Vastseliina pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

RKM II 57, 274/6 (4) < Vastseliina khk., Meremäe v., Obinitsa k. - Herbert Tampere < Hemmo Mast, 54 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Põllu laul
Lauldakse lõikuse alguses, vahepeal puhates ja enamasti õhtul koju tulles.
Lõpõ' no, kulla põllugõnõ,
lõpõ jallõ kulla põllugõnõ,
mine-ks no otsa, osakõnõ
mine' jallõ otsa, osakõnõ!
Läke-ks no vahtsõ vao pääle,
läki jallõ vahtsõ vao pääle,
eilä-no-ks-tsille itskõmõllõ,
eilä-jallõ-tsille itskõmõllõ!
Kui eks no lõpõ-õi', siiä' jätä',
kuie jallõ lõpõ, siiä' jätä',
musta-ks jätä' tsirgu no munnõ luvva',
musta jätä' tsirgu munnõ luvva',
haha no tsirgu havvutõlla',
haha jätä' tsirgu havvutõlla'.
Lõpõ' sa-ks jal', kulla põllukõnõ,
lõpõ' jallõ, kulla põllukõnõ,
mine-ks otsa no', osakõnõ,
mine' jallõ otsa, osakõnõ!
Anna mi'no-ks kärro küll käsile,
anna mi' kärro küll käsile,
hüvvä-ks hiidä sõnno mi' sõrmilõ,
hüvvä hiidä sõnno mi' sõrmilõ.
Põima' no-ks, kulla põllukõnõ,
põima' jallõ, kulla põllukõnõ,
läke-ks no vahtsõ vao pääle,
läke jallõ vahtsõ vao pääle!
Hata-ks no mullõ hanna jäti,
hata' jallõ mullõ hanna jäti,
purga-ks* no poolõ iikestä,
purga' jallõ poolõ iikestä.
* purga = poorga 'sõimusõna'

RKM II 57, 312 (5) < Vastseliina khk., Meremäe v., Härma k. - Herbert Tampere < Anna Järv, 75 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui tükk põimatud:
Annaks teno jumalalõ -
joudsõks mi' põima pikä põllu,
joudsõks laapi laja välä!

RKM II 57, 313 (6) < Vastseliina khk., Meremäe v., Härma k. - Herbert Tampere < Anna Järv, 75 a. (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Teisele eele minnes:
Lää-ks mi'no vahtsõ vao pääle,
eelätse ii pääle,
kohe mi-ks varrõ vao jäti,
eelä ii unohtõlli.
Sinnä panni-ks mi'ilo ii pääle,
kumu põllu kolga pääle -
ilo-ks ette otsa aja-as,
kumu põldu kohendelle-es.
Anna-ks kärro käsile jne.

RKM II 57, 329/31 (1) < Vastseliina khk., Meremäe v., Kõõru k. - Herbert Tampere < Ode Luik ja Nasta Luik (1953) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Söö'no, kul'la kar'akõnõ,
maidsa-ks no meelimar'akõn,
süü-ks no sedä söödühaina,
lakõ-ks no sedä laanõhain!
Kar'aks no elo kuri elo,
mõro-ks no ommõ mõtsa elo.
Tulli eks üles hummogulla,
varra-ks no inne valõgõt,
võti eks vitsa vislapuusta,
murdsi õks ossa uibõst,
karja naksi mõtsa ajamahe,
marja no mõtsa maalimä.
Aie sis kar'a kavvõndõhe,
Mar'a ai muide maide päle.
Naksi sis laulma latsõkõnõ,
kuukma sis kulla käokõn,
kaasa kõik lauli laanõmõtsa,
perrä pikembä pedäjä.
Kari mul seie kaldõnna,
esi ma' mänge mäe pääl,
kari tuu seie kastõhaina,
mari tuu maitse maahainä,
esi ma' lauli setä laulu,
nii ma' kuugi kullakõnõ:
"Kar'a-no-kõnõ kullakõnõ,
mino no meelimar'akõn,
sööge ti' kõtu' ni kui kõdra',
mago täus maahainakõist,
mingu-i ti' kodo müükinna,
täho-mingu-i-lehmi tänniteh!
Kotõh õks omma' kuiva' rohe',
tahe' omma' pangi' tarõ man.
Kar'a-jal-kõnõ, kullakõnõ,
mino jal meelimar'akõn,
olgu-i' ti' kuri käumahe,
mõro olgu-i' mõtsa minemä!
Es'ki om hoolta mul hummogulla,
vaiva om väiko valgõõn:
üles pia astma ma aiksale,
kar'a-no-tiid til'lokõnõ,
mino-ks no meelimar'akõ.
Kui lääde ti' kodo müüginna,
täho-läät-lehmi tänniten,
saa sis pessä' perenaaselt,
kodo saa-naaselt kulaküt,
saa ka-ks sis vitsa velenaaselt,
katsku saa karmi kanassõlõ."

