Urvaste pärimus

Targad, nõiad, prohvetid

ERA II 243, 101/4 (4) < Urvaste khk., Vaabina v., Vaabina as., Lohu t. - Mahvalda Kaseorg, Erastvere täienduskooli õpilane < Vidrik Ventsli, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Aastad kakskümmend viis tagasi elas Vaabinas 75-aastane vanamees nimega Jeered Juhan. Tööd ta midagi ei teinud, luges raamatuid, kuulutas rahva seas tuleviku ette. Ning arstis haigusi rohtudega, mida tema ise korjas ja valmistas rohte. Temale meeldis see nimi, kui teda kutsuti arstiks. Kui tuli Vene-Jaapani sõda ja Vaabinast võeti soldateid, mis olid käsudadut praeguse Peebu koolimaja juure kokku, mida palju vallarahvast saatma olid tulnud. Sääl pidas Vaabina mõisnik sõtta minevatele meestele kõned, et isamaad tuleb viimse vereni kaista. Mida Jeered ka päält kuulanud. Kui mõisnik kõne lõpetanud, astus Jeeret tema asemele kõnetoolile ja näidanud härrale nuia, mida tema alati ühes kannud, ja öelnud, et see on su isamaa ja rõõm, kus on nende meeste isamaa. Nii öelnud ka omalt poolt kõned, milles tema mõisniku püüdnud nokkida ja rahva silmis alavääristada, lugenud sääl omi luuletusi nagu:
Härra see võttis uudse matti,
kooris värske piima potti.
Saak see saie nende kätte,
kuld see kukkus mõisa kätte.
Riided, mis temale tarvis läinud, need saanud tema rahvalt, eriti meeldinud talle pikk kuup, mis ulatanud allapoole põlvi. Mõisast antud temale lõunasöök. Kui täna lõuna söönud, siis enne jälle mitte kui teisel päeval. Viimati läinut Jeeret omi nõudmistega juba nii kaugele, et pole enam mõisa köögis tahtnud süüa, vaid härraga ühes lauas. Kuid seda pole lubatud, siis tahtnud köögiteenijaid peksa. Ja oli sidunud heeringa saba toatütruku põllepaela külge, mispeale mõisa söök ära võetud.
Ära surnud Vaabina vaestemajasse ning jätnud järele hulga raamatuid, mida mõnel kinkinud ja osa valla raamatukogule jäänud.

RKM II 53, 502 (6) < Urvaste khk. Antsla l. - Linda Kanger < Anna Raud, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
Roosi puhul tarvitati tinapaberit. Samuti kasutati sinist vihulehte. Võeti see leht, hõõruti halli pliiatsiga kokku, määriti sularasvaga, lasti posida ja pandi haigele kohale.

RKM II 52, 267/71 (13) < Urvaste khk., Antsla l. - Olga Pettai (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sõnadega arstimine (kuuldud 1953. a. Antslas)
Antslas üks 30-aastane naine (nime jätan nimetamata), kes oli abiellunud umbes nelikümmend aastat vanema mehega, kellel on Antslas oma maja. Abielus ei olnud nendel õnne. Naine kahtlustas, et tema vana mees kurameerib ühe tema sõprannaga. Naine kurtis, et temal on närvid läbi "niisuguse" eluga. Tema närvid on nii läbi, et peab minema abi otsima.
Arsti juurde ta ei tahtnud minna, vaid targa juurde, sest see pidi ka hingehaigusi arstima.
Targaks arstiks oli Valga rajoonis (vist Koorastes) elav mees. Targa juurde läksid abiotsijad mitmekese.
Tagasi tulles targa juurest jutustas minu tuttav sellest targa juures käigust üksikasjalikult järgmiselt.
Tema oli võtnud kaasa umbes pool kg searasva klaaspurgiga, pool kg suhkurt (tükis) ja neljandik liitrit viina.
Tark oli olnud sääl kolhoosis tallimees - teda rahvas tunneb Suri nimega. Tark oli olnud hobustega metsas hobuste karjamaal ja oli neid vastu võtnud metsas. Igaühega oli ta rääkinud üksikult.
Kõige enne oli võtnud kaasasoleva kraami. Viina oli kõige enne ära joonud. Siis oli võtnud rasva, seda oli seganud mingisuguse pulga või naelaga ja oli oma sõnad pääle lugenud. Suhkru pääle oli samuti lugenud sõnad pääle ja seganud neid pulgaga.
Siis oli küsinud mispärast abiotsija tema poole on pööranud.
Siis abiotsija oli palunud 1) abi tema abielu rikkuja naise kõrvaldamiseks, 2) abi närvilikkuse vastu ja 3) nõu edaspidise elu jaoks.
Tark oli keelanud temal abielu rikkuja naise pääle mitte mõelda.
Kui abielu rikkujat naist ta näeb, siis mingu temast väga rahulikult mööda. Kui niimoodi paar kuud teha, siis ei häiri enam abielurikkuja naine tema rahu.
Närvilikuse arstimiseks oli käskinud õhtul üle keha rasvaga (mis tal kaasas oli) sisse määrida ja tüki suhkurt kohe ära süüa.
Minu tuttav tõendaski, et abielurikkuja naine ei segavat tema rahu. Samuti olla tema närvid päris terved peale rasvaga määrimist.
Edaspidise elu jaoks ei saavat tark midagi ütelda siin kohapääl, kuid Venemaal (kuski Leningradi taga) olla üks väga vana klooster. Tark pidavat sinna sõitma ja sääl siis saavat ta teada, missugune tulevik abiotsijat ootab. Aga sinna kloostrisse minekuks on tarvis 300 rubla raha. Kui abiotsija selle raha toob, siis alles saab tema sõita.
Olgu kuidas oli, aga minu tuttav abiotsija uskus kindlalt, et Suri võib sõnadega terveks arstida.
Samuti oli temal kindel nõu viia targale 300 rubla, et siis saab teada ka tulevikust tähtsamaid sündmusi.
Lõpuks oli abivajaja targale andnud 25 rubla meelehääks ja vaevatasuks.

