. Kia joudsõ, kuts ummi sugulaisi kokku. Muud olõ-õs midägi õs.

RKM II 14, 126 (26) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üts läts naist võtma. Üts nõid ol'l sajah, nõid ar' kosilasõ hubõsõ. Sattõ maaha värehti mano. Panti jäl tõnõ hupõn ette, saja' läts õks minemä, jää-õs minemäldä. Tuu ke ärä nõid hobõsõ, tuu jäi tuud hubõst jürämä, niika ku saja tagasi tul'l.
Siss tuu ke sajaga käis, tuu nõid ütel: "Mine joht ar'. Meile saa küdsetüt ja keededütki viländ, sullõ saa õi hubõsõ rõibõtki viländ." Siss sai ar' minnä, innõ saa-õs ar' minna-õs.

RKM II 14, 127/8 (27) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanipä puulpühä oo janituli kah. Siss noore' inemise lähtvä sinnä'. Tuli pandas maaha ja pandas vimbi otsa käh korgõhõ. Jaanipä mindäs Petserihe kah, käüvä õks risti' ümbre liina'. Siss Miiksihe mindäs, sääl oo Jaani tsässon ja janikivi. Sääl peetäs kah palvõt. Ol'li suur kivi, sõss sääl ol'l Jaan' istnu. Määne haigus om, sõss pandas sinna kivi pääle, kiä hammõ, kiä kapuda, kiä linige. Villo viiäs, siss jäetäs iks jäl vaesilõ. Villu iks viiäs tsässonahe ja piimä. Piim tuu saa pap'ele. Villo kah papi' kah võtva, sõss osa jäl vaesilõ.

RKM II 14, 133 (38) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõss tul'l viiristmine. Anti ristivett kerkost egäle ütele. Mõni õks tsiugas kah vett tarrõ. Tillu luvvakõnõ tetti, sis tuuga livvast tsiugadi pühäse poolõ ja tarõ pide kah, tühä iist tsiugadi. Nii õks üldi: Esä, Puja ja Pöha Vaimu nimel.

RKM II 14, 137 (42) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Juripäivä pühitsedäs pühäpääväs. Tetä-äi tuul pääväl tööd. Peeti ker'koh palvust, tuudi vällä pühäne, ümbre hubõstõ viidi. Papp veel ristiviiga tsiugas kah. Selle peetäski hubõstõ pääle, et hupõn sõkk tuu madu ar'. Juri tsusas odaga kurku. Nii jäi rahvas rahulõ. Eläjide pääl kah peetäs õks molebin. Juripäe viiäs pühäne ümbre eläjide. Uma pereh, peremiis vai perenaanõ kua võtt innõ pühäse üskä laudah. Määne pühäne om õnõ. Tuu tsakõidsi innõ lugõ:
"Pühä Jahorjakõnõ,
hoia mo eläjäkeisi
ja kaidsa mo karja,
hoia mu huulde
ja kaidsa mo kaala,
hoia kura inemise,
hoia kura eläjä iist."
Lastas õks karja kah vällä. Ku aja kara kodo, sõss valetas kah, et ei saasi õi unine karus õi. Üteh andas muna karussõlõ.

RKM II 14, 138/9 (43) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Innõvanast ku risti' kävi Pihkvahõ sõss aeti kar'a tii viirde, sõss jäi risti' saisma. Papp' kävi ümbre eläjide, pidi palvuse.
Ristipäi oo neläbä, sõss riidi läitsi õks risti'. Sõss nädäli peräst tul'li risti' tagasi. Sõss pühä Maar'a innõ õks käve ku tä maa pääl ol'l'. Lät's Porkvahõ sõss sääl süüdi lounat. Sõss lätsi Logosavitsa, sõss sääl ol'l'i üüd. Sõss kiä lähä õs Pihkvalõ, tul'l' kodo, kiä lät's Pihkvahõ noo läitsi jalaga ar' Pihkvahõ ilma risteldä. Kiä jäi üteh ristegä, noo ol'l' niika sääl ku risti' läitsi' minemä pühäbä hummogo. Pihkva puult jäl tulti vasta, nuu rahva kah, kiä innõ läitsi' sinna puulpühä, tul'l' vasta ristele. Sõs riidi nädäli peräst minti jäl Petserihe tagasi. Rahvas läts kah õks siist vasta. Kats üüd ol'l' Irboskah. Irboskast tul'l' jäl Mõlla. Sõss imäp õs olõ üüd, tul'l' küll kül'li pite.
Riste saata panda õs kah kõgõ parõbit rõivit, et hämmüse ar' ja saava muaga jah.

RKM II 14, 187 (2) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Liis Pedajas < Maria Linna (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Rukkilõikusest/: Ristitähele õks alustedi ja lõpõtedi. Jummal avida noh tetä tööd!
Ar' lõpõs nii - Jumalalõ teno. Lauluga minti tööle ja lauloga tulti.

RKM II 14, 261 (2) < Setumaa, Meremäe v., Tsäältsuva k. - Liis Pedajas < Natalie Pillela, 63 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ku minti sanna ülti: "Jummal sekkä sannakõnõ." Sannarahvas ütli vasta: "Jummal hää miis!"

RKM II 14, 294/5 (7) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 85 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapuda vei. Jala haltasõ, jala luu naksi suuni kiskma, sõss vei kapuda. Sääl pästi jala' valla perve pääl, sääl känge tõsõ jalga, panni kapuda kivi pääle, võti jäl kivi päält ar', sõs anni' sandile. Ütlet nii: "Pühä Jaan'kõnõ, anna nu minulõ terviist."
Innõ ol'li tsässonah. Selleperäst pandas kivi päle, et sii om janikivi, sääl Jaan iste. Rõiva pandas kivi pääle vai kapuda haigusõ peräst. Säält and toolõ kelle taht, maido latsõ' võtasõ' ar', nii kah tiidvä, midä pallõlda vai.

RKM II 30, 225/6 (825) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane , kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko sannast ar tuldas, sis käänetäse' kõik anoma' kummalõ sannah. Ko vällä tuldas, sis üldäs nii:
Aitumma viile,
aitumma vihalõ,
aitumma sagõhõllõ sannalõunõllõ,
magusallõ Maaraviile!
Jummal anna' meele andest,
hilladsõ sanna iist,
varahitse säägi iist.
Jummal jääk(u)s' no jälile
ja astko asõmõllõ.
Jummal vihoda' ja sannuda' peräh meid ummi latsõkõise ja pujakõise.
Mii' sannast vällä,
soekõnõ sanna.
Sis lüvväs uss kõvastõ kinni, sis saa-ai vanapatt sanna, sutt pelgäs.

RKM II 30, 227/9 (830) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Edimäne karapäiv
Ko edimält aijas karja mõtsa, sis keedetäs kar(u)ssõllõ muna, sis saa lehmil kõtt nii täüs ko muna.
Ja urpõpäävä ker(i)kost tuudo urvakõsõga' lüvväs egalõ lehmäle, sis saava' eläjä' ni lihava'. Nii ül'däs, õt mu lehm ni lihavast ko urvakõnõ.
Sis peräst pandas nuu' urvakõsõ' kusikuklasõ pesä sisse. Sis käüdäs kolm kõrda ümbre kusikuklasõ pesä, sis üldäs, õt mu karakõnõ nii kokko ko kusikuklasõ pesäkene.
Sis nakkas kari üteh püüsümä.
Edimätsel pääväl tohi-ij' isto' - saat laisk.
Tohi-ij kivi pääle minnä', sis tulõ susi kara mano (edimätsel pääväl).
Tohi-ij karavitsa ar kaotada', sis kaosõ' ar lehmä'.
Vits tuvvas kodo, visatas katusõ pääle, lauda katusõ pääle:
"Mu kari nii kodo kauma,
ko ma vitsa kodo tõi."
Kar(us)s and viil umma leibä lehmile, mis karast kodo tõi.
Kar(u)st valõtas, sis saa virk, joud hummogolt üles tulla'.

RKM II 30, 229 (832) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis kuna üldäs
Ko süvväs, sis üldäs: "Jaka jummal." Kes söövä', võtva' vasta: "Jaka jummal."

RKM II 30, 229/30 (833) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis kuna üldäs
Ko man(i)tas kuuljat lavva man, sis üldäs, õt tuu' tullo ja pan jakko mii' leeväle ja soolalõ.
Vai nii ka üldäs, õt jummal jakko jumala andet.

RKM II 30, 230/1 (834) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
/Kuis kuna üldäs/
Ko tüüd tetäs, sis üldäs jummal appe, andas jummal appe.
Peräh päivä inäp anda-ai jummal appe ja pühäpääväh anda-ai ja kattõ kõrda anda-ai ütel pääväl ütele inemisele. Nii ko tuusama inemine lätt kats kõrda müüdä vaih.
Kelle andas jummal appe, nuu võtva' vasta, õt avida jummal.
Ko tütrik and jummal appe, sis üldäs vasta: "Avida jummal, avida jummal', tul appe, tul appe uma noorõ mehega'."
A ko tsura and jummal appe, sis üldäs: "Eis ka appe uma noorõ naasega."

