Setumaa pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

E 81608 (2) < Setumaa, Satserinna v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Enne karja väljalaskmist viiakse toast pühakuju ja asetatakse laudaukse kohale seinale ühes pajuvitsakestega, mis palmipuudepühal kirikus olnud. Toas pühakujude ees põleb küünal, mis hoitud lihavõtte suurest reedest.

E 81609 (5) < Setumaa, Satserinna v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Kui kari juba liigub, siis võetakse pajuoksakesed ukse kohalt ära ja segatakse hariliku toapühkimise-luuaoksakestega segi. Need hoitakse niikaua alles, kuni peremees või perenaine näeb esimest sipelgapesa, sinna pistetakse see kimbuke sisse. (Kui liikuda kevadel mööda metsi, siis on peaaegu igal sipelgapesal mainitud kimbukesed sees, mida suurem pesa, seda rohkem).

E 81609 (6) < Setumaa, Satserinna v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Esimene karjavits on ilma noata lõigatud ja laasitud ning hoitakse laudaräästas alal.

E 81611 (12) < Setumaa, Satserinnaa v. - Dimitri Karnask, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäevast]
Ka arvatakse, kui lehma lüüa sisselaasitud oksadega vitsaga, või lendab pääsukene lehma kõhu alt läbi, hakkab lehm "verd" lüpsma.

E 81622 (3) < Setumaa, Petseri v., Usvoda k. - Viktor Jallai, Petseri Ühisgümn. õpil. < Efimia Valli, 21 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Samal päeval võetakse need "urbad", mis palmipuudepühal on kirikust toodud, ja pannakse need rukkipõllu sisse, et kaitsta vilja igasuguste söödikute ja vaenlaste eest.

E 81623 (6) < Setumaa, Petseri v., Usvoda k. - Viktor Jallai, Petseri Ühisgümn. õpil. < Efimia Valli, 21 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Karjane peab seda vitsa, mis tal esimesel päeval karjas kaasas oli, alal hoidma, sellepärast et siis ei hakka kariloomad ära kaduma ja kariloomad hakkavad iseenesest õhtuti koju tulema. Tihti visatakse see vits laudapääle, et hoida alal.

E 81627 (2) < Setumaa, Meremäe v. - Meeta Hanimägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Emmu Helm, 104 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Ka aetakse kari ümber karjamaa. Sealjuures hoitakse ühes käes pajuurvad ja teises küünal. Pärast visatakse need sipelgapessa, et neid ära hoida karjast.

E 81628 (4) < Setumaa, Meremäe v. - Meeta Hanimägi, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure reede öösel läheb perenaine lüpsikuga metsa kadakaid lüpsma. Vahetevahel jookseb ta ümber kadakapõõsa, sealjuures sõnades:
Koko, koko kohopiimä
Valla vahasta võida.
Seda toimetatakse kuni kukelauluni See toiming tähendab hääd karjaõnne.

E 81640 (2) < Setumaa - Hilja Sibul, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjasekombeid]
Mõnes kohas on tarvitusel komme: kui kevadel kari metsa aetakse, aetakse see risti ja põigiti läbi karjamaade ja hoitakse pajuurbi käes. On kõik karjamaad läbi käidud, siis visatakse urvad sipelgapessa, et viimased mitte koduümbrusesse ei ilmuks.

E 81641/2 (7) < Setumaa - Hilja Sibul, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suure reede öösel vastu hommikut lähevad naised kadastikku kadakaid lüpsma. Vahetevahel jooksevad nad ümber põõsa, ise seejuures sõnades:
Kokko, kokko, kohopiimä,
Valla vahasta võida.

E 81648 (3) < Setumaa - Therese Tobre, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjakombeid.]
Lõuna ajal ajab karjane karja lauta, öeldes: "Tüha mõtsa pääle halv silm!"