RKM II 53, 296/7 (6) < Urvaste khk. < Võru - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kord oli läinud üks noormees Suri juurde abi otsima ja viinud Surile ka viina. Suri oli võtnud viina, valanud edasi ja hakanud naelaga segama ja ise lugenud sõnu: "Issand Jummal, ilmuta ette." Poiss oli selle peale naeratanud. Kui ta oli hakanud kodu minema, olid olnud hobusel jalad kanged. Ta oli läinud Suri juurde tagasi. Suri oli ütelnud, et see on sellepärast, et ta oli teda naernud, ja oli käskinud minna Jumala nimel. Nüüd oli hobune läinudki edasi.

E 50880 (1) < Mariienburi? - A.Laan < Mari Albrecht < Urvaste (1920). Sisestanud Janne Juuse
Vaimud. (Seitse Moosest).
Urvaste õpetaja Reinhold Kuutlik sõitnud haiget lauale võtma. Alakõrtsi mäest üles minnes ütelnud õpetaja kutsarile: "Pööra ümber, mul jäi raamat lauale. Kui proua seda loeb, siis on asi halb." Kutsar pööranud hobuse ümber ja õpetaja ütelnud jälle: "Hans, anna hobusele hästi valu." Jõudnud häärberi ja kuulatavad: surnuaed kisa täis. Läinud tuppa: proua loeb raamatut ja tuba vaimusid täis. Õpetaja pööranud teise lehe külje ja lugenud kunni vaimud kadunud. Kutsar kutsunud õpetaja surnuaia kisa pärast välja. Õpetaja läinud surnuaia ääre ja hüüdnud: "Vait!" Sellepeale jäänud kõik vaikseks. Hansule aga ütelnud õpetaja: "Oleks proua veel 3 sõna edasi lugenud, oleks vaimud kõik ta kaela läinud." Kui asi korda saanud, sõitnud õpetaja uuesti haige juurde.

RKM II 70, 285/6 < Urvaste khk. - Elfriede Siil < Kreeta Köör, s. 1858 (1945/8) Sisestas ja redigeeris Mare Kõiva 2006
Kae', ma võisi sullõ roosisõna kah anda, egas no tuust midägi hääd küll ei olõ', naa' seo ao inemise', näil ei olõ jo säänest usku, ja kah säänest jõudu ei olõ näil, niä' ei saa midägi es' innäst avitada', näil piät iks tõnõ vai tohtrõ iin ja tohtrõ takan olõma.
Naa sõna' andsõ mullõ üts vana inemine. Tiä oll näidega mitu inemiist terves tennü', ja ütel mullõ, ku tä noid andsõ: "Tarkust ei tohi' hauda viiä', ja tedä ei tohi' kah virtsalompi visata. Tarkus piät noilõ jäämä, kes tedä pruuki mõistva'."
Kae', nuu sääntse targa'es saa' inne är koolda', ku nä uma tarkusõ olliva är annu, mõnolõ sääntsele inemisele, keda tä arvas, et tuu võisi kah tõisi avitada'. Nuu sõna' olliva tuudmuudu:
Kolm neitsikeist läts üle mere,
kolm roosikõist oll näil käen,
üts näist uppu, tõnõ lõppi, kolmas kattõ.
Niida kaogu ka ta ruus ku vanakuu taivadõ.
Jumala sisse, poja ja pühävaimu nimel.
Tull sõs tuud roosi kotust, vaih, õigõ' iks, tuud piiri müüdä, kon tiä oll, tull jälh, suurõnõgla silmägä kolm kõrd ümbre vidädä, vastapäivä. Sõs ku vidäsi, sõs tull lugõda kah noid roosisõnnu. Ja näet, kattõ ärh. Tuud es tetä küll suurõ neläbä, tuud võisõ alati tetä', ku vaja oll.

