Tarvastu pärimus

Jutte endistest aegadest

E 23675/23676 (1) < Tarvastu khk. - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Rahaaugujutud
Rahaviijad
Umbes paarikümne aasta eest tulnud kaks tundmata võerast meest Vooruse K. talusse, küsisivad talu osta ehk renti ehk monad teist kohta ümbert kauda. Nad ütlesivad ennast Abjast päri olevat. Et õhtune aeg oli, siis palusivad öömaja. Peremees lubas neile lahkeste ka. Nüüd vaatasivad ümber õueaja ning kiitsivad selle iludust. Ööseks pantud mehed ettekambri õlgede peale magama, hobune panti talu rehe ala. Öösel olivad mehed kui tina tuhka kadunud. Pererahvas imeldasivad varaste ära põgenemise üle, vaatasivad kõik aitad ja lautad ning tallid läbi, kas võerad ehk midagi ära pole varastanud, aga ei leitnud midagi puuduvat.
Kui hommikul karjapoiss karjaga metsa läks, nägi ta kopli serval värskelt segatud mulda, läinud vaatama ja näinud segatud mulla peal suure kivi kõrval suur neljanukaline kastipõhja ase hästi sügavale mulla sisse vajunud, mis tähendas, et kast häste raske oli olnud.
Karjapoiss rääkis asjalugu peremehele, nüüd läks seegi lugu vaatama. Peremees kaevas august segatud mulla välja ja leitis - päris maapinna ligidal neljanukeline kastiase, mida tõeste võerad olivad ära viinud. See lugu oli ka vist unes näitatud rahaauk, mida võerad oma julgusega ära tullivad viima.

E 23676/23677 (2) < Tarvastu khk. - Johan Kala < Mai Siil (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Raha lehmalaudas
Kord oli ühele vanaeitele raha lehmalaudas lubatud. Juhataja vanamees ütles: "Mine lehmalauta, seal on palju raha lehma nina ees üles tõusmas ja maha vajumas, ära karda, võta julgeste, seal on teda küllalt." Vanaeit ärganud ülesse, aga ei julgenud raha ära tuua ja uinunud jälle magama. Saanud uni jälle pääle tulla, ilmunud jälle seesama vanamees ja ütelnud: "Ära karda, vanaeit, ühtegi raha ära tuua, mine ja võta julgeste, seal on teda küllalt üles tõusmas ja maha vajumas!" Aga siiski ei julgenud vanaeit lauta vaatama minna.
Selle luu olen ma vane saunaeide Mai Siilu enese suust üles kirjutanud, kellele see lugu ise oli ilmutatud.

E 2736/7 (3) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Rahakasti välja kaevamine
Üitskõrd olli ütele Abja mihele juhatet, et V. vallan K. talu kua nurga all om kast raha. See kast om nõnda suur, et üksinde vällä ei jõua võtta, siis võta oma sõber enele appi. Aga päevatõusu ajas peate selle talu maa päält ära oleme, muidu jääte kõigest ilma.
Hommuku kõnel mees sõbrale, kudas teda kästu, sõber olli valmis kah. Säet ööl lätsive kasti otsma, leidsivagi kasti. Kast oli nõnda suur, et katel mihel kanda sai. Hommuku hämärigu ajal saiva S. ja T. talu kuhal maantee pääle ja viisivegi kasti ära. Aga tõne päev mülläs tuulispask K usseaian, et tolm taga. Aga võta veel, mis minnu see minnu, ei saa kustigilt kätte.

E 2741 (3. 3) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Õhne jõgi.

E 23125/23126 (35) < Tarvastu khk., Vooru - Paul Arthur Meil (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kadunud raha
Ühele mihele üteldud unes: "Tõuse ruttu ülesse ja mine metsa äärde suure kivi juure, sääl kivi pääl näed hulga raha, võta pool sellest rahast enesele, pool jäta maha."
Mees tõusnud üles, läinud välja vaatama. Öö olnud külm ja oime, arvanud kuuldud juttu unenäoks, läinud tuppa, heitnud jälle magama. Silmad ei olnud veel kinni läinud, kui hääl teda jälle käskinud kivi juure minna ja pool raha ära tuua.
Mees tüusnud uueste ülesse, võtnud koti, teinud ennast julgeks ja läinud metsa poole. Leidnudki rahakivi üles. Sääl olnud hõbe-ja kuldraha, nii et mees korraga juba kaugemalt ennast rikkaks hüüdis.
Ajanud poole rahakotti. Tahtnud veel võtta. Korraga olnud hulk koeri. Koerad jooksnud vuhinal mihe pea ümber ja karjunud: "Küll! Küll!" Mees ei pannud seda oma ahnusega tähelegi, ajanud kõik raha kotti. Ise ütelnud koertele: "Mis teie, kuradi, tahate!" Niipea, kui ta seda ütelnud, kadunud raha kolinal ära ja paljas kott olnud mihel käes.

