Vastseliina pärimus

Targad, nõiad, prohvetid

KKI 66, 21/4 (27) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Sangaste mõisan ellime. Isä oli lihunik. Seal elliva ka meier ja meieri provva. Meieri provva ähvärt ja hirmut meid. Isäle ütlime ärä. Isä ütli et minge magama. Aga minul jäi jalg haigess, jalg jäigi kõverass. Posija ütli et tä om roos. Tõisel naesterahval ol ka lats, ta es läind käümä. Sori Kusta ol vägä tark. Minu emäle ütli: „Sa oled katte latse perast tulnu. Üts musta juustega naene om teda heidutann, sellest sai ta haigust.“ Ütli, et vii, või ja sukraga pidi ravima. Pidi pääle määrimä. Ja vahi, saigi tervess. Nüid põle hädä midägi. Mul nakas pää väega valutama, ja nii valutass. Emä ütli, et kule, sul tule tuo tühisse haiguse. (Sellega jää pimedass.) Ütli, et mine Piiri Anna manu. Ma siss lätsi. Ol lihavõttepühi puulpäiv, siss ta minia pühki kaskega tuba. Tuli temä vällä [Piiri Anna], minä, et Anna, mul läts väega suur valu silmä sisse. - Anna, et midägi ei tie. Seh, ütli, jooga! [joo]. Tuu es ollut midägi muud kui viin ja punast päpart ol sisse pandu. Nüid pää änäm üldse ei valuta.

KKI 66, 24 (28) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ütel tütrikul ol suu kõver, ja keik kõver. Siss se naene läts tämä juurde ja ütli mõne sõna. [s.t. Piiri Anna] Ja keik oll nigu ennegi.

KKI 66, 24/5 (29) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tull võttä üts paber, nigu sinitse vihiku paberi om, ja määridä rasvaga vai võiga, siss kirjuta sinise pliiatsiga sinna pääle vai öelda sõnu. Ol aidanu, võttu valu är. [Miina ei mäleta, mis sõnu tuli kirjutada või lugeda. Kuulis seda ühe külanaise käest.]

KKI 66, 26 (32) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Riian oli Friida. Poiss läts temä juure - oll hambavalu. Friida võtse pühasõnaga valu är; ütli, ainult är sa, pojake, viina võtku. Aga kesse kuula, naksi jälle viina võtma. Oll jälle valu küllen.

KKI 66, 26 (33) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tuu läbi sai pallu rahvast tervess. Palka temä es võta. Temä nimi oll Sori Kusta.

KKI 66, 27/8 (35) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Kunstitegija ummi ei saa avite. Nä Marta läts ka tõise naese juure kui emä haige ol. Kristus oll ka risti pääl, toise irvitasi, et toisi sinä aviti, aviti nüüd iseennast. Aga ei saand iseennast avita.(ummi-omasid)

KKI 66, 31/2 (1) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Richard Kulp (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
(Kuulab pealt, kuidas Miine ebausust räägib. Täpsustab Sori Kusta kohta, kellest enne on juttu olnud)
Sori Kusta mõisteti vene sääduse poolt kolmess aastass vangi. Ennustas siss endäle ette, millal temä vabass pääse. Ja pääseski vabass seiss.

KKI 66, 62/3 (20) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Ma hammustasi ütskord karaskit, naksi lõualuu kohalt valutama. Õde viis siis Piiri Anna juure. Temä pandse mu enda ette seismä,ühes käes oll tal võitükikene. Teise kääga nagu keeras lõualuu kohalt, keeras valu ära. Ja siis pandsi võid pääle. Ise luges sõnu ka. Sellest aast põle enäm valutand ( Jutustaja tõuseb püsti ja näitab, kuidas ta „keeras“: teeb sõrmedega lõualuu juures ringe, nagu keeraks kruvi).

KKI 66, 68 (25) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Meil siin oll ka üts naene, kes oskas kuntsi, aga ta oll ise adventisti usku. Tuu pärast es tahtnud tettä, et tuo om usuvastane.
(Naise nime ta ei mäleta, see naine oli juba siis ära surnud, kui jutustaja alles laps oli. Talu järgi oli Kikka-eideks kutsutud).

KKI 66, 68/70 (26) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Eveli Jõgi 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Minu emä emä vend ennusti kõik ette.“Onu on loll“, oliva kõik kutsunu. Aga ta es olnt loll. Ta uuris häste pallu piiblit ja sai kõik selgess. Onu oll ütelnu, et aeg saa olema, kui raudruun söö tuld ja vett juu. Keegi ei uskund. Onu ütli veil emäle, et „Sa tuleta seda meelde, kui igä päev küpsetä leibä“.(Jutustaja seletab, et sõja ajal ehitasid poolakad raudteed ja emal tuli tõepoolest müügiks iga päev leiba küpsetada. Raudruun tähendas muidugi rongi.)
Onu ütli veil, et tule aeg, kui raudtsirk lendä taevas ja maha ei kuku. Ja nüüd ongi lennukid! Onu ütli sedä üle kolmekümne aasta ette! Ja ta ütli, et siis on halb aeg maa peal, kui tsiatigo keerd pead siia sinnapoole. Sellega ta mõtli tankisi. Ja ütli, et traate viitass kõik kohad täis. Ja sõjaajal oli meil küünis ja aidas ja igal puul traadikerasi. Sedä ta ütli ka, et vesi kao ära; nüüd ongi veekriis igäl puul maailmas, raadio kõneli.

KKI 66, 70/1 (27) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Eveli Jõgi 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Onu nimi oll Kordo. Ta naene ütskord luges piiblit, siis läks palvetundi. Kordo luges piiblit edäsi.Ta ütli naesele, et mis sa lähed, niikuinii sinna ei jõua. Naine läts, ja häste ligidale oll minna, ainult lepavõsa oll vahel. Naene ei osanu kuidagi minna, käind nii kaua kui teised tagasi tulid. Eksis ära. Oligi onul õigus.

KKI 66, 71 (28) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Eveli Jõgi 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Onu ütli viil, et midägi muud ei jää majast järgi pärast surma kui kuurivare ja pihlakapõõsas. Minä pole ise vaatamas käind, aga inimese kõneli, et see tõsi on.

KKI 66, 72 (29) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Eveli Jõgi 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Onu ütli, et mõisamaa jaotatasse ärä nagu mängukaardilehe, ega tuu es püsü kaua. Aga tuu püsü kaua, kui kupitsa pandse maja nurga juurde. (Jutustaja ise tunnistab seda õigeks; pärast esimest maajagamist jaotati maa uuesti)

RKM II 290, 416 (6) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kõik lapsed on mul noorelt surnud. Üks 3-kuuselt, üks 5-kuuselt, 9-kuuselt. Kahed kaksikud olid. Seitse last oli kokku. Käisin Suri juures. Suri ütles, et teile on pulma ajal surnupesuvett visatud ja kõik teie lapsed surevad. Mees käis ka tema juures. Tema ütles kõik, missuguse karvaga koer teil kodus on ja missuguse karvaga lehm on.

RKM II 290, 420 (19) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minu mehe ema ravis lapsi siutõvest. Laps viiakse voodi peale. Puuõli peale loeti sõnu ja sellega tehti ristikesi jalatalla alla, peopesa pääle, otsa ette, rinna peale ja nii raviti lapsi.
Ussihammustust ravis ka. Selleks olid ka sõnad. Arvata, et ühed sõnad olid, millega ta ka lapsi ravis.

