Vastseliina pärimus

Taimetark ja meditsiini käsiraamat

E 80574 (1a) < Vastseliina khk., Orava v. < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. - Kalju Annisti, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN
Siis tarvitati veel nn. "sivvutõve" (ussitõve) vastu (haiguse tunnusmärgid: laps pööritab silmi ja liigutab suud öösel) järgmist vahendit: Otsiti üks ussikest ja tubakaleht, sellega suitsetati lapse silmi, mille järele silmad olevat terveks saanud.

E 80575 (1b) < Vastseliina khk., Orava v. < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. - Kalju Annisti, Petseri Ühisgümn. õpil. (1932) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
"Halletõbi" peitus selles, et inimene tihti ilmaasjata värises ja teda arstiti järgmiselt: Inimene pidi minema lauta lambasõnniku sisse poolest kehast saadik ja sääl nii terve öö olema. Kuid ta ei tohtinud aga sõnakestki ütelda. Kui aga see ei aidanud, siis pidi keetma äädikavett ja kohvi ning seda jooma, mis oksele ajavat. Siis tuleb selle oksega inimese pääd määrida, mille järele haigus kindlasti kaduvat.

ERA I 2, 395 (2) < Vastseliina khk. - Gustav Piller, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse esimene hammas visatakse ahju pääle ja üteldakse sääljuures ise: "Viruskikas, annan sulle luuhamba, anna sa lapsele raudhammas!"

ERA I 2, 397 (2) < Vastseliina khk. - Tomberg, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse hammas visatakse ahju taha ehk pääle, öeldes: "Nõgikikas, säh, sulle luuhammas, anna lapsele raudhammas."

ALS 2, 234 < Võru l. < Vastseliina khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929)
Vere kinnipanemine inimesel või loomal, loe sõnu:
Jossavati neitsi istus toolil ja ketras siidi, millega soon kinni siduda.” Siis sülita kolm korda haava peale ja loe issameiet. Teed seda kolm korda, on veri kohe kinni.

ALS 2, 242 < Võru l. vanadekodu < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Looma köha (tiisikus) vastu aitab järgmine keedis: võta kadajat, palotakjas, katuse sammal, ütse lille häirme, haisvad vaiku, korecevki, mirti, viroks, kampfer, aloe (sagur) ja keeda seda umukses ning lisa juurde sama palju soolvett (NB! lihasoolvett). Sellest joogist võib anda hobusele pool kuni üks klaasitäis. Peale rohu andmist peab kinni kaetama hobust.

ALS 2, 267 < Võru l. vanadekodu < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Hää haavarohi on pedajakannu tõrv.

ALS 2, 273 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [lend]
Kui lendva tuleb ja et ära võtta suurt häda, anna loomale võid, piima ja ussiviina, segatult kõik hästi läbi.

E 57451 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
On noorel lapsel esimesed hambad suust välja tulnud, siis peab vanem lapsele õpetama, et ta oma luu hamba ahju peal olevale “viruskundrale” viskaks (kes iga ahju sees elavad ja ahju kuri vaim, ehk “vanahalv” olevat) ja nõnda sooviks: “Viruskundra, seh sulle luu hammas, anna mulle raudhammas!”

E 57533/6 (13) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1918) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Ohvri kohad.
Neid on üle Setumaa palju olemas, kellest ma siin mõnda tähtsamat kohta nimetan.
Esiteks tähendan, et Satserina, ehk nagu Setud ütlevad: “Rüdi kerigu man” on üks suur, umbes kahe puuda raskune ristiga kivi. On kellegil midagi viga, kas käsis või jalgades, siis võtab ta selle ristiga kivi ühe käe otsam ja viib (kannab) kolm korda ümber kiriku. Olgu siis viga mis on, aga ta saab sellest lahti.
Sel imelisel ristimoodu kivil on see omandus olemas, et teda ümber kiriku kandes, haigele tervis tuleb. Kivile tulevat sealt see tervestegev vägi ja võim, et igal aastal, augusti kuu lõpul talle ohvrit tuuakse, see on: võid, kohupiima, sõira ja lamba liha kivise risti peale pandakse, keda sinna kogunud sandid endale pärivad. Nii on kivine rist Satserinas üks ohvrikoht, ja ühtlasi ka üks terveks tegemise paik vigalistele.
Teine ohvrikoht on Vastseliina kihelkonna ja Setumaa piiri peal, Meeksi oja ääres, “Miikse Jaani kivi” kuhu igal Jaanipäeva laupäeval juba väga palju Setukesi kokku voolab, mõned nendeest kivile ohvrid tooma, mõned jälle mõnestgi peast sunnitud abi otsima, kas Jaani kivi külge vajutamisest, ehk Jaani kivi all jooksvast ojakesest, kui tema sees supeldakse, mis ka püha Jaani kivi järele püha vesi olevat.
Kui keegi võõras Jaani kivile läheb, siis otsib ta silm seal asjata mõnda suuremat kivi. Vanal ajal - nii jutustavad vanad Setud - olnud Meeksi Jaani kivi suur, ilus kivi, pealt sile ja tasane. Püha ristja Jaan olevat seal kivi peal istnud ja tee väsimusest jalgu puhanud. Enne teele minekut olla ta ojakeses ka omi jalgu pesenud.
Meeksi mõisas olnud ligi kahesaja aasta eest üks tige ja kuri kerr, kes seda ei salinud, et Setu rahvas “Tema maa peale” (kivi tükid on tõeste Liivi maa poole peal) kokku tulevad. Ta lasknud kivi püssi rohtega ära lõhkuda, ja seda mõisa kivi lauda tegemise juures müüri sisse panda. Aga üles ehitatud laudas tahtsivad kõik kariloomad ära lõpeda, mis kõik sellest tuli, et ta püha Jaanikivi tükid looma lauda sisse laskis müürida. Ei saanud midagi muud, kui mõisa herr pidi Jaanikivi tükid lauda müüri seest välja võtma ja endise paiga peale, Meeksi oja äärde tagasi tassima. Siis jäänud loomade suremine maha.
Kui palju selles jutus tõtt on, ei tea ma mitte, kuid see on tõsi, et praegune Meeksi Jaani kivi muud ei ole kui viis või kuus, suuremat ja vähemat lõhutud kivi tükki, mille keskel üks suurem kivi tükk on. Selle peale pandakse igal Jaani ööl Setude poolt hulk kõige suguseid andeid: liha, võid, mett, keedetud kana mune, kohupiima ja mõnda muud toidu poolist, mis kõik santitele saab, keda seal Eestist kui Setumaalt hulgani koos on. Kivi ääri mööda on ka küünlekesed põlema pantud. Sandid laulavad seal juures ka kohalisi reegevärsisid.
Meeksi Jaani kivi on Setude seas kuulus koht, seisab suure au sees, kuhu paljud venelasedgi mitme saja versta tagant tulevat, et siia, oma tõutuse järgi “püha Jaani kivi pääle” oma ohvrit panda - mõned kaugemalt tulejat panevat ka raha - ehk seal all jooksvaks ojakeses oma vigast tervist suplemise läbi karastada. Olen mitut korda näinud, kuidas isegi mõned noored Setu naesterahvad ja neiud ojas endid pesivad, ehk alasti olekus suplesivad. Pärast annud nad oma vanad riided santidele, pannud uued selga - tervis olnudgi käes. Meeksi Jaani kivi peale pandakse ka see kohupiim ja võid, kui püha altari peale enne, - muidugi mõne nõuga ja pärast viiakse ta veel preestrile nagu palgaks, kes muidugi Tailovast igal Jaani ööl ja päeval Meeksi küla tsässonas Jumala teenistuse peab. - Nii võitleb siin valgus - õigem öölda: hämarus pimedusega.
Kolmas ohvri koht on Meesist üks ehk ligi kaks versta maad Petseri poole, Pelsi külas, mida Pelsi küla “Annekivi” kutsutakse. Sinna toovad Setud igal Jakobipäeval ohvriks lamba villu ja värskilt tapetult oina liha.
Ka seal on Jakobi ööl sarnane pidulik koos olek, kui Meeksi Jaani kivi juureski. Kuid see ei ole pooltgi nii kuulus kui viimane. Kivi ise endast ei ole kuigi suur, aga ta on pea aegu maa tasane kivi, enam pikk kui lai, sile kui söögi laud.
Seal peal olevat püha Maarja ema Anna istunud, selle pärast on ta püha Annekivi. See on enamiste vaeste ohvri=koht.
Annekivile ohvrid tuues usuvad ja loodavad Setu naesed et see nende lammastele, villa kui liha poolest õnne saab tooma. Üks asi on küll kindel, et seal olevat sandid igal Jakobi ööl hulga villu ja liha saavad, mis muidugi nende õnn on. - Ka Annekivi jaoks ehk auks on Pelsi küla juures tsässon olemas, kus kohaline preester igal Jakobi päeval (Setudel on siis Annepäev) ehk Annepäeval Jumala teenistust peab. Endise viletsa puutsässona asemele ehitati sinna mõne aasta eest uus kivine tsässon.
Nii palju nende ohvri kohtadest. Oh siis pean ma lõppuks kurbtusega kurtma: Setude seas, keda enam kui 20 tuhat hinge on olemas, on küll väga vähe neid, kes seda ühte suurt ja kallist ohvrikohta tundvad, mis Kolgata mäel seisab!!

ERM 26, 18 (4) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Vere kinni panemiseks tarvitakse süsi, ämbliku võrku ja kohupiima.

ERM 26, 18 (5) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Verd pannakse kinni ka takuse riide suitsuga.

ERM 26, 19 (7) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Laps ei hakka kaima, üteldakse laps on kammitsas. Abinõu: Vanakuu kolmel neljapäeva õhtul tehakse järgmist. Üks läheb ukse taha välja lapsega ja lööb paar korda nii, et kola on, teine küsib: „Mis sa teed seal?“
Vastus: „Raiun lapse kammitsaid.“

ERM 26, 19/20 (8) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Siutõbi.
Laps vahib silmega ühtelugu ülesse, ajab keelt suust välja, kisub silmad magades valla, hingerdab kehaga ja ei püsi paigal. Kui tõbe ei arstita, siis jääb ta ka täiskasvanutele külge. Tõbi tuleb sellest, et ema raskejalgne olles on ussi näinud ja pelgand. Arstimine: Kolmel vanakuu neljapäeval. Üks läheb ukse taha välja ja teine võtab pihlaka malga ja peksab sellega vastu maad.
Küsitakse: „Mis sa teed seal?“
Vastus: „Siugu rehin!“
„Rehi nii kui rehitus saab.“
Küsitakse ka: „Mis ta seal rehib nuiaga?“
Seda arstimist võib veel tänapäev näha.

ERM 26, 22 (20) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008 kontrollis Mare Kõiva 2010
Marutõbi loomadel
Selle vastu on niisugune abinõu, paberile kirjutakse järgmised sõnad:
s a t o r
a r e p o
t e n e t
o p e r a
r o t a s
Paberitükike pannakse pehme leiva sisse ja antakse leivatükiga ühes loomale. Sisseandmine peab sündima ilma omaniku teadmiseta.

KKI 66, 26 (32) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Riian oli Friida. Poiss läts temä juure - oll hambavalu. Friida võtse pühasõnaga valu är; ütli, ainult är sa, pojake, viina võtku. Aga kesse kuula, naksi jälle viina võtma. Oll jälle valu küllen.

KKI 66, 38 (9) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < August Truija (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
...Otsitas posija üles, tuo siss käski, et määri peäle ja lue sõnu. Nää, et usu. Ja haigus läe iks ise müüda.(Paistab, et August posimisse ei usu).

