Vastseliina pärimus

Rahvakalender

E 55470/1 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaaniöö
Selle pidustamine oli juba hallil vanal ajal. Jaanituled mägedel ja mängud jaanitulede ümber on küll meie ajal palju muutunud, kuid siiski leidub ka seal palju algupärasust.
Nii palju on kogumist teiste, et endisel ajal ka vanad mehed ja vanad naesed noortega ühes jaanitulel viitisid. Noored mängisid, tantsisid, vanad laulsid ja jõid viina ja õlut.
Jaaniööl olid ka omad saladused. Kes kasukakarvu pidi (pahupidi) pööras ja rehetua, rehealuse katuse harja otsnulka (kahrupersehe) üles läks, see nägi sealt ja tealt õitsvaid sõnajalgu. Ta võttis need õied enesega kaasa, läks uueste kahruperse üles ja vaata - sealt nägi ta, kus vanaõelus raha kuivatas. Otsis need kohad üles ja leidiski kuld- ehk hõberaha, mis öösel kui tulesöed sätendasid. Nii saanud vanal ajal mõnigi mees korraga rikkaks.

RKM II 364, 177 (7) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jaanipäiväs pidi kõik külvetu olema, pääle jaani naati haina tegema.

RKM II 364, 177 (8) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärtlipäivast ütliva iks vanainemise, et pääsokese lendäse, kogosi parki.

RKM II 364, 178 (9) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäival lätt külma süä lahki.

RKM II 364, 178 (10) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnisepäiväl keedeti tsiapää, oa- ja kruubisupp. Jõuluaigu tetti sülti, panti tsiajala.

RKM II 364, 178 (11) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüriõdagul tetti mäe otsah tuld niisama kui jaanituli. Noore inemise lätsiva kokko, tantseva, lauliva. Küläl olli hindä jaos valitu vällä kotus, egä aasta tetti.

RKM II 364, 205 (2) < Vastseliina khk., Vaarkali k. < Rõuge khk., Tootsi k. - Kristi Salve < Endel Hallop, s. 1910 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Varju mõõtmisega sai aega määrata. Kari oli ikka oma maa pääl, piiri ääreh saiva karjatse kokku. Lauldi karja juureh. Öeldi ikka, et vihma nakas tulema, karjuse väega laulva. Sääl olli nagu mägine maa, väega kajas. Kui haina juurest koju tulime, siis ka lauluga. Siin ei ole nii laulu.

RKM II 364, 223 (1) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispäiv olli tsiapääsöömine. Hernesupp keedeti tsiapää ja -jalguga. Kui päikest kuigivõrd näkkü, sis pidi hää vilja-aasta tulema. Vanamehe kõneliva.

RKM II 364, 223 (2) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Küünlapäiv olli nagu kiriklik, peeti vanal aol nagu kirikupühass. Puul loomatoitu pidi olema alal, hendäl pidi olema inäp.

RKM II 364, 223 (3) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Vastlapäiväl küdsäti midägi vadsataolist. Vastlapäiväl olli tuu liulaskmine, et pikä hää lina saavat.

RKM II 364, 223 (4) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku tuhapäiväl satas, sis pidi väga palju husse tulema taimõdõle.

RKM II 364, 223 (5) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Kui poornal tuiskas üle reejalase, sis paastumaarjapäiväl tuiskas vii üle katuseharja.

RKM II 364, 224 (6) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ku kapstmaarjapäiväl satte, sis pidi palju kapstausse ka tulema. Lakju vatsku või kuuke küdsäti, et sis saava lagja kapstalehe.

RKM II 364, 224 (7) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Paastumaarjapäiv olli tuu perevahetuse päiv vanasti, sulase ja tütriku ja karase. Tõnekord pääle paastumaarjapäivä lamba lasti juba põllule. Toidu olliva viletsa tuukord.

RKM II 364, 224 (8) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Jüripäiv olli, sis es lubata kolistada, es lubata kangast kudada, et sis tule paljo pikset. Nõelaga võis teta, et sis soe silmi tsusit väl'lä, ku õmbled. Kes olliva nagu rentniku, ne kolisiva jüripäiväs. Jüripäivä laupäiväl tetti jürituld ka. Tuu olli ikka midagi üte ülestõusu mälestus.

RKM II 364, 224/5 (9) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Mihklipäiv olli iks tuu oina tapmise päiv. Tolleks ajaks pidi kõik olema koristatud. Kes suilise olli lepitü, sis mihklipäiväl sai aig neil täis. Karuse saiva mihklilaata. Tuu olli Vahtsõliina mõisah kõrtsi man.

RKM II 364, 225 (10) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Ristipäivä peeti iks suures pühäs. Üteldi, et midägi ei tohi murda, et sis tulõvat veri sinna asemele, ku midägi murrat või kakut, nagu taimi või puit.

