Urvaste pärimus

Jutte endistest aegadest

E 53252/3 < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Johan Toom (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Väga austatud herra M. J. Eisen.
Palun vabandada, et Teid tülitada julgesin. Pööran Teie kui kuulsa ja vilund vanavara uurija poole palvega nõu küsides asja üle, mis mind huvitab.
Mõni aasta tagasi on leitud Räpina mõisa ligidal kellegi talu maa seest raudkasti sees olev Rootsi sõja aegne dokument, mis sisaldab järgmist: Tänasel päeval 12. juulil 1710. aastal on Rootsi sõjakassa Vene sõjavägede pealetungimisel siia maha maetud 2 tonni, 200 000 kuldtükidega; koha mõõdud: siit Kõlõsi kõrtsi kaevu juurest 3*** hommiku poole, 30+++lõuna, 300 ... tagasi põhja. Üks pool sellest dokumendist saab alal hoitud kuninglikus sõjaväe staabis arhiivis Stokholmis. Dokument on varrustet kuningliku vapi ja kolme kindrali allkirjaga. Sellest Rootsi sõjakassa matmisest on ka legenda vanarahva suus olemas ja selle legenda järele otsimisega on juhtumise see kast dokumendiga kätte saadud. See isik on ise ära surnud ja enne surma, ei tea keegi, kuhu selle dokumendi peitnud. Meelde on jäänud selle talu omanikule see, mis siin üles tähentasin. Kõrtsi ei ole enam olemas, see paik on ümberkaudu teada. Koht, kus dokument oli, oli mul teada. Koha omanik väga intereseerib selle asjaga ja palub mind selles asjas kaasa aidata. Seda asjalugu tõendab faktiliselt see, et dokument leiti, mis põhjust annab tõele, et see mitte ainult legenda ei ole. Kõige raskem küsimus on see, missuguseid mõõtusi nad tarvitasid, mis tähendavad niisugused mõõdu üksused või pikkused neis märkides. Ilma mõõduta ei ole seal midagi peale hakata. Väga kahju on niisugust varandust maa sees peidule jätta. Võib olla, et leiate niisugustest asjadest huvitust ja lubate sellest vaevast osa võtta tehnilisest küljest, mis väga tähtis oleks, kui aga Teil selleks aeg lubab. Teie ehk saaksite oma laialise tutvuse läbi kergelt Stokholmi arhiivist teise poole dokumenti kätte, mis meid kohe otsa peale viiks, ja mõõdut on tähtis.
Palun teid väga, kui see Teid ei tülita, oma arvamist selles asjas teatada.

E 76019 < Vändra khk. < Urvaste khk. - E. Schvan, Pärnu Linna Poeglaste Gümn. õpil. < Liisa Falkenberg, 65 a. (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
[Lihavõttekombeid]
Et saada rikkaks, pandi jalakanna alla raha ja mindi I pühal kirikusse. Kui õpetaja lausus: "Kristus on üles tõusnud," põrutati jalga, kus peitus raha, kolm korda vastu maad. Sarnaselt toimija pidi juba samal aastal saama rikkaks.

E I 45 (318) < Urvaste khk - M. J. Eisen< J. Jung(?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vana-Antsla vallamaja juures vana mänd, selle alla Põhjasõja ajal surnukirstu täis kulda ja hõbedat maetud. Surnukirtsuga tahetud lähedal rootsi väge eksitada. Kirst olla välja võtmata.

E I 45 (319) < Urvaste khk - M. J. Eisen < J. Jung (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Keldrimäes Keldrimäe talus suured varandused peidus, need nõidusega pandud. Seepärast ei julge keegi kaevata. Kaevaja jääb pimedaks ehk tuleks muu paha haigus.

ERA II 22, 91 (5) < Urvaste khk. - Alice Kriisa < Mai Ilves (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaaugu jutt.
Kellegil kästud unes minna rahaauku otsima. Koht juhatatud täpselt ära, nimelt kolme lepa juures kivi all. Mees tõusnud üles ja tahtnud minna. Kuid ilm olnud väga halb ja vihmane, seepärast jätnud mees minemata. Uuesti magama heites kästud temal veel kakskorda minna, kuid mees poole ikkagi läinud. Teisel päeval aga rutanud mees juhatatud kohale. Leidnudki samasuguse koha nagu unes kirjeldatud: olnud kolm leppa ja nende juures kivi, kuid raha pole olnud.

ERA II 22, 114 (5) < Urvaste khk., Tõlsu v. - Leida Peiker < Anna Pallits (1929) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Rahaauk.
Mehele juhatatud raha värava posti alt, mida ta välja kaevama pidi, ilma et kellegiga selle juures midagi kõneleks. Mees läinud öösel kaevama. Temast läinud mööda kõiksugu loomi ja kõnelnuvad, kuid mees ei vastanud kellegile. Jõudnud kaevamisega juba raha katlani, kui susi pistnud korraga pea vahele. Mees ütelnud susile: Tõh-urju! Sel silmapilgul varisenud rahakatel maa alla ning mees jäänud rahast ilma.

ERA II 22, 16/7 < Tartu l. < Urvaste khk. - Cäccilie Rikmann < Marie Traat (1928) Sisestas, kontrollis ja parandas Mare Kalda 2005
Rootsi kuninga kivi
Võrumaal, Grootuses, Alamusti kõrtsi läheduses, Jaamaru palus, metsa äärest ? versta, on suur kivi. Selle kivile oli Rootsi kuningas hobuse seljas olles peale sõitnud, öeldes: "Kui kivi peale hobuseraua jäljed jäävad, siis saan ma selle maa kord jälle tagasi."
Jäljed olla kivile jäänud ja praegu võib neid seal näha.
Nagu selle tõenduseks on Jaamaru palus palju Rootsi-Vene sõja kääpaid.

ERA II 243, 101/4 (4) < Urvaste khk., Vaabina v., Vaabina as., Lohu t. - Mahvalda Kaseorg, Erastvere täienduskooli õpilane < Vidrik Ventsli, 54 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Aastad kakskümmend viis tagasi elas Vaabinas 75-aastane vanamees nimega Jeered Juhan. Tööd ta midagi ei teinud, luges raamatuid, kuulutas rahva seas tuleviku ette. Ning arstis haigusi rohtudega, mida tema ise korjas ja valmistas rohte. Temale meeldis see nimi, kui teda kutsuti arstiks. Kui tuli Vene-Jaapani sõda ja Vaabinast võeti soldateid, mis olid käsudadut praeguse Peebu koolimaja juure kokku, mida palju vallarahvast saatma olid tulnud. Sääl pidas Vaabina mõisnik sõtta minevatele meestele kõned, et isamaad tuleb viimse vereni kaista. Mida Jeered ka päält kuulanud. Kui mõisnik kõne lõpetanud, astus Jeeret tema asemele kõnetoolile ja näidanud härrale nuia, mida tema alati ühes kannud, ja öelnud, et see on su isamaa ja rõõm, kus on nende meeste isamaa. Nii öelnud ka omalt poolt kõned, milles tema mõisniku püüdnud nokkida ja rahva silmis alavääristada, lugenud sääl omi luuletusi nagu:
Härra see võttis uudse matti,
kooris värske piima potti.
Saak see saie nende kätte,
kuld see kukkus mõisa kätte.
Riided, mis temale tarvis läinud, need saanud tema rahvalt, eriti meeldinud talle pikk kuup, mis ulatanud allapoole põlvi. Mõisast antud temale lõunasöök. Kui täna lõuna söönud, siis enne jälle mitte kui teisel päeval. Viimati läinut Jeeret omi nõudmistega juba nii kaugele, et pole enam mõisa köögis tahtnud süüa, vaid härraga ühes lauas. Kuid seda pole lubatud, siis tahtnud köögiteenijaid peksa. Ja oli sidunud heeringa saba toatütruku põllepaela külge, mispeale mõisa söök ära võetud.
Ära surnud Vaabina vaestemajasse ning jätnud järele hulga raamatuid, mida mõnel kinkinud ja osa valla raamatukogule jäänud.

ERA II 243, 110 (5) < Urvaste khk., Kärgula v., Annuse t. - Eha Annom, Erastvere täienduskooli õpilane < Marie Kangsepp, 60 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Peidetud varandused. Aadam Kärsina Vumba talu maa pääl Kärgula vallas oli olnud suur mänd, sinna männa alla oli enne Rootsi sõta pantud kolm kirstutäit riideid ja kastitäis raha. Päält Rootsi sõja, kui jutud hakkasid liikuma, et raha ja riie on männi alla, hakati kaevama ja leitigi kolme kirstuga riie. Aga raha ei leitud. Arvatavasti on raha salaja ära viitud. Mändi, mis sääl kasvas, põletati ja nüüd on ta maha lõigatud.

ERA II 243, 161 (4) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Urvaste algkooli VI klass < Jaak Simson, 79 a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Rahakast
Uhtjärve põhjaküljel on kaks suurt orgu. Üks on Leivamõhe-, teine Liivaorg. Leivamõhe orus on suur kivi. Kord tulnud Urvastesse kaks meest. Nad jäid Alakõrtsi juurde ööseks. Sääl uurisid nad suuri kaarte. Päeval kolasid nad Uhtjärve ümbruses ringi. Nii möödus mitu päeva. Ühel ööl kadusid mehed. Järgmisel päeval karjalapsed nägid, et Leivamõhe orus suure kivi kõrvalt oli kaevatud. Enne oli kaevatud kirde poolt, siis oli kaevatud ala poolt kivi. Alumises augus oli selgesti tunda kasti ase. Selle kullakasti ase saanud nad teada vanadelt Rootsi kaartidelt. Varanduse viijad olid olnud rootslased.

