Tarvastu pärimus

Loodus ja metsloomad

E 13631 (22) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui vanad luuad ära põletatakse, siis saavad vanadtüdrukud mehele.

E 13632/13633 (28) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui varessed hulgaviisi kaseladvas on, siis on kuri (halb) ilm oodata.

E 13633 (32) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui karjavitsal oksad vastapidi ära kistakse ja selle vitsaga elajaid lüüakse, siis hakkavad elajad punast kusema.

E 13635 (38) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui karjane Suure Neljapäeva ehk Reede hommikul enne päikesetõusu väljast laastu- või puupuru teiste magamise ajal sisse toob, see leiab sel aastal rohkeste lindude pesasid.

E 13639 (60) < Tarvastu - Joh. Vaine (1894) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui sügisel puud kaua lehtis seisavad, siis seisab kevadel lumi kaua maas.

E 13639 (64) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kes magades alla kuseb, seda peab tuulivitsakimbuga (iseäraline kähar puuoks) pekstama, siis jäeb allakusemine järgi.

E 723 < Tarvastu khk., Kuresaare v. - Hans Pihlap (1892). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Järvesi on seal üksainuke nimega Kaanjärv, Loodi ja Kuresaare valla vahepääl.
Ojad: Neitsioja, Lõunaoja, kelle kaldal vanast õitsiplats oli, Tarvastu ja Kuresaare valla vahepääl. Sääl on hundid ühe vanapagana lõhki tõmbanud. Ta on õitsilisi appi kutsunud, aga keegi ei ole julgenud minna. Hommiku on nad seda kohta vaatama läinud ja säält kohalt maast sinise rõõva tükkisi leidnud.
Kitsi oja.
Puujalalohk. Sellest räägitakse, et säält vanal ajal üks inimene villast lõnga pidi taevasse olla tõmmatud.
Pandsi soo. See on vanal ajal rabane ja mäda olnud, müid on ta raavide abil ilusaks heinamaaks muudetud. Enne ei ole ta muud kui partsa kannud, aga keskpaigas seisab tal Juraku kruusaauk.

E 768 (7) < Tarvastu khk. - J. Kuusk (1893). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui kass mõnda puud või pulka küünistab, siis tuleb tuul säält poolt, kuhu kassi saba on pöördud.

E 22627/8 (2) < Tarvastu khk. - Johannes Vaine < Mari Juhkamson (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Vanapaganaga sõitmine
Kord hakanud üks mees esimese jõulupüha öösel palvemaja juure minema. Et ta palvemajast õige kaugel elanud, sellepärast läinud ta siis häste vara minema.
Saanud teine tüki maad edasi läinud, sääl sõitnud üks saks hoostetõllaga talle järgi. Saks jätnud mehe kohta jõudes hobused seisma ning kutsunud teda sõitma, lubanud meest palvemaja juure viia. Mees istunud ka ilma pikema jututa pääle ja sõit läinud edasi, nii et lumi tolmas. Nõnda sõitnud nad hulga aega ära, aga palvemaja pole kusagilt nähtavale tulnud. Viimaks öelnud mees iseeneses: "Jumal Isseke, ei saa ka su tee vahel otsa!" Vaevalt saanud ta sõna suust, kui sõidatee ja saks ühes oma hobustega sõiduriistaga kui maa alla vajunud. Endise tõlla asemel leidnud mees ennast tee ääres tundmata kohas lehtlise haava oksa pääl istumast. Nüid sai mees aru, et ta saks muu keegi ei olnud, kui vanapagan ise. Vanajätis olnud teda aga palvemaja juure viimise asemel kodust nii kaugele sõidatanud, et tal tagasitulekuks kaks-kolm päeva ära kulusid.
Neiu mari juhkamsoni suust Tarvastus, 10. Febr. 1895 üles kirjutatud.

E 22636 (2) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Peninukkidest ei teata meie pool muud rääkida, kui et nad sõja ajal ära põgenenud inimesi üles otsinud. Et nad inimesi haisu mööda igalt poolt välja otsinud, siis pole põgenejad nende eest mujal julged olnud, kui toominga põesas. Toomingal ja inimesel olla ühesugune hais juures, seepärast ei leidnud nad säält inimesi üles. Mõned nimetavad neid koguni ristimata türkideks.

E 2732/4 (1) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Ristikiriku ehitamine
Üitskord taheti kirikut tetä, aga mis päeva ehitedi, see oli ööse ära lõhutud. Mis tetä? Saadeti kaits julget meest ööses vahtma. Mehe peedive kiriku manu ärä. Vahive pooleni ööni, ei ole miägi, aga kui poole öö aig kätte tuli, näeve - kirikun hulk punatsit ja sinitsit poisiksit - lõhuve müüri maha.
Mehe aga annave jalgele tuld ja kaeve, et kodu saave.
Mis tetä? Muud kui minti targa manu nõu küsime. Tark ütel: "Võtke kaits kirivest lehmä, pange vankre ette ja laske valla. Kõe lehma seisma jääve, sinna teke kirik."
Võeti lehmat ja tehti nõnda, kui tark õpet. Ja vaata imet, es lõhute enämb. Kirik teti valmis ilma hädate. Oli ju viimäne lukk valmis, kui äkki olli kirik kui maa ala vajunu, ei ütte kivi ega ütte kübet es ole enämb kirikust.
Minti targa manu küsime. Tark ütel: "Kirik om sääl all jõõn. Kui hää ilm om, siis akne paistuve ja kui kell kõla, siis tule halb ilm."
Seletuseks. See jutt on Voorust. Need kohad, kust see jutt jutustab, praegu Hõbõmägi on, kus pääl kirik oli mõisa pääl. Sääl om praegu üks auk, kus surnuluud sees on ja säält alt jookseb Õhne jõgi.

E 2738 (2) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?)Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui varesse puulatva koguve, tähendes külma.

E 2741 (3. 3) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Õhne jõgi.

E 2745/6 (2) < Tarvastu khk., Vooru v., Siidre t. - Jaan Sikk (1893) Sisestanud Merili Metsvahi, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kurja vastus
Oh sa kulles kulualune,
hellerheina herilane.
Veekarva, versakarva,
Tuhakarva, tukikarva,
Lehekarva, maakarva,
Maakarva, maranekarva.
Oh sa sadu saraalune,
oh sa madu maa-alune,
kige tuule taevaalune.
Kivi peal sa kinnitagu,
seina peal sa seisatagu,
paju pääl sa pakatagu,
taeva all sa talisegu.
Oh kulles kulualune,
oh sadu saoalune,
pori peal sa poperdagu,
lome pääl looberdagu
enne kui sala salud,
nägemata vabisesid.

E 16365 (23) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui kägu kevadel varakult enne puude lehtesse minemist kukkuma hakkab, siis saab sel aastal rohkeste vilja, aga kui ta alles siis esimest korda kukkub kui leht juba puus on, siis saab sel aastal nälga näha.

