Urvaste pärimus

Rahvaastronoomia

RKM II 53, 203/4 (3) < Urvaste khk.,Urvaste kn. < Leningradi obl. - Salme Kaarus < Aliide Kaarus, s. 1908 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Et elus puudust ei tuleks
Kui noort kuud nähakse esimest korda, siis üteldakse:
Tere, kuu, noormees,
ma terves, sa täies,
jahumatt jaksas,
leivakikk kimmas,
seale und, saksalõ tõbe,
minu keha kerges.

RKM II 53, 309 (9a) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuu selili - sureb sel aastal palju inimesi. Kuu kõrgel käib - külma, kuu madal käib - sooja.

RKM II 155, 388/9 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Eevi Aaspalu, Antsla keskkooli õpilane < Marie Berg (1962) Sisestas USN, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkisid päike, kuu ja tähed?
Muiste olnud taevas nii madalal, et sõrmedega võis puudutada. Kord läinud rätsepa lapsed väljale taeva ilu vaatama. Nad olid hakanud sõrmedega taevasse auke sisse torkima ja pärast läbi aukude taevasse vahtinud. Vanataadil olnud sulane. See ütelnud: "Tõstame taeva kõrgemale, muidu lapsed lõhuvad meil katuse ära."
Vanataat aga lubanud lastel taeva ilu vaadata. Vargsi tulnud rätsep ja lõiganud suure tüki taevast välja. Tulnud tema naine ja lõiganud veel suurema tüki. Siis aga tõstsid vanataat ja sulane taeva nii kõrgele, nagu praegugi on. Lapsed tegid tähed, mees kuu ja naine päikese.

RKM II 225, 404 (3) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga om vil'lä tegemine paremb. Kartul vana kuuga, sis saa kartul muredamp, noore kuuga om vesine. Kui noore kuuga külvad erne, sis saava pehme' erne'. Kui vana kuu kuiva sisse lääb, siis saava kaleda. Uba kasus ää vana kuuga ja varra, saa pehme.

RKM II 225, 405 (8) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui kuu kõrgest käib talvel, sis om külm, kui madalast käib, sis külmä loota ei ole.

RKM II 225, 407 (21) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui õhta päike kõrvetab (om vägä punane) ja ku ta ommuku ka vasta kõrvetab, sis lätt külmäle.

E 57338 (50) < - M. J. Eisen Sisestas Eva-kait Kärblane 2010
Teine nädal pärast kuu loomist on ka pehme aeg.

E 64773 (1) < Urvaste khk., Antsla - Harriet Toom (1930) Sisestas Pille Parder 2003
Kui kuu ümber on varjud, läheb ilm külmale.

E 64774 (4) < Urvaste khk., Antsla - Harriet Toom (1930) Sisestas Pille Parder 2003
Kui kuu madalat käib, saab sel ajal sooja.

EKRK I 11, 473 (69) < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Kurenurme k. < Kambja khk., Krüüdneri v. - Arkaadi Reigo < Ale Viljaste, s. 1892 (1956) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui puu lõikat noorõkuu kuivaga, saava kuiva ku kõlisõs.

EKRK I 19, 203 (137) < Urvaste khk., Sõmerpalu khk., Kurenurme k. - Arkaadi Reigo < Märt Perv (1958) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuiv aig.
Meil suu veeren olli armõdu suurõ pajju, säätse suurõ süämegä. Esä tull ja ütel ütepäävä vanõmbalõ vellele Kaarlilõ, et mine rao nuu pajju är, no ommu hää aig - vanakuu kuiv - sõss ei kasu uvvõ ja maa saa põllu ala võtta. Veli läts ja ragusi pajju är ja ega es kasu inämb õigõt võssu ja pajju häädügi är.
Ma iks olõ ütelnü, et näet, tä iks mõos kah, tuu kuiv aig.

EKRK I 19, 261 (238) < Urvaste khk., Sõmerpalu khk., Kurenurme k. - Arkaadi Reigo < Marie Rebane (1958) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ehitusmaterjal lõigatas kuival ajal, pehmega lõigatu puule lüü pehästüse sisse.