ERA II 243, 187/9 (30) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Urvaste algkooli VI klass < Eeva Jeevet, 87 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Kupari Aadu
Vastse-Antsla vallas oli elanud üks kange jõumees, keda nimetati Kupari Aaduks. Kupari Aadu sõi kaks korda nädalas. Kord oli ta ühe teise poisiga voori pääle läinud. Kätte on jõudnud söögiaeg. Ütles Aadu: "Kumma söögi me enne sööme, kas sul või minul?" Poiss vastas: "Mul ükskõik, kumma söögi me enne sööme." Poiss tõi oma söögi ja Aadu pitsitas kõik pintslisse. Poiss oli jäänud murelikuks. Siis käskis Kupari Aadu tuua oma kapsad ja liha poolepütüga ning pitsitas ka neid veel pääle.
Kord ei jõudnud hobune koormat vedada porilombist välja. Siis visanud Aadu ohjad ümber vankritelje otsa ja avitas hobusel vedada koormat. Ise ütelnud selle juures teistele, et teie ei oska ju hobuseid ajada.
Kord oli olnud Riias koosolek, kus üks mõisnik oli hakanud hooplema, et tal on suur nuumatud oinas. Vastse-Antsla parun seda kuuldes ütles, et mul on sarnane mees, kes sööb sinu nuumatud oina korraga ära. Siis kutsuti Kupari Aadu Riiga ja härra küsis, kas sa oled ka söönud. Aadu vastas: "Miks mitte." Siis ütles härra, et minul on valmistatud sulle tore sööming. Kui Kupari Aadu oli oina pintslisse pistnud, siis küsis härra: "Kas sai sellest?" Aadu vastanud, et kuluks küll midagi soolast pääle. Härra tõi Kupari Aadule veel 6 heeringat. Aadu võttis need ning sõi kõik ära ja jõi pääle kuus toopi õlut.

ERA II 243, 193 (38) < Urvaste khk., Urvaste v., Urvaste m. - Urvaste algkooli VI klass < Helene Simm, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Peksukuusk
Vanast olnud Urvaste mõisa taga kuusk, millel rõngad küljes. Sääl pekstud inimesi, kes paha teinud. Puu all olnud küna, milles antud vitsu vähemaile süüdlasile. Vana-aasta ööl kolanud vaimud künas. Kui kuusk maha lõigatud, olnud tal sees verised sooned.

ERA II 243, 215 (53) < Urvaste khk., Urvaste v., Tamme-Lauri t. - Urvaste algkooli VI klass < Juhan Põhi, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Vana tamm
Kui rootslased Eestist lahkuma hakkasid, lõi Rootsi kuningas Karl 12. reeaisa praeguse Urvaste vallamaja lähedusse, vallamajast loode suunas umbes 500 meetrit, püsti, millest kasvas tamm. Tamm kasvab veel praegugi sääl kohal, on jäme ja paljude okstega.

ERA II 243, 235/7 (6) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < isa lell, suri 1938, 89 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Kui Rootsi kuningas Karl XII Põhjasõja ajal siit Sälgusmäelt lahkunud, siis metsast väljaviiva tee ääres surnud kuninga parim sõjakaaslane ja võitleja. Selle sõjamehe kepi löönud kuningas sinna tee äärde maase ja ütelnud: "Kasvagu sest kepist sarnane sirge ja pikk puu, nagu see võitleja siin maas langenuna. Seisku tormides vapralt ja kõikumata!" Ja matnud langenud võitleja laiba selle kepi kõrvale maha. Ja nagu rootslaste vapper kuningas tähendanud, oligi kasvanud sellest kepist suur sirge mänd. Üksi tee ääres teistest puudest lahus seisis ta ja tõstis uhkelt oma latvu vaba Eesti päikese poole! Nüüd 1938. a. sügisel saagiti sangarlik mänd maha. Mina käisin ta vanadust kännu juures uurimas. Võimata oli aastaringe säält lugeda. Need olid nii peenikesed, et üldse ei saanud aru. 100ni sain kuidagi nõelaotsaga lugeda. Lõpupoole läksid ringid nii peenikeseks ja tihedaks, et silmad hakkasid virvendama ja edasi lugeda ei saanud. 100 aastaringi sai umb. poole kännuni. Selle kännu ümbermõõt oli 2 m 37 sm ja puu pikkus 40 m.
Siit edasi minnes puhanud kuningas Karl XII umb. 4 km kaugusel ühes kasemetsas. Sinna istutanud ta oma kepi ja ütelnud: "Kui see kepp siin kasvama läheb, siis tulen mina veel kord siia tagasi!" See puu, mis Rootsi kuninga kepist kasvanud, on praegu suur hiiglatamm Jakobi talu aianurgas. Muidugi mets on hävitadud, tamm jäeti alles, ehitati talu ja tamm elab ikka samas edasi. See puu on suurim, mida mina näinud ja kuulnud olen. Tüvelt umb. 1 1/2 m kõrguselt on tamme ümbermõõt 7 1/2 m. Äikesenool on teda mitu korda tabanud, niiet teine pool latva on põledes maha murdunud ja tüvi keskelt umb. 2 m kõrguselt on õõnsaks põlenud.
/üleskirjutaja joonistus tammest lk 237/

ERA II 243, 245 (12) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Tiidu k. < Sangaste khk., Restu k. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Liisa Udras, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Üks rikas peremees pole oma raha kellegile tahtnud pärandada ja kui juba surm ligidal, võtnud ilma kellegi nägemata oma raha ja pannud tuhkhauda ning ise ütelnud: "Need käed, mis panevad, need võtku ka!" Poeg oli aga rehetare pajast seda toimingut vahtinud ja kui isa surnud, mõtelnud ta, et kuis toda raha kätte saada, läinud ja seganud tuhkhauda, aga raha pole leidnud. Siis võtnud surnud isa lautsist, viinud kolde juurde, seganud surnu käega tuhka ja rahad olnud käes. Nii saigi poeg isa hulga raha endale.

ERA II 243, 245/7 (13) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Ülejõe t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Emily Kallion, 38 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Ühes talus kuuldud ikka ahjult häält: "Ma rähma, ma rähma!" õhtul, kui tuli põlema pandud ja pererahvas toas koos olnud. Aga päeval olnud vait. Keegi pole julgenud midagi vastada, aga kord peremees ütelnud: "Juba koledaks läheb see karjumine, rähma no siis Jumala nime pääle, kuradi võtta!" Ja korraga käinud tirinal suur peotäis raha põrandale. Pärast seda pole enam kunagi "Ma rähma" ahjul häält teinud.

ERA II 243, 247 (14) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Soo t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Miina Kriibi, 58 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Riigi metsas Sangaste metsk. ja Kassi vahtk. on üks kõrgem koht, küngas keset paksu kuusemetsa, seda kutsutakse Turagu mäeks. Sääl käivat igal jaaniööl vanasarvik oma raha kuivamas. Ainult julge mees saavat seda näha, sest inimene, kes üksi läheb seda toimingut vaatama, see näeb, aga üksinda ei julgeta minna ja mitmekesi ei näe, kuidas sääl sarvik jaaniööl oma raha kuivatab.

ERA II 243, 247/9 (15) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Suntsi t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Karl Pundetokk, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Põhjasõja ajal, kui Rootsi kuningas Karl XII venelaste eest põgenenud siit praegusest Vana-Antsla riigimõisast maa alt salateed mööda, siis olnud tal palju kulda ka ühes. Maa alt salakäigust välja jõudnud ja edasi põgenedes pole jõudnud enam kulda kanda ühes ja pannud 12 pütti Vastse-Antsla riigim. kohale maasse, istutanud männitaime sinna pääle, et pärast oma kullavara jälle leida. Aga sõjakeerises see männitaim pole püsinud oma kohal. Mõne aja pärast Rootsi sõdurid istutanud küll sinna kohta umb. uue taime, aga pole saanud õigele kohale. Rootslased olevat seda kulda sääl kaevamas käinud, kuid pole saanud midagi ja ümbruskonna inimesed olevat mitu korda kaevanud, aga keegi pole õiget kohta leidnud. See koht asub praegu Vastse-Antsla valla elaniku Poteri maa pääl, männi känd on ka alles. Vana-Antsla riigimõisas olevat neid maa-aluseid teid pärast paruni ajal täidetud ja parun Urban leidnud salatee algusest lossi kohalt ühe keldri, keldri uksel olnud koledad sõjariistad vastu ja parun pole julgenud ust avada ega sisse minna ning lasknud kõik kinni täita maaga.

ERA II 243, 249/51 (16) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Suntsi t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Karl Pundetokk, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
No, seo om külh vast tõestõsündünü lugu, mu uma esä essindä suuga sellät, et ku tiä üte tõsõ mehega mõtsan niidu pääl Saare talu peremehe Eliase küüni tennü, sis lõuna aigu tiä hidänü magama ja tuu tõnõ jäänu sinna kõrvalõ piipu tõmbama. Äkke karanu tia üles ja tuu küsünü, et mis sul viga om. Tia ütelnu, et üts hall miis tõmmas mu rinnust üles ja ütel, et tuu kivi, mis sääl küüni kõrval om, sääl all om rahakast, tuud kivi om joba kuralt puult kaalutu, sääl omma kange all. Niä lännügi kivi manu, jah kange all, nakanu niä kah sis kaalma, kivi ollu rassõ, pruuvnu tõnõkõrd, kivi hakanu joba ülespoole liikma. Isa jälh ütelnu, et kui mi siist raha saami, sis esimene asi kohe Sangastõ kõrtsi, kurat ku hää om sis. Nii sadanu kivi õkva tagasi ja suur tirrin ollu allpuul. Kivi niä ajanu iks üles ja kaibunu sinna suure pulgu kivi alla, aga midägi ei olõ inamb leidünu. Ümbre kivi mugu kumisas õnnõ, ma olõ ka sääl kaeman käünü. Os esä es ütelnu kuratit, sis oles rahakast käen ollu, aga nüüd ei saa tedä enämb kiäki kätte.
See niit on Vastse-Antsla v., küün ja kivi on ka alles, see heinamaa kuulub Saare t. peremehele Jüri Eliasele.

