Setumaa pärimus

Kombed ja tavad

E 81695 (18) < Setumaa - L. Johanson, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Tehakse veel kaheteistkümnest lillest pärg ja visatakse õunapuu otsa, mitmendal korral jääb pärg oksa külge rippuma, nii mitme aasta pärast saab mehele, kui viskaja on tüdruk.

E 81708/9 (3) < Setumaa - Anette Altin, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Jaanipäevakombeid]
Kui tüdruk tahab teada, mitme aasta pärast ta mehele saab, peab ta tegema seitsmest sordist lilledest pärja, viskama teda õunapuu otsa. Mitme viske järele jääb pärg puu otsa, nii mitme aasta pärast saab viskaja mehele.

E 80581 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Teele on puistatud kuuseoksi.

E 80582 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Koju tagasi jõudes enne sööma hakkamist kolm vanemat eite käivad kadakaokstega majas kõik nurgad läbi ja pühivad surma välja, et see enam niipea sellesse tallu ei tuleks.

E 80582 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Surnu vastu püütakse olla võimalikult aupaklik ja püütakse täita kõiki kombeid ja kadunu viimaseid soove. Vastasel korral surnu hakkab kodus käima, mis elavatele põrmugi meeldiv ei ole. Et seda ära hoida, lõigutakse tee ääres kasvavate puude tõvedele, kust surnu läbi viiakse, riste. Neist siis kodukäija mööda ei saa.

E 80583 < Setumaa, Petseri l. - Magda Nooska, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Sünnikombeid]
Oleks ainult niipalju, et kui sünnib tütarlaps, siis perenaise abi ja ta paneb oma väikese tütrekese mälestuseks kuldraha või mõne väärtusliku asjakese hoiukappi, kui aga poiss, siis on peremees rõõmus ja viib oma poisi ratsu selga, sõidutab teda, öeldes: "Kasu, poig, ratsu säla, kasu ohju pingutajaks."
See komme on ainult tarvitusel rikaste juures, kellel tublid ratsud. Nüüd teda ei tarvitada ka enam nende juures.

E 80647 (3d) < Setumaa, Petseri l. - Selma Johanna Kallus, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Enne ristimist pesti laps puhtaks, pesemise vesi viidi aeda ja kallati õunapuu juurtele, siis pidi laps ilus kui õunapuuõis saama.

E 80678 < Setumaa - Elsa Frey, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kosjakombeid.]
Kui pastori juurde minnes uss üle tee läheb, siis tuleb nende abielus lahkumine ehk mõni suur õnnetus. Ja kui keegi tuleb vastu palgikoormaga, kui on kuuse- ehk männipalgid koormas, siis sureb peigmees varsti pärast pulmi, aga kui koormas on kasepalgid, siis sureb pruut.

E 80766 (7a) < Setumaa - P. Holvandus, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui perekonnapea sureb täiel kuul, siis maha jääv majapidamine saab tubli, jõukas ja korralik. Samuti on ka noorel kuul. Aga kui peremees sureb vanal kuul, siis mahajääv majapidamine saab vilets ja viimati hävib koguni.

E 82120/1 (3) < Setumaa - T. Zirnask, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < isa (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
(Setude kombeid)
Kui mõni setudest suri, siis saadeti surnu laulu ja nutuga viimsele puhkusele. Pääle matuseid viidi surnu laudis, mille pääl surnu oli olnud, suure puu alla. Seda puud peeti pühaks paigaks. Laudis asetati puu najale. Tihti käidi puu juures surnut mälestamas, seejuures lauldi surnu häädusest, õiglusest ja truudusest. Aasta pärast mindi kalmistule surnu hauale. Kaasa võeti hästi valmistatud magusat rooga, mida söödi haual surnu mälestuseks.

RKM II 22, 164/5 (2) < Setumaa, Saatse v., Voropi k. - Liis Pedajas < Jaan Vall, 63 a. (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Truuskas pidi olema hästi tuntud inimene, kes oskas vasta hakata. Peigmehel oll oma truuska ja mõrsjal oma, targad, asjatundjad, vaidlesid - pulma juures, lähevad lauludega sõimlema. Truuska kukkus tõinõ tõisõ vastu sõnelema, ühel hammas kukkus ära, teine tekk tõisele vastamisi silma välja. Kui vakaga tulõvat, siis tulõp kättemaks. Ja kui peigmiis sõidap mõrsja perrä, see kutsti saja' mõnõs kohas, Luhamaal, hähäd - juba siis taheti kunstkoppi teha. Kui vanaesä veel elli, tull Treskist läbi, sääl nainõ tsusas pää pajast vällä, võõras nainõ, tahtsõ pulmalõ midägi tetä, ütel: "Soe sõitva." Truuska sõs tekk sellele naisõlõ oinasarvõt, ütel: "Oinas kaes." Kas võõra vai vihavaenus truuska tegivat midagi pulmadele, truuska oskas kaitsta. Nõidmisi oli. Kõnõldi, et pulmarahvas lasti hundideks, otspajast pidi pulmarahvas minemä hundideks.