E 27649/51 (2) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Mis ennemuiste meie maal oli
Ennemuiste vanal aeal Kuusekära sõea aeal oli kord metsakuningas maa peal käinud mööda metsasi reisimas ja oma riigirajasid järele vaatamas. Ta tahtis näha, kas iga puu ja põesas tunneb teda kui oma valitsejad ära, mõistab temale au anda.
Et tema kõikest tuntud pidi saama, selleks oli temal oma ametiriided seljas. Nad olivad: kuusekoorest ülikuub, kasetohust kõrge kaapkübar peas, viherpuused viisud jalgas. Nõnda reisis ta metsast metsa, patrikust patrikusse ja võttis igal pool uusi muudatusi ette, kus aga iial tarvis oli, ning nuhtles mõnda üleannetumad puud, kes väega lajali laotas ja palju teisi noori puid oma alla ära püüdis lämmatada ning oma kasvu peale väega tore oli. Ta laskis teda kas ära kuivada ehk vatsas tema oksad kõik segamani jne.
Kui metsakuningas nõnda oma ametiringkäigil reisimas oli, seal saatis korraga kõue kange vihma sadama, et Vanaisa loodud kuningriiki elustada ja ilustada, kosutada ja karastada. Et vihma väega äkiselt sadama hakkas, jäi metsakuningas ka vihma kätte ja pidi läbimärjaks saama. Aga egas metsakuningas nõunäljane ole, ta läks kohe lehepuude alt varju otsima. Aga lehepuud kõik vastu paluma ja vabandusi otsima. Mõni ütles, et tal värske vihmaga noored võsud kännust tärganud ja ei võivat selleperast enese varjule võtta, tõine jälle hoidis oma ilusaid pehmeid lehti ja mis veel kellegil hoida oli. Selleperast vihastas kuninga ja ütles: "Et teie minule varju ei annud vihma eest, siis olgu see te nuhtluseks, et ainult suil võite lahti kanda, aga talvel tuisu ja tormi käes [peate] ilma lehtedeta lõdisema.
Lehepuude juurest pööris kuningas oma sammud okaspuude poole. Siin võttis teda kohe kuusk alandliku kumardusega oma varju ala ning ei lasknud enam vihmapiiskagi kuninga peale sadada. Sellepärast õnnistas kuningas kuuske ja nimetas teda omaks kuninglikuks puuks. Sellest on praegugi rahvasuus sõna:
"Kuusemetsa kuningametsa,
kuusk on puude kuningas."

E 27651/2 (3) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Metsapuude keelesegadus
Vanaste olivad meie metsapuud kõik kõnelenud, nagu rahvalaulu sõna ütles:
"Ennemuiste vanal a'al,
kuusekära sõea a'al.
Kord läinud vanamees metsa puid rajuma. Kask kohe vastu paluma: "Ära minu ragude, minust saa riistapuud." Kuusk ütles: "Ära minu ragude, minust saa palgipuud." Haab ütles: "Ära minu ragude, minust saa ojapuud." Sarabu ütles: Ära minu ragude, minust saa vitsapuud" jne.
Nõnda palusivad kõik puud vasta ja vanamehe hale süda ei lasknud teda ühtegi puud maha raiuda. Ja viimaks läksivad metsapuud juba nõnda üle käte, et nad kõik saladused välja lobisesivad, mis iganes metsa peidus pidi olema. Nõnda olivad puud-kelmid kord ka metsakuninga varandusevaka peidupaigast inimestele kõnelenud ja seda inimestele kätte juhatanud. See pahandas metsakuningast õieti ja ta segas sellepärast puude keele nõnda ära, et sellest enam keski aru ei pidanud saama ja et puud ka enam oma eest ei võinud paluda, kui neid raiuda tahetakse. Inimesed kuulevad küll veel puude kohinat, aga ei mõista enam, mis nemad sellega ütelda tahavad, ehk kahetsevad ja nutavad nad oma ilusat armast "kõne kõla" taga.

