Tartu-Maarja pärimus

Vanad jutud ja müütiline ajalugu

Vana aja lood mitmesugustest mütoloogilistest olenditest.

E 27067/71 (1) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. - Jaan Rootslane < Mihkel Gross (1896) Sisestas USN, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Ilmjärvest
Tartumaal Äksi kihelkonnas Elistvere, Kudina valdade piiri pääl Kolsi ja Liiva mägede vahel on üks järveke, mida Ilmjärveks nimetetas. Ennevanast pole mitte järv siin olnud, vaid siin olnud üks kirik ja rüütlimõis, kus üks põhjatu kuri rüütel elanud. Käinud tõine küll ka iga päev kirikus, aga olnud sellegiperast vana õelus ise. Ilmjärv aga seisnud umbes versta 15 kaugel Kassinurme küla all. Olnud väga ilus kalarikas järvekene. Kord tulnud mustlased järve kaldale laagrisse, tarvitanud selle vett ja läinud viimaks järvesse suplema, mida aga see pole sallinud. Nüüd tulnud hääl järvest, mille sõnad nii käinud: "Külarahvas, ajage mustlased ära! Pange tähele, mina pole mitte ilma peralt." Sedaviisi, nende sõnadega kordanud järv oma hüüdmist kolm korda, aga külarahvas pole mitte seda tähele pandnud, ei mustlasi ära ajanud ehk nad küll terve küla kuulnud.
Nüüd tulnud uuesti hääl järvest, mis ütelnud: "Tahan ja karistan kahte korraga." Selle pääle tõusnud hirmus mühin ja kohin, järv hakanud nagu keema ja vahutama, tõusnud üles pilvesse ja rändanud minema, mida küll nüüd külarahvas kahjatseda päält vaadanud ja õhkates tagasi hüüdnud. Mida aga see enam ei teinud, vaid läind ja matnud lossi ja kiriku mõlemad enese alla. Minnes kukkunud järvest veel üks suur kala alla maa pääle, kust karjalapsed, kes kukkumist näinud, kala kodu viinud, kus teda ära keedetud saanud kõigele majarahvale süia. Aga kohta, kuhu kala kukkunud, kutsutavat veel praegu Kalalombis.
Esiteks paistnud veel järvest kirikutorni tipp välja, kuuldud ka tihti laulmist kirikus ja mänguhäält lossis. Kord sõitnud mees lootsikuga järve pääl, näinud torni tippu veest välja paistvat, mõtelnud selle mõne tiku olevat, mida kas keegi kalamees sinna pistnud. Läinud ja sidunud lootsiku nööriga tornitippu kinni. Nüüd aga tõusnud jälle kohin ja mühin. Torn hakanud alla vajuma, tahtnud meest lootsikuga ühes alla viia. Viimaks saanud mees aga nööri katki lõigata ja jäänud vee pääle. Sõudnud nüüd, nahk hirmu täis, kaldale. Rääkinud lugu ka tõistele.
Läinud siis sellepääle kolme mehega uuesti järve pääle, et mõõta, kui sügav järv säält peaks olema, mille tarvis nad hulga nööri ühes võtnud. Sidunud nöörile veikese katla otsa ja pandnud kivi katlasse ja hakanud alla laskma. Lasknud juba põhjatu hulga nööri alla, ilma et põhi oleks vastu tulnud. Viimaks hakatud tugevaste köiel alt otsast kinni ja raputetud kangesti. Selle pääle hakanud mehed nööri välja tassima. Saanud välja, näinud ehmatusega, et kivi asemel verine inimesepea olnud katlas. Hirmuga sõudnud mehed kaldale, ilma et põhja ehk sügavust kätte oleks saanud. Küll olla perast seda mitmed ka meie päivilgi katsunud järve mõõta, mis aga alati ilmaaegu olevad olnud. Selle, et järv enne tõise paika minekut hüüdnud: "Mina pole mitte ilma peralt," saanud ta nüüdse nime Ilmjärv.
Mihkel Grossi suust Tähtverest.

E 53073 (28) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pää otsimist ei tohi pooleli jätta - eksitakse metsa ära.