RKM II 14, 261 (2) < Setumaa, Meremäe v., Tsäältsuva k. - Liis Pedajas < Natalie Pillela, 63 a. (1947) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Ku minti sanna ülti: "Jummal sekkä sannakõnõ." Sannarahvas ütli vasta: "Jummal hää miis!"

RKM II 30, 225/6 (825) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane , kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko sannast ar tuldas, sis käänetäse' kõik anoma' kummalõ sannah. Ko vällä tuldas, sis üldäs nii:
Aitumma viile,
aitumma vihalõ,
aitumma sagõhõllõ sannalõunõllõ,
magusallõ Maaraviile!
Jummal anna' meele andest,
hilladsõ sanna iist,
varahitse säägi iist.
Jummal jääk(u)s' no jälile
ja astko asõmõllõ.
Jummal vihoda' ja sannuda' peräh meid ummi latsõkõise ja pujakõise.
Mii' sannast vällä,
soekõnõ sanna.
Sis lüvväs uss kõvastõ kinni, sis saa-ai vanapatt sanna, sutt pelgäs.

RKM II 30, 229/30 (833) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis kuna üldäs
Ko man(i)tas kuuljat lavva man, sis üldäs, õt tuu' tullo ja pan jakko mii' leeväle ja soolalõ.
Vai nii ka üldäs, õt jummal jakko jumala andet.

RKM II 30, 230/1 (834) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
/Kuis kuna üldäs/
Ko tüüd tetäs, sis üldäs jummal appe, andas jummal appe.
Peräh päivä inäp anda-ai jummal appe ja pühäpääväh anda-ai ja kattõ kõrda anda-ai ütel pääväl ütele inemisele. Nii ko tuusama inemine lätt kats kõrda müüdä vaih.
Kelle andas jummal appe, nuu võtva' vasta, õt avida jummal.
Ko tütrik and jummal appe, sis üldäs vasta: "Avida jummal, avida jummal', tul appe, tul appe uma noorõ mehega'."
A ko tsura and jummal appe, sis üldäs: "Eis ka appe uma noorõ naasega."

RKM II 30, 233 (837) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko mõstas, sis üldäs "Valget!" Üldäs: "Vaja, vaja", "Valget vaja!"
Põrmadomõskjallõ ka andas: "Valget!"

RKM II 30, 238/9 (853) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko naasel om väikene lats, sis ko mindäs kaejatsilõ, sis üldäs "Jummal sekkä". Ja ko sanna mindäs, sis üldäs ka "Jummal sekkä". Ja vasta jäl' võõdas: "Jummal' häämiis".

RKM II 30, 240/1 (859) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ko edimäist kõrda küdsetas uutsõ leibä, sis andas pinile edimäne vatsk ja üldäs, õt piä' sa jakk.
Ja üldäs, õt
jummal anna' umma leibä' uutsõn(i)',
vanna leibä vahtsõn(i)'.

RKM II 30, 262 (b) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
A ko vanna leibä ka oll viil, sis ülte õt:
Jumalallõ teno,
umma sai uutsõn(i)',
vanna vahtsõn(i).

RKM II 30, 267 (a) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Talsepühi üüse tuvvas kikas tarrõ, pandas teräun(i)k ega külätütriku jaost. Kedä kikas sööse ar' kõkõ inne, tuu saa kõkõ inne mehele.
Ja lihaluu' pandas jäl' ega tütriku jaost, kedas sööse ar' kõkõ inne, tuu saa kõkõ inne mehele - pini.
Tal'sepühi tuvvas halga tarrõ üsäga'. Ko om paarõ, sis saat tuu aastaka mehele.

RKM II 30, 267/8 (b) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
/Talsepüha/
Ja aida mõõdõtas jäl' sülega'. Võõdas sääne pala aida tulbast tulbane vaih ja mõõdõtas. Ko saa paarõ sülli, sis jäl saat mehele.
Ja võõdas puuriidast jäl' üts halg, nii nägemäldä', pits(i)tädäs silmä' kinni.
Sis ko om ille* halg, sis saa hüa miis, a ko om määne osslikanõ, sis saa miis ka sääne osslikanõ, kriuganõ ja näriseijä.
Ko talsepühi üüse om taivas selge, sis saa pallo kartohket.
*ille - sile

RKM II 30, 275 (923) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tuhkpäiv
Tuhkpääväh visatas inne päävänõsõngot laudast kolm kõrda viglaga sitta vällä põhapoolõ ja üldäs:
"Mu maa vägeväst,
mu maa vägeväst!"
Ja lõigatas hiust. Mindäs vällä kaema. Sis ko nätäs määnest haukuurmat vai palgikuurmat koh minevät, sis üldäs, õt mu koss ni pikäst ko palgikuurma ja hobõsõ hand.
A ko midä näe-ei, sis mindäs kaias mumma hobõst:
"Mu koss ni pikäst, ko hobõsõ hand", ja visatas hiusõ' talle. Hiusõ' visatas kõgõ talle.
Hiust lõigate kolm kõrd säädüsest* raudõga'.
* säädüsest = kombe pärast, kombe täitmiseks.

