Vastseliina pärimus

Loodus ja metsloomad

E 55471 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vastseliina kihelkonna kloostrid
"Kodumaa... kloostrid" lugedes tuli mulle meelde vanarahvajutud, ka meie poolsetest kloostritest ja nende asemetest. Teatan, mis kuulnud olen.
1. Misso vallas Hino järve ligidal olnud vanasti üks katuligi kirik, mõni lisab kogunist juure: kiriku juures olnud ka klooster, kus mungad ja nonnid sees elavad. Hino järv on 3 versta pikk, ligi 2 versta paiguti lai, aga väga kalarikas. Mungad olnud suured kalurid, kellest nad ja nonnid elanudki.
Kiriku ega kloostri ehituse aega ei teata. Varemeteks olla ta langenud vanade sõdade ajal. Kirikukell aga on järve põhjas, kus ta paha ilmade ettekuulutust teeb - ulub.

ERA II 244, 576/7 (6) < Vastseliina khk., Lasva v., Noodasküla k., Hinda t. - Elli Truup, Võru linna algkooli õpilane < Gustav Raudvassar, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukoha lähedal kasvab üks väga vana mänd. Ta kannab Toburna männa nime. Oma kõrge vanaduse või kes teab mispärast on temast muinasjutt, mis räägib järgmist:
Jaanipäevaööl täiskuuga, kui on kuuvalge, täpselt kell 12 minna männa alla ja mõõta seitse sõduri sinelitäit kuuvarjuga ühes põhjapoole. Sealt kaevades tuleb välja rahakatel. Andmeid pärisin ka ühe kõige vanema Noodasküla elaniku Mari Virma käest, kes on vana 94 a. Ta jutustas: Üks rikas taluomanik ütelnud vaesele: "Mine õige kaeva välja see rahapott." Teine vastanud: "Olen oma elupäevad veetnud tematagi, siis ka lõpetan nad vaesuses."

ERA II 244, 577/8 (7) < Vastseliina khk., Lasva v., Noodasküla k., Hinda t. - Elli Truup, Võru linna algkooli õpilane < Gustav Raudvassar, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Kodukoha lähedal asub üks mägi, mille nimi on Ristipedajamägi. Sinna on maetud inimesi. Õiget vastust ei tea keegi anda, kas ta kord omal ajal oli küla kalmistu või on maetud sinna sõjaaegseid langenuid. Pindalalt ei ole ta kuigi suur, kuid ta pind on täiesti puutumata. Suvelõuna ajal käivad noored sinna mängima, laulma jne. Ristipedaja mäe üks külg on väga kalla. Vihm on välja uhtnud puutükke, pealuid, mida võib selgesti tunda, siis veel muid luukilde, millele aga külarahvas pole pööranud suuremat tähelepanu.

RKM II 364, 176 (1) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Lepakoorest tehti, nimetati piibariks. Otsas oli kahekorra kasetoht, see andis heli.

RKM II 364, 177 (3) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Üteldi, et ollõv lipuga huss ollu, hussikuningas. Tuu teke hinnäst nagu rõngas, veerdu järele.

RKM II 364, 177 (4) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuulamise aigu, kui tuult es ole, sis ise vilistiva säälsama värahti pääl.

ALS 2, 231 < Võru l. < Vastseliina khk. ja v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929) Sisestas Elina Müürsepp 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui loom on ära kaetud ehk nõiutud või täides - siis loe looma peale järgmisi sõnu:
“Istus vana-vanamees,
suure metsa veeres,
käes kolm-üheksa raudkeppi,
ja lõi, ja lõi suure vana puu külge,
suure haha kivi külge,
kõik hädad ja haigused
ja nõidused ja kaetused,
igavesest ajast. Aamen.”
Siis loe issameiet, löö risti ette ja ütle Meie Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Loe neid sõnu kolm korda.

ALS 2, 242 < Võru l. vanadekodu < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Looma köha (tiisikus) vastu aitab järgmine keedis: võta kadajat, palotakjas, katuse sammal, ütse lille häirme, haisvad vaiku, korecevki, mirti, viroks, kampfer, aloe (sagur) ja keeda seda umukses ning lisa juurde sama palju soolvett (NB! lihasoolvett). Sellest joogist võib anda hobusele pool kuni üks klaasitäis. Peale rohu andmist peab kinni kaetama hobust.

ALS 2, 267 < Võru l. vanadekodu < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008, redigeeris Mare Kõiva 2009
Hää haavarohi on pedajakannu tõrv.

ALS 2, 273 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2005, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Eva-Kait Kärblane 2006 [lend]
Kui lendva tuleb ja et ära võtta suurt häda, anna loomale võid, piima ja ussiviina, segatult kõik hästi läbi.

E 1622 (1) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas Viire Villandi 2003, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Tähendused põllumehel/
Hakkavad haavapuud ladvast õitsma, on hiline kaeraküli parem, hakkavad aga alumised oksad, siis varane.

E 1622 (2) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas
2003, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003 [ns/uss]
Pitka ussi (siugu) välja kutsu, kus nähtud
Võta üks kepp ja tõmba sel kohal, kuhu pitk uss kadus, ja pööra kolm korda ümberringi ja tee senna kohta, kus ta oli, kepiga maa peale rist, üteldes: "Et sa jälle sinna tuled, kus sa olid!" Siis saavat pitk uss tõesti välja tulema.

E 17633 (6) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kui keski tahap, et tema kari? suvel üttegi vika ei pea ??? see mingu jüripäeva ööl küla ligi olevahe nõgla puuhe, olgu see nuur? Vai pettaij, müügigi ja mõõgigu sääl kõik öö, kui lehm ja lammas, siis saap see temale kõrda minema.

E 17634 (18) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Taivaminemisepüha (ristipäiv) om nii püha, et sel päeval puud väidsega lõigaten veri välja puu seest tulep.

E 17634 (24) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kui edimält karja mõtsa ajat, sis anna karjusele üts urbe oss kätte, mida see karjaga mõtsa minnen sipelgapesa poolt tsuskama, siis ei tule karjale üttegi õnnetust.

E 29213 < Viljandi < Vastseliina khk. - Anton Suurkask (1896) Sisestas Pille Parder 2004
Kalme pedajas.
Vastseliina kihelk. Loosi vallas tabina külas Leba(?) talu põõlus kõrge oru kalda pääl kasvab üks suur mänd, mida rahvas Kalme pedajaks kutsuvad. Vana rahvas räägib, et sääl olla vanal ajal ka kirik olnud, mille vundamendi müirid veel hilja aja eest põllus näha olnud telliskivi prügi ja lubja raasukesid olla veel praegugi sääl näha. Selle suure männa ümbert tulla ühte tihti palju surnupealuid jne. välja. Kui kirik ära lõhutud, siis veerenud kell tornist küla all olevasse mäda järve, kus ta praegugi veel olevat ja siis hungavat, kui halbu ilme tuleb.

E 45422/3 (3) < Vasteseliina khk. - Gustav Sander (1905). - AT 293 B* - 8 t.
277. Tamm ja puravik
Suure kuusemetsa sees kõrgema koha peal kasvas suur ja vana tamm, mis oma tugevad oksad igale poole laiali ajas. Tamme alt ilmus ühel päeval puraviku nina üles ja hakkas tugeva häälega kõnelema:
"Tagane, tamm, las ma laiutan!"
Uhke tamm naeris puraviku suurustamise üle. Aga puravik kasvas mõne päevaga nii suureks ja lihavaks nagu kõige suurema mehe kaapkübar.
Nii seisis ta suurustades paar nädalat ja siis kukkus oma jämeda juure otsast maha.
Tamm küsis:
"No sõber, miks nii?"
Puravik kostis:
"Ah, küllüle võrksamb mies. Kavvas ma tah üte jala pääl saisa!" (Eks pikali (küljeli) ole mees ärksam. Kui kaua ma siin ikka ühe jala peal seisan.)

E 46350 (1) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1908)
MITTE=VÕ.
Mõherrale toodi teadus: mõrehed põ, ükõviljaküü. Herral kütarvis ei olnudgi, kes põpani, sest kange pikne käraksudes, nii et kõmõsuured hooned vä.
Uhke herra tuli ise ka vä, seisis trepi peal, närusikaga musta pilvede poole ja kü: "Üminul, mis ma sulle volkut olen?"
Sealsamas käkange pikse hoop, mis tore herra häätrehvas, ja kõpõpani. Terve mõlaenetas tulemeres, kellest uhket isikut vaevalt eluga väpeasesivad.

E 54627 (10) < ? - M. J. Eisen (?) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Vastseliina kirikumäel enne kirik; kellad järve. Kirik sõjas hävitatud.

E 57451 (13) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Ehitab keegi uut maja, ei tohi maja palgide seas ühtegi sarnast palki olla, kellel oks ladva poold tüve poole kasvab. Selle palgi läbi tuleb majale “tulepatt”: tulekahju. Oma süüd, kui selle eest ei hoia.

E 57455/6 (26) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917)
On siiski kellelgi prussakate ja ritsikatega tegemist, võidakse neist järgmistel tingimistel lahti saada: Nimelt ritsikatest; neid aetakse õitsi, Kolmel neljapäeva õhtul istub keegi naesterahvas ahju luua selga, katsi=ratsu, sõidab kolm korda ümber maja, jääb lahtise paja, ehk avatud akna alla seisma, ja küsib sees olejatelt "Kas ritskad kodus?" Seest vastatakse: "Kodus." Sõitja lööb ahju luuale käes oleva kepikesega "külge mööda" (nagu hobusele) ja ütleb: "Siis ajage nad õitsi!" Kui ta kolmandal neljapäeva õhtul viimist korda sõidab ja ritsikaid õitsi käseb ajada, algab nende väljasõit suure hurinaga peale - nad on viimseni majast kadunud.