E 28591 (a) < Tarvastu khk. - J. Tõllasson < vanake, 75 a. (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Raha kuivatet mede nurgan Mattu Libaniku pääl, Kõveru silla otsan, Kalmemäe käärun, Peetre pedastikun, ja Reile mõtsan aeanu jälle luu pilli. Reile mõtsan ollev vanal aal üits sõaülemb umbsi ära tapet ja selleperast sõs luu oeanu.

E 3809/11 (6) < Tarvastu khk. - H. Kossesson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kudas kaits miest om rikas saanu
Vanast om kaits miest mõtsan puid raiun. Ja sõs tullu üte õige suure puu juure alt väike nõklaja uisk vällä. Mehe om sõs temä ärä tapan. Aga selle järgi om jälle tõene uisk vällä tullu ja sie ollu juba raasike suuremb kui edimene - ka selle om mehed ärä tapan.
Sõs om nakanu neid (uiske) säält vällä tulema, nõnda et aro otsa ei ole kunnigi ollu. Mehe om neid sõs sääl "maha võttan", seni kui neid suur hunik saanu. Viimati om puu juure all nakanu üits müräma ja kolama, mis hirmus ollu ja suur harjaga uisk pistän vällä.
Selle om na ka ärä tapan. Peräst harjaga uisa surma om säält juurte alt kuld-ja hõberaha [hakanu] vällä juoskma kui vett. Mehe om selle raha sõs omäle võtan ja om sõs rikase saanu. Sie raha, mis sääl puu juure all oli ollu, om sinna kurjaga maha pant ja selleperäst om nie uisad sõs tedä sääl senikaua hoidan, kui neid ärä om tapet, süs tullu ka raha säält vällä.
Vanainimesed usuva, et pirilla siandsid kotussid om, kos uisa raha hoiava, mis kurjaga om maha pant. Enne ollev ka paelu siandsid kotussid üles leit, uisad ärä häävited ja raha, mis nende hoida ollu, ära võet.