E 81653/4 (3) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Marie Lillemägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Anna Peramets (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Karjasele anti karja kaasa kaks kimpu urbi. Ühe kimbukese pistis ta rukkiorase sisse ja teise kandis sipelgapessa. Rukkiorase sisse viidi neid sellepärast, et rukkipead saaksid nii suured ja ilusad nagu urvad, ning sipelgapessa, et kariloomi saaks nii palju nagu sipelgaid sipelgapesas.

E 81654 (5) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Marie Lillemägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Anna Peramets (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Enne söömist viskas karjane muna üle karja, hüüdes: "Minu kari olgu nii terve nagu see muna."

E 81654 (7) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Marie Lillemägi, Petseri Ühisgümn. õpil. < Anna Peramets (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Õhtul, kui kari koju tuli, viskas karjane karjavitsa lauda katusele, et loomad alati ilusasti koju tuleksid ja metsa ära ei eksiks.

E 81662/3 (3) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. < Marie Ridala, 54 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskekombeid]
Et karjas alati õnn valitseks, selleks ratsutatakse õhtul luudadel metsa. Seal joostakse ümber kadakapõõsaste, kusjuures pomisetakse pühasõnu. Peale seda visatakse see luud sipelgatepessa ja minnakse koju.

E 81663 (4) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. < Marie Ridala, 54 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord oli juhtunud sarnane lugu. Kaks perenaist läksid kaevust vett tooma. Mõlemad tahtsid esimesena kaevust vett võtta. Perenaine, kes hiljem kaevu juurde jõudis, sõnas vihaselt teisele: "Piim mulle, vesi sulle!" Nii nagu ta ütles, nii ka juhtus. Temal oli hää piimasaak sel aastal, kuid teisel perenaisel oli piimasaak väga kehv.

E 81664 (7) < Setumaa, Meremäe v., Krantsova k. - Renate Emmus, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ööl vastu jaanipäeva lähevad naised metsa. Seal jooksevad nad ümber kadakapõõsaste ja hüüavad:
"Kokko kohopiima,
valla vahastu võid!"
Peale seda kitkuvad nad kadakaid. See komme käib karjaõnne kohta.

E 81692 (10) < Setumaa - L. Johanson, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjakombeid]
Esimesel päeval ei tohtinud karjane vitsa ära kaotada, siis kaovad lehmad ära.

E 81737/7a (2) < Setumaa - Elisabeth Perkman, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjalaskepäeval]
Hommikul võtab perenaine ühe kausikese, paneb sinna leivaraasukesi ja puistab soola ka peale. Siis kutsutakse pererahvas kokku, pannakse küünal põlema Jumalale ja palutakse. Pärast võtab peremees küünla, perenaine kausikese leivaga ja minnakse siis õue. Kolm korda käiakse loomade ümber, siis annab perenaine leiva loomadele. Kui saadetakse loomad karja, tuuakse küünal tagasi, kausi viskab perenaine aga üle laudakatuse heinamaa sihis. Karjuse kätte antakse aga kolm vitsa - kas urbi või kaski. Kui on ligidal rukis, siis paneb ta need sinna, kui ei ole, siis otsib ta metsast sipelgapesa ja peidab sinna sisse oksad.

E 80619 (3) < Setumaa, Meremäe v., Solova k. - Voldemar Viitkin, Petseri Ühisgümn. õpil. < Paul Viitkin, Anastasia Urbanik (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lehm "pulli otsib" ja jälle otsima hakkab ja pull kaua aega taga käib ning "asja ei saa", siis lõigatakse pihlakane pulk, lõigatakse 9 risti pääle, et lehm saaks paaritatud.

E 80656/7 (2) < Setumaa, Vilo v., Košelki k. - Petseri Ühisgümn. õpil. - vanaema (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Karjakombeid.]
Karjane võtab kätte vitsa, viha leheseid ja pajuoksi. Pajuoksad pistetakse sipelgapessa ja sõnatakse: „Lehmad ja lambad siginema nagu sipelgad.“ Pajuoksi pistetakse ka rukkipõllule, et rukkil kasvaksid nii suured terad nagu pajuurvad, ka pannakse neid viljasalve ja laudalakke. Karjas esimesel päeval visatakse muna üle karja. Esimesel päeval ei tohi karjane karjas maha istuda, siis saavat ta laisk. Kui karjane karjaga koju tuleb, peab ta sama vitsa koju tooma, millega esimest korda metsa läks ja selle lauda pääle viskama, siis hakkab kari koju käima. Karjast valatakse külma veega, et ta saaks virk nagu vesi.

