Urvaste pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

ERA II 22, 83 (19) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kui toomel marjade asemel kaunad ilmuvad, siis saavat halb odra suvi.

ERA II 22, 77/9 (1) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Els Türk (1929) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Mare Kalda
Kevadel, enne kui kari metsa aeti, olnud karjusel palju vaeva kepi otsimisega. Kepiks kõlbas ainult pihlakapuu, kuid peale selle pidi see veel üksik puu olema, kost kepp võeti. Kepile tehti siis auk sisse ja sellest sai siis karjase kepp.

RKM II 53, 497/8 (2) < Urvaste khk., Linnamäe v., Riianiidu t. - Liivi Palu < Olga Höödrejärv (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui lammas poja ära põlgas, siis võta pahema käe kinnas ja viska tee peale kolm korda, ja viskama peab siis, kui teed mööda parajasti keegi läheb. Ta peab ütlema: "Kuradi lammas põlgas poja ära!" ja teisel päeval pidi lammas poega juba hoidma.

RKM II 53, 16 (8) < Urvaste khk. - Leili Kannukene < Kati Toom, 83 a.(1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui võid tehti, siis lauldi:
Kokku, kokku, koorõkõnõ,
mii naisõ võiukõnõ.
Mii või kokku,
külänaisõ kaklõmä.

RKM II 53, 296/7 (6) < Urvaste khk. < Võru - Hell Veermaa < Meeta Veermaa, s. 1898 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kord oli läinud üks noormees Suri juurde abi otsima ja viinud Surile ka viina. Suri oli võtnud viina, valanud edasi ja hakanud naelaga segama ja ise lugenud sõnu: "Issand Jummal, ilmuta ette." Poiss oli selle peale naeratanud. Kui ta oli hakanud kodu minema, olid olnud hobusel jalad kanged. Ta oli läinud Suri juurde tagasi. Suri oli ütelnud, et see on sellepärast, et ta oli teda naernud, ja oli käskinud minna Jumala nimel. Nüüd oli hobune läinudki edasi.

RKM II 225, 122 (20) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kar'usõ enne, kui karja lätsivä, avitiva perenaisi, tüdruku kerisivä langu ja poiskõsõ ragusiva haku.

RKM II 225, 127/8 (32) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl tolle sama Niidumaa vanaesä, tuu käve enne päevätõsõngut risttii pääle, kus tõsõ talu kari käve, tuut liiva sõgõlman. Tõsõ talu kari käve üle. Ja näet, kas mõnõl lambal lät's jalg katski või lehmäl läits jalg katski, sääntse hädä ol'l. Tä ol'l tõisõ tallu veinu munnõ. Pandsõ kas tarõ läve ette või lauda ette. Tõnõ ol'l ütele vanale mehele seletänu. Tuu vanamiis ol'l opanu, et võta üt's rattarumm ja panõ tõnõ ots kinni. Panõ nuu muna sisse sinna' ja üt's puu rummi pääle. Kässi lättele viiä. Keeväläte kutsuti. Ma ole ka sääl käünü. Sõs jäi tuu miis haiges, kes noid munnõ vei. Kui tuu miis, kes tuu rattarummu lättele vei, lit's tuut rummi sügävämbäle, sis jäi tõnõ miis haigõpas, aga kui ta välläpoolõ tõmmas, sis sai parõmbas ja nii terve aasta. Üt'skõrd naine ol'l ütelnu, et lasõ inemene vaivast vallalõ, mis sa vaivat inemest. Sis ol'l miis lännu ja touganu õige kõvast toda rummi sügäväle, sis olli käünü suur murrin ja kollin ja tõine miis surri ärä. Tuu om tõestisündenu lugu. Ma tiiä noid inimesi. See olli Nursin.

RKM II 225, 403 (1) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Odrategemine om ää, kui männiossa luuka nakasivä minemä.

RKM II 225, 404 (2) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui ilm om ilus, sis külveti lina - saavat lina puhas.

RKM II 225, 404 (3) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga om vil'lä tegemine paremb. Kartul vana kuuga, sis saa kartul muredamp, noore kuuga om vesine. Kui noore kuuga külvad erne, sis saava pehme' erne'. Kui vana kuu kuiva sisse lääb, siis saava kaleda. Uba kasus ää vana kuuga ja varra, saa pehme.

