Vastseliina pärimus

Loitsud ehk nõidussõnad

E 55466a (Ia) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Viruskundrast
Viruskundra asupaik olla ikkagi ahju all ehk peal olnud. Kord läinud kaks linaropsijat sooja rehte magama, aga õhtul öölnud enne oma seltsilisele: "Õhtul sai küll nii kõht täis söödud, kas mine vai Viruskundraga maadlema."
Vaevalt läinud silmad kinni, kui Viruskundra tulnudki ahju alt välja, ööldes: "Lähme nüüd maadlema!"
Ise olnud küll väikene, must karvane pehme isik, kuid hirmus kõva. Võtnud ka mehe küüntega rinnust (kurgu alt) kinni ja tahtnud vägisi ahju ajada. Suure vaevaga jõudis mees seeni vastu panna, kuni teist magajat mees jalaga sai üles liigutada ja siis olnudki ta kadunud.
Teine mees saand kord metsas, ühel vihmasel päeval Viruskundraga kokku, kes öölnud: "Lähme maadlema." Mees olnud purjus ja võtnud kutse julgelt vastu, ööldes: "Issand Jumal, aita siis!" Viruskundra vastu: "Oh! Miks sa kolmekeske tuled?" Mees aga visanud Viruskundra pikale maha, muud ei jäänud järele kui sinine löga.

ERA I 2, 395 (2) < Vastseliina khk. - Gustav Piller, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse esimene hammas visatakse ahju pääle ja üteldakse sääljuures ise: "Viruskikas, annan sulle luuhamba, anna sa lapsele raudhammas!"

ERA I 2, 397 (2) < Vastseliina khk. - Tomberg, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse hammas visatakse ahju taha ehk pääle, öeldes: "Nõgikikas, säh, sulle luuhammas, anna lapsele raudhammas."

RKM II 57, 273/4 (3) < Vastseliina khk., Meremäe v., Obinitsa k. - Herbert Tampere < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Lapse käeseljast võetakse näppudega kinni, tõstetakse üles-alla. Loetakse ühel toonil:
Vaa-vaa varõssõlõ:
katsa-katsa harakõlõ:
kats-kats-kats-kats!
Viimase rea alguses lastakse käed lahti ja kõditatakse last külgedelt.

RKM II 57, 274/6 (4) < Vastseliina khk., Meremäe v., Obinitsa k. - Herbert Tampere < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põllu laul
Lauldakse lõikuse alguses, vahepeal puhates ja enamasti õhtul koju tulles.
Lõpõ' no, kulla põllugõnõ,
lõpõ jallõ kulla põllugõnõ,
mine-ks no otsa, osakõnõ
mine' jallõ otsa, osakõnõ!
Läke-ks no vahtsõ vao pääle,
läki jallõ vahtsõ vao pääle,
eilä-no-ks-tsille itskõmõllõ,
eilä-jallõ-tsille itskõmõllõ!
Kui eks no lõpõ-õi', siiä' jätä',
kuie jallõ lõpõ, siiä' jätä',
musta-ks jätä' tsirgu no munnõ luvva',
musta jätä' tsirgu munnõ luvva',
haha no tsirgu havvutõlla',
haha jätä' tsirgu havvutõlla'.
Lõpõ' sa-ks jal', kulla põllukõnõ,
lõpõ' jallõ, kulla põllukõnõ,
mine-ks otsa no', osakõnõ,
mine' jallõ otsa, osakõnõ!
Anna mi'no-ks kärro küll käsile,
anna mi' kärro küll käsile,
hüvvä-ks hiidä sõnno mi' sõrmilõ,
hüvvä hiidä sõnno mi' sõrmilõ.
Põima' no-ks, kulla põllukõnõ,
põima' jallõ, kulla põllukõnõ,
läke-ks no vahtsõ vao pääle,
läke jallõ vahtsõ vao pääle!
Hata-ks no mullõ hanna jäti,
hata' jallõ mullõ hanna jäti,
purga-ks* no poolõ iikestä,
purga' jallõ poolõ iikestä.
* purga = poorga 'sõimusõna'

RKM II 57, 293 (14) < Vastseliina khk., Meremäe v., Obinitsa k. - Herbert Tampere < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Saunas tänati:
At'tuma, at'tuma, at'tuma
sannakütjäle, sausööjäle,
vihahaudjalõ, viituujale,
keressekivi kergitäjäle,
sannapalgi pandjalõ!

RKM II 57, 312 (5) < Vastseliina khk., Meremäe v., Härma k. - Herbert Tampere < Anna Järv, 75 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui tükk põimatud:
Annaks teno jumalalõ -
joudsõks mi' põima pikä põllu,
joudsõks laapi laja välä!

RKM II 57, 313 (6) < Vastseliina khk., Meremäe v., Härma k. - Herbert Tampere < Anna Järv, 75 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Teisele eele minnes:
Lää-ks mi'no vahtsõ vao pääle,
eelätse ii pääle,
kohe mi-ks varrõ vao jäti,
eelä ii unohtõlli.
Sinnä panni-ks mi'ilo ii pääle,
kumu põllu kolga pääle -
ilo-ks ette otsa aja-as,
kumu põldu kohendelle-es.
Anna-ks kärro käsile jne.

RKM II 57, 329/31 (1) < Vastseliina khk., Meremäe v., Kõõru k. - Herbert Tampere < Ode Luik ja Nasta Luik (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö'no, kul'la kar'akõnõ,
maidsa-ks no meelimar'akõn,
süü-ks no sedä söödühaina,
lakõ-ks no sedä laanõhain!
Kar'aks no elo kuri elo,
mõro-ks no ommõ mõtsa elo.
Tulli eks üles hummogulla,
varra-ks no inne valõgõt,
võti eks vitsa vislapuusta,
murdsi õks ossa uibõst,
karja naksi mõtsa ajamahe,
marja no mõtsa maalimä.
Aie sis kar'a kavvõndõhe,
Mar'a ai muide maide päle.
Naksi sis laulma latsõkõnõ,
kuukma sis kulla käokõn,
kaasa kõik lauli laanõmõtsa,
perrä pikembä pedäjä.
Kari mul seie kaldõnna,
esi ma' mänge mäe pääl,
kari tuu seie kastõhaina,
mari tuu maitse maahainä,
esi ma' lauli setä laulu,
nii ma' kuugi kullakõnõ:
"Kar'a-no-kõnõ kullakõnõ,
mino no meelimar'akõn,
sööge ti' kõtu' ni kui kõdra',
mago täus maahainakõist,
mingu-i ti' kodo müükinna,
täho-mingu-i-lehmi tänniteh!
Kotõh õks omma' kuiva' rohe',
tahe' omma' pangi' tarõ man.
Kar'a-jal-kõnõ, kullakõnõ,
mino jal meelimar'akõn,
olgu-i' ti' kuri käumahe,
mõro olgu-i' mõtsa minemä!
Es'ki om hoolta mul hummogulla,
vaiva om väiko valgõõn:
üles pia astma ma aiksale,
kar'a-no-tiid til'lokõnõ,
mino-ks no meelimar'akõ.
Kui lääde ti' kodo müüginna,
täho-läät-lehmi tänniten,
saa sis pessä' perenaaselt,
kodo saa-naaselt kulaküt,
saa ka-ks sis vitsa velenaaselt,
katsku saa karmi kanassõlõ."

RKM II 62, 179 (9) < Vastseliina khk., Pulli k. - Elmar Päss < Olga Grünthal, 77 a. (1956) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vanaimä, kui sannah viht:
Sopp, sopp sanna,
viitkas saardas,
ei mitte kutsa kolgas vargas!

ALS 2, 231 < Võru l. < Vastseliina khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui loom on ära kaetud ehk nõiutud või täides - siis loe looma peale järgmisi sõnu:
“Istus vana-vanamees,
suure metsa veeres,
käes kolm-üheksa raudkeppi,
ja lõi, ja lõi suure vana puu külge,
suure haha kivi külge,
kõik hädad ja haigused
ja nõidused ja kaetused,
igavesest ajast. Aamen.”
Siis loe issameiet, löö risti ette ja ütle Meie Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Loe neid sõnu kolm korda.

ALS 2, 234 < Võru l. < Vastseliina khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929)
Vere kinnipanemine inimesel või loomal, loe sõnu:
Jossavati neitsi istus toolil ja ketras siidi, millega soon kinni siduda.” Siis sülita kolm korda haava peale ja loe issameiet. Teed seda kolm korda, on veri kohe kinni.