RKM II 72, 121 (1) < Urvaste khk., Kobela k., Tõrvamäe t. - Eha Meister < Emilie Meister, 50 a., Olga Perv, 70 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Roosi puhul võeti sinine paber, tõmmati halli pliiatsiga üle, pandi sularasva peale ning posija posis sõnu.
Kasutati ka tinapaberit.

RKM II 72, 310 (2) < Urvaste khk. - Lea Nahksep < Emilie Tõra, 74. a. (1959) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Põlve arstimine toimus niimoodi, et posia posis haigele põlvele.
Nikatus ja naksatus,
üle põlvõ kukatus.
Siis pidi põlv terveks saama.

RKM II 72, 326/7 (6) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kuidas raviti roosi?
Roosi raviks kõrvetati musti villu ja segati need meega. Pärast asetati need sinisele paberilehele ja pandi roosi peale.
Roosi raviti posimisega. Roosi raviti sellega, et võeti magedat loomarasva, sinine paber ja viidi see külatarga juurde. See kritseldas midagi pliiatsiga paberile, luges rasvale sõnad peale ja käskis asetada paberi roosi peale.

RKM II 72, 340 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Kalju Põldsepp, Antsla keskkooli 6. kl. õpilane < Eva Lindekrään, 84 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Roosi ja kasvajat raviti ühtemoodi - posijal olid nende jaoks sõnad.

RKM II 72, 362 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Tiia Tõnts, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Anna Taaniel, 62 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui oli roos, võeti sinine paber ja sinna peale tõmmati kirjad ja pandi roosile.

RKM II 72, 370 (21) < Urvaste khk., Antsla l. - Avo Timpmann, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Karl Hain, 71 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Roosi raviti vanasti posimise teel. Selleks olid olemas erilised posijad. Nad teenisid raha ja muud elamiseks vajalikku toitaineid posimisega.

RKM II 72, 373/4 (11) < Urvaste khk., Vabaduse kolh. - Hele Peresalu, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Linda Peresalu, 45 a. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Roosi ravimiseks olid erilised nõiad või posijad.
Selleks võeti rasva ja kakskümment kopikat. Kopikas asetati rasva sisse ja posijad või nõid luges sinna sõnad peale. Sellega kästi inimesel ennast määrida.

RKM II 72, 378/9 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Aili Nahksep, Antsla Kk. õpil. < Albert Nahksep, 54 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui oli roosihaige siis ema läks posija juurde ja võttis kaasa sulavõi. Posija luges sõnad peale ja siis toodi see koju. Pandi sinise paberi peale. Posijale maksti raha.

RKM II 72, 383 (7) < Urvaste khk., Antsla l. - Helve Neeve, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Anna Lindegrön, 74 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Valgamaal Koiva jõe ääres elas üks mees, keda kutsuti Suriks. Tema poole pöördutigi roosihaiguse puhul. Kaasa võeti rasva, mis pidi olema värvilisel (sinisel) paberil. Samuti võeti kaasa ka viina (selle juures pidi olema ka kosti) "arstile". Antud rasvale tema luges (posis) ja segas pikema raudnaelaga sõnad peale. Koju tulles

RKM II 72, 409 (5) < Urvaste khk., Antsla l. - Hele Absalon, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Ida Absalon, 75 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Roosi raviti sellega, et võeti magedat loomarasva, sinine paber ja viidi see külatarga juurde. See kritseldas midagi pliiatsiga paberile, luges rasvale sõnad peale ja käskis peale asetada.

RKM II 72, 424 (5) < Urvaste khk., Antsla sovh. - H.-M. Õllis, Antsla Kk. 7. kl. õpilane < Mari Õllis, 63 a. (1960) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Ravijad ja targad oli põhiliselt vanad inimesed. Neil olid omad rohud, sinna sisse lugesid nad sõnad. Hiljem jagasid nad rohte kellele tarvis. Mõned andsid ilma, mõned võtsid natuke toitaineid. Mõned aga nõudsid väga suurt hinda.

