Setumaa pärimus

Loodus ja metsloomad

E 75754 < Tartu l. < Setumaa - G. Teppo, õpil. < M. Sternfeldt, 70 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Setud ei tundnud jõulukuuske. Kuuse asemel toodi õled tuppa ja laotati põrandale. Õlgedel hakati "tralli lööma".

E 81608 (2) < Setumaa, Satserinna v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Enne karja väljalaskmist viiakse toast pühakuju ja asetatakse laudaukse kohale seinale ühes pajuvitsakestega, mis palmipuudepühal kirikus olnud. Toas pühakujude ees põleb küünal, mis hoitud lihavõtte suurest reedest.

E 81609 (5) < Setumaa, Satserinna v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Kui kari juba liigub, siis võetakse pajuoksakesed ukse kohalt ära ja segatakse hariliku toapühkimise-luuaoksakestega segi. Need hoitakse niikaua alles, kuni peremees või perenaine näeb esimest sipelgapesa, sinna pistetakse see kimbuke sisse. (Kui liikuda kevadel mööda metsi, siis on peaaegu igal sipelgapesal mainitud kimbukesed sees, mida suurem pesa, seda rohkem).

E 81609 (6) < Setumaa, Satserinna v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Esimene karjavits on ilma noata lõigatud ja laasitud ning hoitakse laudaräästas alal.

E 81622 (3) < Setumaa, Petseri v., Usvoda k. - Viktor Jallai, Petseri Ühisgümn. õpil. < Efimia Valli, 21 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Samal päeval võetakse need "urbad", mis palmipuudepühal on kirikust toodud, ja pannakse need rukkipõllu sisse, et kaitsta vilja igasuguste söödikute ja vaenlaste eest.

E 81623 (6) < Setumaa, Petseri v., Usvoda k. - Viktor Jallai, Petseri Ühisgümn. õpil. < Efimia Valli, 21 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Karjane peab seda vitsa, mis tal esimesel päeval karjas kaasas oli, alal hoidma, sellepärast et siis ei hakka kariloomad ära kaduma ja kariloomad hakkavad iseenesest õhtuti koju tulema. Tihti visatakse see vits laudapääle, et hoida alal.

E 81627 (2) < Setumaa, Meremäe v. - Meeta Hanimägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Emmu Helm, 104 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Ka aetakse kari ümber karjamaa. Sealjuures hoitakse ühes käes pajuurvad ja teises küünal. Pärast visatakse need sipelgapessa, et neid ära hoida karjast.

E 81640 (2) < Setumaa - Hilja Sibul, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjasekombeid]
Mõnes kohas on tarvitusel komme: kui kevadel kari metsa aetakse, aetakse see risti ja põigiti läbi karjamaade ja hoitakse pajuurbi käes. On kõik karjamaad läbi käidud, siis visatakse urvad sipelgapessa, et viimased mitte koduümbrusesse ei ilmuks.

E 81641/2 (7) < Setumaa - Hilja Sibul, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure reede öösel vastu hommikut lähevad naised kadastikku kadakaid lüpsma. Vahetevahel jooksevad nad ümber põõsa, ise seejuures sõnades:
Kokko, kokko, kohopiimä,
Valla vahasta võida.

E 81653/4 (3) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Marie Lillemägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Anna Peramets (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Karjasele anti karja kaasa kaks kimpu urbi. Ühe kimbukese pistis ta rukkiorase sisse ja teise kandis sipelgapessa. Rukkiorase sisse viidi neid sellepärast, et rukkipead saaksid nii suured ja ilusad nagu urvad, ning sipelgapessa, et kariloomi saaks nii palju nagu sipelgaid sipelgapesas.

E 81662/3 (3) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. < Marie Ridala, 54 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Et karjas alati õnn valitseks, selleks ratsutatakse õhtul luudadel metsa. Seal joostakse ümber kadakapõõsaste, kusjuures pomisetakse pühasõnu. Peale seda visatakse see luud sipelgatepessa ja minnakse koju.

E 81664/5 (9) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. < Marie Ridala, 54 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeva õhtul toob neitsi või noormees puid tuppa. Neid ei tohi ta ennem lugeda, kui tuppa jõuab. Kui selgub lugemisel paarisarv, siis abiellub ta pea, kui aga üksik arv, siis ta ei abiellu.

E 81692 (10) < Setumaa - L. Johanson, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjakombeid]
Esimesel päeval ei tohtinud karjane vitsa ära kaotada, siis kaovad lehmad ära.

E 81695 (18) < Setumaa - L. Johanson, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Tehakse veel kaheteistkümnest lillest pärg ja visatakse õunapuu otsa, mitmendal korral jääb pärg oksa külge rippuma, nii mitme aasta pärast saab mehele, kui viskaja on tüdruk.