ERA II 243, 251 (17) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Suntsi t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Karl Pundetokk, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Ühele mehele oli unes üteldud koht, kus rahakast on maa sees ja kästud minna öösi kell 12 sinna kaevama. Aga too mees pole läinud ise, vaid seletanud kellegile teise ja too läinud. Nagu ta ühe meetri sügavusele saanud kaevata, tulnud säält rahakasti asemel välja kerasarvedega oinas ja küsinud, et mis ta kaevab siin. Mees ka kohe vastanud, et raha kaevab. Ja auk, mida mees kaevanud ja kust oinas välja tulnud, täitunud äkki veega ning oinas löönud mehe sinna vette, kus ta kadunud. Sellest august saanud lätte ja see läte asub praegu meie vallas Holla talu peremehe Siima heinamaal. Sääl lätte veerel istuvad nüüd oinas, labidas käes, igal keskööl ja tegevat kurja häält, niiet vaatama mineja hirmuga tagasi pöörduvad.

ERA II 243, 251 (18) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Suntsi t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Karl Pundetokk, 45 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Sälgusmäel, Umbeorust allapoole, olevat maa sees rahakast, kasti kõrval magavat sõjamundris ohvitser oma prouaga, jalad põhja ja pää lõunasse. Ma ei tea mis ööl, siis lasta kõhulu sinna kohja maha ja läbi maa olevat näha siis seda rahakasti ja magajaid. Aga niipea, kui ohvitser ärkab, on kõik jälle pime ja ei näe enam midagi. Seda olevat vaatamas käitud ja nähtud ka.

ERA II 243, 255 (21) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Ülejõe t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Miina Kallion, 73 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
"Ku mu imäesä vanast viinavooriga Riiga lännü, sis ollu sääl üts vana seitsekümne aastanõ miis ja ütelnü, et sääl Mikura Künnäpä man om kolm püttu kulda maa seen, et ma tiiä külh õkva konkottal om, aga kost ma, vana ineminõ, inämb sinna saa. Ja 23. juunil kellä viie ajal õtakus poolõ koheõ sis puu varu langõs, säält 7 sammu edesi, sääl om kuld." See Mikura Künnäpä suur tamm, mis olevat ka rootslastõl istutatud, on praegu Vastse-Antsla v. elava Miku talu peremehe Kreevaldi maa peal. Sealt on ka palju kordi kulda otsitud ja kaevatud, aga õiget kohta pole leitud. Selle tamme ümbermõõt on 4,3 m. Juure alt on õõnes, sealt on kaevatud.

ERA II 243, 259 (25) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Ojavere t. < Sangaste khk. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kotkas, 56 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Karulas Vissi kiriku juures tee ääres Jaska talu maa peal olevat üks suur mänd. Seda mändi kutsutavat ka talu järele Jaska männiks. Selle männi alla olevat "vanasarvik" kaks kotti kulda pandunu, siis kui Kalevipoeg tema kulla ära viis. Need kaks kotti jäänud järele ja need pannud ta selle männi alla. Nüüd käivat "sarvik" neid sääl vaatamas iga aasta kõige pimedamal ööl. See mänd olevat ka säälpool suurimaid puid.

ERA II 243, 271 (29) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v. < Urvaste khk., Kargaja m. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Matli Pihl, 77 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Niisugusel ristteel [üleskirjutaja joonisel teerist Kassi - Vastse-Antsla ja teisipidi Urvaste - Vana-Antsla] elanud Sandi p[edajas]. Kui sandid Urvaste kirikusse läinud, siis puhanud jalgu ikka selle pedaja all. Nüüd seda pedajat enam ei ole, Vastse-Antsla m. karjamees põletanud ära, ainult känd on. Selle Sandipedaja all või sääl lähedal olevat Rootsi kuninga kullakelder, seda olevat rootslased tõotanud, et selle keldri nad oma kätega tühjendavad.

ERA II 243, 271 (30) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Ülejõe t. - Laine Kallion, Kuldre algkooli õpilane < Laine Kallion, s. 1923 (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Minu naabriperemees leidis 1934. a. oma nurmelt ühe pajatäie raha ja kaks paari kaelarahasid, kaelaehteid. Kündmisel tulnud vaskpaja sang nähtavale ja siis kaevati pada välja. Ta saatis leiud kuhugi ära.

ERA II 243, 277/9 (1) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Haraku t. < Setu - Alvine Maalik, Kuldre algkooli õpilane < Aleksander Maalik, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Sälgusmägi
Minu kodutalust paari kilomeetri kauguses asetseb Sälgusmägi. Mägi on kaetud okaspuumetsaga ning ta omab pikliku kuju. Pikuti üle mäeharja viib tee. Tee ääres, kahe suure kase vahel on kiik, kus käib noorrahvas kiikumas, eriti munapühadel. Natuke maad edasi asub lage plats, mäe kõrgem koht. Seal on näha kahte suurt tuleaset. Nendel tuleasemetel tehakse ühel maituld, teisel jaanituld. Siis on terve ümbruskonna rahvas kogunenud Sälgusmäele, kus lauldakse üheskoos, tehakse ringmänge ja tantsitakse. Sälgusmäele kogunevad ka ümbruskonna elanikud suveõhtuti ja ka mõnedel tähtpäevadel veetma lõbusamalt aega. Tihti vaadeldes mäelt alla orgu, torkavad silma mäe veerul ja ka orus üksikud suured kivid. Neist ühe suurema kivi all arvatakse olevat rahapada. Kord üks mees tahtnud liigutada seda kivi, kuid ei olevat jõudnud.
Ta kuulnud ainult kivi alt kumisemist ja rahakõlinat. Sälgusmäe orus on ka suur kuusk, mille oksad on kasvanud allapoole. Selle kuuse ligiduses muru on väga ilus, kaetud kassikäppade ja muude lilledega. Noored inimesed armastavad seal tihti istuda, kus nad kingivad end jäädavalt üksteisele. Sellest on pärinud kuusk ka endale nime Armukuusk.
Sälgusmäe tekitajateks arvatakse Rootsi sõdureid, kes kandnud mulla kokku kuuehõlmas. Põhjasõja ajal olnudki mägi rootslastele pelgupaigaks.
Kord ruusaaugust leitud inimese luid ning ka päris terveid luustikke. Sellest arvavad kohalikud elanikud, et Põhjasõja ajal kaevatud koopas olid inimesed varjul. Kuid vaenlased on sellest teada saanud ning pannud koopa suu kinni ja nii jäänudki inimesed sisse ja surnud näljasurma.

ERA II 243, 279/81 (2) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Haraku t. < Setu - Alvine Maalik, Kuldre algkooli õpilane < Aleksander Maalik, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kõrtsimägi
Sangaste mõisa parun lasknud ehitada suure metsa sisse mäele kõrtsi. Sinna käinud nii saks kui ka sant elu lõbusamaks tegema. Päeval läinud ka kõrtsi juure tee, kuid öösel ei leidnud seda teed keegi, otsi või pirrutulega. Aja jooksul läinud kõrtsimees väga rikkaks. Kord mässu ajal hävitatud kõrts ära ning raha jaoks kaevatud suur auk ja pandud sinna sisse, millele veeretatud suur kivi peale. Ka praegugi tuntakse seda mäge veel Kõrtsimäe nime all.

ERA II 243, 281 (3) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Haraku t. < Setu - Alvine Maalik, Kuldre algkooli õpilane < Aleksander Maalik, ? a. (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Rahakatel
Kord kaks meest maganud küünis suvisel ööl, Sälgusmäe ligiduses. Üks mees näinud unes, et ligidal asuva kivi all on palju raha ja tal kästud seda välja kaevada. Mehed läinudki mõlemad kaevama. Teine mees hakanud närveerima ja ütelnud suure rõõmu pärast, et oi kurat kui palju raha siin on. Nüüd vajunud raha nagu maa alla. Mehed olnud otsinud küll, aga siiski ei saanud kätte.

ERA II 243, 281 (4) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Haraku t. < Setu - Alvine Maalik, Kuldre algkooli õpilane < Aleksander Maalik, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Peidetud kuld
Põhjasõja ajal olevat pandud Urvaste maalinna kolm tündrit kulda ja pajatäis raha. Üks Rootsi sõdur kaevanud raha välja. Karjased olnud seal juures ning ka neile antud raha. Kolm tündrit kulda arvatakse ikka veel olevat maalinnas peidus.

ERA II 243, 293/5 (16) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Ülejõe t. - Alvine Maalik, Kuldre algkooli õpilane < Endla Kallin, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Kaarel XII istutatud tamm
Kaarel XII oli istutanud praeguse Jakapi talu kohale, kus siis oli mets, tamme. Ta oli torganud maasse oma jalutuskepi ja ütelnud: "Kui see kepp läheb kasvama, siis saan mina siia veel kord tagasi tulema!" Tamm praegugi kasvab, ta on hiigelsuur ja jäme, ümbermõõt seitse ja pool meetrit. Tamm asetseb praegu Jakapi talu aianurgas.

ERA II 243, 295 (17) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Ülejõe t. - Alvine Maalik, Kuldre algkooli õpilane < Endla Kallin, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Rootsi kuninga istutatud pärn
Vastse-Antsla vallas Miku küla mäe otsas kasvab suur pärn. See pärn arvatakse olevat istutatud Rootsi kuninga poolt. Rahvasuu räägib, et viis sammu pärnast päikese tõusu poole olevat maa sees mitu tündrit kulda.