EFA I 9, 248 (1) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. - Mare Kõiva < Ellen Aia, 26 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Ma olen käinud mitme rahvaarsti juures Võrus ja korduvalt Tallinnas Koidu juures. Olen saanud alati neilt abi. Mõne aja pärast tulevad küll haigused tagasi, nii et lõpilikku abi ma ei ole neilt saanud. Koidu ravis seljale vajutamisega mind. Ta oli väga lahke inimene ja viisakas, temaga oli väga meeldiv suhelda.

EFA I 9, 251 (4) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. - Mare Kõiva < Tiiu Kurg, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Ma käisin Laine Rohu juures tihti. Ravimas ja siis juttu puhumas. Nüüd enam ei saa Laine juurde minna, nüüd on tal see abiline, see ei lase segamatult rääkida. Kontakti on vaja leida sellise ravitsejaga. Nagu vanasti, siis sai Lainega pikemalt kõneleda igasugustest asjadest, haigustest ja kuidas neid ravida tuleb. Praegu see naine segab vahele ja ajab minema.

EFA I 9, 251 (5) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. - Mare Kõiva < Tiiu Kurg, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Võrus ma olen käinud Haraku juures, tema on Laine pool õppinud, selline lühem mees, turske. Temaga saab pikemalt kõnelda, kui sul on mingi probleem. Ta pendeldab, pendliga võtab selle haige koha välja. Ja siis on nagu Laine pool, siis tema juures peab ka endal kaasas olema igasuguseid asju, viina ja muud, siis ta teises toas ta teeb nendega midagi. Ma ei ole kunagi küsinud ka, et mis ta seal siis teeb.
Mul tüdrukul oli õlavarreluu katki, nahk hoidis ainult, Siis ta oli kipsis ja arst arvas, et midagi kahe nädala pärast saab kipsi maha võtta.
Viin ja suhkur olid kaasas ja läksime siis Võrru Haraku juurde, siirup oli ka ikka juures. Harak vaatas tüdrukut ja ütles, et kolme nädala pärast saab kipsi maha võtta. Neid, mis meil kaasas oli, siis pidi tarvitama. Ja kolm nädalat oligi tal käsi üleval. Ei saanud kahe nädalaga korda. Vaata nii kaua oli käsi üleval olnud, et käsi oli sinine ja paistes. Tüdruk lasi käe alla, siis läksime, Haraku juures käisime. See hakkas kohe kätt pigistama ja hõõruma.
Võrus ütledi, et seda kätt enam korralikult tagasi panna ei saa. Siis selle Haraku juures käimisega saime käe korda. Ma lastearstile ütlesin, et me tegime ise ravi, küll ta imestas, et nii hästi korda saime.

EFA I 9, 251/2 (6) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. - Mare Kõiva < Tiiu Kurg, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
88. aastal ma käisin Laine /Laine Roht/ juures kui mul see operatsioonijant oli. Tema mind tookord aitaski. Ma olen tänu temale kahest operatsioonist pääsenud. Viimane kord kestsid kuu aega uuringud. Ma tarvitasin rohtusid, mis ma sain sealt. Ja siis käisin Haraku juures, tema vaatas ja ütles, et kujud on ära. Pandi mind arsti juures ultraheli alla, alaguses oli seal kõik selgelt näha ja siis kui tagasi läksin, siis oli kõik kadunud. Nagu poleks midagi kunagi olnudki.
Aga siis 88. aastal olid mul suured valud sees ja ma käisin uuringutel. Laine ütles mulle tookord täpselt ära, mis mul viga on ja mis mul ära võetakse. Ta ütles, et sul on sees värske veri, kapseldunud veri ja roiskunud veri.
Tartust arsti juurest tulin, siis tulin kohe Laine juurde. Tema rääkis, mis mul viga on. Ja siis haiglast olin käimas, siis läksin jälle tema juurde. Ta aitas kaasa. Tema pani mul osa verd kapslisse, pool oli kapseldunud, see mind aitas. Enne operatsiooni, siis käisin sealt läbi. Laine oli akna peal ja mina olin teisel pool aeda. Rääkisin, et ma pean operatsioonile minema ja tema ütles, et mine julgelt, et ma aitan kaasa ka, et kõik läheb hästi.
Ja siis kui mulle öeldi, et nii imelikult hästi kõik oli, et õnneks oli väga palju kapseldunud verd ja roiskunut oli vähe sees, see oli täpselt nagu Laine ütles. Ja tema aitas selle kapselduda.

