Tartu-Maarja pärimus

Jutte endistest aegadest

E 53140/1 (54) < Tartu-Maarja khk. - Paul Berg < Liisa Berg (1922) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Vanatont Vesnari metsas
Vesnari metsas nähtud sagedasti viirastusi. Kord tulnud talve ajal mees ja naine linnast. Saanud metsa vahele. Näinud tuld. Jäänud mõtlema, kust tuli sinna saanud. Nende teada ei olnud sääl lähedal ühtki elumaja. Läinud ligemale vaatama. Näinud: kaks musta ihualasti meest, sabad taga ja sarved pääs, istunud tule ümber ja sulatanud katlas raha. Meest-naist vahtinud tükk aega hirmuga päält. Viimaks hüüdnud: "Isa pojuke, püha ristike!"
Silmapilk kadunud tuli ja rahasulatajad. Meest-naist minetanud hobust ja kihutanud ruttu kodu poole.
Kodu jutustanud lugu teistele. Kodurahvas nõu andma: "Minge tagasi, vaadake, mis sääl kohal näha!"
Läinud mees teine päev tagasi. Tule kohal olnud ainult hunnik kaselehti lume pääl maas, ei rahast ja sulatajatest jälgegi.
Mees sõitnud tagasi koju. Pärast kahjatsenud, et ei võtnud kaselehti kaasa, oleks näha saanud, mis neist välja oleks tulnud.

E 76322/3 < Tartu-Maarja khk., Raadi v. - V. Laut, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < M. Koppel (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Rahva seas levinud kuulujutu järele pidi sõnajalg jaaniööl õitsema. Kes teda tahtis minna otsima, pidi seda tegema suurimas saladuses, pannes rangid tagurpidi kaela ja lugedes meieisat samuti vastupidi. Kes sõnajalaõie kätte oleks saanud, oleks näinud vanapaganat, kes öeldi jaaniööl kuivatavat raha. Tagasi tulles ei olevat otsija tohtinud vaadata tagasi.

E 81886/7 < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Pukste t. - Hilja Hirsch, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Mai Mällo (Liivat) (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kord elanud Püksi talus rikas mees Jaan. Naist tal enam ei olnud, küll aga täiskasvanud lapsed. Loomu poolest olnud Jaan üsna hää, kuid kokkuhoidlik. Nii ei olevat ta lastele sagedasti süüagi annud.
Ta olnud vana ja haiglane. Kui ta tundnud surmatundi lähenevat, kutsunud ta lapsed enese juure, jätnud nendega jumalaga ja käskinud neil toast välja minna, et ta veel enne surma rahulikult palvetada saaks. Lapsed täitnud isa soovi. Vaevalt saanud nad aga välja, kui Jaan üles tõusnud, aluskoti alt raha välja otsinud ja koldesse tuha sisse matnud ning sõnanud: "Need käed, kes sind siia panevad, võivad sind siit ka välja võtta." Surija läinud siis voodisse ja heitnud hinge. Lapsed kuulanud aga ukse taga isa sõnu. Tõtanud tuppa, lohistanud isa laiba kolde juure ja lasknud isa enda käega raha tuhast välja otsida.
See lugu on sündinud umbes viis-kuuskümmend aastat tagasi Tartumaal.

ERA II 7, 590 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kellegile näidatud kunagi öösel unes, et sääl ja sääl tee ääres kiviposti juures olevat peidetud raha. Mees läinud vaatama ja leidnudki.

ERA II 7, 590 (6) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Ühele juhatatud jälle metsa tamme juure alla. Olevat sügaval. Kättesaamiseks pidavat minema keskööl ja üksinda.

ERA II 7, 591 (7) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahapotti valvavat küll palju hirmutisi, aga karta ei maksa neid ühtegi. Mehel pole verd olnud seda ära tooma minna.

ERA II 7, 591 (8) < Tartu-Maarja khk., Vesneri as. - Eduard Treu < Oinatski (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Kord ilmutatud kellegile unes, et sääl ja sääl on raha, toogu ära, ärgu midagi kartku. Mees pole ikka julenud minna. Viimaks öelnud ta unes mehele, et ta olevat varguse eest ära nõiutud ning ei saavat enne oma needusest lahti, kui keegi ta rahapaja välja kaevab. Mees pole ikka julenud minna, arvanud, et kes teab, mis sest veel võib tulla.