RKM II 364, 142/3 (8) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastselliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mul emal olli jala väega paisteh, väega haigõ. Esä tõst vankrihe. Juhateti, et sääl Laurah oll sääne inemine, kes verd lask. Viidi tolle vanainemise manu, es saa vankri päält maha. Tuu vanainemine silit enne jalga, et oh, sa nuur inemine, ei naka ma su jalgu raguma. Et mine apteeki, osta rohto. Emä läts, tulli kodo, karas esi vankri päält maha. Rohto es saa võttagi, tuu putel läts katski. Ja eluaeg es ole jala enämp haigõ. Emä kõnel mitu korda: „Sa säändse kerge jalaga, mõni om halva silmaga kaenu. Ta tiise, et är paranes.“

RKM II 364, 143 (10) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastselliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mehe vennanaane, tool nakas ka rõnnah kasvama. Läts Musto Mari juure. Otsekohe sai terves.

RKM II 364, 143 (11) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastseliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Nüüd hildaaegu üts käve Lätti. Tal olli ka kasvaja, kats kasvajat. Olli üts vana naisterahvas, ütel, et nii kavva ku mina elän, elät sina ka.

RKM II 364, 153 (24) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siis oli meil sääl üks vanainimene, too posis. Ma olin laps, kõrv väga valutas, siis toodi see vanainimene. Ma mäletan veel, mul hakkas väga kõdi, kui ta mu kõrva posis. Aga terveks sai küll. Ega ta posimisest es saa.

RKM II 364, 158 (4) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Juuli Kunnus, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastseliina lossivaremete ligidal eläs üts naine, Adele Pung. Too om roosiarst. Tolle esäl olli roosisõna, too surri är, jätse sõna tütrele.

RKM II 364, 160 (11) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sobija olli ütelnu, ega tema es küsü ütegi käest massu, ma ei tea, mis tuu sis olli veenü ja olli kahjust lännü ja pannu puhma ala, nii seletiva... Sobisi iks är ja ku tulema hakasi, ütel: „Võta puhma alt tuu liha ka är.“ Aga sääl puhma all oli madu.

RKM II 364, 160 (12) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Korde, tuu om meeleh küll, et Korde olli üts sobija. Nõid või sobija. No es saa enne ärä surra, kui edasi andsid.

RKM II 364, 161 (13) < Vastseliina khk., Kapõra k. - Kristi Salve < Magda Erik, 82 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Loomadele olli küll säändse sobija väega abis. Kui midagi vika olli sobisi är. Mu esä ütel, et ku nõia man käit, sobija man, et tuu om suur patt. Nüüd om ilm suutumas tõne. Ka näe, siis üteldigi, et nõia nõidseva. Nõia nõidseva inemise soendis.

RKM II 364, 198/9 (4) < Võru l. < Vastseliina khk., Pulli k. - Kristi Salve < Linda Kiudsoo, 72 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Siingi olli üts Mintka Minna Muraski pool. Mulle ai nõna alla, nimetati roos, olli paistetanu ja... Mulle toodi rohto tema poolt, sinine vihikukaas olli, see olli hõõrutu pliiatsiga, nii et olli must. See aitas ka. Siis ta olli pannu veel sularasva ka pääle. Toda või esi ka teta. Noil olliva ise veel sõna ka.

RKM II 364, 212 (10) < Vastseliina khk., Kapera k. - Kristi Salve < Evald Venne, s. 1901 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vana Kaads, Andre Kaads Kapõrast olli sääne arst. Ta lask verd ja kuppe pand. Tuu Adeele Pung mõist nüüd kah possi, tii marutõve terves.

RKM II 364, 233 < Vastseliina khk. - Kristi Salve < Kristi Salve (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
[---]Edasi juhatas H. Frey meid läbi oma õue minevat rada pidi Juuli Kunnuse juurde. Kahjuks polnud meil seal kuigi kauaks olemist. 72-aastane vanaperenaine oli veel kõvasti töörakkes ja kibeles meiega rõdul istudeski nähtavalt pooleli jäänud heinte kohendamise juurde. Mõne pärimusliku jutu ta siiski kõneles, samuti jagasid tema ja ta tütar juhiseid edaspidiseks. Kindlasti tuleks üles otsida tegutsev roosiarst Adele Pung, samuti hea laulja Salme Pärg. [---]

RKM II 364, 282/3 (6) < Vastseliina khk., Marga k. - Kristi Salve < Aino Sulg, 60 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Tegovah olli üts nõid, katskümmend aastat tagasi surri. Artur Tammeleht olli nimi, imega elliva. Venemaalt vai kust ta tulli. Kaarte pand ja niisamuti ka ennust. Me külast kats noortmiist käveva. Ütel, et te mõlemba surete pea är. Na tulliva vällä, ütliva, et nõia jutu pääle är mingu vällä, aga nüüd ommava katskümmend aastat havvan. Saksa aigu olli ta kinni, ta ennust, et teil tule äräminek siist. Käve mina kah, mulle selet ta õigust. Ma es ole siss viil mehele lännü. Peräst ma käve viil, selle et mul es ole latsi. Inimese sünniaost vai kust ta võtse, ütel, et är muretsegu, saava latse. Tädi käve ka, ütel mulle, et ma kae, ma ütle, et ma ole vanatütrik. Ütel kah, et ma ole vanatütrik, et kas ma saa viil mehele. Siss sai viha täüs, et te tulete minno petmä, esi olete mehel ollu joba ja mees om koolnu. Tal olli tõistsugune kaemine, mõni nakas pelgämä. Keä mida andse talle.

RKM II 364, 285 (1) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mu imä arstis roosi. Ristikhaina, kaselehe ja sääl olli veel muud ka, pand patta, kiit. [Vt. RKM II 364, 285/6 (5)]

RKM II 364, 286/7 (5) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mu imä [Miili Leotoots, elas Lepassaare kandis] ol'li sääne, kõik valu vaiki, kui ta käe pääle pandse. Tal ol'li väega pehme, tundelise käe. Ta ütel, et mine sa jaanipäiva hummogu, kus om pikä kastehaina. Imä ütel, et vagla ommava kobarah, lahuta är, käe saava väega tundelise siss. Ma es võta õpetust, ma pelgäsi. Olli üts doktor Piho, tuu olli esäle sugulane, tuu opas teda [Miili Leotoots] kah. Ta sis nakas alles rohkem arstma, kui ma joba mehele tulli. Kui ta olli vana, olli Tartoh haiglah, siss üliõpilase ja arsti olliva egä õdagu tullu, ütelnu, et vanaimäkene, kõnele aga meile. Ta ütel, et ma ei või kõnelda nii pal'lo, pandas türma viil.

RKM II 364, 287/8 (7) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Imä selet, et temä ollu rasejalgne ja mina ollu sündinu. Siss ollu nende elämises halv eläjä. Ma olevat ollu väega väike, kõige pulstega kolm nakla. Ma olli kisknu pää ja jalgega. Tuu olli ussist. Mu imä võeti latse üskä, lätsi üte vanamehe manu. Sis es oleva aknit ollu, ollu pajamulgu. Vanamiis võtnu mu - ma es ole nädälä vannu viil - ja lännü väl'lä. Ütel imäle, et ku kuulet, ku lats nakas ikma, siss tulgu-ui vällä. Ega tuu vanamiis ka es ole egaütele tennu. Ta kutse ussi kodo, tal olli ussisõna. Sjo ilma aegu ei usuta tuud. Ku imä välla tulli, sis ma olli joba mähitu. Vanamiis ütel, et peläku-ui, tütar saa sul ausa.

