Urvaste pärimus

Kombed ja tavad

ERA II 22, 110/1 (1) < Urvaste khk., Tõlsu v. - Leida Peiker < Anna Pallits (1929) Sisestas Merili Metsvahi, kollatsioneeris Mare Kalda
Pulmalised libahuntideks.
Sant istunud oma eestvedajaga, poisikesega, pulmamaja lävel. Sandile keegi midagi ei annud. Sant saatnud poisikese akna taha vaatama mis toas tehakse. Poisikene ütelnud: "Süüakse." - Saatnud teinekord. Poisikene seletanud, et hüpatakse. Siis korraga muutunud kõik pulmalised soenditeks, ainult pruutpaari võinud eraldada teistest, neil olnud pael kaelas. Soendid jooksnud metsa.

ERA II 244, 525/6 (12) < Urvaste khk., Urvaste v., Järve t. - Lemit Paal, Võru reaalkooli õpilane < Arthur Randmäe, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Ristimärgi.
Vanast tetti Urvasten surnuaida minnen ega kasuva puu pääle ristimärk, et sis ei saasi inämp ütski vaim kodu kiusama tulla, sest ega vaim läbi mõtsa muialt ei mõista tagasi tulla kui vanna tiid müüdä. Ristimägi aga olli iin ja nõnda es julgugi vaimu kodu tagasi tulla.

RKM II 53, 315/6 (24) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Inimene, kes tahtis teada saada oma tulevast abikaasat, see luges üheksakümmend üheksa valget hobust ära ja kui hobused ära oli loetud ja kui ta nägi korstnapühkjat, pidi ta ümber korstnapühkja kolm korda jooksma, ja siis kes teda esimesena kättpidi teretas, pidi saama selle inimese tulevaseks abikaasaks.
(Ei ole käibel.)

RKM II 53, 372 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Hilja Kängsep < Emilie Tillemann, 76 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Sülega toodi puud sisse. Kui puud olid paaris, siis pidid uuel aastal mehele minema.

RKM II 53, 417 < Urvaste khk., Antsla kn., Vabaduse kolh. - Õie Koemets < Emilie Tõra, s. 1885 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005
[---]Vana-aasta õhtul kell 24.00 mindi välja ja võeti kätega aia lippe. Kui tuli paarisarv, siis sai mehele sel aastal.[---]

RKM II 53, 503 (6) < Urvaste khk., Antsla l. - Linda Kanger < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Jõuluööl] Veekaussi pandi hulga väikesi söetükke. Igale söetükile pandi kas poisi või tüdruku nimi. Siis segati vett koos söetükkidega ning millised tükid põrkasid teineteisega kokku need inimesed abiellusid.

RKM II 49, 152/3 (24) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1915 (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaaniõhtul tehtakse kunste. Kui minnakse jaaniõhtule, siis korjatakse üheksat sorti lillesid ja igast sordist üheksa õit, ning punutakse nendest pärg, siis minnakse ristteele. Pannakse pärg pähe ja millisele teele tekib kära, sealt teelt tuleb sulle kallim. Minnakse koju ja võetakse pärg ühes ning pannakse padja alla. Öösel, kui magama jääd, kes tuleb ja paneb sulle selle pärja pähe, see on su kallim. Kui aga vanatüdrukuks jääd, siis näed öösel unes õnnist taevariiki.

RKM II 49, 153 (25) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1915 (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanipäeva õhtul, kui jaanitulele lähed, võta kodust saunaviht ühes ja viska see üle parema õla rukkisse. Teisel päeval mine otsi see viht ülesse ja loe vihas oksad ära, kui on paarisarv, siis saad lapseta mehele, kui paaritu, siis lapsega.

RKM II 49, 154 (28) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1915 (1955) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhtul peab purustama muna ja munavalge panema klaasi ning sinna sisse sõrmuse. Kell 12 saab, siis tuleb järgmisi ridu mainida: "Klaasi ilmugu mu tulevase mehe pilt, kui saan mehele. Kui mitte, siis kukkuku klaas koos sõrmusega ümber." Kui ilmub pilt, siis seda kaua vaadata ei tohi.

RKM II 53, 13/4 (3) < Urvaste khk. - Leili Kannukene (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui saunas teisel selga hõõrutakse, siis ütleb see, kellel hõõrutakse, et
Aitümmä! Käe kerges,
silmä selges, au kõrges,
igä pikäs!

