Setumaa pärimus

Jutte endistest aegadest

E 81694 (15) < Setumaa - L. Johanson, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Üldiseks kombeks on jaanitule põletamine. Seal on siis küla tüdrukud ja poisid koos, tehakse nalja, mängitakse ja tantsitakse kuni hommikuni. Käiakse ka metsa mööda luusimas, kus nähakse tuld, sinna on raha peidetud.

E 81694/5 (16) < Setumaa - L. Johanson, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Ristteele minnakse, kustpoolt on kuulda kõlinat, sinna on raha peidetud.

RKM II 14, 133 (38) < Setumaa, Meremäe v., Vasla k. - Liis Pedajas < Pelagei Sõrm, 83 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Sõss tul'l viiristmine. Anti ristivett kerkost egäle ütele. Mõni õks tsiugas kah vett tarrõ. Tillu luvvakõnõ tetti, sis tuuga livvast tsiugadi pühäse poolõ ja tarõ pide kah, tühä iist tsiugadi. Nii õks üldi: Esä, Puja ja Pöha Vaimu nimel.

RKM II 30, 239/40 (857) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko vastast tarrõ pandas, sis üldäs, õt "Jummal anna' no alast määdä'.* Sis tuu tähendäs, õt tulõga pala-ai.
Ja ega nulga ala pandas raha, alõmatsõ kõrra nulga vaihõllõ, kopek vai kats. Sis saa vahtsõh tarõh rahha viländ.
* määdä' - mädaneda

RKM II 30, 309 (2) < Setumaa, Vilo v., Lõkova k. - Maria Linna < Maria Linna, 38 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanast kui verevä värmiga kas langu, rõivast vai ka munnõ värmiti, sis kui kijäki läts värmjä mano kaema vai küsü, õt mis sa siih tiit. Sis värmjä ütel õt "Siist paast tulõ verrev sõda," ja näüdäs varmitävvä asja, sis pidi höste illos saama.

RKM II 247, 86 (119) < Setumaa, Hilande k. - Nikolai Repän < Emma (Matrö) Vahersoo, s. 1888 (1960/7) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäekene Iida veski man.
See oll kavva aigu tagasi. Kunagi oll Iida veski man üts miis är koolnu. Tu oll veski vana peremiis. Peremehe matmiseks kaeti jõe man üts kotus. Miis pandi kirstu ja viidu kottalõ. Peräst aeti muld lapjuga kirstulõ pääle. Mulda aeti nii pallo, et sai väikene mägi. Tuu mägi oll niidü pääl. Ütskõrd olliva karalatsõ karäga niidü pääl. Kõrraga läts üts härg karäst mäe sisse. Karälatsõ naksiva härga vällä kaibma. Na kaibsiva juba suurõ havva. Äkki tull vällä kuld. Üts karälats ütel anni: "Kurrat!" Kuld kattõ är. Tollõst aost saati om mäekese seeh uts lohk vai haud.

RKM II 247, 196/7 (3) < Setumaa, Hilande k., Obinitsa - Nikolai Repän < Matrö (Emma) Vahersoo (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kullamägi.
Obinitsa küla puieava (surnuaia) ligidal, umbõs paar kilomeetrit Hilandõ poolõ, om mõtsa veereh suur mägi, midä kutstas Kullamägi.
Nimi olõvat tuust tulnu, õt kui Rootsi sõavägi siin oll, sis oll tää väiga rikas.
Ku Vinne väe' rootslasõ minemä aiva, oll rootslastõl väiga häda, kohes oma kuld panda. Nimä kaibiva katstõist tünnü kulda mäe sisse, üte saiba olliva tuu kotusõ pääle püsti löönü.
Esi ütlivä, ku tuu saibas kasuma lätt, tulõmi viil tagasi. Määnestki suurt ja vanna puud sääl mäe pääl parhella ei kasu, aga nuu (vanaesä) vai esä olõvat ütskõrd sääl salakesi kaibnu, lövväs midägi, käe olliva küll vil'li.

RKM II 247, 286 < Setumaa, Meremäe v. < Tartu l. - Jaan Rand < Jaan Rand, s. 1901 (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Raha auk.
Vanasti houkasasit ei olnut, käibel oli rohkem kuld- ja hõberaha ja kellel raha kogus rohkem, siis peideti raha maa sisse. Hoiuesemed olid kas savipotid ehk väiksed raudkatlad. Senna loeti sõnat juure: kelle käed on raha peitnut, need käed piavad ka raha välja võtma ja kui see inimene suri, siis see raha jäi maa sisse. Ja siis see surnu näitas kellegi unes, et seal ja selle koha pial on raha peidetud ja hojatuseks, et seda raha peate ainult üksinda välja kaevama ja pimedal ööl. Aga seda rahaauku valvasid kurjad vaimud. Kes olit julged mehed, need julgesid minna kaevama, aga igauks ei julgenud minnaki.

RKM II 247, 286/7 < Setumaa, Meremäe v. < Tartu l. - Jaan Rand < Jaan Rand, s. 1901 (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mäletan, olin poisike, kui läksid rahaauku otsima minu isa ja vanem vend, kolmandaks oli ka Petserist keegi ametnik. See leiukoht oli meie elukohast umbes 2 kilomeetrit kaugel tihedas metsas, kus praegaltki asuvad Rootsi sõjas langenute suured hauakungad. Ühele sõjaülemale on püstitatud suur kivist rist, mille juurest ebausklikud inimesed käisid ravi otsimas. Selle rahaaugu leidsid küll üles, välja kaevasid katlatükid, aga raha ei leidnud. Kas oli enne keegi välja kaevanud ehk ei antud kätte, sest nad läksit päevasel ajal. Raha võis sääl tõesti olla, sest käinud on sääl suured lahingud, mida kinnitavad suured ja laiad hauakunkad.