ERA II 7, 633 (3) < Tartu-Maarja khk., Tammistu k. < Tartu l. - Eduard Treu < Elmar Reiman, karjane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Eeljutustatud karjamaale kase alla jutustatud kellegile raha. Muidugi öösel unes. Mees pole julenud järele minna, kes teab, mis võib juhtuda. Veel paar korda juhatatud arale mehele õnnelikku kohta, kui mehel pole ikkagi julgust jatkunud raha tuua. Viimaks tulnud keegi reisimees, mõõtnud koha välja ning kaevates juhtunudki rahapotile kuklasse. Küll mees kahetsenud, aga teha polnud midagi.

ERA II 54, 26/7 (8) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Saare vallas Vassevere külas on kruusaauk. Ööse juhatatud ühele mehele, et seal kalda all on raha. Läind kaevama.
Kaldal seisnud kaks poisikest. Teine käskind võtta, teine põle lasnd.
-"Ära võta. Maja põleb ära, loomad surevad ära."
Teine üteld: "Võib võtta küll."
Kaevand edasi - haavalehed tulnd välja. Üteld: "Kurat, siin põle raha ega kedagi!"
Pärast hakatud kiusama selle mehe last. Kui karjas käind, läind teistest eemale ja vehkind ise kätega. - Ükskord lauba õhtul hal'l sikk kruusaaugus lapse kallal. Maarja-Magdaleena õpetaja Mikvits õnnistand ja ristind selle lapse uuesti, siis saand lahti. Esteks oli ta nimi Liin, pealt selle siis nimetas Leena. Leena Midri. Isa oli Midri Jaan.

ERA II 54, 31/2 (14) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Minu õemehe isa (Bauman) rääkis:
Sootaga mõisas kõver kask olnud tee veeres. Üks poiss läind kase juure ja ütelnud: Kõver kask, kurat, anna mulle raha! Mitu korda niiviisi.
Kord olnud vaat seal kase all. Poiss vaadi selga kaksiti: Kask, kurat, annad mulle raha või ei!?
Vaat tõusnud õhku kõige poisiga. Poiss oli kaks nädalat ära, enne kui tagasi sai. Nagaveresse (? [küsimärk üleskirjutajalt]) oli kukkund maha.
Pärast härra oli lasknud maha raiuda selle kase. See pidand nõiakask olema. Sääl poleks tohtind niiviisi rääkida.

ERA II 54, 47 (27) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Keegi rääkis, et vanal ajal üks olnud metsas ja raidund puid. Kuuld: "Tule appi!" ja "Tule appi!" Vaadand: madu puu oksal. Mees kartnud. Üteld: "Ära karda midagi, pane puu vasta, ma tulen alla." Mees pannud nii ja madu tulnudki alla. Üteld: "Mul pole sulle midagi anda, aga tasu pead sa siiski saama."
Vähe aega, - mets hakand kahisema: "Appi!" ja "Appi!" Suur puu langend maha. Puud rääkind isekeskis: "Elupäevad oled sa varanduse peal istund ja nüid on su rikkus ka otsas."
Suur kast olnud hõberaha puu all. Mitu korda tassind, enne kui ära saand.

ERA II 54, 77/8 (66) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Siin Kansi kõrtsi all on kelder, kus Rootsi kuningas oma varanduse pand ja tütre vahiks juure.
Kansi kõrtsis eland Peeter Pistrik. Pühabe homiku läind jõele silmi pesema. Vaadand tahapoole - kõrtsi all kelder ja uks lahti. Läind vaatama.
Preili istund seal sees, küsind: Mis sa tahad?
- Raha tahan.
Preili visand talle kühvliga kuuehõlma sisse ja ütelnud: Ära sa ust kinni pane, kui välja lähed.
Peeter Pistrik arvand, et kui uks lahti jääb, mõni teine läheb ka sealt raha tooma, ja lükand ta uks prauhti kinni ja läind koju. Aga nigu tuppa saand, nii jäänd kohe nägemisest ära ja jäänd surmani pimedast. Viidud küll linna, aga abi pole saand. Ja keldri uks on kinni tänapäevani: pole keegi teda enam leidnud.