ALS 2, 259 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestanud USN, KONTROLLIS JA REDIGEERIS MARE KÕIVA 2009
Kui siga sööb ehk tahab süüa põrsid, siis ütle sea söötmise juures:
Hää hääle, kuri kurale poole.

ALS 2, 262 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestanud , KONTROLLIS JA REDIGEERIS MARE KÕIVA 2009
Kui siga on ära kaetud ja sööb näiteks poegi, siis ütle: „Häda nõia perse!,“ sel juhul, kui tahad, et see häda selle kurja inimese peale läheb tagasi. Siiski ei soovita ma seda teha, sest võib ju olla ka omal lapsel kuri silm. parem ütelda: „Häda soe (hundi) perse.“ Siis „Jumala rahu, tervis ja õnn!“ - Siis võta ukse läve juurest pühkmeid, põleta ära, pane vette ja pese siga puhtaks. Siis loe issameie, suitseta siga saguri, mirri, viiroki, ja haisva vaiguga. Saadud tuhk viska sealauta. Siga on jälle terve ja pole tarvis karta õnnetust.

ALS 2, 282 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal (1929) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui tood omale kassi teisest majast, siis enne kassi majasse viimist võta ta käpp ja kolm korda Kaksa sa hainu maast, ütle:
„Nii kui ma hainu kaku, nii sa kaku mu rotti ja hiire mu majast puhtaks."
Olen seda teinud mitu korda.

ALS 2, 907 < Võru l. < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui lehmal venib piim, siis loe joogile kaetise sõnu.

E 17635 (40) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas USN
Kui lehm härjaga mürras, sis rehi lehma poissa koatsuga, ja ütle: "Kasi hott mu lehmä säläst!" - Lehmale saap abi, jätab mürrämist maaha. -

E 17635 (40) < Vastseliina - J. Sandra. Sisestas USN
Kui lehm härjaga mürras, sis rehi lehma poissa koatsuga, ja ütle: "Kasi hott mu lehmä säläst!" - Lehmale saap abi, jätab mürrämist maaha. -

E 57451 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
On noorel lapsel esimesed hambad suust välja tulnud, siis peab vanem lapsele õpetama, et ta oma luu hamba ahju peal olevale “viruskundrale” viskaks (kes iga ahju sees elavad ja ahju kuri vaim, ehk “vanahalv” olevat) ja nõnda sooviks: “Viruskundra, seh sulle luu hammas, anna mulle raudhammas!”

E 57457 (30) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Kellel kapsastel nuutrad (juurikat, kui kaalidel) all on, see peab neid järgmisel kombel ära kautama: Üks naesterahvas peab neid kolmel nelja päeva õhtul, ehk ööl, alaste olekul (Eeva ülikonnas) vikatiga niitma, (see on: õle kapstade vikatiga keerutama, nagu niidaks ta) ja teine naesterahvas peab kapsta aija taga kõhuli maas olema ja küsima: "Mis sa niidat?" Teine vastab: "Nuutrit, nuutrit." Esimene soovitab: "Kui niidat, siis niida, nagu niidetud saab." Selle järgi kaduvat kapsastelt nuutride haigus ja nad kasvavat priskelt edasi.

E 57463 (21) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917)
Keda alaline uni ja väsimus vaevab, mingu neljapäeva õhtul selle puu alla kus sisask (ööpik) laulab, käigu seal kolm korda vastu päeva ümber puu ja ütelgu siis: "Sisask, sisask, uni sulle, laul mulle!" Selle peale on soovija kui uuesti sündinud. Uni on korraga kadunud, väsimus kui käega võetud kadunud ja läinud.

E 57464 (24) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917)
Jahi õnn võib ka luhta minna, kui keegi kuritahtline isik minejale ütleb: "Jänes metsa, karvat kotti!" Samati võidakse ka kalamehe õnne korraga häävitada, kui sajatatakse: "Muda mõrda, kalad merde!"

E 57521/2 < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Väljas, õues pandakse surnu kas vankrile või vee peale, ja hakatakse temaga pikkamisi küla piiri poole minema, kuhu ka iseäralised “lautsipuud” (kus surnud lautsil oli) oma kandjaga taga lähevad. Sarnase reisi alguses võtab surnu kõige ligem sugulane, kas abikaas, vanem, ehk vanemate kõige vanem laps peoga mulda või lund viskab seda kolm korda ja ütleb pikkamisi: “Mine iks silmast, mine meelest!” Nii kolm korda.

ERM 26, 18 (1) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kade silm. Kadedat silma usuti vanasti ja usutakse ka nüüdki veel laialt. Kurja ehk kadeda silmaga vaatamist kutsuti kaehtamiseks. Musta verega inimese silmal on suurem mõju. Kaehtamise tagajärjel jäid loomad haigeks ja lõppesid ka ära: kade silm paneb ka vilja väljad ikaldama.
Kadeda silma mõju kaotamiseks tarvitati järgmisi sõnu:
Silmad sitta, nina mutta,
taasperi tansima niigu vana vähk.

ERM 26, 19 (7) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Laps ei hakka kaima, üteldakse laps on kammitsas. Abinõu: Vanakuu kolmel neljapäeva õhtul tehakse järgmist. Üks läheb ukse taha välja lapsega ja lööb paar korda nii, et kola on, teine küsib: „Mis sa teed seal?“
Vastus: „Raiun lapse kammitsaid.“

ERM 26, 19/20 (8) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2010
Siutõbi.
Laps vahib silmega ühtelugu ülesse, ajab keelt suust välja, kisub silmad magades valla, hingerdab kehaga ja ei püsi paigal. Kui tõbe ei arstita, siis jääb ta ka täiskasvanutele külge. Tõbi tuleb sellest, et ema raskejalgne olles on ussi näinud ja pelgand. Arstimine: Kolmel vanakuu neljapäeval. Üks läheb ukse taha välja ja teine võtab pihlaka malga ja peksab sellega vastu maad.
Küsitakse: „Mis sa teed seal?“
Vastus: „Siugu rehin!“
„Rehi nii kui rehitus saab.“
Küsitakse ka: „Mis ta seal rehib nuiaga?“
Seda arstimist võib veel tänapäev näha.

ERM 26, 22 (20) < Vastseliina khk. - ? (?) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008 kontrollis Mare Kõiva 2010
Marutõbi loomadel
Selle vastu on niisugune abinõu, paberile kirjutakse järgmised sõnad:
s a t o r
a r e p o
t e n e t
o p e r a
r o t a s
Paberitükike pannakse pehme leiva sisse ja antakse leivatükiga ühes loomale. Sisseandmine peab sündima ilma omaniku teadmiseta.

KKI 66, 21/4 (27) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Sangaste mõisan ellime. Isä oli lihunik. Seal elliva ka meier ja meieri provva. Meieri provva ähvärt ja hirmut meid. Isäle ütlime ärä. Isä ütli et minge magama. Aga minul jäi jalg haigess, jalg jäigi kõverass. Posija ütli et tä om roos. Tõisel naesterahval ol ka lats, ta es läind käümä. Sori Kusta ol vägä tark. Minu emäle ütli: „Sa oled katte latse perast tulnu. Üts musta juustega naene om teda heidutann, sellest sai ta haigust.“ Ütli, et vii, või ja sukraga pidi ravima. Pidi pääle määrimä. Ja vahi, saigi tervess. Nüid põle hädä midägi. Mul nakas pää väega valutama, ja nii valutass. Emä ütli, et kule, sul tule tuo tühisse haiguse. (Sellega jää pimedass.) Ütli, et mine Piiri Anna manu. Ma siss lätsi. Ol lihavõttepühi puulpäiv, siss ta minia pühki kaskega tuba. Tuli temä vällä [Piiri Anna], minä, et Anna, mul läts väega suur valu silmä sisse. - Anna, et midägi ei tie. Seh, ütli, jooga! [joo]. Tuu es ollut midägi muud kui viin ja punast päpart ol sisse pandu. Nüid pää änäm üldse ei valuta.

KKI 66, 24 (28) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ütel tütrikul ol suu kõver, ja keik kõver. Siss se naene läts tämä juurde ja ütli mõne sõna. [s.t. Piiri Anna] Ja keik oll nigu ennegi.

KKI 66, 24/5 (29) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tull võttä üts paber, nigu sinitse vihiku paberi om, ja määridä rasvaga vai võiga, siss kirjuta sinise pliiatsiga sinna pääle vai öelda sõnu. Ol aidanu, võttu valu är. [Miina ei mäleta, mis sõnu tuli kirjutada või lugeda. Kuulis seda ühe külanaise käest.]