E 23101/23110 < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Metsavahtide äpardused
Vanaste elanud Voorus üks suur ja kõva mees, tema nimi olnud Tõnis Kunis, aga külarahvas pöörnud nime ümber ja kutsunud teda tihti Kuni Tõnisseks. Temal oli Vooru vallas ühe talumaa peale veikene majakene üles ehitet ja elas siis vabalt ennast oma trejali tööga toites, sest tema tegi ju tervelt vallale kõige paremid vokkisi ja kus veel neid imetoredad puujuppi vaagnad, mis tema treis - niisugusid tõine trejal enam ei teinud. Jõu poolest oli ta jälle mees - ütelda - üle mitme valla või koguni terve kihelkond otsinud läbi ja siiski ei oleks nii tublit ja kõvad meest leitud kui Tõnis oli.
Aga temal oli üks paha kombe juures, et ta alati Riidoja mõisa metsast, mille ääres ta elas, puid varastas ning sellega metsavahile suureks ristiks kaela peal oli. Tema varastas alati, aga ikka nii, et teda millaski kätte ei saadud. Kord võtnud metsavaht nõuks nõnda kaua ööselt metsas vahtida kunni ta teadmata puuvarga kätte peab saama. Metsavaht oli ka oma arvates tubli mees ning arvas ühe vargaga üksi julgeste oma tahtmise järele võida toimendata - aga paljas arvamine.
Tal ei pruukinud kaua oodata, sest Kuni Tõnis käis ju enamiste iga öö oma saagi peal väljas ja tulli tänagi niipea kui ilm pimedaks oli läinud ja kõmmis puid maha mis paukus aga.
Metsavaht astus ligemale ja küsis: "Kelle lubaga sa siin neid puid julged maha põmmida, anna oma kirves käest ära ehk ma soen sind muidu kui koerapoega!" Tõnis ütles julgeste: "Kui sa tont oled, siis põgene ristiinimeste seltsist ära, kui aga inimene oled, siis jäta mind ka rahule ehk muidu võib su käsi pahaste käia."
Metsavaht naernud selle peale ja läinud Tõnisele veel ligemale, et kirvest ära võtta. Tõnis tabas aga metsavahi kraedpidi kinni, võttis peenikesi kaseokse ning andis metsavahile päris lapselikku kaseplaastrit tagumise otsa pihta. Kui küll arvas olevat, laskis teda lahti ja ütles: "Mine nüüd ja hoia, et enam ööaegus metsas ei hulgu, muidu võib ju käsi mul pahemalt käia, kui siia maal käinud on!"
Kui ta lahti oli pääsenud, andis kohe jalgadele mõista, et sellega enam nalja pole ja pealegi mõtles ta, et see kellegi inimene ei võinud olla, kes temaga, kes nii kõva mees on, just nägu lapsega ümber oli käinud, vaid see pidi tõeste metsavaim olema.
Kui ta koju jõudis, jäi ta mitmeks nädalaks haigeks ja puuvarga sinised sõrmejäljed ei tahtnud enam ta kaela pealt ära kaduda. Metsavaht võttis nüüd tutva vanasõna eesmärgiks, kes ütleb: "Hoiad sa ise ennast, siis hoiab sind ka Jumal." Aga siin ei tahtnud see vanasõna tõeks minna, sest metsavaht hoidis ennast küll öösest metsa minemise eest, et seal jälle paha vaimuga kokku ei peaks juhtuma ning käis ainult päevalt oma ametitallituses, siiski juhtus ta ühel päeval Kuni Tõnissega metsas kokku. Nüüd tulnud meestel jälle sõnavahetust ette, puuvaras kahmanud jälle teiba pihku ja nüpeldanud teda päris mehe moodi. Kui küll arvas olevat, laskes teda minna ja ütles: "Tea juba ükskord, et minu rahule jätad, ära enam mind kiusama tule!"
Mõisa kari olnud ka metsas, karjus näinud küll lugu pealt, aga ei julgenud appi minna, siis oleks ta seesamasuguse keretäie osaks saanud. Kui ta koju jõudis, panni käed risti ja ütles: "Oh sa püha Jummal, hoia ise minu kolmändet kõrda selle hirmsa mõtsalise kätte sattumast!"
Nüüd jutustas ta oma halba õnnetust oma kodurahvale ning ütles viimaks: "Küll olli hirmus, mis ta mulle tegi, seda ei näe muu üitsigi kui Jumal ja karjus!" Varsi peale selle läinud ta mõisa, kaebanud herrale, et metsavaimud tema peale pahaseks olla saanud ja teda enam mõtsas ei sallida, palus ennast ametist lahti ja soovis, et herra mõne tõise tema asemele paneks, kellega metsavaimud paremini lepiksivad kui temaga.
Herra laskis ka vana metsavahi ametist lahti ja panni uue selle koha peale ametisse. Kohe, kui uus koha peale tulli, viis ta ohvre metsavaimudele: seitse tetre, seitse parti, püta rõõska piima, potitäie mett ja pang õlut ning lassi täis viina. Keskel, põrgulaane mets oli ilus lage plats, selle platsi peale pandi nimetatud ohvriand suure kivi peale maha ja arvati sellega metsavaimud kõik lepitatud olevat.
Uus metsavaht oli poissmees ja hakas kohe koha peale saades naist võtma, sellepärast ei olnud tal aega öösetel metsa vaatama minna, kuidas lugu metsavaimudega oli. Pulma aeal tulli jutt puuvargatest ette. Kuus tublit meest läksivad esimesel pulmaööl metsa vahtima, kas mõni kutsumata külaline ei ole vaest julgenud metsa tulla.
Kuni Tõnis oli parajaste oma vendadega, neid oli kaks peale tema, kaks palki oli juba vankri peale pantud ja vennad pidivad palkidega kodu minema, nägivad pulmaliste tulemist ja hüüdsivad Tõnissele, kes metsa oli jäänud palkisi valmis tegema kunni vennad tagasi tulevad: "Tõnis, Tõnis, tule, kuus meest!"
Tõnis raius kohe vankri vehmri jämmuse kasetüviku pihku ning tõttas vendadele appi. Aga vennad olivad enne oma teed ühes hobuse ja vankri esimeste ratastega läinud ja palgid tagumise ratastega sennapaika jätnud. Kui Tõnis nägi, et vennad ära olivad läinud, kargas täie jõuga pulmaleste vasta - kes nüüd patsu pähe sai, see kohe kukkus. Viimaks hakkas üks karjuma: "Ai, ai, ai, nüüd kurat lõi paise peale. Tulge lähme, see ei ole enam inimene, see on päris metsavaim."
Kõik kuus meest aevad jalgele, kes maas olivad ja jooksivad nii ruttu, kui vähe jalad kandsivad, koju poole, aga lubasivad terve pulmalistega tagasi tulla ja koolmeistert ühes võttta, kes metsavaimu pidi ära võitma. Varssi tuli ka terve pulmaliste rong, koolmeister eesotsas. Tõnis oli parajaste palkisi rataste pealt maha aeamas, arvas ette ära, et ta nii hulgale vasta ei jõua ning jooksis metsateed ja kadus nõnda võimuka pulmaliste silmist ära.
Kõik pulmalised olivad rõemsad, et nad koolmeistri ligi olivad võtnud, keda metsavaim oli kartnud ja eest ära põgenenud. Nüüd ei olnud neil enam muud tööd teha, kui vargatest maha jäänud tegumisi rattaid enestega kodu viia, sest nende läbi oli võimalik puuvarast üles otsida, sest neil ratastel olivad treitud rummud, kuna kõigil küla peremeestel ümberringi kirvega tahutud rummud olivad. Pulmalised viisivad rattad metsavahi maeasse, pannivad rehe ala ning sidusivad köie tõise otsa ratta külge, tõise pannivad lõbi seina kambrisse pulmalaua külge, et öösel vaest ilma nägemata kiigi ära ei varastaks.
Kuni Tõnis aimas paha lugu ette ja läks teisel pulmaööl metsavahi maja juure, kuulas tasakeste ära, et kõik tasa olivad, siis läks tasakeste rehe ala peastis köiesõlme ratta küllest lahti ja viis tasa välja, et kiigi ei kuulnud. Nüüd viis ta rattad maha jäänud palkide juure, tõised vennad olivad seni hobuse ja esimese poole vankriga ka sinna tulnud. Nüüd pandi palgid peale ja viiti oma teed. Sel aeal oli V. mõisas viina koe tegemine ja mõisaherra oli käsu välja annud, kes viina kua tegemiseks ühe palgi toob, saab pool toobi viina. Nüüd oli Kuni Tõnis esimene mees, kes herrale palkisi muretses ja jällegi K. mõisa metsast. Korra tuli metsavaht jälgi mööda kunni V. mõisani järele ja hakkas siin palkide seast omasid välja otsima. Herra laskis teda enese juure kutsuda ja küsis, midas tema otsida. Metsavaht ütles: "Iks omma otsi!" Herra ütles: "Kui sa ei ole vargais metsast kinni võtnud, siis ei või sa ka enam mujale jälgi aeme tulla!"
Laskis vaese metsavahi, kes omma otsis, talli ette viia ja seal kuuskümmend tagaotsa peale lugeda ja ütles: "Ole tõine kord targem ette vaatama!"

E 23117 (2) < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sarabuvitsaga ei tohi elajaid lüüa, siis nõelas uisk neid ära.

E 23117 (4) < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui hobusele kasevitsaga lüüakse, siis laheb hobune ruttu sõites märjaks.

E 23118 (12) < Tarvastu khk., Vooru v. - Johan Kala (1896) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Müristamise aeal ei tohi tühja nõusid käe otsas kanda, siis läheb kuri sinna sisse ja pikne lööb teda.

E 23118 (14) < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui leivad ajhust välja võetakse, siis peab kohe mõni tükikene puud ahju visatama, siis suab sellest põrgukoera kaitse terav kepp.

E 23134 (4) < Tarvastu khk., Vooru - Paul Arthur Meil (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Karjane ei tohi elajale mitte pihlapuust vitsaga lüia, sest et sellega lüies elaj tümaks jäävat.

E 28289/90 (6) < Tarvastu khk., Vooru k. - Jaan Sikk (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Pisuhände õnnetus
Ühel peremehel olnud kaks pisuhända, tõine vana, tõine noor. Need kannud peremehele vara kokku. Kui peremehel vara juba küll olnud, tulnud peremehel himu pisuhändest lahti saada. Läinud targa juure nõu küsima. Tark õpetanud ka.
Tulnud peremees kodu, saanud õhtuks kodu. Läinud siis pisuhändele nagu iga päävgi kahe kausiga süia viima. Söögi asemel aga sittunud tõise kausi sissi ja tõise kausi sissi kusenud.
Pisuhännad tulnud sööma. Noorem läinud enne söögi kallale, katsunud ja ütelnud: "Ätt, äkk!" Vana vastu: "Poig, pupp!"
Läinud siis vana pisuhänd, katsunud ja sülitanud. Pistnud siis peremehe tara põlema, isi aga tükkinud mõlemad rattarummu sissi. Peremees löönud pihlapuutse pulga rattarummu ette ja visanud tulesse. Kolm korda lendanud rattarumm pisuhändadega taiva poole, aga ikka langenud tagasi ja põlenudki ära.
Nõnda sai peremees pisuhändest valla. Peremehel oli pisuhände kooritud vara küllalt ja ehitas sellega uue tare.