E 3817/3824 (9) < Tarvastu khk. - H. Kossesson (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Poiss vanapagana rahakambren
Ütekõrra vanal aol om üits poiss tahten rikkas saia. Temä om joba mitu õhtut, kuda õitsil oli ollu nännu, kudas kaugel mõtsa veeren sinine tuli om palanu. Poiss mõtelnu ega sie muud ei või olla, kui et vanapagan kuivatab oma raha.
Sõs võttan ta nõus vanapagana käest raha ära võtta.
Üits õhtu nännu ta seda sama sinist tuld mõtsa veeren palavet ja temä minnu sõs sinna vaatama, aga kui ta sinna kotale om saanu, kos ta seda tuld om nännu, sõs oli sie ärä ollu kadunu.
Tõene õhtu ollu tal jälle siande sama lugu kähen. Kui ta seda sinist tuld om nännu, sõs minnu ta sinna jälle vanapagana käest raha ära tooma. Saanu ta aga sinna, sis jällegi olle ta nagu maa alla kadunu. Poiss pidänu ilma midägi saamata kodu poole tagasi minema.
Kolmandama päeva õhtul, sõs minnu ta jälle õitsie. Enne poolt ööd tekkunu vana tuttava kotussa pääle jällegi siesama sinine tuli kuna ta muid ei ennembi iki varemalt om ollu. Poiss minnu jälle vaatama ja vanapagana raha ärä võtma, aga jällegi ollu asjata.
Sõs võtan ta nõus ja minnu üits kõrd õige targa manu nõu küsima, et kudas ta seda tuld, mis iga öösi mõtsa veeren palab, nätä saas.
Tark õpenu sõs teda, et ta piab omale valge palaij (voodilina) ümmer pää võtma ja viel siande konguga tõrvakannukene, kost ta läbi pidanu vaatama. Poiss om sõs ka temä õpetamise järgi tennu.
Järgmisel õhtul minnü ta jälle õitsile ja võtan valge palaja ja hanguga kannu manu.
Öösi nakanu temäle vana tuttav sinine tuli mõtsa veeren jällegi paistma. Poiss saanu sedä näten õige rõõmsasse ja mõtelnu: "Nüüd ma saa ta ommetegi üits kõrd kätte ja saa ka rikasse mehesse, sõs ma võta omäle ilusa talu ja sõs võta rikka naese."
Kui ta nõnda oli mõtelnu, nakanu ta sinitse tule poole minema. Kui ta sinna om saanu, nännu ta ka tõeste, kudas vana halli habemega mies om kuld- ja hõberaha väikse kühvlega tulle visanu. Poiss ollu edimalt siast hirmust vanamiist näten peris ärä heitunu, ega ei ole tohtin hengatagi.
Viimäti võttan ta süäme rindu ja karanu vanapagana pääle, et selle rahakasti omale võtta. Vanapagan karanu ka püsti ja tõmmanu temä raed pidi kinni, põrutanu kolm kõrda kora jala kontsaga üte põõsa alla. Sõs minnu sääl suur uss (uks) valla ja vanamies visanu poisi sinna oma palaja ja kannuga sissi.
Kui poiss omast ehmatusest oli üles toibunu ja mis ta sõs sääl nännu, ollu raha, maailmatu lõpmata raha seisnu sääl hunikun ja kihin. Enne poolt ööd tullu vanapagan esi ka sinna sissi ja pannu usse jälle kõvaste kinni. Poiss oli ollu nägu küdsänü ja kuum, ega vällä ei ole saanu kah. Vanapagan nakanu esi süömä ja käsken poissi jälle hunikust raha võtta, mis to nõnda kangesti om igatsenu ja omäle tahtan ja seda süüä, aga mis söögisse ei ole loodu ei või ka süüä.
Sedäviisi ollu poiss joba mitu päeva vanapagana rahakamren kinni ja päälegi ilma söömatä.
Vanapagan esi käenu päevä kodust ärä ja öösi kuivatanu jälle oma raha vällän.
Küll oli meie poiss sääl kimbun ollu, aga vällä ei ole ta ka kudagi moodu saanu. Ta vandun sääl oma rahahimu igaveste vanatontide omas ja lubanu ei ilmaski enamb raha järgi himusta.
Üitskõrd om vanapaganale paelu külälisi tullen ja sõs om poesi pääsemise tunnike kätte jõuden. Poiss om tähele pannu, et võõra vanapagana, kes vällä om minnu, om enne oma kora jala kontsa üte suure kausi sisse, mis nurgan om saisan, kastan ja sõs sellega usse külgi kolm kõrda löönu. Poiss om ka sedaviisi tennu ja om ka vällä pääsnu.
Sest ajast om ta ka tõeste oma rahahimu ära kaotanu.

E 8500 (15) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kohtus käimise sõna
Tere, tere, mõrtsukas,
mina olen joonud Kristuse verd.
Jumal olgu minuga,
poeg olgu sinuga,
püha vaim mõlematega
seni kui meie armu seest ükstõisega lepime.
Alt mina võidan sind,
keskpaigast pean mina sind,
ülevalt vaatab Jumal.
Jumala see isa ja poja ja pühavaimu nimega. Aamen.