KKI 66, 25 (30) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
... Sai Riia linnast osta kolme veretilga iist puugi. „Pikesse-pikesse“ hõikas alati kui teda vaja olli. Kui häda olli, tuli öelda esimese inimesele, keda nägi: „Kurat su sisse!“ Siss läts kurat ta sisse ja isi olid vaba. Tuu tarvitati rohkemb Lätimaal, eestlase ka lätsi abi otsima nende kääst.

KKI 66, 26 (32) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Riian oli Friida. Poiss läts temä juure - oll hambavalu. Friida võtse pühasõnaga valu är; ütli, ainult är sa, pojake, viina võtku. Aga kesse kuula, naksi jälle viina võtma. Oll jälle valu küllen.

KKI 66, 38 (9) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < August Truija (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
...Otsitas posija üles, tuo siss käski, et määri peäle ja lue sõnu. Nää, et usu. Ja haigus läe iks ise müüda.(Paistab, et August posimisse ei usu).

KKI 66, 60/1 (18) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ütskõrd tuli tädi pühabäeväl meile ja ütli, et ta on ussi näinu. Ta ütli, et “ma pandsi ussi piiri.” Minä siis küsi, et kuis tuu piiripanek om. Tädi, et „Ma võtsi vitsakese ja kävi ussi ümber, kolm kõrda ümmer päikese.“ Sääl olid sanad ka olnu, et
Ehi, ehi, mõrsjakene,
homme tuleb peiukene,
toob sull lepätsit linikit,
pajutsit palmikit
ja kõotsit kõrvikit.
Ma kävi vaatamas, uss oligi teisel pääval viil siäl. Tädi ütli, et enne ei saa uss ärä minna, kui sõna ärä võtab. Või tuleb är tappa.

KKI 66, 62 (19) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010 [ns+]
Mul ol latsest piast sammaspool põse peal. Lätsime siis emägä Piiri Anna poole. Temä võtsi metalllaastukese, midägi oll sinnä piäle kirjutut, vajutas kolm kõrda liistuga. Siis andsi midägi piale määrida. Ja lätski sammaspool ärä.

KKI 66, 62/3 (20) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Ma hammustasi ütskord karaskit, naksi lõualuu kohalt valutama. Õde viis siis Piiri Anna juure. Temä pandse mu enda ette seismä,ühes käes oll tal võitükikene. Teise kääga nagu keeras lõualuu kohalt, keeras valu ära. Ja siis pandsi võid pääle. Ise luges sõnu ka. Sellest aast põle enäm valutand ( Jutustaja tõuseb püsti ja näitab, kuidas ta „keeras“: teeb sõrmedega lõualuu juures ringe, nagu keeraks kruvi).

RKM II 209, 46 (15) < Vastseliina khk., Joosu k. - Selma Lätt < Ida Kommer (1966) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Luukambre - kule, kule! Surnuaian oll valge linaga. Inimene ei julgu minnä, võtnu õpetaja. Tuu oll lugenu:
Ku pühavaim, sis ligine,
ku kurivaim, sis tagane!
Pelksiva, vast oll luukambrest tuu surnu.

RKM II 242, 308 < ?????Paistu khk. < Vastseliina - Salme Karu < koguja tähelep. järgi (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Olen näinud Paistu kandis ja ka Vastseliinas, et pesija viskas lambale kahe peoga vett järele ja hüüdis: "Palju villa, paar poegi! Palju villa, paar poegi!

RKM II 250, 458 (184) < Pärnu l. < Vastseliina khk., Haanja v. - Paulopriit Voolaine < Helene Lillemets, s. 1890 (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Vana-aasta õhtul haaras tüdruk riidast puid sülle ja viis puud tuppa. Kui halgude lugemisel oli paarisarv halgudest, näiteks 4, 6, 8, 10, siis pidi tüdruk uuel aastal saama mehele.

RKM II 250, 460 (189) < Pärnu l. < Vastseliina khk., Haanja v. - Paulopriit Voolaine < Helene Lillemets, s. 1890 (1966) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Nii palju korda kui kägu kodu man kukub, nii palju aastaid elad.

RKM II 277, 118/9 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. - Salme Karu < Salme Karu (1970) Sisestas Salle Kajak 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Harilikult öeldakse aevastajale: "Tervist!" (ka venelane ja sakslane ütlevad nii). Mõnikord öeldakse ka: "Tõsi!" See tähendab, et aevastaja mõtles midagi, mis on õige, s.t tõsi. Pärnus olen kuulnud ka ebaviisakat väljendust: "Tõsi nagu Tõnise kusi!" mis näib olevat tulnud rahvapärase alliteratsiooni, assonantsi ja riimi pärast. Selma Veltmann (63-aastane) on Tori kandist kuulnud, et kuskil olevat kunagi olnud levinud aevastamistõbi, millega on kaasunud isegi surmajuhtumeid. Siis olevatki aevastajale hakatud ütlema: "Tervist!" Mõnel pool öeldakse, kui raskesti haige olev inimene aevastab: "Tervis tuleb!" Olen seda ütlust kuulnud lapsepõlves Paistu kandis, hiljem Vastseliinas ja siin Pärnuski.

RKM II 290, 364 (11) < Setumaa, Korski k., Meremäe v. < Vastseliina khk. - Lilia Briedis < Hilda Kadakas, s. 1906 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jüripäiv ol'l innembidi, et kirikupüha, enne põllu külbmist, sis lätsiva kõik hobestega kirikohe peremehed. Sis tul'l preestri ja tsiukse selle ristiveega kõik hobese läbi ja õnnisteti neid hobeseid.

RKM II 290, 401 (7) < Vastseliina khk., Ala-Hanikase k. - Lilia Briedis < Alfred Ojaperv, 66 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Saunamineja ütles "Jumal sekka!" Vastu öeldi "Hää mees!"

RKM II 290, 401 (8) < Vastseliina khk., Ala-Hanikase k. - Lilia Briedis < Alfred Ojaperv, 66 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lambapügajale öeldi "Vass villa ja vill vassa!"

RKM II 290, 404 (4) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Maslenitsanädal või võinädal, siis setudel algas paast. Viimasel nädalal olid siis suured praasnikud. Meie heinamaad olid sääl piiri peal, siis setu naised laulsid: Pikka liugu ja hüva kiudu!

RKM II 290, 404/5 (6) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastlapäeval suurte regedega lasti mäest alla, kõik küla poisid ja tüdrukud. Lauldi:
Tasane, tasane talvekene,
sõua, sõua kevadekene!
Oasupp ja seajalad olid toiduks.

RKM II 290, 411 (22) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõeru, sõeru, lehmakene,
sõeru mulle sõerupiima!
Kui ma lähen karja hoidma,
sis pandas kohupiim kotiga
ja või kapsalehe pääle.

RKM II 290, 411 (23) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Aituma saunakütjale,
aituma veetoojale ja
vihahaudjale,
aituma sausüüjale.

RKM II 290, 411 (24) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lõpe, lõpe, põllukene!
Kui ei lõpe, siia jätan,
mustal tsirgul munne luvva,
hahal tsirgul havvutada.

RKM II 290, 413 (3) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõõru-sõõru, lehmakene,
sõõru mulle sõirapiima,
vaalu mulle marjapiima!
Mul on pere piimatahtja,
võõras pere võiutahtja.

RKM II 290, 414 (4a) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
/kadrid/ Kui es lasta ust lahti, siis sõimati:
Saagu teile savitse latse
ja tuhat tungelpääd!

RKM II 290, 416 (7) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Talsipühi mõnikord tõin puid tuppa. Kui paari läks, sai mehele. Tõin kuke tuppa. Missuguse hunniku juurde läheb sööma, see läheb mehele. Hunnikud nimetasime ära. Kui tüdrukud olime, tegime. Vahel läks täide ka. Jõululaupäeva õhtul tehti. Esimese püha õhtul kuulati väljas, kos pool koer haugub, sinnapoole saab mehele, säältpoolt tuleb kavaler.

RKM II 290, 420 (19) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minu mehe ema ravis lapsi siutõvest. Laps viiakse voodi peale. Puuõli peale loeti sõnu ja sellega tehti ristikesi jalatalla alla, peopesa pääle, otsa ette, rinna peale ja nii raviti lapsi.
Ussihammustust ravis ka. Selleks olid ka sõnad. Arvata, et ühed sõnad olid, millega ta ka lapsi ravis.