EFA I 9, 252 (7) < Urvaste khk., Antsla v., Lusti k. - Mare Kõiva < Tiiu Kurg, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Ma olen kolm korda käinud Viktori juures. Tal on ravipildid väljas ravimise juures ja, ja nüüd ma olen omale ka ostnud neid. Tüdruk koolis kuulis esimest korda, et Viktor tuleb ja siis ma panin ennast ja kaks tütart kohe vastuvõtule kirja. Ta vajutab kõik punktid välja.
Siis temaga oli see huvitav lugu, et kui ma tema ravipiltisid vaatasin, siis ma sain poolteist nädalat ilma prillideta vaadata.
Me ostsime ühe töökaaslasega endale ka suure pildi ja mõned väikesed ravipildid. Kui paned väikese ravipildi veeklaasi peale, siis on veel kohe teine maitse.
Ma helistasin Viktorile nüüd, mind huvitas väga tema seisukoht. Juhtus selline imelik lugu, et pilt sulas kokku, see ravipilt, niimoodi ümmarguselt. Aga see oli niisugune kõne, et alguses ma kuulsin, aga siis vajus kõne ära, jäi vaikseks, ma ei eraldanud sõnu ja ei saanud aru, mida ta mulle vastas.
Raadiost ma sain ka abi, kui ta raadio teel ravis ja loenguid pidas, mulle see aitas.
Viktor ütles mulle, kui me kokku saime, et sa oled nõid, sa pead hakkama tegutsema. Ei tea siis.

EFA I 9, 255/6 (1) < Urvaste khk., Antsla v., Madise k. - Mare Kõiva < Eevi Madissoo, u. 45 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Sass, Vigala Sass on siin mitu korda käinud. Tema Taali Arnoga käis. Ta oli Antslas loengut pidamas, siis ma väga palusin, et ta tuleks meile koju. Tütrel oli allergia ja siis ma väga palusin teda, et ta tuleks ja vaataks. Sass tuli siia ja pani jalad laua peale ja lasi omal kõik lukud vallale, alt ja ülevalt. Et ihu peab puhkust saama.
Taali Arnoga tulid, siis ma eemalt vaatasin, et üks mees tuleb, ja siis pärast ma vaatasin ja nägin muud, nad seisid seal tammi peal. Ja siis ma vaatasin, et jumal, kui ilus naine see on, et see ei ole üldse mees, see kes Taaliga kaasas on. Pärast sain aru küll, aga kaks korda pidasin teda naiseks.
Taali Arnoga nad koos käisid, aga Arnot ta ei sallinud sugugi. Kogu aeg ütles halvasti. Ja et Arnol on halb väli ja. Aga ta naisel ravis vähi ära. Lõi naist ukse juures. Nii kõvasti lõi, et see pidi ümber kukkuma valu pärast. Aga sai veel pidama. Ja peale seda hakkas paranema.
Nende meie maja suurte akende kohta ta ütles ka, et need on täitsa valesti. Need talle ei meeldinud. Aga jälle Jelena Välbe, tema käib mul sageli siin, ja temale meeldib hirmsasti siin teise korruse peal. Siin ta elab ja puhkab tavaliselt terve nädala. Just selles toas. Ja need aknad meeldivad temale ka.
Vigala Sass tuli esinemise aeg saali ja ütles kohe, et kõik naised on alt haiged. Et jalg on üle põlve ja neil on alt haige. Kõik olid nii pabinas, istusid kohe jalad kõrvuti.
Pärast tuli siis meile ja me istusime siin ja sõime ja, ja ta ütles mu tütrele, et: „Sa ilus süüta loom!“ Tüdruk oli siis 18-aastane, see oli näost nii punane, tal higi voolas kõik sirinal kohe alla. Mõtle 18-aastane ja kõigi teiste ees ütleb niimoodi südamest: „Sa ilus süüta loom!“
Oi ta ütles! Mulle ütles nii hullusti, ja siis vennanaine on mustlane või seda verd, sellele ütles kohe nii halvasti. Ütles kohe, et see on lipakas. See nuttis. Kõik ütles. Ja siis muidugi selle allergia vastu õpetas ja andis rohtu. See aitas küll.
Ta käis siin mitu korda kohe.