ERA II 54, 88/9 (75) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Lipard - Raadi mõisa omanik oli. Tudengid võind käia parkides, aga Lipard põle sallind, et tema parkis käivad.
Kaks tudengi või üliõpilast old, ministri pojad Peterburist, jalutasid Raadi pargis. Lipard tulnd juure ja küsind: Kis te olete, mis te käite? Siis teine tudeng küsind: Aga kis siis teie olete?
Aga siis see härra üteld: Mina olen härr fon Lipard.
Teine tudeng ütles et: Minu isa koera nimi oli ka Lipard.
Sis härra vihastas ja lõi kepiga kolm kord seda noort tudengit. Ja siis tudengid läksid ära.
Kuu aja pärast tuld Lipardile Peterburist kiri, et Peterburi sõita. Siis seal leppisid: Lipard maksis trahvist kolm mõisat - Kastri, Mäksa ja Poka - selle härrale, keda ta kepiga lõi ja teisele maksis rahatrahvi, keda ta ei löönud.
Ja see noorhärra müis mõisad üle härr fon Essenile ja (Lipard) andis kohustuse, et ta pidi Tartu linna mustuse välja vedama. Eks ta laskis seda muidugi raha eest teha, aga ta oli siiski "sibi-Lipard".

ERA II 54, 413 (471) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
[Vanatüdrukud teesklevad noorust, kuni surevad]
See oli Kodavere kirikus olnd. Kaks vanatüdrukut esimesel jaanuaril. Üks olnd sitsipluusega kirikus, ise alati väristand: "Oh Jeessuke, too jahutust!" Et temal nii palav on. Teine vanakene old ka seal kõrval, vaadand üles ja üteld: "Vaata, ðääðk haigutab kiriku tornin!" Ise old ilma hambita.
Kui kirikurahvas kokku kogusid, leiti kaks surnut kangi alt. Külm oli mõlemad ää kangestand.

ERA II 54, 422/3 (480) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868 (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Üks mees saanud metsakoha omale elamiseks. Kuid oli mures, et pole raha. Öösi näind unes, öeldud: mine kaeva oma onni ukse alt, sealt saad raha. Aga ainult öösi võid kaevata.
Teine öösi mees kaevas, aga ei saand mitte midagi. Heitis magama ja pahandas veel naisele ja pojale: Nii on need unenäod - kuik on tühi! Eilane öö kaevasin ja ei saand mitte midagi.
Aga siis üteldud temale unes jälle: Ära pahanda ühti. Vala seitsme venna veri sinna onni ukse peale, siis saad raha kätte. - Homiku ärkas üles ja rääkis teistele: Nii unes üteldi. Aga kust ma saan seitsme venna verd? Kui ma seitse venda ära tapan, siis lähen ma vangi.
Aga poeg ütles selle peale: Ära pahanda ühtegi, isa, küll sellega hakkama saab.
Kui kana oli pojad välja haudund - kui pojad juba nii suureks said, et kuked laulma hakkasid, siis poeg tundis ära, missugused kuked on; siis tappis seitse kukke seal onni ukse peal ära ja läks ööse omakord kaevama ja sai rahakasti kätte. Poeg oli targem kui isa. Sai raha kätte ja hakkas rikkalikult elama.
Kuuldud Oudova kreisis venelasest õitsikarjuselt.