RKM II 364, 294 (5) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. < Jantra k. - Kristi Salve < Peeter Sultson, 93 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kordo kõnel sõast ja kõgest. Ütel, et sakslase tuleva kats kõrda siia ja kats kõrda lääva ar jälle.

RKM II 364, 298 (1) < Vastseliina khk., Ala-Hanikase k. - Kristi Salve < Olga Raud, 88 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kordo kõnõl, et mõsta puu saava kõik är loetus. Siss rahvas naard, a nüüd omma mõtsa puu loetu. Ja kõnõl, et tulevat aig, et Riiast Pihkvani ei kuulvat kikka kirgmist ei pini haukmist.

RKM II 364, 383 (9) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üts Peterson oll Muraskil, ma käve kah ta manu. Hammas valuti mitu päiva. Võti är valu ja nüüd kah ei valuta, pudenese är enne.

RKM II 364, 396 (8) < Vastseliina khk., Luhte k. - Kristi Salve < Lonni Soon, 78 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ütel tütrel om auto, ma ütelsi, et tule ja vii minnu, Antsla jaoh elas üts, kiä võtva valu är. Üts olevat ollu, et arsti ütelnu, et ei jää ello. Tuu ka es taha võtta noid, kiä arste mant tuleva. Viimass iks võtnu. Tütar ütelnu, et nüüd käüvät tüüh. Ma ole vana, ma olen pallelnu, et võtass vallu är inne.

RKM II 364, 436 (3) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < August Papp, 72 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vilnit Elsa (lätlane) Griva külas osanud ussivalu vaigistada.

RKM II 364, 436 (4) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < August Papp, 72 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Noh, tõine suur arst elanud vanasti endises Lausa vallas.
Enne ja pärast sõda (Teist maailmasõda) tegutsenud seal kaks naist: Leigu Emma ja Veese-baaba. kui sinna läksid, viisid kas „asuniku“ viina või muud. Sinna ta pomises sõnu peale, seda hakkasid jooma ja see aitas.

RKM II 364, 437 (5) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < August Papp, 72 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Üks imearst olnud Kuura pool, Mintka nimi. Tema olnud eriti just nende vaimuhaigete arst. Mõnele, kellele Tartu enam midagi aidata pole saanud, andnud tema abi. Mintka võtnud lootsiku, viinud ta järve pääle ja seal kähku, ilma teadmata löönud vette.

RKM II 364, 445 (18) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ussitõppõ tiäte? Noile olõva sõna'. Meremäe puul Veti imä (Lemmigu Ol'oksa) rehk siutõppõ. Tõistõlõ ütlõ-õi, sis kaos mõju ära.

RKM II 364, 457 (16) < Vastseliina khk., Pulli k. < Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kuskil Läti piiri pääl oli Mintka Minna. Mul olli lat's nädalavanune, kui mulle tul'li nii suur hambavalu. Vana ütlesiva, et mine sobija mano. Ma tahha-s minnä. A lätsi sis ikka.
Anni talle väikese pudeli viina. Ma ol'li eehtoah, ta lugi kõrval toas sõnno pääle. Perast opas:
„Võta viina, pea suuh. Võta, kui valo tule.“
Pruuvse küll tii pääl, küll kotoh no aita-as. Pidi järgmise päeva minema Võrro ja laskma välla tõmmata.

RKM II 369, 350/1 (19) < Maarja-Magdaleena khk., Igavere k. < Vastseliina khk. Misso k. - Mare Kõiva < Meeta Sõnnitsaar, s. 1921 (1983) Sisestas Helis Ust 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Äksi nõid andis Lähte koolis klaveritunde. Korra läinud kaks naist sinna muna- ja söögikraamiga. Hakanud arutama, et paneme osa lumeredelide alla, ei vii talle kõiki.
Ta ennustanu neile ära ja ütelnu: „Mis te sinna lumeredelide alla panite, et võtke see ka ära.“
Seal käis seda rahvast igast kandist kokku. Ta oli vist mehel ka olnu ja lapsi olnu tal. Ei tea kas need ka nõiad olnu?

RKM II 390, 121 (2) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Roos. Selle haiguse raviks minu vanemad ei teadnud muud kui tuli kohe sõita haigega posija juurde, kes pidid teadma roosi sõnu ja andsid kaasa ka ravi taimedest keedetud rohtu. Sõnadega posimine käis määrimis rohul tavaliselt kodust kaasa võetud sea rasva peale. Seda see posija siis nii kaua segas mõne puu pulgaga oma sõnu pääle lugedes sosinal, kui tema ravi sõnad olid otsas, siis oli see rohi valmis ja pidi kindlasti aitama. Oma sala sõnu need tegelased aga edasi ei andnud, enne kui suri voodil siis ka mõnele väga lähedasele või täiskasvanud lapsele, Kellest siis kujunes järgmine posija, kes pidi kindlasti uskuma oma arsti võimetesse, ja ravi aluse terveks saamisesse. Ja need sõnad elulõpuni saladuses hoidma.

RKM II 390, 130/2 (22) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Täid olid veel tüütumad söödikud, need elutsesid täitsa inimese nahal juustes ja pesu sees. Kui inimene endast nad veel jõudis eemale peletada, pestes ennast pesu keetes ja alatasa pead kammides siis loomadega oldi hullemini hädas. Neid oli kõigil looma liikidel lehmadel, hobustel, lammastel, sigadel ja kanadel. Koertel kassidel muidugi ka. Et see täi uputus loomadel oli ikka talve perioodil, siis oldi sellega päris hädas. Külmal ajal ei saanud ju külmades lautades loomi pesta ja lahustatud petrooleumiga üle määrida, kuigi see oli ainus kindel ravi mis aitas. Kõige suurem tegu oli lammastega, ei võinud ju pikka villa külmas ruumis läbi leotada. Siis otsiti kõiksugu abi. Usuti ja prooviti isegi täi sõnu. Seda tuli muidugi jälle otsida posijatelt. Neid kohale vedada ja neile maksta. Sest sõnu edasi ei antud. Räägiti et see Tsiistre kandis elanud posija Minka siiski mõnele lähedasele täi sõnu edasi andis. Aga sellest, nagu räägib eel tulev jutt, ei tulnud kasu. Jutu rääkis Vastseliina Mära külas tookordne elanik 57 a. Rauba Alviine 1940 aastal. Ju see posija sisendas usku, et täisid ei saa hävitada, vaid peab kellegi teise loomadele selga sõnuma. Hakkaski siis see 60 aastane naine tundsin teda aga nime ei mäleta, õpetuse järgi täitõrjet tegema, selleks pidi vara hommikul kohtuma mõne võõra inimesega. Kes juhuslikult tuli tallu või võis ka kohtuda teel. Abi otsija pidi kõnetama enne kui võõras sai tere ütelda. Tuli ütelda õpetatud sõnad: „Kallis külamees mul on lambad ära täitanud.“ Kui siis külamees ütles tere, siis oli asi korda läinud. See tere oli nagu öeldud täidele tere tulemas, tuli veel lammaste juures ka sõnuda ja täid pidid ära rändama. Aga sellel naisel asi ei õnnestunud sellepärast et mees keda ta kõnetas oli ka sõnade teadja. Kui naine ütles et „kallis külamees mul on lambad täitanud“ ei öelnud mees üldse tere, vaid ütles. „Et sul endal ka kõik karvad otsteni lamba täidest kubiseks.“ Nii tuli sel naisel hoolega hakata ennast petrooleumi lahusega ravima, ja tal õnnestus ära hoida lamba täide endale rändamine.