E 28609 < Tarvastu khk. - J. Tõllason (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanarahva jutu järele olnud seal, kus nüid praegust Võrtsjärv on ilusad põllud, heinamaad, külad, talud ja kirik. Olla ükskord lausa vesi asemele tulnud, mille sündmust rahvas oma silmaga olla näinud. Kallil pühade aegul olla mõnel õnnelikul korda läinud kirikukellade helisemist kuulda ja kuuldavat veel praegugi.

E 28613 (7) < Tarvastu khk. - J. Tõllasson (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui varesed talvel õhtalt puuladvas seisavad, siis tuleb külm ilm, seisavad varesed hommikul puuladvas, siis tuleb sulailm.

E 28651 (19) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (1896) Sisestas Martin Jänes 2001, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Müristamise ajal ei tohi tühja nõud käe otsan kanda, vanapagan tükkivat sinna sissi.

E 28651 (20) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kes suure reedi hommiku enne päeva laaste tuppa too, see leid suvel hästi linnupesi.

E 28661 (20) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui seal tiiru om, siis aetas lepatse malga kuumas ja virutes sia lõugepärasid.

E 3531/2 (8) < Tarvastu khk. - J. Sein (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Teine kord tahtnud üks juut Õnnistegijat tema teekäigil hirmutada. Ta moonutanud ennast karuks ja tulnud metsast, kust Õnnistegija läbi läinud, sellele tee peale vastu. Õnnistegija öelnud: "Oled ennast karuks ennast muutnud, siis võid sa ka selleks jääda." Mis ka sündinud. Säält olla karu saanud, mis teekäijaid metsast läbi sammudes hirmu tundma paneb.

E 3537 (15) < Tarvastu khk. - J. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Üte korra oli üits mies Tarvastu Nukki mäest alla minnu. Silla pääl tullu talle üits võõras mies vastu ja kutsus tedä ende latsele vaderisse. Mehel ollu ka ää pihlapune peaalune kähen ja lasken vaderisse kutsjale siesugutse nätsiku üle peha, et sie valu peräst püsti karanu ja ütelnu: "Ah sa lits, kost oli naps, mis kuulsi Kure varikuse!" Esi kadunu ära nõnda, et sinine suits asemele jäänu. "Või mine temale paharätile keskööse veel vaderisse," ütelnu mies ja minnu oma tied edesi.

E 3677/82 < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tarvastu kirik
Tarvastu kiriku asemel oli vanal ajal suur mets, ka üteldi tontisid sääl metsas olevat ja sellepärast ei tohtinud keegi sinna sisse minna. Üks julge karjane kuulis ka sest loost ja võttis nõuks vaatama minna, kas see pidi tõsi olema. Võttis oma nelja silmaga koera Muri ligi ja läks. Pool tundi hulkus ta metsas ära, ilma et midagi iseäralist asja oleks näinud. Viimaks leidis ta ühe kivihuniku. Ligemalt järele vaadates sai ta aru, et need ühed vanad ära lagunud lossivaremed olivad. Ta leidis säält ka hulga vanu kirju, mis kõik kivide sisse oli raiutud. Karjane läks tagasi ja kõneles, mis ta oli näinud. Nüüd hakati kirju läbi uurima ja leiti, et see vanal ajal üks munkate klooster oli olnud. Sääl ümberkaudne rahvas olnud ilma kirikuta ja võetud nõuks kirikut sinna üles ehitata. Hakati ka tööle. Raiuti mets maha, veeti palgid kokku ja hakati müürisid ehitama. Töö läks ka jõudsaste edasi. Müürid olivad peaaegu valmis saamas. Kui töölised ühel päeval lõunat sööma läksivad, kukkusivad kõikide suureks ehmatuseks müürid ümber. Peeti aru, mis nüüd teha. Suure sekelduse järele võeti nõuks tugevamat ehitata - aga jällegi ilma asjata.
Nüüd oli meestel hea nõu kallis. Minti targa juure nõu küsima. Tark ütles: "Üks meesterahvas pidada elusalt taga väikese kiriku müüri sisse müüritama, siis seista müürid üleval."
Hakati jälle uue lootusega tööle. Nüüd seisis paremat kätt küll üleval, aga pahemat kätt müür ei seisnud jällegi. Mõned tahtsivad nüüd seda tööd koguni seisma jätta. Mõned ütlesivad jälle, kui parem pool müüri seisma on jäänud, siis peab ka pahem pool ülesse jääma, seepärast läki nüüd kõige kuulsama nõia juure, kes taga Viljandi elab, nõu küsima. Kui see ka ei aita, siis hakkame uuele kohale ehitama.
Hakati ka viibimata selle nõu järele tegema ja saadeti kaks meest nõia juure nõu küsima. Tark vahtis tükk aega viinaklaasi ja ütles siis: "Üks naisterahvas peab ka elavalt sisse müüritama, siis seista pahem pool müüri ka üleval."
Targa nõu järele ka tehti ja ennäe, müürid seisid ülevel ja kirik tehti valmis. Praegu olevat poiss ja tüdruk altre taga väikese kiriku müüri sees.
See ajanud vanapaganal südame täis, et kirik ülevel seisis. Ta vaatas päeva ära, kus kohal kirik seisis, pani siis ööse kivi lingu pääle ja viskas kivi. Raskuse pärast läinud lingupael katki ja kivi läinud märgist kõrvale ja löönud kirikumäe seest tüki välja. Vanapagan pani uue kivi lingu pääle ja tahtis visata, kui kukk korraga laulnud. Vihaga viskas vanapoiss kivi maha ja sõitis kodu. Sest ajast saadik ei tulnud ta enam kirikut kimbutama. Vanapagana kivist lõhutud mäe kohalt tehti tee mäest läbi ja on praegu rahvale kirikuteeks.

E 3686 (18) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui keppide ehk vitsadega vee pääle lüüakse, siis tulla tõisel päeval vihma.

E 3686/7 (19) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui nõelajat ussi taheti seisma jätta, siis üteldi neid sõnu kolm korda: "Noorik, noorik, võta liinikut."

E 3688 (26) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui taheti teda saada, missugust odralõikust ette tuleval aastal saab, siis lõigati jüripäe kolm pihlakast pulka ja panti tiiki ehk mõne muu seisva vee pääle. Kui kõige jämem kõige ennemalt põhja läks, siis pidi hea odralõikus, kui keskmine, siis keskmist lõikust, kui kõige peenem, siis kehva odralõikust.

E 3689 (30) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui leppadel enam näljaurbe otsas on kui leivaurbe, siis olla näljane aasta, kui leivaurbe enam, siis leivane aasta.

E 3689 (32) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Karjatsed tegivad oma vitsadele ristid otsa, siis ei saada vanapagan neid metsa ära eksitata.