E 57533/6 (13) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1918) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Ohvri kohad.
Neid on üle Setumaa palju olemas, kellest ma siin mõnda tähtsamat kohta nimetan.
Esiteks tähendan, et Satserina, ehk nagu Setud ütlevad: “Rüdi kerigu man” on üks suur, umbes kahe puuda raskune ristiga kivi. On kellegil midagi viga, kas käsis või jalgades, siis võtab ta selle ristiga kivi ühe käe otsam ja viib (kannab) kolm korda ümber kiriku. Olgu siis viga mis on, aga ta saab sellest lahti.
Sel imelisel ristimoodu kivil on see omandus olemas, et teda ümber kiriku kandes, haigele tervis tuleb. Kivile tulevat sealt see tervestegev vägi ja võim, et igal aastal, augusti kuu lõpul talle ohvrit tuuakse, see on: võid, kohupiima, sõira ja lamba liha kivise risti peale pandakse, keda sinna kogunud sandid endale pärivad. Nii on kivine rist Satserinas üks ohvrikoht, ja ühtlasi ka üks terveks tegemise paik vigalistele.
Teine ohvrikoht on Vastseliina kihelkonna ja Setumaa piiri peal, Meeksi oja ääres, “Miikse Jaani kivi” kuhu igal Jaanipäeva laupäeval juba väga palju Setukesi kokku voolab, mõned nendeest kivile ohvrid tooma, mõned jälle mõnestgi peast sunnitud abi otsima, kas Jaani kivi külge vajutamisest, ehk Jaani kivi all jooksvast ojakesest, kui tema sees supeldakse, mis ka püha Jaani kivi järele püha vesi olevat.
Kui keegi võõras Jaani kivile läheb, siis otsib ta silm seal asjata mõnda suuremat kivi. Vanal ajal - nii jutustavad vanad Setud - olnud Meeksi Jaani kivi suur, ilus kivi, pealt sile ja tasane. Püha ristja Jaan olevat seal kivi peal istnud ja tee väsimusest jalgu puhanud. Enne teele minekut olla ta ojakeses ka omi jalgu pesenud.
Meeksi mõisas olnud ligi kahesaja aasta eest üks tige ja kuri kerr, kes seda ei salinud, et Setu rahvas “Tema maa peale” (kivi tükid on tõeste Liivi maa poole peal) kokku tulevad. Ta lasknud kivi püssi rohtega ära lõhkuda, ja seda mõisa kivi lauda tegemise juures müüri sisse panda. Aga üles ehitatud laudas tahtsivad kõik kariloomad ära lõpeda, mis kõik sellest tuli, et ta püha Jaanikivi tükid looma lauda sisse laskis müürida. Ei saanud midagi muud, kui mõisa herr pidi Jaanikivi tükid lauda müüri seest välja võtma ja endise paiga peale, Meeksi oja äärde tagasi tassima. Siis jäänud loomade suremine maha.
Kui palju selles jutus tõtt on, ei tea ma mitte, kuid see on tõsi, et praegune Meeksi Jaani kivi muud ei ole kui viis või kuus, suuremat ja vähemat lõhutud kivi tükki, mille keskel üks suurem kivi tükk on. Selle peale pandakse igal Jaani ööl Setude poolt hulk kõige suguseid andeid: liha, võid, mett, keedetud kana mune, kohupiima ja mõnda muud toidu poolist, mis kõik santitele saab, keda seal Eestist kui Setumaalt hulgani koos on. Kivi ääri mööda on ka küünlekesed põlema pantud. Sandid laulavad seal juures ka kohalisi reegevärsisid.
Meeksi Jaani kivi on Setude seas kuulus koht, seisab suure au sees, kuhu paljud venelasedgi mitme saja versta tagant tulevat, et siia, oma tõutuse järgi “püha Jaani kivi pääle” oma ohvrit panda - mõned kaugemalt tulejat panevat ka raha - ehk seal all jooksvaks ojakeses oma vigast tervist suplemise läbi karastada. Olen mitut korda näinud, kuidas isegi mõned noored Setu naesterahvad ja neiud ojas endid pesivad, ehk alasti olekus suplesivad. Pärast annud nad oma vanad riided santidele, pannud uued selga - tervis olnudgi käes. Meeksi Jaani kivi peale pandakse ka see kohupiim ja võid, kui püha altari peale enne, - muidugi mõne nõuga ja pärast viiakse ta veel preestrile nagu palgaks, kes muidugi Tailovast igal Jaani ööl ja päeval Meeksi küla tsässonas Jumala teenistuse peab. - Nii võitleb siin valgus - õigem öölda: hämarus pimedusega.
Kolmas ohvri koht on Meesist üks ehk ligi kaks versta maad Petseri poole, Pelsi külas, mida Pelsi küla “Annekivi” kutsutakse. Sinna toovad Setud igal Jakobipäeval ohvriks lamba villu ja värskilt tapetult oina liha.
Ka seal on Jakobi ööl sarnane pidulik koos olek, kui Meeksi Jaani kivi juureski. Kuid see ei ole pooltgi nii kuulus kui viimane. Kivi ise endast ei ole kuigi suur, aga ta on pea aegu maa tasane kivi, enam pikk kui lai, sile kui söögi laud.
Seal peal olevat püha Maarja ema Anna istunud, selle pärast on ta püha Annekivi. See on enamiste vaeste ohvri=koht.
Annekivile ohvrid tuues usuvad ja loodavad Setu naesed et see nende lammastele, villa kui liha poolest õnne saab tooma. Üks asi on küll kindel, et seal olevat sandid igal Jakobi ööl hulga villu ja liha saavad, mis muidugi nende õnn on. - Ka Annekivi jaoks ehk auks on Pelsi küla juures tsässon olemas, kus kohaline preester igal Jakobi päeval (Setudel on siis Annepäev) ehk Annepäeval Jumala teenistust peab. Endise viletsa puutsässona asemele ehitati sinna mõne aasta eest uus kivine tsässon.
Nii palju nende ohvri kohtadest. Oh siis pean ma lõppuks kurbtusega kurtma: Setude seas, keda enam kui 20 tuhat hinge on olemas, on küll väga vähe neid, kes seda ühte suurt ja kallist ohvrikohta tundvad, mis Kolgata mäel seisab!!

E 39758/61 < Peterburi - neiu L. Tedder (1899) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Üks Jaani-kivi või pühakivi on olemas. See on Liivi ja Pihkva kubermangu piiri peal, selle maan-tee ligidal: mis Võro linnakesest, Pihkva linna käib, paarsada sammu tee äärest kõrvale. Seal seisavad lõhutud suure kivi tükkid väikese ojakese kalda peal; Liivi maa poole pealt seal kohal näitab ojakene kubermangude piiri.
Kivi hüitakse selleperast: Jaanikiviks seal olla ristja Jaan peal seisnud, tema jala jäljed olnud kivi sees, ennemalt kui kivi ühes tükkis on olnud; praegust ei ole seal ühtegi näha.
Kõrd olla Jaani-kivi, Vastseliina mõisa karja lauda või talli müüri sisse pruugitud; siis on ka kivi ära lõhutud. Aga ommete suurt kahju olla tema mõisa karja omanikule teind: kõik karjaloomad olnud üks teise järele ära kärvanud! Siis ei ole mõisa valitsus muud abi nõu leidnud: kui on seda püha-kivi, kes paha tegi lauda müüri seest välja lasknud kiskuda, ja oma paiga peale tagasi viia käskinud. Aga sellest ei räägi keski kas kivi lõhkujal ka miski viga on olnud, see on vist ilma kahjuta jäenud.
Nenda räägivad seal jaani-kivi ümbruses elajad rahvad setukesed, ja eestlased ka.
Tõisel pool oja jaani-kivi kohal on setu küla Meeksi, iga Jaanipäeval on küla püha, siis tuleb ligidalt, ja kaugelt rahvast kokko endid arstima jaani-kivi juure, kellel jalg on haige see vajutab kivi tükkiga jalga, ehk käsi haige siis jälle kätt; siis peab terveks saama, ja kellel muud haigused on, see läheb ojasse suplema. Jaani päeval on suur lootus et kohe haige terveks saab, kui aga arstitud saab. Ka muul ajal on seal kivi juures mõnikord, lapse tanu või särk näha; mis haiguse perast sinna viiakse, et siis terveks saab. Setukestele on küll jaani-kivi võim, ja vägi tugevam, kui eestlastele; - aga siski ei või üttelda et eestlased teda ka ei usu. Seal käib ka iga Jaanipäeva hommikul õigeusu preester Jumala teenistust pidamas kivi juures mina ei ole just sell ajal seal olnud mina ei või mitte üttelda mis põhjusel see käib; sellest ka minul luba ei ole rääkida.

E 70232 (6) < Vastseliina khk., Misso v. - Meeta Vungi, Petseri Ühisgümnaasiumi õpilane (1930) Sisestas Salle Kajak 2010
Kui noortest seltskond koos, siis tehakse nalja paarisaamisega. Keegi läheb ja haarab sületäie peenikesi puid ja toob nad kellelegi. Kui puud on paaris, siis see isik, kellele puud toodi abiellub tingimata järgmisel aastal. Kui puud ei ole paaris, siis see ei abiellu.

E 73274 (6) < Vastseliina khk. - E. Land (1931) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kell 12 tuuakse riidast puid. Kui juhtub sülle paarisarv halge, abiellub tooja järgmisel aastal.

E 74832 (1) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vastseliina al. - Erika Mattisson, 16 a., Võru Gümnaasiumi õpilane (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Vana aasta õhtul võetakse huupi puid sülle, kui puud on kõik paaris, siis saab puutooja sel aastal mehele, kui paaritud, siis veel mitte.

E II 38 (197) < Vastseliina khk. - M.J.Eisen (1925) Sisestas Pille Parder 2003
Kuusk on sellepärast liig okkaline, et Vanapagana pojad kuusele vanasti naelu sisse tagunud.
Vigalast kuuldud.

EKRK I 21, 425/7 (2) < Vastseliina khk., Misso v. - M. Sakkis < Regina Tarjan (1958) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Muistend Piusa jõe allikate tekkimisest.
Muistsel ajal oli selles kohas, kust Piusa saab alguse, õitsev küla. Küla elanikud elasid väga hästi. Nad harisid põlde, mis olid viljakandvad. Aedades õitsesid viljapuud, kaunid lilled ja laulsid linnud. Siis aga tabas seda ümbrust õnnetus. Vesi, mis seni niisutas põlde ja aedu, kadus ära. Kaevud olid tühjad. Rohi närtsis, linnud lendasid ära, loomad surid janu kätte. Ka inimesed kannatasid veepuuduse all. Küll kaevati igal pool uusi kaevusid, aga vett ei leitud. Ka üks habemik vanataat otsustas otsida vett. Ta kaevas sügava kaevu, kuid vett ei leidnud. Siis ta puhkas veidi ja tahtis auku kinni ajada. Augu äärel oli suur kivi. Et auku kiiremini täita, tõukas habemik taat kivi kaevatud auku. Vaevalt jõudis kivi puudutada augu põhja, kui august purskus välja tugev veesammas. Vesi niisutas põlde, aedu ja need hakkasid uuesti õitsema. Linnud tulid tagasi. Kogu küla kosus.
Allikast väljavoolav vesi rajus endale teed läbi külade, aasade ja metsade. Nii tekkis Piusa jõgi. Allikas purskab tänapäevani vett.

KKI 17, 356 < Vastseliina khk. - Richard Viidalepp (1951) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Talu nimi on pandud sellest, et siin on tõesti oja ots (algus), siinsamas maja lähedal pn oja algus: oja algab allikatest. Ojas olevat keegi kunagi tsukelnu ja terves saanu . Elamu lähedal põllul on vana sepikoja ase. Käin seda kohta vaatamaski. Nõgist mulda võis seal näha (oli parajasti küntud). Näidati suurt pedajat: “Suur pettäi”. Selle all olevat “matussõ vai valmo”.

KKI 17, 402 (19) < Vastseliina khk., Perametsa k. - Richard Viidalepp < Ferdi Kallas, u. 45 a. (1951) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Otra tahetakse siis külvata, kui männikasvud loogas on, et siis kasvavat odrale rasked pead. (See on umbes 9. külvinädalal.)