RKM II 277, 118/9 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. - Salme Karu < Salme Karu (1970) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Harilikult öeldakse aevastajale: "Tervist!" (ka venelane ja sakslane ütlevad nii). Mõnikord öeldakse ka: "Tõsi!" See tähendab, et aevastaja mõtles midagi, mis on õige, s.t tõsi. Pärnus olen kuulnud ka ebaviisakat väljendust: "Tõsi nagu Tõnise kusi!" mis näib olevat tulnud rahvapärase alliteratsiooni, assonantsi ja riimi pärast. Selma Veltmann (63-aastane) on Tori kandist kuulnud, et kuskil olevat kunagi olnud levinud aevastamistõbi, millega on kaasunud isegi surmajuhtumeid. Siis olevatki aevastajale hakatud ütlema: "Tervist!" Mõnel pool öeldakse, kui raskesti haige olev inimene aevastab: "Tervis tuleb!" Olen seda ütlust kuulnud lapsepõlves Paistu kandis, hiljem Vastseliinas ja siin Pärnuski.

RKM II 290, 420 (19) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minu mehe ema ravis lapsi siutõvest. Laps viiakse voodi peale. Puuõli peale loeti sõnu ja sellega tehti ristikesi jalatalla alla, peopesa pääle, otsa ette, rinna peale ja nii raviti lapsi.
Ussihammustust ravis ka. Selleks olid ka sõnad. Arvata, et ühed sõnad olid, millega ta ka lapsi ravis.

RKM II 317, 475 (70a) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. - Paulopriit Voolaine < Olga Sinka, s. 1905 (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Imä tundsõ rohto: küümnetsäi kõtuvalu vasta.

RKM II 317, 475 (70b) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. - Paulopriit Voolaine < Olga Sinka, s. 1905 (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Naistepuna - kõllanõ korgõ vars, näpu vaihõl hõõrut, tulõ nigu veri vällä. Tuu om kõtuvalu vasta. Naistepuna pandas piirätuse sisse. Naase joova, ku om kuupuhastus.

RKM II 317, 475 (70d) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. - Paulopriit Voolaine < Olga Sinka, s. 1905 (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Piparmünt om külmetüse, kõtuvalu vasta.

RKM II 317, 475 (70e) < Vastseliina khk. < Mäesuka k. - Paulopriit Voolaine < Olga Sinka, s. 1905 (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Paisõleht om varbavalu vasta, ku varbavaihõ oma haudunu. Viiso lasi roostõvett läbi, varbavaihõ naksi valutama, panni paisõlehti pääle.

RKM II 364, 153 (24) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siis oli meil sääl üks vanainimene, too posis. Ma olin laps, kõrv väga valutas, siis toodi see vanainimene. Ma mäletan veel, mul hakkas väga kõdi, kui ta mu kõrva posis. Aga terveks sai küll. Ega ta posimisest es saa.

RKM II 364, 285 (1) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mu imä arstis roosi. Ristikhaina, kaselehe ja sääl olli veel muud ka, pand patta, kiit. [Vt. RKM II 364, 285/6 (5)]

RKM II 364, 285 (2) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Imä ütel, et naistehaiguste jaoss om punatse ja valge lilli.

RKM II 364, 285 (3) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Tuul Sarv 2008
Mul oll tütar viie-kuvve aastane. Olli üts koirakene tullu, lats heitü tuud ja tull kainla alla paistus. Piusa takah oll üts vanainemine, tuu opõt. Linaseemne kiitse är, koorega pidi kiitma, pandse paar korda pääle, alanes är.

RKM II 364, 383 (9) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts Peterson oll Muraskil, ma käve kah ta manu. Hammas valuti mitu päiva. Võti är valu ja nüüd kah ei valuta, pudenese är enne.

RKM II 364, 398 (1) < Vastseliina khk., Misso k. < Vastseliina khk., Tsiistre k. - Kristi Salve < Maimu Hollo, s. 1920 (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuu om väega kummali loodud, et nüüd om pallu haigit. Enne üteldi nii.

RKM II 364, 445 (18) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ussitõppõ tiäte? Noile olõva sõna'. Meremäe puul Veti imä (Lemmigu Ol'oksa) rehk siutõppõ. Tõistõlõ ütlõ-õi, sis kaos mõju ära.

RKM II 364, 457 (16) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kuskil Läti piiri pääl oli Mintka Minna. Mul olli lat's nädalavanune, kui mulle tul'li nii suur hambavalu. Vana ütlesiva, et mine sobija mano. Ma tahha-s minnä. A lätsi sis ikka.
Anni talle väikese pudeli viina. Ma ol'li eehtoah, ta lugi kõrval toas sõnno pääle. Perast opas:
„Võta viina, pea suuh. Võta, kui valo tule.“
Pruuvse küll tii pääl, küll kotoh no aita-as. Pidi järgmise päeva minema Võrro ja laskma välla tõmmata.

RKM II 364, 457/8 (17) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Elmar (A.T. abikaasa) käve eski kunagi sobija man. Näi ka, kui kõnõli viinale pääle. Mõnigi saanu säält abi.

RKM II 390, 122 (4a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Haavade jaoks keedeti rohi võrdsetes kogustes kuuse vaik, või, vaha, mesi ja kui oli siis ka sea lõua luu rasv ja natuke noort rukki orast. See rohi säilis ja võis aasta ringi kasutada.

RKM II 390, 123 (4c) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vere jooksu kinnipanemiseks kasutati teelehe lehti seoti haava peale lehe pealmisele poolele määriti eel nimetatud haava rohtu. Posijatel olid ka vere kinni panekuks sõnad, aga väiksemate haavade puhul neid ei otsitud.

RKM II 390, 126 (11) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Pea valu puhul joodi kõvasti kuuma pärna õie teed meega. Tehti viina ehk kummeli kompressi. Mõni kord joodi ka piirituse puussi. Teeveele kallati kohe keevalt piiritust ja lisati kõvasti suhkrut joodi hästi palavalt. Pandi haige soojasse lamama.

RKM II 390, 128 (17) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kopsu haigele tehti hingamis vanni. Kallati ämbrisse kuuma vette tärpentiini, laotati riie üle pea nii et see ämbri kattis. Hingati siis sisse seda sooja tärpentiini auru. Ka padja pääle tilgutati tärpentiini. Joodi sisse männi kasvu teed. Pandi rindadele sooja männi okka hautise kompressi. Tee vee joomisel kasutati palju mett, joodi kala maksa õli ja võimalikult palju lüpsi sooja lehma piima.

RKM II 390, 129 (19) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vastsündinutel oli tihti ussi tõbi silmis. Lapse silmad ei olnud rahulikud, vaid heitlesid kogu aeg, küll üle pea vaadata küll kõrvale ja alla. See pidi tulema sellest et ema raseduse ajal nägi ussi ja kõvastu ehmus. Siin aitas jälle ussisõnade teadja kes pidi mõnikord palju kordi lapse juures käima kuni lapse silmad rahulikuks jäid. Tarvitati muidugi ka arstidelt saadud rohtusid ja toimite nende nõu ande järgi. Ja mine võta siis kinni kust see õige abi tuli.

RKM II 435, 476/7 (1) < Tallinn < Vastseliina khk., Lasva v. < Setumaa, Meremäe v., Mihlakova k. - Janika Oras < Linda Helstein, s. 1923 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Kuutõbiseid oli. Minu isa-ema ka vahest rääkisid ikka, et kuutõbi. Magas ja ärkas üles, käis ringi, mööda seina ka olid ronind. Öeldakse, et kui magad, et ei tohi kuu voodisse paista, et siis pidi jääma. Aga mina seda ei usu, see on ikka närvidest. Mina olin ikka päris laps, kui rääkisid kellestki. Et tuleb üles, võtab oma asjad, käib igal pool, õues, tuleb tagasi ja heidab jälle voodisse. Aga siis on pandud vesi kausiga voodi ette, et astub vette, ehmatab üles, siis on kadund kõik, sisi ta ei lähe kuskile. Aga muidu ronivad üles, kappide otsa ja igale poole. Aga siis ei tohi hõigata. Hõikad, siis kukub alla.

RKM I 2, 29 < Vastseliina khk., Misso v., Misso as. - M. Pai < Pauline Pai, 43 a. (1943) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
Kammitsa raiumine.
Kui laps ei hakanud ruttu käima, arvati et tal on kammitsad ja need pidi ära raiuma. Laupäeval kui mindi sauna pandi laps kammitsasse. Sauna lävel hakkas ema kammitsaid raiuma. (Kolme löögiga pidi kamits läbi raiutama.) Teine väljas küsis: „Mis sa teed?“ raiuja vastas: „Kammitsaid raiun!“ Väljas olija jälle: „Raiu nii, et raotus saab.“
Nii kestis see kolm korda kammitsa raiumine ja iga kord küsis väljas olija neid samu sõnu ja raiuja kordas jälle neid samu sõnu. Peale selle toimingu pidi laps käima hakkama.

*RKM I 23, 273 (14) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Marutaudi vastu nõidussõnad.
Mulle jutustas alles äsja lapsepõlve sõber, Evald Hirv, Orava külast, et tema isal olla olnud marutaudi vastased sõnad. Ta ise mäletab juhust lapsepõlvest, kui marutaudis koer jooksis nende õue ning hammustas nende koera. Selle järele marutaudis koer jooksis Vivva külla, läks seal kallale Haasi talu lehmale. Ja viimane läks hiljem marru. Hirve Evaldi isa aga andis oma koerale sööki, mille sisse oli poetatud sedel marutaudi-vastaste sõnadega ning nende koer ei haigestunud. Ainult karv tuli koeral hiljem sellelt kohalt maha, kust marukoer oli teda hammustanud.

*RKM I 23, 277 (22) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Китов камень (valaskala kivi).
Petseri kloostri taga, oja kaldal (linna ja küla piriil - kloostrist lääne suunas, asub valaskala kujuga kivi, millele kohalike venelaste poolt nimeks antud „{„y„„„€„r „{„p„}„u„~„'. Eestlased nimetasid seda Kitokiviks. Varakevadel (päeva ma ei mäleta) korraldasid petserlased, minu kooliajal (1916-1926) sääl pidu ja enda haiget kehaosa ravimas. Vigase kohaga tuli puudutada kivi ja haigus pidada taanduma.

ERA II 160, 208/9 (39) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Vanast käüdi siist õks Nogo-baaba manu. Tuu es panõ haigõst tähelegi. Mu imä ka käve. Tuu tul´l lehmi peräst. Tuu ütel mu imäle: "Sa olõt lehmi peräst siiä' tulnu'." Sõs ütel viil: "Teil kotoh ütel luu' valutasõ'." Valutivaki. Muraskina ol´l üts läti paaba. Mu imä läts üte latsõga, kes kävvä es saa' tuu mano. Sõs tuu läti paaba kõrgõ silla pääl nakas latsõ kammitsit ragoma. Latsõ imä pidi paabaga vastastikku kõnõlõma. Imä küsse: "Mis sa raot?"
Paaba: "Kammitsit rao!"
Imä: "Kae, et häste raot!"
Nii ollgi.

ERA II 160, 210 (41) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Siin Rogosin ol´l üts Minka. Tuu arstõ sõnnuga. Mul sai häppe: silmä paistõti kõik üles. Tiä puhksõ pääle ja küsse, et kas kibisõs. Ja nakaski kibisõma ja sai üüpäävägä terves.

ERA II 160, 230 (33) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. < Vastseliina khk., Lasva v. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kuuvalgõ magamise aol pääle paistus, sõs jäät kuutõbitsõs.