RKM II 393, 260 (1) < Kambja khk., Vissi k. < Vastseliina khk., Luhamaa v. - Anu Korb < Maria Telliste, s. 1927 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Eerikson oli nõid siin Pranglil. Umbes 20 aastat surnud. Pani kaartisid, kätt kaes. Kase Mats ennustas ja posis ka. Raha iks tulli maksta. 1940. või 41. aastal päris järjekorra olliva. Savernast ja kust käisiva.

RKM II 393, 261/2 (6) < Kambja khk., Vissi k. < Vastseliina khk., Luhamaa v. - Anu Korb < Maria Telliste, s. 1927 (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2009
Kui mina juba mehel olin, hobune lõi mehe hamba pooles. Suu paistes. Teadsin, et Läti vanamees, too puhkvat paberi pääle. Oli vanem mees. Kui tulin, panse enda rõivile. Mul oli suhkur üten. Läti vanamees pani selle sinise vihikukaase sisse. Mõne juti tegi paberi peale. Tasu küsis, et no anna tikuraha. Õpetas: Võtku õdagu suhu, ärgu midagi kõnelgu! Tervest ta sai.

RKM II 413, 500/1 (1) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009, redigeeris Mare Kõiva 2009
Meil (Võrumaal: EK) oli posija. Üts vanamutt oli, vata kui ta ühte looma vaatas lõppes ära kohe, kui abi ei saand. Oli nisukene lugu, et meil olid väiksed põrssad ja ema tuli, et tule ruttu, et kaks tükki on juba lõppend. “Pane ruttu hobene ette ja mine Taarka manu. Taarka oligi too posija, elas Obinitsa külan. See Taarka võttis sis soola ja podises sinna midagi pääle ja käskis neid põrssaid, mis veel jäänu, et neid soolaveega pesta. Ja ellu jäiva ülejäänu. Aga too mutt oli meil oma külan, hea mutt, aga silm oll sarnane. Üteldi talle kohe, et ära tule nuurt luuma vaatama ja sis ta ei tulndki.

RKM II 413, 501 (2) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009, redigeeris Mare Kõiva 2009
Ja sis oli tõine mutt meie külan. Ma olin suur mees juba, 20-aastane. Punn ajas kaala pääle. Vanamees ütles, et mine Punga Teele poole. Tuu sobis midagi ja varsti oligi kadunu.

RKM II 430, 271 (9) < Kursi khk., Keskküla k. < Vastseliina khk., Tsistre k. - Anu Korb < Lembit Glaser, 60 a. (1989) Sisestas Salle Kajak 2009
Vana peremees, kuskile sinna Lätimaale jäi, et tema oli tark hobuste haigustele. Kulund hambad viilis tasaseks.

RKM II 439, 544/51 < Vastseliina khk.,Orava v., Vivva k. - Venno Loosaar < Evald Loosaar, s. 1910 (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Vana Kordost
Tik talu koplis elas 19. saj., see oli vist esimesel poolel keegi omapärane vanamees keda külarahvas kutsus ja teadis vana Kordo nime all. Tal oli nõia või selgeltnägija-ennustaja kuulsus. Rahvapärimusse on jäänud temast palju ütlemisi-ennustusi ja müstilisi legende. Toon siin mõned, mis on enam-vähem teada Kordo ennustustest. vana Kordo oli ennustanud: Lapsukesed tuleb aeg, kui hakatakse üksteist nägemata linnast-linna kõnelema. Taeva all lendavad teraslinnud. Maa peal aga sõidavad ilma hobuseta vankrid. Raha saab niipalju olema nagu haava lehti. Lapsed mängivad nendega, neid pole kellelegi vaja. Tuli ja mõõk saab siit mitu korda üle käima.
Tartu-Petseri raudtee kohta ennustas ta samuti, et Vivva külast saab läbi minema raudruun.
Mõisnikude ja mõisate kohta ennustas ta samuti. Tuleb aeg, kus mõisnik põgeneb oma mõisast nagu koer oma sitta. Tema hooned jäävad tühjaks huntide ja karude jooksta. Igast mõisamaast ja metsatukast hakkab suitsu tõusma, kuid nendegi iga ei saa olema pikk. Eesti Vabariigi kohta ütles ta niipalju: et Eestimaa saab mõisnikudest vabaks ja iseseisvaks, kuid tema iga ei ole rohkem kui nooremehe iga so. 20 a. Siis pannakse punased või vasksed ahelad kaela, millest pole pääsu. Jätke leivad ahju ja põgenege ära. Inimesed jäävad maa külge nagu särgisiilu pidi kinni. Tuleb aeg, kus hakatakse ühest ahjust leiba sööma. Kirikud jäävad tühjaks ja usk võetakse inimestelt ära. Usuraamatud need jäävad teile passiks.
Siis ennustas ta veel väga kaugesse tulevikku, et vesi kaob ära. Vett ei saa mujalt, kui Irboska lättest. Piusa jõgi kuivab samuti ära. Vene riik aga jäävat nii väikeseks, et valitseja näeb oma asukohast riigi piiri ära. Hakatakse tuliste vankritega taeva sõitma ja maa peal saab olema tark, kuid kuri rahvas.
Tema nõia või müstilisest tegevusest on jäänud rahvapärimusse ka mõned lood. Kord läks naine tema keelust hoolimata Marga koolimaija minema, kuid eksis oma kopli äärde võssa ära ja ei saanudki sellest võsast välja. Alles lõuna ajal hoikas Kordo, et Mari tule ära kodu, lehm tahab lüpsta. Siis alles pääses Mari nõidusest lahti ja leidis kodutee.
Samalaadne lugu juhtus ka mõisa kupjaga. Kordo oli metsas oli oma paarilisega puid lõikamas. Kubjas tuli metsa ja ei olnud rahul puuriitadega, mida Kordo oli üles ladunud. Kubjas lükkas mitu riita ümber ja käskis paremini laduda. “Hüva poeg, sa täna õhta kodu ei lähe” ütles Kordo tasa endale. Ja tõesti Kubjas ei saanud kodu. Ta eksis tihedasse võssa ära. Rähmles kogu öö võsa mööda. Rebis omad riided okstega lõhki ja alles hommikul kui valgeks läks ning ta oli väsimusest nõrkemas pääsesid tal nagu silmad lahti ja siis ta nägi, et oli oma kodu lähedal võsas ekselnud.
Kord oli keegi poisikene narrinud Kordot, et auh-auh Kirde-Korde vana torde. “No noh, poeg, sa hakkadki varsti haukuma ja päris sopas sumama” oli vastanud Kordo. Ja tõesti mõne aja pärast jäigi poisike rumalaks ning hakkas koera moodi haukuma ja paris sopas jooksma. Seda poissi nägi minu vanaemagi kui poiss oli juba vanamees. Ta oli täitsa hull ja teda kutsuti Raha Peedi Orava külast.
Kordo oli lugenud mingit raamatut, inimesed kutsusid seda mustaks piibliks. Kord oli ta seda lugenud ja jätnud raamatu lahti, ise aga läinud sauna ja öelnud naisele, ära sa seda raamatut puutu ega teist lehte keera. Naine aga mõelnud, mis sellest ikka tulla võib, kui ma raamatul teise lehe keeran, ega vanamees seda ei tea. Ja ta keeraski raamatul teise lehe, kuid nüüd oli tare musti mehi täis tulnud. Kordo aga, kes oli Juhan Hirvega saunas ütles äkki. Tares on midagi halvasti. Ruttu pani riidesse, läks tare juurde ja keeras ruttu lehe tagasi. Kohe olid ka mustad mehed kadunud. Naist aga tõreles, et tema käsust üle astus. Need mehed oleks võinud sinu ära kägistada.
Kord tuli Kordo Juhan Hirve juurde ja küsis, sul peremees olid sõnnikuveo talgud, vast jäi sul natuke viina üle. Anna mulle üks naps. Hirvel muidugi oli viina ja andis Kordole priske napsi viina. Kordo jõi selle ära ja siis koputas oma kõhule: “Madu ära tee liiga.” Hirv imestas ja kordo kutsus ta kõrvale. Kükitas maha ning siis nägi Hirv, kuidas suur rästik tal tagant välja tuli ning minema läks. Hirv hüüdis Kordole, et tapa madu ära, kuid Kordo vastas, et las läheb, ära teda puutu. Seda lugu oli Hirv tihti rääkinud ja seda rääkis ka minu ema Leena Lepikov, kellele Juhan Hirv oli vanaisa, Kordo aga oli rääkinud, et tema oli metsaääres mättal maganud ja näinud und, et oli pika sõõmu külma vett joonud. Siis oligi vist madu ta sisse roomanud.
Kordo oli kaks korda surnud. Kui ta oli pestud ja lautsile pandud ning valvaja rahvas ta juures laulsid hakkanud Kordo äkki suurt varvast liigutama ja peagi ka üles istunud, öeldes ehmunud valve rahvale: “ärge kartke, ma magasin pikka und. Reisisin väga kaugele, nägin palju, kuid mul keelati sellest mitte kellelegi rääkida.”
Kordo elas peale selle veel 5 aastat ja jäi täitsa pimedaks, kuid liikus igal pool nagu nägija inimene. Kui tema käest küsiti, et kuidas sa pime inimene näed nii hästi käia, siis vastas ta, et temal käivat viies number ees, mis juhatab tema liikumist. Need viis aastat, mis ta peale surma elas, ei tegelenud ta enam nõidumise ega ennustamisega. Peaaegu kogu aja palvetas. Ei söönud peale mõne klaasi piima ja tüki leiva midagi. Kordo suri 1860. a. paiku. Kuhu jäi tema must raamat ja kepp ei teata.