E 81708/9 (3) < Setumaa - Anette Altin, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Kui tüdruk tahab teada, mitme aasta pärast ta mehele saab, peab ta tegema seitsmest sordist lilledest pärja, viskama teda õunapuu otsa. Mitme viske järele jääb pärg puu otsa, nii mitme aasta pärast saab viskaja mehele.

E 81709 (6) < Setumaa - Anette Altin, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäevaks tuuakse ka kased tuppa.

E 81716 (6) < Setumaa - Aino Zirnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Rohkem mulle seekord jaanipäevast ei pajatud. Tunnen aga veel ise ühte naist (setut), kes lugematute teiste tempude kõrval jaanipäeva hommikul puulusikad ühes pastaldega jalga pani, lusikad kanna taha või alla ja varred püsti. Milleks ta seda tegi, seda ta kunagi kellelegi ei öelnud, mulle ammugi mitte.

E 81735/5a (1) < Setumaa - Elisabeth Perkman, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanipäevakombeid.
Jaanipäeva pühitseti vanasti suure pühana. Seda päeva ootasid noored suure põnevusega. Jaanipäeva laupäeval kogunesid tüdrukud (alla kahekümne aasta) mõnda kohta. Sääl räägiti kokku, missuguseid laule õhtul laulda ja kes alustab viit. Kui kell oli üheksa pauku paugutanud, tulid külapoisid tüdrukutele järgi. Ühes mindi siis jaanitulele. Puuriit seati juba päeval üles, et õhtul ei oleks askeldamist. Siiski pidid tüdrukud puude järgi minema. Nende käest ei nõutud, et nad just puid tooksid, aga see oli juba kombeks võetud, ja nii tõi igaüks mõne oksa kaasa. Metsast tulles tulevad tüdrukud väga aegamööda ja lauluga visatakse oksad tulle. Tule ääres mõnes kohas mängiti, tantsiti, lauldi - mõnes kohas seisti aga niikaua vaikselt, kuni tuli kustus. Siis ainult hakati tantsima.

E 81737/7a (2) < Setumaa - Elisabeth Perkman, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Hommikul võtab perenaine ühe kausikese, paneb sinna leivaraasukesi ja puistab soola ka peale. Siis kutsutakse pererahvas kokku, pannakse küünal põlema Jumalale ja palutakse. Pärast võtab peremees küünla, perenaine kausikese leivaga ja minnakse siis õue. Kolm korda käiakse loomade ümber, siis annab perenaine leiva loomadele. Kui saadetakse loomad karja, tuuakse küünal tagasi, kausi viskab perenaine aga üle laudakatuse heinamaa sihis. Karjuse kätte antakse aga kolm vitsa - kas urbi või kaski. Kui on ligidal rukis, siis paneb ta need sinna, kui ei ole, siis otsib ta metsast sipelgapesa ja peidab sinna sisse oksad.

E 80578/9 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Et last kaitsta kurja silma "kaehtamise" eest, selleks hoitakse ta rõivaste sees alati nartsu sisse seotud soola, mille pääle targemad eided ka puhuvad ja vastavaid sõnu posivad. Samaks otstarbeks hoitakse rõivaste sees (ka täiskasvanute juures) kolme pihlapuust pulka, milledele ristid otstele lõigatud, mis ka kurje vaime eemal hoiavad.

E 80581 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Teele on puistatud kuuseoksi.

E 80582 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Koju tagasi jõudes enne sööma hakkamist kolm vanemat eite käivad kadakaokstega majas kõik nurgad läbi ja pühivad surma välja, et see enam niipea sellesse tallu ei tuleks.

E 80582 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Surnu vastu püütakse olla võimalikult aupaklik ja püütakse täita kõiki kombeid ja kadunu viimaseid soove. Vastasel korral surnu hakkab kodus käima, mis elavatele põrmugi meeldiv ei ole. Et seda ära hoida, lõigutakse tee ääres kasvavate puude tõvedele, kust surnu läbi viiakse, riste. Neist siis kodukäija mööda ei saa.

E 80586 < Setumaa, Petseri l. - Magda Nooska, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Pääle ristimise jooksevad vaderid ruttu välja, võttes ristimisvee taldrikuga kaasa, sellega joostakse siis kolm korda ümber maja ja visatakse siis kõrgele puu pääle või lihtsalt taeva poole üles, et laps kasvaks tugev ja sihvakas.

E 80619 (3) < Setumaa, Meremäe v., Solova k. - Voldemar Viitkin, Petseri Ühisgümn. õpil. < Paul Viitkin, Anastasia Urbanik (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lehm "pulli otsib" ja jälle otsima hakkab ja pull kaua aega taga käib ning "asja ei saa", siis lõigatakse pihlakane pulk, lõigatakse 9 risti pääle, et lehm saaks paaritatud.