ERA II 54, 478/81 (516) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vanadekodu < Kodavere khk., Alatskivi m. - Richard Viidebaum < Kaarel Jürjenson, s. 1868) (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Üks talumees elas oma koha peal. Käis metsas ja leidis metsast püti. Sai aru, et raha on sees ja pütt on nii suur, et üksinda ei jõua ära tuua. Mehel tuli siis hea nõu kätte; viis püi havimõrda ja havi püi paeltesse. - Ta teadis, et naine räägib välja, aga et teeb nii, siis peetakse naist lollist ja keegi ei usu temad.
Läksid siis naisega ja hobusega raha ära tooma - ja ostis ennem poest saiu ka veel. Kui metsa said, näitas naisele ära, et püi oli havimõrdas ja havi oli püi paeltes. Panid siis rahapüti vankri peale ja istusid, mees edaspidi ja naine tagaspidi. Mees viskas naisele saiu, aga naine ei saand aru, mõtles, et taevast tulevad. Mees kinnitas ka: Täna on saiasadu ja nokisõda tuleb maa peale. Kui said külasse, kõige otsa peal talus koerad purelesid õues. Naine tahtis sinna juba sisse minna rääkima, aga mees ütles: Kuule, hull, kuidas seal naine peksab oma meest ja mees kisendab. Kui sina lähed sinna, saad ka naise käest peksa. Siis sai mees naisega koju.
Siis mees ütles naisele: Noki sõda tuleb ligi, mine a tõrre alla, ma ise lähen ahju alla, siis pääseme niimoodi ära. Kui naine läks tõrre alla, mees tõi aidast odre ja raputas tõrre põhja peale ja kanad ja kuked lendasid sööma ja nokkisid, et tõrs kolises ja kõmises. Kui said ära nokkind, siis lendasid ära. Siis mees tõstis tõrre ära ja ütles: No kulla teinepool, tule nüid välja, nüid sõda läks mööda. Naine ütles: Oli küll hirmus kolin ja mürin, kui sõda sõdis, tahtis kõrvakuulmise ära võtta. - Ja siis mehel oli kõik paika pantud. Aga naine läks külasse ja rääkis ära, et mees leidis raha ja tõi kodu. Jutt läks mõisa opmani kätte ja opman tuli otsima, et mõisa mets oli ja peab raha mõisa andma. Aga mees salgas ära, et pole saand, pole midagi toond.
- Aga su oma naine ütleb.
- No küsige naise käest, millal see oli. Eks ole igal päeval oma nimi kah.
Küsitud naise käest: Mis aeg see oli ja mis päev see oli, kui mees raha leidis?
Naine ütles, et: Siis kui saiu sadas taevast, siis kui havi oli paeltes ja püi oli havivõrgus ja kui nokasõda oli, siis sel päeval me tõime raha.
No siis mees ütles: No kuulge nüid! - Kuna oli nokisõda ja saiasadu? Ja kuna on olnud püi havivõrgus või havi püi paeltes?
Siis opman sai ka aru, et naine on loll ja räägib lolli juttu. Raha jäi mehele ja mees sai rikkalikult elama hakata. Ei näidandki naisele, kus oli.
Oudova kreisis karjalapsena kuuldud.

ERA II 239, 249/51 (12) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Pensa t. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Ann Pensa, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Alevi külas elanud üks kange kütt, ta käind iga päev metsas jahil. Kord metsast tulles läind rehetaresse sooja. Seadnud püssi ahju kõrvale püsti, ise istunud ahju juurde sooja. Korraga läind uks lahti ja sisse tulnud kits. Tulnud ahju juurde, läind ahju pääle, säält edasi parsile, aga nüüd moondunud härrasmeheks ja hakanud partel tantsima. Kütt hüpand ka istmelt üles, hakand ka tantsima. Härra küsind: "Mis sa tantsid?" Kütt vastu: "Aga mida sa tantsid?" Härra vastand: "Selle ahju kõrval on raha auk ja seda ma tantsingi." Kütt vastu: "Mina ka sedasama." Härra ütelnud: "Mine rehe alla ja pista oma nina ukseprao vahele, las ma sülitan pääle." Kütt läind, võtnud püssi kaasa, pistnud aga nahkkinda pöidla ukseprakku, härra sülitand, mille tagajärjel kinnas kõrbend. Mees ütelnud: "Pista nüüd oma nina, las mina ka sülitan." Nagu härra pistnud oma nina ukseprakku, nii mees tulistand püssist. Natukese aja pärast läind vaatama, ei näinud enam midagi. Siis võtnud labida ja hakanud kaevama. Kuid ei ole leidnud otsitavat vara.

ERA II 239, 255 (20) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Mihkel Peitel, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kikaste asundusest läbi, Luunja valla piirist umbes 50 m Kavastu poole kasvab suur vana lepp. Lepast 5 sammu Kavastu poole kasvas lepapõõsas. Ühel päeval lõuna söögitunni ajal ütles üks vanamees kivilõhkuja tütrele, kes isale süüa toonud, et võta labidas ja tule, kaeva selle põõsa juurest, siit saad raha. Kuid tüdruk kartnud ja ei läind, siis kutsus isa, see kaevand ja kaevand, aga ei leidnud enam midagi.

ERA II 239, 255 (21) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Mihkel Peitel, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Varnjas Katsani Joosep oli aias, ajanud kartulivagu lahti. Naine korjas kartulaid põlle, kuid kartulate asemele olid rahad vaos. Kui mees ümber käänas, et vaoga tagasi tulla, olid rahad kadunud, aga need rahad, mis naine oli põlle korjanud, need olid ikka alles jäänud.