RKM II 30, 231/2 (835) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
/Kuis kuna üldäs/
Ko kapstet tetäs, sis andas jäl' suure päid ja lako lehte. Üldäs: "Vaja, vaja".
Kapstet tetäs, nik(u)' päiv näe-ei ja kuu näe-ei.
Pääle pääväminengo, vanakuu tulõ päältpuult üüd üles - hummogutsõl üül.
Nuurkuu - sis jäl' oodõtas koon(i)' kuu lätt ar' maahha, nuur kuu om õdago üleväh.
Ja suur kivi pandas närdso sisse ja pandas kapsta pindre sisse, sis saava' suurõ pää'.
Ja ko lutõrna' omma' kapsta all, sis neläpäävä õdago niidetäs.
Sis tõõnõ küüs(ü)s: "Mis niidät?"
"Lutõrnet niidä", sis kaosõ' lutõrna' ar'.
Lutõrna' - sääme kapstajuur lätt jämmest ja sääl vagõl juurõ all.

RKM II 30, 232/3 (836) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko lammas' võta-ai poigõ' umast, sis pernaane võtt voonakõsõ laudast üskä ja lätt sanna. Sis kiä jäl' lätt müüdä (sann kohe tiiveereh), sis uut koon(i)' kiä müüdä lätt, sis tän(i)t toolõ läbi sanna akna:
"Külänaane!"
"Mis sääl om?"
"Lammas võta-ai poiga umast."
"Min kodo, küll nakkas võtma."
Sis nakkas lammas poiga umast võtma.

RKM II 30, 233 (837) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko mõstas, sis üldäs "Valget!" Üldäs: "Vaja, vaja", "Valget vaja!"
Põrmadomõskjallõ ka andas: "Valget!"

RKM II 30, 233 (838) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko lambet pöetas, sis üldas: "Villvet," sis saava' villadsõ' lamba'. - "Vaja, vaja!"

RKM II 30, 233 (839) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko kangast veetäs, sis jäl üldäs "Lõimõ kudõkõst!" - "Vaja, vaja!" sis saa lahhe kangas.

RKM II 30, 234 (840) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko pääd ots(i)tas, sis üldas "Häönget!" - "Vaja, vaja!"
Ko pühäpäävä ots(i)t pääd, sis üte tapat, kats asõmõllõ.
Innevanast naase' otsõva' päid pühäpäävä. Olõ-õs üttege eläjät pääh.
Jummal' läts müüdä, küsse: "Milles tii' ütstõõsõl pääd ots(it)t pühäpäävä?"
"A veega om ikäv?"
"A saag(u)ke teele sis täi' tappa', ting(u)' tisse',
üte tapat, kats asõmõllõ!"
Ne tuust saan(u)' ommale' eläjä' pääh.

RKM II 30, 237 (850) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko süämest tulõ puhkus*, sis ütle: "Issändäkene, jumalakõnõ." Piät jumalat man(it)tsõmma, muido annat vanalõ patulõ aitumma.
* puhkus süämest = ohe

RKM II 30, 237/8 (851) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko jäl' tõmmatas, röögõ' tulõ vaih, sis kiäke midäge kõnõlõs malvastõ* sinno, õt määnes tuu jälle inemine jah.
Sis jäl ütle, õt jummal tõmba' no sinno ka' sjoo armuga',
minga' sa minnoge tõmbat,
ko minno höste,
ko sinno höste,
ko minno malvastõ,
sis sinno ka malvastõ.
Sis saa kõik tälle hindälle, ei mõo' tuu tõmbamine midäge'.
*malvastõ = halvasti

RKM II 30, 238/9 (853) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko naasel om väikene lats, sis ko mindäs kaejatsilõ, sis üldäs "Jummal sekkä". Ja ko sanna mindäs, sis üldäs ka "Jummal sekkä". Ja vasta jäl' võõdas: "Jummal' häämiis".

RKM II 30, 239 (854) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko lambal omma' tsilekese'*, sis ko mindäs kaema, sis üldäs, õt "Jummal sekkä tsudsupujakõsõ'".
* tsilekene - lambatall, tallekene

RKM II 30, 239 (855) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
A ko lehm om kanma saan(u)', sis üldäs: "Jummal' sekkä põdra pujakõnõ."

RKM II 30, 239/40 (857) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko vastast tarrõ pandas, sis üldäs, õt "Jummal anna' no alast määdä'.* Sis tuu tähendäs, õt tulõga pala-ai.
Ja ega nulga ala pandas raha, alõmatsõ kõrra nulga vaihõllõ, kopek vai kats. Sis saa vahtsõh tarõh rahha viländ.
* määdä' - mädaneda

RKM II 30, 240/1 (859) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko edimäist kõrda küdsetas uutsõ leibä, sis andas pinile edimäne vatsk ja üldäs, õt piä' sa jakk.
Ja üldäs, õt
jummal anna' umma leibä' uutsõn(i)',
vanna leibä vahtsõn(i)'.

RKM II 30, 246 (886) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kidsi
Ko käe seeh om kidsi: käsi kõõ rogisõs ja hal(u)tas, sis mindäs jäl' tuu mano, kes kitsi purõ.
Pandas käsi ussõ vaihhõllõ, sis kolk(i)tas - ussõga kisk nii, sis tõõnõ jäl' küüs(u)s:
"Mis kolk(i)t?"
"Kitsi kolgi."
Sis ko purõ, sis jäl' närises jah: "Närr, närr ir'o luust ja lihast minemä."
Tuu purõ, kes om soe lihha söön(u).

RKM II 30, 258 (913) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko veiga om määne vihhas' pini, veiga tük(ü)s külge ja hauk jah, sis nõsta' rüvvi vai katas'niki hand üles ja rapuda' ja ütle': "Min kodo, lak(u)' ar' pernaase perse', sis tul tagase." Sis hot' ku vihhas pini om, sis ei tii' midäge'.

RKM II 30, 258 (914) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko susi tulõ vasta, sis ütle', õt "Tere uno! Sullõ puul tiid, mullõ tõõnõ puul," sis lätt müüdä, ei tii' midäge'.

RKM II 30, 259/61 (915a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Vera Pino < Irina Pino, s. 1894. a. (1949)
Sis ko mivite põimma, sis pahemba käega ed'imält lõigate kolm kõrda. Sis pan'tevva nuu' rüä' kohe kõrvalõ, peräst tuuduva kodo ja pantevva kivoda ette. Kivot ol'l pühäsenuk. Sis ko kuna änne kiä haigõst jäi, sis an'te tuu üt's rüäterä süvvä, sis vüttõ ar'. Tuust ol'l veiga suur' ruuh'.
Sis ko põim-ma naate, sis põimõte üt's hakk är', sis ol'l süük' ütä'eh, sis süüde.
Tuul' sääne muud, õt sis süüde, hot' tahane-es.
Ko ed'imält põim-ma naate, sis ül'te õt Jummal' hoija' no luud ja lihha lõikamise iist.
Sis no põimõte põld ar', sis ist(u)te maalõ, sis ül'te õt põll(u)kõnõ väginemmä, säläkene sirgomma. Sis ko perr' naate jo põimma, sis jätete lõpõtus, sis ol'l jo veiga hüä miil!
Jätete tuu mõni kõrrõkõnõ põimmalda, käänete ladvost sääne kuiste, sis sinnä' pan'te leibä ja putro ja könnö - sis tuu ol'l lõpõtus'. Söög(i)' tuudevva' nurmõ, lõpiputr(u)st õks tuude midä par'ebat.
Sis ist(u)te süümä ja kaete, kes sinnä' lõpõtusõ mano tulõva'. Här'mävit'i tul'l suurõ kot'iga, sis ol'l hüä miil, õt pal'lo leibä saa vahtsõ aast'ani; käolehmäkene tul'l, sis jäl õt pal'lo vas(i)ket saa; kärbläne vai kusikuklanõ ka', sis kõike pääle ol'l hüä miil, õt sis õks midäge saa.

RKM II 30, 262 (b) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
A ko vanna leibä ka oll viil, sis ülte õt:
Jumalallõ teno,
umma sai uutsõn(i)',
vanna vahtsõn(i).

RKM II 30, 262 (c) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko perä riiht pessete, sis ül'te jäl' õt:
Jumalallõ teno,
pikä' pes'tö, lühko' lüüdö'.
Sis ko jäivä' kõrrõ' lakkõ, sis tõõsõ aastaka jälke saa hüä rügä.