EFA I 9, 257 (1) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Mare Kõiva < Riina Lepp, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Ilmar /Riina Lepa 40-a. mees/, tema usub rohkem neid asju. Ilmar käis Rosma ala, sinna selle nõia juurde, kes ära põles /Marta Ammer/. Meil varastati raha ära, siis ta läks sinna, et laseb järele vaadata, et kes seda tegi ja ehk saab raha kätte. Seal see pani klaasi veega küünalde vahele, kahele poole klaasi pani küünlad, ja siis sinna klaasi sisse tuli nägu. Ilmar nägi küll seda nägu. Naise nägu oli. Tõmmu, pikkade heledate juustega.
Meil oli külas küll üks selline. Põliselanik ta es ole, külas sees es olnu, oli üts väl'last tulnud inimene. Ilmar tuli kodu ja nägi seda, täpselt tema.

EFA I 9, 257 (3) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Mare Kõiva < Riina Lepp, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Ja siis ma olen endal diagnoosi võimeline panema. Teistel ka, aga ega ma seda ei tee, ma teadlikult kohe ei ütle. Mul tuleb nagu iseenesest pähe, et mis asi see võib olla. Mu endaga oli niimoodi, et ma tundsin endal kollatõve ette. See oli mitme aasta eest. Nagu ühel päeval ajas kangesti jooma ja siis ma mõtlesin, et nüüd ma olen kollatõppe jäänud. Midagi tervisel viga ei olnud, ei mingeid märke. Ja siis peale seda nagu tekkis selline vastumeelsus igasuguste toitude vastu ja jooma ajas - ja nii üks ligi kaks nädalat, ennem kui juba tunnused hakkasid välja lööma, ja siis ma läksin arsti juurde ja ütlesin, mul on kollatõbi. Ja õnn, et organism sundis sedasi toite valima, sellega ma kergendasin edal tublisti seda haiguse käiku. Alguses veel arst nagu hästi ei uskunudki.
Teine kord tundsin endal emakavälise raseduse ära. Tuli selline mõte pähe. Kui valud äkki hakkasid, siis ütlesin kohe arstile, aga see ei uskunud. Laskis proovid teha ja. Siis käisin veel nädala ringi, uuesti valud, siis ikka sai selgeks, et mul oli õigus. Muidu mul on ju neli last ja kunagi midagi niisugust ei olnud, nii et selle tõttu arst ka ei uskunud. Ma ise ka ei kujuta ette, et mille peale mulle see mõte täpselt tuli.
Aga Ilmar keelab jah igasuguste asjade üle mõtlemist ja nende kohta millegi ütlemist. See läheb mul hästi kohe täide.

EFA I 9, 257 (4) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. - Mare Kõiva < Riina Lepp, 40 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Võrun Haraku man käisin. Temale tuleb kaasa võtta ja siis millegi peale ta loeb või teeb midagi. Mulle ta luges või peale. Ta on Laine pool, Kaika Laine pool, õpnu arstimist. Harald Harakas või mis ta oli. Lühike mees, turskem, paar korda nädalas võtab haigeid vastu.
Liina käis tüdrukutega ka paar korda seal. Niisama tüdrukute asju küsimas.

KKI 62, 417/8 (25) < Urvaste khk., Uue-Antsla v., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 a. (1973) Sisestas Kristiina Hüvato 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Koikkülä arst, tuu ütli õks õt nõid om. Suris kutsuti.
Õt naase olli lännu Suri manu. Ku pallo noid munnõ oll olnu, olli arvanu, õt neid saa õks pallu [Surile arstimise eest honorariks anda], pandunu puhmu ala osast munnõ. Lännü tagasi munnõ ar võtma. Olnu hussi õnnõ puhmõ all.
Ma latsõn veiga pinni pelksi. Üts võõras pini minnu ehmat, sis ai põlvõ pääle sääntse paisõ. Esä läts Suri manu, võtt leevämuru, lask pääle puhku, tõi kodu, võidsõ põlvõ tuu muruga. Sis sai terves. Ma'lli sis vast kümme aastakka vana.
Suri kuuli ar, sis ollõv poja kätte jäänu nu sõna. Sis kui poig ar koolnu, sis jäänü pojanaase kätte.
Mul oll väikene veli kuvvõ aastanõ. Üts võõras naane tull, ütel, õt kui sa last häste ei hoia, sis ma vii soo väikese velle sul ära. Sis ma jäi haigõs. Veiga pelksi ja hoijõ tuud velle. Sis esä käve jäl Suri man. Esäl oll mul tii selge Suri poolõ. Üte suurõ järve veeren tä elle. Tä oll hää kroosi arst ka. Kroos vai ruus - paistõti, nakas punõtama ja valutama. Tuu saa hiitümisest õks vai pelgämisest.