ERA II 239, 255 (22) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Kavastu vaestemaja - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < Mihkel Peitel, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Varnjas Saali talus Liiv Juhani juures elas Iire Tõnu. Tema leidis karjamaad juurides savist potitäie rahasid. Tõnu jagand need rahad külarahvale ära. Mina nägin ise neid rahasid, aga seda ma ei tea, millest need rahad olid.

ERA II 239, 269 (35) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < rahvasuust (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kandsi kõrts asub vana Kandsi kindluse kohal, kõrtsi rehe alt läheb avaus alla vana kindluse keldritesse ja õõneskäikudesse. Kunagi on rahvasuus liikuma saanud järgmine jutt. Sinna on peidetud Rootsi kullatagavarad ja et säält keegi neid ära viia ei saa, on Rootsi kuningas pannud oma tütre sinna vahiks. Kord keegi mees, "kullahaige, läinud alla keldritesse seda vara otsima, läinud ühes keldrist teise, kuni jõudnud suletud uksega keldri juurde. Avanud ukse, keldris põlenud väike lamp. Ukse kõrval nurgas istunud ilus naisterahvas, kudunud sukka. Tema jalgade ees maganud väike koer. Naine küsinud, mida tulija soovib. Mees rääkinud oma loo ära, et tahab natukese raha. Naine võtnud kühvli ja annud selletäie mehele kulda. Mees võtnud kulla vastu ning hakkanud ära tulema. Naine ütelnud: "Ära sa ust kinni pane, kuid mees hakkas kartma, et võib-olla ässitab koera tagand kallale. Selles hirmus lükand mees ukse kinni, naisrahvas ütelnud: "Jää ise ka nii pimedaks, kui sa mind tegid. Välja jõudnud keldrist olnd mees varssi pime. Elanud pääle selle mõne aasta ja varisenud maamulda.

ERA II 239, 271 (37) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v. - Alfred Sõmer, Kavastu Maanoorte ring < rahvasuust (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Põhjasõja ajal on üks Rootsi sõjalaev Kastre alla Emajõe põhja lastud, kus ta praegu veel jõe põhjas lamab. Kord Kastre parun von Essen lasknud sellele laevale trossid külge siduda ja rakendanud härjad ette vedama. Suure vedamise pääle kerkinud laevapõhi vee pääle. Korraga tulnud laevast väike punane koer välja, haukunud paar suutäit, siis kadunud ära. Sellejärele lastud laeval trossid küljest ära võtta ja laev vajunud jõepõhja tagasi.

ERA II 239, 277 (3) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Muru t. - Luigi Oras, Kavastu Maanoorte ring < Juhan Kurvits, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kantsi kõrtsi all asuvas Kantsi koopas olevat peidetud rootslaste poolt varandusi. Kord käinud Kantsi Peeter koopas ja jäänud pimedaks. Siis lasknud Kastre Essen koopa suu kinni müürida. Seda kohta tähistavad praegu kivid ja kasvavad pajud. Koopas olevat kolm tuba: esimene tuba vasest, teine hõbedast ja kolmas kullast. Kõigis kolmes toas istuvat tütarlaps ja kuduvat. Kuid kuldtoa tütarlaps olevat nii ilus, et kes teda näeb, jääb pimedaks. Kantsist veidi Kastre poole on Emajões Rootsi sõjaaegne laev. Maantee ääres, kohal, kus on praegu Soroki ja Karu elamud, on olnud Kantsi kirik ja kabel.
Kavastu mõisa ligidal, nelja tee harul, mis viib koolimaja poole, on umbes piirikivi suurune kivi kaetud venekeelsete tähte ja arvudega.