E 53140 (52) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Uss tüdruku kaelas
Kord elanud vaene taluteenija. Palgaks saanud ainult süüa ja mõne riidenartsu. Tahtnud ka helmeid kaela saada. Mõtelnud, ma lähen metsa, korjan marju, saan raha ja ostan helmed. Läinud ka pühapäevasel päeval metsa. Hakanud korjama. Saanud poole toobi osa marju korjatud, kui teine tüdruk hüüdnud: "Näe, mis sul kaela ümber on!" Tüdruk vaatama. Kaelas olnud suur uss. Ei ole kuidagi ära tulnud, jäänud igavesti kaela.
Nii saanud igaüks karistuse, kes pühapäeval tööd teinud ehk midagi raha eest müünud või ostnud.

ERA II 10, 132/3 (2) < Tallinna l. < Tartu-Maarja khk. - Liisa Berg (1928) Kontrollis Mare Kalda, parandas Eve Ehastu
Kui Talina Oleviste kirikud hakati ehitama, tuli üks mees ja tegi kaupa, aga tema oma nime ei ütelnud, et minu nime ei tohi enne ükski teada saada, kui kirik valmis on. Siis saab selle kirikule minu nimi. See mees oli väljamaalane. Küll rahvas arvasivad igadepidi, et kas ta ei ole nõid. Küll kuuladi igadepidi, et ehk saab tema nime teada. Jäi saladuseks, kui kirik oli valmis kõik, ainult keriku torni tipp oli panemata. Seda pidi meister ise panema, läks kodust ära keriku tippu panema. Naisel hakkas süda valutama, et ei tea, kudas läheb, kas saab kõik heasti, sest kaup oli tehtu, et kirik valmis ja igadepidi korras, siis saab ehituse raha kätte. Läheb võttab poja sülle, saab keriku juure. Parajaste paneb tippu üles. Oli veidi kõver. Naisel poeg süles, hõikas alt: "Olev, Olev, kõver on!" Niikui oli kuulnud oma nime, kukkus ülevalt maha ja temast karanud uss ja konn suust välja. Rahvas arvas, et tema oli päris nõid. Ja on tänapäevani Talinas Oleviste keriku kõrval maas. Võib igaüks näha.

ERA II 7, 644 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Vesneri mölder (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Külmahaiguse, halltõbi vastu aitavat kõige paremini hirmutamine ja luuaga peksmine. Ka ahjuminekul on hääd tagajärjed. Halltõbi tulevat vaimu näol inimese pääle ja kaduvat siis jälle, kui teda hirmutatakse. Enne pääletulekut tegevat ta aga häält, nimelt hüüdvat oma ohvri nime. Muu aga ta hüüdu ei kuulvat kui ohver ise. Ka peidetavat haigeid ta eest. Nimelt nii: haige viidavat oma voodist teise tuppa ja keeratavat jalad vastupidi, siis ei saavat hall temale haiget tegema. Vanasti tulnud seda haigust väga palju ette.

ERA II 7, 677 (7) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Mõnikord juhitakse inimest mingisugusele teisele asjale, kui ta ise tahab. Kas eksitatakse teelt või metsas kõndides. Inimene tunneb täiesti kohta ja kõik, aga välja ei oska ega saa minna. Siin aitavat Jumala nime meeletuletamine või nimetamine. See ise on ikka mingi paha vaim, kes eksitab või segab.

ERA II 7, 678 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Koosa k. - Eduard Treu < Karl Pärtin, 69 a. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Halltõbi olevat külma-, eriti küll näljahaigus. Seda tulnud ette palju Türgi sõja ajal. Arstimisest suurt abi polnud, kui saanud terveks, siis saanud ise.

ERA II 54, 27 (9) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Ork, orga-haigus, lapi haigus (Lapi haigus) = 'külmtõbi'.

ERA II 54, 27/8 (10) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Minul onunaine olnud orga-haiguses. Õpetatud, et kuuma ahju minna. - Ei ole aidand. Siis õpetatud, et loomalauta ja lehma lõõg endale kaela panna, ja kui hõikab, siis vasta ei tohi hõigata.
Siis hüidnud: "Anu!"
Tema üteld vastu.
Siis tulnd see raputaja sinna juure ja raputand nii, et oleks ää tapnud, kui põleks appi saand. - Nii oli see orga-haigus. Orga-haigus tulema külmetamisest. Sortsi-rohodega on saanud abi.