ERA II 243, 303 (4) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Jakapi tamm
Põhjasõja ajal olnud Karl XII Eestimaal. Ta läinud Jakapist mööda ja pistnud oma tammekepi maa sisse ja sellest kasvanudki tamm. Karl XII oli ütelnud, et kui tamm läheb kasvama, saavat ta kord siia tagasi tulema. Tamm kasvab praegugi.

ERA II 243, 303 (5) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Miku Krevaldi künnapuu
Põhjasõja ajal oli istutanud Rootsi kuningas selle puu ja ütelnud: "Viis sammu päikese tõusu poole on maa sees kullatündri, et kui ise saan siia tulema, siis kaevan raha välja!" Pärnapuu on suur puu praegu, aga kulda pole leidnud veel keegi.

ERA II 243, 305 (6) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Urvaste maalinna leidudest
Põhjasõja ajal oli Rootsi kuningas leidnud Urvaste maalinnast pajatäie raha. Ta andnud seda raha ka karjastele, kes olnud sääl. Kuningas oli ütelnud karjastele: "Siia jääb veel kümme tündritäit kulda, kes otsib, see leiab!" Seda pole aga veel leitud.

ERA II 243, 307 (9) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Hinnu-Jürri t. - Ebba Marits, Kuldre algkooli õpilane < Juuli Kangro, 67 a. ja õpilastelt (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Kivi Sälgüsmäel
Kaks meest maganud kord heinaajal ühes küünis. Teine mees olla näinud unes, et sääl Sälgusmäel, selle suure musta kivi all on kulda. Mehed kohe hommikul raha kaevama. Teine mees hakanud närveerima ja hüüdnud suures rõõmus: "Oi kurat, ku pallu raha om!" Kohe kadunud raha nagu maa alla. Nad otsinud küll, kuid ei leidnud. Ka kivi kadunud ära.

ERA II 243, 335 (15) < Urvaste khk., Urvaste v. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Pähn, 24 a. naine (1939) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Põhjasõja ajal maetud Urvaste linnuse lähedale 5 pütti kulda ja pajatäis raha. 125 aastat tagasi leidnud rootslane rahakatla, kuna kuld on veel püttides leidmata. Rahapada on leitud Leivamõhe orust.

ERA II 243, 335 (16) < Urvaste khk., Vastse-Antsla v., Upatse t. - Tullio Lindsaar, Kuldre algkooli õpilane < Peeter Tell, 78 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Sälgusmägi asub Vastse-Antsla vallas kuulsa vana lahingupaigana. Seda tõestavad mitmed luukered mis välja kaevatud. Viimane väljakaevamine on olnud umbes 5 aastat tagasi. Siis leiti vana mõõk ja pealuu, viimane on meie pool. Mäel on üks kivi ja kui minna nõidusega sinna keskööl, avaneb keldri uks kivi kõrvalt, mis on inimesi täis, kes sõja ajal sinna peitu pugenud. Sealsamas keldris on ka 10 vaati kulda.

ERA II 243, 364/7 (3) < Urvaste khk., Antsla v., Näsmetsa as., Vahtra t. < Urvaste khk., Antsla v., Tiidu k., Tiido t. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Helmi Raave, 38 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Vanasti olnud Selgismäesse peidetud raha, leidja pidi aga poole rahast andma vaestele. Läinud siis üks ahne mees raha otsima. Kaevanud kogu mäe üles, aga raha polnud leidnud. Tulnud siis mehike kurval meelel koju ja heitnud magama. Öösel näinud ta unes, et üks hall vanake kaevnud kõik mäe üles ja otse keskmäge leidnud rahapaja. Ärgates mõtelnud ta halli vanamehe enese olevat, kes nagu temagi asjata raha otsinud. Et vanamees raha leidis, seda ei olevat tal meeleski olnud. Nii uinunud ta uuesti ja näinud unes, et hall vares lennanud mäel oleva kuuse oksale ja laulnud:
"Tasa raha kaob
kivi alla peitu vaob,
rutta inimene sa,
oled koos siis õnnega!"
Ärgates olnud mehel selge, et raha on mäel asuva kivi all. Läinud siis kohe mäele ja leidnudki kivi alt rahapaja. Viinud koju ja peitnud ära ning jätnud vaesed rahast ilma. Järgmisel päeval tahtnud mees oma raha vaadata, aga ehmunud, vaeseke, nii ära, et jäänud keeletuks. Raha asemel olnud kollast saepuru. Läinud mees siis viimaks tagasi mäele kivi juurde, tõstnud kivi üles ja näinud kivi all suure kera usse. Pärast ei tohtinud mees kunagi kivi juurde minna, sest ussid olid valvsad ning kui ta kivi puutus, olid ussid ta kallal. Varandus aga jäänudki kaduma, vist võtnud Vanataat ta inimestelt ära, sest need olid ihned ja sõnakuulmatud.

ERA II 243, 386/8 (10) < Urvaste khk., Antsla v., Näsmetsa as., Vahtra t. < Tartu-Maarja khk., Ropka v. - Kalev Raave, Antsla linna algkooli õpilane < Mari Raave, 78 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Tiidu talu nurmes olnud vanasti imelik tiik. Asunud kõrgema künka otsas ja vesi olnud tal nii selge ja puhas kui kuld. Karjapoisid hakanud kord tiigis teivastega uurima, et missugune on tiigi põhi. Kobatud ja kolistatud teivastega tiigi põhjas ringi, aga ei midagi, pole midagi iseäralikku kuuldud. Sääl korraga, ühe karjapoisi teivas puutunud mingit kõvad asja, kostnud tume kõlin.
"Rahapada, rahapada!" hüüdnud teised ja tormanud ligemale. Kuid ehmunult pööranud nad ka kohe tagasi. Tiigi vesi mässanud ja möllanud ning olnud pigimust. Ootatud, et vesi selgineb, aga asjata, vesi jäänud ikagi mustaks, olgugi, et torm raugenud. Karjased katsunud veel rahapaja otsimisega õnne, aga nüüd pritsinud tiigi vesi nad üleni märjaks. Hirmuga jooksnud nad koju ja rääkinud vanematele kõik ära. Nüüd olnud asi selge. Vanemad seletanud, et nad oma ulakustega pahandanud tiigi haldja ära ja haldjast peab lepitatama. Muidu võib kogu ümbruskonna käsi halvasti käia. Mindud tiigile, käidud kolm korda ümber tiigi ja igaüks visanud hõbetat vette. Siis ohvertatud. Ja otsekohe pärast toimingut muutunud vesi rahulikumaks, aga mustaks ta jäänud siiski. Kardetud küll rahva seas esialgu tiiki, aga pärast saadud aru, et haldjas on lepitatud ja hakatud uuesti tiigi ümbruses liikuma. Tiiki aga nimetatakse veel praegugi Mustaks tiigiks.

ERA II 243, 395 (3) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Säre k., Halliste t. - Heino Kirðenberg, Antsla linna algkooli õpilane < Arnold Kirðenberg, 47 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Pärsimäe talu maa-alal, mis kuulub K. Raamile, asub umbes 7 m pikkusega ja 4 m laiune kivi, mis on päält tasane ja asub poolviltu perves.
Selle kivi kohta räägib rahvas, et kui vanasti oli Põhjasõda ja Rootsi väed taganenud, peitnud nad sinna perve sisse Vene vägede eest ühe tündri kulda, teise hõbedat ja vedanud hulgani selle suure kivi pääle kaitseks, et Vene väed ei saaks seda peidetud varandust kätte. Nii puhkab see suur kivi veel sääl perve sees nii võimsalt, et keegi ei ole seni suutnud teda säält liigutada.

ERA II 243, 399 (5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Säre k., Pärsimäe t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v., Kitse t. - Heino Kirðenberg, Antsla linna algkooli õpilane < Miili Ots, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Uue Antsla vallas Miku talu väravaposti kõrval kasvab määratu jäme künnapuu.
Selle puu kohta on rahva keskel liikvel jutt, et kui Rootsi kuningas Karl XII oli Eestist põgenenud Vene vägede eest, pistnud ta sinna künnapuuse kepi ja ütelnud: "Kui see siin läheb kasvama, tuleb ta veel kord siia tagasi ja võidab selle maa Vene käest." Nüüd on aga sellest juba ligi 700 a. mööda, Karl XII on juba ammu surnud. Kuid siiski läks see ennustus täide, sest eestlased vabastasid ise end Vene võimu alt ja asutasid endale ise iseseisva riigi. Karl XII ennustus on läinud ikkagi täide.

ERA II 244, 520/2 (7) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Aksel Sinimets, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Leevämõhe oru rahakast
Leevamõhe org om Uhtjärve veeren. Leevämõhe orun om üts suur kivi, mille all pidävät olema 5 pütti kulda. Noid ei saa muidu näta, kui vana-aasta üüse sinna kaema läät. Üts miis oll lännu otsma kulda, kuid tuu oll leütu tõsõl pääväl puu otsast puuduna. Pääle tuu es julgu enämb kiaki sinna minna. Tuu asi juhtu sis, kui ma imä sabast kaugemale es saa. Nii lähekesen elli tuul aol üts Vissi Kusta nimeline miis ja kui tuu põiskone oll olnu, sis tä oll käünü karjas Leevämõhe oru veeren.
Ütspäiv tull karja manu üts võõras miis ja küsünü, kas see om Leevämõhe org. Vissi Kusta oll ütelnü, et om küll ja sis tuu miis lännu orgu ja tulnu säält nella-viie tunni peräst tagasi, rauane kast sällän ja tullu karjapoiskõse manu ja andnu tolle kolm kuldraha ja ütelnü: "Siin om minu elu jaos küllalt, sinna Leevämõhe orgu jäi viil viis pütti toda raha!"
Vissi Kusta oll lännü õdagu kodu ja kõnõlnu tuust umilõ vanõmbile. Minti kaema ja leüti, et suure kivi kõrval üte vana kuuse juure alt om kaivõtu ja säält nätä es ole midagi leütü. Aga tõsõnpuul kuuskõ oll leütü rahakast. Selgede oll ase näta ollu.
Sedä juttu kõnõl mullõ mu imä, kui ma suurõmbas kasvi.