RKM II 28, 31 (20) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Salme Lõhmus < Maria Linna, 40 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Üts naane olli kohe mu emä käest küsünu, et kas te kasutütrel om lats, ma mõtli õks no' minnä', mu looma' ei lää kõrda. Emä ütles: "Ku lehmäõnne ei olõ, sis mingõ hatalõ. Koeral om ka poja'.

RKM II 28, 40 (46) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Salme Lõhmus < Maria Linna, 40 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui nagu punetas, rind vai kõtt on kõrge, selle järgi arvatas, kas on tütär vai poig. Poig murd sälgä.

RKM II 28, 50 (1) < Setumaa, Vilo v., Ojavere k. - Salme Lõhmus < Paraskeva Linna, u. 50 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku tütarlatsele lät tütrik inimene vaderist, saa-ai tu lats ausa.

RKM II 28, 184/5 (6) < Setumaa, Vilo v., Kolo k. - Salme Lõhmus < Marie Sirel, 31 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui laits sündüs, sis pannas väits mano ja tuli palas, kooni' ar' ristitäs.

RKM II 28, 194 (2) < Setumaa, Vilo v., Unkavitsa k. - Salme Lõhmus < Nastasia Tammik, s. 1899 (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ku tüdrukul om laits, sis üteldas "raisku lännu inimene". Naisterahva' ütlese "ta om nuttunu", meesterahva' ütlese, et "huust" (=hukkaläinud) vai kui muudi. Eesti valitsuse aigu es tohi huust üteldä'. Kes porti taht pitä, toda karistadi.

RKM II 28, 293/4 (9) < Setumaa, Värska v., Tona k - Salme Lõhmus < Höko Lilleniit, 84 a. (1949) Sisestanud Eve Ehastu, kontrollis Mare Kõiva 2005
Ristkästi aigu anti luitsatäis munaputru, panti suula kah pääle. Anti peigmehele ja üteldi sis: "Tekü-üi munaputru, latsõ' saava' pasatsõ'." Ristkästi om mihe peräst.

RKM II 44, 134/6 (5) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Aasta tagasi oli kõneleja Ostrova külas sugulase matusel. Noor mees oli, poolteist aastat naisemees. Vankrilt viidi puusärk kiriku, seal peetakse palvus. Kui matus (haud) kinni, siis ka enne ja pärast sööki (kalmul) preester teeb palvuse. Hauakaevajatele antakse kindaid. Üle haua "hiitvä" - labakindad paarid kokku seotud.
Söögid haual: liha, muna, sõira, saia, leiba, kutja (hautatud herned mee või suhkruveega). 6 nädalat peale matmist käiakse iga pühapäev haua peal söömas.
Ilmalikku matust ei tea siin olnud. Surnu pesemise õled ja savine kauss. Kui õlgi põletatakse surnurongi tagasitulekul kalmistult. Kauss lüüakse katki: "Seo saat timä jaost!" Külarahvas sõidavad üle tule. Surnuaiast viiakse kadakaid koju, need pannakse kodus põlema ja öeldakse: "Kuul vällä!"
Kooletamise ajal pannakse pühäse alla. Meheemä ütles: "Ma tahai sängü koolda, säng olõ-i puhas, sääl paljo rõivid, saa mulle väegä rasse. Pange peranulka, sääl saa puhtamb."
Küünal pannakse surijale kätte. Vanasti olid inimesed kõvemad, läksid ise kooletama omal jalal. Meheema läks ise, oli u. 83 a. vana. Pühäse all pingid, nende peal vatitekk. Meheema oli seal 4 tundi ja siis suri. Sugulased tõid talle valge põlle. Surija nagu ei tahtnud seda. Jooksti poodi, toodi punase-musta jooneline, tegi valmis. Surija ise vaatas: illos küll ja hüä kah.
Enne suremist andis minijale musta räti, teisele valge räti. Pandi kõik riided juba selga. Tahtis suremise aeg neid riideid, millega maeti. Selga pandi valge hame, ilma kirjadeta hame. Kasa (patsid linadest) kah ja linik peal, vöö kah, rätt ka pähe. Jalga pandi tuhvlid ja valged villased sukad. Vanasti pandud, tsuvva (pastlad) jalga, nüüd tuhvlid.
Surnud tütarlapsele pärga pähe ei pandud, rätt pandi pähe kas valge või kirju. Mirdi oks küll pandi.
Enne mehed pandi aluspesuga: hame ja püksid.
Surnut käiakse praegu valvamas, loetakse ja lauletakse öö läbi. Viina ja pirukaid antakse praegu kah.