E 6952/6952b < Tarvastu khk. - Jaan Pausk (1893) Sisestas Pille Parder 2002 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tõrvapõletaja Hannus
Vana Hannus läks iga kord, kui tõised tööst raha said, metsa ääre tõrva põletama. Ühel neljapäeva õhtul istus ta jälle oma tõrvapaja juures, soendas oma jalgadevahet ja rääkis iseenesele nõnda: "Neli toopi tõrva, mis mul käes, peaks ma mõne niisuguse mehega kokku juhtuma, kes mulle igast toobist 50 kopikut annaks, no ku ta ka 40 või 35 kopikut annaks, vaata siis, siis saaks ma õige hää hulga raha."
Kui ta nõnda rääkis, hüüti metsast: "Hannus!" Hannus kostis: "Mis sa tahad?" Nõnda hüüdis metsast üks hulga aega ikka nime pidi. Viimaks arvas Hannus, et tõise tare Jaan hobusega mõtsas õitsil ja läks vaatama. Tüki maad mõtsa läinud, leidis ta ennast ühes majas, kus viiolit löödi ja tansiti ning tõises nurgas raamatud loeti. Hannus kohkus ära. Ta pani käed risti ja tahtis välja minna, aga uksehoidja ei lasknud, vaid andis talle valitseda, kas raamatud lugeda ehk tantsida. Hannus võttis nõuks raamatud lugeda ja hakkas kõva häälega pääle. /2 Mos 3. p/ Ära astu mitte siia ligi, tõmba omad kingad jalast ära, sest see on püha maa jne. ja kui ta seda sai lugenud, olid kõik ta ümbert kadunud ja maja ei olnud ka enamb.
Ta läks tagasi tõrvakatla juure ja leidis seda ümber lükatud olevad. Tõrv, mis laiali oli jooksnud ja ümberkaudu maad ära määrinud ja tulega ära põletatud, ei kanna enam taimi, muud kui mõni vana männaköss on all lohus, sellepärast nimetakse seda kohta ka praegu veel Tõrvaauguks. Praegu on see lugu ka nõnda.
Aga sui palava päävaga ei või sääl kinga, saapa ega pastlaga käija, kui nendega käid, kukud ikka maha, sest see maa on nagu rasvatud. Aga paljas jalg hakkab hästi kinni, sellepärast võta ikka kingad ära, kui sa sääl käid, armas hing, muidu kukud sa maha ja teed enesele haiget.

E 8424 < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kuressaare valla laulude heinamaa. Endriku karjamaa juures kutsutakse Kunge laan. Seal on ka Kaanjärv. Arvata ühe vakamaa pikkus ja poole laius. Vanast enne on tema suurem olnud, nüid on tema kinni kasunud ja kõigub jala all, kui peale lähad. Seal olevad vanast palju verekaane olnud ja nüüd on tema nimi Kaanjärv.
Oma talu maa peal kaasikud kutsutakse Järvesaadu kaasik. Karjamaa peal põndukast maatükikesest kutsutakse Viinapõline.

E 8465 (44) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Kes musta hobuse rangide läbi jaaniöösel aknaaugust läbi välja vaatab, see naeb kuradit raha lugevad. Kui härjaikke raha peale viskad, siis saab viskaja selle, mis härjaikke alla jääb omale.