ERA II 244, 522/3 (8) < Urvaste khk., Urvaste v., Horma t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Aksel Sinimets, ? a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Rahakast
Suurõ Põhjasõja aigu käksevä rootslasõ uma raha ja kulla Leivamõhe orun olõva suurõ kivi ala. Umbõs 100 aasta peräst tulliva kats miist Alakõrtsi manu ja jäiva siia üüses. Sääl uursõva nää mitmesugusõid Rootsi kaarte ja küssevä selle keriku nimme. Kui nää kuulsõva, et see om Urvaste kerik, tahtsõva naa rõõmu peräst lakke hüpäta. Järgmidsel päeval näivä karjalatse, et Leevämõhe orun õlõva suurõ kivi kõrval oll kats värskelt kaivõtut mulku. Üts mulk oll mäepuul kivvi ja tõnõ alanpuul kivvi. Alumidsõn mulgun oll selgede tunda kasti asõ. Kõik varandusõ käkmiskotuse olliva märgitu vannu Rootsi kaarte pääle. Nii sis olliva nee mehe rootslase ja otsõva raha vanna kaarte järgi välla.

ERA II 156, 491/3 (7) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - A. Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Lennart Peep *red.
Kui tema isa olnut noor mees, eland Uue-Antsla vallas, siis sõitnud kord kolm meest, kaks hobust ees, mõlemad hobused mustad kui süsi Alakõrdsi manu. Palunud eneselle korterid, kõrdsimees oli annud ka. Olid siis käinud mõisas surnuaial ja kirikus. Üle ristee Vanna Antsmõisasse minnes kasvas suur kõver pettai (mänd), Sandi pedäjas kutsuti. Vaatand seda pedäjat hoolega igast küllest. Siis võtnud ühe raamatu välja, uurind seda, läinud kiriku torni, säält vaatand pikasilmaga ja uurind seda pedäjat, siis jälle mõisast ja igast küllest ikka seda pedäjat, ka järvepäält. Rahvas oli teisi juba kartma hakkand, et on mõned vainu toojat. Ükskõrd öösel olid kadunud kõige hobustega tükkis ära. Pedäjast alapoole niidu pealt oli löütut kolm hauku, igal haugul olnut põhjas kolme püti ase, igale asemele oli jäetud natukene maha, ühele hõbe ja vaskraha, teisele kuldraha ja kolmandale ehteasju. Rahat olnud Rootsi aigsed, siis saand rahvas aru, et need olid rootslased, kes sõja ajal maetud varandust tulid ära viima. Küsitud siis kõrdsimehelt, see ei ole teadnud miskid; ainult vaikind. Eland mõne aasta maal, läinud Tartu ja ostnud omale maja. Rahvas arvab, et see oli ostetud Rootsi rahadega.

RKM II 53, 456/8 (2) < Urvaste khk., Oe k. - Viive Nummert < Ida Tamm, s. 1889 (1956) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jutt kivist
Antsla rajoonis Sõmerpalu sovhoosi Antsla osakonna endise Soootsa talu metsas on suur kivi. Kivi peal on jälg, mis sarnaneb inimese jäljele, ja see olevat kuradi jälg. Kivil on võti ja aastaarv 1666 või 1868, hästi ei saa aru. Selle kivi kohta rahvas räägib järgmist juttu.
Kivi all pidi olema raha- või kullakast ja oli sinna pantud kellegi rikka mõisniku poolt. Mõisnik pani selle kulla või raha sellepärast metsa, et keegi kätte ei saaks. Mõisnik olevat müünud selle kulla kuradile. Kätte saavat see, kes annab ära kellegi hinge. Keegi julge mees tahtnud seda kulda omale ja lubanud oma naise hinge kuradile. Läinud mees öösel kell 12 kivi kaevama, sel ajal naine kodus näinud, kuidas tema õue sõidab keegi nelja musta hobusega; naine hakanud kartma ja jooksnud naabermajja. Tõld keeranud ümber ja läinud ära. Mehel olevat juba kasti äär käes olnud, aga et kuradid naist kätte ei saanud, langenud kast kolinaga tagasi. Mees jäänudki kullast ilma. See mees olevat tõesti elanud endises Oe külas. Nime ei ole teada. Keegi olevat veel kord katsunud kaevata ilma hinge lubamata, aga pärast lühiajalist kaevamist langenud labidad varre otsast ära. Seda oli ka mõni aasta tagasi kivi ümber tunda. Nüüd on jälle värskelt kaevatud. Muidugi midagi leidmata. Kivi on suur ja sügaval, nii et põhja näha ei ole.

RKM II 53, 232 (18) < Urvaste khk., Antsla l. - Helgi Prääts < Katri Prääts, s. 1873 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kord hakanud üks rikas mees vanaks jääma. Tal oli palju raha olnud. Enne surma oli pandnud ta raha põranda alla ja ise ütelnud: "Omad käed panevad, omad käed võtku!" Kui mees ära surnud, siis hakatud raha otsima. Tema rahapeitmist oli aga näinud ja kuulnud karjus. Ta rääkis ära talurahvale, kuhu raha on pandud. Otsitud raha sealt, aga ei leitud. Siis oli võetud surnu ning tema käega otsitud. Nagu otsima oli hakatud, nii olevat saadud raha kätte. Enne aga ei saadud.

RKM II 53, 232/3 (19) < Urvaste khk., Antsla l. - Helgi Prääts < Katri Prääts, s. 1873 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kord kündnud mees põldu. Kündes aga oli tulnud maa seest välja üks must liitriline pudel. See olevat olnud raha täis. Mees vaadanud ja ütelnud: "Kust kuradist see pudel siia sai?" Nagu ta ära ütelnud, nii olevat pudel ära kadunud. Temast ei olevat järele jäänud isegi kilde. Kui mees kuradi nime ei oleks öelnud, oleks pudel võib-olla sinna jäänud. Sellest leiust olevat tagasi ainult 75 aastat. Leidjaks olevat olnud Prääts Juhan. Praegu on ta aga surnud.

RKM II 60, 550/1 (20) < Urvaste khk., Antsla l., Kärbna k. - Eha Reisma < Els Reisma, 67 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kontrollis Mare Kõiva 2005
Võlsivandja
Ütskõrd eläsi üks vanamiis. Tal oll poig liinan ja es oll ta väiga uhkõ. Ta es saa kävvü. Jala olli tel haigõ ja tä käve põlvi pääl. Ta oll ütskõrd kohto pääl võlssi vannu. Vanastõ oll sääne muud, et kes kohto pääl võlsi vannsõ, tuga juhtu mõni äpärdus, kas tä kaot nägemise vai jäi jalutus jne.
Kõrd läits vanamiis liina pojale süvva viimä. Sääl, kos poig oll korterin üürnik, eläsi üts vana perenainõ. Ku miis lävest sisse astsõ ütel imestadõn vana perenainõ: "Võeh, mis taal vanamehel küll hädä om, et tä kävvü ei saa! Ei tia kas ta' om võlsi vannu vai!" Vanamehel läits nüüd süä täüs, et tuu nainõ nii õigõdõ är tiidsõ üteldä, kost tä säändse hädä sai, ta' põrut süame tävvest: "Sa, vanamutt, pia suu kinni ja koolõ är!" Es ta' oll kah vana inemine, aga tahtsõ, et tõnõ ar koolõssi.

RKM II 250, 272/3 < Urvaste khk., Haabsaare kolh. - Ester Marinen, Antsla keskkooli õpilane < Miili Kaseoja, 63 a. (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kuidas tekkis Mikila järv ja Sepamägi.
Oli elanud vana sepp ja sellel olevat olnud kaks poega. Vana sepp olnud juba väga vana ja nüüd oli temal aeg otsustada, kellele jätta sepikoda. Aga see oli väga raske küsimus, sest mõlemad pojad olid väga tublid. Niisiis olevat vana sepp otsustanud jätta sepikoja sellele, kes muidugi viskab haamri kaugemale. Ise aga olevat välja valinud kõige raskema haamri. Poisid käinud igal laupäeval mäe otsas haamrit viskamas ja mõlemad visanud haamri ühte kohta, ning sinna olevat tekkinud lohk ja hiljem järv. Nii pidi vana sepp sepikoja jaotama ära kahe poja vahel. Enne surma aga olevat ta ütelnud, et selle järve nimeks saagu Mikila järv ja mäe nimeks, kus te haamrit viskasite, Sepamägi. Nii see on ka praegu.

E 53698 < Urvaste khk. - G. Kimmel Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kaago karjamõisa lähedal Vaabinas on üks Põhja sõja aegne matusepaik, mis enesest sülla kõrgust mullakohelikku kujutab ja rahva suus “kullamäe” nime all tuntud on. Liiguvad ka rahva suus tema sisu kohta kõiksugu isuäratavad muinasjutud. Tänavu suvel Jaani ööl on tundmata inimesed kullamäe lahti kaevanud ja hulk luid (vististi hobuse omi) sealt väljapildunud. Ei taha uskuda enam, et meie ajal veel keegi ennast õnnelikuks kullaleidjaks peab, kuid mis Jaani ööl niisugune suur töö ära on tehtud, selle peale teist vastust ei saa anda. Vanast ajast on kullamägi puutumata seisund.