KKI 66, 60/1 (18) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Ütskõrd tuli tädi pühabäeväl meile ja ütli, et ta on ussi näinu. Ta ütli, et “ma pandsi ussi piiri.” Minä siis küsi, et kuis tuu piiripanek om. Tädi, et „Ma võtsi vitsakese ja kävi ussi ümber, kolm kõrda ümmer päikese.“ Sääl olid sanad ka olnu, et
Ehi, ehi, mõrsjakene,
homme tuleb peiukene,
toob sull lepätsit linikit,
pajutsit palmikit
ja kõotsit kõrvikit.
Ma kävi vaatamas, uss oligi teisel pääval viil siäl. Tädi ütli, et enne ei saa uss ärä minna, kui sõna ärä võtab. Või tuleb är tappa.

KKI 66, 62 (19) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010 [ns+]
Mul ol latsest piast sammaspool põse peal. Lätsime siis emägä Piiri Anna poole. Temä võtsi metalllaastukese, midägi oll sinnä piäle kirjutut, vajutas kolm kõrda liistuga. Siis andsi midägi piale määrida. Ja lätski sammaspool ärä.

RKM II 290, 399 (3) < Vastseliina khk., Ala-Hanikase k. - Lilia Briedis < Alfred Ojaperv, 66 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanasti oli joogivee saamine väga vilets. Ojast rahvas jõiva. Siin oli küla Ruvva lõpp. Terve küla võttis söögivett siit. 3-süllase lati ajasid põhja, siis es ulata veel põhja.

RKM II 290, 400 (5) < Vastseliina khk., Ala-Hanikase k. - Lilia Briedis < Alfred Ojaperv, 66 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Teises küla otsas oli üks vanamees, kes pani kadaka vitsa räästasse. Kui kuiv oli, siis oli ta lookas, kui läks niiskeks, siis vits ajas ennast sirgeks. Kui heinale käisime Piusa äärde, siis kui Hirmunõdsu maakividest truubil kivid olid märjad, siis oli vihm tulekul.

RKM II 290, 416 (7) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Talsipühi mõnikord tõin puid tuppa. Kui paari läks, sai mehele. Tõin kuke tuppa. Missuguse hunniku juurde läheb sööma, see läheb mehele. Hunnikud nimetasime ära. Kui tüdrukud olime, tegime. Vahel läks täide ka. Jõululaupäeva õhtul tehti. Esimese püha õhtul kuulati väljas, kos pool koer haugub, sinnapoole saab mehele, säältpoolt tuleb kavaler.

RKM II 290, 420 (19) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Minu mehe ema ravis lapsi siutõvest. Laps viiakse voodi peale. Puuõli peale loeti sõnu ja sellega tehti ristikesi jalatalla alla, peopesa pääle, otsa ette, rinna peale ja nii raviti lapsi.
Ussihammustust ravis ka. Selleks olid ka sõnad. Arvata, et ühed sõnad olid, millega ta ka lapsi ravis.

RKM II 364, 149 (6) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui lepal kevädel suure urva on, sis pidi vilja-aasta tulema.

RKM II 364, 150 (9) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Suurel reedel ei tohi puid lõhku, et vaikne päiv. Siis pidi kõva pikne ka saama suvel.

RKM II 364, 165 (3) < Vastseliina khk., Vastseliina as. - Kristi Salve < August Kaldamägi, 81 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbõpäiväl murti pajuurbi, toodi elumajja. Tõsõle kopsati kah, köüdeti kokku ja kopsati. Tütärlatse harilikult pagõsi, poisi tahtse kopsata.

RKM II 364, 169 (2) < Vastseliina khk., Tsiitre k. - Kristi Salve < Liiso Illak, 85 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vii vihma Vinnemaale,
too põuda siia maale.
Siinpool satas paljo vihma,
sääl ei sata sukuki.

RKM II 364, 202 (7) < Vastseliina khk., Möldri k. - Kristi Salve < Loreida Soodla, s. 1924 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kurgedele öeldi: „Kurekese handa, kurekese handa!“

RKM II 364, 203 (3) < Vastseliina khk., Soena k. < Vastseliina khk., Lepassaare k. - Kristi Salve < Lonni Trükin, s. 1903 (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbepäiva tuudi nuu paiuossa.

RKM II 364, 220 (12) < Vastseliina khk., Kapera k. - Kristi Salve < Hildegard Kõlli, 69 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbepäivä toodi urve sisse. Me teime niimoodi, et pandseme inne är, tuu, kes heräsi edimene üles, võtse tuu urbepuketi, and egäleütele urbega, et sis saa väega virga.

RKM II 364, 281 (1) < Vastseliina khk., Marga k. - Kristi Salve < Aino Sulg, 60 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tuu olli vast nii, et pehme aig om, kui om täiskuu, ja kõva, kui noorkuu. Lihasuitsutamine olli täiskuuga, sis ei lää halvas. Vana kuuga tulli viha tetä, ku noore kuuga, sis nakas sälg sügelema. Vana kuuga om pehmem pesemine.

RKM II 364, 285 (1) < Vastseliina khk., Kliima k. - Kristi Salve < Meta Sarapuu, 70 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mu imä arstis roosi. Ristikhaina, kaselehe ja sääl olli veel muud ka, pand patta, kiit. [Vt. RKM II 364, 285/6 (5)]

RKM II 364, 295 (2) < Vastseliina khk., Kliima k. < Setu, Pankjavitsa k. - Kristi Salve < Anna Viitkar, 75 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambapügamine oll toome häitsemise aigu, tõne kõrd oll lina katkmise aigu.

RKM II 364, 295 (3) < Vastseliina khk., Kliima k. < Setu, Pankjavitsa k. - Kristi Salve < Anna Viitkar, 75 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartohka istutamist iks kaeti, et vana kuuga, siss naka-ai latva kasvatama.

RKM II 364, 299 (7) < Vastseliina khk., Orava as. - Kristi Salve < Marie (Manni) Uiga, 89 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Urbõpäival latsele, kes laisk olli, perrä magama jäi, anti urbõga perst pite. Ole-ei määnestki ütelust sääl.

RKM II 364, 303 (1) < Vastseliina khk. - Kristi Salve < Liidia Klaas, 84 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Huiksime, et kui ilos ilm tulõ, siss mõts kajas vastu.

RKM II 364, 383 (10) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui hunt karja tull, sis karjatse täniti: „Tuuõi, tuuõi, tuuõi.“ Sis vikluga tulliva kodo poolt.

RKM II 364, 393/4 (1) < Vastseliina khk., Luhte k. - Kristi Salve < Lonni Soon, 78 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Karjas käiva, sis teiva piibarit. Lepast kooriti, sis keerati kokku. Keel leigati vällä. Kui poisi aiva tuu piibariga, sis kostse kaugele. Pille teiva ka lepast ja pajust. Puu kloppe vällä. Tuud teinu me ka, tütärlatse. Piibarit saa-as me tettä. Mõni tei mitme tsälguga ka tuu pilli, sis sai sõrmiga mängi.

RKM II 364, 406 (9) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mähja aig ei tohi puud puttu. Ku palki ka lõigata mähja aig, tuu lõhkes.

RKM II 364, 436 (3) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < August Papp, 72 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vilnit Elsa (lätlane) Griva külas osanud ussivalu vaigistada.

RKM II 364, 475 (19) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Meheima ütel vana-aasta: „Mine tuu puid, kaeme, kas saava paarih, sis saat mehele.“
Mi, noore, tõime kikka sisse. Õga nimelt pandi tsõõri hunik kesvä. Kelle huniku juurde lät's kikas kõge inne tsäünmä, tuu sai tollel aastal mehele. Viil ol'li korgi viskamine.

RKM II 369, 356 (41) < Maarja-Magdaleena khk., Igavere k., Roometi t. < Vastseliina khk., Misso k. - Mare Kõiva < Meeta Sõnnitsaar, s. 1921 (1983) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kevadel noore kuuga toomingate õitsemise ajal pügati lambaid. See on - kui välja pügatakse. Ja sügisel mardi ja kadri vahel vana kuuga kui sisse pügati.

RKM II 390, 122 (3a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kui rästik esimesel nägemisel minema lipsas, pandi ta piirdu. Kõnniti jalg jala kõrval umbes 2 meetrilise läbimõõduga ring kus arvati siug sees olevat. Nii nagu varju mõõtes lausuti sõnu „Siug ei astu üle aia sivvu pää jääs tsõõri sisse.“ Kolm korda korrati seda toimingut. Ja siis hakati seda tsõõri iga päev keskpäeval kontrollima kuni siug tabati.

RKM II 390, 122 (4a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Haavade jaoks keedeti rohi võrdsetes kogustes kuuse vaik, või, vaha, mesi ja kui oli siis ka sea lõua luu rasv ja natuke noort rukki orast. See rohi säilis ja võis aasta ringi kasutada.

RKM II 390, 126 (11) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Pea valu puhul joodi kõvasti kuuma pärna õie teed meega. Tehti viina ehk kummeli kompressi. Mõni kord joodi ka piirituse puussi. Teeveele kallati kohe keevalt piiritust ja lisati kõvasti suhkrut joodi hästi palavalt. Pandi haige soojasse lamama.

RKM II 390, 128 (17) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Kopsu haigele tehti hingamis vanni. Kallati ämbrisse kuuma vette tärpentiini, laotati riie üle pea nii et see ämbri kattis. Hingati siis sisse seda sooja tärpentiini auru. Ka padja pääle tilgutati tärpentiini. Joodi sisse männi kasvu teed. Pandi rindadele sooja männi okka hautise kompressi. Tee vee joomisel kasutati palju mett, joodi kala maksa õli ja võimalikult palju lüpsi sooja lehma piima.

RKM II 390, 130/2 (22) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. - Alma Rätsep < Alma Rätsep, 74 a. (1985) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Täid olid veel tüütumad söödikud, need elutsesid täitsa inimese nahal juustes ja pesu sees. Kui inimene endast nad veel jõudis eemale peletada, pestes ennast pesu keetes ja alatasa pead kammides siis loomadega oldi hullemini hädas. Neid oli kõigil looma liikidel lehmadel, hobustel, lammastel, sigadel ja kanadel. Koertel kassidel muidugi ka. Et see täi uputus loomadel oli ikka talve perioodil, siis oldi sellega päris hädas. Külmal ajal ei saanud ju külmades lautades loomi pesta ja lahustatud petrooleumiga üle määrida, kuigi see oli ainus kindel ravi mis aitas. Kõige suurem tegu oli lammastega, ei võinud ju pikka villa külmas ruumis läbi leotada. Siis otsiti kõiksugu abi. Usuti ja prooviti isegi täi sõnu. Seda tuli muidugi jälle otsida posijatelt. Neid kohale vedada ja neile maksta. Sest sõnu edasi ei antud. Räägiti et see Tsiistre kandis elanud posija Minka siiski mõnele lähedasele täi sõnu edasi andis. Aga sellest, nagu räägib eel tulev jutt, ei tulnud kasu. Jutu rääkis Vastseliina Mära külas tookordne elanik 57 a. Rauba Alviine 1940 aastal. Ju see posija sisendas usku, et täisid ei saa hävitada, vaid peab kellegi teise loomadele selga sõnuma. Hakkaski siis see 60 aastane naine tundsin teda aga nime ei mäleta, õpetuse järgi täitõrjet tegema, selleks pidi vara hommikul kohtuma mõne võõra inimesega. Kes juhuslikult tuli tallu või võis ka kohtuda teel. Abi otsija pidi kõnetama enne kui võõras sai tere ütelda. Tuli ütelda õpetatud sõnad: „Kallis külamees mul on lambad ära täitanud.“ Kui siis külamees ütles tere, siis oli asi korda läinud. See tere oli nagu öeldud täidele tere tulemas, tuli veel lammaste juures ka sõnuda ja täid pidid ära rändama. Aga sellel naisel asi ei õnnestunud sellepärast et mees keda ta kõnetas oli ka sõnade teadja. Kui naine ütles et „kallis külamees mul on lambad täitanud“ ei öelnud mees üldse tere, vaid ütles. „Et sul endal ka kõik karvad otsteni lamba täidest kubiseks.“ Nii tuli sel naisel hoolega hakata ennast petrooleumi lahusega ravima, ja tal õnnestus ära hoida lamba täide endale rändamine.