RKM II 439, 572 (1) < Vastseliina khk., Orava v., Rõssa k. - Venno Loosaar < Eevald Järg, s. 1907 < emalt (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Meil siin, Oraval arstiti roosihaigust (erüsiipel) ainult posijatega (lausuja). Medarste ei usaldatud. Oli kuuldusi, et medarst, kellele endale tuli see tõbi külge, ei suutnud oma arstiteadmisega seda välja ravida. Ta pöördus siis ka viimati posija poole ning see ravis ta terveks.
Ka minule lapsepõlves, kahe aastasena, olla kaela peale löönud roos. Ema pöördunud Niitsikus (Oravalt 8 klm. maa) eluneva hariliku maanaise Kesselmani poole. See määrinud paberile rasva, lugenud sinna peale vist ka mingisuguseid sõnu ja käskinud seda määret, sama paberiga, kaela peal, haigel kohal, hoida.
Ja ma olla saanud sellest haigusest lahti.
Olgu siinjuures mainitud, et see paber, millele rasv määriti, ei olnud harilik paber.
Tsaari valitsuse ajal oli Venemaal müügil suur tükk koonuse kujulist tükisuhkrut. See oli pakitud sinise jõupaberi sisse. Vaat selle paberi peale posija rasva määriski.
Märge: Võib olla see suhkrut ümbritsev paber ravitoimet omaski?!

RKM II 439, 573 (2) < Vastseliina khk., Orava v., Rõssa k. - Venno Loosaar < Eevald Järg, s. 1907 < emalt (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Ka kupupanijaid ja aadrilaskjaid leidus, mu lapsepõlves, Orava kandis. Vanaisa olla tihtipeale endale neil lasknud kuppu panna. Mis haiguse puhul, seda ma enam ei mäleta. ta ütles, et sellest olla abi saanud.

RKM II 439, 573 (3) < Vastseliina khk., Orava v., Rõssa k. - Venno Loosaar < Eevald Järg, s. 1907 < emalt (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Kaardipanijaid (ennustajaid) oli siin ümbruses veel hilja aegu.
Vanasti, varguse puhul, pöörati eeskätt kaardimoodi poole, kes juhatas varga-jäljed kätte.

*RKM I 23, 200 (5) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Ain Raal < Helmi Oha, s. 1898 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Päävaluga haks mul niisugune asi: ma puhastasin just aknaid ja tuul tõmbas läbi ja tuli mul vääga suur päävalu. Ja keegi oli siis minu venna puul ja ütles, et ole, mine keskuse juure, et Liisi juure. Et Liisi teab vääga, võtab ne päävalu sul ära - Liisil on sellise sõna. Ja mina siis läksin ka sinna ja see Liisi siis hakas ravima ja võttis mul see päävalu kohe tagasi. Noh puhkus sinna pääle ja vedas sõrmõga seda pääd mööda ja sobis ka tasakesi, aga mis asja ta sis sääl... rääkis ka mida - seda ma ei tea. Jah. Ainult puhkumine, puhkus ja sõrmõga ikka vedas seda pääd pide ja päävalu läks mul kohe üle.
Märkusi ravitsejast: Liisi Saarniit elas Orava keskuse juures. Suri ca 1970. Tal olid valu võtmise sõnad, millised sai kelleltki maksu eest. Enda ütlemist mööda võivat ta ka hambavalu kaotada. Eelnenu jutustajale ta neid ei õpetanud, kuna siis pidi ta ise nende sõnadega ravimise võimu kaotama. Teadaoleavtel andmetel arstis ainult valu.

*RKM I 23, 258/60 (1) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 < vanaisalt, s. 1855 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Tartu TA Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnale.
Vastavalt Teie üleskutsele „oodatakse rahva pärimuste üleskirjutusi“ (Maaleht 10. 1990. 8. märts) võin pajatada kunagisest siinsest ettekuulutajast Kordöst, millest jutustas mulle vanaisa minu lapsepõlves. Ma olen nüüd 83. aastane. Mu vanaisa oli sündinud 1855. a. Ta pajatas: Kui ta oli veel posike, elas Võrumaal, Orava vallas, Virra külas Kordö nimeline mees, kel pidi olema piibel Seitsme Moosese raamatuga.
Praegustes Piiblites on vaid 5 Moosese raamatut. Need viimased (6 ja 7) Moosese raamatud pidid sisaldama nõidusi. Seda raamatut Kordö kellelegi ei usaldanud välja anda - isegi vist mitte näidata. Ka varjas seda oma abikaasa eest. Kordö olla teinud nii nõidumisi, kui ka prohvetlikke ettekuulutusi.

*RKM I 23, 262 (5) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 < vanaisalt, s. 1855 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Saatsin Teile 15. märtsil 1990. a. siinsest, möödunud sajandil elanud, prohvetlikult ettekuulutajast Kordöst etekuulutusi.
Nüüd kuulsin veel ühelt vanemalt inimeselt, et ta oli öelnud ka: „Tuleb aeg, mil siinne rahvas saab kõik ühest ahjust leiba sööma!“
Tol ajal küpsetati leib maal igas majapidamises oma ahjus. Alles nõukogude korra ajal tuli maal ostuleivale üle minna.