ALS 2, 259 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestanud USN, KONTROLLIS JA REDIGEERIS MARE KÕIVA 2009
Kui siga sööb ehk tahab süüa põrsid, siis ütle sea söötmise juures:
Hää hääle, kuri kurale poole.

ALS 2, 262 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal < Anna Rabovoitra (1929) Sisestanud , KONTROLLIS JA REDIGEERIS MARE KÕIVA 2009
Kui siga on ära kaetud ja sööb näiteks poegi, siis ütle: „Häda nõia perse!,“ sel juhul, kui tahad, et see häda selle kurja inimese peale läheb tagasi. Siiski ei soovita ma seda teha, sest võib ju olla ka omal lapsel kuri silm. parem ütelda: „Häda soe (hundi) perse.“ Siis „Jumala rahu, tervis ja õnn!“ - Siis võta ukse läve juurest pühkmeid, põleta ära, pane vette ja pese siga puhtaks. Siis loe issameie, suitseta siga saguri, mirri, viiroki, ja haisva vaiguga. Saadud tuhk viska sealauta. Siga on jälle terve ja pole tarvis karta õnnetust.

ALS 2, 282 < Võru l. < Vastseliina khk., Lasva v. - Konstantin Tannenthal (1929) Sisestanud Merje Susi 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui tood omale kassi teisest majast, siis enne kassi majasse viimist võta ta käpp ja kolm korda Kaksa sa hainu maast, ütle:
„Nii kui ma hainu kaku, nii sa kaku mu rotti ja hiire mu majast puhtaks."
Olen seda teinud mitu korda.

ALS 2, 907 < Võru l. < Vastseliina khk., Vastseliina v. - Konstantin Tannenthal < Marie Põldsepp (1929) Sisestas 2006, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2009
Kui lehmal venib piim, siis loe joogile kaetise sõnu.

E 1622 (1) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas Viire Villandi 2003, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Tähendused põllumehel/
Hakkavad haavapuud ladvast õitsma, on hiline kaeraküli parem, hakkavad aga alumised oksad, siis varane.

E 1622 (2) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas
2003, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003 [ns/uss]
Pitka ussi (siugu) välja kutsu, kus nähtud
Võta üks kepp ja tõmba sel kohal, kuhu pitk uss kadus, ja pööra kolm korda ümberringi ja tee senna kohta, kus ta oli, kepiga maa peale rist, üteldes: "Et sa jälle sinna tuled, kus sa olid!" Siis saavat pitk uss tõesti välja tulema.

E 1622 (3) < Vastseliina khk., Lasva m. - August Kuuben (1893) Sisestas Pille Parder 2002, kontrollis Ell Vahtramäe, parandas Mare Kõiva 2003
/Tähendused põllumehele/
Kui mihklipääv noorekuu sees, tahab lina rammust maad, aga kui mihklipääv vanakuu sees, tahab lina lahjat maad.
Lina ei tohi kunagi külida, kui kaks päikest taevas (s.o kui täiskuu on). Kui kuu päeval maa peale paistab.