RKM II 413, 502 (5) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009
Vanast lõigati kõik ehitusmaterjal metsast vana kuuga, sis kuivab ära, kui noore kuuga lõigata, sis ära ei kuiva. See ei tähenda kas talvel või suvel, peaasi, et vana kuuga.

RKM II 430, 270 (6) < Kursi khk., Keskküla k. < Vastseliina khk., Tsistre k. - Anu Korb < Lembit Glaser, 60 a. (1989) Sisestas Salle Kajak 2009
Küttepuud seda siis tehti vanal kuul, et kuivab paremist. Detsembris, jaanuaris, veebruaris kui puu puhkab, siis võetakse ehitusmaterjali maha.

RKM II 439, 573/4 (5) < Vastseliina khk., Orava v., Rõssa k. - Venno Loosaar < Eevald Järg, s. 1907 < emalt (1990) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009
Beebid-imikud mujal Eestis toovad toonekured, meil siin, Oraval, saadi laste-lombist (tiigist).
Nimelt Orava raudtee lähisel maantee ääres asus tiik, mida nimetati Latselomp. Ja sealt need titad toodi.
Käisin lapsena vanaemaga käevangus tihti sugulasi külastamas Oravalt - Kahkva külla. Tee sinna möödus latselombist. Sealkohal ma kiirustasin sammu. Kartsin, et lombist võib mõni titt meiega kaasa tulla. Ja siis pannakse kodus mind taas teda kiigutama.
Ma olin peres kõige vanem laps. Õde oli minust 2 ½ aastat noorem ja mul tuli teda hoida ja kiigutada.
Märge: möödunud aastal s.o. 1989. hakati õgvendama Orava-Kahkva maanteed ja Latselomp aeti kinni. Üks väike äär on sellest veel jäänud alles.

*RKM I 23, 277 (21) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Petseri Kloostri külas asub väga vana ja suur tammepuu mille koorega (rahva tõekspidamisel) tuleb torkida valutavaid hambaid, siis annab valu järele.
Kasvava puu kaitseks paljaks koorimise eest ümbritseti puu 1921. a. kõrgest puu taraga.

*RKM I 23, 277 (22) < Vastseliina khk., Rõssa k. - Eevald Järg, s. 1907 (1990) Sisestas Salle Kajak 2009
Китов камень (valaskala kivi).
Petseri kloostri taga, oja kaldal (linna ja küla piriil - kloostrist lääne suunas, asub valaskala kujuga kivi, millele kohalike venelaste poolt nimeks antud „{„y„„„€„r „{„p„}„u„~„'. Eestlased nimetasid seda Kitokiviks. Varakevadel (päeva ma ei mäleta) korraldasid petserlased, minu kooliajal (1916-1926) sääl pidu ja enda haiget kehaosa ravimas. Vigase kohaga tuli puudutada kivi ja haigus pidada taanduma.

ERA II 144, 292 (7) < Vastseliina khk., Lasva v., Pässa k. - Regina Tarro, Petseri Ühisgümnaasiumi õpilane < Peeter Tarro, s. 1867 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tuletoomine toimus siis, kui omal söed tuha alt kustunud, kausikesega naabertalust (toodi süsi). Olid juba tuntud vääveltikud (sherenki').

ERA II 160, 125 (3) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - Ija Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Haavaleht värisõs tuuperäst, et Juudas hindä sinnä üles poi.

ERA II 160, 125 (4) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - Ija Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katai es taha võtta edimäsi lehti, mis pakuti. Sõs and´ Jummal nõgla. Katai ohkas ja kaibas kõik päävä, et nii halva nõgla anti.

ERA II 160, 131/2 (26) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - Ija Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kuusk om jämme loomaga, tuuperäst ta praksus.

ERA II 160, 132 (27) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - Ija Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Egas pai (paju) kuiva maa pääl ei kasu, ta ei taha ellä ei.

ERA II 160, 132 (28) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - Ija Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kadakapuu om kah suurõs kasunu. Mõni om viis koni kuus tolli jämme. Ta om ilma loomada. Tal ei olõ luuma.

ERA II 160, 136 (40) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - lIja Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis Mare Kalda
Rogosin om tii veeren üts kivivall. Sääl ol´l inne mõisa. Sääl pidivä imä' uma nisaga põrsit imetämä. Üts vana nainõ esi mullõ ütel.

ERA II 160, 139 (47) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Hinno t. - Ija Daniel < Mai Lang, s. 1865 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Järveandrit kutsutas viilehmäs. Tuu om nigu suur kusikuklane.

ERA II 160, 142/3 (57) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Semmeni t. - Ija Daniel < Juhan Kukk, s. 1857 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mis tuu kitsas sild saal katõ järve vaihõl, sääl om matus ja kerik, mis om põhja vaonu. Varõstõ külän tetti tiid, sõs tul´l pal´lo luid väl´lä. Sääl om matus.

ERA II 160, 191 (8) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Semmeni t. - Ija Daniel < Juhan Kukk, s. 1857 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiiemõtsa omma olõman. Muud ma toost ei tiä.

ERA II 160, 209/10 (40) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Prussakit arstiti vanast nii et: taro panti kinni' ja sõs istuti luuva sälgä ja sõidõti ümbre tarõ. Ku akna mano saanu', sõs hõiganu: "Kas vereväsärgimehe' koton omma?" Esi ütelnu vasta: "Omma küll!" Sõs jäl': "No sõs hummõn tuul ja tuul kellä aigu olgu sääl ja sääl!" Ja prussaka kattõvagi är.

ERA II 160, 210/1 (42) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Siin Missoh ol´l üts katoliku kerik. Tuu om nüüd lagunu. Ma mäletä viil, kuis nuu kivi' är' veeti tii pääle. Siin om viil matusõpaik alalõ. Üts peremiis hoit kääpit alalõ. Kerku kell olõvat Mustajärve vaonu ja vasta vihma undas õks. Jah, rahvas kõnõlas.

ERA II 160, 228 (26) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. < Vastseliina khk., Lasva v. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiis - tuu om pühä mõts. Ma ei tiiä' kah, kas ta ol´l pallõmisõ jaos ja ohvõrdamisõs.

ERA II 160, 462/3 (23) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Ku vanast susi karja tul´l, sõs haeti: "Tuuõõhu! Susi kar´ah!" A midä inämp haeti, toda pehmembäs läts soelõ lambaliha.

ERA II 160, 470 (33) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Sügüse lännü tõsõ mehe lehm tõsõ rüä pääle. Sõs tuu vanamiis esi ütel, et ma kolm sõnna ütli ja kolmõ päävä peräst tul´l susi ja sei lehmä är. Tõnõ jäl kaivanu kohtohe. Saanu lehmä iist raha tagasi.

ERA II 160, 474 (38) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Kohapärimus, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Ku vanast kerikut ehitedi, sõs panti elläv inemine sisse. Kos tan ol´l nii? Rõugõn vist, et panti pruut vai peigmiis sisse. Esi lätsivä.

ERA II 160, 482 (9) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vastseliina as. - Ija Daniel < Katri Pilt, s. 1864 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Viilehm - tuu om hirv. (Teised nimetused võõrad).

ERA II 160, 532 (42) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Vanakuradi hävitämine ol´l pihlapuu tokiga. Ku vanakurat ello tul´l - vai kuigi, sõs võeti pihelganõ tokk, lõiguti ütesä risti pääle ja sõs tuuga, ku nätti, sõs lüüdi ja tuuga tapõti är. Muuga es jõvva tappa.

ERA II 160, 553 (32) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiis om vanaaoline matusõpaik.

ERA II 245, 87 (4) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. - Edgar Saks, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Helene Saks, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Suur kivi
Vastseliina mõisast lõuna poole Laageri metsas asub suur lame kivi. Kivi on neli sülda lai ja viis sülda pikk. Kivi asub vesise sammaldunud kohal, kivile on [r]aiutud nimesid ja aastaarve, ka on kivil sees kaks lohku. Kivi on osalt sammaldunud. Ta ümber on kaevatud kraav. Ühes nurgas on sügav auk, augu põhi on jälle kivine. Mõned arvavad, et selle kivi all on kulda ja hõbedat.

ERA II 245, 87 (5) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. - Edgar Saks, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Helene Saks, 51 a. (1939) Redigeeris USN
Kuradi kirik
Vana-Saaluse vallas Andrimäe külas Võrumaal on Lätsuu mägi; mäe otsas olevat suured kivid kokku kuhjatud. Kivid on neljanurkselt seatud. Jutustaja seletas, et igal jaaniööl olevat seal sinine tuli, mõned olevad seda tuld näinud. Kivid oli sinna kandnud vanakurat püksisäärega. Ta oli tahtnud ehitada kirikut, kuid püksisäär oli läinud katki ja vanakuratil ei olevat enam millegagi kanda ja oli jätnud kiriku ehitamise pooleli.

ERA II 247, 159 (1) < Vastseliina khk., Loosi v., Tissi t. < Tabina k. - Harald Truija < Liisa Juhkam, 75 a. (1939) Sisestas USN
Kord kasvanud Tabinal Kalmeti seitse mända. Rootsi sõja ajal hävinenud kõik peale ühe. Selle ligidal olnud üks vana kirik, mis hävinenud samal ajal ja (kr.) kiriku kell kukkunud Tabina järve. Praegugi heliseb kiriku kell järve põhjas, kui on sajused ja halvad ilmad.

ERA II 247, 161/2 (4) < Vastseliina khk., Loosi v., Puutli k., Kõrboja t. - Rafael Ehasalu < Alma Ehasalu, 47 a. < vanaemalt (1939) Sisestas USN
Loosi mõisa ligidal on suur palo, mida kutsutas Kääbaste palos. Oma nime sai ta tuuperäst, et Rootsi sõa ajal olõvat matetu pallo inimesi sinna. Selles palos om ka kullakeldre. Mu esa ja vanaesa olevat käünu tedä kaibmah. Vanaesä olevat uneh nännu, koh tu keldre om ja mis sääl seeh om, ta olevat vesi- ja kuivaoja vahel. Esä ja vanaesä olevat käünu tuud keldret kaibmah. Vanaesäl ol üts rauane kepp, ku na sai kaiba juba tükk aigu, ol vanaesä koputanu kepiga ja lagi juba ol kumisenu. Aga kõrraga naksi saksa sõitma kelliga. Vanaesä ol ütelnu: "Las na müüda är läävä, siis laseme edäsi!" Aga sõidul otsa es tule, lännu esa kaema, ei kedägi. Kaibnu siis edesi, aga naanu üts suur must pini jäl haukma ja manu tükmä, na nii es saanugi kaiba, aga keldre om õks viil sääl.