*RKM I 23, 262/8 (6) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 < vanaisalt, s. 1855 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Alljärgnevalt Eesti Vabariigi lõpuaastail Tallinnas elunenud Karl Roitsist.
Tallinna turulistele polnud tundmatu nõndanimetatud „Auru jutlustaja“, kes juba aastapäevad liikus turuliste keskel ja kuulutas pastorlikul häälel peatset lõppu. „Häda, häda! langenud on suur linn „Babilon!“ Nii algas Reits oma väsimatut kõnet. Sellest monoloogist saigi jutlustaja oma nime. Nii tundsid seda meest enamjagu Tallinna turulisi.
Umbes 50 aastane mees, korralikult riietatud, juuksed hoolikalt kammitud, müts näpus jalutab kuhugi igavikku suunatud pilguga ja prohvetliku ilmega, argipäeviti turul, pühapäeviti laadaplatsil ja kuulutab inimestele meeleparandamise ja patust pööramise vajadust.
Viimasel ajal oli Reitsile tehtud korduvalt protokolle, milles süüdistati teda loata koosolekute pidamises avalikus paigas ja liiklemise takistamises. See aga meest ei parandanud. Kuu aja jooksul oli Reits istunud linna arestimajas 12 ½ ööd-päeva. Vabanedes säält oli Reits taas turul evankeeliumi kuulutamas. Karistus järgnes karistusele. Ta oli 13 korral arreteeritud.
Kord päris vanglaülem Reitsilt. „Miks sa kõneled tänavatel, kui see on keelatud?“ Vastus: „Ristitud paganate pärast!“ Küsimus: „kes need on?“ „Sina oled üks neist!“
Prohvetiga käituti halvasti. Mitmel korral npeldati kumminuiaga. Turunaised loopisid mädanenud kurkidega... Vaatamata sellele oli prohveti huulil sõnum Sõda tuleb!
Nähes mehe julgemeelsust, muutusid võimumehed hiljem prohveti vastu leebemaks. Üks neist läks prohveti kõrvale ja ütlen sõbralikult: „Kui tahad oma läkitust rahvale avalikus kohas kuulutada, siis ära seisa, vaid liigu edasi aeglaselt ja kõnele. Siis ei teki rahva kogunemisi ja võimudel pole alust sind kimbutada.“
Prohvet hakkaski edaspidi talitama selle õpetuse järele.
Reits ei pannud tähelegi, kui mõni paganlik turuemand teda mädanenud kartuli või õunaga viskas. Ta kõrvad olid lukus kõigile sajatajatele ja mõnitustele.
Kord viskas üks turunaine Reitsi roiskunud kurgiga. Reits ütles rahulikult naisele: „Sa viskasid mind kui inimest, kuid tea - sa viskasid Jumala prohvetit!“ Hiljem hakkas selle naise käsi kuivama. Ta elas Mõigus. See naine rääkis ise sellest: „Mu parem käsi kuivetud ja on võimetu. See on mulle Jumala karistus, et mõnitasin Ta prohvetiti!“
Üks tooremaid inimesi turul oli keegi Koort. Koort jõi parajasti turul kohvi, kui temast möödus Reits. Inetute sõnade saatel viskas Koort Reitsile kohvi näkku. Prohvet pühkis vaikselt oma näo puhtaks ja lahkus sealt. Koort aga kaotas hiljem mõistuse. Ta viidi vaimughaiglasse, kus ta suri.
Lihamüüjatel oli kombeks Reitsi kontidega pilduda. Ühel taolisel hetkel ütles prohvet pildujaile. „Praegu on teil konte pildumiseks, aga varsti jooksete üksteise võidu kontide järele ja seisate järjekorras!“ Ka see ennustus täitus.
Tallinna turuplatsi kohta (see asus vanasti Estonia teatri kõrval) ennustas Reits. „Varsti ei saa siin turul kolme aasta vältel tuvi oma nokaga ivakeistki maitsema!“ See ennustus läks Saksa okupatsiooni ajal täide.
Veel lausus ta. „Turg, kus praegu seisame, muudetakse kauniks. Siin õitsevad lilled ja siia isutatakse 25 aasta vanuseid puid.“ Ja praegu kannab endine turg prohveti lläbi ennustatud ilmet. Turu kivist sillutis kaevati üles. Rajati haljasalad lilleklompidega. Kohale toodi täpselt 25-e aastaseid puid, millised palistavad praegu Pärnu maanteepoolset äärt.
Prohvet sai käsu Jumalalt minna kõnelema riigivanema K. Pätsuga. See toimus kolmel korral.
Ühel külastusajal lubas riigiisa prohvetile eluaegse pensioni, kui ta loobuks oma ringiliikumisest ja rahva hirmutamisest. Prohvet vastas: „Teie võimuses pole seda lubada, kuna Teie omagi pension pole kindlustatud!“
Päts ehitas enesele hinnalist hauakambrit, mis paiknes Metsakalmistul, tema talu lähedal. Reits ütles Pätsile: „Teie ehitate küll endale hauakambri, aga Teie luud sinna puhkama ei saa!“ Riigivanem kuulanud rahulikult prohveti jutu ära, asetanud käe prohveti õlale ja lausunud: „Kuule mees, sa oled nälja tõttu lolliks läinud - mine kööki ja lase naistel enesele süüa anda!“
Ka kindral Laidoneri noomis prohvet mitmel korral. Viimane aga käitus prohvetiga toorelt - ei vaevunud temaga vestlema, vaid laskis iga kord Reitsi vahistada ja kord isegi kumminuuti anda.
Ühele noorele baleriinile ennustas prohvet, et see saab käima kaltsudes.
Hiljem küüditatuna mõtles naine selle ennustuse üle sügavalt järele...
Reitsi kutsumisel kirjutabki usklik Joh. Laks.
Usklik Johanna Kerge kirjutab:
„Mäletan kui Reits Tallinna turul ennustas raskeid katsumusaega meie linnale ja kodumaale. Rahvas aga naeris ja pilkas Reitsi seismas 1905. a. ohvrite mälestusmärgi juures.
Ta kuulutas suurt häda ja viletsust ning väljarändamist, mis meie rahvale pidi osaks saama.
Reitsilt küsiti. „Missugune see häda siis on ja kust see tuleb?“ Reits vastas: „See häda tuleb Idast!“
„Mis selle häda nimi on?“ „Selle häda nimi on Metsaline!“
Millest seda häda võib ära tunda?“ „See kannab metsalise märki!“
„Mida see metsaline teha võtab?“ Reits vastas: „See metsaline saadab korda hirmsaid tegusid; toob väga palju pisaraid ja häda. See metsaline jääb lühikeseks ajaks, siis tuleb teine metsaline, kes sünnitab samuti palju pisaraid ja leina ning saadab korda õudseid asju.
Kui siis kaks ja pool aega on möödunud, tuleb tagasi esimene metsaline, tehes veel hirmsamaid tegusid: suured rahvahulgad põgenevad - on ahastust ja valu, palju pisaraid ja kannatusi!“
Selle kuulutuse peale lõi keegi noormees Reitsi vastu suud. Reits ütles noormehele: „Ka sina saad seda häda tunda!“
Kuulsin igasugust pilget ja naeru Reitsi arvel. Aga Reits tõstis oma käed taeva poole ja lausus: „Kui teie meelt ei paranda, ega pöördu Jumala poole, siis saate näha Tallinnat küünlana põlemas! Teie hirmsad teod on tõusnud Jumala ette!“ Siis tuli politseinik ja viis Reitsi kaasa.
Reits ütles politseinikule: „Teie võite mind viia ja ka tappa, aga seda mundrit Teie kaua enam ei kanna!“
Veel lisas Reits, et paljudel inimestel saab olema väga hea elu. Need juubeldavad maailma lõbudes, ega tea mida oma lõbudes ära teha. Aga see hea aeg ei kesta neil kaua, vaid võetakse peatselt ära.
Karl Reits mõrvati venelaste röövsalkade poolt 7. juulil 1941. a. Otsa talu kartulipõllul, mis asus elumajast eemal. Otsa talu asus Siimuste külas, Kuriste vallas, Jõgeva maakonnas.
Karl Reitsi rõivaste taskust leiti pärast ta surma kellegi sõbrale saatmata jäänud kiri: „Ma tahan sulle teada anda minda kõik Jehova Jumal mulle on teada andnud Eesti Vabariigi kohta: See ilus vabariik, mille Jumal andis eesti rahvale, võetakse rahvalt ära sellepärast, et rahvas ja tema juhid on unustanud oma Jumala.
Riigijuht annab riigi vabatahtlikult ära. Mis tarkus võibki olla juhil, kel pole Jumalat! Juhte haarab suur ahastus. Nad viiakse vangi ning rahvas sattub ikke alla - saades tunda nälga, janu, viletsust ja kannatusi.
Tuli langeb liinutiivul ta linnade peale ja inimestel pole seal olemist. Paljude maade linnad hävitatakse ja mitmed rahvad sattuvad viletsusse.
Eesti rahvas paisatakse laiali, kuni ta ära kaotatakse.
Ma kuulsinvalju häält hüüvat paremalt poolt taevast: „Paluge Jehova Jumalat, kes on loonud taeva, maa ja veeallikad!“ Sellega lõppes ilmutus. Karl Reits (allkiri)