ERA II 54, 28/30 (12) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Üks orgahaige mees olnd, rikas taluperemees, poissmees. Kas töö juures või kus tahes kukkund maha - ja seal ta väristand ja raputand teda. Sortsid ja nõiad käind teda arstimas.
Üks õpetand: ehita kamber kolmenurgeline, et voodi parajasti mahub sisse. Uks tee ühest lauast, puuri auk sisse ja pihlakast punn ette.
(Kord töö juures mehele uni kippund pääle; saand aru, et ork tuleb jälle. Läind sinna kambri. Kui sisse saand, pistnud uksele prundi ette. Nii saand kätte (orga) - ilus naine olnud.)
Ütelnud: "Tee nüid minuga, mis tahad."
Mees tahtnud omale naiseks.
"Kui sa ütled, kus sa minu said, siis ma tulen." - Mees luband hiljem ütelda.
Ja nad elandki kui mees ja naine.
Ükskord kirikus naine naernud. Mees küsind: "Mis sa naersid?"
"Ma nägin, kui kirikus vana pelsebul oli kiriku müiri peal ja kirjutas kõik üles, mis õpetaja rääkis."
Naine tahtnud jälle, et mees ütleks, kuidas ta tema on saanud. Mees viind naise sinna kolmenurgelisse kambri ja tõmmand augu eest punni ära. - Nii olnud ka naine kohe kadund.)

ERA II 54, 35/6 (19) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vana Savi Markus - Koltja külas, Peipsi ääres - käind ka hundi moodi karja. Karjus olnud hia krutskumees ja tulelukuga püss olnud. Lasknud püssiga. Hunt ajand küll käpa üles, aga tema lasknud käpast läbi.
Teinekord saand kokku, siis ütelnud: Olime küll sõbramehed, miks sa ometi laskid? Ma ajasin küll käe vastu.
- Jah, eks sa üteld, kui sa tulema hakkasid...
Aga pärast see mees põle käind enam hundiks.

ERA II 54, 41/2 (23) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
[Peremees hundiks]
Võru maakonnas oli see juhtund:
Lauba õhtu peremees käskind poissi kodo minna: "Mine sa hobusega ees, ma tulen jala järele."
Poiss läind tüdrukuga minema, peremees jäänd ise metsa. Heinad küini ajamata ka.
Saavad koju: peremees juba saunas käind, istub, puhas särk seljas.
Lähevad pühapääva õhtu heinamaale - heinad küini aetud ka.
Teine laubaõhtu jälle peremees ütleb sulasele ja tüdrukule, et mingu koju, tema tuleb järele. Sulane läind natuke maad, aga siis ütelnud tüdrukule, et temal kõht valutab, ei või vankriga minna, et läheb jala. Aga ise läind vaadand põesa tagant, et mis peremees teeb. Peremees läind küini ette, käind kolm korda ümber kivi ja olnudki hunt valmis. Noh, sulane käind ka kolm korda ümber kivi ja saand ka hundiks. Läind hundina koju.
Aga kodu põle näind, kuda peremees jälle inimeseks sai. Oodand aia taga, aga ei saa enam hundi nahast lahti.
Viimaks peremees päästnud lahti, ütelnud: "Seekord sind päästan, aga kui teinekord veel teed, siis jätangi hundist."

ERA II 54, 48 (28) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
"Aeg jõuab - meest ei ole"
Siin Koosa poole - Kargaja jõgi. Rahvas oln heinamaal. Näevad: naisterahvas istub vee pääl ja kammind oma juukseid. Hääl üteld: "Aeg jõuab - meest ei ole, aeg jõuab - meest ei ole."
Teine pääv uppund kohe sinna üks inime, üks mees uppund ära.
Pärast seda pole seal häält enam keegi kuulnud.

ERA II 54, 48/9 (29) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Saaremõisa järve krahvipreili uputand enese ära.
Minu õemees teind seal heina, oma kõrvaga kuulnud, naine ja kaks tükki tõisi ka.
Õhtane aeg, maganuvad vankri peal ja kuulnuvad seda lauluhäält. Õhust läind järve poole ja kadund pärast ära.
Rääkind teistele ka. Siis Saaremõisa rahvas üteld: "Iga aasta me kuuleme seda häält, üks öö juulikuus, ei enne ega pärast. See on sellepärast, et krahvipreili on enda vanasti sinna ää uputand."
(Preili oli lapse saand, jätnud lapse ja kirja maha ning ise jooksnud järve.)