RKM II 250, 167 (7.1) < Urvaste khk., "Edasi" kolh. - Thea Haabmets, Antsla Keskkooli õpil. < Alfred Kaart (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kell arsti väits oll man käünü, toda Suri vägi enämb es avita.

RKM II 250, 167 (7.2) < Urvaste khk., "Edasi" kolh. - Thea Haabmets, Antsla Keskkooli õpil. < Alfred Kaart (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ükskord oli laps haigeks jäänud ja viidi Koikküllä Suri manu. Suri oll ülnü: "Assa, vanamehe räbak, kas sul marjaterri kuun vähä oll, et sa selle latsõlõ es anna." Ta oll andnu juuki ja lats sai terves.

RKM II 250, 167 (7.3) < Urvaste khk., "Edasi" kolh. - Thea Haabmets, Antsla Keskkooli õpil. < Alfred Kaart (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Läts oll kärnane ja viidi vana Suri manu. Suri oll tuhka pääle raputanu ja valgõ lina pääle katnu. Hommikul oli olnud ilus noor roosa nahk asemel.

RKM II 295, 261 (87) < Tartu-Maarja khk., Ülenurme k. < Novgorodi kuberm., Borovitši kreis, Orehhovo k. < Urvaste khk. - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972 Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Roos.
Novosibirski oblastis läks naine palja jalu hommikul välja. Sai roosi jala sisse. "Tseltuuno" vanatüdruk piiras suure nõelaga roosi, luges oma keeles sõnu vee peale ja andis naisele juua. Roosiga jalg sai terveks.

RKM II 371, 469 (37) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. < Semjonovka k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Anna Aaver, s. 1910 (1984) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Venemaal oli neid arste ka. Puhkusiva piale ja kraapitsiva rauda ja roostet piale. Pobisiva esi viil sõno piale. Kui jalg nikastus, siis ta silus ja posisi piale.
Üks eestlane arstis ka. See olli viil sugulane meile. Meie oma naariva ta üle. Eks ta raamatust vist õppis arstima.

RKM II 371, 483 (69) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. < Semjonovka k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Anna Aaver, s. 1910 (1984) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Aga roosi arstis mu ämma mammagi. Mulle ta seda es õpetanu. Ta kirjutas sinise paberi pääle ja pandis selle roosile pääle ja valu kadus ära. Ei tea kust ta seda sinise paberi panemist õppis. Sõnu teadis temä meheesä ja kui ta suremisel oli siis õpetas minu ämmale edasi. A ämm minule es õpeta.

RKM II 391, 428 (16) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Emilie Kõiv, 87 a. (1985) Sisestas Anu Varik 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kaks korda põdesin roosi. Ükskord ehmusin, kui triikraud kukkus kõrgelt maha. Põsk ja kael läks punaseks ja kõvaks ning valutas. Teine kord oli rinna sees, kui laps oli väike. Siis üks vana naine Kraavilt posis ja kompis rinda, valas rohtu peale ja sai terveks.

RKM II 391, 433/4 (29a) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Maimu Patte, 57 a. (1985) Sisestas Anu Varik 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Seda lugu kuulsin nädal tagasi oma kooliõelt, kes elab Sangastes. Tema poeg hakkas mõneaastaselt põdema haigust, mida ükski arst ei suutnud ravida. Käidi lapsega Tartus, Tallinnas, Riias, Moskvas, Jaltas, kuid arstid raputasid päid ja imestasid: "Pervõi raz vizhu!" Nimelt tekkisid lapsel kaelale, kaenla alla ja kehale paised, mis lõhkedes jätsid haavad, mis ei paranenud. Laps oigas valude käes ja lõpuks ei saanud riidessegi panna, ainult lina ja teki sisse. Vanemad kuulsid Lätimaal olevat imearsti, kuhu sõideti (Alunurme lähedal). Naine lubas lapse terveks teha ja tegigi. Kolm korda käidi seal, ta määris mingi salvi ja viinaga. Kohe esimese käimise järel hakkasid haavad paranema. Praegu on poiss Olustvere tehnikumi lõpetamas, aga arst on surnud. Kui mindi tasu viima, oli maetud juba.