RKM II 364, 142/3 (8) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastselliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul emal olli jala väega paisteh, väega haigõ. Esä tõst vankrihe. Juhateti, et sääl Laurah oll sääne inemine, kes verd lask. Viidi tolle vanainemise manu, es saa vankri päält maha. Tuu vanainemine silit enne jalga, et oh, sa nuur inemine, ei naka ma su jalgu raguma. Et mine apteeki, osta rohto. Emä läts, tulli kodo, karas esi vankri päält maha. Rohto es saa võttagi, tuu putel läts katski. Ja eluaeg es ole jala enämp haigõ. Emä kõnel mitu korda: „Sa säändse kerge jalaga, mõni om halva silmaga kaenu. Ta tiise, et är paranes.“

RKM II 364, 145/6 (15) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastselliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanaasta õdagu mõõdime aiateibaid kätega, siis perast loi ära. Kel paari tulli, siis tuu abiellu. Vissime kenga, panime varba otsa kinga ja vissime. Kui kenga nina tulli vällaspoole, siis läts mihele tütrik. Võti hiuse, laulatussõrmuse hiuse perra, hoie klaasi kottel, vesi oll klaasih. Sääl pidi hoidma niikaua, kui nakas vastu klaasi lüüma. Mitu korda lei, nii mitme aasta perast läts mihele.

RKM II 364, 147 (2) < Vastseliina khk., Möldri k. - Kristi Salve < Emilie Tiisler, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ta om ärä needitu ja vannutu, selle olõ-õi surma. Ta olli väega kelm. [Ühest ligemale 100-aastasest kohalikust inimesest,]

RKM II 364, 153 (24) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siis oli meil sääl üks vanainimene, too posis. Ma olin laps, kõrv väga valutas, siis toodi see vanainimene. Ma mäletan veel, mul hakkas väga kõdi, kui ta mu kõrva posis. Aga terveks sai küll. Ega ta posimisest es saa.

RKM II 364, 158 (4) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Juuli Kunnus, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastseliina lossivaremete ligidal eläs üts naine, Adele Pung. Too om roosiarst. Tolle esäl olli roosisõna, too surri är, jätse sõna tütrele.

RKM II 364, 160 (11) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sobija olli ütelnu, ega tema es küsü ütegi käest massu, ma ei tea, mis tuu sis olli veenü ja olli kahjust lännü ja pannu puhma ala, nii seletiva... Sobisi iks är ja ku tulema hakasi, ütel: „Võta puhma alt tuu liha ka är.“ Aga sääl puhma all oli madu.

RKM II 364, 160 (12) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Korde, tuu om meeleh küll, et Korde olli üts sobija. Nõid või sobija. No es saa enne ärä surra, kui edasi andsid.

RKM II 364, 161 (13) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Loomadele olli küll säändse sobija väega abis. Kui midagi vika olli sobisi är. Mu esä ütel, et ku nõia man käit, sobija man, et tuu om suur patt. Nüüd om ilm suutumas tõne. Ka näe, siis üteldigi, et nõia nõidseva. Nõia nõidseva inemise soendis.

RKM II 364, 169 (2) < Vastseliina khk., Tsiitre k. - Kristi Salve < Liiso Illak, 85 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vii vihma Vinnemaale,
too põuda siia maale.
Siinpool satas paljo vihma,
sääl ei sata sukuki.

RKM II 364, 181 (15) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui tulli juurde ja tõne kapstit istutas, öeldi: „Õnnista jummal! Suuri lakju lehti!“

RKM II 364, 181/2 (16) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui üts lambit pügas, tulli tõne, and jõudu, ütel: „Vass, villa!“ Tuu ütel vasta: „Vill vana!“ Imä opõt mulle. Ütskord mulle öeldi, ma es mõista midägi kosta.

RKM II 364, 182 (17) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mõnikord mõni läts sanna, ütel:
„Jummal sekka, sannakene!“

RKM II 364, 182 (18) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
„Aitäh vihahaudjale,
aitäh viituujale,
aitäh sannakütjale!“
Vanna' ütli iks, olli nuu sannatennaja'.

RKM II 364, 182 (19) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Latsi vihuti iks, lellanase (mä ütel: „Sirges, virges, targas, kuulsas!“ Mi lauli jal, et: „Pundsu, küüdsä, küüra, kühma!“ Sis sai vihakantsuga ka ropsata.

RKM II 364, 189 (18) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti üteldi töötegijale „Jummal appi,“ või kui sa midagi istuti, sis üteldi „Õnnista Jummal!“

RKM II 364, 189 (18a) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti üteldi /--/ või kui sa midagi istuti, sis üteldi „Õnnista Jummal!“

RKM II 364, 189 (18b) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ku kapstit istuti, sis „Suuri juuri, lakju lehti.“

RKM II 364, 189 (18c) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pesupesemisel vanasti üteldi: „Valges!“ - „Valget vaja!“

RKM II 364, 189/90 (19) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui sanna tulli, üteldi: „Jummal sekka, sannakene!“ Pärast tennati: „Suur tenno sannakütjale!“

RKM II 364, 190 (20) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ku latse olli mõstu, naati uhtma, sis üteldi: „Vesi alla, latse üles!“

RKM II 364, 198/9 (4) < Võru l. < Vastseliina khk., Pulli k. - Kristi Salve < Linda Kiudsoo, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siingi olli üts Mintka Minna Muraski pool. Mulle ai nõna alla, nimetati roos, olli paistetanu ja... Mulle toodi rohto tema poolt, sinine vihikukaas olli, see olli hõõrutu pliiatsiga, nii et olli must. See aitas ka. Siis ta olli pannu veel sularasva ka pääle. Toda või esi ka teta. Noil olliva ise veel sõna ka.

RKM II 364, 202 (7) < Vastseliina khk., Möldri k. - Kristi Salve < Loreida Soodla, s. 1924 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kurgedele öeldi: „Kurekese handa, kurekese handa!“

RKM II 364, 212 (10) < Vastseliina khk., Kapera k. - Kristi Salve < Evald Venne, s. 1901 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana Kaads, Andre Kaads Kapõrast olli sääne arst. Ta lask verd ja kuppe pand. Tuu Adeele Pung mõist nüüd kah possi, tii marutõve terves.

RKM II 364, 233 < Vastseliina khk. - Kristi Salve < Kristi Salve (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
[---]Edasi juhatas H. Frey meid läbi oma õue minevat rada pidi Juuli Kunnuse juurde. Kahjuks polnud meil seal kuigi kauaks olemist. 72-aastane vanaperenaine oli veel kõvasti töörakkes ja kibeles meiega rõdul istudeski nähtavalt pooleli jäänud heinte kohendamise juurde. Mõne pärimusliku jutu ta siiski kõneles, samuti jagasid tema ja ta tütar juhiseid edaspidiseks. Kindlasti tuleks üles otsida tegutsev roosiarst Adele Pung, samuti hea laulja Salme Pärg. [---]

RKM II 364, 281 (4) < Vastseliina khk., Marga k. - Kristi Salve < Aino Sulg, 60 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pesijale üteldi vanasti ikka: „Valgit!“

RKM II 364, 287/8 (7) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Imä selet, et temä ollu rasejalgne ja mina ollu sündinu. Siss ollu nende elämises halv eläjä. Ma olevat ollu väega väike, kõige pulstega kolm nakla. Ma olli kisknu pää ja jalgega. Tuu olli ussist. Mu imä võeti latse üskä, lätsi üte vanamehe manu. Sis es oleva aknit ollu, ollu pajamulgu. Vanamiis võtnu mu - ma es ole nädälä vannu viil - ja lännü väl'lä. Ütel imäle, et ku kuulet, ku lats nakas ikma, siss tulgu-ui vällä. Ega tuu vanamiis ka es ole egaütele tennu. Ta kutse ussi kodo, tal olli ussisõna. Sjo ilma aegu ei usuta tuud. Ku imä välla tulli, sis ma olli joba mähitu. Vanamiis ütel, et peläku-ui, tütar saa sul ausa.

RKM II 364, 289 (7) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. - Kristi Salve < Ida Pungits, 83 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Võõras ütel lambapügajale: „Vill vass!“ ja pernane ütel vasta: „Vill vass vaija!“

RKM II 364, 289 (8) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. - Kristi Salve < Ida Pungits, 83 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Pesijale ütel: „Valgus!“ - „Valges vaija!“

RKM II 364, 289 (9) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. - Kristi Salve < Ida Pungits, 83 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mõni ütel tüütegijale: „Jõudu!“, mõni ütel: „Jummal appi!“ Vastu öeldi: „Avita Jummal!“

RKM II 364, 294 (5) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. < Jantra k. - Kristi Salve < Peeter Sultson, 93 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kordo kõnel sõast ja kõgest. Ütel, et sakslase tuleva kats kõrda siia ja kats kõrda lääva ar jälle.

