Urvaste pärimus

Naljad

ERA II 22, 77 (25) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas ja parandas Mare Kalda
Ühel mehel olnud väga kuri naine. Ta peksnud alati meest. Kord kui naine meest jälle peksnud, nii et sellel valupärast vesi silmis, tulnud parajasti üks võõras tallu. Naine jätnud muidugi peksmise katki. Mees aga pühkinud silmi ja ütelnud ise: "Naera nii seda naiste nalja, et silmad vesised!"

ERA II 156, 493/4 (8) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - A. Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Kontrollis Kadi Sarv *red.
Kuis vanast oli aiga ja laste sündi arvatud ja loetud.
Õpetaja oli läinud kord tallu, näind talus palju lapsi, küsind peremehelt, et "Kuule vana Jaan, kunas sul need lapsed on sündind ja kui palju sul neid om?" "Opõtaja-härra, pallu mul näid om veel? Kats tükkü om innitse naisõ latsi, Piip om Paabust vanõmb, Jüri Mari järgmine, kats paari katsikid, mullunõ, ülemullunõ ja tinav-astanõ." "Kunas na siis sündünü omma?" "Innitse naisõ latsõ omma tõnõ tsia-ravitsemise (kui hakata sigu toitma sügisel) aigu, tõnõ linaropsmise aigu (ka sügisel). Piip sündü piitripääväl, Paap paavlipääväl, Jüri jüripääväl, Mari maarjapääväl, edimäne paar katsikid katrepääväl, tõnõ paar tõnnispääväl, mullunõ mihklipääväl, ülemullunõ jakapääväl, tinavunõ jaanipääväl. Opõtaja-härrakene, nii nä olli kõik!"

ERA II 63, 442 (7) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Üts miis lasknu peeru ja ütelnü vanajuudale: "Võta kinni'!" Vanajuudas nakanu takan ajama, ei ole enne perile saanu, ku Hispaania piiri pääl. Sis piitsaga löönü, sis sinine suits jäänü järgi peerol kah.

ERA II 156, 493/4 (8) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Anna Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Kuis vanast oli aiga ja laste sündi arvatud ja loetud.
Õpetaja oli läinud kord tallu, näind talus palju lapsi, küsind peremehelt, et "Kuule, vana Jaan, kunas sul need lapsed on sündind ja kui palju sul neid om?" "Opõtaja-härra, pallu mul näid om veel? Kats tükkü om innitse naisõ latsi, Piip om Paabust vanõmb, Jüri Mari järgmine, kats paari katsikid, mullunõ, ülemullunõ ja tinav-astanõ." "Kunas na siis sündünü omma?" "Innitse naisõ latsõ omma tõnõ tsiaravitsemise (kui hakati sigu toitma sügisel) aigu, tõnõ linaropsmise aigu (ka sügisel). Piip sündü piitrepääväl, Paap paavlipääväl, Jüri jüripääväl, Mari maarjapääväl, edimäne paar katsikid katrepääväl, tõnõ paar tõnnispääväl, mullunõ mihklipääväl, ülemullunõ jakapääväl, tinavunõ jaanipääväl. Opõtaja-härrakene, nii nä olli kõik!"

H III 9, 763 (10) < Urvaste - Gustav Seen (1889).
Ei hüppa puhas särk ja tühi kõht, vaid hüppab must särk ja täis kõht.
b) Rikas lats tul´l sannast puhta ammõga valla ja nakas rõõmu peräst karglõma. Ta utel vaesõlõ latsõlõ, kes kurvalt kõrvalt kai: "Tulõ tandsi ja karga kah! Sa sait nigu minagi puhta ammõ!" Too pääle ütel vaenõlats: "Ega sul no puhas amõ ei karga', sul kargas täüs kõtt!"

H III 9, 764 (12) < Urvaste, Koigu v. - Gustav Seen (1888).
Aeglase ja kõhkleja narritamine.
Arvata kümne ajasta eest kooli Koigu valla mees Kaarli Küünäl, keda "väümehes" kutsuti, Ta ol´l väega aiglanõ mees olnu,kes inne mitu kõrd tehkse ja puhkse, ku ta midä ette võtt. Täl oll too mood olnu, et ta alati, ku ta midä mõtõl, katõ käega pääd süütse. Ku ta ütskõrd jälleki parajast pääd süütse, tsusaś tälle timä sõsaramees Juhan Rehkenberk ar´ja peiu ja ütel: "Sui tooga indä pääd, ku sa tahat!" Toost aost üteldäs, ku kiä tõsõlõ midä äkki kätte tsuskas: Tsusaś nigu väümehele ar´ja peiu! Muial ei olõ' ma tood sõnna kuulu' ku Koigu ja Urvastõ vallan.