E 9959/9962 (3) < Tarvastu khk., Vooru - J. Kuusk (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanal aal ollu üits peremees nimega Ants. Et ta joba vana poole mees ollu ja ikki olla poissmees, kutsun mõni tedä peris vanapoesisse.
Ta minnu ka mõnikõrd kossule, aga kunagi ei ole ta tohtin oma soovi neiule avalda - ta pellänu. Viimäte võttan ta nõusse õige poissmehesse jäia. Nõnda ku ta seda nõusse võttan, ei ole ta enämb üitsigi öö magada saanu: talle käenu luupaene selgä. Kui luupaene teda joba mitu ööd vaevanu, tullu tal viimate meelde, et sääl lähiksen üits tark elab. Selle manu minnu Ants nõu küsima.
Vanamoor ka õpenu: "Sina tee endale üits pihlapune pulk ja kae omale üits naeste rõõvas. Sinu sängu jalutsi otsen koral (pahemal) pool küllen om üits auk seina sehen, sääld käib luupaene sissi. Kui ta öösi su manu tuleb, sõs ära pelgä, vaid võta pulk ja pista kora käe kolme sõrmega augule ette. Sõs viska talle üits naeste rõõvas pää otsa ja tast tuleb üits ilus naene välla."
Ants minnu kodu ja tennu nagu tark õpenu. Kik minnu ka targa sõna järgi täide.
Hommuku minnu tüdruk üten tõestega nurme pääle ja tennu egä päev tubliste tööd ning olli egapäie viisak ja lahke. Nõnda minnu mitu aastakest mööda. Sääl tullu Andsul viimäti mõte päha seda tüdrukut omale naeseks võtta, mis soovbi ta ka türukule avaldanu. Tüdruk ollu sellega rahul ja nemä minnu õpetei manu, kes neid ka paari laulatanu. Nüüd elanu na 7 aastakest rahulikult ja selle aja sees ollu neil ka joba kolm last. Antsu kurvastand aga pallalt üits asi ja nimelt see, et tema noorik 7 aastakse sehen mitte ütte kõrda es naara. Küll kaenu Ants noorigat ka kigi pidi naarma haugata, aga kik asjata.
Üitskõrd ütel suvitsel pühap. naaran noorik ommetagi kolm kõrda. Nüüd Antsul perimist küll, mispärast ta naar? Õhtu, ku tõse inimese kik magama minnu, küsinu Ants õge pääle aaden: "Ütle ommetagi, misperäst sa täembe mitu kõrda naarid?" Naene vastanu: "Ku sa selle ärä ütlet, kost sa mind said, sõs ütle mia misperäst ma naari."
Nüid tõmmanu Ants pulga augu eest ära ja ütelnu: "Näet, siit august oled sa tullu. Täembe om sest just 7 aastakest tagasi." Nüüd nakanu ka noorik oma naarmist sellätama: "Kirikun naari ma edimese kõrra. Õpetei luges kantslen jutust, vanapagan luges läve kõrvan naarijt ja suikijt ja kirjut neid koolu hobese veritse naha pääle üles. Aga ku nahast puudus tuli, sikut vanapagan nahka hammaste vahel suuremasse. Nahk karas hammaste vahelt ära ja v.p. käis pää nõnda kõvaste seina vastu, et silma pääst vällä karasive.
Tõne kõrd naari ma tee pääl sedä, kudas kiriklise hobestega sõedive. Vanapagan seis keset teed ja ai jala pikka, nõnda et kirikliste hobese selle jala sellän komasive. Ku hobene komas, sõs ütel mõni: "Jumal, Issä, Pojake!" Ku vanap. seda kuuld, tõmmas ta ennäst konku ja lask tagast otsast sinist suitsu vällä, aga ku mõni ütel: "Korat, mis sa ikki komid!" sõs olli vanapaganal hää meel ja ta ai jala veel enämb pikka.
Kolmat kõrda ma naari, ku me usse (õue) tullime. Väratitulba otsan kiike üits harak ja kätsat': "Ku vanapagan ära lääb, sõs tule ja võta siit tulba alt rahakatal ja toida ning kata selle rahaga oma latsi!"
Nende sõnadega läits naene ku kärblane august välla. Sinine suits keerel veel tükk aiga augu ümmer.

ERA II 237, 211 (5) < Tarvastu khk., Mustla l. - Harri Rebane, Tarvastu algkooli õpilane < Mari Rebane, 62 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Peidetud varandus Võistres
Sama Võistre talu põllupääl on peidetud varandus. Kord on tulnud kolm võõrast meest suure musta täkuga ja tahtnud peremehe käest vakamaa maad rendile aastaajaks. Ja tahtnud maksa kole kõrget hinda. Aga peremees ei ole nende soovi täitnud, sest ta teadis, et sääl on suur varandus peidus. See varandus on seal tänapäevalgi.
/+ joonis/

ERA II 237, 215/6 (8) < Tarvastu khk., Mustla l. - Harri Rebane, Tarvastu algkooli õpilane < Mari Rebane, 62 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Rahapada Siniallikus
Vanaema jutu järgi olnud Siniallikus suur rahapada täidetud hõbeda ja kullaga. Sangast läbi olnud jäme palk. Palgi otsad olnud kaldal teine teisepool. Sangki paistnud osalt veest välja. Kui aastase varsaga mõni üle hüppab, saab rahapaja omale. Palju inimesi olnud katset teinud, aga ei ole õnnestunud ühelgi. Üks teinud ka proovi. Istunud varsa selga. Hüpanud palgile. Palk murdunud ja rahapada vajunud põhja. Mees uppus ühes varsaga. Praegugi on näha palgi otsad kaldal. Vesi on Siniallikus sinine, sest ta on sellest oma nime saanud. Siniallik on raudteejaam Viljandi-Pärnu liinil. Viljandist esimene jaam Pärnu poole. Siniallik asub samanimelise jaama vastu.