*RKM I 23, 269 (7) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 < vanaisalt, s. 1855 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
TA Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnale.
Eevald Järgilt, Põlva maak., Orava sidejs, 19. okt. 1990 a.
Kirjaga 15. märtsist s.a. saatsin teile siinmail elunenud Kordö ettekuulutusi, millised kõik olid täide läinud.Avaldamata jäi mul sääljuures veel üks ta ettekuulutus, mis täide minemata.
Kuna viimase aja sündmused Nõukogude Liidus on võtnud kursi ka selle ennustuse täideminemise suunas, siis avaldan ka selle.
Kordö ütles: „Venemaa näeb oma riigipiirid Moskvast ära!“
Märge: Tol ajal kuulus Tsaari-Venemaa alla, peale Baltikumi, ka veel Poolamaa. Nüüd on Poolamaa Venemaa alt juba vabanenud ning Baltikum ning palju teisigi maid on seda taotlemas.

RKM II 439, 544/51 < Vastseliina khk.,Orava v., Vivva k. - Venno Loosaar < Evald Loosaar, s. 1910 (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Vana Kordost
Tik talu koplis elas 19. saj., see oli vist esimesel poolel keegi omapärane vanamees keda külarahvas kutsus ja teadis vana Kordo nime all. Tal oli nõia või selgeltnägija-ennustaja kuulsus. Rahvapärimusse on jäänud temast palju ütlemisi-ennustusi ja müstilisi legende. Toon siin mõned, mis on enam-vähem teada Kordo ennustustest. vana Kordo oli ennustanud: Lapsukesed tuleb aeg, kui hakatakse üksteist nägemata linnast-linna kõnelema. Taeva all lendavad teraslinnud. Maa peal aga sõidavad ilma hobuseta vankrid. Raha saab niipalju olema nagu haava lehti. Lapsed mängivad nendega, neid pole kellelegi vaja. Tuli ja mõõk saab siit mitu korda üle käima.
Tartu-Petseri raudtee kohta ennustas ta samuti, et Vivva külast saab läbi minema raudruun.
Mõisnikude ja mõisate kohta ennustas ta samuti. Tuleb aeg, kus mõisnik põgeneb oma mõisast nagu koer oma sitta. Tema hooned jäävad tühjaks huntide ja karude jooksta. Igast mõisamaast ja metsatukast hakkab suitsu tõusma, kuid nendegi iga ei saa olema pikk. Eesti Vabariigi kohta ütles ta niipalju: et Eestimaa saab mõisnikudest vabaks ja iseseisvaks, kuid tema iga ei ole rohkem kui nooremehe iga so. 20 a. Siis pannakse punased või vasksed ahelad kaela, millest pole pääsu. Jätke leivad ahju ja põgenege ära. Inimesed jäävad maa külge nagu särgisiilu pidi kinni. Tuleb aeg, kus hakatakse ühest ahjust leiba sööma. Kirikud jäävad tühjaks ja usk võetakse inimestelt ära. Usuraamatud need jäävad teile passiks.
Siis ennustas ta veel väga kaugesse tulevikku, et vesi kaob ära. Vett ei saa mujalt, kui Irboska lättest. Piusa jõgi kuivab samuti ära. Vene riik aga jäävat nii väikeseks, et valitseja näeb oma asukohast riigi piiri ära. Hakatakse tuliste vankritega taeva sõitma ja maa peal saab olema tark, kuid kuri rahvas.
Tema nõia või müstilisest tegevusest on jäänud rahvapärimusse ka mõned lood. Kord läks naine tema keelust hoolimata Marga koolimaija minema, kuid eksis oma kopli äärde võssa ära ja ei saanudki sellest võsast välja. Alles lõuna ajal hoikas Kordo, et Mari tule ära kodu, lehm tahab lüpsta. Siis alles pääses Mari nõidusest lahti ja leidis kodutee.
Samalaadne lugu juhtus ka mõisa kupjaga. Kordo oli metsas oli oma paarilisega puid lõikamas. Kubjas tuli metsa ja ei olnud rahul puuriitadega, mida Kordo oli üles ladunud. Kubjas lükkas mitu riita ümber ja käskis paremini laduda. “Hüva poeg, sa täna õhta kodu ei lähe” ütles Kordo tasa endale. Ja tõesti Kubjas ei saanud kodu. Ta eksis tihedasse võssa ära. Rähmles kogu öö võsa mööda. Rebis omad riided okstega lõhki ja alles hommikul kui valgeks läks ning ta oli väsimusest nõrkemas pääsesid tal nagu silmad lahti ja siis ta nägi, et oli oma kodu lähedal võsas ekselnud.
Kord oli keegi poisikene narrinud Kordot, et auh-auh Kirde-Korde vana torde. “No noh, poeg, sa hakkadki varsti haukuma ja päris sopas sumama” oli vastanud Kordo. Ja tõesti mõne aja pärast jäigi poisike rumalaks ning hakkas koera moodi haukuma ja paris sopas jooksma. Seda poissi nägi minu vanaemagi kui poiss oli juba vanamees. Ta oli täitsa hull ja teda kutsuti Raha Peedi Orava külast.
Kordo oli lugenud mingit raamatut, inimesed kutsusid seda mustaks piibliks. Kord oli ta seda lugenud ja jätnud raamatu lahti, ise aga läinud sauna ja öelnud naisele, ära sa seda raamatut puutu ega teist lehte keera. Naine aga mõelnud, mis sellest ikka tulla võib, kui ma raamatul teise lehe keeran, ega vanamees seda ei tea. Ja ta keeraski raamatul teise lehe, kuid nüüd oli tare musti mehi täis tulnud. Kordo aga, kes oli Juhan Hirvega saunas ütles äkki. Tares on midagi halvasti. Ruttu pani riidesse, läks tare juurde ja keeras ruttu lehe tagasi. Kohe olid ka mustad mehed kadunud. Naist aga tõreles, et tema käsust üle astus. Need mehed oleks võinud sinu ära kägistada.
Kord tuli Kordo Juhan Hirve juurde ja küsis, sul peremees olid sõnnikuveo talgud, vast jäi sul natuke viina üle. Anna mulle üks naps. Hirvel muidugi oli viina ja andis Kordole priske napsi viina. Kordo jõi selle ära ja siis koputas oma kõhule: “Madu ära tee liiga.” Hirv imestas ja kordo kutsus ta kõrvale.
Kükitas maha ning siis nägi Hirv, kuidas suur rästik tal tagant välja tuli ning minema läks. Hirv hüüdis Kordole, et tapa madu ära, kuid Kordo vastas, et las läheb, ära teda puutu. Seda lugu oli Hirv tihti rääkinud ja seda rääkis ka minu ema Leena Lepikov, kellele Juhan Hirv oli vanaisa, Kordo aga oli rääkinud, et tema oli metsaääres mättal maganud ja näinud und, et oli pika sõõmu külma vett joonud. Siis oligi vist madu ta sisse roomanud.
Kordo oli kaks korda surnud. Kui ta oli pestud ja lautsile pandud ning valvaja rahvas ta juures laulsid hakkanud Kordo äkki suurt varvast liigutama ja peagi ka üles istunud, öeldes ehmunud valve rahvale: “ärge kartke, ma magasin pikka und. Reisisin väga kaugele, nägin palju, kuid mul keelati sellest mitte kellelegi rääkida.”
Kordo elas peale selle veel 5 aastat ja jäi täitsa pimedaks, kuid liikus igal pool nagu nägija inimene. Kui tema käest küsiti, et kuidas sa pime inimene näed nii hästi käia, siis vastas ta, et temal käivat viies number ees, mis juhatab tema liikumist. Need viis aastat, mis ta peale surma elas, ei tegelenud ta enam nõidumise ega ennustamisega. Peaaegu kogu aja palvetas. Ei söönud peale mõne klaasi piima ja tüki leiva midagi. Kordo suri 1860. a. paiku. Kuhu jäi tema must raamat ja kepp ei teata.