RKM II 364, 382 (4) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lõpe, lõpe, põllukene,
kui ei lõpe, siia jäta,
musta tsirgu mullutella,
haha tsirgu havvutella.

RKM II 364, 383 (9) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts Peterson oll Muraskil, ma käve kah ta manu. Hammas valuti mitu päiva. Võti är valu ja nüüd kah ei valuta, pudenese är enne.

RKM II 364, 383 (10) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui hunt karja tull, sis karjatse täniti: „Tuuõi, tuuõi, tuuõi.“ Sis vikluga tulliva kodo poolt.

RKM II 364, 392 (2) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Olna säändse puugi, nakasi kraami tuuma. Sannah vannuti är, tuu inemine, kel puuk olli, tuu iks kuigi tõot. Sis nakas kraami tooma puuk, muido es too.

RKM II 364, 396 (8) < Vastseliina khk., Luhte k. - Kristi Salve < Lonni Soon, 78 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ütel tütrel om auto, ma ütelsi, et tule ja vii minnu, Antsla jaoh elas üts, kiä võtva valu är. Üts olevat ollu, et arsti ütelnu, et ei jää ello. Tuu ka es taha võtta noid, kiä arste mant tuleva. Viimass iks võtnu. Tütar ütelnu, et nüüd käüvät tüüh. Ma ole vana, ma olen pallelnu, et võtass vallu är inne.

RKM II 364, 436 (3) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < August Papp, 72 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vilnit Elsa (lätlane) Griva külas osanud ussivalu vaigistada.

RKM II 364, 436 (4) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < August Papp, 72 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Noh, tõine suur arst elanud vanasti endises Lausa vallas.
Enne ja pärast sõda (Teist maailmasõda) tegutsenud seal kaks naist: Leigu Emma ja Veese-baaba. kui sinna läksid, viisid kas „asuniku“ viina või muud. Sinna ta pomises sõnu peale, seda hakkasid jooma ja see aitas.

RKM II 364, 438/9 (3) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Viiristmise aigo ol'l pühä. Papp vajut kolm kõrda hõberisti vette. Timä luge sinna jumalasõna'. Ristitut vett anti haigõlõ juvva, luumile kah. Uus maja piserdeti kah ristitu viiga. Kutsuti papp, tuu luge sõnnu. Kerkoh timä kah piserd tuuga.

RKM II 364, 443 (13) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jüripäävä peeti. Noid ol'li kaits: üits sügise, tõne kevade. Käidi kerkoh. Kari lasti vällä muro pääle, peeti ümbre palvit, hobesit viidi kerko mano.
Jüripääväl piap jürikuhi viil mäe takah olõma. Heinä tetti vähä, sai hobestele; luumile jäi põhk. Jüripääväl tuudi jürikuhi mõtsast ära. Iga jüripääv saa as viil kari mõtsa. Vana inemise lugesiva luumile sõnno. Peremiis läts iih, karus takah, pühäne üsäh. Kävevä kolm kõrda ümbre kar'a. Sis läts peremiis kerkohe. Mi käve sis Pankovitsa kerkohe kivitiid pite.
Hinne ol'l Pankovitsa kerk väega illos. Sõa aig palutedi ar'. Suur kerk ol'l, rikas kogudus. Kui kella lüüdi, sis ol'li mõnikõrd siia kuulda'.

RKM II 364, 445 (18) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ussitõppõ tiäte? Noile olõva sõna'. Meremäe puul Veti imä (Lemmigu Ol'oksa) rehk siutõppõ. Tõistõlõ ütlõ-õi, sis kaos mõju ära.

RKM II 364, 451 (1a) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
/kadrid/
Kui ei lastud sisse, siis hakati sõimama:
Saagu teile savidse latse, katri
musta pangi moodulitse, katri
Sõra' üles, sarve' alla, katri. /---/

RKM II 364, 452 (4) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanemad inimesed ütlesid:
Aitüma sannakütjale,
aitüma sausüüjale,
aitüma viituujale,
aitüma vihahaudjale.
Kui sanna minti, tohi-is „jõudu“ ütelda. Pidi ütlema: „Silma selges, käe kerges!“
(Viimatsel otsal üteldi „valges“.)

RKM II 364, 452 (4a) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
/---/ Kui sanna minti, tohi-is „jõudu“ ütelda. Pidi ütlema: „Silma selges, käe kerges!“
(Viimatsel otsal üteldi „valges“.)

RKM II 364, 457 (16) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kuskil Läti piiri pääl oli Mintka Minna. Mul olli lat's nädalavanune, kui mulle tul'li nii suur hambavalu. Vana ütlesiva, et mine sobija mano. Ma tahha-s minnä. A lätsi sis ikka.
Anni talle väikese pudeli viina. Ma ol'li eehtoah, ta lugi kõrval toas sõnno pääle. Perast opas:
„Võta viina, pea suuh. Võta, kui valo tule.“
Pruuvse küll tii pääl, küll kotoh no aita-as. Pidi järgmise päeva minema Võrro ja laskma välla tõmmata.

RKM II 364, 457/8 (17) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Elmar (A.T. abikaasa) käve eski kunagi sobija man. Näi ka, kui kõnõli viinale pääle. Mõnigi saanu säält abi.

RKM II 364, 472/3 (13) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Rüäpõimmise aigu ütel meheimä:
Lõpõ, lõpõ, põllukõnõ,
kui ei lõpõ, siiä jätän.

RKM II 364, 475 (19) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Meheima ütel vana-aasta: „Mine tuu puid, kaeme, kas saava paarih, sis saat mehele.“
Mi, noore, tõime kikka sisse. Õga nimelt pandi tsõõri hunik kesvä. Kelle huniku juurde lät's kikas kõge inne tsäünmä, tuu sai tollel aastal mehele. Viil ol'li korgi viskamine.

RKM II 364, 511 (1b) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k. - Anu Vissel < Loreida Kukk, s. 1927 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
/mardid/ Oli kitsisid peremehi ka, kes ei lasknud sisse. Siis seal tehti kolli kah.
Öeldi, et susi sind söögu ja muid sajatusi.
Saagu sulle savilatse,
musta kassi näolitse. /---/

RKM II 390, 121 (2) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Roos. Selle haiguse raviks minu vanemad ei teadnud muud kui tuli kohe sõita haigega posija juurde, kes pidid teadma roosi sõnu ja andsid kaasa ka ravi taimedest keedetud rohtu. Sõnadega posimine käis määrimis rohul tavaliselt kodust kaasa võetud sea rasva peale. Seda see posija siis nii kaua segas mõne puu pulgaga oma sõnu pääle lugedes sosinal, kui tema ravi sõnad olid otsas, siis oli see rohi valmis ja pidi kindlasti aitama. Oma sala sõnu need tegelased aga edasi ei andnud, enne kui suri voodil siis ka mõnele väga lähedasele või täiskasvanud lapsele, Kellest siis kujunes järgmine posija, kes pidi kindlasti uskuma oma arsti võimetesse, ja ravi aluse terveks saamisesse. Ja need sõnad elulõpuni saladuses hoidma.

RKM II 390, 122 (3a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kui rästik esimesel nägemisel minema lipsas, pandi ta piirdu. Kõnniti jalg jala kõrval umbes 2 meetrilise läbimõõduga ring kus arvati siug sees olevat. Nii nagu varju mõõtes lausuti sõnu „Siug ei astu üle aia sivvu pää jääs tsõõri sisse.“ Kolm korda korrati seda toimingut. Ja siis hakati seda tsõõri iga päev keskpäeval kontrollima kuni siug tabati.

RKM II 390, 123 (4c) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vere jooksu kinnipanemiseks kasutati teelehe lehti seoti haava peale lehe pealmisele poolele määriti eel nimetatud haava rohtu. Posijatel olid ka vere kinni panekuks sõnad, aga väiksemate haavade puhul neid ei otsitud.

RKM II 390, 129 (19) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Vastsündinutel oli tihti ussi tõbi silmis. Lapse silmad ei olnud rahulikud, vaid heitlesid kogu aeg, küll üle pea vaadata küll kõrvale ja alla. See pidi tulema sellest et ema raseduse ajal nägi ussi ja kõvastu ehmus. Siin aitas jälle ussisõnade teadja kes pidi mõnikord palju kordi lapse juures käima kuni lapse silmad rahulikuks jäid. Tarvitati muidugi ka arstidelt saadud rohtusid ja toimite nende nõu ande järgi. Ja mine võta siis kinni kust see õige abi tuli.