ERA II 237, 223/4 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Pikru k., Piiri t. - Juhan Salumets, Tarvastu algkooli õpilane < Jaak Salumets, 53 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Rahapada
Kärstna II klassi maantee ääres asuvas nn Roodu metsas asub suur neljakandiline kivi. Selle kivi ümber kasvab kolm suurt mändi. Rahvajutt räägib selle kivi kohta järgmist: Selle suure kivi all asuvat suur rahapada. Rahapaja kaanel magavat väga vihane madu. See madu ähvärdab igat, kes tungib rahapaja kallale. Kes tahab seda raha kätte saada, peab olema mõistlik. Kaevama tuleb hakata kivi teravama nurga alt. Kord olla üks mees hakanud kaevama ja jõudnud rahapajani. Kui ta hakanud pada august välja kiskuma, ei tulnud see kuigi hästi välja. Mehel saanud süda täis ja ütelnud: "Kurat, ei tule välja ka august." Kuid sedamaid kadunud rahapada ühes maoga maa alla. Kes seda raha tahab kätte saada, peab maoga olema väga ettevaatlik, et tal ei juhtuks midagi liiga. Kui madu ärkab unest, siis on ka raha kadunud.

ERA II 237, 225/6 (4) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Pikru k., Piiri t. - Juhan Salumets, Tarvastu algkooli õpilane < Jaak Salumets, 53 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Imelik kivi
Viljandist umbes 22 kilomeetrit asub Kuusiku talu karjamaal ühe mäe all saunasuurune kivi. Sellel kivil võib leida igasuguseid inimeste ja loomade jälgi. Igal suveõhtul, kui inimesed on lahkunud tööst koju ja on saabunud hämarik, võib näha seal imelikku valgust. Valgus püsib lühikest aega kivi ümber. Kui valgus on kadunud, sõidab kivi alt välja suur kahehobusetõld. Tõllas istub kaks salapärast inimest. Teine inimene juhib hobuseid. Kui natuke aega on möödunud, sõidab tõld kivi alla tagasi. Kui pärast on mindud vaatama, on leitud ka kivi ümbert rahasid ja muid asju. Inimeste jutu järgi olevat selle kivi alla maetud eestlaste ennemuistseid varandusi ja vanaaegseid sõjaplaane. Siiani pole säält küll keegi midagi leidnud.

ERA II 237, 233/5 (9) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Pikru k., Nõmme t. - Juhan Salumets, Tarvastu algkooli õpilane < Märt Tutt, 70 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Õitseline tontide raha varastamas
Vanal ajal käisid inimesed hobustega õitsel. Nii läinud ka üks Tarvastu mees Suurdeniitu hobustega õitsele hilja õhtul. Mees jõudnud ühe lepiku äärde ja näinud juba kaugelt sinakat tuleleeki teel. Mida lähemale ta jõudnud, seda suuremaks muutus tuli. Mees peatanud hobuse ja hakanud uurima, kes sääl tule ümber istuvad. Ta näinud, et tule ümber istuvad tondid ja loevad raha. Mees hakanud mõtlema, kuidas saaks raha tontide järelt varastada. Ta tuli hobuse seljast maha ja katsus ise lähemale hiilida, kuid asjatult, sest tontidel olid vahid väljas. Siis tuli mehel äkki meelde, et kes hobusega sellest tulest läbi ajab, leiab säält raha. Nii ta ka teinudki, kui ta oli tulest läbi ajanud, olid kõik tuli ja tondid kadunud. Aga kogu tee oli torgitud mehel hobust. Alles teiste õitseliste juurde jõudes jätsid tondid hobuse rahule.

ERA II 237, 281 (8) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Riuma k., Ilise t. - Jaan Pihlap, Väluste algkooli õpilane < Juhan Veltman, 78 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Klooster
Muistsel ajal olnud praeguse Aadamantsu talu niidul klooster. Munkade luistusase pidanud Kalbusel olema ja kirik olla olnud praeguse Mulgi talu maa pääl, kus on varemed praegugi näha. Varemetel kasvab suur kask. Ennem käidud kiriku varemetel kaevamas ja üks mees leidnud ühe tinast toobi, milles oli olnud hulk hõberahasid. Munkade kaladetiik pidanud olema praeguse Muuga metsa ääres sees, tiigi ase on praegu alles näha. Püha tiik pidanud kuskil Juhkama talu maa sees olema.