E 80647 (3d) < Setumaa, Petseri l. - Selma Johanna Kallus, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne ristimist pesti laps puhtaks, pesemise vesi viidi aeda ja kallati õunapuu juurtele, siis pidi laps ilus kui õunapuuõis saama.

E 80678 < Setumaa - Elsa Frey, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kosjakombeid.]
Kui pastori juurde minnes uss üle tee läheb, siis tuleb nende abielus lahkumine ehk mõni suur õnnetus. Ja kui keegi tuleb vastu palgikoormaga, kui on kuuse- ehk männipalgid koormas, siis sureb peigmees varsti pärast pulmi, aga kui koormas on kasepalgid, siis sureb pruut.

E 82120/1 (3) < Setumaa - T. Zirnask, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < isa (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
(Setude kombeid)
Kui mõni setudest suri, siis saadeti surnu laulu ja nutuga viimsele puhkusele. Pääle matuseid viidi surnu laudis, mille pääl surnu oli olnud, suure puu alla. Seda puud peeti pühaks paigaks. Laudis asetati puu najale. Tihti käidi puu juures surnut mälestamas, seejuures lauldi surnu häädusest, õiglusest ja truudusest. Aasta pärast mindi kalmistule surnu hauale. Kaasa võeti hästi valmistatud magusat rooga, mida söödi haual surnu mälestuseks.

RKM II 22, 207 (2) < Tartu l. < Setumaa - Liis Pedajas < Liis Pedajas (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Setu Meeksi külapüha päeval, jaanipäeval, 1949. a, mõned panid nn jaanikivile sõrmeotsatäie võid ja kohupiima, mis nad jagasid kerjustele, kes reas istusid kivi juures - pärast seda, kui preester toiduained, selle kohupiima ja või, tsässoonas oli õnnistanud pühitsetud veega. See on tõend rahvasuust, et kivist on abi karjale. Kristlik-kiriklik tava kivile tähelepanu ei osuta.

RKM II 22, 216/7 (8) < Setumaa, Kolovinna k. - Liis Pedajas < Tomna Kass, 59 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Miiksih om väegä suur kivi. Hädälitse käevä sinnä. All lätt uja, sääl tsukõldas, säält saa pal'lo inimesile tervist ja abi. Mul olli kah jala' haigõ. Tõsõl olli käe'. Ma veie jalgrätit, tuu vei kindat, vaesõ võtva ar'. Parõmbast sai ikki. Innõ palvust lätt pand käe kivi päle. Janipäevä käüdäs innõ.

RKM II 22, 217 (9) < Setumaa, Kolovinna k. - Liis Pedajas < Tomna Kass, 59 a. (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mastera oro kivi om, sääl arstas latsi, sinna mine, korra läät, riie jätetäs sinnä vai vaotedas last kivi pääl, pandas sõs raaha, kingtus iks jäätäs.

RKM II 14, 294/5 (7) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 85 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kapuda vei. Jala haltasõ, jala luu naksi suuni kiskma, sõss vei kapuda. Sääl pästi jala' valla perve pääl, sääl känge tõsõ jalga, panni kapuda kivi pääle, võti jäl kivi päält ar', sõs anni' sandile. Ütlet nii: "Pühä Jaan'kõnõ, anna nu minulõ terviist."
Innõ ol'li tsässonah. Selleperäst pandas kivi päle, et sii om janikivi, sääl Jaan iste. Rõiva pandas kivi pääle vai kapuda haigusõ peräst. Säält and toolõ kelle taht, maido latsõ' võtasõ' ar', nii kah tiidvä, midä pallõlda vai.

RKM II 30, 227/9 (830a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ja urvakõnõ visatas tullõ, ko pikne om edimält väläh, sis sääl taloh pikne veiga tasatsõhe kärk'.

RKM II 30, 234 (840) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko pääd ots(i)tas, sis üldas "Häönget!" - "Vaja, vaja!"
Ko pühäpäävä ots(i)t pääd, sis üte tapat, kats asõmõllõ.
Innevanast naase' otsõva' päid pühäpäävä. Olõ-õs üttege eläjät pääh.
Jummal' läts müüdä, küsse: "Milles tii' ütstõõsõl pääd ots(it)t pühäpäävä?"
"A veega om ikäv?"
"A saag(u)ke teele sis täi' tappa', ting(u)' tisse',
üte tapat, kats asõmõllõ!"
Ne tuust saan(u)' ommale' eläjä' pääh.

RKM II 30, 258 (914) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko susi tulõ vasta, sis ütle', õt "Tere uno! Sullõ puul tiid, mullõ tõõnõ puul," sis lätt müüdä, ei tii' midäge'.