RKM II 364, 225 (11) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Urbepäivä hummogu anti vitsu urbevitsuga, et sis latse saava tervess suvess virgass.

RKM II 364, 225 (12) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pärtlipäiväst olli tuu nal'asõna, et haiseb nagu pärtlipäivä sokk.

RKM II 364, 225 (13) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk. - Kristi Salve < Ida Ojamets, 81 a. (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lauritsapäiv, tollel korral olli rehepesmise aig, sis pidi väega hoidma tolle tulekaho iist, et Laurits tule ja põletas ära'. Sis olli tuu reheaho kütmine.

RKM II 364, 416 (5) < Vastseliina khk. < Tartu l. < Tallinna l. - Kristi Salve < Mai Lepp, 36 a. (1977-1982) Sisestas Pille Sääsk 2001, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Laupäeval ja pühapäeval ei tohi kolida, siis on vähe pidamist, kolid ruttu tagasi.

E 17633 (1) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kui vastse aasta öösel täherikas öö on, saab paljo noori elajit een oleval aastal.

E 17634 (18) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Taivaminemisepüha (ristipäiv) om nii püha, et sel päeval puud väidsega lõigaten veri välja puu seest tulep.

E 73274 (6) < Vastseliina khk. - E. Land (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kell 12 tuuakse riidast puid. Kui juhtub sülle paarisarv halge, abiellub tooja järgmisel aastal.

RKM II 290, 361/2 (6) < Setumaa, Meremäe v., Korski k. < Vastseliina khk. - Lilia Briedis < Hilda Kadakas, s. 1906 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispääväl ol´l erineva toidu'. Tseasaba keedeti ja oasuppi, tseasõrga vai jalga, mida olli iks niisugust asja majah, sis seda kasutati tõnispäeval.

RKM II 290, 364 (11) < Setumaa, Korski k., Meremäe v. < Vastseliina khk. - Lilia Briedis < Hilda Kadakas, s. 1906 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jüripäiv ol'l innembidi, et kirikupüha, enne põllu külbmist, sis lätsiva kõik hobestega kirikohe peremehed. Sis tul'l preestri ja tsiukse selle ristiveega kõik hobese läbi ja õnnisteti neid hobeseid.

RKM II 290, 404/5 (6) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastlapäeval suurte regedega lasti mäest alla, kõik küla poisid ja tüdrukud. Lauldi:
Tasane, tasane talvekene,
sõua, sõua kevadekene!
Oasupp ja seajalad olid toiduks.

RKM II 317, 467 (48) < Vas. khk., Mäenuka k - P. Voolaine (1975) Sisestas Pille Sääsk
Kangas mähetas iispäiv, tõõtõpäävä pandas ots kinni, nitsehe.

RKM II 364, 145/6 (15) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastselliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanaasta õdagu mõõdime aiateibaid kätega, siis perast loi ära. Kel paari tulli, siis tuu abiellu. Vissime kenga, panime varba otsa kinga ja vissime. Kui kenga nina tulli vällaspoole, siis läts mihele tütrik. Võti hiuse, laulatussõrmuse hiuse perra, hoie klaasi kottel, vesi oll klaasih. Sääl pidi hoidma niikaua, kui nakas vastu klaasi lüüma. Mitu korda lei, nii mitme aasta perast läts mihele.

RKM II 364, 150 (9) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Suurel reedel ei tohi puid lõhku, et vaikne päiv. Siis pidi kõva pikne ka saama suvel.

RKM II 364, 165 (3) < Vastseliina khk., Vastseliina as. - Kristi Salve < August Kaldamägi, 81 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbõpäiväl murti pajuurbi, toodi elumajja. Tõsõle kopsati kah, köüdeti kokku ja kopsati. Tütärlatse harilikult pagõsi, poisi tahtse kopsata.

RKM II 364, 203 (3) < Vastseliina khk., Soena k. < Vastseliina khk., Lepassaare k. - Kristi Salve < Lonni Trükin, s. 1903 (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbepäiva tuudi nuu paiuossa.

RKM II 364, 220 (12) < Vastseliina khk., Kapera k. - Kristi Salve < Hildegard Kõlli, 69 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbepäivä toodi urve sisse. Me teime niimoodi, et pandseme inne är, tuu, kes heräsi edimene üles, võtse tuu urbepuketi, and egäleütele urbega, et sis saa väega virga.

RKM II 364, 298 (1) < Vastseliina khk., Orava as. - Kristi Salve < Marie (Manni) Uiga, 89 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mihklipäivä too pidi, kel olli nimepäiv. Mu esä olli ka Mihkli.

RKM II 364, 299 (7) < Vastseliina khk., Orava as. - Kristi Salve < Marie (Manni) Uiga, 89 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbõpäival latsele, kes laisk olli, perrä magama jäi, anti urbõga perst pite. Ole-ei määnestki ütelust sääl.