ERA II 54, 69 (52) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Siin Võnnu all olla üks umbjärv. Suur havi püitud kinni, pandud kell kaela ja lastud tagasi. Aga teine aasta on see kala Peipsist kinni püitud. Siis kuulutatud välja. Siis on vasta kuulutatud, et siit on lastud vette. Siis arvatakse, et maa-alune veetee käib Peipsini.

ERA II 54, 70 (54) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Saadri mõisa härra olnud väga kuri mees. Löönd kutsarit.
Kutsar sõitnd hobustega järve, uputand iseenda ära ja hobused ka.
Kui teist ilma tuleb, siis vahel tõld olevat praegugi näha vee all.

ERA II 54, 71 (56) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda 2005
Kalevi säng
Alatskivil on Kalevi säng - pealt tasane mägi, teine kupits on teises otsas nagu sängi otslauad. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuuehõlma sees liiva kannud ja sängi teind, siis on kolme kohta maha pudenend liiva. Need on Varsamägi, Lambamägi ja Tikumägi. Need on ümmargused kupitsad mädaheinamaas.

ERA II 54, 72 (58) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kodavere kiriku juures (1 œ versta Alatskivi poole) on Kalevipoja kivi. Kalevipoeg on visand selle hundi peale.

ERA II 54, 78 (67) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Sirkuses üks aasta oli old - inimese pää ja kala savaga. Kui tuleb veest välla, karjub: "Var`ao!" ja "Var`ao!" Et need on vaarao sõjavägi, mis on jäänd Punasesse merde.
(Pole kuulnud, et kalasavalisi oleks nähtud-kuuldud Peipsis või mõnes teises Eesti veekogus.)

ERA II 54, 79 (68) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Peipsis, Alatskivi mõisa veskijärves üks lind laulis: Up-up, up-up-up, up-up, up-up-up.
Vana kubjas ütles: Pange tähele, mõni siia upub.
Veskipoiss oli ujund ja läind vaatama, mis seal karjub ja - uppundki ära.
Ja kui ära uppund, siis enam ei lauld.
Ja keegi ei näind, oli see lind või mis loom see oli.

ERA II 54, 136 (130) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Tuulepesa tuuakse koju, sellest lastakse vett läbi ja äkilise haiguse puhul antakse kas inimesele või loomale.

ERA II 54, 136 (133) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Metshal'jas - üks nägemine metsas. Kui pead selle jälgi mööda minema, eksid ära. Astu kolm sammu tagasi, siis see viirastus on kadund su eest.

ERA II 54, 147 (148) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Kes vees peab olema ja uputama inimest, see on veenäkk.

ERA II 54, 147 (149) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Lastele öeldi: Ära mine vette, näkk võtab jalast kinni, viib su ära.

ERA II 54, 147 (150) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda
Katk = üldine nimetus laialdase "murdja" haiguse kohta; massiline suremine.

ERA II 54, 148 (156) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Soendile vastavat erinimetust obj. ei tea. Mõni on küll "nõiduse väel pandud hundi vangi", kuid kutsutud ikkagi hundiks.

ERA II 54, 150 (158) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Libahunt = "see hunt, mis inimesi sõi; see oli teistjägu hunt" (harilik hunt inimesi ei söö).

ERA II 54, 150 (159) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Laksi Tõnisse pojal Kaarlil oli niisugune hobune, kes oli kus ta ka oli, adra ees või karjamaal söömas, kui aga karjalaste kisa kuulis, jooksis sinna - ja palju rahvast päästis libahundi käest ära.

ERA II 54, 204 (208) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Maast tõmmatud haigus. Kevadel maa peale ei tohi istuda, võib saada maa-tõmbe haiguse. Arstiti sinksalvi ja maavitstega.

ERA II 54, 261 (294) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Rabandus on äkiline haigus, sellele saab enamasti abi, aga kui lendev läbi lööb (~ "lendva nool tuli, lõi läbi"), siis enam abi ei saa.

ERA II 54, 261 (295) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda
Jutu terminoloogiat
Tühi jutt - mis ei vasta tõele, pole "tõesti sündind". Selle vastand on tõestisündind jutt (tühijutt = valejutt).
Luulejutt on jutt, mis on rahva suust kuuldud, võib olla mõnikord tõsi, mõnikord mitte.
Muinasjutt - "muistsel ajal sündind jutt".