E 53701 < Urvaste khk. - G. Kimmel Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Samuti on läinud Jaani ööl Lümadu mõisa lähedal oleva Uku kivi alt hunnik mulda väljapillutud. Ju varematel aastatel olla inimesed siit kivi alt varandusi otsinud, ümberkaudsed elanikud jutustavad. Seda tõendab asjaolu, et kivi, mis 21 sammu ümbert mõõta, viimase võimaluseni ümbertringi lahti on kaevatud, nõnda et kivi ümber 4 kuni 5 jala kõrgune vall on tekkinud. Jutud Uku kivi alla peidetud varandustest on seal ümberkaudu hästi tuntud. Mõned arvavad, et varanduse vanasti mitte kivi alla ei pole pandud, vaid kivi varju sisse, kas hommikuse, lõunase või õhtuse sisse.

E 85642/3 < - Endla Teos < O. Teos (1934) Sisestas Pille Parder 2003
Jutt rahapajast.
Võrumaal Urvaste vallas Märdami talu maa peal Urvaste kirikust umbes viis kilomeetert, kasvab väiksel mäenõlvakul tilluke kasetukas. Selle metsatuka küleje all on üks suur kivi, mida hüütakse ümberkaudsete inimeste poolt "Juuda kiviks".
Vanarahvas ütles, et selle kivi all olevat üks rahapada. Vanarahvas teavad veel jutustada (selle), et seal oli nähtud tihti igasugu loome kivi otsas tantsivat vahest varsa, lamba ja hobuse näol.

E I 35 (263) < Urvaste khk. - M. J. Eisen (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kauksis on org ja orus küngas, seal ka allikas, kust vett välja voolab, mis nagu heliseb. Sinna allikasse on vanal ajal palju kulda ja hõbedat maetud.

E I 45 (316) < Urvaste khk. - M. J. Eisen < J. Jung (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 [puu]
Vana-Antsla vallamaja lähedal on pedajas olnud, mida rahvas Kummarduse pedajaks hüüdnud, nüüd maha raiutud. Vanasti käidud seal ohverdamas ja palvetamas.

E I 45 (317) < Urvaste khk - M. J. Eisen< J. Jung(?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003 [puu]
Ka Ivaski talu maal olnud vanasti püha pedajas.

E IX 41 (128) < Urvaste khk. - M.J.Eisen < kaupmees Kähr Sisestas Pille Parder 2003
Vaabina vallas jaagumäe talus kasvas vana mänd. Ühed ütlesid, et see on Karl XII mänd, teised jälle, et rootsiaegne. Viimasel ajal hakanud mänd kuivama, peremees raiunud maha.
Korra mõnekümne aasta eest tulnud selle männi juurde 3 rootslast, mõõtnud männi juurest mitmesse külge, kaevanud siis kasti maa seest välja, viinud ära.

E III 35 (186) < Uus-Antsla khk. < Urvaste khk - M.J.Eisen < Sisestas Kristi Grünberg 2003
Uue-Antsla mõisa põllul kasvas vanasti suur pedajas. Seda hüüti sandipedajaks. See sandipedajas oli kardetav puu. Ta saatis inimesi eksiteele. Suvel ei olnud vigagi, aga talvel oli asi halb. Hobusemehed läksid tihti ta juurde pimedas välja, aga siis tee peale nad pedaja juurest ei osanud. Korra sõitnud mees õhtu videvikust peale hommiku ??? valgeni pedaja lähedal ringi, ilma et õigele teele oleks jäänud.

E IX 23 (73) < Urvaste khk., Liinamäe - M.J.Eisen < kaupmees Kähr Sisestas Pille Parder 2003 [järv/kirik]
Rootsi kirik.
Liinamäe vallas Lõõdla järve ääres on rootsi kiriku varemed. Seal olnud vanasti ilus rootsi kirik, kuid sõja ajal hävitatud kirik ära, kirikukell aga lastud Lõõdla järve. Selge vagusa ilmaga olla praegu veel järve põhjast kella äärt näha.

E IX 23 (74) < Urvaste khk., Liinamäe - M.J.Eisen < kaupmees Kähr Sisestas Pille Parder 2003
Liivamäe vallas on kaks rootsi kalmistut. Liivamäel olnus sõda rootslaste ja venelaste vahel. Rootsi kuningas olnud ise ka seal. Rootsi sõjamehed maetud neisse kalmistuisse. Liivamäe vallast on palju rootsi rahasid leitud. Isegi olen neid lapsepõlves mõned leidnud. Praegugi veel üks Karl XII hõberaha, rublase suurune järel.

RKM II 72, 164 (11) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 5. k. õpilane (1958) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Muistend suurest kivist
Õru metsas on suur kivi, mille all olevat Vanapagan suure rahapajaga. Ta istub kivi all ja segab käpaga raha. Mõnigi olevat jaanipäeva öösel seda kõlinat kuulnud. Enne kivi alla minekut maalinud ta kivile oma jälje, võtme ja triikraua. Ta teinud seda selleks, et keegi tema rahalugemist ei kuuleks ega segaks. Keegi ei saavat kivi üles kangutada.

KKI 62, 187/91 (6) < Karula khk., Lilu t. - Veera Pino < Iisak Vallner, s. 1908 (1973) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kästi edasi kõnelda Vallneritele. Umbes 1840. a. tull lilu Kasper Vallneri (jutustaja Isak Vallneri vanaisa) juure keski Vallneri nimeline, musta takuga raudidi vankridiga härräsmiis. Kasper Vallner oll mõisakupjas, tull sis nädäle päivis sinnä tallõ juurõ ja räägis Kasper Vallnerile, õt tema päriskodu om Rakvere kant ja tema om arst ja tema esiisast oll olnu üts Rootsi garnisoni ohvitsiir. Rootsi garnisoni julgestusväeosa olli asunu Võru ümbrusel ja Rõugõl. Venelane oll pääle tungünu. Tahtunu Roodsi võimu vällä ajada. Venelasel olli ülakaaluka väe olnu. Kaitselahing oll peetu Erastvere ja Urvaste kandin. Kindralstaap oll olnu tagalal Lüllemäel. Na olli kartunu venelese ümberhaaramist, ülevõimu. Olli võttunu raudkataldesse pandunu garnisoni lipp, garnisoni koosseisu nimekiri ja sõs muu dokumendi ja osa langenute nimekiri ja garnisoni kuld. Tuud kulda nii väga pallu es olõ. Kuld oll peidetu Lüllemäe kanti maa sisse. Lüllemäe - Kirbu maantee ääres Nahapesja talu lähedal om üts suur mänd. Männäst päikese tõusu suunas teatud määr kündreid, siis teatud määr kündreid paremale 90% nurga all - oll matõtu tuu kuld ja nuu muu väärtusliku asja. Tettü plaan, mis pidi Rootsi valitsusele üle minemä. Vinelese olli jälitänü rootsi sõjaväke ja kinni võttunu. Enne kinnivõtmist oll tuu plaan ära põletet, õt es taheta venelese kätte anda ja üteldü, õt rootsi valitsusõlõ tuu varandus kätte võimaldada suu-sõnaliselt. Vallner oll olnu staabiohvvitsiir, noorõmb ohvitsiir ja tuu oll teadlik tollest plaanist ja asjast ka olnu. Tuu oll jäetü ellu, tõsõ kõrgema ohvitseri olli är tapõtu kõik. Too ellujäänud Vallner oli asunud Rakverre elama vene võimu alla ja sis 1840. a. noidõ järglasi sis olliki tulnu siia kulda otsma ja tuud riigilippu. Mänd om hävinenu, mända ei leidunu. Ja temal oll raudpuur üten olnu, nädälepäävä om puuriga otsnu. Tollõst oll sis teadlik Kasper Vallner. Kasper Vallner kõnele August Vallneri esäle. Hoiti seda juttu nagu saladuses. August Vallner kirjutas sellest ajalehes, aga mitte eriti täpselt. Rakvere Vallner oli käskinud kõiki Vallnerite lapsi koolitada.
Mõisakubjas oll sis ka saatunu poja kuuli, mu esäst tennü sis kooliõpetaja.
Mu esäesä Kasper läts vene usku. Sis tuu Rakvere-Vallner oll pahandunu tuu pääle, õt mis sa nii ullistõ tei.
Rakvere-Vallner oll ülnü, õt Kikka Keldremäel kulda ei olõ, õt sinnä ärke otskõ. Tuud kulda pallo es olõ, egas sääl sis hobõsokuurmat es olõ. Mõnõ ütles, õt Vissi mano olõv matõt tuu kuld.
Tuu Rakvere-Vallneri ravvapuur oll viil olõman, toda ravvapuuri ma näi ja tei tollõga tüüd.
Rakvere kanti läinud ohvitserist olevat need Vallnerid laiali lagunenud.

RKM II 155, 353 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Eevi Aaspalu, Antsla keskkooli õpilane < Mariie Järlik, 75 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vanamiis oll inne surma sekänü rehetarõn tuhaauku raha. Naanõ ja latsõ olliva pääle surma otsnuva raha, aga ei olõvat löüdnü. Sulanõ oll kuulnu aho alt, mida miis oll ütelnü. Vanamiis oll ütelnü:
Kelle käe pandva, tollõ käe võtva kah.“
Sulanõ võtnu surnud vanamehe sülle ja sekänü surnu kässiga tuhka ja ta oll saanu pallu raha.

RKM II 182, 205 (1) < Simuna khk., Rakke al. < Koeru khk. - Eha Märdimäe, Rakke Keskkooli õpilane < Amanda Märdimäe, 43 a. (1962) Sisestas Kohapärimus 2003, redigeeris Mare Kalda
Urvaste endises mõisas on pargis tiik, mida rahvasuus kutsutakse Põlle tiigiks. Ennemuistse, kui parun laskis tiigi sinna kaevata, kandsid naised selle mulla põlledega üles mäele, kuhu rajati paruni poolt park. Ja sellest ka tiigi nimi.