ALS 2, 665 < Rõuge khk., Nursi v. < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Konstantin Tannenthal < Kadri Mesi, 64 a. (1929) Sisestanud USN
Sõmmerpalu mõisa prouga ei tohtinud põrsid kaema minna. Kord vaatas ta sealauta. Siga hakkas sööma kohe põrsid. Mina ütlesin: "Proua, kurat, mis sa sigu ära kaenu." Sellest sai abi, sest siga jättis pojasöömise. Kaks poega oli siiski jõudnud ära süüa, teised aga jäid ellu.

ALS 2, 697 < Urvaste khk., Vagivere k., Piho t. - Konstantin Tannenthal < Jaan Kostari (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009 [puu/vet]
Osaliselt aitab köha vastu, kui loomale anda kuuse- ja männikasude keedist ning lasta hingata sisse ka seda auru (loomal).

ALS 2, 699 < Urvaste khk., Vagivere k., Piho t. - Konstantin Tannenthal < Jaan Kostari (1929) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009 [astro/hobune]
Hobuste ruunamine sünnib “täüvve kuuga”.

E, Stk 9, 104 (6) < Urvaste khk., Antsla v. - Paul Voolaine < pr. Antsov (1921-2) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010, kontrollis Mare Kõiva 2010
Piimanõid.
Jaanilaupäev õhtu laulis üks vana naisterahvas ikka:
Mulle piima, muile nüssikud,
Liigu, liigu
Mul oma põrsseid, muil om immo.
Kes naise häält kuulis, sel surnd põrsad ära.
Jaanipäev mu lehma uttar paistet.
„Vana naine võtt kirve, pudeli, väidse ja näitas pudeli päält jaaniõdagult (õhtul) lauljat naist. Lehm jäi kolm nisaga. „Kui sanna läät, kae kas om putsi karvu?“ Arst ütles: „Kel pole, need on piimanõiad.“

E II 4 (27) < Urvaste - M. J. Eisen. Sisestas USN
U. Antslas räägitakse, et Jaani hommikul vaja enne päeva perenaisel metsa huigata: Lehm sulle, piim mulle. Nii tehtud, anda lehm kogu suve rohkesti piima.

RKM II 72, 119 < Urvaste khk. - Eha Meister < Emilie Meister, 50 a., Olga Perv, 70 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Rahel Laura Vesik 2006
Kui siga ei söönud, keedeti sigureid ja anti seale süüa.

RKM II 72, 121 (2) < Urvaste khk., Kobela k., Tõrvamäe t. - Eha Meister < Emilie Meister, 50 a., Olga Perv, 70 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kui lammas põlgas pojad ära, siis mindi ristteele ja kui mõni mees tuli, hüüti, et: "Külamees, lammas põlgas pojad ära!" Siis teinekord lammas ei põlgavat poegi ära.

RKM II 72, 329 (12) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Millist toitu anti imikule?
Riide sisse pandi leiba ja suhkrut ning köideti kinni ja seda anti imikule toiduks.
Sai pandi närtsu sisse suhkruga ja anti seda imikule imeda.

RKM II 72, 341 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Kalju Põldsepp, Antsla keskkooli 6. kl. õpilane < Eva Lindekrään, 84 a. (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Imiku jaoks mähiti riidelapi sisse nätsutatud pehmet leiba ja lasti seda imikul imeda.

RKM II 72, 374 (13) < Urvaste khk., kolh. "Vabadus" - Hele Peresalu, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Linda Peresalu, 45 a. (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Imikule anti leiva, suhkru ja saia segu, mis oli pandud marle sisse. See pisteti imikule suhu, mida ta ise nudsis.

KKI 62, 414 (15) < Urvaste khk., Maasiksaare t. < Urvaste khk., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 (89) a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Eläjet tapõti pehme aoga, õt sis ei lää liha kokku, ko keedät. Oll õigõ küll, ega võlss es olõ kah.

KKI 62, 414 (16) < Urvaste khk., Maasiksaare t. < Urvaste khk., Kõlbi k. - Veera Pino < Minna Kallion, 90 (89) a. (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambet pöeti õks noorõ kuu pehmega ja kuu vahepääväl - ku es olõ nuurt es vanna kuud.