ERA II 54, 297/301 (350) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Ork, vill ja roos kolmekeste läind ja rääkind, kus keegi läheb. Ork rääkind: Mina lähen siia talusse sisse, siin keedetakse täna lõunest tangupudru ja pudrule pannakse võid silma muidugi ja mina lähen või sisse ja olen üks hiilgav tilk seal või pääl. Peremees tahotand jälle karoägli laudu sääl puuriida ees (riida taga nad kõnelend kolmekeste) ja kuulnud ära.
Saand lõuna valmis, kutsuti sööma. Siis peremees astus kiirel sammul sisse ja võttis selle või lusikaga pudrusilmast ja pani oma tubakakotti ja sidus kotisuu kinni ja pani siis lõõse kohta suitsu, kust suits välja käib, ja jättis terve aasta teda sinna suitsuma. Aga selleks jättis terve aasta sinna, et ork lubas terve aasta olla selle peremehe kallal. Aga roos ütles: Mina lähen sinna eemale talusse selle perenaise kaenla alla, seal on mul hea aasta elada. - Aga peremees kuulis ära. - Ja roos ütles: kui nad minu märjas teevad, siis ma olen kindlasti aasta ära ja kui muud sooja saab, siis tahavad ära lämmatada minud. - Ja siis vill ütles: Mina lähen siia veikese majasse, löön karjalapsele varba vahele ja olen ka aasta sääl varba vahel.
Ja peremees läks sinna talusse ja perenaisel oligi kaenla all kange valu. - Noh, kas on kedagi kuuma auvet? - Pudru olnud. Pand kuuma pudru pääle. Valu kadund ära. - Noh, kas veel valutab? - Ei valuta. - Nigu valu ära jäi, mees võttis selle pudru ja piigistas kotti ja pani ka sinna suitsu kohta. Kui teised küsisid, miks ta nii teeb, ütles: Sinu küsida, minu teada.
Aga sinna karjapoisi juure pole läind ütlema, sääl olid villi katki teind ja aasta otsa jalg olnud haige.
Kui aasta mööda oli, siis karjapoisi jalg sai terveks, peremees raputas oma või ja teise perenaise pudru ka kotist välja.
Ja siis läksid kõik sõbrad kokku (peremees kuulnud jälle ära). Ork ütelnud: Elu tahtis võtta! Mind pandi ühte nahkotti ja kotiga suitsu ja suits käis ninasse alati. Üst hing oli minekil aga sain veel viimase hädaga välja.
Roos ütelnud: Minul oli kah, pandi ka nahkotti ja kotiga rippu ja kange suits tükkis lämmatama, umbne oli ja raske.
Aga vill ütelnud: Minul oli küll hea. Varba vahel olin, ei lasknud poissi magada. Vahel pandi heast maitsvat asja pääle - mina sain süüa küll.
Siis lahkusid ära ja ork lubas, et tema enam inimese peale ei lähe ja roos lubas: "Mina ka naljalt enam inimese külge ei lähe." Vill aga lubas kohe minna, kui aga saab.
[Väljaandesse lisatud kommentaar: Mt? 293 F 2) - 14 t. Üleskirjutused valdavalt Lõuna-Eestist. Jutt rajaneb uskumusel, et halla kutsele ei tohi vastata, siis see ei leia oma ohvrit üles ja hukkub.]

ERA II 54, 308 (356) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Kaja
Nii kui lahke ilm on, mets kõlab vastu. Lapsele öeldakse: ära mine metsa, kuule, metsmees on metsas, see hõikab, meelitab su kaugele ja viib ära.

ERA II 54, 368 (393) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Metshaljas. Need eland metsas, aga keegi ei ole näind. Muudkui mõni eksis ära, siis: "Sa trehvasid metshalja jälgede peale, sellepärast eksisid."

ERA II 54, 368 (394) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Võigas koht: koht metsas, kus sageli eksitakse. Sääl käib metshaljas ja eksivad inimesed ära sinna.

ERA II 54, 368 (395) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Metshalja jutte objekt ei tea, pole kuulnud.

ERA II 54, 369 (398) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Mäel (mäe sees) mütsumist kuulda. Keegi pole julgend vaatama minna. Pika poeg Ants läind. Sääl olnud väikesed mehed = maa-alused vaimud.
NB! Seda on lugend raamatust.
Rahvasuust pisimeestest pole kuulnud midagi.