ERA II 160, 278 (9) < Vastseliina khk., Misso v., Saare t. < Setu, Pankovitsa v. - Ija Daniel < Anna Telliste, s. 1887 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku sammaspuul kohegi nakas, sõs piät kurakäe nimõtissõrmõga piirama ütesä kõrda vasta päivä, sõs ei lää inämp suurõmas. Ma esi olõ tuud pruumnu.

ERA I 2, 397 (2) < Vastseliina khk. - Tomberg, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse hammas visatakse ahju taha ehk pääle, öeldes: „Nõgikikas, säh, sulle luuhammas, anna lapsele raudhammas.“

H I 6, 248 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
I. Siutõbest ja arstimisest. Om latsel siutõbi, sis värises täl pää ja pilisese silma' kui siul. Seda tõpe tulep arsti sel viisil: a) mõse last läbi paja kolm neläpäiva õdangut, sis kaop tõbi mant; b) ehk lase piibusavvu, enne ristmist om see rutuline rohi; c) ehk pane tubakuleht ristmise ajas rõivaste sisse - see avitap; d) kuivata latse mähkmit siu rehki kepi vai malga pääl - see avitap ka mõnikõrd; e) ehk sauda siu keega last, saap ka abi.

H I 6, 603 (77) < Vastseliina khk - Jaan Sandra (1895). Sisestanud Ave Tupits 2001
Koolja luu, mis alati omma kutsumada [kovtesi(?)] enambusi huulde p??le v?tap; teda arstitas mitmel moodul, m?ne' vastava teda koolja k?ega, m?ne' koolja luijega, matusel, m?ne' ka koolja ristiga. (Kost see h?da tulep, sest siin ei kuule.)

H I 6, 603 (79) < Vastseliina khk - Jaan Sandra (1895). Sisestanud Ave Tupits 2001
Om m?nel latsel siu t?bi, sis rohitas ja rehitas teda p??le muide ka m?rsja r?ivastega, millest abi saavat, ?le muide arstimite.

H I 6, 603/4 (80) < Vastseliina khk - Jaan Sandra (1895)
Kui inemist lendaja om l?bi l??n?, olevat k?ige paremb abi n?uu teda arstida, ravva tossu teta, nii kui latselegi, ja p?ssa rohto veega ehk paremb veel l?mm? r??sa piimaga sisse anda.

H I 6, 604 (84) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895)
Kidsi om ka ?ts rogiseja h?da, mis en?mbusi p?lve ja k?e varre krteri v?tap, nink inemist oma tuhisemisega rahutumas teep. Seda arstitas mitund moodu, edim?lt, k?ige edim?ne lats, olgu see t?t?rlats ehk poislats, purgu kitsi hammastega kolm nelsp??va ?dagut, sis ommete saap abi. T?iselt, arstitas teda ka nii: Inemine, kellel kidsi om, lugegu kolm nelap??va ?dagut omma h?tta h?lluten:
Kidsi, kidsi luukidsi
Kidsi, kidsi soonekidsi,
Kidsi moro p??le s??m?
Kidsi haina maale magama,
Kidsi kivi k?lge: "r?kst".

H I 6, 605 (87) < Vastseliina khk - Jaan Sandra (1895). Sisestanud Ave Tupits 2001
M?ne kasuva p??le k?neldas halu v?tjit s?nnu, ja kirjotedas taas peri "meie essa", mis kasuva saisma pandvat. Kirjotamine pidavat pliatsiga s?nd?m?, sinitse paksu papre p??le.

H I 6, 608 (115) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Om kellelgi kidsi käen ehk põlven, sis om hää teda arstida sel viisil: võta kanepipakla, mähi ümbre kidsihädä, perast tsilguta kassi- ehk penikust pääle - saap varsti terves.

H I 6, 608 (116) < Vastseliina khk - Jaan Sandra (1895). Sisestanud Ave Tupits 2001
Omma kellelgi silma haige, pane m?rsja s?lg ja s?rmus puhta l?tte vee sisse ligonema, - selle veega m?se haigit silmi ja m?rsja [s?ba?] r?tiga kuivata, - sis saava terves.

H I 6, 608 (117) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Om kellelgi sammaspool, sis om teda vaia akneheega ning kivitsopa veega mõske; ehk ka sammaspoolehainu korjata, seda ärä kuiveta ja palota nink selle tuhaleemega vai lipega määri - saavat abi.

H I 8, 90 (7) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Om kedägi marupini purnu, sis kütkü ta pihlepuiega sann nink teku viht ütsast lehepuust, sis saap vihtlemisest abi.

H I 8, 332 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestanud Ave Tupits 2001
Tsuskaja haiguse vasta om hää, peenikeist klaasi purus hõõruda, nink seda sisse võtta. Saap õkva avitama.

H I 8, 332 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Takjamarja ehk -seemne omma jällegi sisemäise, tsuskajahaiguse vasta.

H I 8, 332 (3) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestas Ave Tupits 2001
Hamba valu vasta kõige paremb abi kuuse tõrv, mida haige hamba pääle tuleb panda.

H I 8, 332 (4) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestas Ave Tupits 2001
Kurgu ja kaala haiguse vasta om hää hiire sitt, ja mesi kokko tambida, nink pääle panda, ja peräst ka süvvägi, kui muido ei mõo.

H I 8, 332 (5) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestas Ave Tupits 2001
[Rõstule(?)] haavale om mesi väga hää, mis piä terves teep.

H I 8, 332 (6) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestas Ave Tupits 2001
Nii sama avitap vaha, ja sika rasiv, [sunit(?)] haava sütitadä.

H I 8, 332 (7) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestas Ave Tupits 2001
Rinnä haigusele om Kähri rasiv väega hää.

H I 8, 332 (8) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Ka pehmendap ja parandap rindu pähnäpuuhäiermi tee.

H I 8, 332 (9) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas Ave Tupits 2001, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Rüaoras, pedäjavaiguga seätu, parandap mädeneväd haava.

H I 8, 332 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Sisestas Ave Tupits 2001
Toro pigi puhastap raotut haava, ja teep tervesgi.

H I 8, 332 (11) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Sammaspoole vasta om hää aknahigi ja kivitsopa vesi nink kuiva paiukoore tuhk. Ka omma sammaspoolehaina, mille tuhk teda ärä kuivap ja sütütäp.

H I 10, 229 (4) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Liiso Glooser (1896). Sisestanud Ave Tupits 2001
Pini=tõbest. Pini=tõbi om nii sugune: Inemise lats jääs perapoolt peenikeses kui pini, ja jääs tuharde (nimeste) kottalt kogoni kängu, nii et jalakese väikus jääva, kui Konnipuu tsõngu, nink ka näost jääs lats vanas, kui mõni vanainemine. Sinna on rohos arstmine: Kui leiba küdsetas, pane kõige perämane, mõhe külest kaapitu kuulekene aho ette, nink võta säält küdsetült vällä, nink pane leevä mõhe ala; säält kutsu kolm nelapäva õdangut, kolm kõrd pinni üle,- sis kaovat latsemant pini tõbi kogoni ärä, mis egal vanembal rasse, ja ränk kanda olevat, sest lats nuutskvat ja vaugvat moaten, kui kunagi pini. (See olevat kõige selgemb tunde-märk pini tõbest.) Ka avitavat pini=hannaga vihtmine, mida muidugi jo enne pruugitas.

H I 10, 229/30 (5) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Liiso Glooser (1896). Sisestanud Ave Tupits 2001
Soe=tõbest. Soe=tõbi om nii sugune: Lats ei soa mitte rinda (nissa) süvva, (täll omma soe karva kurgun) ja ta vaesekene habivat rinda, kui susi lambit, nink ei saavat mitte suuhe võtta, Sinnä om rohos arstmine: Kolm nelapääva õdangut kutsku ema võhi võõra naise kokko, (nimelt kolm latse emmä) nink mingu latsega mõtsa, rist teie pääle, ja võõra naise hagegu kõigest väest, kui kunagi sutt, nink emä küsiku vahel: "Midas tie haet?" "Sutt hae, sutt hae!" kostku naise kõik ütest suust, ja hagegu kõvaste edesi. - Omma noo nii kolm nelapääva õdangut tennü, kaop soe tõbi mant, ja lats saap terves.

H I 10, 230 (6) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Liiso Glooser (1896). Sisestanud Ave Tupits 2001
Siu=tõbest. Siu-tõbi om nii sugune: Latse silma eläse pään , kui siu silma, ja keerlese-veerlese ütest tõise, nink kehäkesega ingerdelles väikene siu-tõbe kandja sinnä nink tännä, ja ei ole silma pilkugi rahule. Arstmine: I, Latsega mindas nelapääva õdangul rist teie pääle, koss ema maha istus, last imetama, ja paar üten lännüisi naisi küsüvä: "Mis sa imetat?" "Siugu imeda, siugu imeda!" kostap imetaja emä, ja jo sest saavat vähämbale häda`le abi. II, Om hädä noorembas, lats vanembas lännü, nink viga väega suures kasunu. - sis rehi suig ära, ja pane vanni, külmä vie sisse, nink mõse sääl last üle kõige keha, ja mõse ka kõrva mulgu, nink ninasõõrme, nink ammuta latsele vet suuheki. - Sis pidavat siu-tõbi vägüsi mant minemä.

H I 10, 230 (7) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Liiso Glooser (1896). Sisestanud Ave Tupits 2001
Konna tõbest. Konna tõbi om nii sugune: Lats jääs silmänättävält kängu, ja ringu niigu hargikene, kogoni konna muodu, käe' ja jala' kiskse tsänku, nink lats tükis konna kombel kehaga hiitlemä, nink ka ikmagi konna krooksmise viisil, koss man täll eälgi rahuliku silmapilku ei ole. Arstmine: Latse mähkme, nink viimäne kui rõiva närts, korjatas ümbrelt ärä, nink vijas vie vierde, koss paljo konne seen om, kes säält kuivale vällä kargelleva. Kui konna üle latse rõivaste hüppeleva, saap hädä latse mant kogoni ärä lahkuma. Kui see ei avita - võetas üts konn kinni, nink suidsutedas sellega lats, - sis piat se viga lõpma. Seda viga tulevat ennegi harvakult mõnele latsele.

H I 10, 230/1 (8) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Liiso Glooser (1896). Sisestanud Ave Tupits 2001
Kana tõbest. Kana tõbi om nii sugune: Latsel omma silmakese vereva, nink ta tükis iks üles poole vahtma, ja silmiga ruttu pilisema, mille man väikene näokene sagedaste võõras lääp. Arstmine: I, Latse rõiva korjatas kana orre pääle, nii pia, kui kana säält päält ära omma lännü. II, Kui see ei avita, sis piät last ütsa kana pudsajide pääl sautama, ehk suidsutama, - nink kana tõbi kaop kui suits latse silmist. (Ka olevat latsil "Väha=tõbi" millest mulle see jutustaja vanamoor, Liiso Glooser, (Nukja külast Loosi v.) täüt põhjust jutustada, ei kita mälehtavat.)

H I 10, 285 (7) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1896). Sisestanud Ave Tupits 2001
Tera=riistaga (kirvega, väitsega, tsirbiga, vikatiga nne.) ärä rehku mitte siugu - saap kätt haavaten liig hallus ja vallus olema, nink see haav ei taha milgi moodul paraneda.