E 17635 (40) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas USN
Kui lehm härjaga mürras, sis rehi lehma poissa koatsuga, ja ütle: "Kasi hott mu lehmä säläst!" - Lehmale saap abi, jätab mürrämist maaha. -

E 17635 (40) < Vastseliina - J. Sandra. Sisestas USN
Kui lehm härjaga mürras, sis rehi lehma poissa koatsuga, ja ütle: "Kasi hott mu lehmä säläst!" - Lehmale saap abi, jätab mürrämist maaha. -

KKI 17, 402 (19) < Vastseliina khk., Perametsa k. - Richard Viidalepp < Ferdi Kallas, u. 45 a. (1951) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Otra tahetakse siis külvata, kui männikasvud loogas on, et siis kasvavat odrale rasked pead. (See on umbes 9. külvinädalal.)

RKM II 242, 308 < ?????Paistu khk. < Vastseliina - Salme Karu < koguja tähelep. järgi (1967) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2007
Olen näinud Paistu kandis ja ka Vastseliinas, et pesija viskas lambale kahe peoga vett järele ja hüüdis: "Palju villa, paar poegi! Palju villa, paar poegi!

RKM II 290, 361/2 (6) < Setumaa, Meremäe v., Korski k. < Vastseliina khk. - Lilia Briedis < Hilda Kadakas, s. 1906 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tõnispääväl ol´l erineva toidu'. Tseasaba keedeti ja oasuppi, tseasõrga vai jalga, mida olli iks niisugust asja majah, sis seda kasutati tõnispäeval.

RKM II 290, 364 (11) < Setumaa, Korski k., Meremäe v. < Vastseliina khk. - Lilia Briedis < Hilda Kadakas, s. 1906 (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jüripäiv ol'l innembidi, et kirikupüha, enne põllu külbmist, sis lätsiva kõik hobestega kirikohe peremehed. Sis tul'l preestri ja tsiukse selle ristiveega kõik hobese läbi ja õnnisteti neid hobeseid.

RKM II 290, 401 (8) < Vastseliina khk., Ala-Hanikase k. - Lilia Briedis < Alfred Ojaperv, 66 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lambapügajale öeldi "Vass villa ja vill vassa!"

RKM II 290, 404 (4) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Maslenitsanädal või võinädal, siis setudel algas paast. Viimasel nädalal olid siis suured praasnikud. Meie heinamaad olid sääl piiri peal, siis setu naised laulsid: Pikka liugu ja hüva kiudu!

RKM II 290, 404/5 (6) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vastlapäeval suurte regedega lasti mäest alla, kõik küla poisid ja tüdrukud. Lauldi:
Tasane, tasane talvekene,
sõua, sõua kevadekene!
Oasupp ja seajalad olid toiduks.

RKM II 290, 411 (22) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõeru, sõeru, lehmakene,
sõeru mulle sõerupiima!
Kui ma lähen karja hoidma,
sis pandas kohupiim kotiga
ja või kapsalehe pääle.

RKM II 290, 411 (24) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lõpe, lõpe, põllukene!
Kui ei lõpe, siia jätan,
mustal tsirgul munne luvva,
hahal tsirgul havvutada.

RKM II 290, 413 (3) < Vastseliina khk., Hanikase k. - Lilia Briedis < Emma Kütt, 73 a. (1972) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2006, kontrollis Mare Kõiva 2008
Sõõru-sõõru, lehmakene,
sõõru mulle sõirapiima,
vaalu mulle marjapiima!
Mul on pere piimatahtja,
võõras pere võiutahtja.

RKM II 317, 467 (48) < Vas. khk., Mäenuka k - P. Voolaine (1975) Sisestas Pille Sääsk
Kangas mähetas iispäiv, tõõtõpäävä pandas ots kinni, nitsehe.