RKM II 22, 267 < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Maria Linna < Maria Linna (1943) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Noh, kui alosti edimält põimda, sis hiidi risti ette, muidogi tollõ mõttõga, õt Jummal avitasi ar' s'oo rassõ tüü ka höste lõpulõ viiä. Kui olõ-õi viil rügä valmis, sis alostõdas ütel pääväl ainult ar ja tõõsõl pääväl sis tulõ peris lõikus. Rüäpõiminõ ka õks om üts väega rassõ tüü. Rüä põiminõ võtt õgalõ inemisõlõ esimuudu mano. Kel nakkasõ käe' hallu ajama, mõnõl võt ristluihhe vai jal' säläturjo. Kui omma' rüäpõimu aigu vihmatsõ ilma, sis tuvvas mõtsast siini. Kui saa' ar' rügä põimõt, sis üldäs: "Jumalalõ teno, õt hoit ar rüä rää-räüsä iist." Kui om hüä rügä, sis üldäs: "Jummal anna tõõsõ aestaga ka sääne rügä, ma parebat pallõgi-i." Aga kui om kõhn, sis üldäs: "Jummal anna tõõsõ aestagagi pareb rügä kui timahava ol'l. Muud ma tiiä-äi midägi, mis viil üldäs.

RKM II 14, 110/1 (12) < Setumaa, Meremäe v., Ignase k. - Liis Pedajas < Aleksandra Pihle, s. 1873 (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Meil peeti mihklipäivä. Priistri käve. Igäh taloh pidi uma palvusõ. Vinne keeli pidi. Rüänurme pääl lasti kah pitä, kiä lask. Innõ pidi tarõh. Künnel panti palama. Pühäse iih palli. Ristiviiga iks tsiugas. Ristiga and suud. Jumala kumbit pidi höste ilosahõ. Pühäne oll kah üteh. Pühäse panni pingile, laudlina hiidi ala, künnel palama pühäsele. Vei õks mõni lauta kah. Tuu oll igäl ütel uma asi. Anna kahõs midä papile, nii ka läts jal ar'. Kia joudsõ, kuts ummi sugulaisi kokku. Muud olõ-õs midägi õs.

RKM II 14, 126 (26) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üts läts naist võtma. Üts nõid ol'l sajah, nõid ar' kosilasõ hubõsõ. Sattõ maaha värehti mano. Panti jäl tõnõ hupõn ette, saja' läts õks minemä, jää-õs minemäldä. Tuu ke ärä nõid hobõsõ, tuu jäi tuud hubõst jürämä, niika ku saja tagasi tul'l.
Siss tuu ke sajaga käis, tuu nõid ütel: "Mine joht ar'. Meile saa küdsetüt ja keededütki viländ, sullõ saa õi hubõsõ rõibõtki viländ." Siss sai ar' minnä, innõ saa-õs ar' minna-õs.

RKM II 14, 127/8 (27) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaanipä puulpühä oo janituli kah. Siss noore' inemise lähtvä sinnä'. Tuli pandas maaha ja pandas vimbi otsa käh korgõhõ. Jaanipä mindäs Petserihe kah, käüvä õks risti' ümbre liina'. Siss Miiksihe mindäs, sääl oo Jaani tsässon ja janikivi. Sääl peetäs kah palvõt. Ol'li suur kivi, sõss sääl ol'l Jaan' istnu. Määne haigus om, sõss pandas sinna kivi pääle, kiä hammõ, kiä kapuda, kiä linige. Villo viiäs, siss jäetäs iks jäl vaesilõ. Villu iks viiäs tsässonahe ja piimä. Piim tuu saa pap'ele. Villo kah papi' kah võtva, sõss osa jäl vaesilõ.