RKM II 30, 267 (a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Talsepühi üüse tuvvas kikas tarrõ, pandas teräun(i)k ega külätütriku jaost. Kedä kikas sööse ar' kõkõ inne, tuu saa kõkõ inne mehele.
Ja lihaluu' pandas jäl' ega tütriku jaost, kedas sööse ar' kõkõ inne, tuu saa kõkõ inne mehele - pini.
Tal'sepühi tuvvas halga tarrõ üsäga'. Ko om paarõ, sis saat tuu aastaka mehele.

RKM II 30, 267/8 (b) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
/Talsepüha/
Ja aida mõõdõtas jäl' sülega'. Võõdas sääne pala aida tulbast tulbane vaih ja mõõdõtas. Ko saa paarõ sülli, sis jäl saat mehele.
Ja võõdas puuriidast jäl' üts halg, nii nägemäldä', pits(i)tädäs silmä' kinni.
Sis ko om ille* halg, sis saa hüa miis, a ko om määne osslikanõ, sis saa miis ka sääne osslikanõ, kriuganõ ja näriseijä.
Ko talsepühi üüse om taivas selge, sis saa pallo kartohket.
*ille - sile

RKM II 30, 275 (923) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuhkpäiv
Tuhkpääväh visatas inne päävänõsõngot laudast kolm kõrda viglaga sitta vällä põhapoolõ ja üldäs:
"Mu maa vägeväst,
mu maa vägeväst!"
Ja lõigatas hiust. Mindäs vällä kaema. Sis ko nätäs määnest haukuurmat vai palgikuurmat koh minevät, sis üldäs, õt mu koss ni pikäst ko palgikuurma ja hobõsõ hand.
A ko midä näe-ei, sis mindäs kaias mumma hobõst:
"Mu koss ni pikäst, ko hobõsõ hand", ja visatas hiusõ' talle. Hiusõ' visatas kõgõ talle.
Hiust lõigate kolm kõrd säädüsest* raudõga'.
* säädüsest = kombe pärast, kombe täitmiseks.

RKM II 30, 278/9 (926) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sorokisväätõ häräjuvva'
Sorokisväätõ om nädäle peräst päält kikkajuvva*, nik(u)' kikkajuvva' om sjoo tõõsõpäävä, sis om sorokisväätõ tõõsõ kolmapäävä - nii päiv lätt ette.
Sis sorokisväätõ ante kanolõ vitsa seest vai vüü seest süvvä'. Määne hauvits vai vüü pante nii tsõõr(i)kohe, sis pante kanaterä' sinnä' sisse ja kana' süümä, sis nakkasõ' kana' üttekokko luuma'.
Ja ko kana' viil luu-us, sis pessete kanno, õt
sorokisväätõ - munnõ luuma
sorokisväätõ - munnõ luuma
luvvaga'. Plaan'** õks ar peete. Ko illos' ilm oll, sis oll veiga hüä miil. Sis jo ko häräle juvva' sai, sis nellikümmend kalla ja nellikümmend tsirko käändvä' jo kõik nõna' siiä' poolõ. A ko hall saonõ vai külm ilm, vai sääne tuisas, sis käänivä' viil kõik hanna'. Sis oll peremiis' jäl' pahano, õt hainoveitlese.
* luuma - munema
** plaan' õks ar peete - komme ikka täideti ära

RKM II 30, 283 (929a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sis ko pardsimuna' loud, sis võtt muna' ar pesäst ja pill pardsi pesä kõik lakka egalõ poolõ: "Säält puult, säält puult pardsi muna' kõik mullõ, kõik mullõ!"
Sis loud veiga pallo tuu aastaka pardsi munnõ.
A ko om päiv ar' nõsn(u)' saa-ai lasta visada', sis saaki-ij tuu aastaka, lõvväki-ij' munnõ.

RKM II 30, 309 (2) < Setumaa, Vilo v., Lõkova k. - Maria Linna < Maria Linna, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanast kui verevä värmiga kas langu, rõivast vai ka munnõ värmiti, sis kui kijäki läts värmjä mano kaema vai küsü, õt mis sa siih tiit. Sis värmjä ütel õt "Siist paast tulõ verrev sõda," ja näüdäs varmitävvä asja, sis pidi höste illos saama.

RKM II 28, 31 (20) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Salme Lõhmus < Maria Linna, 40 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üts naane olli kohe mu emä käest küsünu, et kas te kasutütrel om lats, ma mõtli õks no' minnä', mu looma' ei lää kõrda. Emä ütles: "Ku lehmäõnne ei olõ, sis mingõ hatalõ. Koeral om ka poja'.

RKM II 28, 71/3 (7) < Setumaa, Vilo v., Kaatšova k. - Salme Lõhmus < Darja Taarko, 67 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rüä laul
Lõpõ-ks', lõpõ' küll põllukõnõ,
lõpõ' sa' no', kul'la põllukõnõ,
saa-õks otsa saarõkõnõ.
Kui õks ei lõpõ', ar' paloda',
siiä õks jätä' tsirgu süvvä',
haha tsirgu jätä harotella,
musta tsirgu jäta muna lüvvä.
Meil õks om siih hüä rügä,
hüä õks rügä, kõva kõrss.
Maaha ja lõi tsirbi nõna,
tsirbi nõna, tsirgu vassar.
Rikka omme Jummal jovvutanu,
armas Jummal om avitanu.
Sada saame teri,
tuhat mõõtu saa turu teri,
mõõta mõnõlõ mehele,
puta saa poolõlõ kolgalõ,
selle meil om hüä rügä,
hüä rügä, om kõva kõrsi.
Siih olõ-õi kündnü' külmä selga,
kovõr olõ-õi kakõranu',
olnu vili virisünü',
padi rügä no painahanu.
Olõ-õi tennu' siin teoliise,
olõ-õi olnu teoliise,
küntnü noh õks uma vel'o,
atra kandnu om imekana.
Vellol omma sõrme' sanomõtitsõ,
käüs om õks varre torvatsitse,
käüs om õks hellü tüüline.
Tüüline om hoolelinõ,
kel om huult, tuul om kuurt,
Om tä hoole hommukuulla,
vaiva nägeva valiko.
Künd tä suurõ nurmõ peele,
rüst ta atra vasta aeda,
kõvõrat puud vasta kõivo.
Vello oll tüsse tüümiis,
olli kangõ õks kõrra kandja.
Selle see kodo kõrge meesi,
elo lats ilmah ilosast,
vello kõk tundma toome saksa,
sai timä sarapuu imentä.

RKM II 28, 108/9 (8) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Salme Lõhmus < Natalia Lepavõsu, 70 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõtsa, no' mõtsa, kul'la kar'ake,
mõtsa, no' mõtsa, meeli mar'akene.
Kohe mi' iks aja uma kara,
uma kira kerätele,
aja õks alevi nurmilõ,
kerä kiriku kesele.
Mille no' sa' ei süü, karakõnõ?
Mille no' sa' ei maitsa, marakene?
Vaest olõ-õi hüä hainakõnõ,
kallis kara söögikene'?
Söödü hain om süüdävä
ja maahain om maitsetava.
Kui sa' õks ei süü, karakõnõ,
ja maitsa-ai, marakõnõ,
sis aja õks me kara kavvõndõhe
ja aja kira kiiovahe.
Sis jovva-ai ia ette minna',
ei kuupäivä kokko käändä'.
Joova-i kiviga visada sinna',
jovva-i sõuda sõmeralle,
kivi iks kätte lagosi
ja sõmmõr sõlmih pudõsi.

RKM II 28, 110 (10) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Salme Lõhmus < Natalia Lepavõsu, 70 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õhtul karja kodu ajades naised laulsid:
Kodo, jalle kodo, kul'la karakõnõ,
Kodo, jalle kodo, meelemarakõnõ.
Karakarusõ', sosarõ',
Vitsavotja', virvekõsõ',
mille te'no' ei aja kodo karakesta,
Kodo meelimar'akest
Ette lauldud.

RKM II 28, 141 (8) < Setumaa, Vilo v., Keerä k. - Salme Lõhmus < Matvei Keerä, 70 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Ku kari kevadel vällä aeti, peremiis võtt jumala, vei vällä, pei papi plaani. No' om vällä lännü' papi plaani'. Luumi tsinkas muni viiga', et Jummal anna tervist.

RKM II 28, 144/5 (4) < Setumaa, Vilo v., Keerä k. - Salme Lõhmus < Marfa Tüvi, 67 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodo õks, kulla karakõnõ,
majja, meelimarakõnõ.
Kodo õks karja oodõtas,
majja marja mantas.
Oh sedä kurja karja ello,
morru mõtsa ello.