ERA II 237, 89/101 (1) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ojamuku t. - Milda Vendelin, Tarvastu algkooli õpilane < Jüri Vendelin, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Minu vanaisa on olnud noores põlves Tarvastu mõisas tallmeistriks ja teab sellest ajast üht lugu jutustada, mida ta ise oma silmaga on näinud ja kõrvaga kuulnud.
Seekord elanud mõisas keegi Johan Tauts, kes olnud mõisa moonamees. Tal olnud Tautsiga järjest kokkupuuteid ja nad olnud ka muidu hääd sõbrad, mistõttu ta ka viimase oma südamelt talla ära kõnelenud. Kord jutustanud ta tälle järgmist: "Tead sõber, mis ma täna nägin ja kuulsin. Ma heitsin siia sirelipõõsa alla natuke puhkama, kus ma alati olen oma väsinuid konte karastanud. Kuid kui silmad vähe kinni vajusid, ma usun, nad ei vajunudki kinni, sest see oli kõik nagu täiesti ilmsi mu ees. Tuli keegi tuttava näoga vanamees mu juurde ja ütles: "Mis sa siin ikka magad, sa oled siin juba küllalt maganud, tõuse üles, tõsta see haohunnik siit eest ära ja siis võta labidas ja kaeva, kuni tuleb uks nähtavale, siis võta raudkang, murra uks lahti ja siis oled rikas mees, sest seal on sees kulda ja hõbedat ja ka veini külluses." Ülestõustes olin nägu segane, vaatasin ringi ja seal nägingi haohunikut, aga vanameest ei näinud enam kusagil. Tüki aega mõtlesin, oli see nüüd ilmsi või unes, sellest ei suuda ma praegugi veel aru saada. Tükk aega arutades ja seda asja järele kaaludes tulime mõlemad otsusele, et mõne nädala eest kui saksad kodust ära lähevad, sest kutsar oli neile seda ütelnud, et nad pikemaks ajaks pidavad Riiga sõitma siis võib ju nalja pärast proovida. Nii siis ka olnudki. Juba sellesama päeva õhtul ütelnud Tauts vanaisale, et kas tead, sõber, tegin täna juba asjaga algust. Lõunavaheajal, kui kõik ümbrus vaikne olnud, tõstnud ta juba ligi poole haohunnikust eest kõrvale. Ning teine päev, kui hästi läheks, siis tõstan teise poole ja siis algab labidaga töö.
Kord juhtunud niisugune õnn, et sajanud päev otsa vihma ja mõisavalitseja lubanud moonameestel koju jääda ja mõnd varjualust tööd teha. Siis tulnud Tautsil hea nõu paluda valitsejalt omale seks päevaks päris priiust, üteldes et tal olevat nii mõndagi hädavarjulist toimetada. Seda ka muidugi valitseja lubanud. Selle päeva tulemuseks olnud niipalju, et õhtul teatanud Tauts vanaisale, et: "Tänase päeva otsa vihmast hoolimata, jõudsin haohunniku varjus nii palju töötada. Omaks suureks imeks pannes nägin tõesti suurte kivimurakate vahelt midagi uksetaolist. Nüüd oleks mul tõesti sinu abi vaja olnud, nimelt raudkangi kivide kaalumiseks ja ukse murdmiseks, kui ka sind ennast, sest üksi ei suuda ma seda teha. Muidugi selle tingimusega, et kuld ja hõbe, mis seal sees, saab sulle ja vein mulle, sest vein huvitab mind rohkem kui keski muu asi siin ilmas." Tauts olnud kange viinahimuline. Vanaisa olnud kangiandmisega kohe nõus, kuid enese abi ta ei julgenud nagu kohe lubada, ütelnud vaid, et seda näeb edaspidi.
Kord võtnud ta siiski südame rindu ja mõlemad läinud vaatama. See olnud kord lõunavaheajal, kui ühtki hingelist säälpool ei liikunud. Läinud siis mõlemad ettevaatlikult haohunniku varju ja siis nad näinud tõesti alt august kivide vahelt ukse. Jätnud siis seekord ta puutumata, kuigi lubanud ööpimeduses seda teha. Öö saabudes mõtelnud jälle, et mina ei julge küll minna seda rikkust sealt omale tahtma, olgu teda sääl niipalju, kui teda on. Nii läinud siis üks öö ja päev teise järele mööda, kuid varakambri ust ei julgenud kumbki lahti murda. Viimaks tullnud saksad kodu ja kohe teine päev läinud vanahärra parki jalutama. Teine päev tulnud Tauts vanaisa juurde ja seletanud: "Nüüd on see meie ootus, lootus kõik läbi, vanahärra käskinud lahti kaevatud keldriust nii ruttu kui vähe võimalik kohe kinni matta ja haohunnikut ka jälle sinna ette tõsta, just nii nagu ta enne olnud. Küsinud küll üht ja teist, et kes ta lahti on kaevanud, ja olnud ise väga kuri ja lubanud seda valjult karistada, aga et seda keegi ei teadnud, siis jäänud see ära."
Vanaisa teadvat seda kohta veel praegugi selgesti.