RKM II 390, 130/2 (22) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Täid olid veel tüütumad söödikud, need elutsesid täitsa inimese nahal juustes ja pesu sees. Kui inimene endast nad veel jõudis eemale peletada, pestes ennast pesu keetes ja alatasa pead kammides siis loomadega oldi hullemini hädas. Neid oli kõigil looma liikidel lehmadel, hobustel, lammastel, sigadel ja kanadel. Koertel kassidel muidugi ka. Et see täi uputus loomadel oli ikka talve perioodil, siis oldi sellega päris hädas. Külmal ajal ei saanud ju külmades lautades loomi pesta ja lahustatud petrooleumiga üle määrida, kuigi see oli ainus kindel ravi mis aitas. Kõige suurem tegu oli lammastega, ei võinud ju pikka villa külmas ruumis läbi leotada. Siis otsiti kõiksugu abi. Usuti ja prooviti isegi täi sõnu. Seda tuli muidugi jälle otsida posijatelt. Neid kohale vedada ja neile maksta. Sest sõnu edasi ei antud. Räägiti et see Tsiistre kandis elanud posija Minka siiski mõnele lähedasele täi sõnu edasi andis. Aga sellest, nagu räägib eel tulev jutt, ei tulnud kasu. Jutu rääkis Vastseliina Mära külas tookordne elanik 57 a. Rauba Alviine 1940 aastal. Ju see posija sisendas usku, et täisid ei saa hävitada, vaid peab kellegi teise loomadele selga sõnuma. Hakkaski siis see 60 aastane naine tundsin teda aga nime ei mäleta, õpetuse järgi täitõrjet tegema, selleks pidi vara hommikul kohtuma mõne võõra inimesega. Kes juhuslikult tuli tallu või võis ka kohtuda teel. Abi otsija pidi kõnetama enne kui võõras sai tere ütelda. Tuli ütelda õpetatud sõnad: „Kallis külamees mul on lambad ära täitanud.“ Kui siis külamees ütles tere, siis oli asi korda läinud. See tere oli nagu öeldud täidele tere tulemas, tuli veel lammaste juures ka sõnuda ja täid pidid ära rändama. Aga sellel naisel asi ei õnnestunud sellepärast et mees keda ta kõnetas oli ka sõnade teadja. Kui naine ütles et „kallis külamees mul on lambad täitanud“ ei öelnud mees üldse tere, vaid ütles. „Et sul endal ka kõik karvad otsteni lamba täidest kubiseks.“ Nii tuli sel naisel hoolega hakata ennast petrooleumi lahusega ravima, ja tal õnnestus ära hoida lamba täide endale rändamine.

RKM II 397, 225 (20) < Võnnu khk., Laane k. < Setumaa - Kadri Peebo < Emma Märtson, 98 a. (1986) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Mare Kõiva 2009
Esä käve Vastseliinan. Vahetime tsõdsega looma ärä ja looma es lähvä edesi. Õnn läts ärä. Sis ol'l üts vihik sääl. Pahussesõna, roosisõna, hambavalusõna ja.

RKM II 413, 500/1 (1) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009, redigeeris Mare Kõiva 2009
Meil (Võrumaal: EK) oli posija. Üts vanamutt oli, vata kui ta ühte looma vaatas lõppes ära kohe, kui abi ei saand. Oli nisukene lugu, et meil olid väiksed põrssad ja ema tuli, et tule ruttu, et kaks tükki on juba lõppend. “Pane ruttu hobene ette ja mine Taarka manu. Taarka oligi too posija, elas Obinitsa külan. See Taarka võttis sis soola ja podises sinna midagi pääle ja käskis neid põrssaid, mis veel jäänu, et neid soolaveega pesta. Ja ellu jäiva ülejäänu. Aga too mutt oli meil oma külan, hea mutt, aga silm oll sarnane. Üteldi talle kohe, et ära tule nuurt luuma vaatama ja sis ta ei tulndki.

RKM II 413, 501 (2) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009, redigeeris Mare Kõiva 2009
Ja sis oli tõine mutt meie külan. Ma olin suur mees juba, 20-aastane. Punn ajas kaala pääle. Vanamees ütles, et mine Punga Teele poole. Tuu sobis midagi ja varsti oligi kadunu.

RKM II 439, 572 (1) < Vastseliina khk., Orava v., Rõssa k. - Venno Loosaar < Eevald Järg, s. 1907 < emalt (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Meil siin, Oraval arstiti roosihaigust (erüsiipel) ainult posijatega (lausuja). Medarste ei usaldatud. Oli kuuldusi, et medarst, kellele endale tuli see tõbi külge, ei suutnud oma arstiteadmisega seda välja ravida. Ta pöördus siis ka viimati posija poole ning see ravis ta terveks.
Ka minule lapsepõlves, kahe aastasena, olla kaela peale löönud roos. Ema pöördunud Niitsikus (Oravalt 8 klm. maa) eluneva hariliku maanaise Kesselmani poole. See määrinud paberile rasva, lugenud sinna peale vist ka mingisuguseid sõnu ja käskinud seda määret, sama paberiga, kaela peal, haigel kohal, hoida.
Ja ma olla saanud sellest haigusest lahti.
Olgu siinjuures mainitud, et see paber, millele rasv määriti, ei olnud harilik paber.
Tsaari valitsuse ajal oli Venemaal müügil suur tükk koonuse kujulist tükisuhkrut. See oli pakitud sinise jõupaberi sisse. Vaat selle paberi peale posija rasva määriski.
Märge: Võib olla see suhkrut ümbritsev paber ravitoimet omaski?!

RKM I 2, 29 < Vastseliina khk., Misso v., Misso as. - M. Pai < Pauline Pai, 43 a. (1943) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007
Kammitsa raiumine.
Kui laps ei hakanud ruttu käima, arvati et tal on kammitsad ja need pidi ära raiuma. Laupäeval kui mindi sauna pandi laps kammitsasse. Sauna lävel hakkas ema kammitsaid raiuma. (Kolme löögiga pidi kamits läbi raiutama.) Teine väljas küsis: „Mis sa teed?“ raiuja vastas: „Kammitsaid raiun!“ Väljas olija jälle: „Raiu nii, et raotus saab.“
Nii kestis see kolm korda kammitsa raiumine ja iga kord küsis väljas olija neid samu sõnu ja raiuja kordas jälle neid samu sõnu. Peale selle toimingu pidi laps käima hakkama.

RKM I 7, 497/8 (2) < Sangaste khk., Kuigatsi k. - Voldemar Teder < Voldemar Teder, s. 1906 (1964) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Nii juhtunud äpardus Vastseliina õpetajaga. Pidanud pühapäeval jutlust kirikus. Pärast jutluse lõppemist saanud ta oma pruudiga kirikus kokku ja pidanud viimast kodu saatma minema. Enne aga läinud ta kellamehe juurde ja ütelnud, et ole hea ja pane kiriku uksed kinni. Kellamees lubanudki uksed kinni panna, aga enesel juhtunud sama lugu, et läinud mõrsjat saatma ja tagasi ei saanud ennem kui hommiku eel - enne päikese tõusu. Läinud ja keeranud siis kiriku uksed lukku. Vahepääl õhtu eel olid kirikust möödaminevad jutlevad naised märganud, et kiriku uksed on lahti ja tõuganud väljastpoolt kinni - aga kellamees kui sai uksed lukku keeranud, et kodu minna, kuulnud korraga kolinat kirikus, aga ei julgenud üksi sisse vaatama minna - rutanud õpetaja juurde kiiresti ja rääkis, et keegi on kirikus ja kolistab. „Ei saa ju keegi sääl olla muud kui „kuri vaim“,“ ütles kellamees.
Õpetaja riietunud ja tõmmanud ametmantli selga, piibli kätte ja läinud kiriku ukse taha - pidanud väikese kõne, siis avanud kiriku uksed ja ütelnud: „Lasen sind välja isa, poja ja pühavaimu nimel“. Sel ajal jooksnud siga uksest välja, kohe õpetaja jalgade vahele, nina jäänud seal õpetaja mantli sisse kinni ja nii pidi õpetaja sea seljas edasi kihutama, visanud piibli ja lauluraamatu maha ning ütelnud: „Jumalaga köster ja kellamees, teie pärast pean mina põrgu minema.“
Siga oli päeval pärast rahva äraminekut uksed lahti olles kirikusse pääsenud ja nüüd jooksis ta suure hirmuga, õpetaja seljas, kodu poole läbi küla, kuidas jalad võtsid. Üks vana naine istunud akna all ja näinud, et hommikul vara keegi tuleb, ütelnud siis oma mehele: „Oi heldekene, üks mees läheb juba nii vara põllule ja veel pooljoostes, harkader seljas.“
Siga viis õpetaja enese lauta, kuhu õpetaja langenud maha poolminestunult. Üles ärgates tahtnud õpetaja laudast välja tulla, sel silmapilgul tuli peremees sealauda juurde, nähes õpetajat tänas ta teda, et õpetaja võttis vaevaks tema siga tulla õnnistama. Õpetajal olid silmad häbi täis ja ta ei julgenudki otsa enam kaua kellelegi vaadata.