E 3690 (35) < Tarvastu khk. - J. Mädasson (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui vanapaganat arvati kuhugile käivat, siis tehti kadakapuust rist ette, sest vanapagan karta kadakapuud.

E 3809/11 (6) < Tarvastu khk. - H. Kossesson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kudas kaits miest om rikas saanu
Vanast om kaits miest mõtsan puid raiun. Ja sõs tullu üte õige suure puu juure alt väike nõklaja uisk vällä. Mehe om sõs temä ärä tapan. Aga selle järgi om jälle tõene uisk vällä tullu ja sie ollu juba raasike suuremb kui edimene - ka selle om mehed ärä tapan.
Sõs om nakanu neid (uiske) säält vällä tulema, nõnda et aro otsa ei ole kunnigi ollu. Mehe om neid sõs sääl "maha võttan", seni kui neid suur hunik saanu. Viimati om puu juure all nakanu üits müräma ja kolama, mis hirmus ollu ja suur harjaga uisk pistän vällä.
Selle om na ka ärä tapan. Peräst harjaga uisa surma om säält juurte alt kuld-ja hõberaha [hakanu] vällä juoskma kui vett. Mehe om selle raha sõs omäle võtan ja om sõs rikase saanu. Sie raha, mis sääl puu juure all oli ollu, om sinna kurjaga maha pant ja selleperäst om nie uisad sõs tedä sääl senikaua hoidan, kui neid ärä om tapet, süs tullu ka raha säält vällä.
Vanainimesed usuva, et pirilla siandsid kotussid om, kos uisa raha hoiava, mis kurjaga om maha pant. Enne ollev ka paelu siandsid kotussid üles leit, uisad ärä häävited ja raha, mis nende hoida ollu, ära võet.

E 8499 (12) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud USN Kontrollis Mare Kõiva
Põletud valu ära võtta
Nii kõrge kui taevas,
nii sügav kui meri
nii külm kui surnu käsi
nii kadugu see põlend valu.
Jumala see Isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen.

E 8499 (13) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Ussi sõna
See uss nõelas,
Maarja ütles: "Jeesus, vannu, et see kihvt välja lendab.
Siis lennaku ka Jeesuse nimi, kui selle kolme haava kihvt välja lendab, sest Jeesus ole abimees ja hoia selle kurja ussi eest.
Noomit Paatre Viile Sanctus Aamen.+++

E 8507 (10) < Tarvastu khk - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Karjatse laul
Vihmakene, vellekene,
Uokene, omatsekene,
ära tee minu likesse.
Mul ei ole kodu, kun ma kuuva,
tare ei, kun ma tahenda.
Kodu mul suure kuuse alla,
tare mul laia tamme alla.
Tule, tule, tuulekene,
vii ära vihmakene.
Vii vihma Virumaale,
aa uogu Harjumaale.
Virun vihma oodetasse,
Harju kaara kõrbunessa.

E 8569 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Kass ja koer
Kass oli ennemuiste omale tare ehitanud ja kutsunud omale ka koera abiks. Aga koer ei võtnud kassi nõu kuulda, vaid ütelnud: "Mina ei hakka küll seda vaeva nägema, parem võin väljas magada. Pistan nina saba alla, siis on sooja küllalt."
Sestsaadik on kassil hea põli. Magab alati soojas toas kuna aga koer väljas peab valvama.

E 8569/70 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Mispärast sepp rikkaks ei saa?
Ennemuiste annud sepp haamre oma poja kätte ja käskinud teda haamert vahelt jalge visata öeldes: "Nii kaugele, kui sa haamre viskad, nii kaugele saab ka edespidi sepa rikkus ulatuma. Pojal olnud pitk vammus seljas, selleperast ei ole haamer kaugemale läinud, kui kukkunud sinnasamasse jalgade vahele maha. Selleperast olevad nüüd kõik sepad vaesed.

E 76243 < Pärnu l. < Tarvastu khk. - Herbert Lilles, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Mart Laidoner, 63 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Jaanilaupäeva õhtul toodi rehe alla kased, milliseile riputati laternad ruumi valgustamiseks. Söödi saia ja joodi õlut.

E 7133/7134 (2) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Uisa karistai
Üitskõrd ollu uisk üte tüdrukut nõglanu. Küll otsitu abi, aga kennigi ei ole mõiganu. Valu olla hirmus suur, ta pidanu jalga maa sihen hoidma, siis ollu väha paremb.
Kolmandal päeval kuulu selle talu inimese, et üle kate maakonna hommiku poole minna, üits õige tark uisaarst ollev. Mintu selle manu ja toodu sinna. Nüid kutsun tark tüdruku sinna, kos uisk teda oli naglanu.
Tark läinud tüdrukust tükk maad kaugele, üte puhma manu ja nakanu uiske kokku kutsma. (Ta mõistan uisa sõnu). Tullu õige suur kari uiske kokku. Tõise ollu kikk nõnda julge ja astun targale manu, aga üits tullu õige häbelikult, ei ole tohtin silmigi targa poole tõsta. Tark ütelnu sellele: "Kas sina seda tüdrukut naglasid?"
Uisk ütelnu häbelikult: "Mina jah". Siis võttan tark vitsa ja nakanu uiska nüpeldeme. Uisk siverden ja vingun kohan. Viimati kui küll saanud, lasken valla ja ütelnu: "Kudas sa tohtsid seda tüdrukut naglata, kui ta sulle midagi ei teinud? Nüid mine ja laku haav puhtaks, et ta terveks saab."
Uisk minnu ja lakkun haava seni kui haav valges jäänu. Nüid käsken tark uiske ära minna ja minnu tüdrukuga kodu ja tüdruk saanu terves. Targale massetu hulk raha selle eest.

E 7137 (12) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Koorit vitsage ei tohi lehma luusva, sis nakas lehm verd nüsma.

E 7138 (13) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sarapuutse vitsage ei tohi lehmale lüvva, siis pist uisk lehma ära.

E 7140 (39) < Tarvastu khk. - Jaan Sikk (?) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Müristemise ajal ei tohi tühja nõud käe otsa võtta, muidu lää vanapagan nõu sisse ja pikne löö inimese sissi.

E 8420 (17a) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku
Kui puid lõhutud, ei tohitud mitte puud kisa pidi kokku jätta. Siis jäävad lõhkuja lapsel keel sündides kinni.

E 8420 (21) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku
Kui lehmapiim veninud, antud lehmale kadajaleemi, siis läinud piim hääs.

E 8421 (27) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kooritud vitsaga ei tohitud elajad lüia, siis hakanud punast kuskma.

E 8424 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuressaare valla laulude heinamaa. Endriku karjamaa juures kutsutakse Kunge laan. Seal on ka Kaanjärv. Arvata ühe vakamaa pikkus ja poole laius. Vanast enne on tema suurem olnud, nüid on tema kinni kasunud ja kõigub jala all, kui peale lähad. Seal olevad vanast palju verekaane olnud ja nüüd on tema nimi Kaanjärv.
Oma talu maa peal kaasikud kutsutakse Järvesaadu kaasik. Karjamaa peal põndukast maatükikesest kutsutakse Viinapõline.

E 8459 (17) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kui kuustel käbisid ei ole, siis ei saada sel aastal linu.