H II 3, 531/2 (24) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Arstmise man.
Karüstõ kõrv juurõst pöetäs hiusit, võetas kõo tuuhi, noidaga sautõtas, ku määne elläj soe käest ärr võetas, noid soe purtusi haavo, tuo avitas.
Siu pantut rehiti mõrrsa rõivastõga, sis läts hädä mant. - Siu pääd kütseti kukli seeh, sis anti tuod kukõlt toolõ süvvä, kedä siug oll pandnu, ilma tuo hinge tiedmatta, sis sai tuost siu pandmise vastu abi. -
/pag. 532/ Siu pantut või ei tulitsõhe huonõhe laskõ, ei või tule pääl keedetüt ruoga ei küdsetüt leibä süvvä anda. - Peräh siu pandmist kisuti ruttu mäe puolt purtut kotust paiju niidega kinni, sis sai viel abi.

H II 3, 532 < Setu < Vastseliina khk. - Hindrik Prants (1889) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Päävalu vasta võetas, miä tuu toomõl alõmõnõ kuur um peenikene, ohkõnõ, tuu hõõrutas är, pandas räti pääle, köüdetäs otsaette kinni, tuu küll kisk kubla üles, a päävalu ka jääs maaha.

H II 3, 532 < Setu < Vastseliina khk. - Hindrik Prants (1889) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Kõourbõ korätäs kevajä, ku vaigul umma, pandas viina sisse, tuu um kõgõ hädä vasta hüä rohi, nimelt pitsitetü haavalõ.

H II 3, 531/2 (24) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Paluniu haavalõ lastas paklatsõ savvu, ka võetas keedet kana muna sara, palotädäs piru tulõ pääl, säält tsilgutõdas läbi tulõ haava pääle. - Külmänü haavalõ pandas külmänü hobõsõ sitta pääle, hüäste pienus tambit. - Tsuskaja valu vasta pandas takjamarjo vie sisse, juvvas viega. -
Käo urbõ korätäs kevajä, ku vaigul umma, pandas viina sisse, tuo um kõgõ hädä vasta hüä rohi, nimelt pitsitetü haavalõ. - Lõigat haavalõ um kõgõ paremb, ku hobõsõ sita liem pääle pitsitedäs. - Köhä vastu peetäs kässi vai jalgo kuuma suolvie seeh, tuost saa abi. - Kõtu tõbõ vasta juvvas kõvva viina, kohe nõgi um sisse pant, tuod andas latsõ vuotõl kah. -
Kevajä piät edimätse mahlaga inne juomist suud mõskma, sis pala ai suu ärr suvõl ei lohkõ tuule käeh. - Silmä haigõ vasta nühitäs rahaga silmi, sis visatas kaivo, tuo avitas. - Ku kohki pilve tükü lövvät, piät maasisse matma, muido ka tuo eläjä kätte saa, lätt marru. - hambavalu vasta tuodi subijide käest mett, panti hamba pääle. - Suolalõ positas ka sõnno pääle, sis saa lindaja suol, tuo um hua rohi eläjile sisse anda.- Päävalu rohos lasti ka kuuma katla pääle kust, sis tuod tossu lasti nõnna, pidi pääd katla kotal hoitma, rõivas katõti viel pää pääle. - Kasuva paisi vasta pandas tarõ läve alt jalgalatsõ muta pääle, tuo võtt tagasi. - Ka avitas soolaga leevä pääl pidämine. - Ku lehmäl luupainaja pääle käve, sis oll timä nii ärr närtsutät, et nigu kastõ oll pääl, sis tedä pessti pihlapuu kepega, ku õkva pääl oll, a muido lasti läbi ratta rummi suola, tuod panti joogi vie sisse, arstiti tuoga. - Ku piim hukah um, sis võetas Maarja Kivi, kel elajä vai muu jäle pääl umma, pandas joogivie sisse lahmä ruihtõ. Et piim huka lää äi, piät hoitma, et kellegi piimä nüsikuh näüda äi, ku muido saa ai, sis heidä põll pääle. - Sammaspollõ vasta avitas, ku tuo inemine sülgäs, kiä merevett um joonu ja merehüdse pääl pidämin.

H II 3, 548 (5) < Setu, Vastseliina - H. Prants (1888) - Sisestanud Ell Vahtramäe
Mitmõsugust.
Ku koolõskülümise hädä pääl käü, (langetõbi) sis lõika veriva /?/ väidsega jalakundsa sisse rist, sis jääs käümine maha. -
Kel kidsi hädä um, tuo laskõ sändsel inemisel tuod kotust purra, koh kidsi um, kiä soelihha um söönü. -
Ku mõni kuri inemine um võhlumuna pandnu lauta vai kohe aid vierde, sis ku säält löüdäs, sis pandas nuo muna rata rummi sisse, kiilatätas mõlõmba otsa kinni, sis lastas lättehe, sis lätt tuo hädä tegijäle tagasi. Kia umma võhlumunna lättehe lasknu, nuo ütlese, et rumm um seeh hulgaaigu unnanu.
Kia söögi man rõnna iest ärr vala (täüs tsilgutas) toolõ saa joodik naane vai mies.
Ku kura kõrv kurilõs, sis saa kurja juttu kuulda, a ku hüä kõrv, sis kuulõt hüvvä juttu.
Katõst otsast palanu piru tukmit või ei maaha jätta, muido saava nuo põrguhe vanalõ tulõ tettä, nuo piät ärr palotama. Ka piät sõrmo ja varba küüsde, miä lõigutasõ, ärr palotama, muido korjas vana kuri noist hinele kübärä k´laka. -
Kiä vargile lätt, tuo lugõgo tanoma otsast alastah ütesä saiba paari, perämätse mano tugõgõ käe, sis ei kuulõ tedä pini ei rahvas, nii oll üts varas säitse aita ärr kisknu.
Ku kelle rõnkusõ pääle käävä (klunksi tege, süä klunks) sis tuod kõnõldas tuolaigu muijal paigah. - Kelle keele otsa villi aja, tuod kärätetäs küläh väega.

H II 3, 561 (3) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kiä pinni pett leeväga, toolõ saa pini nagõl, tuot piät laskma pinil lakku, sis saa terves.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kedä hütt pett, tuo jääs suvõ rõnnalta, nakas väega köhimä, nigu hütt esiki.

H II 3, 569 < Setu < Vastseliina khk. - Hindrik Prants (1889) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vaivajahaina umma vaivajatõbõ vasta hüä, nuu kasusõ madalide, pehmide kotustõ pääl, umma lilla hainakõsõ, sinitse häierme, nuu nakasõ väega varra häitsema, inne kõiki muid haino. [---] Näil umma all väiku kollatsõ munakõsõ, nigu hernekese, noid korätäs kokko, keedetäs ummusih /kestrehuh?/ är vii seeh, sis saa sääne vahonõ verrev vedel liim, um hirmsa mõro, tuud andas hädä vasta sisse luitsa otsakõsõga, latsõlõ või ei muido anda ku piimäga.

H II 3, 569 < Setu < Vastseliina khk. - Hindrik Prants (1889) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Paisõlehe kasusõ vägevä maa pääl, sändse uibulehe muudu, peo-lak'u lehe vai vähämbä, noid korätäs kokko, pandas paika, sis ku paisõ um, pandas pääle, nuu kuivasõ hüäste mätä.

H II 3, 569 < Setu < Vastseliina khk. - Hindrik Prants (1889) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Huulõhain kasus suumätäste pääl, valgõ samblõ seeh, sääl, koh kurõmar'a kasusõ, nuu umma nigu korva, luitsa muudu, veere veidikese karvatsõ, noidõga tõmmatas huuli, ku huulõ haige umma, sis saava terves.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Verehaina kasusõ kuiva, maisõ maa pääl, saarõ lehe muodu, väikeste kõllatside häermidega, noidõga pandas haaba kinni, ku veri juosk.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ämmäku lehe umma laja, nigu takja muodu, miä noidõ pääl vesi um kastõ aigu, tuo um kõik vaestõ lasto ikk.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kärnä rohi kasus ka maisõ maa pääl, umma väiku hainakõsõ verevide marjoga, a suurõ nigu mändse põrkna umma all, nuo korätasõ ärr, kuivatõtäs tõisi, sis hõõrutas pienus, seätäs rasvaga, sis võijätas tuoga kärni, tuo sütütäs ärr.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Võidlilli hoijätäs nari peräst tõsõl inemisel lõvva all, kaetas, kas pallo võidu um söönü, ku um, sis lää lõug kõllatsõs, a ku ei ole, sis ei lüö.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Karikagara kasusõ kuiva maa pääl, seol aigu inämbüsi ristikhaina seeh, noid karatas kokko ja varmitas noisõga lamga.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kõo tilko ja lepa tilko krätäs kokko, nuo umma hüä muna värm kevajä, a mõnõ värmva noidõga langa ka viel.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Vinni kasusõ huä maa pääl, nigu kusikuklasõ pesä ümbrel, umma hüä paksu, lihava varrõ, valgõ häermidega, a ku ärr hõitsi, jõi musta totu perrä, noid koräti inne häitsemist vai tuol aigu, a iks inne Jaanipäiva, sis värmiti noidõga langasit.

H II 51, 629 (1) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Mõni inemine kaes kõõrdu; üteldäs, et see tulõ tuust, ku timä imä tiäga rassõ ollõn um sutt hiitünu. Sedä tõpõ kutsutas soe tõbi.

H II 51, 629 (2) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Siu tõbi. Siutõbitsõl värisese silmä pään; tõbi tulõvat tuust, et imä rassõ ollõn siugu um hiitünü.

H II 51, 629 (3) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Soetõbi. Soe=tõbitsel um puul näku kas must ehk karvanõ. Tõbi tulõ sellest, et kui naine selle latsõga rassõ um olnu, sutt um hiitünü. Kohe tiä hiitümise kõrral käe pand, ehk kost ta hindä kihä putus, sinnä saa latsõlõ soe täht.

H II 51, 629 (4) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Tulõ täht. om üts verrev plekk kon kihä pääl. Kohe rassõjalunõ naine tulõ kahjo näten ja sedä hiituden kärga hindä kihä külge putus, sinnä kottalõ saa latselõ tulõtäht.

H II 51, 629 (5) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Soetõpõ võivat nii ärr arsti; kui tuud last, kel soe tõbi um, soega jäle hiidütedas. (Ma esi mäletä, kui ma võikene olli, viidi minnu üts kõrd vällä, ku soe silmä paisti, et ma sedä hiidüssi; sest mull olli´ kõõrd silmä ja ma vahe viltu, midä ka soetõbõs arvati.)

H II 51, 664 (67) < Vastseliina - J.Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Kassil ei lasta suud hinne suu manu aija sest: Kassi keele otsan um tõbi, pini keele otsan um rohi.

H II 51, 665 (70) < Vastseliina - J.Meister (1895) Sisestanud Ave Tupits 2001
Kel kuuljaluu um, tuu minke matusõ aia pääle ja kaegu, kon üts kuulja seereluu maan um, võtku tuu säält maast üles, vaotagu tuuga umma kuuljaluud kolm kõrd, sõs pangu tuu kuulja seereluu jäll sinnäsamma niisama tagasi kui tiä inne oll, sõs saa timä terves.

H II 60, 659 < Vastseliina < Setu khk. - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Om ütel latsõl “kuräst=ehk kodõst=silmäst” viga saanu,- mindäs arbja mano, kes hulga tulitsit= hütsi kest=torrõ unikohõ pand, latsõ sinnä kõrvali pikka sääd, nink sis ka esi hüdse=tulõ vierde küllüle lask, sääl sobima, posima ja puhkma nakkas,- nink läbi “kaehtusõ=”tõbi, kui tuul= ja sonu, latse mant pakku lätt. -
Niisugutsile tõbilõ, mis ilmast ja silmäst omma saanu,- tegevät tohtride=roho viel hullumbat ja halvõmbat, nink kes uma latsõ= ehk eläjä= tõpõ viel suurõmbas tahoij tetä, tuo hoitku hinnäst tohtride rohtõ pruukmiste iest.