RKM II 53, 164/5 (8a) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lapse sünniga seotud kombed
a) Räägitakse, et inimese riietel kulub kõige enne läbi see koht, mis pärast sündimist kõige enne vette kastetakse.

RKM II 53, 165 (8b) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lapse sünniga seotud kombed
b) Kui lapsele pannakse selga esimene särk, siis pidavat enne panema varrukasse parema käe, sest muidu saab lapsest vasakukäemees st tal on vasak käsi tugevam kui parem ja ta teeb kõike selle käega.

RKM II 53, 165 (8c) < Urvaste khk., Antsla l. - Ene Antsov < Hilda Antsov, s. 1907 (1956) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lapse sünniga seotud kombed
c) Kui last esmakordselt pesevat ämmaemand, siis lapsel saavat karedad käed.

RKM II 53, 194 (3) < Urvaste khk., Antsla kn. - Liivi Kütt < Olga Perv, 70 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
[Vana-aasta kombed] Tüdrukud tõid sülega puuhalge tuppa. Kui puuhalge juhtus olema paarisarv, sis sai see tüdruk mehele. Kui oli aga paaritu arv puid, ei saanud.

RKM II 53, 195 (6) < Urvaste khk., Antsla kn. - Liivi Kütt < Olga Perv, 70 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaanilaupäeva kombed
Võeti üheksat sorti lilli. Igast sordist kolm lille. Saadi 27 lille ja nendest tehti pärg. Kell 12.00 öösel mindi nelja tee ristumiskohale ja pandi pärg pähe. Siis tuldi koju ja pandi see pärg pea alla. Kes unes tuli ja pani pärja pähe, see sai meheks. Kui pani naine pärja pähe, jäi vanatüdrukuks.

RKM II 53, 203 (2) < Urvaste khk.,Sangaste v., Restu II k. - Salme Kaarus < Aliide Kaarus, s. 1908 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kuidas lapsi saunas vihutakse
Kui last saunas pesetakse, antakse esimene löök vihaga (viht) pähe, muidu hakkavad riided kiiresti lagunema. Seejärel üteldakse: Sopp, sopp, pojakõnõ,
kiltris, kubjas,
ei mitte kutsu Kolga vargas.
Varõsõlõ valu,
harakalõ halu,
mustalõ linnulõ muu tõbi.

RKM II 53, 311 (13) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaaniõhtul jaanitulele minnes korjati üheksat sorti lilli, igast sordist üheksa lille ja punuti pärg, mis viidi koju ja asetati ööseks padja alla, siis unes öösel pidi ilmuma tulevase abikaasa pilt silme ette.
(Ei tunta enam.)

RKM II 53, 311 (14) < Urvaste khk., Toku k. - Tiiu Prisko < Elfriide Treial, s. 1920 (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Jaaniõhtul jaanitulele minnes võeti kaasa saunaviht, mis visati üle vasaku õla rukkipõldu. Teisel päeval mindi toodi viht ära ja loeti vihas olevat oksad ära: kui oli paarisarv oksi, siis leiad enesele elukaaslase, aga kui oli paaritu arv, siis ei leia enesele elukaaslast.
(Ei tunta tänapäeval.)

RKM II 60, 600 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Koidula Antsov < Salme Saaron, 40 a. (1956) Sisestas Eva-kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui noored tüdrukud on hulgani koos, siis puisatakse igale ühele jalgade ette hunnik teri ja tuuakse laudast kukk. Kukk pannakse maha põrandale ja missuguse terahunniku ajab esimesena laiali, see saab teine aasta mehele.

RKM II 225, 114/5 (6a) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ma ollin vast 6 - 7-aastanõ, sõs olli meil sääl pulma'. Emä viis mu sinna. Sõs ma kuuli edimest kõrda tuut laulu. Noh laulu sõna' esi õpetase, kudas tedä tuleb mängi.

RKM II 225, 117 (9) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku ma jo naksi pulman käümä, sõs enämp es kaasite. Ku ma nelä-aastane olli, sis ma kuuli, kos kaasiteti. Sõs peeti katen paigan pulma. Tuu pulmasõit ol'l, ku ütest paigast lätsiva tõistõ.