ERA II 247, 163/164 (6) < Vastseliina khk., Loosi v., Puutli k., Kõrboja t. - Rafael Ehasalu < Alma Ehasalu, 47 a. < vanaemalt (1939)
Noodasküla ligi Kütioru pervel om üts suur petäi, ta om suure mäe otsa, sääl om ka üts kullakeldre. Kohe üüse kell katstõist pedäjä väri näütas, sääl omgi tu varandus.

ERA II 247, 163/4 (6) < Vastseliina khk., Loosi v., Puutli k., Kõrboja t. - Rafael Ehasalu < Alma Ehasalu, 47 a. < vanaemalt (1939) Sisestas USN
Noodasküla ligi Kütioru pervel om üts suur petäi, ta om suure mäe otsa, sääl om ka üts kullakeldre. Kohe üüse kell katstõist pedäjä väri näütas, sääl omgi tu varandus.

ERA II 247, 238 (4) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas USN
Umbes 50 aastat tagasi oli Kolga talu põllul suur kivi, millel olnud sisse raiutud imelikud märgid. Vanarahvas kutsunud neid sortsi sõnadeks. Rahvasuus käinud jutud ringi, et sorts seda kivi tahtnud viia oma rahakambri ukse ette. Teel väsinud ja heitnud puhkama. Keskööl laulnud kukk kolm korda, sorts ehmunud unest üles ja pistnud jooksu. Kivi jäänud põllule ja teda hüütud Kuradi kivi.

ERA II 247, 274 (45) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k. < Solda - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Gustav Tuur, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Püha jõgi.
Pindi kirikust umbes kilomeeter maad asub Kalijärv, sellest järvest jookseb välja jõgi, mida hüüti rahvasuus püha jõeks. Selle jõe kaldaid ei tohtinud keegi niita ega jõest kalu püüda. Seda loeti suureks kuritööks ja see sattus Jumalate viha alla, kes seda jõge kuidagi rüvetas. Kõik, kes seda jõge vaatamas käisid, pidid sinna ande viskama. Nimelt raha. Sest see hoidvad haigused inimestest eemal.

ERA II 247, 277 (48) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k. < Solda - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Gustav Tuur, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Metsa hiis.
Ennevanast olnud keset paksu metsa lagedam koht ja sääl kasvas põline tamme mets. Kord juhtunud, et mõisahärra läinud jahile. Metsas eksinud ta ära ja juhtunud kogemata sinna tamme hiide. Härra vaatas, et sääl on hääd mööblipuud ja laskis selle hiie maha raiuda. Kui teekäijad vaiksel suveõhtul säält mööda juhtuvad minema, kuulevad nad tasast nuttu. See on tamme ja hiie haldjate nutt, kes leinavad taga oma kodumetsa.

ERA II 247, 317 (3) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k., Paluotsa t. - Vilma Ilumets < Emma Ilumets, 42 a. (1939) Sisestas USN
Kalmu petäi.
Rootsi ajal oli olnud Tabina mäe otsas kirik. Ja kiriku juures oli olnud ka surnuaed. Kalmistu lähedal oli olnud vana mänd. See oli olnud väga jäme ja vana. Rahvas oli pannud sellele männale nimeks Kalmistu petäi. See on praegugi alles.

ERA II 247, 322 (2) < Vastseliina khk., Loosi v., Kõoküla, Hõrna t. < Parmu m. - Armilde Kauts < Pauliine Kauts, 41 a. (1939) Sisestas USN
Hussimets.
Meie lähedal Kõokülas ei olevat vanasti kunagi nähtud ühtegi rästikut. Kuid siis olevat ühel mäel nähtud kolme rästikut minevat mäest alla metsa. Sellest metsast olevat pärast leitud need ussid kõik surnult. Sellest saadik hakatigi seda metsa kutsuma Hussimetsaks.

ERA II 247, 348 (1) < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Kalju Kelder < Ella Kelder, 47 a. (1939) Sisestas USN
"Vaimupaju"
Kord vanasti raiunud üks mees Hürsi küla ligidal "Kõrgemäel" paju. Enne raiunud ta ümber paju olevate puude juured ära. Niipea, kui kirves puudutas pajujuuri, tulnud ei tea kust välja üks vaim ja küsinud: "Mis sa siin teed?" Mees aga vastas: "Noh, Jumal küll, kas sa ei näe, et raiun puud!" Kohe kadunud vaim ära. Sestsaatik kutsutaksegi seda paju Vaimupajuks. Paju on väga vana.

ERA II 247, 428/9 (7) < Vastseliina khk., Misso v., Leimani k. - Olga Hiide < Marie Linnas, 84 a. (1939) Sisestas USN
Ühte nime kannab mets n.n. "Palansuu". Sest varem põlenud seda metsa palju maha ja muist muidu kuivand ja söetunud. See on jäänud praeguse ajal inimestel silma-paistvaks. Enne põlemist oli see mets suur ja paks. Sääl elutsesid igasugused väiksed ja suured loomad. Oli sääl karusid, hunte, rebaseid ja väiksemaid loomi. Seal oli igal loomal omad pesad ja urkad. Aegade jooksul on läinud loomad ja rägastikud. Ainud laiad ja lagedad saared paistvad veel silma.

ERA II 247, 519/21 (2) < Vastseliina khk., Misso v., Määsi k. - Marie Kera, Luhamaa algkooli õpilane < Daria Kera, 79 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Heinas käik.
Kord läksid vanaema ja kolm küla naist metsa heina. See oli keskpäeva ajal kella 12 aegu. Kui nad olid natuke töötanud, hakkasid lõunat pidama kolmekesi, aga üks külanaine ei tulnud, sest ta leidis hea paju põõsa. Ta hakkas koori kiskuma. Äkki hakkas ta karjuma ning teiste juurde jooksma. Kui teised küsisid, et kas oli hunt või madu, siis ta vastas, et kuuse põõsa all oli vanapagan. Pikkad valged hambad ja hirmus nägu. Siis läksid teiset kõik sinna vaatama, aga nad ei näinud midagi muud, kui seda kohta, kus ta oli olnud, sest kohta hästi tunda. Siis läksid nad ümber soo vaatama. Sest ajast ei julgenud enam keegi metsa minna keskpäeva ajal, sest siis on vanadpaganad väljas.

ERA I 4, 252 (8) < Vastseliina khk., Misso v. - Vilbert Erik (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Kui ümber kukkuva käo kolm korda joosta ja ütelda: "Kägu, lenda sinna kus asub mu tulevane!"

ERA I 4, 253/4 (12) < Vastseliina khk., Misso v. - Vilbert Erik (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2003
Puid ei tohi kunagi latv ees, ahju ajada sest siis segab vanapagan leiba.

H I 6, 274 (4) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
5) Kongi olli kats per?t?t rapasood k?rvistiku, ?ts olii suur j?rvesoo, t?ine v?ikene saaresoo. Neide m?lembide seen elli ka kats vannakurja, ?ts olli suuremb, t?ine v?h?mb. V?h?mb vanakuri kaibas suuremba p??le kogokonnakohtohe, et t?l kui niisamasugutsel per?t? paiga perremehel olevat ?igus ?tesuuruse soojao olla nii kui tema j?rvesoo naabrilgi. Kohus kuts ka t?isel kohtup?v?l suurekurja kohtohe, kes v?ega hirmus suur ja kolle olli: p??n olli t?l s?itse hirmsat sarve ja k?en olli t?l tuline kolme haroline vigil - nii sais ta kui kunagi p?rgu ja per?t? suure j?rvesoo perremees vaeste kohtumeeste hirmuss neide kohtulavva een, kon na t?lle ?igusess m?istva (suure hirmu per?st), ka suurt j?rvesood ?tsind? pid?d?. V?h?mb vanakuri tulli tuld ja t?rva s?lelden ja vanduden tarest v?lj?: "Vot sulle nii! suurembale sunningule sai iks suuremb ?igus!" Vaene kogokonnakohus tennas ?nne, et niisugutsist mustest kohtuk??jist priiss p?ssi.

H I 6, 714 (33) < Vastseliina - Jaan Sandra (1895). Kulka stipendium 1793/00-7L
20) Kes h??d kala?nne tahap saia, peab j?rvele (Peipsile) ?ts hingeline lubama ja ka andma. Sel olevat egal ajal suur kalasaak. Randlastel ollev parhillaki see usk kindma. Et vanast niisugune usk ka hirmulik olli, sellest avaldava parhillaki veel vana inemise omma pelgu, kui na randlast n?ten latsi hoiatase. Sest vanast olevat randniki latsi varastanu ja j?rve visanu, et selle l?bi suurt ?nne kalap??dmisen saia, hingelise kinkimisega.

H I 6, 77 (9) < Vastseliina khk - Peeter Saar (1894)
Niidu päält raoti hakku vana kuuga, sellepärast, et sis es kasva noort sässu nii pea asemele.

H I 6, 90 (24) < Vastseliina khk - Peeter Saar (1894)
Kui talvel m?ts k?vaste kohises sis t?tt sulale.

H I 6, 124 (9) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Kui puul om ?ts oss, mis otsaga juure vai t?ve poole kasvap, s??lt ei tohi palki teta, too maja saap ?rapalama.

H I 6, 367 (2) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894) Sisestas Kristiina J?rve (1999)
Kui kattai tolmas, om h?? kaaru k?lv?d?.

H I 6, 368 (20) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Kui s?g?sel m?ts ?teliste k?latses l?t, - l??p ka vili t?isel aastal p?imule valmis.

H I 6, 368 (36) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Om paljo pihle marju: saap pikk vihmane s?k?s.

H I 6, 368 (38) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Om haaval paljo tilku: h?? kesva (t?isel suvel(.

H I 6, 599 (11) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Kui m?ni k?rd suure karsa perast kange puu murd om, pel?tas suurt koolu aigu tulevat, nimelt katsgu ehk muud t?ppe.

H I 6, 599 (12) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Kui suvel paljo haljit lehti puust maaha satas, - arvatas noorde inemiste koolmist, ?ige rohkeste, een oleval ajal tulevat.

H I 6, 606 (92) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894)
Om m?ne palgi seen oss, mis t?ve poole kasvap, - seda ei v?i tuli hoone sisse panda, muido l??p pikne tule maja k?lge.

H I 6, 610 (156) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1894) Sisestas Martin J?nes 2001
Kui pikse m?rist?mise ajal kuuse ala l??t, - l?ika rist kuuse p??le, sis ei l?? pikne puu k?lge. Rist ei lase vanal kurjal ka kuuse ala tula, keda pikne jo alati l?vva tahtvat.

H I 6, 711 (8) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895)
Om paljo ritskit ja kirgessit, sis pessa n?id pihlapuidse vitsaga ja ?tle: "s?da v?lah, s?da v?l?h!" - Seda tee kolm nelap??v? ?dagut, - ja k?ik ritska ja kirgese l??va s?tta.