ERA II 54, 371 (406) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Näkk = kui inimene upub, öeldakse: "näkk võttis kinni, viis põhja."

ERA II 54, 372 (410) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Maad ei tohi lõikuda, siis nagu oma vanemid lõigud, ja maa on meie kõikide toitja.

ERA II 54, 374 (412) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas - selle veega arstitakse maa tõmbeid (maast hakand haigusi.)

ERA II 85, 347 (81) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Viidike k., Aru t. - Veera Fuchs < Anna Fuchs, 52 a. (1933) Sisestas USN
Metsa minnes müts tagurpidi pähe panna, ei eksi metsa ära.

ERA II 239, 265 (30) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Liisa Ader, 64 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
See oli vanal ajal, kui veel rahvas Taarat kummardasivad. Aga tol ajal kummardasivad paljud inimesed ka teisi jumalaid. Nii peeti paljudes kohtades "puuke" ehk "kratte", mis olid nende pidajatele enam kui teistele Taara. Krattide ja puukide kõrval elasid vägevad nõiad, need kõige kurjemad inimkonna vaenlased. Nad elasid võrdlemisi jõukalt, sest igas külas oli oma nõid, kes olid üksteisega vaenujalal. Nii juhtus, et keegi külavanem abiellus ühe ilusama naaberküla neiuga. Kui pulmarong oli sõitmas läbi metsa, kus naaberküla nõid varjul oli ja vaatas kadedusega noort neiut nooremehe kõrval istumas, sest ta oli ise ka armunud sellesse tütarlapsesse, oma piiritus vihas muutis ta kõik pulmarongi rahva huntideks, kes hüppasid saanitelt ja jooksid metsa.

ERA II 239, 265/7 (32) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Liisa Kuslapuu, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Minu ema läks metsa, et säält sirbiga heina lõigata, ise kartnud, kui metsavaht näeb, siis pole hääd, sest metsavaht oli kuri mees. Kui ta küürutanud maha, et heina lõigata, näinud ta teisel pool pajupõõsast ühte teist naist ka heina lõikamas. Ise mõtelnud, egas ma üksi pole ja hakkanud rääkima, et näe, siin on ka teisi heina lõikamas, mina arvasin, et olen üksi. Kuid võõras ei ole vastanud midagi. Ema hakand ka heina lõikama. Saand mõne pihutäie ära lõigata ja siis vaatanud, kus see teine naisterahvas jäi või kus ta lõikab. Aga ta ei näinud enam midagi. Võõras oli nagu maa alla kadunud. Vaatas ringi ja isegi hüüdnud, siis läinud vaatama, kuhu võõras jäi, aga tema imestuseks oli hein terve, maha sõkkumata ja lõikamata, kus ta nägi võõrast heina lõikamas.

ERA II 239, 267 (33) < Tartu-Maarja khk., Kastre-Võnnu v., Alevi k., Laari t. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Ann Kurvits, 71 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Alevi külas asub Kandsi kõrts. Minu mees läks kala püüdmast tulles kõrtsi. Sõudnud paadi kaldasse, astunud paadist välja, tõmband lootsiku kaldasse, pööranud enese ümber, et hakata minema. Korraga näinud ta jõe ääres kivil istumas ühte ilusad naisterahvast. Tal olnud pikad vahased juuksed, mida ta sugenud. Mees, nähes naist, nagu ehmus ja hüüdnud: "Püha ristike, mida ma nüüd näen! Nagu ta seda saanud ära ütelda, olnud ilus naisterahvas kadunud nagu tina tuhka.

ERA II 239, 565/6 (1) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Arupea k. < Maarja-Magdaleena khk., Vara v. - Endel Jürimäe, Haava algkooli õpilane < Marie Jürimäe, s. 1858 (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Muistse asunud Saadjärv Vara vallas Jõusa talu soos Sookalduse mägede lähedal. Järv olnud seal pikemat aega, kuid kord liikunud ta sealt ära.
Kord pühapäeva hommikul kange tuule ja tormiga tõusnud järv õhku. Järve liikumisel kukkunud midagi maha ja järv hõiganud: "Jalg läks lahti! Pärast seda leidnud inimesed Polli talu maa pealt suure kivi, mis olla kukkunud järvest. Kivi on seal praegugi ja inimesed käivad seda vaatamas.
Saadjärv liikunud hommikul otse kiriku peale, mis asunud praeguse Saadjärve kohal. Olnud parajasti jumalateenistuse aeg ja kirik rahvast täis.
Kirikutorn paistvat praegugi selge ilmaga järve põhjast.