H II 60, 659/60 (1) < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1897) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Ka om hüä, kui last mändse tundmada tõbõ peräst, pühästega leotõdu vii seeh mõsõt, ja latsõlõ ka tuud vett juvva annat. Küll näet sis, et abi om kõrraga käeh. Sedä arstmist ja arbmist pruugitas õigõ lajalt.

H II 60, 660 () < Vastseliina < Setu khk. - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Om latsil “soiba=tõbi”, mis tuost tulõvat, kui esä latsõ=sünnitämise aigu, kohegi soiba=mulku, ehk soiba poori pääle kusõs,- sis toolõ olõi parembat kustmist ei opi kui otskõ suurõ=tie silla=alusõ kivve, kost pallu rahvast, ööd kui päiva üle käüü, vaotu neidega edimalt last, peräst panõ sanna=kerese pääle, aja näid viil vereväs, panõ vie=sisse, tie tossu, minkpääl last hupata, ja hoija, hüä tükk aigu, viimäte viel mõsõ lats, tuo viega läbi, ja anna kõigõ perä=kõrd tuod vett juvva,- abi om üte kõrraga käeh.- Ent sedä piät õnnõ vana kuu neläpäävä õdangu tettämä.

H II 60, 660/1 (2) < Vastseliina < Setu khk. - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ka “soe=tõbi” om latsõ man üts hirmus viga, kah väikukõnõ suuga hoorikõllõs ja habi, niigu susi mõnt lammast, ehk voonakõist, ja hiidüskelles, hünkelless, nii rängaste et ka rinda saijs suuhõ võtta.- Viga saavat tuost, kui imä rasõkõt=ollõh, kas sutt heidüs, ehk kunagi timä jällgi pääle johus, uma käümä=pääl olõgi aol. Arstmine om: Kütä pikse lüödüiste puijoga sann, ja vihu sääl last, ja pooda[?] jo inne otsitüisi soe=sittu, lämmä vie sisse, nink mõsõ tuoga last. Saavat ka abi.- Ehk kui viel tuo avitaij - kanna last kolm neläpäävä õdagut rist=teie pääle, ja võta ka paar tõisi naisi üteh, nink hagõgõ sii last, niigu määnest suust sutt,- sis ummõhtõ abi soomolda[?] jääij.

H II 60, 661/2 (3) < Vastseliina < Setu khk. - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Om latsil “siuu=tõbi” mis timä kihäkese kangõs kisk niigu kusk, ja silmäkeisi pahelde püörd,- sis om imä rasõhõh=ollõh siugu hiitünü, ja latsõli ja inne sündümist uia termü[?] mõni kõrd om ka esä süüd. Sis ei olõ parembat api ei arbmist, kui mine latsõga kolmõl neläpäävä õdangul, talo=piiri aija mano, tsusi ja rehi siäl last, niigu siuugu rehitäs, kuna paar tõisi=külä naisi man ollõh küsügu: ”Midäs sa rehit?” “Siugu rehi, siugu rehi!” kosku tõõnõ nobõhehe, ja teku umma tüöd [?] edesi; egal kolmõl neläpääväl ütte viisi. Om tuo arstmine ilma abita, sis ei olõ jall parembat, kui otsku kolm sivvu=pääd ja hannda, panku nuo lämmä vie=sisse, ja mõsku tuo vie=päält last, sis saavat ummõhtõki abi.

H II 60, 662/3 (4) < Vastseliina < Setu khk. - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Omma latsõl “äijo=kammitsõ” nii et ta ehk küll jo katõ=kolmõ aastaline om, sisgi viel umma jalakõist kohegi panda kõhtaij, ja naa täll kogoni ristetamisi, kaplu lüvveh, all käävä. Sis olõi ülembat ei parembat, kui mingu mõlõmba vanõmba mõtsa, ostku kostki nuor”pühä=tammis” puukõnõ üles, lahasku timä pää korgusõlt ülevält, kooni juurõni lahki, ja kisku säält last ütesä kõrda läbi. Midägi õnnõ, latsõ rõivist ehk mähkmist jätku noa sinnä samma, tammõ lahkõ vaihõlõ. Nii jäävät sinnä ka tuo hädägi. Ehk kui kellelgi säänest tammõkõist lähkoh olõji' - sis käügu ta kolm nelapäävä õdagut ristteie pääl, nink rogogu, ütesa kõrda, latsõ jalakõistõ vaihõlõ, tuokirvõga, kellele sepp ütesä risti jo teteh, pääle om tennü. (Näil om sändsit kirvit).
Ka avitavat mõni kõrd tuo, kui musta taku kammitsõga, ka latsõ jalakõsõ kammitsahe pandas, nink nii sama sugutsõ kirvega, kolm neläpäävä õdagut, õijo=kammitsit raotas, kuna sääl mantõõsõ naase küsümä piävä: “Midäs sa raot?” “Kamistsit, kamitsit, õijo=kamitsit tao!” Tõõsõ jall kotõ=keske, kui ütest suust vasta: “Ku sa raot, sis rao niigu raotus soa!” Neide ega üte arbmise perrä läävät lats sedämaid käümä.

H II 60, 663/4 (5) < Vastseliina < Setu khk. - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui latsõl “vaivaja” om, sis ei olõ parembat kui tedä ütsä kuhä=pesä soibaga[?] vaota, midä inne kohegi ristteie pääle voiju[?] kokko kandu. Ka avitas jo mõni=kõrd tou, kui last kolm neläpäävä õdagut aija=tuki alt kisut, ega kõrd, vuori=ütesa. Saavat abi.

H II 60, 716/7 < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1897) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Küüvitsuga hambit tsuski - vähändäs ja võtt hambavalu ar. Kalmustõ ja neide juurdõ kiitmine om suur rohi kotuside inemisile, ent eläjile egä kõrd, kui tuud liimi, kõigõ juurõ ja lehe kraamiga, näile söögis andas.
Niisamma omma läsnäkese (ka nii kalmusõ muudu, ent vähämbä veidikese), mis järve ehk mõnõ suurõmba sulu veereh kasusõ, üts suur rohi, kuuma viiga keedetült ja havvutõdult inemisele kui ka eläjale. Naa omma esihendäst kah, üte pühä taimõkõsõ, sest "Kristus sündü, järve veereh, läsnäkeste seeh." (Imelik, kost naa sändse lori võtva?)

H II 60, 838 (6) < Vastseliina < Setu khk - Jaan Sandra (1897). Sisestanud Ave Tupits 2002
Keväjä mõsõ inne mahla juomist suud mahlaga, - sis ei pala kunagi suu pääväga arr.

H II 61, 632 (III. 2) < Vastseliina < Setu khk - Jaan Sandra (1898). Sisestanud Ave Tupits 2002
2) Kui latsil hiire jälilt leibä laset süvvä, sis ei nakka näil ilmaski hamba valutama.

H II 62, 253/6 < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1898) Sisestanud Ave Tupits 2002
Arstimisest, nimelt “kaehtuse” arstimisest, om mull siin üts punkt üles kirjeldada, kuis viisil parhillaki setu vele' ummi poige ja tütrid, nimiteduh tõbeh parandava.
Keäki Setu vana moorikene jutustas mulle kindma ja tõe meelega, kuis timä edimäne poig oles sandis jäänüki, ku' “sändsit inemisi” es olesi olnu, kes tõpe mõistse parandada. Pühäpääväne päiv oll, rahvast käve mie suure külä seest ja ka muijalt mie poole kokko ku' kiks.Tsuva lats'kõne siputeli ja nallateli, vallaliste kässi ja jalguga hällüh, nink mõnigi “võhl-silm” imehteli latse ilosust, naaru, ja hüvvä mielt. Ma'ks mõista-as tuost midagi halva mõtelda, naari, tõbras, esi ka viel muidega üteh, kiti latse kinähüst, kadelikke kaehtajidega kõiki. - Pühapääväne päiv läts ruttu müöda, heitsi õige varakult magama, et ierpäävä varra üles tulla, tüöhü minnä. Tõnu kasimise aig oll. Midä? Kas lats lask sull inäp maada? Kõik õnnis Jumala üökene ki[u]s ja tönn't vaesekene, kui Jummalgi hoitku. Võta tule üles, kae, kumbi last ümbre tsõõri, pane tõõse mähkme ümbre, - midä? tuo üts kõik. Lats'kõne tönn't viel hullembehe. Mõtli: mis ka no Jumalakõne tiet? Oh tuod üökest, oh tuod üökest, kia küll nädäli pittune oll.”
“Viimäte, viimäte sai ütskõrd ka valge, haasi ruttu rõiva sälga, joosi Obinitsa külla, sääl oll tuo loiga üts pahatu tark kabehine, nii üts vana inemisekene, kia ekä hätä arsti mõistse. Kutsi tuo last kaema. Kai latse läbi ja ütel: “seo lats om arr kaehtet; oh tie pää=rüütlase, omma tillo lats'kese ku' küdsanu, ku kietnü arr.” Peräst, timä võtt sõgla vaja otsast, ma võti latse hällust üskä, lätsi mõlemba sanna mano. Siäl käsk ta mull latse kesk sanna, põrmandu pääle panna, ja ta läts, sanna man oleva, lumbi vierde, võtt säält ütesa kõrd sõglaga vett pangi, minka sanna tull, ja külmä keressehe visas, kõhe tõõne annom - sanna ahjo - ala panti. Tuod vett sai ka poole pangi osa. Nüüd naas ka kivve keressest pangi korjama. Edimäst kivvi võtteh ütel ta: “Võtami edimält “meeste-kivi,” ja pand tuo pangi vie sisse - es tsödsaha. Võtt tõõse keresi kivi ja ütel: “Võtami sis “kabehiste=kivi,” ja pand tuo ka pangi,- es tsödsaha. Võtt kolmanda kivi, ja ütel: “Noh, võtami sis “tütrikka=kivi,” - võtt ja pand niisama külmält, külmä vie sisse,- ja kas sa no usu vai uskmada, keij ja tsösisi, niigu keressest võõdetu verrev vai kuum kivigi. Timä ütel: “Haah! No om meil kurätekkij' käehki. Tuoga mõsk lats'kese läbi, ja tullimi sis peräst mõele. A võtt tuo kõrd es saa latsele api, inne kui neläpääva õdagu tõist kõrd niisama tei, koh ka “tütreikka=kivi” iks, kui kunagi “süüdlane” tsäsisema naas. Mõsimi tuo viega last, ja sinnä samma tuo viga ka jäigi. Es inne es peräst es ole latsel määnesigi vika. Peräst sa õks esi ka tieda, kia tuo kaehtaja ollgi. Iks, üts kurä ja musta verega tütriku tükk.”

H II 62, 347 (1) < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
Koh om arstimine, sääl piäp iks hädä olema. Ja mis sugune?
Mitme sugune. Kui ütel latsel jala all, kui naadi, nõrga omma, nii et ta kuigi näide pääle hinnäst toeta ei või, enge koinksti ja kerrä kisk, sis onna täll “äijo=kammitse”, keda õige usinalt parandada tulep. Lats vijäs kolmel nelapääva õdangul lauda läve pääle, nink pandas sääl musta täku kammitsaga kammitsahe, ja naatas tse=ravvaga ragama, kuna paar naisi kes kolmandal (ragojal) man omma, küsüse: “Midas sa raot?” Vastus ragaja puol õige kärmäs: “Kammitsit, kammitsit, äijo=kammitsit!” Nii arstideh kaovat nõrkus ja jovvetu olek latse jalust, ja ta lät varsti käüma.