RKM II 14, 137 (42) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Juripäivä pühitsedäs pühäpääväs. Tetä-äi tuul pääväl tööd. Peeti ker'koh palvust, tuudi vällä pühäne, ümbre hubõstõ viidi. Papp veel ristiviiga tsiugas kah. Selle peetäski hubõstõ pääle, et hupõn sõkk tuu madu ar'. Juri tsusas odaga kurku. Nii jäi rahvas rahulõ. Eläjide pääl kah peetäs õks molebin. Juripäe viiäs pühäne ümbre eläjide. Uma pereh, peremiis vai perenaanõ kua võtt innõ pühäse üskä laudah. Määne pühäne om õnõ. Tuu tsakõidsi innõ lugõ:
"Pühä Jahorjakõnõ,
hoia mo eläjäkeisi
ja kaidsa mo karja,
hoia mu huulde
ja kaidsa mo kaala,
hoia kura inemise,
hoia kura eläjä iist."
Lastas õks karja kah vällä. Ku aja kara kodo, sõss valetas kah, et ei saasi õi unine karus õi. Üteh andas muna karussõlõ.

RKM II 14, 187 (2) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Liis Pedajas < Maria Linna (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Rukkilõikusest/: Ristitähele õks alustedi ja lõpõtedi. Jummal avida noh tetä tööd!
Ar' lõpõs nii - Jumalalõ teno. Lauluga minti tööle ja lauloga tulti.

RKM II 30, 227/9 (830) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Edimäne karapäiv
Ko edimält aijas karja mõtsa, sis keedetäs kar(u)ssõllõ muna, sis saa lehmil kõtt nii täüs ko muna.
Ja urpõpäävä ker(i)kost tuudo urvakõsõga' lüvväs egalõ lehmäle, sis saava' eläjä' ni lihava'. Nii ül'däs, õt mu lehm ni lihavast ko urvakõnõ.
Sis peräst pandas nuu' urvakõsõ' kusikuklasõ pesä sisse. Sis käüdäs kolm kõrda ümbre kusikuklasõ pesä, sis üldäs, õt mu karakõnõ nii kokko ko kusikuklasõ pesäkene.
Sis nakkas kari üteh püüsümä.
Edimätsel pääväl tohi-ij' isto' - saat laisk.
Tohi-ij kivi pääle minnä', sis tulõ susi kara mano (edimätsel pääväl).
Tohi-ij karavitsa ar kaotada', sis kaosõ' ar lehmä'.
Vits tuvvas kodo, visatas katusõ pääle, lauda katusõ pääle:
"Mu kari nii kodo kauma,
ko ma vitsa kodo tõi."
Kar(us)s and viil umma leibä lehmile, mis karast kodo tõi.
Kar(u)st valõtas, sis saa virk, joud hummogolt üles tulla'.

RKM II 30, 229 (832) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis kuna üldäs
Ko süvväs, sis üldäs: "Jaka jummal." Kes söövä', võtva' vasta: "Jaka jummal."

RKM II 30, 229/30 (833) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis kuna üldäs
Ko man(i)tas kuuljat lavva man, sis üldäs, õt tuu' tullo ja pan jakko mii' leeväle ja soolalõ.
Vai nii ka üldäs, õt jummal jakko jumala andet.

RKM II 30, 231/2 (835) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
/Kuis kuna üldäs/
Ko kapstet tetäs, sis andas jäl' suure päid ja lako lehte. Üldäs: "Vaja, vaja".
Kapstet tetäs, nik(u)' päiv näe-ei ja kuu näe-ei.
Pääle pääväminengo, vanakuu tulõ päältpuult üüd üles - hummogutsõl üül.
Nuurkuu - sis jäl' oodõtas koon(i)' kuu lätt ar' maahha, nuur kuu om õdago üleväh.
Ja suur kivi pandas närdso sisse ja pandas kapsta pindre sisse, sis saava' suurõ pää'.
Ja ko lutõrna' omma' kapsta all, sis neläpäävä õdago niidetäs.
Sis tõõnõ küüs(ü)s: "Mis niidät?"
"Lutõrnet niidä", sis kaosõ' lutõrna' ar'.
Lutõrna' - sääme kapstajuur lätt jämmest ja sääl vagõl juurõ all.