RKM II 225, 265/6 (12) < Sangaste khk., Lauküla k., Pärna t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Erna Tampere < Miina Must, 90 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vanast ollu üts hirmus ihnõ peremiis. Ollu hirmus haigõ ja nakanu är surõma, pandunu tuut raha är tuhkhauda ja ütelnu: “Rahakõnõ, är sa enne üles tulku, ku nuu käe, kes su pandva, su võtva kah, sis tulõ üles.” Solane kuuldunu. Ja ollu tuu poiss ka kõva. Võttunu surnu ja sekänu tolle käega tuut tuhka ja ütlenu, et: “Rahakõnõ, ma olõ ummi kässiga sinnu pandunu ja võta ummi kässiga su väl’lä kah.” Nuu olli surnu käe, minkaga tä vällä võt’t. Saanu raha kätte. Tuut kõnel’ õkva mu esä.

RKM II 270, 23/4 (8a) < Urvaste khk., Kurenurme k. - Aanar Toom, Antsla keskkooli õpilane < Alviine Kähri, 73 a. (1969) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Põdraoja ääres asub lageda niidu peal ümmargune mägi (nime ei tea). Vanast olnud seal sõda venelaste ja rootslaste vahel. Rootslased olnud ümber piiratud. Rootslastel palju raha, seda aga polnud kuhugi panna. Maetud siis raha maha ja sõdurid kandnud sinelitega mulla peale. Sellest olla see mägi sinna saanud.

RKM II 371, 477/8 (58) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. < Semjonovka k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Anna Aaver, s. 1910 (1984) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üks rikas peremees oli elanu. Ta es ole tahtnu anda raha kellelegi. Ise oli juba vana miis. Toas oli suur ahju, ennemast oliva suure ahju, seal sai süüa teha ja kõiki. Ahjus oli süsi sees. Vanamiis kaapinu tuha sisse oma raha ja peale ta ütelnu: „Kelle käe paneva, nee käe võtava!“ Poig vaadanu salaja pealt, et vanamiis segi läinud, peidab raha sellise koha pääle. Läinu võtma, kaabib kõik tuha laiali, raha kuskil ei ole. Siis pojal tulnu meelde, mis vanamiis ütles. Oodanu kuni vanamiis ära suri (see kaua ei võtnuki), rabanu surnu sülle ja tõmmanu selle käega raha välla.

RKM II 462, 379/80 (19) < Urvaste khk. või Karula khk. - Ago Aava, s. 1908 (1993) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Eluruumi põranda pühkimiseks tehti luud kas kase okstest või anepajust. Kasel roogiti lehed, anipajust tehti suvel koos lehtedega luud.
Kase luual ei lubatud üksikuid pikemaid oksi maha lõigata (sest pühkides jäävad kirbud põrandale. Anipaju luud olla just sobiv kirpude välja pühkimiseks. Anipajud (hanepajud) kasvasid niisketes kohtades, heinamaal, olid madalad nii põlve kõrgused tihedate okste ja lehtedega.

RKM I 6, 443 (3) < Urvaste khk. - Edgar Kuuba < August Tee, s. 1887 (1961) Sisestas Mariann Jeret 2009
Kuradide raha jagamine.
Igivana ajal olevat üks nord hilja õhtul Neeve Sibille juhtunud mööda minema Urvaste kabelimajast, millel olnud keller all, mida nim. “kuukambriks” ning kuulnud suurt kära, kuna Neeve polnud just argade killast läinud ühe augu juurde ning näinud järgmist vaatepilti: kuukambris oli palju raha, kuradid istusid ning lugesid sakste raha, kuid kuna üks raha jäi üle ja seepärast tõusnud tüli: Neeve hüüdnud, “See raha andke minule!” Selle peale olevat kõik kuradid jalga lasknud.
Kurat on surematu, vaim ta pole lihast.

RKM I 6, 444/5 (7) < Urvaste khk. - Edgar Kuuba < Jaan Heinas, s. 1881 (1961) Sisestas Mariann Jeret 2009
Sandipedajas
Pilvani lauavabriku vaheli kasvi “Sandipedajas”. Ükskord olevat Rootsi kuningas Karl XI ? maa sisse pistnud ja sealt ollagi saanud pedajas.
Ükskord, kui Juhan Vill maganud oma järjekordset und. olevat keegi vanamehekene tulnud tema juurde ning juhatanud sandipedaja juurde, et seal leidvat ta oma õnne Õnn pidi asuma pedajase löödud nagla poolnsen küljen.
Kui Juhan hakanud ? tulnud Vana-Antsla mõisa poolt ?meister musta tõllaga, kui raha äkisti kadunud või Juhan paku läinud nii-et igatahes kullast oli Juhan ilma jäänud.

ERA II 69, 257/8 (15e) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Anna Jeret < Pauline Jeret, 73 a. (1933) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda
Mõnikõrd oll kurat sannan tennü tuld ja kuivatanu raha, kes sõs es pelgä ja manu läts, tuu oll rikas miis.
Üts vanamiis oll olnu väega vaene, pallõlnu, et Jummal juhatasi tüüd, sõs oll uutnu, ei ole kostki tüüd saanu. Nälg oll olnu tervel perel, ei mõista kostki süüvä saia [saada]. Sõs oll ütelnu: "Olõs kuratki avitamas tulõs." Üüse kohe nännü unõn, vanakurat kutsnu tedä: "Jüri, olõ julgõ miis, ma avita sinnu, tulõ vanna tühjä sanna ja võta kott üten. Är sa hildas jäägu." Jüri tulnu üles, kell joba pool 11, ja minnä kah tükk maad, kui iks inne kikka kirgmist sinnä saasi. Oll saan kah ja oll olnu ütekõrraga rikas miis.

ERA II 149, 672/3 (15) < Otepää khk., Pilkuse v. - Voldemar Lille < Miina Roosilill, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Urvaste kihelkonnas Liinamäe mõisas on vana kants, senna on rahva jutu järgi varandust peidetud. Korra toonud mõisnik võerad mehed ja lasknud hakata kantsi lahti kaevama. Kaevatud hoolega, ei ole ööseks ka juurest ära tohtinud tulla. Kui juba paar ööd-päeva olnud kaevatud, tulnud ühel ööl mõisnik, teine tulelaterna teise käe otsas, ja käskinud töö seisma jätta, ütelnud: "Tulge homme hommiku minu kontori, sääl saate oma palga kätte." Mehed läinuvad hommiku kontori, herra küsinud meestelt, et "miks te enam edasi ei kaeva?" Mehed vastu, et "teie öösel keelasite ära." Herra kohkunud ja ütelnud, et "kas just olin mina ise?" Mehed tõendanud, et "olite." - "Noh, kui ma keelasin töö, siis ma maksan ka palga" ja varandus jäänudki välja võtmata.

ERA II 149, 675 (19) < Otepää khk., Pilkuse v. - Voldemar Lille < Miina Roosilill, 69 a. (1937) Sisestas USN, kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Maarja Oras
Rootsi sõja ajal maetud kolm pütti kulda ühte Urvaste kihelkonna lättesse, missugune läte on Liinu sillast kolm Rootsi ahelate täit tee pealt korval.

ERA II 156, 491/3 (7) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Anna Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Lennart Peep
Kui tema isa olnut noor mees, eland Uue-Antsla vallas, siis sõitnud kord kolm meest, kaks hobust ees, mõlemad hobused mustad kui süsi, Alakõrtsi manu. Palunud eneselle korterid, kõrtsimees oli annud ka. Olid siis käinud mõisas surnuaial ja kirikus. Üle risttee Vanna-Antsmõisasse minnes kasvas suur kõver pettai (mänd), Sandipedäjas kutsuti. Vaatand seda pedäjat hoolega igast küllest. Siis võtnud ühe raamatu välja, uurind seda, läinud kiriku torni, säält vaatand pikasilmaga ja uurind seda pedäjat, siis jälle mõisast ja igast küllest ikka seda pedäjat, ka järve päält. Rahvas oli teisi juba kartma hakkand, et on mõned vainutoojat. Ükskõrd öösel olid kadunud kõige hobustega tükkis ära. Pedäjast alapoole niidu pealt oli löütut kolm auku, igal augul olnut põhjas kolme püti ase, igale asemele oli jäetud natukene maha, ühele hõbe- ja vaskraha, teisele kuldraha ja kolmandale ehteasju. Rahat olnud Rootsi-aigsed, siis saand rahvas aru, et need olid rootslased, kes sõja ajal maetud varandust tulid ära viima. Küsitud siis kõrtsimehelt, see ei ole teadnud miskid; ainult vaikind. Eland mõne aasta maal, läinud Tartu ja ostnud omale maja. Rahvas arvab, et see oli ostetud Rootsi rahadega.

ERA II 243, 395 (3) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Säre k., Halliste t. - Heino Kiršenberg, Antsla linna algkooli õpilane < Arnold Kiršenberg, 47 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda 2006
Pärsimäe talu maa-alal, mis kuulub K. Raamile, asub umbes 7 m pikkusega ja 4 m laiune kivi, mis on päält tasane ja asub poolviltu perves.
Selle kivi kohta räägib rahvas, et kui vanasti oli Põhjasõda ja Rootsi väed taganenud, peitnud nad sinna perve sisse Vene vägede eest ühe tündri kulda, teise hõbedat ja vedanud hulgani selle suure kivi pääle kaitseks, et Vene väed ei saaks seda peidetud varandust kätte. Nii puhkab see suur kivi veel sääl perve sees nii võimsalt, et keegi ei ole seni suutnud teda säält liigutada.