*RKM I 23, 273 (14) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Marutaudi vastu nõidussõnad.
Mulle jutustas alles äsja lapsepõlve sõber, Evald Hirv, Orava külast, et tema isal olla olnud marutaudi vastased sõnad. Ta ise mäletab juhust lapsepõlvest, kui marutaudis koer jooksis nende õue ning hammustas nende koera. Selle järele marutaudis koer jooksis Vivva külla, läks seal kallale Haasi talu lehmale. Ja viimane läks hiljem marru. Hirve Evaldi isa aga andis oma koerale sööki, mille sisse oli poetatud sedel marutaudi-vastaste sõnadega ning nende koer ei haigestunud. Ainult karv tuli koeral hiljem sellelt kohalt maha, kust marukoer oli teda hammustanud.

ERA II 301 (34) < Vastseliina khk., Lasva v., Pässa k. - Regina Tarro, Petseri Ühisgümnaasiumi õpilane < Peeter Tarro, s. 1867 (1937) Sisestas USN, redigeeris Mare Kalda
Usutakse sõnade abil arstijaid ja neid on kaks. Sõna aitavat kõigile haigusile, iseäranis aga kasvajaile. Sõnu üles kirjutada ei saa, sest sõnade tegijad ei ütle neid miski hinna eest, arvates, et selle läbi kaob nende sõnade võim.

ERA II 160, 208/9 (39) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Vanast käüdi siist õks Nogo-baaba manu. Tuu es panõ haigõst tähelegi. Mu imä ka käve. Tuu tul´l lehmi peräst. Tuu ütel mu imäle: "Sa olõt lehmi peräst siiä' tulnu'." Sõs ütel viil: "Teil kotoh ütel luu' valutasõ'." Valutivaki. Muraskina ol´l üts läti paaba. Mu imä läts üte latsõga, kes kävvä es saa' tuu mano. Sõs tuu läti paaba kõrgõ silla pääl nakas latsõ kammitsit ragoma. Latsõ imä pidi paabaga vastastikku kõnõlõma. Imä küsse: "Mis sa raot?"
Paaba: "Kammitsit rao!"
Imä: "Kae, et häste raot!"
Nii ollgi.

ERA II 160, 209/10 (40) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Prussakit arstiti vanast nii et: taro panti kinni' ja sõs istuti luuva sälgä ja sõidõti ümbre tarõ. Ku akna mano saanu', sõs hõiganu: "Kas vereväsärgimehe' koton omma?" Esi ütelnu vasta: "Omma küll!" Sõs jäl': "No sõs hummõn tuul ja tuul kellä aigu olgu sääl ja sääl!" Ja prussaka kattõvagi är.

ERA II 160, 210 (41) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Siin Rogosin ol´l üts Minka. Tuu arstõ sõnnuga. Mul sai häppe: silmä paistõti kõik üles. Tiä puhksõ pääle ja küsse, et kas kibisõs. Ja nakaski kibisõma ja sai üüpäävägä terves.

ERA II 160, 277 (6) < Vastseliina khk., Misso v., Saare t. < Setu, Pankovitsa v. - Ija Daniel < Anna Telliste, s. 1887 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Lõika, lõika, tsirbikõnõ!
Lõpõ, lõpõ, põllukõnõ!
Kui sa ei lõpõ, põllukõnõ,
sõs jääde kar´ustõ jalgu.
Lõika jah, lõika, tsirbikõnõ,
sõs saadõ sa tuppa saisõma,
taadõtuppa tukkuma.

ERA II 160, 278 (9) < Vastseliina khk., Misso v., Saare t. < Setu, Pankovitsa v. - Ija Daniel < Anna Telliste, s. 1887 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku sammaspuul kohegi nakas, sõs piät kurakäe nimõtissõrmõga piirama ütesä kõrda vasta päivä, sõs ei lää inämp suurõmas. Ma esi olõ tuud pruumnu.

ERA II 160, 437 (8) < Vastseliina khk., Loosi v., Loosi as., Siidra t. < Vastseliina khk., Orava v. - Ija Daniel < Jakop Lipp, s. 1857 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Inne tüüd üldi õks, et oh Issand Jummal avita!

ERA II 160, 449 (5) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku viimäne sannast vällä tulõ, sõs tege risti sanna ussõ pääle ja ütles: "Jummal, essä jää jälilõ ja astu esi asõmalõ."

ERA II 160, 462/3 (23) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Ku vanast susi karja tul´l, sõs haeti: "Tuuõõhu! Susi kar´ah!" A midä inämp haeti, toda pehmembäs läts soelõ lambaliha.

ERA II 160, 470 (33) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sügüse lännü tõsõ mehe lehm tõsõ rüä pääle. Sõs tuu vanamiis esi ütel, et ma kolm sõnna ütli ja kolmõ päävä peräst tul´l susi ja sei lehmä är. Tõnõ jäl kaivanu kohtohe. Saanu lehmä iist raha tagasi.

ERA II 160, 474 (37) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Ku hal´l hõikas, sõs mine lambasulgu sita ala. Lännu kah. A kuulnu, kuis imä huik, et: "Kristin, uuh!" ja "Kristin, uuh!" No hõiganu vasta ja olnuki jäl värrin sälän.

ERA II 160, 531/2 (41) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kunsti pandmine ol´l munnõga. Kunst loeti munalõ pääle ja panti sinnä, kos kahjo taheti tetä. Sõs kes inne leüdse tuu muna, sõs tuu sai kahjo. Kolm munna õks ol´l. Vallalõ saadi tuust kunstist nii, et panti nuu kolm munna rattarummu sisse ja lüüdi mõlõmbalt puult pihelgatsõ pulga ette ja sõs visati ratas tullõ. Kae, nii sai kunst otsagi.

ERA II 247, 175 (1) < Vastseliina khk., Orava v., Nurme t. < Vastseliina - Õie Hallapuu, Hanikase algkooli õpilane < Emilie Hallapuu, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Meie vallas elab vallavaene Leena Mokka, ta on kuulus posimise poolest. Nii paljugi perenaisi ja tüdrukuid on talle raha kui liha-leiva kompsukesi annud. Kuidas ta seda teeb, tean ka mina. Kui näiteks tahab keegi mehele minna, või ta mees ei armasta teda, või joob ja raiskab raha. Siis kutsutakse Leena Mokka elamu juure, siis Leena posib tasakesti selle käele. Kui on kõik loetud, läheb see, kellele ta luges, tuppa, käsi põues, sest käsi peab soe olema. Läheb voodisse oma armukese juure ja silitab vahetevahel tolle käega teda. Siis ei jätvat armukene teda iialgi maha. Ainult laulatusele ei tohtivat minna.

ERA II 247, 175 (2) < Vastseliina khk., Orava v., Nurme t. < Vastseliina - Õie Hallapuu, Hanikase algkooli õpilane < Emilie Hallapuu, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Meie vallas elab üks taluperenaine Liisi Saarnit. Ta on ka kuulus posimise poolest. Kui keegi on haigeks jäänud, siis see läheb Liisi Saarniti poole. L.S. posib haige kohale. Varssi seda saavat haige terveks.

ERA I 2, 397 (2) < Vastseliina khk. - Tomberg, Võru Ühisgümnaasiumi õpilane (1928) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, toimetas Anne Kaaber, parandas Pihel Sarv 2004
Lapse hammas visatakse ahju taha ehk pääle, öeldes: „Nõgikikas, säh, sulle luuhammas, anna lapsele raudhammas.“

ERA I 4, 252 (8) < Vastseliina khk., Misso v. - Vilbert Erik (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kui ümber kukkuva käo kolm korda joosta ja ütelda: "Kägu, lenda sinna kus asub mu tulevane!"