RKM II 135, 637/8 (6) < Urvaste khk., Vana-Antsla al. - Hele Hirse, Antsla keskkooli õpilane < Emiilie Hermlin, 56 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Lõikuslaul
Lõpe, lõpe, põllukene, helele, helele
saa otsa saarekene, helele, helele
käi kokku käärukene, helele, helele
vähene sa väljakene, hele, helele.
Et saaks väljad karja käia, helele helele
kõrred veiste veeretada, helele helele
mäed sälu mängida, helele helele
kesad kitse keerutada, helele helele.
Kui ei lõpes, siia jätan, helele helele
siia jätan sirgu süüa, helele helele
siia kure kummardada, helele helele
lõokese lõpetada, helele helele.
Lõika, lõika, sirbikene, helele helele.
kogu kulla rauakene, helele helele
et saaks sirpi seisamaie, helele helele
tagatuppa tikkumaie, helele helele.

RKM II 225, 121 (15) < Urvaste khk., Aladi k. < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Küündläpäiv ei tohi kangast kutta, sis vana Küünäl pist pää otspajast sisse ja ütel, et:
“Kahja kangakudajallõ,
viha villategijälle!”

RKM II 225, 122 (20) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kar´usõ enne, kui karja lätsivä, avitiva perenaisi, tüdruku kerisivä langu ja poiskõsõ ragusiva haku.

RKM II 225, 124 (27) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäeväs tetti sõira. Kar´us tek´k ilusa' krantsi' lehmile pähä ja perenaine an´d kar´usõlõ sõira. Kar´usõlõ tetti eräldi sõir, väike.

RKM II 225, 127/8 (32) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Sääl tolle sama Niidumaa vanaesä, tuu käve enne päevätõsõngut risttii pääle, kus tõsõ talu kari käve, tuut liiva sõgõlman. Tõsõ talu kari käve üle. Ja näet, kas mõnõl lambal lät´s jalg katski või lehmäl läits jalg katski, sääntse hädä ol´l. Tä ol´l tõisõ tallu veinu munnõ. Pandsõ kas tarõ läve ette või lauda ette. Tõnõ ol´l ütele vanale mehele seletänu. Tuu vanamiis ol´l opanu, et võta üt´s rattarumm ja panõ tõnõ ots kinni. Panõ nuu muna sisse sinna' ja üt´s puu rummi pääle. Kässi lättele viiä. Keeväläte kutsuti. Ma ole ka sääl käünü. Sõs jäi tuu miis haiges, kes noid munnõ vei. Kui tuu miis, kes tuu rattarummu lättele vei, lit´s tuut rummi sügävämbäle, sis jäi tõnõ miis haigõpas, aga kui ta välläpoolõ tõmmas, sis sai parõmbas ja nii terve aasta. Üt´skõrd naine ol´l ütelnu, et lasõ inemene vaivast vallalõ, mis sa vaivat inemest. Sis ol´l miis lännu ja touganu õige kõvast toda rummi sügäväle, sis olli käünü suur murrin ja kollin ja tõine miis surri ärä. Tuu om tõestisündenu lugu. Ma tiiä noid inimesi. See olli Nursin.

RKM II 225, 263/4 (8) < Sangaste khk., Lauküla k., Pärna t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Erna Tampere < Miina Must, 90 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Naise olli säärtse nõia ka. Suure nelläbä, suvistepühä hommugu ja jaanipävä enne päävä tulekit olli nüssiku käen, käinu karjamaad piten ja rüüknu: “Lõle, lõle, lehmä kodu!” Tuu pernaane, kes kuuldse, tol lehmä es nüssä, piim sai kõik temäle. Minu esä olli esi kuuldunu. Esä es lase sukugi enne lehmä nüsmä minnä ku päiv ol’l elevän, et nõia om platsin.

RKM II 225, 267 (13a) < Sangaste khk., Lauküla k., Pärna t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Erna Tampere < Miina Must, 90 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/pulm/ Kui peigmepulm sisse tul’l enne laulatama minekit, sis kaasitajanaise kutsuti kapstamaa pääle kusele, sis kasuse hää kapsta pruudiemäl perän. Lellänaane Ann Lindser, elli Antsvalla vaestemajan Kuldrel, mõistse noid kaasitamise sõnnu. Tuut kutsuti pulma, kon suur pulm olli, kaasitama. Kutsuti Kaasitaja-Ann.