ERA II 239, 279 (6) < Tartu-Maarja khk., Kavastu v., Sõstra t. - Luigi Oras, Kavastu Maanoorte ring < Jaan Mölder, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Kavastu mõisat on valitsenud Hull-parun oma poolvenna Must-paruniga. Hull-parun on ajanud alati habemenoaga oma pää paljaks. Must-parun on olnud väga musta jume.
Kaks väikest tüdrukut kord Hull-parunit nähes pagenud hirmuga Saaresilla alla. Hull-parun kihutanud sillale, kiskund sillalt ühe palgi ja tõmmand lapsed juukseidpidi välja ning peksnud nuudiga. Lapsed saand jooksma lähedal asuvasse majja. Ka sinna kihutand järele ja hobusega uksest sisse.
Linna sõites on linnalapsed karjund tänavatel: "Hull parun, hull parun! Vahel on ta lastele raha loopind, et need oma suu peaksid.
Üks mees on jälle mõistnud Kavastus vitsasõnad. Pekstud teda palju tahes, ikka olnud tal meel rõõmus ja viga mitte kuskil. Tihti öelnud peksu lõppedes: "Ata-ata, sopa-sopa.

ERA II 239, 570/1 (3) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Arupera k. - Endel Jürimäe, Haava algkooli õpilane < Eduard Jürimäe, s. 1888 (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Elas kord eit nimega Nänn. Temal oli tütar. Tütar tahtis saada mehele. Võeti koduväimees Peet. Peet teenis seal kolm aastat ilma palgata.
Peagi hakkasid teised tuttavad soovitama teist koduväid. See tuligi sinna. Peeti hakati ära ajama, aga Peet nõudis oma kolme aasta palka. Asi anti kohtu kätte.
Kohtus valetas Nänn: "Mina olen palga maksnud. Kuid Peet ei jäänud rahule ja nõudis, et Nänn vannuks. Nänn vanduski. Mindi koju. Nänn jäi keeletuks ja haigeks. Enne surma tegi Nänn kätega kerimisliigutusi. Teised mõtlesid, et tal on raha lõngakerade all. Harutasid üles kõik lõngakerad, aga raha ei leitud.
Raha oli riidekanga rullide vahel, kust see hiljem leiti, aga siis oli see raha käigust väljas.

ERA II 239, 579 (2) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Utsu t. - Kristjan Veerlaan, Haava algkooli õpilane < Aadu Veerlaan, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Vesneri mõisa ligidal asub mets, mida nimetatakse Lehmakabeliks. See nimi tulnud sellest, et endistel aegadel olnud mõisakarjas marutaud liikvel, mille tõttu kõik lehmad pääle mõne erandi surnud ära. Lehmad maetud sohu, kuhu hiljem mets peale kasvas. Aegamööda hakati seda metsa Lehmakabeliks hüüdma.

ERA II 239, 580 (5) < Tartu-Maarja khk., Vesneri v., Utsu t. - Kristjan Veerlaan, Haava algkooli õpilane < Aadu Veerlaan, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ammejõe ääres asuvasse Palu metsa matnud kord Rootsi kuningas hulga kulda. Korra käinud tundmatud mehed metsas kõndimas. Mõni aeg hiljem leitud kuuse juurte vahelt auk, mille põhjas olnud neljakandilise kasti ase. Võõrad mehed aga kadusid jäljetult.

ERA II 239, 609/11 (4) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Ruutsi kuningas Karl XII oli Eesti riigi valitseja. Siis Venemaa hakkas temaga sõdima. Ruutsi kuningal oli Kantsin terve liin ja Sääskülan oli terve liin. Sis taganes Ruuts Tartu liina sisse ja siis seitse aastat sõdis Vene Tartu liina taga, aga Tartu ei saanu.
Kord hakkas Rootsi tüdruk linnast välja käima Vene ohvitseri manu. Ta ütelnu: "Teie ei saa muidu Tartu liina kätte, kui hakate jõe päält suurtükidega anma. Siis taganes Ruuts Rannu mõisa välja pääle. Tiil purutasid hobused tiisli puru. Karl XII võttis tiisli ja lõi ta püsti maa sisse. Karl XII ütles: "Kui see tiisel kasvama läheb, saan mina oma riigi tagasi. Tiisel läks kasvama ja kasvas nii suureks, et kümme miist võib sääl magada. Sii tamm on praegugi viil Rannu mõisa välja pääl.

ERA II 239, 615 (6) < Tartu-Maarja khk., Tammistu v., Kisla t. - Järti Reili, Tammistu algkooli õpilane < Marie Müürsepp, 73 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääsküla liina väretid seisava Lauke järve vii siis. Kõik see Sääsküla varandus seisab Pähkla saares - kuld, hõbe ja kolm hobese pääluud, kellega Karl XII ratsutas.