ERA I 4, 254 (15) < Vastseliina khk., Misso v. - Vilbert Erik (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kui sõnnikuvedamisel teise talu perenaine käib mööda sõnnikuvedamise teed ja loeb heinakõrsi korjates: "Saagu mulle valla võiukõsõ ja kolga kohopiimäkõsõ sullõ aga vesi!" on sellel talul piimasaak otsas, juhtub seda toimingut aga keegi nägema ja vastu ütlema siis saab pahasoovijale kõik halb tagasi.

H I 2, 652 (23) < Vastseliina khk. - G. Lenzius (1888)
Viimast koormat sitta mõtsa viies küsitas vastutuleja käest: "Kas näed, mis ma teen?" Kui vastu tulija kostab: Ei näe, siis saavad rukid hääd; kostab aga vastu tulija: Näen kül, saavad rukid kõhnad.

H I 6, 604 (84) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895)
Kidsi om ka ?ts rogiseja h?da, mis en?mbusi p?lve ja k?e varre krteri v?tap, nink inemist oma tuhisemisega rahutumas teep. Seda arstitas mitund moodu, edim?lt, k?ige edim?ne lats, olgu see t?t?rlats ehk poislats, purgu kitsi hammastega kolm nelsp??va ?dagut, sis ommete saap abi. T?iselt, arstitas teda ka nii: Inemine, kellel kidsi om, lugegu kolm nelap??va ?dagut omma h?tta h?lluten:
Kidsi, kidsi luukidsi
Kidsi, kidsi soonekidsi,
Kidsi moro p??le s??m?
Kidsi haina maale magama,
Kidsi kivi k?lge: "r?kst".

H I 6, 126 (45) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Kui majan om paljo ritsikid, sis j?gu ?ts tarre istuma, t?ine istgu ahjo luvvale s?llga, v?itku kolm Neljap?iva ?dangut ?mbre tare ja k?siku ega, k?rd paja all, taren istja k?est: "Kas ritska koton". Vastus andas: "Koton, koton! Ajake ?itsi. ?tles s?itja. Seda s?itu peat 3 kord olema ?mbre maja.

H I 6, 711 (8) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895)
Om paljo ritskit ja kirgessit, sis pessa n?id pihlapuidse vitsaga ja ?tle: "s?da v?lah, s?da v?l?h!" - Seda tee kolm nelap??v? ?dagut, - ja k?ik ritska ja kirgese l??va s?tta.

H I 8, 525 (5) < Vastseliina - Jaan Sandra (1896) Sisestanud Eve Ehastu 2001.a.
Kui tahat et üts esa omma last nii sama hoitma piäp kui emägi, - sis tõmba parhilla sündinü läts, läbi esa musta hamme, enne kui veel muud rõivast ka kehä ümbrele om saanu, - sis sünnip see nii.

H II 51, 630 (9) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Ku tütärlast edimänekõrd vihutas, sõs lauldas:
Vihu Viitka Tanilalõ
Ravvanurmõ Jakobilõ
Oosikas paasikas
Poissõ meelest punatsõs
Meeste meelest mesitses.

H II 62, 684 (41) < Vastseliina - Setu
Wider Kitsi.
Kitsi kivi,
Tühja tuppe,
Vana naise vaka,
Verevä pilve.
Kuioma ja kauma.

H II 62, 685 (43) < Vastseliina - Setu
Wider Stiche (Pusk).
Pusko sõna.
Pusk sa tsuskad minno ütkord,
Mina tsuakan sino katskord;
Pusk sa tsuskad mino katskord,
Mina tsuska sinno kolmkõrd; etc.
(So geht es fort. Der Pusk kann nur bis zur Zahl 9 kommen, sein Gegner macht ihn unschädlich mit der Zahl 10 u. schliesst mit den Worten):
Pusk sa laku mino perset,
Mulle nüüd jäi ülem kord.

H II 62, 685 (44) < Vastseliina khk. - Victor Stein (1872)
Wider Blutung.
Veri saisma, vesi joosma,
Paranema, parandama,
Rava rokka, Rootsi rokka,
Pane saisma vere ubla.
Kuioma ja kaoma. -
(Wird 9 Mal wiederholt)

H II 62, 686 (48) < Vastseliina khk., Setu - Victor Stein (1900)
Formel den Aufgang der Sonne zu befördern.
Päike, päike tule välja
Kullatsest koplist,
Vereva livva perä alta.
Kui ei tule otsi oraga,
Otsi so ora otsaga,
Nõglu so ma nõglaga,
Nõglu sul nõgla silma,
Piiri so mina piruga,
Piiri piru servaga.

H II 73, 567/70 (35) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Hindrik Toll (1906) Sisestas Merje Susi 2002
Kats kana munna
Vahtsõliina mõisast põhja poolõ ligi puol versta maad, oll vanast Plessi külä, midä mõisa arr näõt ja sinnä karä mõisa “Plessi” asõmõlõ ehit. Parhillatsõ Plessi rehe omma innitse küläkese asõmõl, koh kolm talomiest elligi. Talomehist kutsuti ütte “Maidla Aabo”, vai talo nimi olli “Maidla”, nink moro pääl üts vana nährik petäi kasvi. - Neide ridade kirotaja näkk ka tuod pedäjät, aga jo kuijonult. - Maidla Aabol oll üts Juhani nimeline poig, kes jo katõtõiskümne aastaga vannusõlt jaama poisi iest mõnigi kõrd sõitman oll. -Vantsõliina jaam oll jo vanast aost saani Plessi külä küle all. Parhilla om innitsen jaama majan aptek. - Terräv tsurakõnõ oll säksu meelest armas, ja naa anni tälle pääle palga, mis ta esäle pidi andma, ka mõnõ kümme tingä erä raha, idä suurõ poisi “juotrahas” nimitäse, ja sinnä timä ka pandva. väikene Juhan pand perämädse ku kopka paika, ja tuod raha korju suvõ pääle kats ruublit panko (?), midä ta pirust tettü karbikõsõga inne nimitedu pedäjä ala maa sisse matt. - Vanast kui pirda kisuti, sis olli latsõ egal puol sändside pirust karpõ tegemise pääle õigõ meistri. Mõni meistri mies tekk kunstiliselt puidsõ tabakõsõgi ette. Ja sääne karbikõnõ oll ka Aabo Juhanil, raha pannusõs. -
Kui ta raha pedäjä ala, moro pääle, salamahti matt, sis toovat ta hinne man: “sedä raha saagui kiäki inne siist kätte, kui pedäjä juurõ pääle pangu kats kana munna.” Suvi läts müödä, süküs tull kätte, kuna parhillanõ Vahtsõliina mõisa laat, Mihkli pääväl, Ravva nurmõh peeti. Aabo Juhanikõnõ läts kah Mihklipäävä hummongult õigõ varra pedäjä alt raha vällä kaibma. Kaib tunni, kaib tõõsõ, suur valgõ jo ammugi vällän, ja muu lätsi kõik laadalõ. Minkas timä lät, ku raha pedäjä all maa seen. Ei lövvä, ei lövvä, kas tie mis taht. Tsurakõnõ istus pedäjä all, jalask jo viripilli. Imä johtu nägevät, astõ mano ja küsse: “Juhan, mis sa tah ikõt? Mis sul viga om?” Ikkõn jutust tsurakõnõ imäle arr, määnes õnnõtus täll raha kaibmise man om: ei saa inäp kätte. Imä avit kah puial kaiba ei midägi kon. Midä olõ-õi tuod olõ-õi, kas tie mis taht.
Viimäte tull imäl mõttine küsü: “Kullõ, poig, vaest sa midägi raha maalõ matmise man ütli?” Tsura meeliskits. Sis tull tälle uma lubamine mielde: ma ütli nii: Sedä raha saagui kiäki inne kätte, kui pedäjä juurõ pääle pangu kats kanamunna. Ka sis läts imä tarõ mano, löüse siält ainult üte muna, mis ta kanalõ pessä luotõs oll jätnü. - Joostõn läts ta tõõsõ tarõ mano, otsõ siält tõõsõ muna, ja tõi mõlõmba pedäjä juurõ pääle. Sis kaabanut Juhan kõrda kats kolm käega, ja rahakarbikõnõ oll käeh.
Kui ma Plessi rehte man rehepapin olli, sis käve Aabo Juhankah tõistõ teolistega üten rehele, ja ta jutust mullõ uma suuga, sääl pedäjä all istun, määnes pahandus täll siäl ütskõrd olnu.
Aabo Juhan oll sis jo elähünü inemine, ja om jo ammu ilma koolu. Ma olli tuolaiga viel nuormies, tävve jovvu man, näet, no inäp püsü-üi jalgu pääl.