ERA II 160, 205 (29) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Nõia' nõidsõva pulma aigu inemise soendis. Sõs ku inemise käest süvvä sai, sõs sai jäl' inemises tagasi. A kuis nõia' pulmõ saiva'? Lätsivä. Kuis kõik joodiku pulma saava'.

ERA II 247, 195 (11) < Vastseliina khk., Orava v. - Õie Hallapuu, Hanikase algkooli õpilane < Jüri Paerend, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kordo mõisas tööl.
Kordo oli ka mõisas tööl. Mehed hakkasid suitsu tegema ning Kordo ka. Kubjas märkas mehi laisklevat ning kaebas mõisnikule. Mõisnik määras igale laisklejale 35 vitsahoopi. Mehed pidid talli minema ja karistust ootama. Jassa-Juko hakkas armu paluma mõisnikult: "Kullä wonnikõnõ, aus herräkene, anna armu mullõ Jassa-Jukolõ." Mõisnik vihastas, et Jassa-Juko ei ütelnud ta õiged nime välja ja käskis Jassa-Jukolõ anda 40 vitsahoopi. Kordo võttis püksid jalast, nii oli mõisates komme ja ootas järge. Kui temale jõudis järg, ütles ta: "Sööge näläse mu liha ja veri." Kubjas ehmus ning jäetigi Kordo peksmata, sest nad kartsid teda Seitsme-Moosese raamatu pärast.

ERA II 247, 243 (12) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Ütel pühäpääväl tahtsõ Kordi naane Liise minnä Marga palvõmaia jumalateenistüsele. Koto lännü naasel pallo aigu taltusõga ar, nii et inäp es jõudnus algusõlõ. Naane õks olõs jätnü ja lännü minemä. Kordo ütelnü viil tarõlävepäält, et ar mingu, ku läät, kül näed, mis sis saat. Naane õks es kullõ ja läts minemä. Üle suu minnen essünü är. Käünü õks suudpite, kuid es sa kodo, es koolimaija. Ku jutusõaig joba müüdä ol ja tõõsõ kodo tulli, hõiganu Kordo tarõlävepäält: "Ull tul sakka suust ar kodo." Sis saanu naane arvu, kos oll. Ja läks kodo.

ERA II 247, 246 (16) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kord läinud Kordi teed mööda. Poisikesed nimega Muna Pets ja Suure Jaani Jassä hakanud Kordit puuplokkide ja kivikestega pilduma. Kordi keeranud end ümber ja ütelnud poistele: "Ah te orava pojad!" Selle pääle läinud ta edasi. Pärast hakanudki poisikesed puude ja aedade otsa ronima, nii et ei läbenud kodu söömagi tulla. Seda viga märganud poisikeste vanemad ja läinud Kordi´lt andeks paluma. Kordi ütelnud, et mingu koju, kül poisid jätavad ronimise, kuid õiget mõistust ei saa neil olema.

ERA II 247, 247 (17) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Korra tahtnud mõisahärra kaht viinaköögi poissi sõjaväkke anda. Poisid saanud kutse mõisasse ilmuda. Poisid aga pistsid läbi viinaköögi akna paljajalu läbi lume Kordi poole põgenema. Seletanud Kordile asja ära ja see käskinud neid pingi pääle istuda. Jälgimööda läksid tagaajajad Kordi poole. Otsinud maja läbi, kobanud pingid ja pingi alused, kuid pole leidnud kedagi. Poisid aga istusid rahulikult pingil.

ERA II 247, 247/8 (18) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kordi ennustanud ka tulevikku ette. Et kord saab aeg tulema, kui ametmehi on kui aiateibaid, aga õigust ei saa ilmas olema. Ja raha saab olema nagu lehti puil. Kuid ta ei maksa midagi, tal ei ole väärtust. Tuleb aeg suurte sõdadega ja rahvas saab ära hävitatud. Et Riiast Pihkvani ei kuule kukelaulu ega koera haukumist. Inimesed, kes üle jäävad, saavat otsima teiste inimeste jälgi, kuid nad ei leia. Sel ajal veel Eestimaal raudteid ei olnud. Tema ennustanud, et raudteid saab olema, kuid kui raudteed on ehitatud ja hakatakse katuseid pääle ehitama. See töö jääb pooleli ja siis tuleb maailma lõpp.

ERA II 247, 248 (19) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Rahvasuu räägib Kordi surmast. Tema läinud kord üle põllu, kukkunud põllupeenrale maha ja olnud ära surnud. Naine otsinud ja leidnud surnukeha üles, mis oli hakanud juba kõdunema. Naine viinud kodu ja pannud laudsile. Siis tõusnud ta istukile ja ütelnud naisele: "Ära karda, ma käisin teises ilmas. Väravad olid kõik kinni ja mind ei lastud veel sisse. Öeldi, et hädaorus on veel palju nutu ja hulumist." Pääle selle elanud ta veel mõne aja, siis surnud tõelikult.