RKM II 225, 119 (10b) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Viska sissõ viljaõnnõ,
keskelt kenä neiu õnnõ,
puhast poiste õnnõvilja,
kikkalõ kaeru, kanalõ kesvi!
Pill nakas mängmä. Kui ärä andas raha või ernid, upõ ja liha, sõs nakasõ na tennämä. Mardiesä ütles: "Latse, tennäke!" Nakasõ laulma.

RKM II 225, 119/20 (10c) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Aitumma pereesäle,
aitumma pereemäle,
aitumma perepojalõ!
Peretütär õnnõ leidku,
kosja' tulgu, tõise mingu,
sada saani siiä sõitku,
tuhat ratsa siiä tulgu!
Sis om lõpp ja tuldas ärä.

RKM II 225, 122 (20) < Urvaste khk., Antsla k/n., Aladi < Rõuge khk., Viitina m. - Erna Tampere < Ann Kasak, 87 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Kar'usõ enne, kui karja lätsivä, avitiva perenaisi, tüdruku kerisivä langu ja poiskõsõ ragusiva haku.

RKM II 279, 385/6 (5) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Pruudipärg.
Me pruudipärga punume
sel kaunil roosilillel
ja tantsule sind saadame
nüüd kenal pulmapillil.
Refr. Ilus haljas, ilus haljas,
ilus haljas pruudipärg.
Meil kasvab aias kaunisti
küll mirte igasuguseid.
Kus viibid, armas peiukene,
kes meist ei pea lugu?
Refr.
Pruut ketras seitse aastat vist
kuldlõnga värtnal valmis,
kui ebemed nii peenikest
ta ehteks kudus valmis.
Refr.
Kui seitse aastat mööda sai,
siis tuli koju peiu.
Ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis pärja pärib neiu.
Refr.

RKM II 279, 388/9 (6) < Urvaste khk., Antsla l. < Venemaa < Rõuge khk., Kõrgepalu - Maimu Patte, Antsla keskkooli õpetaja < Alma Kripp, 70 a. (1970) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Peigmehel laulda (viisil "Pruudipärg").
Mis ühel' noorel' peiule
küll armsam veel võib olla
kui et ta armas pruudike,
kes võib tal pulma teha.
Refr.
Armas, kallis, armas kallis
on minu pruudike.
Kui esimest kord nägin sind,
siis tuksus kohe süda.
Ma ütlesin: "Ah, ilus lind,
tõest sind ei jäta mina."
Refr.
Küll palju lille olen näind
ja tuhat korda õisi.
Ei nad mind ükski rõõmusta,
kui pruudi roosa pale.
Refr.
Ja elavide tähtiga
su nimi kirjutatu
ja ütlemata armuga
sind omal rinnal kanna.
Refr.
Küll mitmesaja hulga seest
mo silm sind ära näinud.
Ja ütlemata rõõmuga
sind omal pruudis valin.
Refr.
Kakskümmend aastat mööda läind,
siis koju tõi ta neiu
ja et ta pulmad kaasa tõi,
siis krooni pärib peiu.
Refr. Illus, armas, illus, armas,
illus armas peiupärg.

RKM II 53, 502 (8) < Antsla l. - Linda Kanger < Anna Raud, 56 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
[Jõuluööl] Sülega toodi puid sisse ja kui neid oli paarisarv, sai see puutooja mehele.

RKM II 70, 62/3 < Urvaste khk., Ivani t. - Elfriede Siil < Miina Kriisel, s. 1876 (1945/55) Sisestas ja redigeeris Mare Kõiva 2006
/vana-aasta õhtu / Siis tetti tuud tempu kah, õt lüüdi kausin vesi käumä ja visati sinna kats pudõlikorki sisse. Viskamise aigu üteldi üts poisi-, tõnõ tütrigunimi, sõs ku nä kokku lätsivä, sai näist paar, ku nä kokku es lähä, es saa paari. /---/

RKM II 70, 142/3 < Urvaste khk. - Elfriede Siil < Mari Jeret, s. 1850 (1945/8) Sisestas ja redigeeris Mare Kõiva 2006 [ns/lina]
/vastlapäev/ Sõs kõik ümbretsõõri rahvas, kõik tulluva' ummi rekiga sinnä tuu mäe vai uarma otsa liugu laskma. Kes kõkõ inne saanu', tuu pannu mäe otsan tännitämä ja huikma ja laulma. Iks tuudmuudu, et:
Liugu-laugu, liugu-laugu,
lina saava liulaskjallõ,
pakla tarõn istjallõ.
Liugu-laugu, liugu-laugu.