EKRK I 19, 273 (277) < Urvaste khk., Sõmerpalu khk., Kurenurme k. - Arkaadi Reigo < Linda Alla (1958) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kombeist maja (elamu) juures.
Maja ehitamiseks palgid lõigatakse vanakuu kuivaga, siis maja saab seest kuiv ja palgid ei lähe mädanema.
Majja viiakse kõige enne leiba ja raudraha. Leib pannakse lauale ja raudraha visatakse ahju peale, siis on majas alati leiba ja raha.
Kõigist neist kombeist on kinni peetud Haavistu talu ehitamisel.

EKRK I 92, 442 (2) < Urvaste khk., Kurenurme - Kaile Kabun - Aleksander Pijon, 90 a. (1991)
EKRK I 92, 442 (3) < Urvaste khk., Kurenurme k. - Kaile Kabun < Aleksander Pijon, 90 a. (1991) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008 [puu]
Ilma kaeti ka ummamuudu. Kuusekasv panti kuuri ala varjupaika ja ku läts põuale sis kisuse kasv kerra ja ku läts sirgu, tull vihma.

KKI 62, 414 (14) < Urvaste khk., Maasiksaare t. < Urvaste khk., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 (89) a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Pehme aig ja kuu vahepäävä, ku kuud es olõ.
Edimäne nätäl om noorõ kuu pehme kolmas nätäl - vana kuu pehme nelläs nätäl - vana kuu kuiv.

KKI 62, 414 (15) < Urvaste khk., Maasiksaare t. < Urvaste khk., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 (89) a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Eläjet tapõti pehme aoga, õt sis ei lää liha kokku, ko keedät. Oll õigõ küll, ega võlss es olõ kah.

KKI 62, 414 (16) < Urvaste khk., Maasiksaare t. < Urvaste khk., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 (89) a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambet pöeti õks noorõ kuu pehmega ja kuu vahepääväl - ku es olõ nuurt es vanna kuud.

KKI 62, 414 (17) < Urvaste khk., Maasiksaare t. < Urvaste khk., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 (89) a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui nuurt kuud nätti, sis teretedi:
Tere, tere, kuukõnõ!
Sina vanas, mina noorõs.
[Küsin, miks kuud teretati, vastab] Ei tiiä, sääne oll võet tuu pruuk.

RKM II 225, 404 (3) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga om vil´lä tegemine paremb. Kartul vana kuuga, sis saa kartul muredamp, noore kuuga om vesine. Kui noore kuuga külvad erne, sis saava pehme' erne'. Kui vana kuu kuiva sisse lääb, siis saava kaleda. Uba kasus ää vana kuuga ja varra, saa pehme.

RKM II 226, 174 (26) < Sangaste khk., Sangaste kn. < Urvaste khk. - Selma Lätt < Minna Kurvits (1967) Sisestas Ave Tupits 2000
Sibulaid pane täie kuuga perän päivä minekud, kasuse hää.

RKM II 317, 144/5 (1) < Karula khk., Mägiste k. < Urvaste khk., Vaabina k. - Kristi Salve < Emilie Kerge, 87 a. (1974) Sisestas Laura Kukk 2008
Tsiga tapeti küll kuu järgi. Kuu vahepäivä tapeti, et sis ei ole pehmet ei kuiva aiga.

RKM II 317, 145 (2) < Karula khk., Mägiste k. < Urvaste khk., Vaabina k. - Kristi Salve < Emilie Kerge, 87 a. (1974) Sisestas Laura Kukk 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ku kuu luuas, sis om kuiv aig, ku nätal vana om, sis alustas pehme aig. Sis alustas kuiv aig jälle ja jälle nätal, sis alustas vana kuu pehme.

RKM II 317, 145 (3) < Karula khk., Mägiste k. < Urvaste khk., Vaabina k. - Kristi Salve < Emilie Kerge, 87 a. (1974) Sisestas Laura Kukk 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Meil tare man olli kraav. Ma ragusi mitu korda võsu är, jäl asuma, jäl kasuma. Sis ragusi vana kuu kuiva aig - õkva kaotas är.

RKM II 317, 145/6 (4) < Karula khk., Mägiste k. < Urvaste khk., Vaabina k. - Kristi Salve < Emilie Kerge, 87 a. (1974) Sisestas Laura Kukk 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Kartulipanekust] Sepä Lilli ütel, ära pangu noore kuuga, oodaku viil kolm päivä, et noore kuuga kasuse varte külge. [Mõeldud kartuli vilju, mis arenevad õitest.]

RKM II 369, 303 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Lehte Siilivask, s. 1910 (1983) Sisestas Laura Liblik 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulit ja sibulat pandas täiel kuul maha.