H II 62, 347/8 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Siutõbi, minkast ütski lats ilma ei jäävat, sest tima kandmise aigu johus iks, kas emä vai ka esa siugu nägema, millest hädä tulep. Kui vanemba ka siugu ei näe, sis võip kuri inemine näide latsele vika tetä, kui ta rehitu siu kohegi puuossa külge ripuma pand, nink sis ummi kurje soovisid sõnuma nakas. Ka sis saap nuur ilmakodanik siutõbe, mis timä väikeisi silmäkeisi pahelde pöörap, keeleotsakest vällä toukap nink suurembas saijeh ka latse pääd väristäp ja vaputap. Arstimise omma siih mitmesugutse: pandas rehitu siug vii sisse, mõstas "siu päält" last, ehk sautedas teda siu kiiga ja tubakuga, vai pestas last selle kepiga, minda siugu om rehitu jne. Abi saavat ütele ütest, tõõsele tõõsest arstimise kombest.

H II 62, 348/9 (3) < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Tsirgutõbi om ka üts hirmus haigus, mida väetikene jo õige varakult, elohommongul kandma piäp. Seda vika om harvakult ütel ehk tõõsel latsel. Viga saap säält, kui imä käüma pääl olleh mõnt tsirgu äkilist üleslendamist heidüp, sis saap latsele tsirgutõbi nink väetikesel saiska käe ja jala lajah kui lendava tsirgu siiva, mida mändsedegi mähüstega latse ligi ei jovva harjotada, ei kasvatada. Siih astku arstimine ette. Lats jätetas mähkmist vallale, viias kolmel nelapääva õdangul laudaläve pääle nink vaotas sääl pihlapuu laastoga latse "siiva" mant, kuna paar man olevid naisi kõrvalt ragoja käest niisamate küsüse, kui kammitse ragojagi käest. ["Mida sa raot?" Vastus ragoja puul õige kärmäs: "Kammitsit, kammitsit, äio-kammitsit!"] Saavat abi.

H II 62, 349 (4) < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
“Pini=tõbi” saap latsele, kui imä käümä pääl olleh kunagi jalaga penile lööp. Latsel om see tõbi hirmus kanda. Ta om üöd ja päiva rahutu, ja kuijos perä puolt peenikeses kui varras, nii et sinnä muud perrä ei jää, kui luu ja nahk. Arstimine om ka siih mitme sugune: vihutas pini hannaga, kolm nelapäävä õdangut, ehk pandas lats leeva=mähe ala, nink lastas säält pinil üle karelda - ja tõbi kaovat kui tinatuhka.

H II 62, 349/50 (5) < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1899). Sisestanud Ave Tupits 2002
“Soe=tõbi” saap latsele, kui imä sutt heidüs, ehk ka soe=hagemist vai undamist kuuld, käüma pääl oleki aigu. Latsel om suukene alati ammule, ja ta habi niigu susi säält ja täält raivid, ehk ka rinda, nink ei saa sukugi süvvä, ent om sisgi alati suureh näläh. Arstimine mitme sugune: otsitas soe jälgi päält lumme, ehk suvitsel ajal muta, mida vie sisse pandas, nink tuoga lat mõstas. Ehk kui tuo ei avita, sis otsitas soe=karvu, nink sautedas last sellega, ja saavat abi.

H II 62, 350 (6) < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
“Tsea=tõbi” om latsil üts ränk haigus, mis paljo elos iäs rinnust ragisema teep. Viga saap latsele säält, kui imä ettekaemada kombel tsika jalaga lööp ehk tõukap, ja sest saava latse rindu “tsea=harjase” midä kõgi mõistlik imä umale latsele vias ei jätä. Lats vijas targa arstjaga sanna, kes sääl kuumah lõuneh last seebi= ja maarja laga[?] mõsep, nink viel mitme muu sala tarkuse teel “tsea=harjase” latse rinnust vällä võtap.

H II 62, 350/1 (7) < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
“Kaehtuse=tõbi”, mida ka “silmämises” kutsutas. Seda vika kandva latse ja vana, nink ka noore elaja, kui noa ennegi musta verelise, kurja silmalise inemise kottole saava. Seda vika arstitas ega üte man esi viisi. Nimelt kui ta üte võikese latse umas ohvris om võtnu, sis pühitas tare puhtas, nink pandas ask läve ieh palama, ja säetas luud pääle. Lats pandas luvva pääle, ja lastas tälle asusavvu asu=savvu läbi luvva,- nink kaehtuse tõbi om kadonu. Nii omma viel mitme kümne sugutse inemiste ja elajide arstimise, kaehtuse tõbe vasta, ka Setude seah, mis osalt Eesti omadega üte käüvä, millest ma vistist jo kirjutanu ole.
Ka omma näil viel niisamate “kanatõbe” ja “kidsi=tõbe”, nink neide arstimise kombe, mida naa viel parhillaki ummi laste man löudva, nink neid mitmet viisi arsva, mis piatselt selle sama saarnatse omma, kui Eesti rahva arstimiseki.
Ma jätä näid meelega kirjotamata, sest et mõni jõgo näist nii ropp ja jälm om, et hitmus mõtelda. Saagu sest küll. - Ütle ennegi lühidält: Seturahval om ega sammu pääl, mis naa umah eluh astva, olgu meeste= ehk naisterahvas, soa sugutse vanausu pruugi ja kombe, millega naa kui võrguga, üle ja ümbre kinni omma mähitü. Sisgi om neide pruugi ja kombede kätte soamine rasse, sest et noa võõre silmi iest sedä õige häste varjata püüdvä.

H II 62, 573 (1) < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
Kui kellelgi nina verd joosep, aja kolm kõrda käsi kivvi ümbre, nink puru ja tolm, mis säält vällä jauhkus, om rohos nina vere jooksmise vasta, kui seda ninna tõmba.

H II 62, 573/4 (3) < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
Kui kellelgi latsel sündümisest mõni soe=ehk pini=täht küleh om, sis arstitas tedä järgmidsel viisil: Tuol pääväl, kuna päiva varjutedas, võta kolm hõpe tükü, kas vana sõlg, sõrmus, ja vana ruubli tükk, nink pane neid paaris tunnes vie sisse likku, sis mõse latse soe=pini=ehk tule=tähte tollega, ja niisugune nimitedu plekk kaovat iho päält ärä. Ent see kõik piäp sündümä just tuolsamal tunnil, kuna päiva varjutedas. Kui pääva varjutamise selgehe nätä om, sis saavat arstmisest tõeste ka abi.

H II 63, 630 (11) < Vastseliina, Misso-Viitka - Jaan Sandra (1900) Sisestas Ave Tupits 2002
Kellel käe külge pallo käsni om ajanu, ja neist vallalõ taht saija, tuol om kõigõ ligimb ja paremb rohi käsni pikse vihmaga mõskõ, mis kohegi kivitsoppa om sadanu. Viel paremb abinõuu olevat kuud pallõlda: “Kuukõnõ, võta käsin hinele!” - sis kaovat käsin (vistist kuukõsõ võtõl) ka ära. (Niigu vana usu=põllult löüdä: sai vanarahvas kuu paistõst via: kuu=tõbõ, kui kuu kohki magajalõ pääle paistus - ja nii saap nüüd kuu=paistõst ka käsnä kaotaja. Kuu pallõmine olõvat pallo tõbetsid terves tennü.)

H II 63, 978 (3) < Vastseliinakhk., Setu - Jaan Sandra (1901) Sisestas Ave Tupits 2002
Mügra veri olõvat kõigõ ülemb ja kallip rohi, heitumiste ja koolõskõllõmise hada arstimises.

H II 64, 160 (2) < Vastseliina, Setu - Jaan Sandra (1901) Sisestas Ave Tupits 2002
Om kelgi kidsi, ja ta inäp kostgi api saa-ai, sis varastagu ta ütsa aholuvva köüte, mähkigu neide ühendedüide köüdüstega kidsi kotus kinni ja - abi üte vooriga (nagu Setu vennad ütlevad).

H II 68, 792 (19) < Vastseliina - Osvald Jõgeva (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kuu käsnä käe päält ärr ei lää, sis võta suvõl neläpäävä õdagu hainaritsik kinni ja lasõ käsnä purrõ, sis kaosõ käsnä ärr.

H II 69, 415/6 (l0) < Vastseliina, Misso v. - Jaan Sandra (1902). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kellelgi om lats arr kaehtõt, sis ei olõ ülembat ruuht olõmaki: kaksõ olõ katusõst mõni määnü olõ=otsakõnõ, moro päält, koh pallo käüijt om, võta mõni hainakõnõ, tarõ läve alt mõni lapp maad, seka kõik kokko, vala vesi pääle, lasõ arr soistudä - tuust vedelikust muni zilk - abi kõrraga käeh. Ehk kui tuu viil es piäs avitama võta vana viha= ja luvva kondsu kokko, kurna säält (läbi) paljas Jumala vesi läbi - ja tuust piät ummõhtõgi abi saama. (Kästäs kõigõ peräkõrd viil läbi jõhvitsõ sõgla kurnada.)

H II 70, 132/5 < Vastseliina khk - Jaan Sandra < Vaadsaarõ Hedov (1903)
Ütel mõisnikul olnu vanast sääne tõbi, midä ütki arst ei ka tahtri ka tunnõ-õs. Sisgi tälle tohtri säänest ruuht, mis tedä õks sugukõsõ kergütäs, ütte ruuht sisse juvva, tõist päält määri, kõõ kihä üle, zõõri-ümbre. (Setud ütlevad ikka nii, aga ialgi mitte ümbre tsõõri).
Tütrik, kiä tiä man nädsikuh oll, pidi egapäävi koll-nelli versta maad kogoni jalkksi siält umalõ esändälle rohi kodo tuuma. Olgu suvi vai talv, hüa vai halv ilm, näädsikul uma orjus õks tiida: roho perrä kävvü.
Ütevoori, ku Issändä ilmakõnõ pohadu väega tuisas ja tormas, sis võtt ta nõus, esändakesele esi kostgi ruuht murõhta. Ta läts ka küll sis, muidõ nateh kotost vällä, istõ hüä raasa aigu mõisa küüni takah, lask siäl umma luudut liimi pudelahe, ja vei esanda kätte, üldeh: "Tohtri ütel: ma anna tälle täämbä tõõse roho, ku seo ka ei avitai, sis piät ta tuu tõbõ kätte kuolma."
Esänd jõi, ja sai terves, ilma et tõist vuuri olõs inäp määnestki ruuht tarvitanu. A ruuht pruukih sai esändäkene arvu: Olõi see määnegi tohtri ant rohi, seo om kostki muialt tett. Ta kuts ka näädsigu hinne mano, nõusõ tält perrä, kost ta säändse imeliku roho saanu, mis inne tohtriruuhi mitmõ saa-ruubli iist jo arr oll kulutanu, a api mõhi määnestki saanu.
Tütrik vaõnõ salas edimält küll väega, ja kitt hirmuga ärr avaldama; hinnäst esändä ette põlvildõ maalõ laskõh, andis pallõlgõh. A esänd jäll ni' kuräline olõkis; ta käsk täl lahkõ sõnaga maast üles tulla ja kinke tälle uma terves saamise peräst viil sada ruublit rahha päälegi, ja lask ta umast orjusõst kogoni priis. Hulga rahha peräst, niigu vanast sada ruublit kallis õks oll, sai tütrik piägi rikkalõ mehele.
Hüäkene külh! Pääle terves saamise läts rikas esänd reisi pääle, ja sai merd pite minneh üte saarõ pääle, koh üts tundmalda liin oll, mitmõ saa sogomatsõ kirju ja värviliste maijuga. Üts illos nuurmiis puttu esändäle liina värehti pääl vasta, esänd küsüs: "Mis seo liina nimi om?" Nuurmiis kostõ: "Tõbõliin. Siih omma kõik maailma suurõ ja väikese tõbõ ja haigusõ korterih, ah ei, peris elamah, keti üle tuhanda om. Ma olõ sukka tutva, kogoni sõbõr, - kuis sa elät ka umal puul? Ma jo su puul säidse ajastakka elli, sinno ku hinnnäst läbi ja läbi tunnõ. A herr vai esänd ütle-es tedä tundvadagi, et kunagi nännüki olõvat. Nuurmiis küsse edesi: "Kos tuu näidsik viil su man om? Vii tälle mu puult üts pudelakõsõ täüs ruuht kingituses kodo!"
Esänd võtt ka roho pudela vasta, ja naas kodo poole tulüma. A tii pääl vali tuo imelise roho pudela maalõ, kost silmä näteh üts pikk, pikk puu, pilvini ja päält pilvi välja kasvi, esi hall ja valgõ, kui pleegit lina kolga. Esänd sai arvu, et tikõ nuurmiis timä kuri halli-tõbi ollgi, kiä tütrikku timä terves tegemise peräst, sändse sama halli tõbõga nohelda tahtse.