RKM II 70, 238/9 < Urvaste khk. - Elfriede Siil < Peeter Siidra (1955) Sisestas ja redigeeris Mare Kõiva 2006
/suur neljapäev/ Ku ma tan mõisan olli, sõs sääl oll tuu mõisa sepp, nii kõva miis, et ku tahtsõ, sõs nõstsõ hobõsõ üles, nigu ma' vast mõnd voonakõist nõstassi', sõs tiä võtnu suurõneläbä hummugu ravvatükü peiu ja pitsitänü tuud kolm kõrd ja es' ütelnü: "Olgu rammus! Olgu rammus! Olgu rammus!"
Kas ta tegi tuud uman tarõn vai mõisa sepikuan, tuud ma_i tiiäi, tuud tiiä külh, et tä tuud suurõneläpä hummugu tegi.

RKM II 70, 396/7 < Urvaste khk. - Elfriede Siil (1945/55) Sisestas ja redigeeris Mare Kõiva 2006
Urvatamissalmidel Urvastes on mitmeti sarnasust vihtlemissõnadega, mis omakorda jällegi tõendab, et need kaks (urvatamine ja vihtlemine) peavad olema üheliigilised mõisted.
Kui endisajal Urvastes viheldi lapsi, siis vihtleja (näit ema) ütles järgmised vihtlemissõnad, kui ta vihtles last:
Ait, ait, ait!
Käe kerges, silmä selges,
jala virgas juuskma.
Harakalõ halu, varõssõlõ valu,
mustalõ tsirgulõ muu tõbi.
Need sõnad lausuti vihtlemise kui tegevuse ajal, mitte enne ega pärast vihtlemist.
Märkus 1: halu-sõna on värsivormiline moonutus hala-sõnast, kuna värsi lõpul oleva sõna (valu) tõttu tekib siseriim (halu). Seega siin halu = hala 'hädakaebus, kurtmine'.

RKM II 72, 125/6 (7) < Urvaste khk., Kobela k. - Eha Meister < Anna Joakit, 79 a., Marie Kõuhkna (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Kaussi vee sisse pandi söetükke. Söetükkidele pandi poiste ja tüdrukute nimed. Siis segati vett ja vesi pani söetükid liikuma. Missugused söetükid kokku põrkusid, siis nendega nimetatud poiss või tüdruk abiellusid.

RKM II 72, 127 < Urvaste khk. - Eha Meister < Anna Joakit, 79 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
23. aprillil oli jürituli ja 24. jaanil oli jaanituli. Jaanipäeval oli tütarlastel järgmine komme:
9 sordist lillest tehti pärg. Igad lillesorti oli 3 tükki. Mindi nelja tee ristumiskohale kell 12.00 öösel ja pandi pärg pähe.
Tuldi koju ja pandi pärg pea alla. Kes unes tuli ja pärja pähe pani, see poiss sai tulevaseks meheks. Kui tüdruk pärja pähe pani jäid vanatüdrukuks.

RKM II 72, 166 (6) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 5. kl. õpilane (1958) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2006
Pesupesija öelnud kellelegi: "Tere, vana milkus-molkus." See vastu: "Tere, tere, mõskus, kolkus, tasaus."

RKM II 72, 329 (12) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Millist toitu anti imikule?
Riide sisse pandi leiba ja suhkrut ning köideti kinni ja seda anti imikule toiduks.
Sai pandi närtsu sisse suhkruga ja anti seda imikule imeda.

RKM II 72, 332 (20) < Urvaste khk. - Antsla Keskkooli 6. kl. õpilased (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Mida arvati sünnimärgist?
Sünnimärk oli vasakul põsel, siis ennustas see elus mõningal määral halba.
Sünnimärk oli sündimisest saadik.

RKM II 72, 341 (9) < Urvaste khk., Antsla l. - Kalju Põldsepp, Antsla keskkooli 6. kl. õpilane < Eva Lindekrään, 84 a. (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Imiku jaoks mähiti riidelapi sisse nätsutatud pehmet leiba ja lasti seda imikul imeda.