RKM II 391, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Kartul maha vanal kuul.

RKM II 391, 436 (3) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Siga tapetakse noore kuuga, kui kuu kasvab, siis ei lähe liha keetmisel väga kokku.

RKM II 391, 436 (4) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Sibulaid pannakse noorekuu alguses pärast päikese loojumist.

RKM II 391, 436 (5) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Lõnga keritakse täiskuuga, siis ei lähe koid sisse.

RKM II 391, 436 (6) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Juust lõigatakse noore kuuga, siis kasvab kiiresti. Lõikaja peab olema helde käega inimene.

RKM II 391,437 (7) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Oder ja kaer külvatakse noore kuuga, siis ei murdu, rukis aga täiskuuga.

RKM II 391,437 (10) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Herned külvati täiskuuga, vana kuuga said "vaglatsõ".

RKM II 414, 625 (8) < Nõo khk., Karijärve k. < Urvaste khk., Antsla - Mall Hiiemäe < Veera Unt, 81 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Vanast ikke oli, et kartult panna täiskuul, siis kasvava kartuli häste täis.

RKM II 414, 626 (11) < Nõo khk., Karijärve k. < Urvaste khk., Antsla - Mall Hiiemäe < Veera Unt, 81 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Täiskuu unenägu läheb täide.

RKM II 428, 66 (5) < Nõo khk., Erumäe k., Loigu t. < Urvaste khk., Antsla l. - Mare Kõiva < Veera Unt, s. 1907 (1988) Sisestas Salle Kajak 2009
Laupäivane päiv ja nellapäivane päiv om õnneliku päiva. Ja jälle kas noorelkuul või täiskuul pidi kartuli panema, et sis kasvab kartul täis.

RKM II 391, 439 (22) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2009
Lambaid tuleb pügada noore kuuga, et vill jälle kasvaks.

ERA II 63, 457 (70) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Vaenelats luge, kui vett lätt tuuma:
Kuukene, kutsu' minnu,
pääväkene, pästa' minnu!
Vihalehes vii' minnu,
sannalõuna' saada' minnu!

ERA II 63, 473 (112) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Kuu vanas, mina noores,
leivakikk kinmas,
jahumatt jaksas.
Nii on öeldud esimest kord noort kuud nähes.

ERA II 63, 486 (165) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas Kristi Kaber 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Vikakaar´ = vikekaar. Mingit seletust tema kohta ei teata.

ERA II 63, 486 (166) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Virmalise vehklese'. Nii öeldavat tavalisti. Seletust ei tea.

ERA II 63, 492 (35) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Eeva Kõdar, 70 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, parandas Maarja Oras
Noort kuud teretedas:
Tere, tere, kuukene!
Sina vanas, mina noores,
leväkikk kinmäs,
jahumatt jaksas!

ERA II 63, 492 (36) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Eeva Kõdar, 70 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Päivä kutsutas pilve alt vällä:
Tsõõri, tsõõri, päivä!
Tule vällä, päivä, härgä.
Ma anna sulle pütütävve piimä
ja poole pätsi leibä.

ERA II 259, 297/8 (16) < Urvaste khk., Sõmerpalu v ., Mäe-Pardsi k. - Ello kirss < Aleksander Kala, s. 1864 (1939) Sisestas USN
Mu naisõesä ol'l katõsakümmend säidse aastat vana, kui tä kuuli - sinnä' saa kolm aastat tagasi - mi' tuuga' vaidlimi'kõvastõ. Timä ütel', et tähe' omma' taiva külen, nigu meil saapa talla seen nagla'. Ütel', et na' omma' nigu küündle', egä hingejaos üts täht. Et taivas om kinniline üle maa, nigu üts kummitu pada. Mina vaidli vasta, et taivas ei olõ' muud kui ütssüvütüs. Timä pahasi. Ütel', et ma suka' ei kõnõla', et sa olt ilmatarku perrä ar' hukka lännü'. Es jõvva' mina tälle selgestetä'.

ERA II 259, 344 (3) < Urvaste, Sõmerpalu v., Leiso t. - Ello Kirss (1989). Sisestanud Kristi Kaber 2001
Kui vikatkaar taivan oll, üteldi, et üts ots om mõtsan maan, tõõnõ om kongi järven vai meren. Mi karialatsõ pagõsi, et vikatkaar tõmbas üles.