H II 70, 260 (5) < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kiäki rieditsel pääväl haigõs jääs, tuost om pelädä et ta ka arr koolõs.

H II 70, 261 (8) < Vastseliina < Setu - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Edimätsel suvõl tohe-ei latsõlõ vihma pääle laskõ satta, sis saava latsõlõ tedre tähe näo pääle. Ka ei piä sändsile tedre munnõ süvvä antama, saavat sama sugunõ viga näo pääle.

H II 70, 690 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Klaas pienüs hõõrdu, om hernih olõvale tsialõ kõigist, kõigõ paremb rohi.

H II 70, 690 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Aknõ higi om hüä sammaspoolõ vasta, kui tedä tuoga tõmmata.

H II 70, 690 (3) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ravva rossõ om sisemätse valu vasta hüä, kui tedä viega, ehk rõõsa piimäga, sisse juot.

H II 70, 690 (4) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Tinapapõr , ja sinine papõr, kohe viel pliiatsiga pääle hõõrutas - nuo omma kaala vai kurgu haigusõ vastu kõigõ paremba roho.

H II 70, 690 (5) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Vasõ=pulbri, midä vaskraha külest viilitas, om suur abi nõuu, ja rohi, katsgi lännü lamba jajalõ, maha lüödü lehmä sarvõlõ - nuo kasvatasõ kokko.

H II 70, 690 (6) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kips om kasvataja. Kui tedä kohegi haava pääle pandas, sütüs haav pia arr.

H II 70, 690 (7) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Hõpõ=vesi, mink seeh, kas hõpõ raha vai hõpõ sõlg leoh om, om hüä haigilõ silmile; tege pehmes, ja nakkas parandama.

H II 70, 690 (8) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Sarvõ=kaap, mis lehmä sarvi päält laabitas, om lehmile hüä, kellel kusi kinni om jäänü; tege pia vallalõ.

H II 70, 692 (16) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Pini kusi kidsi vasta, mis mõnikõrd põlvõh om, om kõigõ paremb rohi, kidsist vaivatu liikmõlõ kanebi pakaldõga pääle panda. Tuod samma arvatas ka kassi kusõst. Niisama arvatas ka tuod abis, kui edimäne esäimä lats - olgu poig vai tütär - kolm neläpäävä õdagut kitsi purõ. Ka omma üte kidsi=haina, mis lihava, ja ragisõsõ - neid keedetäs ummussih paah, ja tuo vedelikuga arstitas ka kidsi tõpõ. Mõni vaotas ka kidsi=haigõt liigõt ussi [va?]ihõl.

H II 70, 692 (17) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Toorõs kana muna om tuorõlt juvvõh helü tagasi andja, kui ta, kas külmäga arr om lännü, ehk om “susi helü arr võtnu” kui tedä näet ja hullõtat (haet).

H II 70, 692 (19) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Vagla pudsu om naisil vana mustinõ kodopulbri, minka koa ummi lastõ hauudunu kotusit üle riputasõ, et naa inäp edesi veritses ei lää, ja arr nakkasõ kuijoma. Ka om ta sis pruugitavas, kui kellelgi mõni haav liiga verd juosk.

H II 70, 693 (22) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Hobõsõ käsin, mis inämbüsi egä hobõsõ edejalgu sisetsel pool om; sedä pruugitas hamba halu vasta, kui tedä palakene hamba pääle pandas.

H II 70, 693 (26) < Vastseliina - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Külmi hütsi süvväs ka rohos, kui kellelgi kihu alt vallalõ om ja kostgi muijalt inäp api saa-ai.

H II 70, 694 (29) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Siuu mõõtüs om lajalt tarvitav rohi, nii häste inemistele, kui eläjile. Kost ta saa: Suig rehitas arr, ketas pudelahe, pandas vesi pääle, ja sääl ta mädänes ja haisõs. Niisugust vedelikku tarvitõdas mõnõ roodu ehk palanu haava pääle, ehk andas ka hobostõlõ, lehmile, lambilõ ja tsiõlõgi sisse juvva, missõst kimmäste abi tulõvat. Mõnõ pandva ka rehitule siulõ pudelahe piiretüst pääle, ja tarvitasõ tedä mõnõ sugutsõ sisemätse haigusõ vasta, kui “kõigõ kuulsapa ruoht”, mis sisgi viel api andvat, kui “kostki inäp parembat saa-as”. Siuu mõõtüst pandva mõni ka haigõ hamba pääle, mis egakõrd avitavat. Siuu mõõtüst keväjält, inne eläjide edimäst kõrda mõtsa laskmist, eläjide joogi sisse kallada - hoitvat näid kõik suvi kaehtusõ tõbõ, kura silmä, ja muu külge nakkava haigusõ iest, mis muido üle pikä suvõ eläjile võis tulla.

H II 70, 695 (33) < Vastseliina khk - J. Sandra (1904)
Suoliem, ehk kipõ soolanõ vesi, vai kogonist võiju suoliem om hüä äkilise, sisemädse haigusõ vastu.

H II 70, 695 (34) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Pini keele otsah usutas tervüs, kassi keele otsah tõbi olõvat. Mitmõki tegevä ummi paisit vai kasuvit, ehk haigit liikmit rasvaga kokko, laskva pinil päält lakku, ja uskva säält tervist tulõvat. Pini nagil saavat pini petüssest, kui tälle kutsmise pääle miägi ei anna.

H II 70, 696 (37) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904)
Härmä võrk om vere kinni pandmise pääle tarvitav abi nõuu, nii sama ka pehme, pedäjä hiidsi.

H II 70, 696 (38) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Tsia sapp om palanu haava vastu hüä, tege tedä pia terves, ja võt vallu arr. Ku andas tedä noilõ lehmile, kes pasandasõ - saavat kõrraga abi.

H II 70, 696 (40) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mügra veri om kõigist tohtri rohist kõigõ paremb koolõskõllõmise tõbõ vasta - andvat kõrraga abi.

H II 70, 696 (41) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mügir lahki lahastult mõnõ kasuva, palmsi ja paisõ pääle panda, tegevat, kas pia mulgu sisse, ehk löövat hädä tagasi, om väkev “vastaline.”

H II 70, 697 (45) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mehiste vaha tarvitõdas mõnõ paistetunu haava pääle, timäga suutõdas ka mõnda umbõst tsuskunu halusat kotust, kohe, kas pind sisse lännü, ehk mõnda muud tiedmata vika saanu. Vahast tetas ka uibujakkamise vaha.

H II 70, 699 (55) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kähri rasiv om tiiskusõ tõbõlisile hüä rohi, tegevat mõnda kogoni terves.

H II 70, 699 (56) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Opatas ka pini=rasva tiiskusõ tõbõlisile, mis sagedaste avitavat. Üts noor tiiskusõ tõbõline mees jutustas mullõ, et ta esi pini tapnu, ja ka kõik timä rasva raasatumas nahka pannu, missõst täll ka tervus paranõma naanu.

H II 70, 699 (57) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Rinna haigõtõlõ opatas sulatõtu lambarasva, mis rinna pehmes tegevat. Nii sama pitetas hanirasva viel ülembäs, mis vigatsõ rinna kogoni terves tegevat.

H II 70, 700 (58) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Viel üts rohi rinna haigusõlõ, mida õigõ lajalt pruugitas: võetas ½ tuopi talavoi viina, keedetas paasi toobi osa rõõsä=piimaga üles, midä juvvõh “pikk kühä” ehk “kangõ rüüss'” ku peoga mant võetas.

H II 70, 700 (59) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Rinna haigusõ parandusõs pruugitas ka proostat viina tuol moodul: umbõst paari luidsa=tõvve osa viina võetas ja pandas ilmumisi mõnõh kord=anomakõsõh palamah, ja tsilgutõdas sinna piru pääl sulatõdu tsia liha soolalda väke sekkä - rohi valmis, midä rõõsa piimä sisse võttõh, väega hüäs rinna rohos kitetäs.

H II 70, 700 (61) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kelgi kaal haigõ om, lahasku ta silgi pää poolõs, ja pantku haigõ kaala pääle, mähkigu kõvastõ puuvillu ja lämmide villastõ rättega kinni - sis saap abi kõrraga.

H II 70, 700 (62) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Võta läve alusõ muta, kõrba tulõh arr, ja panõ niisama kõrbatult, kõrbadu kasuga = nuusti pääle, ja nii mähi mõlõmba kõrda pite ümbre kaala - sis saavat abi (vist usu perrä) egakõrd.

H II 70, 700 (63) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Ravva tossu tegemine, nimelt kaehtõdu lastõlõ, om alaline tuttav rohi, mis saadut vika piagi parandab.

H II 70, 701 (67) < Vastseliina khk - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Oma sit om ka mõnõlõ hädä kõrral hüägi rohi, nimelt pandas teda umb=palanu pääle, et nahk, nimelt jala talla all, kohe umb=palanu inämbüsi lüö, piä arr habrastusi. Niisamati pruugitakse ka oma suodut vedelikku silmi rohitsemises “kiskvat kuuma vällä, ja tegevat silmä tahes.”

H II 70, 701 (68) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kasuva ja paisõ pääle pandas ka kuort villuga, mis pia mädänema ajasi, et innembi mulk sisse nakkõsi.

H II 70, 701 (69) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Paistetunu liikmõ pääle pandas külmä savvi, ja haound piimä; tuo kiskvat kuuma vällä, alandavat paistust. Kuuma vällä kiskmises pruugitas ka taro piki.

H II 70, 702 (72) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Tuost aost saani, kui petroleum, ehk “lambi õõli” vällä tull - om ta lüödüle liikmõlõ, palanulõ haavalõ, kakenulõ hiustõlõ, üts tarvilik ja pruugitav rohi. Võtvat valu arr, ja hoitvat lüödüt, ehk raotud haavu mädänemise iest. Tahab kiäki paksu ja pikka hiust kasvata, sis leotas ta umma pääd petroleumiga, mis kasvatavat ka paksu hiusõ kui “pakt”, pika kui “linakolkmõ.” Mõni joo tedä ka äkilise sisemätse valu vasta - mis ka avitavad.