RKM II 72, 374 (13) < Urvaste khk., kolh. "Vabadus" - Hele Peresalu, Antsla Kk. 6. kl. õpil. < Linda Peresalu, 45 a. (1960) Sisestanud Eve Ehastu 2001, kontrollis Mare Kõiva 2006
Imikule anti leiva, suhkru ja saia segu, mis oli pandud marle sisse. See pisteti imikule suhu, mida ta ise nudsis.

EFA I 9, 248 (3) < Urvaste khk., Antsla v., Kollino k. < Pihkva - Mare Kõiva < Tatjana Kodu, 42 a. (1996) Sisestas Salle Kajak 2010
Mõniste juures on ristimänd, sinna tehakse ristimärk kui surnut viiakse.

RKM II 135, 577 (a) < Urvaste khk. - Maie Ruga, Antsla Keskkooli 6. kl. õpilane (1961) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
Töötegijat tervitati sõnadega: Jõudu tööle, Jumal emme.

RKM II 135, 577 (b) < Urvaste khk. - Maie Ruga, Antsla Keskkooli 6. kl. õpilane (1961) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2007
Sauna minnes öeldi: Jummal sekkä saunakest!
Saunast tulles öeldi: Jumal olgu sinuga!

RKM II 135, 580 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Jüri Konksi, Antsla keskkooli õpilane < Emilie Konksi, 77 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vanasti öeldi saunas:
Aitüma, aitüma taevaesäle,
Aitüma, aitüma leiliviskajale,
Aitüma, aitüma saunakütjale
Aitüma, aitüma seljanühkjäle.
Käekese kerges, silmäkene selges!

RKM II 135, 655 (1) < Urvaste khk., Antsla - Külli Neeme, Antsla keskkooli õpilane < Olga Hiller, 64 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Pesupesijale öeldakse: valget!
Kes pesu peseb, ütleb vastu: Valget vaja.

RKM II 135, 655 (1a) < Urvaste khk., Antsla - Külli Neeme, Antsla keskkooli õpilane < Olga Hiller, 64 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Töötegijale öeldakse: Jõudu.

RKM II 135, 655 (1b) < Urvaste khk., Antsla - Külli Neeme, Antsla keskkooli õpilane < Olga Hiller, 64 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Sööjale öeldakse: Jakku.

RKM II 135, 655 (3) < Urvaste khk., Antsla - Külli Neeme, Antsla keskkooli õpilane < Olga Hiller, 64 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Sauna minnes öeldakse: „Jumal sekka, saunakesest, taevaisa tarekesest.“
Saunas olles üteldakse: „Aituma saunasööjale, saunakütjale.“

RKM II 135, 661 (7) < Urvaste khk. - Leili Lust, Antsla keskkooli õpilane < Eliisabet Punison (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Saunas öeldi: „Jumal anna hääd sauna.“

RKM II 135, 668 (4) < Urvaste khk. - Ülo Khõukna, Antsla keskkooli õpilane < Aleks Roht, 70 a. (1961) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vihtleja tänu
Saunas luges vihtleja järgmist:
Suur tänu sannakütjale,
sausüüjale,
viituujale,
vihahaudjale.
Käe kerges, silmä selges.
Kosja mingu, tõse tulgu,
kolmanda saisku kua takan.
Hõrakmarja hõngulise,
mustikmarja muulise.

RKM II 155, 353 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Eevi Aaspalu, Antsla keskkooli õpilane < Mariie Järlik, 75 a. (1962) Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007
Jüripääva lännüvä tütärlatsõ mäe pääle ja huiknuva säält:
„Oo, jüripäivä hommuk,
katit sa mõtsa,
katit sa maad,
tulõ ja kata mu kahupääd!“

RKM II 173, 12 < Urvaste khk., Antsla l. - Eevi Aaspalu < Leontiine Aaspalu, 45 a. (1963) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva
Saunas, laval, kui viheldi, üteldi järgmised sõnad:
Aituma taivaesäle,
aituma sannakütjalõ,
aituma viituujalõ.
aituma, aituma, aituma.