ERA II 239, 578 (1) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Utsu t. - Kristjan Veerlaan, Haava algkooli õpilane < Aadu Veerlaan, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Korra tahtnud Kalevipoeg üle Peipsi silda ehitada. Selleks korjanud ta hulk kive põlle sisse ja sammunud Peipsi poole. Teel hõõrunud kivid aga põlle sisse augu ja muist kive kadunud Ammejõe äärde Kapsa talu Pihametsa ja Väägvere algkooli alla karjamaale. Need kivid on praegugi seal ja nad asetsevad laias reas, nii et näib, nagu oleksid nad käies maha pillatud.

ERA II 239, 579 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Utsu t. - Kristjan Veerlaan, Haava algkooli õpilane < Aadu Veerlaan, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mõllatsi metsas asub soo, mida kutsutakse Järvesooks. See nimi tuli sellest, et järv kesk sood asub. Järv on nüüd juba soostumas.

ERA II 239, 593 (1) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanast oli vee all terve Tammistu vald. Ta oli suur ja sääl elasid mõned raipekullid. Järvel ei olnud nime. Sääl elas üks kalamees. Kalamehe maja oli Taabri mõisa all. Kalamehe naine võttis kala ja tahtis seda nülgida ja nahaga latse perset pühkida.
Järv aga tõssi üles, et tal nime ei ollo. Siis kukkunuvad väikesed järved maha ja siis pandi talle nime lauke järved. Peris järv aga lännu Saadri mõisa alla ja panti talle nimi Saadjärv. Kalad on kukkunuva maha ja nii on siiagi tulnud kalad.

ERA II 239, 595 (2) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kalevipoig Peipsi veeren võttis lingukivi. Edimese kivi visas Lääntsi jõe pervesse ja tõese kivi visas Kavastu tii pervesse. See kivi on nii suur, et 10 miist saavad sääl üüd jääda.
Kalevipoig visas selle kivi Peipsi järve äärest.

ERA II 239, 615 (6) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääsküla liina väretid seisava Lauke järve vii siis. Kõik see Sääsküla varandus seisab Pähkla saares - kuld, hõbe ja kolm hobese pääluud, kellega Karl XII ratsutas.

ERA I 3, 276 (5) < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v., Ilmatsalu k. < Puhja khk., Tani t. - Minna Pärn < Tiina Kontor, vanaema (1930) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis Anne Kaaber, parandas Kadi Sarv
Kirikus olles ei tohi tukkuda, siis vanapagan istuvat üleval kantsli serva pääl ja kirjutavat kõik tukkujad üles lehma naha pääle. Korra näinud kirikus tukkuja unes, kuidas vanapagan venitand nahka hammastega suuremaks, et magajate nimed ära mahuks. Nii palju olnud tukkujaid, et lehma nahk jäänud veikseks (vanaema jutustus).

RKM II 392, 168 (3) < Tartu-Maarja khk., Reola-Lepiku k., Pursi t. < Nõo khk., Luke v. - Erna Tampere < Aleksander Kikerpill, 90 a. (1985) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Niserduslõnga ja rabatusvett, seda teiva posija. Lendva löödut arstiti. Niserduslõng mähiti ümber, kus niserdus olli.
Rabadusvett anti sisse. See, kes oskas, see tegi rabandusvett. Luges tassa vii pääle, ega tõise es tea, mis ta luges. Aga sai terves. Siin Aakre külas oli üks vana Erlich, tuu tei ka rabadsevett ja posis. Mina ei usu neid posijit, ei ole usknu, ei usu kah.

RKM II 392, 169 (5) < Tartu-Maarja khk., Reola-Lepiku k. < Nõo khk., Luke v. - Erna Tampere < Aleksander Kikerpill, 90 a. (1985) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vanasti oli lendva. Apteegist müüdi ka lendvakulda.

ERA II 85, 347 (81) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Viidike k., Aru t. - Veera Fuchs < Anna Fuchs, 52 a. (1933) Sisestas USN
Metsa minnes müts tagurpidi pähe panna, ei eksi metsa ära.