E 8465 (41) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
/jaanipäev/
Kõige paha ja õnnetuse hoidmiseks käinud peremees kõik see öö oma krundi ümber ja pistnud lehtlisi oksakesi põldude peale.

E 8474 (81) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Ka arvati, et vanalkuul raiutud puu kannud enam ei võrsu.

E 8484 (126) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Esimene viht, kellega tütarlast vihuti, viidi vanamoorist tõiste nägemata õunapuu juure peale, kes maitsevaid õunu kandis, et neiu noorelt mehele saaks. Nägi aga keegi viha viimist, jäi vanakstüdrukus.

E 8485 (131) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Esimese korra karja metsa minemisel pidi karjane vitsa kodust ligi võtma ja enne, kui ta loomad väravast välja laskis, pidi ta tõine kord tõisele poole väravat vitsaga lööma ja isi ütlema: "Siit piima, siit võid!"

E 8486 (133) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Lendas ronk üle karja, siis pidi karjane teda nõnda teretama: "Tere, tere, valgelind. Sinul pesa poegi täis, meil on laut lambaid täis." Siis ei viia ronk lambaõnne ära.

E 8486 (134) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Kui ronk üle karja lendab, siis arvati temal raipeluu noka vahel olevad ning ta laskvad selle luu maha karja sekka ja kes loom seda luud kõige enne haisutab, minevat hulluks. Selleperast oli karjastel kohuseks kaugelt tulejat ronka nõnda sõimates ära hirmutada: "Ronk, ronk, valgelind, viisrävak, pastlapaik, tulitukk, ahjuhark, mine üle küla karja, ära tule üle mede karja."

E 80218 (3) < Tarvastu khk. - H. Utsar, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Anu Ingermann, 84 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Sünnikombeid]
Pesuvesi kallati õunapuu juurele, ei tohitud kallata näit karusmarjapõõsale, sest siis pidi laps pinde täis minema, s.t. alalist sügelemist tundma.

E 80218 (9) < Tarvastu khk. - H. Utsar, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Anu Ingermann, 84 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristimisevesi valati õunapuu juurele.

E 80267 (3) < Tarvastu khk. - H. Kala, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapse ristimisevesi visati õunapuu latva ja ka üle maja katuse, siis saavat laps hästi kuulsaks ja kasvavat pikaks.

E 80353 (2) < Tarvastu khk., Uus-Suislepa v. - Alice Lammas, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Katsuti veel õnne puuhalgudega, kas saab mehele või ei. Igaüks jättis ahjupuud tuppa toomata, sest öösel tuli õnne proovida. Neiud ruttasid öösel kell kaksteistkümmend ning tõid sülega puid tuppa. Lugedes, kui oli puuhalgude arv paaris, sai neiu see aasta mehele. Aga paaritu arv otsustas veel selleks aastaks vanakstüdrukuks jääda.

E 80947 (10) < Tarvastu khk. - B. Mirka, Tartu Õp. Seminari õpil. < Mall Parts (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-aasta õhtul tuli neiul puid lõhkuda. Kui puud lõhutud, tuli puid nii palju sülle haarata kui võimalik. Puud tulid tuppa tuua ja ära lugeda. Oli puid paarisarv, pidi ta järgneval aastal mehele saama, oli aga paarita arv, pidi järgneval aastal veel ilma meheta jääma.

E 81932 (1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Niina Suu, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < L. Suu (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Suurel neljapäeval enne päikesetõusu ehiti valgete riietega õunapuid, et sügisel saaks palju õunu.

E 81963 (14) < Tarvastu khk., Tarvastu v. - Kiira Kohal, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Miina Mik (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui kuusel palju käbisid, saab palju kartuleid.

E 81515 (18) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussisõnu
Sarapuukirja [uss]:
Sarapuu saksake,
kõevalehe kõbisegu,
haavalehe habisegu,
ärä mu sala salugu,
nägemata näpitsegu,
ole aina olermann.

E 81515 (19) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussisõnu
Must uss:
Lõvi lõuga,
tõrvaskandu,
allmaa haljas kand,
kõevalehe kõbisegu,
haavalehe habisegu,
ära mu sala salugu,
nägemata näpitsegu,
ole aina olermann.

E 81515/6 (20) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Johan Saarik, 72 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ussisõnu
Savikarva uss:
Savi sakerjas,
maa makerjas,
kõevalehe kõbisegu,
haavalehe habisegu,
ära mu sala salugu,
nägemata näpitsegu,
ole aina olermann.

E 10441/10442 < Tarvastu khk., Vooru - Paul Arthur Meil (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanast, kui alles meie esivanemad paganad olid ja oma kõige suuremad jumalad Taarad kummardasid, siis oli neil niisuguseid Taara kummardamise kohtasi palju. Üks niisugustest Taara kummardamise kohtadest oli ka Tarvastu kiriku lähedal mõisa põllu sees olnud, seal näidatakse meile ühte väga vanad männapuud, mille juurte alla ohvrid olla kantud Taarale. See männ seisab tänapäevani mõisa nurme sees kirikumõisa kaasiku kõrval ühe kingu otsas alal.
Siis kui ristiusk seie toodi ja kirikuid ehitama hakati, siis ehitati ka Tarvastu Taara kõrva kirik, kus praeguses Tarvastu kirikus selleaegsed ehitusmüürid ka alal on. Rahvas aga kutsunud seda kirikud oma jumala Taara järele "Taara vastu" seepärast,* et ta nende jumala kõrval seisis. Tänapäevanigi kutsutakse seda kihelkonda kiriku järele Taara vasta ehk vähe rahva suust muudetud - Tarvastu.
*Võibolla, et Taaravastu mitte ei tähenda, et kirik Taara kõrval seisab, vaid et ta kõige oma õpetusega Taara õpetuse vasta käib.

E 8705 (60) < Tarvastu khk., Suislepa - Joh. Sein (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Tulekahju ja muu õnnetuse ajal öeldakse need sõnad:
Issand heida ette härjanahk,
too ette tuline mõõk,
pane ette palav raud,
viska ette veskekivi,
ma tahan sulle tuhande võrra tagasi tasoda.
Amen!

E 9611 (11) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Martin Jänes 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Müristamise ajal ei tohtiv tühjä nõud käe otsa võtta, sis löövät välk maha.

E 9611 (5) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Unenäo selätuse
Puud maha raigume tähendes surnut. Kui raotev puu kask on, siis om mesterahvas, kuusk - siis naesterahvas.

E 10145/10146 (4) < Tarvastu khk. - Adu Meos (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Ohvri viimise koht
Tarvastu O, talu õue peal olnud niisugune ohvri viimise koht. Väljanägemise järele kasunud selle koha peal natuke lepavõsa. Kui sügise sigu ehk lambit tapetud, ei ole tohtin keegi enne sellest süia, kui mitte sinna koha peale ära ei olevad viidud. Kord värske söögi keetmise ajal võtnud selle talu tütar kõige enne kulbiga natuke liha ja söönud ära, ilma et sellest midagi paha oleks aimanud, et enne ka kuhugi tarvis viia on.
Polnud sel koral küll midagi, aga ööse olnud tüdruk kambrist kadunud, tõised aimanud seda kohe ja läinud sinna kohta vaatama, leidnud tüdruku sealt maast, kõik siniseks ja kangeks pitsitud. Elulõhn olnud küll sees, aga terve meelemõistusega inimest polnud temast enamb saanud. Keegi ei ole ka sellest võsast vitsa ega muud tarvituse asja sealt lõigata ega võtta julgenud.
Korra üks kange südamega mees raiun tema selle võsandiku kõik maha. Tõised hoiatanud küll teda seda tegemast, aga mees ei ole kuuland sellest midagi, muud kui kõik puhtase. Ka temagi ei olevat eluga pääsenud.