RKM II 364, 141 (2) < Vastseliina khk., Illi k. < Vastseliina khk., Joora k. - Kristi Salve < Pauline Pütsepp, 74 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuu vahepäivä om hää tsiatapmise aig ja lihasuitsetamise aig. Mõnikord ei vali kah ja tükkis tõnekord hallitama minema.

RKM II 364, 148 (3e) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kuu vahepäivil tapeti siga. Liha pidi sis hästi küpsema ja pehme olema.

RKM II 364, 148/9 (3f) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulit panti ka kuu vahepäival. Sis es kasva päälise suure, kasvava alla.

RKM II 364, 149 (6) < Vastseliina khk., Kapõra k. < Kambja khk., Haaslava k. - Kristi Salve < Hilda Frey, 75 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kui lepal kevädel suure urva on, sis pidi vilja-aasta tulema.

RKM II 364, 167/8 (11) < Vastseliina khk., Vastseliina as. - Kristi Salve < August Kaldamägi, 81 a. (1980) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Teravilja pidi külbmä noore kuuga. Kartulit noore kuuga es või, kui kuu olli kolme päivä vannu, sis jo või. Ma külbi vana kuu aigu kaara, naaseimä ütel, et mis sa loobit huupi. Ma ütli: ”Mamma, sa kaegu sügise, ta om sinuga üte pikku.” Ja olli kah nii. Ta olli hää vilja-aastak kah.

RKM II 364, 181 (15) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui tulli juurde ja tõne kapstit istutas, öeldi: „Õnnista jummal! Suuri lakju lehti!“

RKM II 364, 181/2 (16) < Vastseliina khk., Räbo k. < Sute k. - Kristi Salve < Hilda Piirisild, 75 a. (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Kui üts lambit pügas, tulli tõne, and jõudu, ütel: „Vass, villa!“ Tuu ütel vasta: „Vill vana!“ Imä opõt mulle. Ütskord mulle öeldi, ma es mõista midägi kosta.

RKM II 364, 189 (18a) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Vanasti üteldi /--/ või kui sa midagi istuti, sis üteldi „Õnnista Jummal!“

RKM II 364, 189 (18b) < Vastseliina khk., Mära k. - Kristi Salve < Helena Pant, s. 1899 (1980) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Ku kapstit istuti, sis „Suuri juuri, lakju lehti.“

RKM II 364, 281 (3) < Vastseliina khk., Marga k. - Kristi Salve < Aino Sulg, 60 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambit pöeti toome õitsemise aigu ja linakakmise aigu. Kolmas pügamine olli igatahes talvel, ei mäleta enam aiga.

RKM II 364, 289 (7) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. - Kristi Salve < Ida Pungits, 83 a. (1981) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Võõras ütel lambapügajale: „Vill vass!“ ja pernane ütel vasta: „Vill vass vaija!“

RKM II 364, 294 (1) < Vastseliina khk., Suuremetsa k. < Vastseliina khk., Jantra k. - Kristi Salve < Peeter Sultson, 93 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Herneht tetti täüs kuuga, siss es ole valgutedu.

RKM II 364, 295 (2) < Vastseliina khk., Kliima k. < Setu, Pankjavitsa k. - Kristi Salve < Anna Viitkar, 75 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lambapügamine oll toome häitsemise aigu, tõne kõrd oll lina katkmise aigu.

RKM II 364, 295 (3) < Vastseliina khk., Kliima k. < Setu, Pankjavitsa k. - Kristi Salve < Anna Viitkar, 75 a. (1981) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartohka istutamist iks kaeti, et vana kuuga, siss naka-ai latva kasvatama.

RKM II 364, 382 (4) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Alfred Raudmann, 77 a., Therese Raudmann, s. 1904 (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Lõpe, lõpe, põllukene,
kui ei lõpe, siia jäta,
musta tsirgu mullutella,
haha tsirgu havvutella.

RKM II 364, 405 (5) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Noore kuuga nurme pääle, vana kuuga varju alla. Tuu käis lambapügamise kohta.