RKM II 225, 267 (13a) < Sangaste khk., Lauküla k., Pärna t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Erna Tampere < Miina Must, 90 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/pulm/ Kui peigmepulm sisse tul’l enne laulatama minekit, sis kaasitajanaise kutsuti kapstamaa pääle kusele, sis kasuse hää kapsta pruudiemäl perän. Lellänaane Ann Lindser, elli Antsvalla vaestemajan Kuldrel, mõistse noid kaasitamise sõnnu. Tuut kutsuti pulma, kon suur pulm olli, kaasitama. Kutsuti Kaasitaja-Ann.

RKM II 225, 268 (14a) < Sangaste khk., Lauküla k., Pärna t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Erna Tampere < Miina Must, 90 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
/pulm/ Raamatust lauleti, panti tanu päähä ja sõs lauleti jäll. /---/

RKM II 226, 117/8 (17) < Urvaste khk., Metsa t. - Selma Lätt < Elisabet Lill, 67 a. (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kunsti tetti sääreluiega vana-aasta õhtu. Nimetati luule kellegi nime. Kutsuti koer valima. Üte ta iks võtt. Sis pidi unistus täide minema. Meheõnne iks tähent.

RKM II 226, 120/1 (20a) < Urvaste khk., Metsa t. - Selma Lätt < Elisabet Lill, 67 a. (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva
Miits anti peigmehe lahemale sugulasele või ka pruudi vennale.
Mõnel pool seotu pruudi silma kinni, kellel juhtus, andis leieri. Vast tetti kah, et nägi. Kellel pärja panni, tanse tollega. Pruut tanse naistega, kellele pärja panse. Poisi viis kah tõine poiss tansma. Teise tantsu tantsis naisemees.
Toda ma nägi kui saksatanu pandsi. Meheema pandsi, kui ema es ole, siis peigmehe õde. Pruutpaar istse laua taade. Taldrek laua pääl. Tanu oll taldreku pääl. Keegi pidäs kõnne, lühikse kõnne, jumalasõnna ka oll.
Peigmehe ema tull ruttu ja pandse tanu. Joodi terviseviina. Herilik tühi laud. Pitsi iks olli. Pitsi toodi taldrikuga. Igaüks, kes viina jõi, pandse valget, kas vaske või hõbedat. Paberraha es panda.
Kaasavara anti pulma aigu. Emä visas viissada kulda taldriku pääle. Tuu ol'l kaasavara. Tahtse uhkemp olla. Pulmakott: saia, liha, võid, kohupiimä, viimatsel aal mindud kingituste pääle. Kott ka iks olli. Ennemba kingitust es ole. Hää tükk liha, mitu kilu.

RKM II 226, 172 (15) < Sangaste khk. < Urvaste khk. - Selma Lätt < Minna Kurvits (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Pesupesijale öeldi: „Valges!“
Pesija vastas: „Kulus ärä!“

RKM II 226, 250 (2) < Sangaste khk., Restu as., Kirbu t. < Urvaste khk. - Olli Kõiva < Olga Rääk, 61 a. < oma emalt (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Pärast oli minia viidud karjalauta.
Naised kaasitasid:
Toogu koju karjaõnne, kaske, kantke,
toogu majja pereõnne, kaske, kantke.

RKM II 226, 250 (2a) < Sangaste khk., Restu as., Kirbu t. < Urvaste khk. - Olli Kõiva < Olga Rääk, 61 a. < oma emalt (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ema (pärit Antsla vallast, Urvaste khk.) rääkis kaasitamisest. Pidas kaasitustest väga lugu. Kodus kaasitas. Pulmas polevat kõik kaasitanud, ainult 6-7 naist. Minia emal olnud põll ees ja vööd ja kindad põlles - igal pool, kus lauldi, pani ühe asja maha. Igal pool olid oma sõnad - laudas lauldi loomaõnne, kapsamaal kapsaõnne. Mehe ema korjas asjad üles. Kõik sõnad lauldi ühe viisiga.

RKM II 227, 371/2 (7) < Urvaste khk., Kärgula m. - Regina Praakli < Anna Vaher, 68 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui sannan viheldi, sis loeti:
Attümä, attümä,
sannakütjäle,
sausüüjäle,
vihahaudjale,
viituujale.
Käe kerges,
silmä selges,
attümä, attümä!