RKM II 28, 208/10 (9) < Setumaa, Vilo v., Unkavitsa k. - Salme Lõhmus < Semjon Keskküla, s. 1894 (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mi' külä miis (om är' koolu') käve Ostrova puul raha otsmah. Sis oll üüd. Nu' naksi sis perekond kõnõlõma, et mi' küläh nakas' surnu kodoh käuma kapstiid süümä, võtt krabistas, kapsta' muudku kaosõ inne. Nimä' tõi papi, pei pallusi. Midägi' es tähendä. Sis lätsi targa manu, mis mõistse nõidu kah. Tu ütles: "Muud ei saa, ku ti' vahtke' ja küsüge': "Mis sa' käut kapstiid süümäh?
Vahe nimä' üüsi. Tulli kah kapstiid süümä. No' ütli (uma miis, vend): "Mis sa' kapstiid käut süümäh. Timä pist vasta, et "Velenaasel om mitu lavvatäut süüki, a minul ei olõ üttegi lavvatäut.
No' sis lätsi jäl' tu targa manu, et no' niut mi' küsse. Tark ütles: A mis timä ütel' teile vasta?
Timä ütel': "Velenaisel om mitu lavvatäut süüki, a mul ei olõ üttegi lavvatäut süüki. Ja tark nõudse: "A kuis timä vaezilõ ol'l, kas and kah? Perekond ütles: "Timä es anna leeväpalla konagi. A vele naane, ku mudu es tohi, sis timä nägemäldä' and sandile är' leväpala. Tark ütles: "Selle om mitu lavvatäut timäl, et tä vaesõlõ and. Sedä om tuuh ilmah nätä'. A timä es anna, selle timäl es olõki midägi' süvvä' sääl. Teil muud ei tulõ tettä', ku viige' vaesilõ ja timä nimel, et mälehtäge tuud nime. Küll tä sis jätt maaha käumize.
Ja lätsi nimä kodoh ja viisi nimä' vaezilõ, midä oll. Kui minä' vei är', sis inäp vuurih es tulõ. Vaesit vaja toeta', tuu om tuuh ilmah nätä'. Ma esi näiie tuud.

RKM II 28, 229/30 (1) < Setumaa, Vilo v., Unkavitsa k., Kingo t. - Salme Lõhmus < Marie Kingotalo, 10 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sööge', kul'la kar'akõnõ,
Maitskõ, meelimar'akõnõ,
sööge' sedä maahaina,
maitske sedä söödühaina,
sööge' kõtu kui kõdõr,
maitske mago kui mari.
Sis iks kiti külänaise',
kallist karst peetasse.
Sis nu saava pallu piima,
võih õks pallu võikõst.
Dikteeritud.

RKM II 44, 132/3 (4) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
[---]Kolm inimest tõstsid peko oma kätele ja käisid temaga ringi ja andsid järgmisele kolmele edasi. Midagi selle juures ei öeldud, loeti raamatust. Peko oli kõrgel "poldi" pääl, puust pult oli, u. meeter kõrge. Peko ise pool meetrit kõrge. Kuju pääd jutustaja ei näinud küll aga raha panemist. Küünlad põlesid kogu aeg, seisti ringis. Ainult kutsutud inimesed tulid, teised ei teadnud keegi. Munad sarjaga asetsesid kuju all. Vihalehtedega ja "värvipisuga" (riidevärv) värviti Tares läks edasi tavaline praasnik Peko jäi rehealla. Tavaliselt asus selle talu aidas lao pääl. Jutustaja läinud viimase pekopidaja õega üle Piusa "kadajamarja". Venna juurde, Otsale ei pääsenud sisse, kõik olid kodunt ära, ainult aita pääses, ütles, et ei ole muud kui "pekojumal õnnõ".
Jutustaja lapsepõlves peetud palvust Miku külas, naisena Ignase külas. Rehi, Otsa talu rehi asus tiigi ääres, see põles maha. Traktorist läks põlema.
Sõdade eest ikka paluti. Viljakasvu eest palumist ei mäleta. Ka vere väljalöömist koosolijate seas ei olnud sel viimasel peko peol. Tüdrukuid ja poisse ei olnud palvusel.

RKM II 44, 134/6 (5) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Aasta tagasi oli kõneleja Ostrova külas sugulase matusel. Noor mees oli, poolteist aastat naisemees. Vankrilt viidi puusärk kiriku, seal peetakse palvus. Kui matus (haud) kinni, siis ka enne ja pärast sööki (kalmul) preester teeb palvuse. Hauakaevajatele antakse kindaid. Üle haua "hiitvä" - labakindad paarid kokku seotud.
Söögid haual: liha, muna, sõira, saia, leiba, kutja (hautatud herned mee või suhkruveega). 6 nädalat peale matmist käiakse iga pühapäev haua peal söömas.
Ilmalikku matust ei tea siin olnud. Surnu pesemise õled ja savine kauss. Kui õlgi põletatakse surnurongi tagasitulekul kalmistult. Kauss lüüakse katki: "Seo saat timä jaost!" Külarahvas sõidavad üle tule. Surnuaiast viiakse kadakaid koju, need pannakse kodus põlema ja öeldakse: "Kuul vällä!"
Kooletamise ajal pannakse pühäse alla. Meheemä ütles: "Ma tahai sängü koolda, säng olõ-i puhas, sääl paljo rõivid, saa mulle väegä rasse. Pange peranulka, sääl saa puhtamb."
Küünal pannakse surijale kätte. Vanasti olid inimesed kõvemad, läksid ise kooletama omal jalal. Meheema läks ise, oli u. 83 a. vana. Pühäse all pingid, nende peal vatitekk. Meheema oli seal 4 tundi ja siis suri. Sugulased tõid talle valge põlle. Surija nagu ei tahtnud seda. Jooksti poodi, toodi punase-musta jooneline, tegi valmis. Surija ise vaatas: illos küll ja hüä kah.
Enne suremist andis minijale musta räti, teisele valge räti. Pandi kõik riided juba selga. Tahtis suremise aeg neid riideid, millega maeti. Selga pandi valge hame, ilma kirjadeta hame. Kasa (patsid linadest) kah ja linik peal, vöö kah, rätt ka pähe. Jalga pandi tuhvlid ja valged villased sukad. Vanasti pandud, tsuvva (pastlad) jalga, nüüd tuhvlid.
Surnud tütarlapsele pärga pähe ei pandud, rätt pandi pähe kas valge või kirju. Mirdi oks küll pandi.
Enne mehed pandi aluspesuga: hame ja püksid.
Surnut käiakse praegu valvamas, loetakse ja lauletakse öö läbi. Viina ja pirukaid antakse praegu kah.

RKM II 44, 136 (7) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hainalusetõbi: Hussitõppõ jäi lats, sis pandi lats põrandalõ maaha, kopst aholuuaga pää man. Vikahtiga ka võis. Tõne küsk: "Mis tiit?"
- "Hussi, rehi, hussi rehi (3 korda)
Latse luust ja lihast kaoma!"
Enne ristimist tehti, siis pidi aitama. Nüüd enam ei tehta.

RKM II 44, 137 (8) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Esimese lapse ristkäste aegu antakse mehe isale ja emale kingitusi, hiljem enam ei anta. Vanainimesele, vanaimäle' kah anti kas rätt või pluusiriie. Nüüd viiakse sünnituste enamasti. Mõni kutsub vanainimese koju. Ristkädsi peetakse ka praegu, kuid mõned ei pea kah.
Enne ristima minekut peseb vanaimä truuba pääl lapse ära ja paneb riide. Ristivanemad istuvad laua taga. Annab ristiemale lapse sülle, "tsiuk esi viiga". Viskab väljas vee tüdruku puhul uibo või vislapuu pääle - "saa ausa", poisi puhul üle katuse: kasvas täis, korge miis. [---]

RKM II 44, 138 (8) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
[---] Kaejatsinaised kutsutakse ristseile. Ristitakse nädala pärast või ka hiljem - kuni kuu vanuseni. Peale jumalateenistust on kirikus ristimine. Vanast kasteti üleni laps vette, nüüd preester paneb ainult peoga vett peale. Preester paneb lapse ristiisa sülle, see ristiemale.
Kojju tulles käib ristiema lapsega toas ringi. Ahju ees ütleb:
Ah'o ette asja tegemä ja
peränul ka pito pidämä.
Tõstis lapse ahju ette ja peränurka pingi peale. Annavad "lapse emäga suud, et nüüd vaderi olet". Juuakse tervisviina: kasugu ta suurest, angu tervit, tütarlats jal väegä ausast. [---]

RKM II 44, 178/9 (33) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Olga Jõgever < Matrjoona Kink, 71 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Obinitsa surnuaia juures on kivirist, kuhu käidi igasuguseid haigusi ravimas. Jutustaja viieaastasel lelletütrel olid jalad haiged, ei saanud jalgadele astuda. Viidi haige Obinitsa surnuaiale tuttava hauale, korjati haualt humala varsi ja mähiti nendega jalad kinni. Siis lõigati "kammitsat" (mähised) lahti, hüüti surnu nimi, kelle haual laps oli. Nii tehhti järjest kolm korda. Siis viidi haige laps kiviristi juurde, riputati ristile vöö, vaotati lapse jalad vastu kivi ja öeldi: "Nimesid vaoda, jalgu vaoda" jällegi kolm korda. Lapse jalad said terveks.
"Esi näk' ma tuud asja, sjoo olõ-õi ilmajutt," ütles jutustaja. See olevat juhtunud umbes seitse aastat tagasi. Jutustaja mäletab, et ta lapsena oli seda kiviristi kartnud.