RKM II 225, 404 (3) < Urvaste khk., Antsla k/n., Kobela k., Aladi t. < Otepää khk., Pühära v., Ilmjärve-Mäeküla - Erna Tampere < Villem Kaur, 71 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Noore kuuga om vil´lä tegemine paremb. Kartul vana kuuga, sis saa kartul muredamp, noore kuuga om vesine. Kui noore kuuga külvad erne, sis saava pehme' erne'. Kui vana kuu kuiva sisse lääb, siis saava kaleda. Uba kasus ää vana kuuga ja varra, saa pehme.

RKM II 226, 122 (24) < Urvaste khk., Urvaste kn., Metsa t. - Selma Lätt < Elisabet Lill, 67 a (1967) Sisestas Ave Tupits 2000
Mõisnigu oleved 5. augustil rukid külvanud. Suur ruki tegemine kui arkadra olli. Es ole adraluitsa. Lepp kah käu. Es ole aiga adra lusigat teta. Lepp kah käu. Enne pärtlepäivä ja pärast pärtlipäivä 3 päivä oll too rüategemine.

RKM II 226, 127 (50) < Urvaste khk., Urvaste kn., Metsa t. - Selma Lätt < Elisabet Lill, 67 a (1967) Sisestas Ave Tupits 2000
Rukkikülv oli 5. augustil. Külvikure lääva, peab rukkid külima. Nüüd ei ole muud kui anna pihta.

RKM II 226, 127 (51) < Urvaste khk., Metsa t. - Selma Lätt < Elisabet Lill, 67 a. (1967) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Salle Kajak 2007
Kui mõts ehib, peab põllumees kah ruttama.

RKM II 226, 170 (8) < Sangaste khk., Sangaste kn. < Urvaste khk. - Selma Lätt < Minna Kurvits (1967) Sisestas Ave Tupits 2000
Seasaba sai kesväkülbjäle, mudu ei kasva kesvä.

RKM II 226, 171 (10) < Sangaste khk. < Urvaste khk. - Selma Lätt < Minna Kurvits (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui lammas ära pöeti ja lahti lasti, ütelti: „Paar poige ja pund villu!“

RKM II 226, 173 (20) < Sangaste khk., Sangaste kn. < Urvaste khk. - Selma Lätt < Minna Kurvits (1967) Sisestas Ave Tupits 2000
Aig ol´l oleman, kunas sa võiset külbä. Üks aig õhtupoolel, teine hommikepoolel. Peremees ütles: mis sa pirla külvat - muud ei saa kui aina.

RKM II 226, 174 (26) < Sangaste khk., Sangaste kn. < Urvaste khk. - Selma Lätt < Minna Kurvits (1967) Sisestas Ave Tupits 2000
Sibulaid pane täie kuuga perän päivä minekud, kasuse hää.

RKM II 227, 372 (8) < Urvaste khk., Kärgula m. - Regina Praakli < Anna Vaher, 68 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui kuurt kokku lüüdi, sis loeti:
Kokku, kokku, koorekõne,
vananaise võiukõne!

RKM II 227, 378 (9) < Urvaste khk., Kärgula m. - Regina Praakli < Miili Vänter, 73 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui vanast lehmä lüpsti vai, sis loeti iks:
Sõõro, sõõro, sõrgajalga,
anna piimä, hargijalga!
Latse koolesse lavva taade,
põrssa põhu sisse.

RKM II 250, 170 (9) < Urvaste khk., "Edasi" kolh. - Maimu Patte, Antsla Keskkooli õpil. < Senni Kala, 60 a. (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Võitegemise laul.
Kokku, kokku, koorõkõne,
müllä, mällä mütäkulle.
Taivast tulgu, kärni mingu,
kokku, nigu Tuksi pää.
(Sel laulul viisi ei ole.)

RKM II 295, 249 (39) < Tartu-Maarja khk., Ülenurme k. < Novgorodi kuberm., Borovitši kreis, Orehhovo eesti k. < Urvaste khk. - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tennüspäiv keedeti seapea.

RKM II 295, 251 (51) < Tartu-Maarja khk., Ülenurme k. < Novgorodi kuberm., Borovitši kreis, Orehhovo k. < Urvaste khk. - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Venelased ajasid jüripäeval esmakordselt karja välja. Kutsuti papp karja õnnistama. Papp luges loomade peale.

RKM II 317, 144/5 (1) < Karula khk., Mägiste k. < Urvaste khk., Vaabina k. - Kristi Salve < Emilie Kerge, 87 a. (1974) Sisestas Laura Kukk 2008
Tsiga tapeti küll kuu järgi. Kuu vahepäivä tapeti, et sis ei ole pehmet ei kuiva aiga.

