Tarvastu pärimus

Kombed ja tavad

E 17067 (3) < Tarvastu khk., Vooru k. - Johan Kala (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui laps sünnib, siis peab temale isa ja ema püha Issameie palvet parema kõrva sisse lugema, siis saab tal häste kerge pea raamatu õppimiseks olema.

E 22629 (3) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine < Anu Vaine (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Armukarask
Üks tüdruk igatsenud ühte noort poissi omale eluseltsiliseks. Poiss ei võinud teda aga silmaotsaski sallida. Ei sääl aidand tüdrukul muu nõu, kui hakkab ühel neljapäeva õhtul poisi jaoks armukaraskit valmistama. Sõtkunud odrajahust karaskikaku valmis ja viskanud teda tagurpidi ahjusuu ees seistes läbi reite palava ahju põrandale küpsema, kusjuures ta ise laulnud:
Ahju, ahju, armukarask,
läbi reie, rõõmukarask jne.
Selle karaski andnud ta siis poisile süia. Poiss, kelm, viskand aga karaski koera kätte. Selle järele hakanud see koer tüdruku peran jooksma. Tüdruk ei saanud milgi nõul koerast lahku.
Anu Vaine suust.

E 2738 (2) < Tarvastu khk., Vooru v. - Jaan Sikk (?)Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui varesse puulatva koguve, tähendes külma.

E 16361 (13) < Tarvastu khk. - Joh. Vaine (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kui noore kuu ajal hamet õmmeldakse, siis ajab see hame ihu sügelema.

E 23118 (13) < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kes ema soovib, et tütre ruttu mehele saave, see peab kolm neljapäeva õhtut oma talu õueväravatel käima ja vihaga üheksa korda vahelt jalgu lööma tagasipidi ja ütlema: "Siit tuleve poisi ja säält tuleve poisi, läbi värati valge poisi!" Siis saave tütre ruttu mehele.

E 23118 (14) < Tarvastu khk., Vooru - Johan Kala (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui leivad ajhust välja võetakse, siis peab kohe mõni tükikene puud ahju visatama, siis suab sellest põrgukoera kaitse terav kepp.

E 28606 (21) < Tarvastu khk. - J. Tõllasson (1896) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Taari tegemise juures, kui taari raba peale kallatakse.
Mede taar hapnema,
külanaise kaklema,
perenaise persekile,
oma naise otsekile,
külanaise kükakile.
Kes joob see joobnus jääb,
kes maitseb, see maha sadab.

E 3727 (10) < Tarvastu khk. - A. Parts (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Kui noorkuu selili on, siis sureda sel kuul palju inimesi ära.

E 8569/70 < Tarvastu - A. Parts (?) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Mispärast sepp rikkaks ei saa?
Ennemuiste annud sepp haamre oma poja kätte ja käskinud teda haamert vahelt jalge visata öeldes: "Nii kaugele, kui sa haamre viskad, nii kaugele saab ka edespidi sepa rikkus ulatuma. Pojal olnud pitk vammus seljas, selleperast ei ole haamer kaugemale läinud, kui kukkunud sinnasamasse jalgade vahele maha. Selleperast olevad nüüd kõik sepad vaesed.

E 8420 (17a) < Tarvastu khk., Kuressaare - Adu Meos (1893) Sisestas USN Kontrollis Mare Kõiva
Vana usku
Kui puid lõhutud, ei tohitud mitte puud kisa pidi kokku jätta. Siis jäävad lõhkuja lapsel keel sündides kinni.

E 8457 (1) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Noorel kuul ei õmmeldud hammed (särke), need pidada sügelema.

E 8480 (107) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Andis vanamoor sündimise aeal koerale võidleiba, siis ei olnud koerad selle inimese peale kurjad, kelle sündimise aeal leiba anti.