E 10150 (5) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees lõigutud vihalehessa. Kui nendega vihutud, siis ei ole sügelisi vihtujal külgi ajanud.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.

EKnS 18, l (1) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Aleks. Johannson < L. Johannson < Liisa Mägi (1916) Sisestas, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Üle, üle, vihmake,
üle, vihmahooke,
likes teed mu, vaese latse.
Mul pole kodu,
kos ma kuiva,
tare ei, kos ma tahene.
Kodu suure kuuse all,
tare laia tamme all.
Vii vihma Viljandisse,
kanna hoogu Karksiesse:
Viljandin vili palanu,
Karksin kaara kõrbunessa,
Siis saab Riia Ristu1) juua,
siis saab Pärnu Päitsi1)juua.
1) Ristu, Päitsu - lehma nimed.

ERA II 34, 42 (8) < Tarvastu khk., Mustla al. - Oskar Loorits < naised tee veeres (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuleaga: tuuleaa 1) puil 2) pilvis.

ERA II 34, 44 (7) < Tarvastu khk., Mustla al. - Oskar Loorits < Linnapää (hüüdnimi), s. 1850, põline elanik (1931) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas ja redigeeris Maarja Oras
Tuuleaga. Kase otsan kasvab park väl?lä. Tuul om ta katik murdan. Vanast om ollu see [sii] kongas kah, et kui laits om ala kusken, om ärä kahetet, sis võet tuuleaga, pesset perse pääl.

ERA II 34, 45/6 (17-18) < Tarvastu khk., Mustla al. - Oskar Loorits < Linnapää (hüüdnimi), s. 1850, põline elanik (1931) Sisestas Kulka stipendium 1793/00-7L (O. Loorits, Endis-Eesti elu-olu II), kontrollis Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Hundid käind vanasti taludes küünlakuul koertelt sigidust toomas: kui emane pole koeraliha saand, siis pole sigind. Neid olnud mõnikord kuus tükki rodus, astund üksteise jälgedes lund mööda. Vaadatud jälgi päeval - ainult ühed jäljed, kuid öösi läind suur rodu. Sellepärast koerad pidand küünlakuul kinni olema, muidu hundid "lamsand ää", viind väljale ja kiskund lõhki.
(18) Undil om katekõrdse ambakihva. Kui ta läind lammast haarama ja pole saand lammast kohe plaksti kätte, siis lõuad läind kinni otsekui krampesse. Siis hunt kiskund lammast käppega - "undil suu kinni".

ERA II 237, 207/8 (3) < Tarvastu khk., Mustla l. - Harri Rebane, Tarvastu algkooli õpilane < Mari Rebane, 62 a. (1939) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Vanapagana kivid Võrtsjärves
Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Tartumaa poolses osas on Oiu. Oiu ligidal on Võrtsjärv. Sääl järves on palju kivisid. Suuri ja väikesi. Kivide rida ulatub kaugele järve sisse. Vanarahva jutu järele on pildunud need kivid järve vanapagan, kes elanud Oiu ligidal. Sageli kimbutanud ta inimesi ja tahtnud saada nende hingi. Siis ehitanud ta silla ja kes üle silla läinud, nende hinged saanud ta omale. Viimaks lõppenud vanapagana jõud ja sild jäi poolikuks. See kivide rida on praegu Võrtsjärves näha.

ERA II 237, 215/6 (8) < Tarvastu khk., Mustla l. - Harri Rebane, Tarvastu algkooli õpilane < Mari Rebane, 62 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Rahapada Siniallikus
Vanaema jutu järgi olnud Siniallikus suur rahapada täidetud hõbeda ja kullaga. Sangast läbi olnud jäme palk. Palgi otsad olnud kaldal teine teisepool. Sangki paistnud osalt veest välja. Kui aastase varsaga mõni üle hüppab, saab rahapaja omale. Palju inimesi olnud katset teinud, aga ei ole õnnestunud ühelgi. Üks teinud ka proovi. Istunud varsa selga. Hüpanud palgile. Palk murdunud ja rahapada vajunud põhja. Mees uppus ühes varsaga. Praegugi on näha palgi otsad kaldal. Vesi on Siniallikus sinine, sest ta on sellest oma nime saanud. Siniallik on raudteejaam Viljandi-Pärnu liinil. Viljandist esimene jaam Pärnu poole. Siniallik asub samanimelise jaama vastu.

ERA II 237, 222 (2) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Pikru k., Piiri t. - Juhan Salumets, Tarvastu algkooli õpilane < Jaak Salumets, 53 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Võrtsjärve kivi
Võrtsjärve kaldal on suur kivi, kus on 12 keeli pääle kirjutatud. See kivi asub järve läänepoolsel kaldal. Kui keegi korraga kõik keeled üles loeb, siis tõuseb järve vesi kõik üles. Ühes veega tõuseb üles ka keelte üleslugeja. Ühtlasi kaob ka järv ära. Selle kivi on vetevaim visanud kuskilt mäelt. Kust ta aga kindlalt viskas selle kivi, seda ei tea keegi ütelda.

ERA II 237, 225/6 (4) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Pikru k., Piiri t. - Juhan Salumets, Tarvastu algkooli õpilane < Jaak Salumets, 53 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Imelik kivi
Viljandist umbes 22 kilomeetrit asub Kuusiku talu karjamaal ühe mäe all saunasuurune kivi. Sellel kivil võib leida igasuguseid inimeste ja loomade jälgi. Igal suveõhtul, kui inimesed on lahkunud tööst koju ja on saabunud hämarik, võib näha seal imelikku valgust. Valgus püsib lühikest aega kivi ümber. Kui valgus on kadunud, sõidab kivi alt välja suur kahehobusetõld. Tõllas istub kaks salapärast inimest. Teine inimene juhib hobuseid. Kui natuke aega on möödunud, sõidab tõld kivi alla tagasi. Kui pärast on mindud vaatama, on leitud ka kivi ümbert rahasid ja muid asju. Inimeste jutu järgi olevat selle kivi alla maetud eestlaste ennemuistseid varandusi ja vanaaegseid sõjaplaane. Siiani pole säält küll keegi midagi leidnud.

ERA II 237, 251/3 (6) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Riuma k., Ilisa t. - H. Ristoo, Väluste algkooli õpilane < Juhan Veltman, 78 a. (1939) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Vanapagana tee-ehitamine läbi Virtsjärve
Vanapagan tahtnud teha teed läbi Kokkuoja juurest otse Tamme mõisa pääle ja hakanudki teed ehitama. Kive kandnud ta Varese ja Kiisa nurmedest. Töö edenenud alguses päris hästi, aga kui kukk hommikul laulnud, paisanud ta kivid maha ja kadunud. Teetegemise algus on veel praegugi näha Kokkuoja ligidal ja laevamehed hoiavad selle tee otsast hirmuga eemale, sest sääl on õhuke vesi täis suuri kive.