RKM II 317, 145/6 (4) < Karula khk., Mägiste k. < Urvaste khk., Vaabina k. - Kristi Salve < Emilie Kerge, 87 a. (1974) Sisestas Laura Kukk 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Kartulipanekust] Sepä Lilli ütel, ära pangu noore kuuga, oodaku viil kolm päivä, et noore kuuga kasuse varte külge. [Mõeldud kartuli vilju, mis arenevad õitest.]

RKM II 369, 303 (1) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Lehte Siilivask, s. 1910 (1983) Sisestas Laura Liblik 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulit ja sibulat pandas täiel kuul maha.

RKM II 369, 303 (2) < Maarja-Magdaleena khk., Jõusa k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Lehte Siilivask, s. 1910 (1983) Sisestas Laura Liblik 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lammast pöetas kevadel ku toomed õitsevad ja sügisel enne märdipäiva. Vanast pesti lammad enne pügamist ära, nüüd koloosi aig seda kommet enam pole.

RKM II 391, 436 (2) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Kartul maha vanal kuul.

RKM II 391, 436 (3) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Siga tapetakse noore kuuga, kui kuu kasvab, siis ei lähe liha keetmisel väga kokku.

RKM II 391, 436 (4) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Sibulaid pannakse noorekuu alguses pärast päikese loojumist.

RKM II 391,437 (7) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Oder ja kaer külvatakse noore kuuga, siis ei murdu, rukis aga täiskuuga.

RKM II 391,437 (10) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN
Herned külvati täiskuuga, vana kuuga said "vaglatsõ".

RKM II 394, 370 (10) < Tallinn < Urvaste khk., Karula k. - Leida Aaresild < Ago Aava, s. 1908 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Heina küüni või kuhja pannes oli tähtis see, kes esimese sületäie sinna viis - kas mees või naine. Vahest üksteise ennetamiseks viidi sinna isegi tooreid (ja pool tooreid) heinu. Naised esimesena heinu viies ütlesid „Saagu neid utekesi palju!“, mehed aga kiuste „Saagu neid sõnnikesi (oinakesi) palju.“

RKM II 414, 625 (8) < Nõo khk., Karijärve k. < Urvaste khk., Antsla - Mall Hiiemäe < Veera Unt, 81 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Vanast ikke oli, et kartult panna täiskuul, siis kasvava kartuli häste täis.

RKM II 428, 66 (5) < Nõo khk., Erumäe k., Loigu t. < Urvaste khk., Antsla l. - Mare Kõiva < Veera Unt, s. 1907 (1988) Sisestas Salle Kajak 2009
Laupäivane päiv ja nellapäivane päiv om õnneliku päiva. Ja jälle kas noorelkuul või täiskuul pidi kartuli panema, et sis kasvab kartul täis.

RKM II 462, 391 (t) < Urvaste khk. või Karula khk. - Ago Aava, s. 1908 (1993) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Toidu andjaid tänati sõnadega „Suur tänü tegijale, aitüma andjale.“

RKM II 391, 439 (22) < Urvaste khk., Antsla - Maimu Patte < Liive Rukkissaar (1985) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2009
Lambaid tuleb pügada noore kuuga, et vill jälle kasvaks.

ERA II 143, 179 (5) < Otepää khk., Päidla v., Kruuse t. < Urvaste khk., Koigu k., Türgi t. - Julius Mark < Anna Üits (Grossberg), s. 1863 (1936) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Urvastes külvasid mõned inimesed lina alasti. Heitsid enne külvamist põllul põlvili ja ütlesid: "Issand, sa näed, et ma alasti olen!" Nii oli teinud ka kiriku vöölmölder Soka Jüri, mida inimesed talle pahaks panid. Sellega nagu taheti jumalat petta ja enam linu välja meelitada.

ERA I 5, 759 (4) < Urvaste khk., Urvaste v. - E. Landra, Petseri ügisgümnaasiumi õpil. < Leena Landra, (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003, kontrollis ja parandas Pihel Sarv 2004
Kui lammas pojad ära põlgas ja neid ei toitnud, siis pidi võõrale, kui see pärast tuppaastumist "Tere" ütles vastama: "Mu lammas põlgsõ eski poja' ärr'."