RKM II 44, 137 (8) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Esimese lapse ristkäste aegu antakse mehe isale ja emale kingitusi, hiljem enam ei anta. Vanainimesele, vanaimäle' kah anti kas rätt või pluusiriie. Nüüd viiakse sünnituste enamasti. Mõni kutsub vanainimese koju. Ristkädsi peetakse ka praegu, kuid mõned ei pea kah.
Enne ristima minekut peseb vanaimä truuba pääl lapse ära ja paneb riide. Ristivanemad istuvad laua taga. Annab ristiemale lapse sülle, "tsiuk esi viiga". Viskab väljas vee tüdruku puhul uibo või vislapuu pääle - "saa ausa", poisi puhul üle katuse: kasvas täis, korge miis. [---]

RKM II 44, 138 (8) < Setumaa, Meremäe v., Obinitsa k. - Selma Lätt < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
[---] Kaejatsinaised kutsutakse ristseile. Ristitakse nädala pärast või ka hiljem - kuni kuu vanuseni. Peale jumalateenistust on kirikus ristimine. Vanast kasteti üleni laps vette, nüüd preester paneb ainult peoga vett peale. Preester paneb lapse ristiisa sülle, see ristiemale.
Kojju tulles käib ristiema lapsega toas ringi. Ahju ees ütleb:
Ah'o ette asja tegemä ja
peränul ka pito pidämä.
Tõstis lapse ahju ette ja peränurka pingi peale. Annavad "lapse emäga suud, et nüüd vaderi olet". Juuakse tervisviina: kasugu ta suurest, angu tervit, tütarlats jal väegä ausast. [---]

RKM II 44, 347/8 (16) < Setumaa, Meremäe v., Kõõru k. - Udo Mägi < Okse Luik, kolhoosnik (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Viisolaul
Viiso ks vipse', tsuvva tsuksõ,
vana kure jala' välgi.
Jäie ks viiso vii pääle,
Jääse ks viiso vii pääle
Jäie ks suka sao pääle
Laul "viiso pidamise kohta". Lauldi märjal maal käies, soos või mujal.

RKM II 30, 222 (818) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vanast imä lask leibä ahjo sis tütre jalgo alt.
Tütär hark(u)t' hindä aho suu ette, sis imä lask alt harkõ leibä ahjo.
Eis' ütel õt:
"Alt jalgo-ks, ausa leib,
Läbi jalgo, lämmi vatsk."
Sis sai ausa tütrik ja tulliva' kosa'.

RKM II 30, 223 (823) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Setumaa, Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Aitumma sannakütjälle
Sannakütjälle andas aitümma:
Aitumma sannaküt'jälle
ja sausüüjälle,
viituujallõ ja vihahaudjallõ,
sada ja tuhat aitummat!

RKM II 30, 223/4 (824) < Setumaa, Mäe v., Usenitsa k. < Järvesuu v., Tonja k. - Veera Pino < Irina Pino, s. 1896 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuis vihtjat tehnätäs
Ait'umma no su käele ja jalalõ.
Jummal kergüdä' su käekeise,
seledä' su silmäkeise!
Nipallo sullõ õnnõ ja avvo
ko viitsilkmet ja vihalehesset.
Jummal lasõ' su käekesel kavvo',
su õnnõkõsõl häidsedä',
saada' su samokõist õigõlõ tiiraalõ.
Jummal lasõ' sul hüäl tunnil liiko',
pahal tunnil paigah olla'.
Jummal hoia' külä teo iist,
külä naaru iist,
külä viha iist,
külä võhlusõ iist.
Jummal käänä' külge, tõmba' tõistõ,
kes vihkasõ' ja võhl(i)tsõsõ'*.
Kiä tõist viht, sis toolõ tuu nii lugõ, and aitumma.
* võhl(i)tsõsõ' < võhl(ä)tsõmma - kadetsema

E 80582 < Setumaa, Suur-Rõsna k. - Aino 'irnask, Petseri Ühisgümn. õpil. < Maarja Kägumägi, 56 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Kombeid surma ja matmise puhul.]
Surnu vastu püütakse olla võimalikult aupaklik ja püütakse täita kõiki kombeid ja kadunu viimaseid soove. Vastasel korral surnu hakkab kodus käima, mis elavatele põrmugi meeldiv ei ole. Et seda ära hoida, lõigutakse tee ääres kasvavate puude tõvedele, kust surnu läbi viiakse, riste. Neist siis kodukäija mööda ei saa.