Tarvastu pärimus

Rahvakalender

E 28651 (20) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes suure reedi hommiku enne päeva laaste tuppa too, see leid suvel hästi linnupesi.

E 76243 < Pärnu l. < Tarvastu khk. - Herbert Lilles, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Mart Laidoner, 63 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeva õhtul toodi rehe alla kased, milliseile riputati laternad ruumi valgustamiseks. Söödi saia ja joodi õlut.

E 8462/8463 (33) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Jaanipäeva öösel võetud piibliraamat ja valge lina, mintud metsa, otsitud maarjasõnajalg üles, laotatud lina peale ja loetud nii kaua piibliraamatud kuni sõnajalg ära õitseb. Siis võetud õis ja viitud kodu, aga kodu minnes ei tohitud tagasi vaadata. Selle õiega pidada kõik kätte saama, mis aga soovid. Ütle aga soov ja liiguta sõnajalaõit, siis saab kõik sündima.

E 8465 (44) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kes musta hobuse rangide läbi jaaniöösel aknaaugust läbi välja vaatab, see naeb kuradit raha lugevad. Kui härjaikke raha peale viskad, siis saab viskaja selle, mis härjaikke alla jääb omale.

E 8466 (45) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Jaaniöösi võisivad nõiad kõige suuremat kurja teha, ka inimesi hundiks muuta.

E 8468 (58) < Tarvastu khk. - A.Parts (?) Sisestanud Aire Kuusk 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Kui jõuluaeal palju maratsedi (hullati) südsu (õlgede) peal, siis olla rukis lõikuse aeal sasine.

E 80266 (1) < Tarvastu khk. - H. Kala, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Mardi- ja kadripäevakombed.
Mardi- ja kadripäeva õhtul käidi sandis. Santidest oli üks isa, kes laste eest pidi igal pool rääkima. Isasant läks siis perenaise või peremehe juure andeid paluma ja hakkas rääkima oma naise saatusest. Tema naine läinud jaanipäeval libeda jääga üle Võrtsjärve minema, aga naine kukkunud maha ja murdnud kõik oma luud-kondid katki. Tema viinud siis naise surnuaiale, matnud maha, löönud pahema jala kannaga kolm korda hauale ja öelnud: "Puhka sa, rõibe, siin." Siis öelnud ta perenaisele: "Kui te ei tunne halastust, siis on teie süda nii kõva kui pall, aga kui teil on vähegi kahju, siis võiks teie süda nii pehmeks minna kui kinnas ja kinda sees kesvakäkk."

E 80353 (2) < Tarvastu khk., Uus-Suislepa v. - Alice Lammas, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Katsuti veel õnne puuhalgudega, kas saab mehele või ei. Igaüks jättis ahjupuud tuppa toomata, sest öösel tuli õnne proovida. Neiud ruttasid öösel kell kaksteistkümmend ning tõid sülega puid tuppa. Lugedes, kui oli puuhalgude arv paaris, sai neiu see aasta mehele. Aga paaritu arv otsustas veel selleks aastaks vanakstüdrukuks jääda.

E 80947 (10) < Tarvastu khk. - B. Mirka, Tartu Õp. Seminari õpil. < Mall Parts (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-aasta õhtul tuli neiul puid lõhkuda. Kui puud lõhutud, tuli puid nii palju sülle haarata kui võimalik. Puud tulid tuppa tuua ja ära lugeda. Oli puid paarisarv, pidi ta järgneval aastal mehele saama, oli aga paarita arv, pidi järgneval aastal veel ilma meheta jääma.

E 81932 (1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Niina Suu, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Suu (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suurel neljapäeval enne päikesetõusu ehiti valgete riietega õunapuid, et sügisel saaks palju õunu.

E 81961 (1) < Tarvastu khk., Tarvastu v. - Kiira Kohal, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Miina Mik (1932) Sisestas Aire Kuusk 2001, Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
(Jõulud). Esimesel pühal magati õlgedel, hiljam loeti pühakirja ja söödi. Teistel pühadel käidi tuttavate pool.
Tarvastu vallas käidi jõululaupäeval enne kirikusse sõitmist saunas. Kirikust koju tulles toodi õled tuppa ja laotati põrandale laiali. Õlgedel lamades söödi jõulutoite ja joodi kodutehtud õlut. Õlgedest keerutati pikad köied, millega üksteist pekseti. Lakke pilluti õlgi, laudade vahele jäänud õlgede rohkuse järele hinnati viljasaagi häädust. Esimesel pühal magati õlgedel, hiljem loeti pühakirja ja söödi. Teistel pühadel käidi tuttavate pool. Teise püha öösel tantsiti palju, et vili järgmisel suvel hästi kasvaks.