RKM II 227, 372 (7a) < Urvaste khk., Kärgula m. - Regina Praakli < Anna Vaher, 68 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Ja kui nuur tüdrik vihel vanna, sis vana ütel viil perrä:
Soovin sulle pal’lo nuurmehi,
kosja tulgu, tõse mingu,
attümä, attümä!

RKM II 227, 372/3 (9) < Urvaste khk., Kärgula m. - Regina Praakli < Anna Vaher, 68 a. (1967) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Kui leibä ahju panti, üteldi:
Ahju, ahju, armuleib,
latse väike kakukõne!

RKM II 295, 246 (31) < Tartu-Maarja khk., Ülenurme k. < Novgorodi kuberm., Borovitši kreis, Orehhovo eesti k. < Urvaste khk. - Paulopriit Voolaine < Linda Samok, s. 1901 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Salle Kajak 2007
Ristimise ajal lasti lapsel segada raamatut, et laps hakkaks rutem lugema.

RKM II 371, 456/7 (6) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. < Semjonovka k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Anna Aaver, s. 1910 (1984) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kus peres oliva tüdruku, seal paniva vana-aastak veel süldikondi maha. Siis lasti koer tuppa, et mis kondi võtab koer ära, see saab mehele uuel aastal.

RKM II 371, 460 (19) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k. < Semjonovka k. < Urvaste khk. - Mare Kõiva < Anna Aaver, s. 1910 (1984) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jaanipäiv on jaanilille, neid ajasime taga ja tõime tuppa. Jaanilille torkisime lakke, igale ühele lille. Kelle lill läheb õitsema ja kellel mitte, see sureb siis ära. Ja mõnel tõesti es lähe õitsema.

RKM II 467, 372 (1) < Urvaste khk., Antsla l. - Marju Kõivupuu < Kalle Kornel, s. 1962 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Saadud info ristipuudest:
Tsooru mõisas kruusahavva pääl 1 ristipuu (pedajas?).

RKM II 467, 372 (2) < Urvaste khk., Antsla l. - Marju Kõivupuu < Kalle Kornel, s. 1962 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Viirapalus (Tsoorust Vana-Roosa sõita) oli; on maha raiutud. Vist kuusk.

RKM II 467, 372/3 (3) < Urvaste khk., Antsla l. - Marju Kõivupuu < Kalle Kornel, s. 1962 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Talumees kanti kätel oma talu piirini, seal tehti suurde puude rst, et ta ei tuleks kodu tagasi.

RKM II 467, 373 (4) < Urvaste khk., Antsla l. - Marju Kõivupuu < Kalle Kornel, s. 1962 (1994) Sisestas Salle Kajak 2009
Rist lõigati katmata peaga, seda tegi lähem meessugulane.

RKM I 19, 145 (203) < Urvaste khk., Karula v., Antsla - Valter Kangur < Emilie Markvardt-Voolaid (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008
Mehe kinnipidamine
Kui naisel mees läheb teise juurde, siis küpseta karask, kuhu pane heast kohast võetud peenstatud karvu. Karask pane ahju läbi reite vahe - tagumik ahju poole, ise öelda: „Ahju, ahju armsakene, läbi reie rõõmukene“ ja mees tuligi tagasi.

RKM II 391, 440 (6) < Urvaste khk. - Maimu Patte < rahvasuust (1985) Sisestas Anu Varik 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Pesu pesemisel öeldakse: "Valget!", vastus: "Valget vaja."

ERA II 63, 457 (68) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Aituma, aituma
sannakütjale, sausüüjale!
Aituma, aituma
viituujale, vihaaudjale!
Aituma, aituma
puutuujale, haluhaarjale!
Aituma, aituma!

ERA II 63, 457 (69) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda, redigeeris Maarja Oras
Ku kerisele vett (lõuna) visati, üteldi:
Mõru vällä, makus sisse!

ERA II 63, 478 (133) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Richard Viidebaum < Pauliine Jeret (s. Kõdar), 73 a. (1933) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Soend - inem. soe naha seen, soendis är' nõiutu.