RKM II 364, 405 (6) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Villä tetas kuu vahepääva, ku kuu om kolme päivä vannu. Tsika võid ka tolle ajaga tappa, sis saa tuu liha pehmekene.

RKM II 364, 406 (7) < Vastseliina khk., Kivioru k. - Kristi Salve < Aino Viitkin, 57 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartulit ja sibulat istutadas vana kuuga, et sis saa täielitse kartuli.

RKM II 364, 443 (13) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Jüripäävä peeti. Noid ol'li kaits: üits sügise, tõne kevade. Käidi kerkoh. Kari lasti vällä muro pääle, peeti ümbre palvit, hobesit viidi kerko mano.
Jüripääväl piap jürikuhi viil mäe takah olõma. Heinä tetti vähä, sai hobestele; luumile jäi põhk. Jüripääväl tuudi jürikuhi mõtsast ära. Iga jüripääv saa as viil kari mõtsa. Vana inemise lugesiva luumile sõnno. Peremiis läts iih, karus takah, pühäne üsäh. Kävevä kolm kõrda ümbre kar'a. Sis läts peremiis kerkohe. Mi käve sis Pankovitsa kerkohe kivitiid pite.
Hinne ol'l Pankovitsa kerk väega illos. Sõa aig palutedi ar'. Suur kerk ol'l, rikas kogudus. Kui kella lüüdi, sis ol'li mõnikõrd siia kuulda'.

RKM II 364, 458 (18) < Vastseliina khk., Pulli k. < Vastseliina khk., Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartult panti vana kuuga, sis ei aja nii kasvu. Noore kuuga saa pallo kasve.

RKM II 364, 458 (19) < Vastseliina khk., Pulli k. < Vastseliina khk., Härma k. - Anu Vissel < Adele Taim, 75 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Seto baaba ütel, et sibulit tee viimatse vana kuu reedi pääle päikese minekut.

RKM II 364, 470 (3a) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vana kuuga külveti, sis es lüü nii palju hainarämpsu.

RKM II 364, 470 (3b) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kartuli panti kah vana kuuga, sis es lää nii palju kasvu.

RKM II 364, 470 (3c) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Lammast pöeti kuu vahepäevaga. Inne mõsti neid lombih.

RKM II 364, 472/3 (13) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Pari k. - Anu Vissel < Rosalie Hinu, 84 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Rüäpõimmise aigu ütel meheimä:
Lõpõ, lõpõ, põllukõnõ,
kui ei lõpõ, siiä jätän.

RKM II 369, 356 (41) < Maarja-Magdaleena khk., Igavere k., Roometi t. < Vastseliina khk., Misso k. - Mare Kõiva < Meeta Sõnnitsaar, s. 1921 (1983) Sisestas Elmo Piir 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Kevadel noore kuuga toomingate õitsemise ajal pügati lambaid. See on - kui välja pügatakse. Ja sügisel mardi ja kadri vahel vana kuuga kui sisse pügati.

RKM II 413, 500/1 (1) < Puhja khk., Võsivere k. < Vastseliina khk., Kõo k. - Eda Kalmre < Elmar Ramp, 76 a. (1988) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2009, kontrollis Salle Kajak 2009, redigeeris Mare Kõiva 2009
Meil (Võrumaal: EK) oli posija. Üts vanamutt oli, vata kui ta ühte looma vaatas lõppes ära kohe, kui abi ei saand. Oli nisukene lugu, et meil olid väiksed põrssad ja ema tuli, et tule ruttu, et kaks tükki on juba lõppend. “Pane ruttu hobene ette ja mine Taarka manu. Taarka oligi too posija, elas Obinitsa külan. See Taarka võttis sis soola ja podises sinna midagi pääle ja käskis neid põrssaid, mis veel jäänu, et neid soolaveega pesta. Ja ellu jäiva ülejäänu. Aga too mutt oli meil oma külan, hea mutt, aga silm oll sarnane. Üteldi talle kohe, et ära tule nuurt luuma vaatama ja sis ta ei tulndki.