RKM II 30, 232/3 (836) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko lammas' võta-ai poigõ' umast, sis pernaane võtt voonakõsõ laudast üskä ja lätt sanna. Sis kiä jäl' lätt müüdä (sann kohe tiiveereh), sis uut koon(i)' kiä müüdä lätt, sis tän(i)t toolõ läbi sanna akna:
"Külänaane!"
"Mis sääl om?"
"Lammas võta-ai poiga umast."
"Min kodo, küll nakkas võtma."
Sis nakkas lammas poiga umast võtma.

RKM II 30, 233 (838) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko lambet pöetas, sis üldas: "Villvet," sis saava' villadsõ' lamba'. - "Vaja, vaja!"

RKM II 30, 233 (839) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko kangast veetäs, sis jäl üldäs "Lõimõ kudõkõst!" - "Vaja, vaja!" sis saa lahhe kangas.

RKM II 30, 239 (854) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko lambal omma' tsilekese'*, sis ko mindäs kaema, sis üldäs, õt "Jummal sekkä tsudsupujakõsõ'".
* tsilekene - lambatall, tallekene

RKM II 30, 239 (855) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
A ko lehm om kanma saan(u)', sis üldäs: "Jummal' sekkä põdra pujakõnõ."

RKM II 30, 258 (913) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko veiga om määne vihhas' pini, veiga tük(ü)s külge ja hauk jah, sis nõsta' rüvvi vai katas'niki hand üles ja rapuda' ja ütle': "Min kodo, lak(u)' ar' pernaase perse', sis tul tagase." Sis hot' ku vihhas pini om, sis ei tii' midäge'.

RKM II 30, 259/61 (915a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Vera Pino < Irina Pino, s. 1894. a. (1949)
Sis ko mivite põimma, sis pahemba käega ed'imält lõigate kolm kõrda. Sis pan'tevva nuu' rüä' kohe kõrvalõ, peräst tuuduva kodo ja pantevva kivoda ette. Kivot ol'l pühäsenuk. Sis ko kuna änne kiä haigõst jäi, sis an'te tuu üt's rüäterä süvvä, sis vüttõ ar'. Tuust ol'l veiga suur' ruuh'.
Sis ko põim-ma naate, sis põimõte üt's hakk är', sis ol'l süük' ütä'eh, sis süüde.
Tuul' sääne muud, õt sis süüde, hot' tahane-es.
Ko ed'imält põim-ma naate, sis ül'te õt Jummal' hoija' no luud ja lihha lõikamise iist.
Sis no põimõte põld ar', sis ist(u)te maalõ, sis ül'te õt põll(u)kõnõ väginemmä, säläkene sirgomma. Sis ko perr' naate jo põimma, sis jätete lõpõtus, sis ol'l jo veiga hüä miil!
Jätete tuu mõni kõrrõkõnõ põimmalda, käänete ladvost sääne kuiste, sis sinnä' pan'te leibä ja putro ja könnö - sis tuu ol'l lõpõtus'. Söög(i)' tuudevva' nurmõ, lõpiputr(u)st õks tuude midä par'ebat.
Sis ist(u)te süümä ja kaete, kes sinnä' lõpõtusõ mano tulõva'. Här'mävit'i tul'l suurõ kot'iga, sis ol'l hüä miil, õt pal'lo leibä saa vahtsõ aast'ani; käolehmäkene tul'l, sis jäl õt pal'lo vas(i)ket saa; kärbläne vai kusikuklanõ ka', sis kõike pääle ol'l hüä miil, õt sis õks midäge saa.

RKM II 30, 262 (c) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko perä riiht pessete, sis ül'te jäl' õt:
Jumalallõ teno,
pikä' pes'tö, lühko' lüüdö'.
Sis ko jäivä' kõrrõ' lakkõ, sis tõõsõ aastaka jälke saa hüä rügä.