RKM II 44, 259 (108) < Setumaa, Meremäe v., Navike k. - Olga Jõgever < Anna Kuusik, 75 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Karjas käies oli jutustaja, huntide eemale ajamiseks, laulnud valju häälega:
Üts susi lätsi sooda piteh,
vidi handa vetä piteh.
Lätsi suurta mäke piteh,
löüse üte lutukõse,
nakas luttu ajama,
tõise soe kõik takka tantsima.

RKM II 44, 271/2 (123) < Setumaa, Meremäe v., Usvada k. - Olga Jõgever < Marie Lumi, 59 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vasla ja Kõõru külas peeti umb. 50 a. tagasi Pekot. Kindlaksmääratud kohal ja ajal tuldi kokku, õhtul pimedäs ja salaja. Jutustaja isa oli ka käinud. Pimedas rehetoas olnud must puupakk keset tuba, vahast küünlad põlenud pääl. Iga tulija pani omalt poolt küünla. Kelle küünal kõige enne ära põles pidi järgmisel aastal oma juures pekot pidama. Kui oli vaikselt omaette palvetatud, mindi tuppa sööma ja jooma. Usuti, et niisugune palvetamine loomadele ja põllule õnne toob.

RKM II 44, 297/8 (162) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Olga Jõgever < Aleksei Kattai, 10 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Seakarjas olles laulnud kõneleja huntide eemale ajamiseks järgmist laulu:
Tsurgi, tsurgi, immokõnõ,
longi, longi, kõrvakõnõ,,
nipsi, näpsi, nännäkõnõ,
hõõro, hõõro, hännakõnõ.
Anna mullõ üts poig,
ei anna, laula viil.
Sis tul'l pernaane perrä ja susi es saanugi immise poiga ar' võtta.

RKM II 44, 305/6 (185) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Olga Jõgever < Paavel Ots, 60 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Suvistepühi laupäeval tuldi kokko (ainult vanemat inimesed) pekot pidama. Lauldi, põletati küünlaid, mis olid kirikust toodud. Eraldi laual oli 12 savikausikest, nimet. "õllekausikesed", igas kausis põles küünal, keskel oli suur kauss, nimet. "südakauss", laua ees palvetadi, paluti head viljasaaki. Siis istuti lauda sööma, laual olid piima- ja lihasöögid, pliinit, kesvalinnasest tehtud õlut, söödi, mida keegi kaasa oli toonud. Seda päeva nimetadi ka "Jumala tänupäevaks". Kõneleja ema oli nendest kooskäimistest osa võtnud.

RKM II 44, 318/9 (215) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Olga Jõgever < Vassilisa Luga, 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Urbõpääva laul
Kui latsõ aia pääl tsõsõtasõ ja laulva:
Tsõõ õks tsõõ, urbõpäiv,
urbõ õks tulli ja lätsi.
Urbõ panni moro muhetama
ja karitshaina kasuma.
Tsõõ õks tsõõ, urbõpäiv,
pand õks pühi peränulka
kalli ao akõnihe.
Tsõõ, tsõõ, urbõpäiv.

RKM II 44, 347/8 (16) < Setumaa, Meremäe v., Kõõru k. - Udo Mägi < Okse Luik, kolhoosnik (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Viisolaul
Viiso ks vipse', tsuvva tsuksõ,
vana kure jala' välgi.
Jäie ks viiso vii pääle,
Jääse ks viiso vii pääle
Jäie ks suka sao pääle
Laul "viiso pidamise kohta". Lauldi märjal maal käies, soos või mujal.

RKM II 44, 461/2 (3) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Udo Mägi < Nasta Rebane, 83 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku vihm tulli, sõss lauli:
Veere ks, vihmakõnõ, sa Vinnõmaalõ,
karajärvekene, sa kavvõndõhe.
Kari ks seie kaldõ,
esi mängi mäe pääl.

RKM II 44, 481 (10) < Setumaa, Meremäe v., Navike k. - Udo Mägi < Anne Kuusik, umb 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeval lüpsti vara, enne päeva tõusu, siis "saa as Jaan piima varastada". Jaanipäeva hommikul köideti lehmale hobuseraud või "räbäk" kaela, siis ei hakka "kadõhus" külge. Kui jaanipäeva hommikul kari "mõtsa" aeti, lauldi:
Mullõ ks kolga kohopiim
ja valla vahane või,

RKM II 44, 489 (4) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Udo Mägi < Matro Kink (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üripäiv viidi hobõsõ kerko mano. Ku kerkoaig otsa sai, peeti hobõstõ pääle palve. Hobõsõ olli katõl pool teed. Papp pidas palve är', sõss ristiveega tsilgut. Kel oli, võtt kats hobõst kah.

RKM II 44, 499 (1) < Setumaa, Meremäe v., Hilana k. - Udo Mägi < Matro Uibokand, 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kari "lasti moro pääle", siis "palvahuti". Võeti tarest "seto pühäne - väike pühäne" - ja kanti ümber karja. Kandjaks oli perenaine. Peale pühase oli perenaisel kaasas küünal, mida ta kandis käes süütamatuna. Küünal viidi kirikusse, pandi sääl põlema.

RKM II 44, 500 (4) < Setumaa, Meremäe v., Hilana k. - Udo Mägi < Matro Uibokand, 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui rukkipeks lõpetati, öeldi: Jumalalõ teno, ots om pääl.

RKM II 44, 502/3 (1) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Udo Mägi < Nasta Rebane, 83 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Peko
Mu imä ollki peko pidäjä. [Mis on peko?*] Too küindläjalg. Seande om nigu kerkoh küindläjalg. Kõõru küläh kõgõ inembalt peetigi, kõgõ inembält palleldi ja Vaslamäel. Oll üteh taloh Härdö Ivvan (Kõõru k.) - timal oll too jalg. Sinna lätsi kokko. Sõss ööse väega pallõldi jumalad. Ta hois räüsä iist. To oll räüsäpido. Meil (Kõõru k.) olõ-i toost saadik ollu, ku pekot naati pallõma. Lätt joon mööda, putu-i. Sügüse aig oll, ku tad palsse, üts öö, ajastaka üts voor enne. Olõ-i tol päeval tähte. Korati kokko terri ja tetti olt. Too talo pool tetti. Tetti nigu taar juvva. Viina juu-as. Munnõ lassi piima sisse. Sääl tei. Sõss ma õdagu sei. Küinlät panni palama, esi viisi. Kõik öö palasi ja pallõli. Olti põlvili ja pallõld. Põlvili maah väega pallõldi pekod: jummal, hoia räüsa iist! - Mu imä ollki koost Kõõru külast, koh kõgõ inembält pallõldi pekod. Imä käve egä ajastaka. Ma olli katskümmend, ajastaka ku viil pallõldi. - Kõõrult viisi pekojala Vasla külla. Är' jäll tuudi. Jalg om är' viidu Tartohe, ku korati seantsit antsakit kraami.

RKM II 44, 503/6 (1) < Setumaa, Meremäe v., Hilana k. - Udo Mägi < Matro Uibokand, 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Oli ollu üts poosle, vanaaigne küinlajalg. Irvitiva, et "läts pekole", "läänu ks pekole", "läänu ks peko poole". Egäl ütel küinlajalga es ole. Ütsainus jalg oll, too veeti ütest talast tõisõ. Hüä ku jousit üte voori pitä, kattõ ks olõ s konagi. Sinna ks vaja liha tappa. Pei, ku tulli aig, ku tulli märge, et... Ta olli näidanu, et milles te minno liiguta-ai. Näidas unelt, ütel - ei tia, kes ütel - et ku kaema ei lää, sõss kõik häotas är, jää-i muut ku must maa. Ta üte põllu lei, tõisõ jätt. Sõss jäll pei mõnõ puulba õdagu. Mikumäel pei ku ma oll siih (jutustaja on asunud oma praegusse elukohta u 30 a. tagasi). Sääl kõnõli, et unõh näidas. Ei ole ollu jõudu pitä. Oli öütseh hobõsõ man maganu. Olli ütelnu, et mis te oma mõtte pidamata jätite, mis te enne pei. Ta küsse, et - Küll sa esi tiät. Ku ma kaema lää, sõss ei olõ muut ku must maa. Ta läts kodo ja ütel, et kae nüit poig. Sõss õks pei. - Käisi vana mehe ja naise. Tõisi lasta s kaema. Lätsi ne', kes terä anni. Kes and kesvi, kes and rukkid, kes and viinaraha. Viidi saia, võidu, munnõ. - Pei rehes, aidas, tares. Otsa pei rehes. Tarrõ võis minna egaüts, a kas peetäs, sinna es lasta. Poisi ai iks, et lää kae, a paja oll kinni pantu. - Too tarõ oll sisest är ehit lehissiga. Sääl olli üts lugeja vai papi iist. Palssi, seie, sõss jäll palssi. Mito anomat alt oll tett. Tal oll ollõanomil üts arv. Ollõ anoma olli põrmanda pääl. - Sõss tulli vällä. Ku na säält vällä tullit, joba valgõl, sõss lätsi aida. Naisõ lätsi kapstamaalõ, poisi lätsi uibodõ ala. Ku na latsi aida, sõss poisi võtt uma ollõ, naisõ uma ollõ. Olli kõtuli maah. Poisi jõi viina, and naisilõ ka. - Laulti ja tandsiti. Käüti tanomit piti ja lauleti. Mitte mida es olõ s halvusõ poolõst. - Külä kari käve kokko. Naisõ ajasi karja tanomilõ. Too perenainõ kuts, et no, talonaisõ, ma anna olt. Saia and ka, päts saia oll üsäh ja väits oll üteh. - Mikumäel, Vaslamäel peeti, Andrekoval es peeta, Mikumäel - üts talo, Vasla - üts, Hilana - üts, Ignase kolm: Loogin, Undo, Miihkal.
Kes pei ja kes muiõl käve, noid enämb ei olõ, taloki jo är' häötedu. Ei olõ kedõ enamb olla: kua kooli är, kua veedi är', kua läts är'.