ERA II 160, 231 (40) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. < Vastseliina khk., Lasva v. - Ija Daniel < Rosalie Lõhmus, s. 1896 (1937) Sisestas USN, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ku kuu ja päiv kõrraga taivah ol´l, sõs es või' külvä.

ERA II 160, 277 (6) < Vastseliina khk., Misso v., Saare t. < Setu, Pankovitsa v. - Ija Daniel < Anna Telliste, s. 1887 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Lõika, lõika, tsirbikõnõ!
Lõpõ, lõpõ, põllukõnõ!
Kui sa ei lõpõ, põllukõnõ,
sõs jääde kar´ustõ jalgu.
Lõika jah, lõika, tsirbikõnõ,
sõs saadõ sa tuppa saisõma,
taadõtuppa tukkuma.

ERA II 160, 531/2 (41) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kunsti pandmine ol´l munnõga. Kunst loeti munalõ pääle ja panti sinnä, kos kahjo taheti tetä. Sõs kes inne leüdse tuu muna, sõs tuu sai kahjo. Kolm munna õks ol´l. Vallalõ saadi tuust kunstist nii, et panti nuu kolm munna rattarummu sisse ja lüüdi mõlõmbalt puult pihelgatsõ pulga ette ja sõs visati ratas tullõ. Kae, nii sai kunst otsagi.

H II 3, 542 (26) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Karüst tohe es riedi mano tuvva, es riedi edimält karja saata. - Tuo vits, mia karüsõl edimält karja minneh käeh oll, pidi paika pandma, sis kao as eläjä kara mant ärr. -
Inne Jüripäivä tohe es karüs kivi otsa minnä, muido tulõ susi karja. - Ku edimält karäga kodo tull, sis valõti, anti muna paar kah, ku kari edimält lounilõ jäi, teti karüsilõ munaputro. -
Ku pääkarus majah oll, ku leibä kütseti, (tuo iks käve kõrrast kõgõ külä läbi, egah taloh oll lehmä päält päävä) sis iks teti tälle uma kukõl, pääle tuo pätsi, mia timä sügüse sai. - Latsi karjapandmisest ülti: Säitsmene (ajastaga vannult) säeldäs karja, katsa um kaunis karus, ütsä ülihüä, kümne lätt kündmä! -
Ku ilm kavva pilveh oll, tahtsõ karüse ilosat ilma, sis naksi päivä meelütämä: Päiv tulõ vällä, ma lää sullõ käümä, vie sullõ kosti, pätsi pehmet leibä, poolõ pütü piimä, vitsiku võidu! Ku jäll pikalitse vihma oli, sis lauli karüsõ: näüdä päivä, seledä ilmä, vie vihma Vinnemaalõ, tuo põuda seolõ maalõ, Vinnemaal vilä kõrbõsõ, Vinne maal sanna palasõ! -
Karüsõ tohe ei eläjäle kooritu vitsaga lüvvä, ei ka tuo vitsaga, miä ieskäsi um laasit 8ossõ tüvõ poolõ tõmmalõh, nigu mant lahkas.) muido läävä eläjä verd kusõlõ. Ku tuod nätas, sis piät sinnä kotalõ ütesä lepa ossa latva piteh maasisse tsuskama.
Jüripääväl visati üle karä munnõ, sis kaeti, ku muna terves oll jäänü, sis oll tuo hüä, a ku katski läts, sis oll iks kaiho pelätä.
Ku süsgüse karüsõ tahtva, et lumi maaha satasi, sis võtva kitsõ kinni, vidävä kolm kõrd ümbre kivi, sis satas kolmada pääväl lumi maaha.
Ku tsia kara mant ärr kaosõ, sis võetus põrs kinni, tuo nakas vingma, sis jooskva kõik tsia rõhütelleh mano, kaa nu tulõva ka mõtsast vai hott viläst vällä.*)
*) On üsna praktikalik, väga mõjuv abinõu.
Ku kari vikahti jälile saa, sis tõmbas lehmä piimä ärr, a ku jäll tsirbi jälile saa, sis jäll andva inänb piimä. -
Ku sulanõ vai tütrek edimält maija tulõ, sis pandas kirvõs vai luud läve ala, ku sis hüä märksa tulõja um, tuo võtt ärr üles pand umma paika, a ku määne lotto um, tuo pillus üle pää maaha, sis saa muu rahval naarda.