H I 8, 120 (9) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895). Kulka stipendium 1793/00-7L
6) Üte poolega kala ja verrev kikas olevat säält saanu: - Kui Kristust mateti, sis olevat see leinaja hulgakene pohette söögis praaditud kallu ja kikka liha söönu, pääle matmise õdangult. Neide sean olevat mõne tõõsitama naanu, et ta olli Kristus, mõne jälle, et ta es ole. Sis ütelnu üts mees: "Ta olli Kristus, elava Jumala Poig, uske seda! Kui ta Kristus olli, sis mingu see praadit kala, kellest ma poole ärä ole söönu, elama, ja ka see kikas, mis panni pääl praaditu, karaku üles ja mingu elama!" Niipea kui mees seda olli ütelnu, karanu kala näpu vahelt ja kikas panni pääl ello. Kala lasti vette, kost üte poolega kalasugu sai, ent kikas, kes enne must olli olnu, sai verevas, millest täämbäni ka verevit kikkit siin ja sääl om. Olevat ilma süüta vere valamise tunnistus.

H I 8, 332 (11) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1895) Sisestas USN, kontrollis Salle Kajak 2006, redigeeris Luule Krikmann 2006, parandas Salle Kajak 2006
Sammaspoole vasta om hää aknahigi ja kivitsopa vesi nink kuiva paiukoore tuhk. Ka omma sammaspoolehaina, mille tuhk teda ärä kuivap ja sütütäp.

H I 8, 339 (21) < Setu, Piirimäe < Vastseliina khk., Orava v. - Jaan Sandra < Tannil Kangru, 37 a. (1895) Sisestas Kohapärimus
(Lahenu kivi.)
Sääl saman vallan, Kahkva küläst Kaamnitsa poole, küla tiekest pite tulleh, hää käe pool, - om üts suur kivi, keda "lahenu kivis" kutsutas. Ta om kõigilde krunti mõõta 8 jalga suur, pia aigu nela kandiline. Umbest nelli jalga korgõ. Keskpaigast om see kivi nii näta, õtsekui oles ta tõise alumadse kivi pääle nõstetu, nigu mõni kivi pool tõise pääle. Seda näütap ja tunnistap see: Kui kivi, mis sääl saisap, kuigi viisi, kas piksest ehk muido, lahkema om nakanu, - iks om ütsinda päälmäne pool lahenu, kuna alumane pool kogoni terve ja ilma ütegi lahke kriipsuta om. - Sääl kivi all olevat rautpaa täüs kulda-hobohõt, mida vana jutt parhillaki veel kõnõlõp, ja raha ahnit inemisi otsma sunnip. Nimelt Jaani ööl lüvvas tähtsa kivi küle all lapju kellä. Ütskõrd olliva kolm meest, Kaamnitsa küläst, nimega Peeter Huul, Jakob Lõng, Tannil Hõrn, kogoni ütel äripäävatsel pääval, kivi küle alt kaibeh, mõne püssa kikka, taba, ja muid viguritsi ravva tükkä löüdnu. Ent kullast ja hobõhõst, - ei kibenatki. Mõne, kes sääl Jaani ööl, pikih pedajih vahti pidanu, - olõvat ka sääl ümbre "lahenukivi" hüdse tuld hõõhkavat nannu, mis vanale jutule jõudu annap, rahva suuh edesi ellä.

H I 10, 301/2 (8) < Vastseliina khk., Tika k. - J. Sandra < Eduard Jukk, 16 a. (1896). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
150. "Mehe jõud ja naise julgus"
Ütskõrd olli üts väega kõva, tugeva kondiga mees elänu" kelle jõu ja suuruse vastu ütski kaasinemine saista es või, sest tema een värisiva ka kõik neljajalaliste kuninga ja vürsti, kui ta neidega kongi tühjan paigan kokko puttu. Ütskõrd johtu tema vana karoga kokko, tõmmas tema onuni jalgu vaihele maha nink pügi püvvirauduga paljass niigu mändse voonakese, pand karvaki kokko ja vei naasele kodo kedrata, villu eest. Ent esi läts jällegi mõtsa, et mõnt üleannetumat mõtsakoira karistada, kes omma voli ja võimust liiaste pruuk.
Kui mees vaivalt mõtsa olli saanu, tulli ka vana mesikäpp oma pehme kasuka perra, võtt tare-usse vallale nink tulli kui mõni mees lävest sisse, suure müristamise ja märistamisega. Julge naine kedras voki een kahru karvu. Kui ta nägi, et voonakene ommi villu perra tulli, puhas ta tule pilakist ärä, tõmmas pümehüsi tarealuse keldre usse, mis põrmanduga ütstasa olli, vallale nink pagesi esiki ah'o pääle üles. Vana mesikäpp kobe ka kolina pääle perrä, kuna tema tee õkva üle vallalise kedreusse trehvi. Nüüd olli üts suur mütsähüs, mille tagajärg karo kolle röökimine ja märistamine olli. Julge naine tulli tassamisi ah'o päält maha, läts lävest vällä, pand usse kõrdapite kinni nink kuts külast mehe', kes vanal mesikäpäl kah pöetu kasuka üle olge maha tõmbsiva.-Rahvasõnal kinnitus; "Kahr om küll kuri ja kõva, siski nahk hiibelles iks saksa saani peräh!"

H II 3, 218 (67) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1887) Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Taelmaa (?) kõiv.
Paar versta Petserist Vastseliina poolõ minneh um tie veereh Taelmaa külä kotal, vana ärr kuionu kõo tõvi, ladõv um jo ammu ärr murdunu ni pia kiik puu ärr pudõnu. A tuo puu olõvat väega pühä, tuust kinõldas: Ku ütskõrra tul Tsuhkna kuningas suurõ siaga Petseri pääle, ni tahtsõ maastõrat ärr häätä,. sis lätsi Petserist kiik papi ristega ni lippoga talle vasto ni puttu ka tuo kõo kotal kokko ni naksi väega pallõma, et võõras näid putusi ii, a tuo ütligi võta as tuod hääs ni nakkies iks edesi poolõ minemä, a sis papi väega palsi ni tull ka viralõ kuningalõ Jumalast karistus, ni jäi tõnõ säälsamah pümmes, ni näees kohegi minnä. Ni sis käst timä sial tagasi ärr minnä, a esi tima viedi Petserihe põdõma, ni sinnä tull tedä Pietre kuningas kaema, ni tuo jätt tuostsaani um aetugi sinnä. A maasteroh, pallõldi kõvastõ Jumalat tima iest, ni sis sa tälle silmä päähä ni läts umalõ maalõ ärr. -

H II 3, 502 (159) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
9) Tabina järveh oli vanast ka üts järvehüübri elänü. Too oli säälne uur antsäk järve-elläi, kiäki tiiä-äs, määnes timä õigõ oll. Ku mändse halva ao oli nätä, sis too hüübri iks tsusas pää vällä järvest ja hüübäs; mitu kõrd järvehüübri hüüpäs, setu ruublit mass tõsõ ajastaga rüävakk, kõnõli iks vanarahvas.

H II 3, 526 (14) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Haina-Maarja pääväl tohe ei kuhja luvva, muido lüö pikne tuo palama.

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku põdõr nurmi piteh käü, sis saava hüä suvõ.

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku jänes nurmõ pääl orast vällä kaib, tulõ kevajä põhu puudus.

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku orrav katusõl käü, vai muido ka ussaijah, sis saa sääl majah tulõkaho.

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku hiire väega vilä pääle tüküse, vilä uniku ärr lõikasõ, sis tulõ vilä hukkamineke.

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Üts mies kõnõli: Ku ma vanast oll vaenõ, sis kõnõli ütskõrra kõrtsih, et mul umma hiire leevä ärr sönü, sis taga naksi muu minnu hagõma, et kulla ku tsorrts, hiire sööva nu leevä ärr. A ku ma sai rikkas, naksi ütskõrra hoodu peräst jutu ajama, et mul umma hiire künniravva ärr söönü, sis kiti muu rutuperäst perrä, et oijeh, nuo vadilasõ iks sööva kah ravvaki ärr!

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku varõsõ kotusit kakva, sis tulõ puudusõ aig kätte.

H II 3, 565 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku harak kadsatas, sis tulõ kiltri maija.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kevajält kägo edimält vällä tulõ, sis hõika, et kulla käokõnõ, kuugu setu suutäit, ku mitu ajastaiga ma elä, sis lüö kullõma, mitu kõrd kuugahas, ni pallo ajastaiga um viel ellä.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kägo kevajält urba tulõ, (ku kõo viel urvah umma) sis saa tuo suvõ pallo ohto, a ku vitsa tulõ (Kõo vitsah) sis saa pallo viljä, ku lehte tulõ, saa leibä.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kägo ussaja lähkuh’ kuuk, tuo tähendäs midä halva.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku edimält käko hummogult kuulõt, sis piät hoolõh oloma, hummogult um hoolõ kägo, a lõuna aigu um kaho kägu, saat pallo kaiho, õdagu um õnnõ kägo.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Käolehm um väikene, kirriv elajäkene, tuo võetas käe pääle, üldas kulla käolehm, linda sinnä poolõ, kost ma võta naase, sis kohe lindas, säält sua naane.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku toonikägo tututas, sis saava halva ao ja vilä hukamineki, ku ussaijah vai maja jähküh tututas, sis tähendas majah mõno inemise kuolmist vai muud pahandust. Tõug lätt otsani hukka, ku toonikägo kuuk.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku sügüse kurõ ärr läävä, sis veevä lõünä üteh ärr, pääle tuo inab anda ai nelli kõrd süvvä, nigu piki päiviga, muudgu kolm kord õnnõ, pruukost, süömaaig, õdag.

H II 3, 566 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kurõ läävä, veevä kuuma ärr hani toova üteh hallu, luiga lumõ. - Ku luiga ärr lindasõ, sis pääle tuo kolmadal pääväl satas lumi maaha.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kurõ korgost lätva, sis saa tuo talvõ süvä lumi, ku madalast lätvä, saa ohkõnõ lumi.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kurõ mineki pääl ärr loet, sis essüse nimä tie päält ärr, sis piät laulma, et kurõkõsõ, tiele, tiele, sis saava tie pääle.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kurõ lätvä, sis latsõ iks kaesõ maast, nimitsese hinele ega üts üte kurõ, sis naksi laulma, et mu kurg ette! kua sis õnnõ katsõmb um eloh, tuo kurg saa ka tõisist ette.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kedä kägo pett, tuod petetäs kõik ajastaig läbi.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kedä kägo ärr pett, tuo jääs väega kuivas tuo suvõ, ku maistõrahvast pett, sis pangu ui tuo elajit lõiga, muido kuijosõ nuo elajä ka ärr.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku pallo täije um, sis saa pallo pahandust.