RKM II 44, 508 (1) < Setumaa, Meremäe v., Kõõru k. - Udo Mägi < Fodor Kiviste, 67 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Too oll räüsäpuussli, kadunu isa ütel. Räüsäpäiv oll ütetõiskul mail. Tol päival es tetä põllutööd hobõstõga. Sõss paluti räüsä eest. Sinna lätsi vana' jumalauskliku inimese.

RKM II 30, 60/1 (84) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hahekõsõ', langa.
Sügise ko hahe' läävä', sis kiä näge, sis laul:
Hahekõsõ', langa, langa,
imä-esä, ette, ette,
latsõ'-puja', perrä, perrä.*
Jummal avida no teid toolõ maalõ,
meid sjoolõ maalõ.
Sis nimä' essü-üi ar' ja läävä' ilosahe. A mõni ütles, õt
tsiaputro, tsiaputro,
essömmä tii päält,
sis nakkasõ kõik sekämä ja mõistaki-ij' inäp minnä' umma paika. Tuu om veiga patt.
* Laulik mainib, et hanedele saateks lauldavat ikka üksi.

RKM II 30, 61/2 (85) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuis kurge kark(u)tadas.
Kurõkõsõ', karakõ',
pikä' seere' pillakõ!
Kui ei kurõ' karga',
kurõ jala' kärnä,
hani jala' raiga.
Kui tii' nakkat kargamma,
pikä' seere' pillamma,
sis teil lää-äi jala' kärnä,
hanil lää-äi jala' raiga.
Sügise kurõ' veiga käävä' jo' ja laulva' - kurlutasõ'. Sis laulimõ' kara man, sis lät'sivä' kurõ' kargamma:
üles-alla, jala' pikäh maahha
ja üles nii huppadi-huppadi (näitab käega üles-alla).
Ko laula-as, sis levit'sevva' niisama.
Mast nä no sis sääl karksevva eis' vaest mõtlõt õnnõ.
Kõvastõ veiga tänn(i)temme' nulgahna', sis naksevva' kül nii sääl veiga keerondõllõma.
Vinne värke' ka kark(u)temme':
Surov, surov upljashi!
Tebe nosh horoshi.
*Vinne värke - vene moodi, vene keeli

RKM II 30, 67 (89) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuu teretämine
Ko nuur' kuukõnõ om luud, sis ko edimäist kõrd näet, sis teretädäs, heidetäs rist(i)kene ette.
Tere', kul'la kuukõnõ!
Kuu vanast, ma noorõst,
kuu tävvest, ma tervest.
Leeväkikk kimmäst,
jahumatt' jaksast.
Tsialõ uni,
saksalõ tõbi,
lamballõ laiskus,
mullõ uma iho tervüs.
Aamõn!

RKM II 30, 99/100 (103) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuis kõrvo kak(u)tas:
Ko vahtsõnnõ rõivas' pandas sälgä, sis kak(u)tas kõrvo, võetas kõrvo piti' kinni ja loetas:
Kusõt, sis kuiva',
sit(u)t sis mõsõ',
palotat sis paika',
üle uja läät, sis nõsta' üles,
üles, üles.
Sis nõstõtas üles tuud, kel nuu' vahtsõ rõiva' saläh omma'.
Ja üldas viil, õt
ikä pikkä pidäjälle,
terv(ü)ht tegijälle.
Setä pitä', vastast valm(i)stada'.

RKM II 30, 216 (804) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härähämmär
Jut(u)set aijas õdagidi. Kohe mindäs küllä kokko määntse that talo poolõ, sis.
Ko lehmä' saava' kanma, sis tohi-ij inäp aija', sis nakkasõ' vasigõ' pasalõ'.
Ja ko lehmä' olõ-õi viil kanmah, sis piät õdagidi istma, tohi-ij tuld üles võtta', sis piät jut(u)set ajama, härgä häbendellemä, sis saava' härvasigõ', noid olõ-õi hallõ tappa'. Sis ko kiä tulõ küllä, sis üldäs, õt võta-ai mii' viil tuld üles, mii' häbendelleme' härgä, mii' piäme' härähämärät.

RKM II 30, 218 (807) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sutt man(i)ta-ai lavva man, sis saava' tungõlterä' rüä siseh.

RKM II 30, 219/20 (813) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ja ko piim lää-äi kokko, sis ütsä põllupindre päält võetas kivve, sis havv(u)tas noidõga nüss(i)kot, sis nakkas piim kokko minemä. Ja lehmile ante kadaja ossõ ja palotakjet, tette noist juuk, keedete ar katlah, sis ante lehmile.

RKM II 30, 222 (818) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanast imä lask leibä ahjo sis tütre jalgo alt.
Tütär hark(u)t' hindä aho suu ette, sis imä lask alt harkõ leibä ahjo.
Eis' ütel õt:
"Alt jalgo-ks, ausa leib,
Läbi jalgo, lämmi vatsk."
Sis sai ausa tütrik ja tulliva' kosa'.

RKM II 30, 223 (823) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aitumma sannakütjälle
Sannakütjälle andas aitümma:
Aitumma sannaküt'jälle
ja sausüüjälle,
viituujallõ ja vihahaudjallõ,
sada ja tuhat aitummat!

RKM II 30, 223/4 (824) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis vihtjat tehnätäs
Ait'umma no su käele ja jalalõ.
Jummal kergüdä' su käekeise,
seledä' su silmäkeise!
Nipallo sullõ õnnõ ja avvo
ko viitsilkmet ja vihalehesset.
Jummal lasõ' su käekesel kavvo',
su õnnõkõsõl häidsedä',
saada' su samokõist õigõlõ tiiraalõ.
Jummal lasõ' sul hüäl tunnil liiko',
pahal tunnil paigah olla'.
Jummal hoia' külä teo iist,
külä naaru iist,
külä viha iist,
külä võhlusõ iist.
Jummal käänä' külge, tõmba' tõistõ,
kes vihkasõ' ja võhl(i)tsõsõ'*.
Kiä tõist viht, sis toolõ tuu nii lugõ, and aitumma.
* võhl(i)tsõsõ' < võhl(ä)tsõmma - kadetsema

RKM II 51, 227 (76) < Setumaa, Mäe v., Mikitamäe k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Käolehm lindo
Ko karah käveme', sis ko käolehmäkene linnas käe pääle, vai püvvime eis kost ossa päält käolehmäkese kinni, sis nii laulimõ':
Käolehmäkene, lindo, lando!
Linda-t tuuhtõ lep(i)stöhe,
karga-t tuuhtõ kadastikko.
Tii-t tillo, tiikene,
jätä-t tillo jälekese',
kohe Sohve mehele lätt.
Egaüts ütel uma nime. Sis kohepoolõ käolehmäkene lindas, sinnäpoolõ saat mehele. Nii kõgõ linn(u)temme-k käolehmäkeise.