H II 70, 702 (73) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kiäki nõglaga küüdse ala ehk sõrmõ otsa tsuskas, ehk ka mõnõ pinnu tsuskas - sis om pakladse rõivaga sautamine kõigõ paremb rõhi, võt valuga kõrraga arr, ja ei lasõ tsuskunul sõrmel mädänemä minnä.

H II 70, 704 (87) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Om kellelgi luu=valu, nii et kõik ta kiha “kukrust kandsõni” valu tuld täüs om - sis võetas kusikuklasõ pesä kõiki kusikuklastõga, keedetas katlah üles, pandas ütte tõrdahe, kah nii palavalt kui kihä veidike kand, hinnäst seeh hauudu püüdäs - tuo läbi saavat kõik kihä pehmes, luuvalu jäävät maha.

H II 70, 704 (88) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mõni jälle arst hinnäst tõõsõl tiel: tuvvast kostgi mõisast vaat palavat präägo, ja püüdäs sääl seeh võimalikult kuumalt hinnäst haudu, mis ka hüä olõvat.

H II 70, 704/5 (90) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mitmõki rohitsõsõ ka ummi silmi tuoga, et näid piiritusega mõskva, ehk silmä sisse tsilgutasõ. Vigatse silmä saavat selges, ja jätvät vie juoksmise maha. Mõnõ arstva ummi silmi ka liikva silmi tsilgutamisega.

H II 70, 705 (91) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mõni om kuulsas rohos ka tuod tennü, luu valutamise vasta: korjas maa vaklu paari toobi osa kokko, kiet ummussih paah arr, ja and sedä vedelikku, kui kuulust ruoht, abi otsjile, ja tarvitas tedä ka esi.

H II 70, 705 (93) < Vastseliina khk - J. Sandra (1904)
Püssi rohõ omma rõõsa piimäga sisse võttõh, äkilise haigusõ: rabamise, vasta hüä avitaja rohi.

H II 70, 705 (94) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Mõnõ, kes kõvva rind=tõpõ põdõva, ja ütessgi rohost inäp api saa-ai, korjasõ imetajide naistõ käest rinnapiimä, kietva tuod üles, ja saavat säält paranemist.

H II 70, 705 (95) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Koolja luu arstmises tarvitõdas mitmõ sugutsit arstmisi ja ruohi: mõstas kuolja luud tuo seebiga, minka kuoljat mõsti, vihutas tuo vihaga, minka kuoljat vihuti, vautõdas kuolja käega, ehk matusõ vai kääpä pääl noidõ kivikestega. Abi saamine om ütel säält, tõõsil täält; väega mitmekesine.

H II 70, 705/6 (96) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kelgi puru silmäh om, sis ei olõ ülembit silmä puhastajat kui “vähü kivi”, midä vähü seest löüdäas. Kivikene, piklik, kui kurgi seeme, pandas silmä, ja tuo puhastas puru silmäst vällä.

H II 70, 706 (97) < Setumaa < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Pihlapuu häiermist, kuivatult tetäs tiivesi, mis rinnahaigõt inemist higitsema aja ja tedä tervisele avitavat.

H II 70, 706 (98) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Sanna ruus om süüdele (sügelistele) kõige ülemb rohi, kui sannah ollõh, viht ruusaga kokko pöördäas, ja tuoga sälgä kõrda pite hõõrda. Sanna kerese päält võetas sõmõra kivi, surbutas peenikeses, andas ka talvitsõl aol kanalõ tsagamises.

H II 70, 706/7 (103) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kelgi nõna verd juosk, pandas tükükene kriiti keele ala, mink läbi vere juoskmine saisma jääs. Opatas ka käsi korgõhe üle pää panda - sis jäävät veri saisma.

H II 70, 707 (105) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kui kelgi “võpatka” jalah om, see om: kui kelgi sääne paistetunu hädä jaluh om, mis käümiseh hallus om,- sedä kutsutas “võpatkas” (muud nimme tälle ei anda), tuod tossutõdas kana massa ja süämega, tuo läbi lõpvat võpatku arr.

H II 70, 707/8 (106) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Verelaskmine, midä sis kõigõ parembas aos arvatas, kui kuu lõpmisele veel kolm päivä puudus om, tuo laigu om vere laskminekõigõ tulusap. Verd, aadri=verd, lastas ka ristetamisi: Kurast käest, hüäst jalast, hüäst jalast, kurast käest, ja tuo avitavad egakõrd. Inemine, kes vere laskmist arr om harinu, piät tedä ega aastaga ütel aol laskma. Muido nakkas “vereviga” tedä liijastõ vaivama.
Silmi jaos pandas ka püdälit, nimelt kirivit püdälit, midä muotsist ärvist, vere laskja, üles otsva. Pääle noidõ pandas ka kuppõ, ehk lastas kupaverd; ümbre kaala, ümbre nimeste, silmi peräst ka silma kolma ja otsa pääle pandas mõni kõrd kümme ehk 12 kuppu. Mõni kõrd sälä pääle kaani kolmkümment, mink läbi kõik sälg tsädselikatses pestäs. Kuppõ pandas inäm=inämbusi sannah, et veri häste kupu sisse imehüsi. Ka lastas kuppõ hamba igimist, kellel kanõ hamba halu inäp kostgi üle lää-äi.

H II 70, 708 (107) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Herne=tõbist mõstas piiretüse ja terpendiga, inne hernide pääle tulõkit. Hernide pääl olõkil mõstas ka suud piiretusega, sis ei rikku nägo arr.

H II 70, 708 (111) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Rõõsa piimä lipõ om paremb helü tagasi andja, kui toorõs muna juvva.

H II 70, 708 (112) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1904). Sisestanud Ave Tupits 2002
Kana sitta peetas umbpalanulõ kõigõ parembas rohos.

H II 71, 526 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Jakobson (1903) Sisestas USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006
Vanal ajal, kui tohtrid es ole, sis rohitsiva rahvas hinnäst ja eläjid oma tarkusega. Kui kelgi sisemine haigus olli, sis kaibädi kostki suust mättä päält, kos neid kasvi, miä kutsutas "nabahaina juurõd". Need kuivedi edimäld ärä, sis pesti piinüs ja panti viina sisse. Sis kui inemine seda suutäüve võtt, sis olli sedamaid kõtu- ehk sesemine valu kaonu, aga kui inemine jälle hindä olli nõstmisega ärä vennitänü, sis võeti jälle kuivanud lepäuad ja mis rüäpää külen kasuse mustad suurõd teräd, neid kutsudes "soehambad". Sis panti ka neid lepäube sisse, hõõrudi piinüs ja panti jälle viina sisse. See olli jälle sellele tõbõlõ suur abi. Kui talvõl jälle rinnad haigõd olliva, tetti valgist maarjaristikheinust tiid ehk jälle aedi piim kiima ja panti lambarasva sisse. See tegi rinnad vallale ja ruusses /ruuspes?/ jäi vähämbäs. Kui inemine midägi ärä pelat, sis olli kõige paramb ruuhja tsia sapp, mis selle tarbis sügüse olli klaaspudeli sisse paigale pantü.

H II 72, 788/9 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1905). Sisestanud Ave Tupits 2002
M?nda tiiskuse t?best ja arstmisest (Setu keeli: r??s?=t?bi). Rahva suu, esieralikult Setu rahva suu, ?neles tiiskus? t?b?st imelikku juttu, mid? ?telisi naarda ja imetelleda tulep. Tiiskus? t?bi ol?-?i mid?gi muud kui must=higi, mia k?lm?ga, k?lm? vie vai oll? juomisega inemise sisse arr h?vv?s (=taretas), kost s??ne higi ?te luku v?ll? pi?t hing?m?. Kui inemisele s??nest ruoht ?nn? saa, mia mustu higi ?te k?rraga v?ll? aja, nii et k?ik iho, ?le k??, kui must? herneterri t??s om ? sis om tiiskus k?rraga kaonu. Ehk juo ?ig? tublist? piiret?st vai eederit, nii et h?ste higon?ma nahhat, ja must higi om v?l?h ? abi k?rraga k?eh. Ehk v?ta k?hri vai pini rasva, ? viel k?ig? paremb rohi. H??b?n? higi l?tt kuuma k?hri vai pini rasvaga vedelas, ind?s l?bi naha v?ll?, tiiskus jalki mant. Inemise omma ulli, l??v? tohtride mano, ostva si?lt kalli raha iest ruohi. Si?lt saa no m??ne abi. Saa-ai s?ndsile h?dile kunagi tohtride rohist m??nessgi api, ked? silm?g ol?-?i n?t?. Niigu m??ne l?igat vai raot haav, sinn? k?ll om tohtri rohi ka h??. Mia no tiiskus?l? k?n?lda, ked? inemine eski tunn??i, ki? ted? p?d?. Kaeh! k?igist viel k?ig? paremb rohi om nuor ped?j? vaik miega poolild?. S?? tuod ?ig? meheste, sis, kas m??du massa' vai t??' ? h?d? l?t mant, vahts? kasus? as?m?l?.
Ki? jall h?vv? k?vva mahorka tubakut t?mbas, tool? nakkaij m??negi tiiskus k?lge. Ega tiisku jall kuivjadsil? inemisile k?lge l??kij. Ka s?ndse lihava, rasvam?e, vatt, nuo omma tiiskus? vai ?r??s? t?b?? k?eh. Noil h?lv?h?s tuo must=higi m?ni k?rd sisse arr, ni' t?bi k?eh omgi.
Eg?s s??ne t?bi nooril? nakkakij. S?ndse lihava vanainemise - ka noil om pel?d?, ku r??s? t?bi k?lge l???ij.
Mid?s tuo no ?ld?? Pallo hooli, pia k?ik inemise tiiskuist? kool?s?gi. L?? per?k?rr? s?ndse k?r?tus? rindu, inemine l?p?h?s arr, ni tiiskus vai r??s? t?bi surma t?igi.
Latsi, vaes?k?isi l?p?h?s ka r??s? t?b? k?tte pallo. Ka nuo jovva?s tuod musta hiki v?ll? aija, l?? tiiskus?=t?b? k?lge, rindu r??s?, ni ? ots k?eh omgi. Oh! mis no tuost? Jumalal om k?ik nii targast? s?et. Kui k?ik inemise lats? suur?s kasusi, vanas el?si ? koes ni? sis mahusi kah? Selle omma tiiskus? ni r??s?t?b?, Jumalast esi inemisele osas jaedu ? muud mid?gi.

H II 72, 790 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1905). Sisestanud Ave Tupits 2002
Naba arstmine. Mull oll ?ts k?rd naba arr karanu, j?i arr k?? roh? mia i?le kotohn esi oll,- ei mid?gi. K?ve aptekkah, t?i si?lt piiret?st; liikvaga panni viel segi, j?i ? ei mid?gi kah. Tull k?last ?ts vana teedak?n?, ja opas: ?Saa-ai tohtri rohist mid?gi naba arstmises. V?ta paremb ?ts sanna kerese, s?m?ran? kivi, pan? k?tu p??le, k?ll n?et, hummonguni om naba umah paigah, k?tt om terveh, niigu innegi. Ehk kui sis tuo viel ei avida, sis pan? tuo savi pada ??ses naba p??le kummal?, koh kuolja m?ska vesi seehn oll ? sis ?ks pi?t abi saama.? Kai edim?lt sanna kerese kiviga, napa paranda ? ei mid?gi. Ku sis savi paa k?tu p??le kummahudi, ?? p??l pei ? sinn? tuo h?d? ka j?igi. Tu vet tuost saani tij?i' ma naba kargamisest mid?gi.? Nii jutust Setu veli naba kargamise arstmisest.