RKM II 30, 278/9 (926) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sorokisväätõ häräjuvva'
Sorokisväätõ om nädäle peräst päält kikkajuvva*, nik(u)' kikkajuvva' om sjoo tõõsõpäävä, sis om sorokisväätõ tõõsõ kolmapäävä - nii päiv lätt ette.
Sis sorokisväätõ ante kanolõ vitsa seest vai vüü seest süvvä'. Määne hauvits vai vüü pante nii tsõõr(i)kohe, sis pante kanaterä' sinnä' sisse ja kana' süümä, sis nakkasõ' kana' üttekokko luuma'.
Ja ko kana' viil luu-us, sis pessete kanno, õt
sorokisväätõ - munnõ luuma
sorokisväätõ - munnõ luuma
luvvaga'. Plaan'** õks ar peete. Ko illos' ilm oll, sis oll veiga hüä miil. Sis jo ko häräle juvva' sai, sis nellikümmend kalla ja nellikümmend tsirko käändvä' jo kõik nõna' siiä' poolõ. A ko hall saonõ vai külm ilm, vai sääne tuisas, sis käänivä' viil kõik hanna'. Sis oll peremiis' jäl' pahano, õt hainoveitlese.
* luuma - munema
** plaan' õks ar peete - komme ikka täideti ära

RKM II 28, 31 (20) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Salme Lõhmus < Maria Linna, 40 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üts naane olli kohe mu emä käest küsünu, et kas te kasutütrel om lats, ma mõtli õks no' minnä', mu looma' ei lää kõrda. Emä ütles: "Ku lehmäõnne ei olõ, sis mingõ hatalõ. Koeral om ka poja'.

RKM II 28, 71/3 (7) < Setumaa, Vilo v., Kaatšova k. - Salme Lõhmus < Darja Taarko, 67 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Rüä laul
Lõpõ-ks', lõpõ' küll põllukõnõ,
lõpõ' sa' no', kul'la põllukõnõ,
saa-õks otsa saarõkõnõ.
Kui õks ei lõpõ', ar' paloda',
siiä õks jätä' tsirgu süvvä',
haha tsirgu jätä harotella,
musta tsirgu jäta muna lüvvä.
Meil õks om siih hüä rügä,
hüä õks rügä, kõva kõrss.
Maaha ja lõi tsirbi nõna,
tsirbi nõna, tsirgu vassar.
Rikka omme Jummal jovvutanu,
armas Jummal om avitanu.
Sada saame teri,
tuhat mõõtu saa turu teri,
mõõta mõnõlõ mehele,
puta saa poolõlõ kolgalõ,
selle meil om hüä rügä,
hüä rügä, om kõva kõrsi.
Siih olõ-õi kündnü' külmä selga,
kovõr olõ-õi kakõranu',
olnu vili virisünü',
padi rügä no painahanu.
Olõ-õi tennu' siin teoliise,
olõ-õi olnu teoliise,
küntnü noh õks uma vel'o,
atra kandnu om imekana.
Vellol omma sõrme' sanomõtitsõ,
käüs om õks varre torvatsitse,
käüs om õks hellü tüüline.
Tüüline om hoolelinõ,
kel om huult, tuul om kuurt,
Om tä hoole hommukuulla,
vaiva nägeva valiko.
Künd tä suurõ nurmõ peele,
rüst ta atra vasta aeda,
kõvõrat puud vasta kõivo.
Vello oll tüsse tüümiis,
olli kangõ õks kõrra kandja.
Selle see kodo kõrge meesi,
elo lats ilmah ilosast,
vello kõk tundma toome saksa,
sai timä sarapuu imentä.