RKM II 51, 239/41 (94) < Setumaa, Mäe v., Mikitamäe k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko "rõiva ol'liva küleh".
Ko rõiva*-tulliva külge, sis ka veiga var(i)te ja peete sään'tset kunibet. Muna päält mõs'te jah, õt sis saa ausa tüt'rik, koh keset morro mõite puhta plat'si pääl.
Sis ko rõiva olliva küleh, sis olõ-õs säädüs' ler(i)kohege minnä', mul umakõrd man.
A koh noid rõivet kuirate, adra pääl jah, õt sis saava adrakan'dja', saava'-puja'. Ja tuu viiga t'siuk(u)te* aidaust jah, ül'te õt: ausast kui ait,
teräväst kui terä.
Ja uibo pääle jäl valõte tuud vett, sis ül'te, õt: usinast kui upin,
magusast kui mari.
Sinnä tii pääle t'siuk(u)te, kost t's'ura käüse jah.
A no inäp hool(i)ta-ai tuust midäge'. No nooril inemiisil rõiva'-mito nädälet mõskmalda'.
Ja sanna läät ja olõt sääne, sis piät veiga varima, õt kiäke su rõivet näesi-is. Ko kiä näge, sis tuul jäävä'-silmäh-haigõst, nakkasõ hal(u)tamma. Sis unne sütü-üi** ar', ko võta*-tuu inemise käest sõrm(u)s', kink käest arvat, õt olõt saan(u)' ja mõsõt-tuu sõrmusõ päält suud, sis sütüs ar'.
Hõpõsõrm(u)s' õks. Ja ko sääne olõt, sis tohi-ij sannah lõõnat heitä'.
A ko kiä tahtsõ viguret pitä', sis pan'd ed'imätse rõiva vii pudelehe, sis pan'd' pudele maa sisse, sis tuu võidsõ poissaga korrda kupal'l'o tahtsõ, tuul latse es saa'.
Sis võta-as tuud pudelet inne ar', ko mehele sai. Ko terveh ol'l [pudel], sis saiva'-naasest latsõ', a ko kat'ske ol'l' lännö', sis saa-as inäp naasest ka latse.
* t's'iuk(u)te < t's'iukma = pritsima, piserdama
** sütü-üi < süttömä = terveks saama

RKM II 51, 250/2 (103) < Setumaa, Mäe v., Mikitamäe k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäiv.
Jaanipäävä puul'pühä köüdete vihto - auvihto. Lill(i)'-pandasõ sisse, egasugumatsõ', kor'atas, määritset viil õnnõ koh kas(u)s.
Lehese'-tuvvasõ kõivost, koh om petäi kõivoga kõrvuise, sis saat paare.
Jaanituld tetäs õdago, palotadas aiasaiba paare ja äkle jah.
Minno lasõ-õs uma esä kunage jaanitulõlõ. Kõgõ ütel', õt patt om. Jaanituli om... pühä Jaani pää pan'te nuia otsa, sis palotid'i, sis vaivaija'-palotevva', sis nüüd tetäs jaanituld.
Jaalipäävä hummogo iüül päivä mõstas kastõga suud, sis ko umma'-silmäh- haigõ', vai käeh-haigõ', sis sütüse ar'.
In'n'e jaanipäivä kor'atas maa päält ka kõike haino ja om *ruuh', a pääle jaanipäävä inäp avida-ai midäge'. Jaanihaino, palotakjet, tammõossõ, pihlapuu ossõ. Keedetäs kõik üteh ar', sis andas lehmile juvva' jaanipäävä hummogo.
Iniie oäivä piät ar lehmä'-nüs'mä, muid'o Jaan varastas ar piimä.
Jaan viskas jo jaahekivi vette.
Karja aija-ai inne muid mõtsa, väüdätäs** õks tõistõ jäl'ge pit'i aija'.
Üt's naane kõgõ käve pallo pit'i üüse, kar'amaid pit'i, kõõ päit'sid'iga riib' kastõt, kadajet pit'i ja pedäjet pit'i:
kokko-ks kolga kohopiim
ja valla vahanõ võsi***
Mullõ-ks võsi, muilõ vesi.
T's'ura'-jäl kuuliva'. Nuu üt'levvä', õt mullõ-ks võsi, sullõ vesi.
Sis lät's tuu kõik nuhko, saas midäge tuust. Ja päitse'-nakseva'-tuul naasel piimä juuskma. Tuu naane ol'l' Vaartsest, et(i)määne. Haas'ka Kat'i, kõnõlevva õks.
Jaanipäävä tuvvas õnnõkõisse, pandas saina vaikkõllõ, kõlgusõ vai aida saina vaihhõllõ. Ega inemise jaost pandas ja maja jaost jah. Sis ko ilosahe lak'k'a läävä'-häitsemmä, sis saa tuul inemisel hüä õn'n' tuu aas't'aka.
* ruuh' = rohi, arstim; ** väüdätäs = püütakse = väütämmä; *** võsi = või

RKM II 51, 265 (1) < Setumaa, Järvesuu v., Tona k. - Veera Pino < Natalja Niidu, s. 1874 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kadõhusõ sõna'
Kangõ kadõhus' ja rassõ rabahus,
taganõ, taganõ, roojanõ,
taganõ musta merde, verevähe vette,
külmä kivi ala ja kalõ kannu ala,
kumõhõhe kuustõ ja helehehe pedäjähe,
lõig hainalõ ja pehmep ku pähnä leht.
Eeva ja Aadam, piiskop ja arherei,
tütrikast tõrvhiussist,
na(i)sist linalin(i)kkest,
poisast torokübärest,
kost sa olt tulno', sinnä mine',
lagõhõt lavva tiid pidi.
Arsti käsi, jumala abi!
Sõna' üldäs, sis loetas kolmkõrd Meie essät pääle.

RKM II 51, 266 (2) < Setumaa, Järvesuu v., Tona k. - Veera Pino < Natalja Niidu, s. 1874 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Suurõ haigõ sõna'.
(Jummal hoija no timmä suurõ suu pääle)
Kerigo poolõ kivi külge kuijoma ja kaoma.
Arsti sõna', jumala abi.
Kadõhusõ sõnno ka loetas siia pääle.

RKM II 51, 266 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Tona k. - Veera Pino < Natalja Niidu, s. 1874 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hainalodsõ sõna'
Tirk(u)tus' tiid piti,
makr(u)tus' maad piti!
Kopst-kapst kuustõ,
kuustõ kuijoma,
mättä ala magama.
Arsti sõna', jumala abi.
Armasjumalat loetas ekka paika.