H II 3, 567 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Täijest üldäs, et vanast oll naisil pühapäävä aig ikäv, olõ õs midä tetä, sis vett vana juudas peoga tuhka, heit naisilõ pää pääle, sis nakas tuo sääl kiibõõrdõlõma, säält sai täi, sai naisil huol pühäpääväl pääd otsi tuostsaani.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - H. Prants (1888) - Sisestanud Ell Vahtramäe
Kataj um Kristusõ puu, selle et kadaja puust um Kristusõ rist tett, selle kasus kataj nii, et timäst kiäki saa ai vitsa tetä, eläjäle lüvvä. Tuo tähes um kadaja mara otsah rist nukinna viel ja koh iäle kataj um, sääl um iks kivi ka juurõ pääl.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestas USN
Ku tuom kevajä tävveste häitses, pallo toomõ marjo saa, sis saava sügüse teravä rüä.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestas USN
Toomõ häitsemise aigu um hüä lamba pügi.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestas USN
Ku pedäjä kasu ruttu kasus, sis rühke tõugu tetä, sis saa sügüse varahine hall ja külm.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestas USN
Ku pedajä kasu ärr külmäse, sis um ka varra halla pelätä.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestas USN
Ku lepäl pallo upõ küleh um (ua muosu marja) sis sa tuo suvõ pallo upõ, ku tilko um pallo, sis sa pallo hernit.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku haaval pallo tilko um, sis sa pallo kaara.

H II 3, 569 < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kõo tilko ja lepa tilko krätäs kokko, nuo umma hüä muna värm kevajä, a mõnõ värmva noidõga langa ka viel.

H II 3, 570 (13) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Tulekaho aigu käü toolõ tuli takah kõgõ leegiga, kink käest maja um palama lännü, tuo tohe ei muidõ hoonõtõ poolõ paeda, muido nakas tuli sinnä käümä, pand nuo ka palama, tuo piät iks mõtsa poolõ ärr minemä.

H II 51, 647 (28) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Palutus puid raotas kuiva aoga, sõs saava kerge vitä ja kuiusõ ruttu ärr!

H II 51, 657 (27) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Kui pihlapuun palju marju, soes saa vihmanõ süküs.

H II 51, 658 (1) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895)
Kui keväjäl haava tilgan umma, sõs saa pal'l'o kesvi.

H II 51, 660 (17) < Vastseliina khk. - J. Meister (1895) Sisestas Martin Jänes 2001
Pikse aigu ei tohi naistõrahvas ündrugu rüppü ülevan kanda. Üts naistõrahvas olõvat kandnu ündrugu rüppü ülevan pikse käümise aigu. Nigu tiä ündrugu rüpü alla oll lasknu, sis oll timä ündrugu rüpust nigu sinine tulinõ langa kerä maha viirdünü; ütekõrraga oll pikne tuu kerä ärr löönü.

H II 60, 717/9 < Vastseliina < Se - Jaan Sandra (1897) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Jutustame nüüd edesi kividest, mink man neil ka mõnõ=sugutsõ usu' ja arvamise omma, ehk ma küll, kahju neist sell kõrral vähä tiedust olõ saanu. - Kõik suurõmba' kivi' koh vähägi määnest Jumala luodut, vinkrikku, ehk ristimuodu olõkit pääl om, - saava näist avvustõdus ja pühäs peetüs, nink neide mano, mitmõ sugustõ vigondustega, niigu kuolja=luu, kidsi, luuvalu, j.n.e. arbmisele mintüs. Nii viisi nakkasõ naa ka eka säänest suurõmbat kivvi popoodsitama ja timast suurt luku pidämä. Vähämbide kivve seäst omma näil nuo' kalli' ja lugu peetävä, kon mõnõ=sugutsit tsirgu ehk eläjä=jällgi pääl om, nimelt sändsil lubja=kivel, midä ruusastõ=maijõ päält õigõ rohkeste löüdäs. Nii sugutsõ kivi omma suurõ' abi andja', ega hädä vastu, mis eläjil iäl om, olgu ta, kas lindaja lüöd, ehk ka mõnõst kuräst silmäst via saanu. Ega kõrd andvat sändse' kivi' api, kui näid aho ieh palavas aetas, nüssikohe pandas, ja sinnä lehmä piim pääle nüstäs, ja tuod suuhõ valõtas, minkast ka abi saavat. Ka om näil mitmil pruugis, niisugutsit kivve, lauda ehk ka talli=läve ala panda, et eläjä siält üle, sisse ja vällä kävväh, niiviisi jo kõigõ via iest hoijusi. -

H II 61, 599/600 (1) < Vastseliina-Setu khk - Jaan Sandra (1898) Sisestas Maarja Pedaja 1998
Looduse ilmumisest ja loomadest
TUULEST JA TUULISPÄÄST
Setukese nimitava vagalikku tasast tuult, Jumala "pühäs hõngukeses" kes uma armsa olekiga keväjal ja suvel pääle lume ja vihma maad tahes tege, nink kõigile inemisile hingamises, umma kõige peenembät olekit ja ello annab. Nii sama ka kõigile eläjile ja loomeme, kui ka puide nink lillikasile, on tuul, kui Jumala pühä=hõngukene, kõige tarvilikum asi, ilma kellelda midagi ilmah ella ei saa. -
Ent kogoni tõõne teela on tuulispääga. ta ei ole mitte vaa tuule saarnane. tuulis=pää, kes ütlemäda paljo kurja ja kaiho, mõni kõrd tege, - om vanast-halvast, ehk niigu õks üldäs: vana halva imä esi, kes mõni kõrd põrgust vällä tule, ilma pääle hullama ja mölläma. Ega jo Jumalast sääne asi ole, kes laivu mere pääl ümbre tõukas, katusit päält kisk, pallo puid mõtsah maaha murd jne. Jummal jo nii ei tie! Egakõrd, kui tuulispää mõne huone katuse ehk haina=rua ümbre keerutelles, sis om kõige paremb et aja kaadsa üle p:-se maaha, nink vana hala imä lätt häüga umma tied, ja jätt su hüä putmata. Ka om mierahva man tuod tähele pantu, et kui tuulispää keerutelles, sis om suur vihma sado tulemah." - Nii jutustava Setuvele tuulest ja tuulispääst.

H II 61, 611/4 (2) < Setu, Petseri v. - Jaan Sandra < Mihail Andreivits (1898) Sisestas Kohapärimus
Vije-haroga lätte varandus.
Vastseliina mõisast paar versta maad lõune poole, om Ravvanurm, koh vanast kõrts, ja sõa-kasarmu olli. Praegu om sääl paljalt üts tohtri maja, koh liht üürnik seeh eläp. Sinnä tulep üts jõe-saarnane ojakene, mille alguspaik ja imä "vije-haroline läte" remmeskih, om. Remmesk kutsutas üts 150ne vaka maa suurune soo, ja haina maa tükk, mis hummongu puolt, Saarnita külä alt algnep, ja otsaga Ravva-nurme poole lagunep. Sääl keset sood om üts vije-haroline lätte, kost ühte puhku raudjas külm vesi, suvel kui talvel vällä keep. Sinnä olli aastaga 60ne iest ka üts väikene veski ehitedu, midä "Selli-kivis" kutsuti. Mõne olli tedä nimitanu ka "Talve-kivis", sest et sääl ütsinda talvel võimalik veskil käia olli, kuna suvel kiäki möldri säänest sildä sinnä ehitada es jõvva, et kuormaga manu saija. Aigu pite häötedi veski ärä, nink vije haroga lätte vesi vulisep ilma kasuta Piusa jõkke.
Selle vije haroga lätte seeh olevat, ümbre kaudse rahva vana jutu perrä, tinatse kuolja kirstu täüs kulda. Läte om ümmärik, nink pia aigu ilma põhjada sükäv, koh mõnigi pika raud varbaga teda kumpmah om käünü. Ent vana rahva jutt kõnelep: "Tina kirstu täüt kulda ei saa kiäki inne kätte, kui visaku inemise pää peris-lättehe, - sis tule tina-kirst kõige kullaga, lättest viega vällä!" - Ent niisugutsel põhjusel ei ole vistist ütsgi kulla otsja vije haroga lätte man käünü.
Sisgi jutustas mulle üts Poksa külä Seto, nimega Mihail Andreivits (Petseri vallast, 74 a. v.), et ta mõne kümne konna aasta iest üte tutva mehega, kes vije harolist lätet tiednu, sääl raha otsman käünü. Ta jutustap:
"Mull omma Solova küläh umadse, ja siält käve ma kadonu naase velega vije harolise lätte man kulda otsmah, kes esi mulle ka mitu kõrd tuost imelikust lättest ja tina-kirstu tävvest kullast kõneli. - Ütskõrd näi ma kolm kõrda järgemisi ütel üöl und, kui üts vana hall mehekene mulle mano tull ja kõneli: "Sa võit vije harolise lätte kulda kätte saija, kui sa sinnä üte häri-vasike pää viit, ja lättehe viskat." Et mulle kolm kõrd järgemisi säänest und näüdäti ja egakõrd ütsi sõnnu üteldi, sis lätsi ma Solovile kadonu naasevele poole, nink kõneli ka tälle määnest imelikku und ma nännü ole. Täll oll ka parajalt - nii Jüri päävä ajal - üts häri-vasik tappa, midä mie tuolsamal õdangul arr otsatime, nink säält tuo nelli versta maad, kõõ vasika pääga Remmeskehe rüheme, õkva vijeharolise lätte mano kulda otsma.
Vaikne lämmi keväjäne üökene oll. Kualgi puol es ole kohku es ka kahku. Mie ruttasime läbi Laageri mõtsa õkva Remmeski suohu, nink saime piagi inne kesküöd nimitedu lätte mano. Sääl kaijeme imehtelleh lätte vie vulisemist, mis ilma vahetpidamada maa seest, kui mõnest suurest kapstõrdust üles kei, ja vijele poole omma vett ojakeste viisil vällä saat. Ma võti nüüd tükü vahtmise perrä vasika pää hinne kätte, nink visksi "volkst" selle peräldä lättehe, kuna mie mõlemba hirmuga uotma jäime, kunas tina-kirst kõige kullaga viest üles nakkas kerkimä. Oodime raasakese aigu, sääl liiku midägi, ja meil oll süämeh suur hirm ja rõõm, et nüüd tõeste kulla kirst tulemah om. Ent viel silmsime kõrrakese aigu, ja sis tull kui hirmus suur haina ruga lättest vällä, nink naas meile rutuliste mano vierdümä. Miekese mõlemba pakku. Läbi vaova suo heidime mõnikõrd ka silmi taade poole, - ja näime et suur hainaruga vielgi meid takah tandsutas. Nüüd pagesime vielgi edesi, ilma taade kaemada, kooni suurest Remmeski suost vällä Laageri mõtsa saime, koh ka hirmuh ollime, kooni Juudakunnu mõtsastgi vällä jõudseme. - Vanapatt esi õks oll õnnõ, kiä siält meid takah tandsutelles, muu kiäki!"

H II 63, 396 (708) < Vastseliina khk. < Setu - J. Sandra
Vanal kuul rao lehepuud, noorel kuul nõgla puud.