E 8480 (109) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis Mare Kõiva
Tüdarlapsele võeti esimeseks mähkmeks meeste hame ehk püksid. Sellega arvati täiskasvand neiule ruttu peigmees tulevad. Poisslapsele oli aga esimene mähi undruk, körtsik, sõuke, pallapoolik või naisterahva hame, siis ei põlgand neiud teda.

E 8484 (126) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Esimene viht, kellega tütarlast vihuti, viidi vanamoorist tõiste nägemata õunapuu juure peale, kes maitsevaid õunu kandis, et neiu noorelt mehele saaks. Nägi aga keegi viha viimist, jäi vanakstüdrukus.

E 8489/8491 (146) < Tarvastu khk. - A. Parts (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis Mare Kõiva
Pulmaõlle tegijal pidivad punased kindad käes olema, humalaid sisse pannes pidanud hüidma: "Õitsatsah." Siis tulla häste punane ja kange õlu.

E 80218 (3) < Tarvastu khk. - H. Utsar, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Anu Ingermann, 84 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Sünnikombeid]
Pesuvesi kallati õunapuu juurele, ei tohitud kallata näit karusmarjapõõsale, sest siis pidi laps pinde täis minema, s.t. alalist sügelemist tundma.

E 80218 (9) < Tarvastu khk. - H. Utsar, Tõrva Ühisgümn. õpil. < Anu Ingermann, 84 a. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Ristimisevesi valati õunapuu juurele.

E 80267 (3) < Tarvastu khk. - H. Kala, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Lapse ristimisevesi visati õunapuu latva ja ka üle maja katuse, siis saavat laps hästi kuulsaks ja kasvavat pikaks.

E 80353 (2) < Tarvastu khk., Uus-Suislepa v. - Alice Lammas, Tõrva Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Katsuti veel õnne puuhalgudega, kas saab mehele või ei. Igaüks jättis ahjupuud tuppa toomata, sest öösel tuli õnne proovida. Neiud ruttasid öösel kell kaksteistkümmend ning tõid sülega puid tuppa. Lugedes, kui oli puuhalgude arv paaris, sai neiu see aasta mehele. Aga paaritu arv otsustas veel selleks aastaks vanakstüdrukuks jääda.

E 80947 (10) < Tarvastu khk. - B. Mirka, Tartu Õp. Seminari õpil. < Mall Parts (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Vana-aasta õhtul tuli neiul puid lõhkuda. Kui puud lõhutud, tuli puid nii palju sülle haarata kui võimalik. Puud tulid tuppa tuua ja ära lugeda. Oli puid paarisarv, pidi ta järgneval aastal mehele saama, oli aga paarita arv, pidi järgneval aastal veel ilma meheta jääma.

E 81516 (22) < Tarvastu khk., Uue-Suislepa v. - Felix Oinas < Doora Senkson, 75 a. (1932) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kui sünnib laps, siis tuleb kogu talu koertele anda leiba, sest siis pole koerad selle inimese pääle kunagi kurjad.

E 8699 (19) < Tarvastu khk., Suislepa - Joh. Sein (?) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui taari (kalja) tehakse ja uude pääle kallates, siis muutsutedes kolm korda mokkega ja üteldes:
"Mede taar hapnema,
külanaese kaklema!
Kes joob see joobnuse jääb,
kes maetseb see maha sadab.
Enam on vil'l'ä väeke
ku humala hääke.

E 8700 (21) < Tarvastu khk., Suislepa - Joh. Sein (?) Sisestanud Eve Ehastu 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Lapse "kakert" antakse kõige päält koerale, siis ei ole koerad selle inimese pääle elus kurjad ega pääletikkujad.

E 10150 (4) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Vanakuu sees pestud ikka riidit, siis kui need riided seljal olnud, ei sügelnud ihu.

E 10151 (6) < Tarvastu khk., Kuressaare k. - Meos (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva
Kui lõngu hakatud kollaseks keetma, lõigutud ikka need lehesad noorel kuul.