Tarvastu pärimus

Rahvaastronoomia

E 16361 (13) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui noore kuu ajal hamet õmmeldakse, siis ajab see hame ihu sügelema.

E 3687 (21) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kuu kõrgel on, siis tulla külmad ilmad, kui madalal, siis soojad ilmad.

E 3727 (10) < Tarvastu khk. - A. Parts (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noorkuu selili on, siis sureda sel kuul palju inimesi ära.

E 3728 (16) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Magades ei tohitud kuud pääle paista laske, siis jääda see kuutõbiseks.

E 8411 (12) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Siga tapetud ikka noorel kuul, siis ei ole liha kokku läinud.

E 8421 (26) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku
Siga pidavad noorel kuul tapetama, siis ei minevad liha kokku.

E 8457 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Noorel kuul ei õmmeldud hammed (särke), need pidada sügelema.

E 8474 (80) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanalkuul ei pantud sigu nuuma peale - need ei võta rammu. Ka vanalkuul tapetud liha olla ilma tuluta ja kahaneda palju ära, seda kõike tehti noorel kuul.

E 8474 (81) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Ka arvati, et vanalkuul raiutud puu kannud enam ei võrsu.

E 8474 (82) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vanal kuul savitadi ahju, siis kaduda ritsikad (kilgid) ära.

E 81963 (15) < Tarvastu khk., Tarvastu v. - Kiira Kohal, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Miina Mik (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui lõoke veebruari vanal kuul välja tuleb, saab soe kevad, kui aga märtsi noorel kuul, siis külm kevad.

E 10150 (4) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees pestud ikka riidit, siis kui need riided seljal olnud, ei sügelnud ihu.

E 10150 (5) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.

ERA I 2, 450 (13) < Tarvastu khk. - J. Lasson (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Mis öeldakse, kui vihma sajab päikese paistel? Öeldakse nii: vanakurat mõseb (=peseb) latsi (=lapsi) mõtsan (=metsas).

ERA I 2, 476 (13) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v., Ala-Kuru k. - J. Mikk (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Kui päikese paistel sajab vihma, siis öeldakse see olevat vaestelaste silmavesi.

ERA II 138, 190 (29) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. - Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Virmalised.
Virmalise olevat suur valgus, mis paistvat suurte mägede vahelt ülesse. Need mäed olevat väga kaugel põhja pool, kuhu veel inimesi saanu ei ole. Sääl elavat peninukimehed. Need olevat muidu inimese moodu, aga koera pää olevat otsan. Kui inimese kätte saavast, sõs söövat ütekorraga ära. Millest just see suur valgus tulevat, ei olevat peris kindlasti täädä.
Virmalisi om katte sorti. Ühed om kõllatse ja tõise om valge. Kõllatse tähendave sadu ja valge kuiva või külma ilma.

ERA II 138, 190/1 (30) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ämmuste k., Peetri t. - Jaak Veskemäe < Epp Perlus, s. 1880 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Päikese sapid.
Sapid päevä ehen tähendave sadu ja sapid päva taga tähendave kuiva või külma ilma.
Sapid kuul tähendave kik sadu, kui talve kuu om õhtul kõrgem, sõs tuleb tõinepäev külm ilm.

ERA II 138, 200 (53) < Tarvastu khk., Vana-Suislepa v., Sooveere t. < Tarvastu v. - Jaak Veskemäe < Ann Kupits, s. 1866 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Noorekuu ja pühäpäevä hommukune unenägu minevat kõik täide.

ERA II 138, 226 (29) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. - Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Ennustusi ilmade kohta.
Kui kuu luuasse kõrgesse, siis tuleb sellejärgi kangend külmad ilmad.

ERA II 138, 226 (30) < Tarvastu khk., Suislepa v., Muri t. - Jaak Veskemäe < Katariina Trumm, s. 1872 (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe 2001, parandasid Lennart Peep 2002 ja Kairika Kärsna 2003
Lambaid peab pügama noorekuu otsa sehen, sõs kasvab jälle pikk vill ja pöet villa ei lää koitama ja rõõv om paelu kõvema.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.