ERA II 69, 254/5 (15) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Anna Jeret < Pauline Jeret, 73 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Kadi Sarv
Puulpäva õdagu es tohi ilmaski peran päiva sannan olla, sõs es olõ vesi, millega innast mõsksõd, vaid tuu oll joba "veri", Jeesusõ veri, kellega innast sõs mõsksõd. Uskligu inemise es tii midägi puulpääva õdagu peran päeva. Pääväga pidi sannan oltu käütü ja kõik tettü, mis tettä oll.
Üteldi et põrguhaudki hingäs puulpävä õdagu. Kui sanna minti, sõs kui naisõ inne lätsi, sõs viskive edimädse lõuna ja lugõsiva: "Mõru välla, makus sisse, karm poisõ katsu sisse."
Sannan ollõn pidid ruttu mõskma ja virk olõma, muidu lätsind mustas tagasi. Virk mõsksõ indä ja avit vanenõmbid inemisi ka mõskõ. Vihtõn loeti iks: "Aitäh, aitäh viituujällõ, vihahaudjällõ, sannakütjällõ, sausüüjällõ, aitäh-aitäh! Armas Jeesukõnõ, jää jälile ja astu asõmallõ, (mõsõ iin) vihu iin ja vihu perän, lasõ meid vaeseid patatseid vahel vihtu" (mõskõ).
Kui tõnne vihtsõ sinnu, sõs pidid lugõma: "Käe kerges, silmä selges, jala nobõs, andku Jumal sullõ hääd sõnna suhtõ ja tarka miilt pähä."

ERA II 69, 256/7 (15c) < Urvaste khk., Urvaste v., Verioja t. - Anna Jeret < Pauline Jeret, 73 a. (1933) Sisestas USN, kontrollis Mare Kalda, redigeeris Kadi Sarv
Sannan võeti lastõl harjasid. Tetti rüäjahust ja viist paks taignas, panti hapnõma ja lasti kõvastõ hapus minnä. Sõs määriti latsõ pää paksult tollõ kannõgõ hapu taignaga kokku ja panti hõrrõ linnäsõst rõivast tannu pääle ja kangõn kuuman vihuti, seenis kui tuu hapu taignas kisksõ juusõkõsõ lastõl pistu. Sõs kakuti nuu juusõ kõiki juurdõga lastõl vällä, nuu oli harjassõ, kellel võtmada jäivä, tuul läts pää lubiraiga vai jäi muidu haiguse kätte.

ERA II 143, 179 (4) < Otepää khk., Päidla v., Kruuse t. < Urvaste khk., Koigu k., Türgi t. - Julius Mark < Anna Üits (Grossberg), s. 1863 (1936) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Kahetamine. Urvastes kardeti vanasti, et keegi vaatamise või rääkimisega (kiites) inimestele, loomadele ja põllule halba teeb. Kui harjukesed ja juudid ning ülde mustaverd inimesed tallu tulid, peideti lapsed ära ega näidatud nendele üldse oma elamist, et need oma pilguga või rääkimisega (kiitmisega) halba ei teeks. Kahetamine pole praegugi veel kadunud, ka siin Otepääl tuleb seda ette. Posijad ei ole ka veel täitsa kadunud.

ERA II 156, 493/4 (8) < Urvaste khk., Urvaste v., Tatra t. < Urvaste khk., Uue-Antsla v. - Anna Jeret < Ann Tetler, 66 a. (1937) Sisestas USN, redigeeris Kadi Sarv
Kuis vanast oli aiga ja laste sündi arvatud ja loetud.
Õpetaja oli läinud kord tallu, näind talus palju lapsi, küsind peremehelt, et "Kuule, vana Jaan, kunas sul need lapsed on sündind ja kui palju sul neid om?" "Opõtaja-härra, pallu mul näid om veel? Kats tükkü om innitse naisõ latsi, Piip om Paabust vanõmb, Jüri Mari järgmine, kats paari katsikid, mullunõ, ülemullunõ ja tinav-astanõ." "Kunas na siis sündünü omma?" "Innitse naisõ latsõ omma tõnõ tsiaravitsemise (kui hakati sigu toitma sügisel) aigu, tõnõ linaropsmise aigu (ka sügisel). Piip sündü piitrepääväl, Paap paavlipääväl, Jüri jüripääväl, Mari maarjapääväl, edimäne paar katsikid katrepääväl, tõnõ paar tõnnispääväl, mullunõ mihklipääväl, ülemullunõ jakapääväl, tinavunõ jaanipääväl. Opõtaja-härrakene, nii nä olli kõik!"