RKM II 30, 283 (929a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sis ko pardsimuna' loud, sis võtt muna' ar pesäst ja pill pardsi pesä kõik lakka egalõ poolõ: "Säält puult, säält puult pardsi muna' kõik mullõ, kõik mullõ!"
Sis loud veiga pallo tuu aastaka pardsi munnõ.
A ko om päiv ar' nõsn(u)' saa-ai lasta visada', sis saaki-ij tuu aastaka, lõvväki-ij' munnõ.

RKM II 44, 259 (108) < Setumaa, Meremäe v., Navike k. - Olga Jõgever < Anna Kuusik, 75 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Karjas käies oli jutustaja, huntide eemale ajamiseks, laulnud valju häälega:
Üts susi lätsi sooda piteh,
vidi handa vetä piteh.
Lätsi suurta mäke piteh,
löüse üte lutukõse,
nakas luttu ajama,
tõise soe kõik takka tantsima.

RKM II 44, 297/8 (162) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Olga Jõgever < Aleksei Kattai, 10 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Seakarjas olles laulnud kõneleja huntide eemale ajamiseks järgmist laulu:
Tsurgi, tsurgi, immokõnõ,
longi, longi, kõrvakõnõ,,
nipsi, näpsi, nännäkõnõ,
hõõro, hõõro, hännakõnõ.
Anna mullõ üts poig,
ei anna, laula viil.
Sis tul'l pernaane perrä ja susi es saanugi immise poiga ar' võtta.

RKM II 44, 461/2 (3) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Udo Mägi < Nasta Rebane, 83 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku vihm tulli, sõss lauli:
Veere ks, vihmakõnõ, sa Vinnõmaalõ,
karajärvekene, sa kavvõndõhe.
Kari ks seie kaldõ,
esi mängi mäe pääl.

RKM II 30, 60/1 (84) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Hahekõsõ', langa.
Sügise ko hahe' läävä', sis kiä näge, sis laul:
Hahekõsõ', langa, langa,
imä-esä, ette, ette,
latsõ'-puja', perrä, perrä.*
Jummal avida no teid toolõ maalõ,
meid sjoolõ maalõ.
Sis nimä' essü-üi ar' ja läävä' ilosahe. A mõni ütles, õt
tsiaputro, tsiaputro,
essömmä tii päält,
sis nakkasõ kõik sekämä ja mõistaki-ij' inäp minnä' umma paika. Tuu om veiga patt.
* Laulik mainib, et hanedele saateks lauldavat ikka üksi.

RKM II 30, 61/2 (85) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kuis kurge kark(u)tadas.
Kurõkõsõ', karakõ',
pikä' seere' pillakõ!
Kui ei kurõ' karga',
kurõ jala' kärnä,
hani jala' raiga.
Kui tii' nakkat kargamma,
pikä' seere' pillamma,
sis teil lää-äi jala' kärnä,
hanil lää-äi jala' raiga.
Sügise kurõ' veiga käävä' jo' ja laulva' - kurlutasõ'. Sis laulimõ' kara man, sis lät'sivä' kurõ' kargamma:
üles-alla, jala' pikäh maahha
ja üles nii huppadi-huppadi (näitab käega üles-alla).
Ko laula-as, sis levit'sevva' niisama.
Mast nä no sis sääl karksevva eis' vaest mõtlõt õnnõ.
Kõvastõ veiga tänn(i)temme' nulgahna', sis naksevva' kül nii sääl veiga keerondõllõma.
Vinne värke' ka kark(u)temme':
Surov, surov upljashi!
Tebe nosh horoshi.
*Vinne värke - vene moodi, vene keeli

RKM II 30, 219/20 (813) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ja ko piim lää-äi kokko, sis ütsä põllupindre päält võetas kivve, sis havv(u)tas noidõga nüss(i)kot, sis nakkas piim kokko minemä. Ja lehmile ante kadaja ossõ ja palotakjet, tette noist juuk, keedete ar katlah, sis ante lehmile.

RKM II 51, 266 (3) < Setumaa, Järvesuu v., Tona k. - Veera Pino < Natalja Niidu, s. 1874 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Hainalodsõ sõna'
Tirk(u)tus' tiid piti,
makr(u)tus' maad piti!
Kopst-kapst kuustõ,
kuustõ kuijoma,
mättä ala magama.
Arsti sõna', jumala abi.
Armasjumalat loetas ekka paika.

E 80582 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Surnu vastu püütakse olla võimalikult aupaklik ja püütakse täita kõiki kombeid ja kadunu viimaseid soove. Vastasel korral surnu hakkab kodus käima, mis elavatele põrmugi meeldiv ei ole. Et seda ära hoida, lõigutakse tee ääres kasvavate puude tõvedele, kust surnu läbi viiakse, riste. Neist siis kodukäija mööda ei saa.