RKM II 28, 108/9 (8) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Salme Lõhmus < Natalia Lepavõsu, 70 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Mõtsa, no' mõtsa, kul'la kar'ake,
mõtsa, no' mõtsa, meeli mar'akene.
Kohe mi' iks aja uma kara,
uma kira kerätele,
aja õks alevi nurmilõ,
kerä kiriku kesele.
Mille no' sa' ei süü, karakõnõ?
Mille no' sa' ei maitsa, marakene?
Vaest olõ-õi hüä hainakõnõ,
kallis kara söögikene'?
Söödü hain om süüdävä
ja maahain om maitsetava.
Kui sa' õks ei süü, karakõnõ,
ja maitsa-ai, marakõnõ,
sis aja õks me kara kavvõndõhe
ja aja kira kiiovahe.
Sis jovva-ai ia ette minna',
ei kuupäivä kokko käändä'.
Joova-i kiviga visada sinna',
jovva-i sõuda sõmeralle,
kivi iks kätte lagosi
ja sõmmõr sõlmih pudõsi.

RKM II 28, 110 (10) < Setumaa, Vilo v., Vilo k. - Salme Lõhmus < Natalia Lepavõsu, 70 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Õhtul karja kodu ajades naised laulsid:
Kodo, jalle kodo, kul'la karakõnõ,
Kodo, jalle kodo, meelemarakõnõ.
Karakarusõ', sosarõ',
Vitsavotja', virvekõsõ',
mille te'no' ei aja kodo karakesta,
Kodo meelimar'akest
Ette lauldud.

RKM II 28, 141 (8) < Setumaa, Vilo v., Keerä k. - Salme Lõhmus < Matvei Keerä, 70 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Ku kari kevadel vällä aeti, peremiis võtt jumala, vei vällä, pei papi plaani. No' om vällä lännü' papi plaani'. Luumi tsinkas muni viiga', et Jummal anna tervist.

RKM II 28, 144/5 (4) < Setumaa, Vilo v., Keerä k. - Salme Lõhmus < Marfa Tüvi, 67 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kodo õks, kulla karakõnõ,
majja, meelimarakõnõ.
Kodo õks karja oodõtas,
majja marja mantas.
Oh sedä kurja karja ello,
morru mõtsa ello.

RKM II 28, 229/30 (1) < Setumaa, Vilo v., Unkavitsa k., Kingo t. - Salme Lõhmus < Marie Kingotalo, 10 a. (1948) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sööge', kul'la kar'akõnõ,
Maitskõ, meelimar'akõnõ,
sööge' sedä maahaina,
maitske sedä söödühaina,
sööge' kõtu kui kõdõr,
maitske mago kui mari.
Sis iks kiti külänaise',
kallist karst peetasse.
Sis nu saava pallu piima,
võih õks pallu võikõst.
Dikteeritud.

RKM II 44, 481 (10) < Setumaa, Meremäe v., Navike k. - Udo Mägi < Anne Kuusik, umb 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeval lüpsti vara, enne päeva tõusu, siis "saa as Jaan piima varastada". Jaanipäeva hommikul köideti lehmale hobuseraud või "räbäk" kaela, siis ei hakka "kadõhus" külge. Kui jaanipäeva hommikul kari "mõtsa" aeti, lauldi:
Mullõ ks kolga kohopiim
ja valla vahane või,

RKM II 44, 489 (4) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Udo Mägi < Matro Kink (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üripäiv viidi hobõsõ kerko mano. Ku kerkoaig otsa sai, peeti hobõstõ pääle palve. Hobõsõ olli katõl pool teed. Papp pidas palve är', sõss ristiveega tsilgut. Kel oli, võtt kats hobõst kah.

RKM II 44, 499 (1) < Setumaa, Meremäe v., Hilana k. - Udo Mägi < Matro Uibokand, 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui kari "lasti moro pääle", siis "palvahuti". Võeti tarest "seto pühäne - väike pühäne" - ja kanti ümber karja. Kandjaks oli perenaine. Peale pühase oli perenaisel kaasas küünal, mida ta kandis käes süütamatuna. Küünal viidi kirikusse, pandi sääl põlema.

RKM II 44, 500 (4) < Setumaa, Meremäe v., Hilana k. - Udo Mägi < Matro Uibokand, 70 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui rukkipeks lõpetati, öeldi: Jumalalõ teno, ots om pääl.