ERA II 243, 399 (5) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Säre k., Pärsimäe t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v., Kitse t. - Heino Kiršenberg, Antsla linna algkooli õpilane < Miili Ots, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Uue Antsla vallas Miku talu väravaposti kõrval kasvab määratu jäme künnapuu.
Selle puu kohta on rahva keskel liikvel jutt, et kui Rootsi kuningas Karl XII oli Eestist põgenenud Vene vägede eest, pistnud ta sinna künnapuuse kepi ja ütelnud: "Kui see siin läheb kasvama, tuleb ta veel kord siia tagasi ja võidab selle maa Vene käest." Nüüd on aga sellest juba ligi 700 a. mööda, Karl XII on juba ammu surnud. Kuid siiski läks see ennustus täide, sest eestlased vabastasid ise end Vene võimu alt ja asutasid endale ise iseseisva riigi. Karl XII ennustus on läinud ikkagi täide.

ERA II 245, 165 (4) < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Järvere-Alaküla k. - Ilmar Eisen, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < A. Kala, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Mustja mõisas (vana Sõmerpalu karjamõis) elab sakslane nimega Lau (talupidaja). Selle maa sees on täiesti poolkera taoline mägi. Mäge kutsutakse Rootsi mäeks ja arvatakse selle sees kolm anumatäit kallist varandust maha maetud olevad. Keegi väga rikas rootslane sõja hirmus olla maha matnud ja ise põgenenud.

ERA II 245, 176/7 (8) < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Järvere-Alaküla k. - Ilmar Eisen, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < A. Kala, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Teatakse selle surnuaia [st "vanaaegne Soepalu surnuaed"; vt ERA II 245, 167/75 (6-7)] kohta häädki rääkida.
Korra üks mees läinud teed mööda ligi surnuaeda, kuulnud siis raha kõlinad eemalt. Ei ole pannud sellele suuremat tähelepanu, aga kui kõlin edasi kostnud ja mees arvas veel nõrka häältki kuulvad, umbes nii: "Kui nüüd keegi aitaks." Ja see oli korranud niimitu korda.
"Ma õige lää kae, mis tempõ sääl tetäs," ja läinudki tempõ kaema. Läinud ja läinud kõlina pääle, saanud siis luukambri juure ja näinud: üks vanamees istub endast suuremate rahakuhjade vahel ja hoiab ühte raha käes ning kordab: "Kui nüüd keegi aitaks." Mees käratab kaunis kõvasti: "Tere, vana, ma avita sinnu, a kui viisi." Vanamees oli kohkunud natuke, aga siis kostnud: "Armas mees, juba 700 aastat olen ma siin raha lugenud, aga kuidagi ei saa kahte hunnikusse, ikka jääb üks üle." Mees teinud siis raha pooleks ja pannud teise tüki teise hunniku otsa ja teise poole teise hunniku otsa, ja vaadanud viivuks võidurõõmsalt vanamehe otsa. See ainult ohanud kergelt.
Siis sähvinud hele valgus, mürin ja kõmin. Kadunud vanamees, kadunud raha, mees vaadanud kohkunult ümber, näinud, et tuleasemel jalgade ees on siiski kaks väikest hunnikud raha, teises hõbe ja esimeses kuld. Hakanud siis raha tasku panema ja näe imet: raha täpselt nii palju, kui mehele tasku läheb.
Mees läinud rõõmsalt koju ja elanud rikast elu surmani.

ERA II 245, 214/6 (1) < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Edgar Jeeger, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Ann Kala, 64 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Minust natuke maad eemal teises talus elab vanainimene, keda kutsutakse Kala-Anneks. Ta on tuntud väikese jutuga inimesena, kuid vana-aasta õhtul jõudsin ma teda ometi niikaugele viia, et jutustas mulle mitu legendit vanast ajast, mida katsun siin tuua kaunis täpselt tema oma sõnadega.
Ütskõrd, kui mul viil miis elli, jutustas mullõ mu miis, kes oll tuudkõrda joba uma 90 aastat vana, järgmist:
Üitskõrd elänü Sõmerpalu mõisan üts kuri herr. Inne Põhjasõta lasknu tuu herr kõik uma kulla ja varanduse vedädä Vanakualohku, kohe tä lasknu kaiba üte keldri. Sinnä keldrile vedänüva sis seitse moonamiist kate paari härgiga üüse kõik herra kulla. Peräst tapnu tuu herr kõik seitse moonamiist esi ära ja ajanu mulla keldri suule ning istutanud pedäjä ja kuuse keldri pääle, tuudkõrda olnu sääl juba esiki üts nuur mõtsatihnik. Peräst oll herr ka ära tapetu. Soldati olli otsnu küll, aga ei ole iks toda varandust kätte saanu. Peräst tuud om nättu sääl mitu kõrda vaime.
[1. lõik on originaalkäsikirjas maha tõmmatud. Redigeerija märkus.]

ERA II 245, 216/7 (2) < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Edgar Jeeger, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Ann Kala, 64 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kui mu kadunu miis kõrd aeti mõisa puult tõistõlõ mõisameestele, kes elänüva mõisast versta puultõist kaugel, sõnna viimä, et na mõisale tulessi, pidi tä Vanakualohust müüda minema. Ta, kadonokõne, oll õige julge miis ning lännuki siis ilma pelgämäda säält müüda. Kui ta tagasi oll tulnu, oll olnu nii umbes kesküü, nännu tä Vanakoalohun tuld. Tä lännu kaema, et mis tuli tuu om ja nännu sis, et nuu pedäjäalutse olnu suuri riiulid ja kaste täüs, kos sisen olnud kuld ja suure rõivatrulli ja riiulite vahel löönu seitse moonamiist kaarte kui plaksna. Üts miis kaenu tälle nii hirmsa näoga otsa, et tä pannu kange hirmuga säält minema, puul tiid saatnu tedä üts verrev pinikene, kes tüknü iks purema. Kui kodo saanu, olnu kihä kõik higine ning paar päivä olnu haige.

ERA II 245, 218 (3) < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Edgar Jeeger, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Ann Kala, 64 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Ma eläsi paar aastat kuun üte Mõisa-Mariga, kes oll innembä mõisa virtin. Kui tä ütskõrd tulnud kodu, - tä kadunukõnõ elli kah mõisast kaugel, - pidi tä minema Vanakoalohust müüdä, nännü tä puie vahel keldri lävve, kost paistnuva riiuli. Keldre läve pääl istnu üts naine ning kudanu sukka, ümber keldre juusnu üts verrev pinikõnõ. Mari kadonokõne nakas väega pelgama ning pistnu juuskma. Peräst tuud jäi haiges ja tuu hirmu peräst ta kuuligi.

ERA II 245, 228/9 (12) < Urvaste khk., Sõmerpalu v. - Edgar Jeeger, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < rahvasuust (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kollatsioneeris Mare Kalda
Sõites Võrru minu kodukohast umbes neli kilomeetrit eemal asub maantee ääres vana ja suur mänd. Vanarahvas kõneleb, et sääl olnud Põhjasõja ajal suured lahingud. Sõjas saanud surma ka kaks Rootsi kindralit, kes maetud sinna männa juurde. Neile pantud kaasa ka palju raha ja kulda. Natuke maad eemal asub midagi nagu kabeli taolist, räägitakse, et sinna maetud langenud sõdurid.

ERA II 259, 264 (2) < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Kikka t. < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Annemõisa k. - Ello Kirss < Jüri Kikas, s. 1860 (1939). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
4) Siin om Marivarik kah. Sääl om susi ar kisknu' Mari-nimelidse tütärlatsõ, Latsõkõnõ ol'l upõ söönu', soss ua' õnnõ perrä jäänu' ja mõni rõivanärts.

ERA II 284, 558/9 (619) < Urvaste khk., Antsla v., Kuldi t. - Liis Pedajas < Jakob Albrecht, s. 1862 (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Antsmõisan Hupadsi talu solane Ants Koljon om ollu eidsin Hupadsi mõtsan Kõrdsimäel. Sääl om hubese pandenu võssa. Esi heedänu Kärdsimäele magama. Veidükese aja peräst om tullu üits - inemene tä ei ole ollu, ütelnu: "Tee päält ärä." poiss ei ole pandunu tähele toost, mõtelnu: "vast ma näi und." Es ole magama jäänu. Tullu, ütelnu jälle: "Tee päält ärä." Mõtelnu: "Mina nüid eest ei lähä, näis mes mulle tetäs." Kolmat kõrd om tullu, võttenu Antsu ja visanu tee päält eest ärä. Kiss om Ants võttenu hobõsa ja veenu kodu.
Hummugu nakanu hubõst kaema, ollu rahajäle karvu pääl. Siss arvatas, et sääl om kah mõni kotus, kos raha om.

ERA II 284, 566/7 (623) < Urvaste khk., Antsla v., Kuldi t. - Liis Pedajas < Jakob Albrecht, s. 1862 (1940) Sisestas Pille Parder 2002
Ligi Vahtset mõisat ol´li jaanipäevä ööse eidsipoisi mõtsan, tek´ki tuld. Suure poisi läitsi är tüt´rigade manu. Poiskõne jäi tule veerde. Seenis ol´l tuli ärä kistunu. Poisil nakas kül´m. Nakas kaema ümbre tsõõri ja näi, et koskil paistus üits tuli. temä läits too tule veerde ja tahtse säält tuvva omale tuld. Sääl tule veeren iste kats meest, küsüse poisi käest: " Mes sa tahat?" Põiskõne ütlep: "ma taasi tuld hindäle kah." Tõne ütel: "Võta sär´gisiil üles." Poiss om võttunu särgisiilu üles. Vanamees om visanu küplaga tulitsit üdsi särgisiilä pääle. Poiss om tullu uma tuleasema manu ja om puistanu sinna maha. Peräst nännu, et om vahtse hõperuubli tükü.
Vanarahvas kõneli, et jaanipäevä ööse vanaton´t kuivas raha.