ERA II 237, 105/9 (3) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ojamuku t. - Milda Vendelin, Tarvastu algkooli õpilane < Jüri Vendelin, 75 a. (1939) Sisestas ja redigeeris USN
Vanaisa jutustas, kuidas vanast, nii umbes sada aastat tagasi olnud hirmus näljaaeg. Nälja ja puuduse tagajärjel tekkinud kõiksugused haigused ja hädad. Nii olnud ka siin Tarvastu vallas ja mõisas hirmus katkuhaigus möllamas. Sellesse haigestunud paljud loomad, eriti kariloomad.
Mõisas olnud seekord palju härgi, kes siis kõik, kes haigeks jäänud, aetud Võrtsjärve äärde ühte sooheinamaale. Osa selle heinamaast kattunud paksu pajupadrikuga, mis heinamaast nüüd kannab nime Kooljavõsa.
Seal nad siis elanud ja vaevelnud nii kaua, kuni nad kord ise lõppenud. Aga keegi ei olevat neid tapnud ega sellega nende vaeva vähendanud. Siis käsutanud mõisa töömehed haudu kaevama ja neid maha matma, sinnasamasse metsa.
Veel praegu on need hauakohad selgesti arusaadavad. Olen isegi marjul käies neid mitmel korral vaadanud, kuid iga kord tuleb nii õudne tundmus südamesse, et seal nagu olla ei tahaks, ehkki sääl ümbruses hästi mustikaid ja palukaid kasvab.
Sellest saadik kannab see mets Härgehaudse metsa nime. Ta asub Tarvastu mõisast umbes kuue kilomeetri kaugusel kirde pool.

ERA II 237, 192/3 (5) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Nuudi t. - Elli Sulg, Tarvastu algkooli õpilane < Ann Eller, 72 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Asuri talu põllul kündnud aastakümneid tagasi keegi kohaliku talu sulane. Äkki jäänud hobune seisma. Sulane ajanud hobust ja peksnud, aga hobune ei jõudnud ikkagi enam atra vedada. Mees kaotanud kannatuse ja kukkunud vanduma. Kui ta esimese "kuradi" üle huulte lasknud libiseda, kuulnud ta rahakõlinat. Mees jäänud kuulatama. Kõlin kadunud kaugele maa alla. Adra otsas olnud näha paja vang. Sellest järeldanud mees, et tema adra otsas oli olnud rahakatel. Küll katunud mees kaevamise teel rahakateld kätte saada, aga ta ei leidnud midagi.

ERA II 237, 194/5 (7) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Naela t. - Elli Sulg, Tarvastu algkooli õpilane < Liis Naelapea, 81 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2006
Praegusest Tarvastu vallas asuvast Arunda talust natuke eemal olevat olnud üks kuusik. Rahva suus kutsutud teda Lombi kuusikuks. Rahvajutt rääkinud, et sääl kuusikus põletanud vanapagan igal keskööl raha. Vahel nähtud ka puude vahel tuld vilkumas. Vaatama ei julgenud aga keegi minna.
Sääl Lombi kuusikus olevat olnud ka üks luu, mis ojanud. See luu pidi siis olema vanapagana märgusignaaliks tema säälolemisel.

RKM II 83, 547/8 (92) < Elva l. < Tarvastu khk. - Jaak Põldmäe, Elva Keskkooli õpil. < Helmi Kaljo, 52 a. (1958) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2004
Viljandimaal, Hentali (Heimtali vald) vallas on Siniallik. See ei ole niisugune nagu teised allikad, vaid tema vesi oli päris sinine ja seal, kus ta maast välja kees, oli nagu suur auk, selle põhi justkui kees. Rahvas rääkis, et selle koha peal pidi olema rahakast maetud.