RKM II 30, 216 (804) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Härähämmär
Jut(u)set aijas õdagidi. Kohe mindäs küllä kokko määntse that talo poolõ, sis.
Ko lehmä' saava' kanma, sis tohi-ij inäp aija', sis nakkasõ' vasigõ' pasalõ'.
Ja ko lehmä' olõ-õi viil kanmah, sis piät õdagidi istma, tohi-ij tuld üles võtta', sis piät jut(u)set ajama, härgä häbendellemä, sis saava' härvasigõ', noid olõ-õi hallõ tappa'. Sis ko kiä tulõ küllä, sis üldäs, õt võta-ai mii' viil tuld üles, mii' häbendelleme' härgä, mii' piäme' härähämärät.

RKM II 30, 218 (807) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sutt man(i)ta-ai lavva man, sis saava' tungõlterä' rüä siseh.

RKM II 30, 219/20 (813) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ja ko piim lää-äi kokko, sis ütsä põllupindre päält võetas kivve, sis havv(u)tas noidõga nüss(i)kot, sis nakkas piim kokko minemä. Ja lehmile ante kadaja ossõ ja palotakjet, tette noist juuk, keedete ar katlah, sis ante lehmile.

RKM II 51, 250/2 (103) < Setumaa, Mäe v., Mikitamäe k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1894 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäiv.
Jaanipäävä puul'pühä köüdete vihto - auvihto. Lill(i)'-pandasõ sisse, egasugumatsõ', kor'atas, määritset viil õnnõ koh kas(u)s.
Lehese'-tuvvasõ kõivost, koh om petäi kõivoga kõrvuise, sis saat paare.
Jaanituld tetäs õdago, palotadas aiasaiba paare ja äkle jah.
Minno lasõ-õs uma esä kunage jaanitulõlõ. Kõgõ ütel', õt patt om. Jaanituli om... pühä Jaani pää pan'te nuia otsa, sis palotid'i, sis vaivaija'-palotevva', sis nüüd tetäs jaanituld.
Jaalipäävä hummogo iüül päivä mõstas kastõga suud, sis ko umma'-silmäh- haigõ', vai käeh-haigõ', sis sütüse ar'.
In'n'e jaanipäivä kor'atas maa päält ka kõike haino ja om *ruuh', a pääle jaanipäävä inäp avida-ai midäge'. Jaanihaino, palotakjet, tammõossõ, pihlapuu ossõ. Keedetäs kõik üteh ar', sis andas lehmile juvva' jaanipäävä hummogo.
Iniie oäivä piät ar lehmä'-nüs'mä, muid'o Jaan varastas ar piimä.
Jaan viskas jo jaahekivi vette.
Karja aija-ai inne muid mõtsa, väüdätäs** õks tõistõ jäl'ge pit'i aija'.
Üt's naane kõgõ käve pallo pit'i üüse, kar'amaid pit'i, kõõ päit'sid'iga riib' kastõt, kadajet pit'i ja pedäjet pit'i:
kokko-ks kolga kohopiim
ja valla vahanõ võsi***
Mullõ-ks võsi, muilõ vesi.
T's'ura'-jäl kuuliva'. Nuu üt'levvä', õt mullõ-ks võsi, sullõ vesi.
Sis lät's tuu kõik nuhko, saas midäge tuust. Ja päitse'-nakseva'-tuul naasel piimä juuskma. Tuu naane ol'l' Vaartsest, et(i)määne. Haas'ka Kat'i, kõnõlevva õks.
Jaanipäävä tuvvas õnnõkõisse, pandas saina vaikkõllõ, kõlgusõ vai aida saina vaihhõllõ. Ega inemise jaost pandas ja maja jaost jah. Sis ko ilosahe lak'k'a läävä'-häitsemmä, sis saa tuul inemisel hüä õn'n' tuu aas't'aka.
* ruuh' = rohi, arstim; ** väüdätäs = püütakse = väütämmä; *** võsi = või