RKM II 391, 435 (30) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Maimu Patte, 57 a. (1985) Sisestas Anu Varik 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Minu vanaema (sünd. 1960. a) uskus igasuguseid nõidusi ja kunste. Kui olime õega väikesed, kaitses ta meid halva silma eest. Kui meil käis keegi pruunide silmadega võõras, ütles ta, et lapsed võivad haigeks jääda. Ta pani kööki kivile püssirohu põlema ja võttis meid sinna suitsu sisse, tekk üle pea. Samuti andis ehmumise korral suhkruvett ja püssirohtu, mis oli väga hea hapu. Kui käel oli sammaspool, siis piiras ta seda aknalt võetud higise sõrmega ja ise pobises. Piiras, s.t vedas sõrmega vastupäeva ringe. Olime võrdlemisi terved lapsed. Vanaema oskas palju laule, millest osa rahvalaule, mõnest jäänud ainult katked meelde. Ta suri 1946. a. Ta olevat ka ise võinud nõiduda (ei usu, aga tema minia, minu ema, ütles).

RKM II 428, 66 (6) < Nõo khk., Erumäe k., Loigu t. < Urvaste khk., Antsla l. - Mare Kõiva < Veera Unt, s. 1907 (1988) Sisestas Salle Kajak 2009
Üts ennustaja oli, rentis suure tua ja küll sial käis rahvast. Mõne tulliva välla ja nutsiva, et nii õigede ütles ära. Too oligi, kes mulle ka õigede ütles, tuu kaardipandja. Et toda es saa ma omale.

RKM II 462, 418/9 (a) < Kanepi khk., Kõllaste v. - Leida Hani (1993) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Siis tahtsin teile veel kirjutada mida mina nõidustest arvan. Mina neid lihtsalt ei usu see usk kadus mul juba lapsena. Elasime tol korral Urvaste vallas Koigu koolimaja lähedal. Ühel tuisusel õhtul tuli naabri talu perepoeg meie poole ja palus minu ema et see teeks nõia paberi tema haige tädi jaoks, tädil põlv paistes ja valutab ajanud teda Antslasse päris nõia juurde. Aga ilm sadas ja tuiskas nii hirmsasti et kartis teelt ära eksida. Ja ilma selle nõia paberita ta koju minna ei tohtinud. Minu ema nõia sõnu ei mõistnud aga selle paberi ta tegi võttis vihu kaaned ja hõõrus pliiatsiga ta peaaegu mustaks tegi sinna veel ristikesi ka pääle ema oli kunagi seda näinud hõõrus veel paberi rasvaga kokku. Mees istus ja ajas sääl juttu nii kaua kui Antslas käimise aeg täis sai ja läks koju. Juuli tädil ikka jalg valutanud, aga kui paber pääle saanud siis valu kadunud ja tädi põlv saigi terveks. Säh sulle siis nõidust.

RKM I 19, 224 (248a) < Urvaste khk., Karula v., Antsla - Valter Kangur < Emilie Markvardt-Voolaid, s. 1908 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Nõidu oli palju, käidi nende posijate juurde.

RKM I 30, 310/1 (h) < Kanepi khk., Ihamaru k. - Veera Hiller (1993) Sisestas Salle Kajak 2009
See juhtus Eesti valitsuse lõpus.
1957. aastal rääkis Urvastest Teelaht papi ja Silm Elmar, kuidas neil lõpnud ära kaks lehma ja oli hirm kolmanda lehma üle.
Pannud hobuse ette ja läinud naisega Koikküla poole minema. Võtnud ka kaasa pudeli viina ja veel palgaks söögikraami.
Suri oli selle arsti nimi.
Suri vaadanud neid ja ütelnud ära mis teil mure on. Noh viin andke siia ja ma teen rohu selleks. Kui rohi oli tehtud ütles Suri, et minge nüüd koju ja andke see lehmale et teil on kodus must lehm ja see on teil juba haige. Ega kodunt lahkudes ei olnud veel lehm haige, aga Suri teadis ära, et lehm on juba haige ja musta värvi.
Ja ütles ka seda, et kui te õue koristate või pühite, et te siis ei vii prahti kunagi tee peale. Mida nad sel kevadel olid juba teinud ja senna oligi see koer maetud.
Eks oli mõni needinud seda prahti. Suri käskis prahi ära põletada.
Suri oskas ka roosi ravida, mida tookord ükski arst ei osanud ravida.
1950. a. käis Antsoo Minna mitu korda Antslas arsti juures, aga jala sääre peal oli roos ja korraks võttis naha haavale peale ja varsti jällegi leemetas.
Aga ühel heal päeval ütles minu sõbranna ema, et Minna lähme Koiküla Suri juurde. Panid ka kolhoosihobuse ette ja läksidki. Suri luges sõnad peale ja pani rasvase rohu taolise peale ja varsti oligi jalg terve. Ja tänu Ader Salmele kes oli hobusejuht ja teejuht. Vana Suri andis sõnad üle pojale, see oli joodik, kaotas võime.