H II 3, 561 (1) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kost pini um laknu, säält võit iks süvvä, tuo peräst olõ õi midägi, a kost kass um söönü, hott ku võrrakõisi, säält sünnu ui süvvä, pini keele otsah um ütsä tõbõ rohi, a kassi keeleotsah um ütesä tõpõ.

H II 3, 561 (2) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Pini kutsikide man kaeti, kel kirriv suulagi oll, tuod massa ai hoitmine, tuo veevä soe ärr.

H II 3, 561 (4) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kass suud mõsk, tulõ küläline maija, mõnõ ütlese jäll, et kalamies tulõ.

H II 3, 561 (5) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kikas läve pääl kirg, vai ku kanal orss perseh um, sis tulõva külälise.

H II 3, 561 (6) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kikas õdaguutsõl üöl kirg, sis lätt varas üle nurmõ.

H II 3, 561 (7) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kikas vai kana üöse orrsil kõrri lask, sis näge tuo vanna kurja.

H II 3, 561 (8) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kana katusõl käü, sis tulõ majast vällä minek.

H II 3, 561 (9) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kana kirg, tuo tähendäs iks määnest hätä pahandust

H II 3, 561 (10) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kana iest piät hoitma, et suola kätte saa ai, muido nakas kirgmä, ku suola süö.

H II 3, 561 (11) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku kana haudma panti, oodäti nikavva, ku kari kodo tull, ku jo tanomih oll, sis panti haudma.

H II 3, 561 (12) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kanast tohe ei väläh lagõmä naada, ku sis essüt, võtt haugas tuo ärr, miä vaest lugõmalda jääs.

H II 3, 561 (13) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Kana ja hani panti sis haudma, ku tuul hummogust vai põhast oll, a ku lõunast vai õdagust ol, sis es panda, muido saa pallo mädä munnõ.

H II 3, 561 (14) < Setu, Vastseliina - Hindrik Prants (1888) Sisestanud Ell Vahtramäe
Ku lammas puja ärr vihkas, sis mine lamba lauda mano, säält kae, ku kiäki võõras inemine tied piteh lätt, sis hõika tuod, et külämies, kohes läät+ Ku sis tuo midä vasta hõikas, sis ütle toolõ, et laku mu palast perst, mul eski vihas lammas puja ärr, sis pääle tuo nakas jäll lammas poigõ hoitma.

H II 3, 568 < Setu, Vastseliina - H. Prants (1888) - Sisestanud Ell Vahtramäe
Rüä seeh ja mõnikõrra ka tõu seeh kasusõ väikese loomakõsõ nigu seene õnnõ, väega lühkene vars um, otsah villatätre muodu tutukõnõ, sääl umma siemnekese ka seeh, nigu viläpääl, noid iks keetas ja inne põimu, ku nuo umma terri täüs, sis umma rüä ka terävä, a ku nou umma pooliku, sis umma rüä ka kõhna.

H II 62, 351/2 (8) < Vastseliina khk. < Setu - Jaan Sandra (1899) Sisestas Ave Tupits 2002
Kui kana ummi mune sööp, sis aetas teda taaspedi läbi kaatsu, kolm kõrda, ülevalt alla tougateh - sis ei süs enämb. Nii samate tetäs ka sis tseale kaatsuga api, kui ta voone ehk lambit sööp,- sis pestas tedä kaatsuga. Seto vele arvava kaadsust alati suurt api saavat.