H II 68, 847/50 (15) < Vastseliina - Osvald Jõgeva (1904). - AT 122 F + 122 K* + 122 A - Oota, kuni saan rasvaseks 5 t. + Hunt ja oinas 48 t. + Hunt ja emis 55 t.
98. Rumal susi
Ühes külas elas mees. Mehel oli peni. Noorest peast valvas maja, aga kui vanaks sai, jättis valvamise maha. Mees võttis kabla*1, pani selle ümber peni kaela ja viis looma ära metsa. Tahtis peni haava otsa üles puua. Järsku nägi, et penil hakkasid silmad vett jooksma. Laskis peni valla ja läks ise ära koju. Peni heitis haava juure peale magama.
Tolsamal ajal tuli juurde susi ja lausus:
"Tere, vader! Ma olen sind ju ammu metsa oodanud. Vanasti ajasid sa mind oma maja juurest ära, nüüd ajan ma sind minema. Nüüd oled mu lõksu sadanud, enam välja ei pääse. Nüüd teen ma sinuga, mida vaid ise tahan!"
Peni ütles:
"Mis sa tollest saad, kui sa mu ära sööd! Mul on vana ja väga tuim liha. Sa too mulle parem palju hobuseliha. Ma olen praegu väga nõrk ja vilets. Kui ma liha ära söön, siis tee muga, mis tahad."
Susi läks liha perra*2 ja tõi suure tüki hobuseliha. Peni sõi liha ära ja ütles:
"Ma olen veel nõrk. Too mulle üks lammas."
Susi läks karja manu ja tõi penile lamba. Peni sõi lamba ära ja ütles:
"Ma olen ikka veel nõrk. Too mulle veel üks metssiga, siis ma lähen rammu ja siis võid mulle teha, mis sa ise tahad."
Susi läks metsa sea järel ja tõi kolme päeva pärast veel metssea. Peni sõi ka selle liha ära ja ütles siis:
"Nüüd võid sa minuga teha, mis sa ise tahad."
Susi kargas penile kallale ja hakkas maha murdma. Peni hakkas vastu ja pures soe veriseks. Susi rabeles end peni käest valla ja läks ise metsa pakku.
Läks metsa, heitis puhma*3 alla maha ja hakkas omi haavu lakkuma.
"Oh sa kelm, oh sa vana peni raibe! Või sina petsid minu ära," pahandas susi. "Kui ma nüüd kedagi kätte saan, tolle ma ära söön!"
Susi tuli põõsa alt üles ja läks endale sööki otsima. Nägi mäe pääl kitse, astus manu ja ütles:
"Kits, kits, ma tulin sind sööma!"
Kits vastu:
"Mis sa mind hakkad sööma? Mul on väga kalg*4 liha. Hakkad sa oma teravaid hambaid nürima?"
"Üks on mind juba petnud, ega ma või teist ka uskuda," ütles susi.
Kits õpetas:
"Mine sa sinna mäe alla, tee oma suu valla ja ma jooksen sulle suhu."
Susi tegi suu ammuli mäe all, kits jooksis ülevalt suure hooga ja lõi sarviga soele vastu pääd, nii et soe pea segamini läks. Susi ei mäletanud kolm tundi midagi. Siis hakkas mõtlema:
"Kas ma sõin kitse ära või ei? Kui ma oleksin kitse alla neelanud, siis oleks mul kõht täis olema. Nüüd on mul kõht tühi. Ju ma ei ole siis kitse ära söönud. Kui ma nüüd kedagi kätte saan, tolle söön ära!" otsustas ta.
Susi läks külla endale toitu otsima. Külas tuli soele vastu emis põrsastega.
Susi ütles:
"Ma tulin su poegi sööma."
Emis lubas:
"Võid no süüa päälegi. Ma lähen sulgu ja pesen põrsad enne surma puhtaks. Sa mine teisele poole ja oota mind sääl!"
Emis põrsastega ja susi astusid koos paisu manu. Susi läks teisele poole ja emis põrsastega sulgu sisse. Emis tõstis sulu värava üles ja laskis vee soele kaela. Susi hakkas vees rabelema ja sai suure vaevaga perve pääle. Emis läks oma perega rahulikult koju ja elasid vana moodi edasi.
Susi vahtis jälle küla poole, et kuhu sa ikka lähed süüa otsima.
Keegi kütt oli pannud vana hobuse raipe rehe otsa ja läks öösel sutt valvama. Susi oli jälle küla pidi hulkudes selle rehe otsast leidnud. Õhtul tuli raibet sööma.
Kütt nägi sutt ja laskis ta püssiga maha. Nüüd on jutt sellest rumalast soest otsas.
*1 nööri; *2 järele; *3 põõsa; *4 kalk, kõva

H II 71, 464 (14) < Vastseliina - Jaan Jakobson (1903) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001
Vastseliinast pihkva poole posti tiid minnä om üts suur ja vana "Raag" mida suu andmise raas kutsutas, tuu raag olevad nii vana et rootsi sõa aigu olli ollu ka jo suur üts settu veli kõnõli mulle et ka sia raa man olli rootsi kunigas vinne kunigad mutsutamisega sinna laga jättnud ja tagasi lännü pääle sõa kui naa joo ar lepivä peräst sõtta tuust saani olevad naatu sedä raaga suu andmise raas kutsma nii kõnõli settu veli omast puhtast südäme põhjast mulle.

H II 73, 567/70 (35) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Hindrik Toll (1906) Sisestas Merje Susi 2002
Kats kana munna
Vahtsõliina mõisast põhja poolõ ligi puol versta maad, oll vanast Plessi külä, midä mõisa arr näõt ja sinnä karä mõisa “Plessi” asõmõlõ ehit. Parhillatsõ Plessi rehe omma innitse küläkese asõmõl, koh kolm talomiest elligi. Talomehist kutsuti ütte “Maidla Aabo”, vai talo nimi olli “Maidla”, nink moro pääl üts vana nährik petäi kasvi. - Neide ridade kirotaja näkk ka tuod pedäjät, aga jo kuijonult. - Maidla Aabol oll üts Juhani nimeline poig, kes jo katõtõiskümne aastaga vannusõlt jaama poisi iest mõnigi kõrd sõitman oll. -Vantsõliina jaam oll jo vanast aost saani Plessi külä küle all. Parhilla om innitsen jaama majan aptek. - Terräv tsurakõnõ oll säksu meelest armas, ja naa anni tälle pääle palga, mis ta esäle pidi andma, ka mõnõ kümme tingä erä raha, idä suurõ poisi “juotrahas” nimitäse, ja sinnä timä ka pandva. väikene Juhan pand perämädse ku kopka paika, ja tuod raha korju suvõ pääle kats ruublit panko (?), midä ta pirust tettü karbikõsõga inne nimitedu pedäjä ala maa sisse matt. - Vanast kui pirda kisuti, sis olli latsõ egal puol sändside pirust karpõ tegemise pääle õigõ meistri. Mõni meistri mies tekk kunstiliselt puidsõ tabakõsõgi ette. Ja sääne karbikõnõ oll ka Aabo Juhanil, raha pannusõs. -
Kui ta raha pedäjä ala, moro pääle, salamahti matt, sis toovat ta hinne man: “sedä raha saagui kiäki inne siist kätte, kui pedäjä juurõ pääle pangu kats kana munna.” Suvi läts müödä, süküs tull kätte, kuna parhillanõ Vahtsõliina mõisa laat, Mihkli pääväl, Ravva nurmõh peeti. Aabo Juhanikõnõ läts kah Mihklipäävä hummongult õigõ varra pedäjä alt raha vällä kaibma. Kaib tunni, kaib tõõsõ, suur valgõ jo ammugi vällän, ja muu lätsi kõik laadalõ. Minkas timä lät, ku raha pedäjä all maa seen. Ei lövvä, ei lövvä, kas tie mis taht. Tsurakõnõ istus pedäjä all, jalask jo viripilli. Imä johtu nägevät, astõ mano ja küsse: “Juhan, mis sa tah ikõt? Mis sul viga om?” Ikkõn jutust tsurakõnõ imäle arr, määnes õnnõtus täll raha kaibmise man om: ei saa inäp kätte. Imä avit kah puial kaiba ei midägi kon. Midä olõ-õi tuod olõ-õi, kas tie mis taht.
Viimäte tull imäl mõttine küsü: “Kullõ, poig, vaest sa midägi raha maalõ matmise man ütli?” Tsura meeliskits. Sis tull tälle uma lubamine mielde: ma ütli nii: Sedä raha saagui kiäki inne kätte, kui pedäjä juurõ pääle pangu kats kanamunna. Ka sis läts imä tarõ mano, löüse siält ainult üte muna, mis ta kanalõ pessä luotõs oll jätnü. - Joostõn läts ta tõõsõ tarõ mano, otsõ siält tõõsõ muna, ja tõi mõlõmba pedäjä juurõ pääle. Sis kaabanut Juhan kõrda kats kolm käega, ja rahakarbikõnõ oll käeh.
Kui ma Plessi rehte man rehepapin olli, sis käve Aabo Juhankah tõistõ teolistega üten rehele, ja ta jutust mullõ uma suuga, sääl pedäjä all istun, määnes pahandus täll siäl ütskõrd olnu.
Aabo Juhan oll sis jo elähünü inemine, ja om jo ammu ilma koolu. Ma olli tuolaiga viel nuormies, tävve jovvu man, näet, no inäp püsü-üi jalgu pääl.

H II 74, 674 (9) < Vastseliina khk., Misso-Viitka - Jaan Sandra < Peeter Sõna (1906). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
10) Kübäräpoodiss kutsuti vanalaiga tood, mis suvõkübärä ehk kao pääl noor vai verrev kaarus oli. Mõnõl uhkõmbal noorõl mehel oli kogonist kolm vai neli korda tuliverevät kaarust kõrvutsikku kübara pääl, mis vanast kogonist esierälisess ehtess peeti. Üts nõidmees käve turgu pite uhkustõh, siug kübäräpoodih ümbretsõõri niigu rõngas. Tõõnõ nõid sai timäga laada pääl kokko ja ütel: ,,Noh, mis taa uhkus sul veel mass?" Siälsamah tõmmas elläv siug uma pää kübärä külest pikka, tsusas nõiamehe silma vällä ja kattõ umma teed. Nõid jäi nuhklusõss üte silmaga, et ta eläjät ilmaaigu vaivas. - Nii nohel vanast tõõnõ nõid töist, a proosta' inemise' saa-as näile midagi tetä'. Nii kõnõli iks mu kadonu imä.

H III 11, 822/3 (1) < Vastseliina khk. - Mihkel Sikk (1888). Kulka stipendium 1793/00-7L
36. Iga aasta inimpää järve.
Peipsi järve veeren elli üts rikas seto, kes kalapüüdmisest elli ja ka rikkas sai. A kui viisi? See ol' nii. Temal oli katesa sulast. Kui ta neid homogo üles läts ajama, sis pand tema pühäse Kulka stipendium 1793/00-7L [= jumalakuju] mano tule palama ja tagasi Kulka stipendium 1793/00-7L [= taganes] perä
hulgast taasperi läve ette kolm kõrd ja ai villu. Sis läts välja ja sääl jäll kolm kõrd vilahut, sis läts ai sulase üles, keä lätsiva kallo püüdma, ja vana peremiis läts inne rahha vasta võtma. Ja egä kord olli võrgu kallo täüs. Ja egä ajastaia pühits üte päivä järvele ja selles päiväs vei ega ajastaia üte inimise pää, visas järve, a seda ei tiiä keägi, kost ta tema sai.