RKM II 51, 266/72 < Setumaa, Järvesuu v., Tona k. - Veera Pino < Natalja Niidu, s. 1874 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana haigõ jalaga tsõdsõkõ ol'l' meil arst. Sis ma olli kõkõ vanõp, sis timä an'd' uma'-sõna'-mullõ. Vanast õks veiga käüde arsti man. Mu man ka ikke õks käüde.
[Aga nüüd?] K'au-ui kiäke no'. Teponaase' õks käävä' [üks vanem ja üks keskealine naine naaberperest]. Toona'-kävevä õnnõ põrssid'i läbi.
Ma olõ eis' k'aun(u)'. Pääle lihavõõdõt ol'li küläh. Kadrina Tepo ol'l' sääne ilma habõnelda miis'. Kaeht' ar'. Naksevva'-hamba'-hal(u)tamma, nipal'l'o hal(u)tevva õt.
Kadona Pintö Rõsnast ol'lä ka ar'st. Kadona Vassil sõud' põh'a tuulõga Rõsnahe, tuu jäl puhk' rõõsa piimä pääle.
Kadona vana-Man'dsi ol'l' Lõpoljast ol'l' võõt, sis tuud õks naarõte, õt ko haigõ om, sis puhk peijo, sis jäl pand pää pääle.
Mii ollimõ latsõ', sis vanal tsõdsõl ol'l' aho pääl paakõsõ täüs' rahha, vanast olliva sään'tse' suurõ'-vas'kraha', tuu ol'l' kõik arstiraha. Ega päivi käüde ars'ti man. Nüüd inäp mälehävväst saan'(u) olõ-õi k'aud.
Ko käüdäs, sis õks midä andas arstilõ käevalgot. Täd'i Od'e [Anne Vabarna tütar Od'e] käve toona'-käega', sis an'd' pala leibä. Rakhha õks tuud'le kõkõ rohkõp.
Täd'il [Anne Vabarnal] omma'-nisoldon(u)'-sõna'. Vanal tsõdsõl olõ-õs noid sõnnõ. Nuu'-täl viil et(i)kost* varastöt(u)'. Tuu nik(u)'-kelle opatas ja kiä tõõnõ varguise kost kullõs ja op(i)s ka ar'. Varastõt(u)'-sõna'-veiga av(i)tavat.
Kadona velenaane ol'l', Paale imä tuul olliva jäl nuu'-nabasõna'-kostke varastõt(u)'.
In'nevanast tohtret es olõ, sis kõõ käüde arstõ pit'i.
Ko tuldas sis teretädäs, ül'däs: "Ma tul'li su mano." Soola'-närdsokõsõga üteh, ar'st sis puhk pääle, arstil soola'-peoh, väits ka man, sis kõgõ sekä sääl, tege ris'te soola pääle. Mõni tege viil pühäse jaku pääl. Arst köüt kinni ja and kätte. Sis saadõtas minemä: "Mine'-no mine'-kodo, saa'-tervest kui tigasõ muna, jätku-ui tervest. Sis ko määne nuur' inemine om, sis tuud opatas, õt mine'-no mine'-tüt'rekene, jätku-ui tervest.
Ko soola annat käest ar', sis andaske raha peijo. Mõnõl om jo raha suulõ sisse pant kotost. An'te kopek, kat's, kolm kopkat, viis' kopkat kõkõ suurõp raha.
Hilibe Ol'oksa naane an'd' mullõ katõsakümmend kopkat, ai mul ol'l' imeh [liiga väike tasu]. Tepo-Höödo naane an'd' kolm ruublet - toolõ an'te põrsset. T's'iga vär-is kohke nätä'. Kitivä õt parep sai, enos ma tiijä-äi.
et(i)kost = kuskilt
Kel veiga uma'-rõiva'-rassõ', sis opate, õt mis na vana'-huumõ omma', sis noid putsu võta', vette, läbi puhta hammõ, sis juu'-tuud, sis tuust saa abi.
Ikr(i)säh käve arstõl, võtta-as ettegi', "mõista-ai ma midäge'". Veiga ol'l' sääne kall(i)s arst. Sis ol'l' mul kolm arssinat kaadsa rõivast, sis veiga palsse, sis an'ni tuu rõiva jah, sis õks tek'k*.
tekk = arstis
Poolakõisil käve jäl arstõl. Tütär' võta-as nissa. Lät'si Poolakõistõ Semmene mano.
Pan'niva uma'-naase', uma'-minjä'-nuu'-soola'-ris'tpingi jaku pääle, pühäste ala, sis kadona Semmen' sääl lugi pääl.
Semmenelle anni raha, poisilõ.*
poiss = tähendab 'meesterahvas, mees'
A tunnõ-äs ma joht määnestke api. Kadona vana-tätäga käve kah, a midäge saa-as api.
Kuis suulõ andas tõp(i)tsõllõ.
Lind, livvah vesi. Sinnä'-pandasõ soola', näpoga', katõsa vuure pandas ar', sis ütsäs vuur' visatas üle pahemba ola kuvõrd, vai üt's teräkene, sis tõõnõ kõrd ja kolmas' kõrd ka niisama. Sis aijas tõp(i)tsõl inemisel kõik rõiva',säläst ar', sis võetas puhta'-rõiva', pandas lind viiga puhta hammõ pääle, sis võetas tuu liud läbi hammõ, sis mõstas tõp(i)st tuu viiga', kõgõ nii altpuult ülespoolõ. Inemine õks sais, olõ-õi ni haigõ. Kiä jo pikäh, tuu jo kuulmisel.
Sis mõstas ar', rõiva'-sälgä puhta', sis katõtas toominõ rõivas' pääle, sis ammuda pääle rõivet kupal'l'o, sis ko magama õks jäär(i)'. Jääse magama ja om terveh.
Vanatätä ol'l' Suurõkivi nurmõ pääl, sis nii kaehtid'i ar', ko verega ai vällä. Sis lät'sige kut'si tuu vana-Mandsikõsõ, sis tuu kuis tä puhk' ja tek'k' t's'iahammastõga ja päähar'aga jah. Ja sai inemine tervest.
Eläjellege katõtas õks toominõ rõivas pääle.
Vesi sis visatas tõistkätt [=vasakut kätt] ussõpiida pääle: "Min sinnä'-mu kadõhus', meele ter'vüs!"
Heit(ü)tädäs ka tõp(i)st. Panõt soola'-vii sisse ar', tiit kõik val'mest, sis luidsaga vai peoga nii heidä tõp(i)tsõllõ suu pääle [= näo pääle]. Sis ko tõbinõ heid(ü)s, sis kadohus' kargas vällä.
Ilmekesele [Natalia Niidu neljaaastane lapselapselaps] ka loi kadõhusõ sõnno ja heidüde, sis sai veiga tõrõlda'.

RKM II 59, 600 (10) < Setumaa, Pihkva obl., Petseri raj., Pankjavitsa kn., Lõkova k. - Maria Linna (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku vanast latsõlõ kualõgi kotusõlõ haigõt sai, sis tull lats hoitja mano, õt tuu puhusi ja lugi sõna pääle.
Harakalõ halu,
varõsõlõ valu,
mustalõ tsirgulõ mu tõbi
hahalõ tsirgulõ hanna pääle,
kiriväle tsirgulõ keele pääle.
Ku sõna' sai' ar loedu', sis jäi lats ka vagatsõbast. Õgaüts nakkas pääle arstõl käumist paranõmist uutma.

RKM II 59, 578/80 (22a) < Setumaa, Pihkva obl., Petseri raj., Pankjavitsa kn., Lõkova k. - Maria Linna (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Nuu' inemisõ, kes oli soe lihha maitsnu', sis nuu' puri kitsi ka. Ja kes oll merevett joonu' nuu' võidsõ ka kitsi arsti. Meil küläh oll üts Hooma nimelinõ miis, tuul oli vanõba mehe käsknü ütskõrd poiskõsõst soelihha maitsa, õt sis võit saia kidsiarstist. Hooma sis maits soelihha ja puri ka eloaig kitsi. Kidsi haigõ läts kidsipurõja mano, sis kidsipurõja võtt haigõ käe ja haugas kolmõst poolõst haigõt kodust. Sis piat viil sääl olõma üts kolmas ineminõ ka. Sis tu kolmas inemine küsüs kidsipurõja käest: "Midäs sa purõt?" - "Kitsi purõ," ütles kidsipurõja. - "Purõ, purõ ar kidsi Anne luust, lihast vällä," ütles kolmas ineminõ.
Nii purõ kidsipurõja kol' kõrd, kolmi voorõ haigõt kätt ja kol' kõrd küsüs kõrvalinõ ineminõ purõja käest: "Midäs sa purõt?" ja ku' kidsipurõja ütles ar', õt kitsi puro, sis ütles jalki kolmas inemino, õt: "Purõ, purõ kidsi ar', tuu luust-lihast vällä mäntse nimelitsõ inemisõ käel kidsi om."
Ku' saa ar purt, sis sülgas purõja ni tuu, kel käsi haigõ, mõlõba' maaha ja tuuga om arstminõ otsah. Haigõ and sis arstilõ paar kopkat rahha vai muna, arstmisõ iist.
Küsüja oll õks kidsipurõjal umast perrest. A ku' pääle kidsipurõja olõ-õs kedagi kotoh, sis pidi kül haigõ tõõnõ kõrd tulema.
Viil arstiti kitsi ka säntseh ussõ sagarah kual ussõl oli puu hinge' ja ussõ tsängu'. Säntsidõ hingiga uss väiga' rägisi vallalõ laskõh ja kinni pandõh. Sis arvati, õt ussõ kidsiseminõ võtt ar' käest kidsisemisõ.
Mu imä ütel parhilla', õt pini kusõga' hämmäti kanebipakla' ar ja mähiti ümbre kidsi, sis arvati ka abi saavat. A pinikust oll jal' väega rassõ saia.

RKM II 59, 580 (22b) < Setumaa, Lõkova k. - Maria Linna (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kidsil oli' uma' sõna' ka, õt ku' noid pääle loeti, sis arvati abi saavat. Sõna' oli säntse:
Kidsi kivvi, nuri pajju.
Sitahunikid segähämä,
viisräbäkid vidämä.

RKM II 59, 595 (5) < Setumaa, Lõkova k. - Maria Linna (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku lats oll jo nii vana, õt pidi käüma, a viil käuma lää-s, sis ülti õt latsõl omma kammidsa'. Kammitsid arstiti nii: latsõl putahudõti linahinde vai langaga nala peräst jala' kamitsahe. Sis panti lats katsiratsakõlla tarõ läve pääle. Ütel tull muidogi last kinni hoita', tõõnõ ineminõ kirvõga ragi latsõl tuud köüdust katski a kolmas pidi küsümä midäs siih raotas. Sis ragoja ütel, kamitsid raotas. Tu kes küsse midas raotas, sai kuulda ar, õt kamtsid raotas sis ütel, ragogõ, ragogo kammidsa' latsõ luust, lihast vällä. Nii pidi kol kõrd küsümä ja ragoja pidi ka vastama. Sis muidogi maniti latsõ nimme ka kinkõ luust lihast kästi kamitsid ar rako'.

RKM II 44, 508/9 (1) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Udo Mägi < Matro Kink (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Härmä küläh üteldi, et sääl oll peko. Sääl oll üts suur puu, kadai vai pedäjäs. Sinna käiti pekot pallõma. - Pantu kõik ussõ ja akna kinni ja pallõldi pekot. Tei sõss süvvä kah no pallõja ja sei üteh. Seändse küünlajala olli. Palsi sõss, et kiä s näe' es kuulõ.