ERA II 237, 259/61 (13) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Sarapu t. - H. Ristoo, Väluste algkooli õpilane < Jaak Taev, 77 a. (1939) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Kividest
Vanapagan ja Kalevipoeg pildunud kive, enesevahel oli aga maha tehtud, et kumb on tugevam ja viskab kaugemale, on võidumees. Kalevipoja visatud kivi lebab praegugi Aadamansu niidu pääl, kuna aga vanapagana kivi, mis oli palju väiksem, kukkus kalda ligidale vette ja on praegugi ohtlik purjekameestele.

ERA II 237, 281 (8) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Riuma k., Ilise t. - Jaan Pihlap, Väluste algkooli õpilane < Juhan Veltman, 78 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Klooster
Muistsel ajal olnud praeguse Aadamantsu talu niidul klooster. Munkade luistusase pidanud Kalbusel olema ja kirik olla olnud praeguse Mulgi talu maa pääl, kus on varemed praegugi näha. Varemetel kasvab suur kask. Ennem käidud kiriku varemetel kaevamas ja üks mees leidnud ühe tinast toobi, milles oli olnud hulk hõberahasid. Munkade kaladetiik pidanud olema praeguse Muuga metsa ääres sees, tiigi ase on praegu alles näha. Püha tiik pidanud kuskil Juhkama talu maa sees olema.

ERA II 237, 35/6 (4) < Tarvastu khk., Suislepa v., Vahtremäe t. - Lembit Käärik, Pikasilla algkooli õpilane < Liisa Tulp, 69 a. (1939) Kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Imelik lepp
Riidaje mõisa läiksen ollu üits suur lepp, mis ollu siist õõsel. Õõs ollu nõnda suur, et liud mahtnu sissi. Sääl ollu siande komme, et viitu lepä sissi värsket, ku luum tapetu. Tullu kõrd siga tappa. Ku siga tapetu ja värske keedetu, sis üteldu karjapoisile, et võtku kauss ja viigu lepa sissi kah värsket. Poiss minnu. Jõudnu kopli viirde. Kõrrage tullu kange hirm pääle ja visanu kausi üle aia koplisse. Tõsel hommukul ollu talu laudan kige paremp lehm koolu. Küstu, kos poiss värske pannu. Poiss ütelnu, et visanu üle aia koplisse, kas ta, korat, esi kätte ei saa. Talust olevat prilla ahervare jären. Maade jagamise aigu lõhutu talu ära.

ERA II 237, 105/9 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ojamuku t. - Milda Vendelin, Tarvastu algkooli õpilane < Jüri Vendelin, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Vanaisa jutustas, kuidas vanast, nii umbes sada aastat tagasi olnud hirmus näljaaeg. Nälja ja puuduse tagajärjel tekkinud kõiksugused haigused ja hädad. Nii olnud ka siin Tarvastu vallas ja mõisas hirmus katkuhaigus möllamas. Sellesse haigestunud paljud loomad, eriti kariloomad.
Mõisas olnud seekord palju härgi, kes siis kõik, kes haigeks jäänud, aetud Võrtsjärve äärde ühte sooheinamaale. Osa selle heinamaast kattunud paksu pajupadrikuga, mis heinamaast nüüd kannab nime Kooljavõsa.
Seal nad siis elanud ja vaevelnud nii kaua, kuni nad kord ise lõppenud. Aga keegi ei olevat neid tapnud ega sellega nende vaeva vähendanud. Siis käsutanud mõisa töömehed haudu kaevama ja neid maha matma, sinnasamasse metsa.
Veel praegu on need hauakohad selgesti arusaadavad. Olen isegi marjul käies neid mitmel korral vaadanud, kuid iga kord tuleb nii õudne tundmus südamesse, et seal nagu olla ei tahaks, ehkki sääl ümbruses hästi mustikaid ja palukaid kasvab.
Sellest saadik kannab see mets Härgehaudse metsa nime. Ta asub Tarvastu mõisast umbes kuue kilomeetri kaugusel kirde pool.

ERA II 237, 127/33 (8) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ojamuku t. - Milda Vendelin, Tarvastu algkooli õpilane < Jüri Vendelin, 75 a. (1939) Redigeeris Mare Kalda 2006
Ta teab Võrtsjärve Varepealsest (nagu teda nimetatakse) ka üht muinasjuttu rääkida. Nagu teada, elanud vanasti vanapagan järjest maa peal inimeste seltsis ja toimetanud üht ja teist asja. Niiet siis sugugi imeks ei tule panna, kui kord ühel ilusal päeval nähtud teda ühes oma abilistega suure hoolega kivi tassivat ja ikka järve veeretavat. Seda nähes läinud üks julge kalamees ta juure ja küsinud: "Kulla külamees, miks sa neid kive nii suurel hulgal sinna vette veeretad?" Vanapagan vastanud selle peale: "Tahan siit teed otse läbi ehitada, nii et kui olen Tartumaal ja korraga kuulen, et siinpool järve keegi nimetab mu nime, tee siis, mis sa teed, kas hakka nüüd pakilt ümbert järve otsa sörkima või pane otse veest läbi. Kuid see pole ka kuigi mõnus, sest ma pole ujumist veel ära õppinud, siis ei jäägi muud üle, kui katsun teetegemisega kuidagi hakkama saada." Vanapagan tõmmanud siis peale selle jutuajamise määratu suure kivimüraka põlle sisse, kuid oh häda, põllepael ei kannatanud aga seda välja ja läinud katki. Kivi kukkunud aga vanapaganale just suure varba pääle nii, et see kohe pooleks käinud ja vanakuri suure hädakisaga metsa jooksnud ja nii siis sillategemine pooleli jäänudki. Niisiis seisavad need kivimürakad veel praegu järve põhjas reas ja paljud ulatuvad ka vee seest välja. Iga möödamineja võib uskuda, et siin tõesti kord teetegemine on pooleli jäänud, oli see tegija siis kes ta oli.

ERA II 237, 200 (12) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Rulli t. - Elli Sulg, Tarvastu algkooli õpilane < Liis Õmblus, 71 a. (1939) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda 2006
Tarvastu mõisa maa pääl asuva hr. Lepiku talu krundil on vana mänd. Kõneleja ei tea aga selle talu nime. Selle männi all käinud vanad tarvastlased jumalaid paluma. Ka ohverdatud sääl hiiemänna all. Kui kellelgi olnud midagi viga, siis läinud ta hiiemänni juure abi paluma. Veel praegugi on see mänd alles, aga sääl ei käi enam keegi palvetamas.

RKM II 83, 547/8 (92) < Elva l. < Tarvastu khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Helmi Kaljo, 52 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Viljandimaal, Hentali (Heimtali vald) vallas on Siniallik. See ei ole niisugune nagu teised allikad, vaid tema vesi oli päris sinine ja seal, kus ta maast välja kees, oli nagu suur auk, selle põhi justkui kees. Rahvas rääkis, et selle koha peal pidi olema rahakast maetud.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.

ERA II 34, 42 (8) < Tarvastu khk., Mustla al. - Oskar Loorits < naised tee veeres (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Tuuleaga: tuuleaa 1) puil 2) pilvis.