Vastseliina pärimus

Jutte endistest aegadest

E 55470/1 (10) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1925) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Jaaniöö
Selle pidustamine oli juba hallil vanal ajal. Jaanituled mägedel ja mängud jaanitulede ümber on küll meie ajal palju muutunud, kuid siiski leidub ka seal palju algupärasust.
Nii palju on kogumist teiste, et endisel ajal ka vanad mehed ja vanad naesed noortega ühes jaanitulel viitisid. Noored mängisid, tantsisid, vanad laulsid ja jõid viina ja õlut.
Jaaniööl olid ka omad saladused. Kes kasukakarvu pidi (pahupidi) pööras ja rehetua, rehealuse katuse harja otsnulka (kahrupersehe) üles läks, see nägi sealt ja tealt õitsvaid sõnajalgu. Ta võttis need õied enesega kaasa, läks uueste kahruperse üles ja vaata - sealt nägi ta, kus vanaõelus raha kuivatas. Otsis need kohad üles ja leidiski kuld- ehk hõberaha, mis öösel kui tulesöed sätendasid. Nii saanud vanal ajal mõnigi mees korraga rikkaks.

ERA II 244, 481/2 (1) < Vastseliina khk., Vahtsõliina v., Voki k. - Ludvig Raudsepp, Võru reaalkooli õpilane < Jaan Hussar, 85 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Rootsi sõa aigu olõvat Haanih, Miilimäe all olõvahõ Kogõrjärve kuus pütütäüt kulda pantu. Aq peräst sõta es saia tuud kulda kätte. Ütskõrd läts haanimiis Petseri laatu. Sääl tull setoga jutt tuust kullast, mis sääl Kogõrjärveh um. Seto ütel, et kui saq muq üteh võtat, sis maq näütä, koh kohtsil kuld um jaq kost kätte saat. Haanimiis kai, et tää vast löüd eski kulla kätte jaq es võtaq setod üteh. Küll haanimiis otsõ kulda järvest, aq õks es lövväq. Kuq tä olõs tuu seto üteh võtnu, sis vast olõs löüdnü.

ERA II 244, 575/6 (5) < Vastseliina khk., Lasva v., Noodasküla k., Hinda t. - Elli Truup, Võru linna algkooli õpilane < Gustav Raudvassar, 44 a. (1939) Sisestas, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Metsas peab valmis vaadatud olema koht, kus kasvab sarapuul kahte harru minev oks. Jaanipäeva ööl kell 12 minna metsa, tagurpidi haru peab samuti tagurpidi lõigatama, kõik peab nii toimetama, et keegi seda ei näe ega tea midagi. Hark aga tuleb viia kirikusse, kui last ristitakse ja peita altari teki alla. Laps, keda siis ristitakse, saab hargu läbi väga ilusaks. Hark saab sellele lapsele, keda siis ristiti. Kui teatakse kuski lähedal maetud rahaauku või kuhugi mida kalleid asju peidetud, siis minna noore kuu kuuvalgega ja vedada harki taga. Jõudes rahakohani, siis hakkab maa sees kõlisema. Rahaauk ongi käes.

ERA II 244, 576/7 (6) < Vastseliina khk., Lasva v., Noodasküla k., Hinda t. - Elli Truup, Võru linna algkooli õpilane < Gustav Raudvassar, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris ja redigeeris Mare Kalda
Minu kodukoha lähedal kasvab üks väga vana mänd. Ta kannab Toburna männa nime. Oma kõrge vanaduse või kes teab mispärast on temast muinasjutt, mis räägib järgmist:
Jaanipäevaööl täiskuuga, kui on kuuvalge, täpselt kell 12 minna männa alla ja mõõta seitse sõduri sinelitäit kuuvarjuga ühes põhjapoole. Sealt kaevades tuleb välja rahakatel. Andmeid pärisin ka ühe kõige vanema Noodasküla elaniku Mari Virma käest, kes on vana 94 a. Ta jutustas: Üks rikas taluomanik ütelnud vaesele: "Mine õige kaeva välja see rahapott." Teine vastanud: "Olen oma elupäevad veetnud tematagi, siis ka lõpetan nad vaesuses."

ERA II 244, 577/8 (7) < Vastseliina khk., Lasva v., Noodasküla k., Hinda t. - Elli Truup, Võru linna algkooli õpilane < Gustav Raudvassar, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Anne Kaaber, redigeeris Mare Kalda
Kodukoha lähedal asub üks mägi, mille nimi on Ristipedajamägi. Sinna on maetud inimesi. Õiget vastust ei tea keegi anda, kas ta kord omal ajal oli küla kalmistu või on maetud sinna sõjaaegseid langenuid. Pindalalt ei ole ta kuigi suur, kuid ta pind on täiesti puutumata. Suvelõuna ajal käivad noored sinna mängima, laulma jne. Ristipedaja mäe üks külg on väga kalla. Vihm on välja uhtnud puutükke, pealuid, mida võib selgesti tunda, siis veel muid luukilde, millele aga külarahvas pole pööranud suuremat tähelepanu.

RKM II 364, 176 (2) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Pidude jaoks olli lõõtspilli, kandle, viioli.

RKM II 364, 177 (4) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tuulamise aigu, kui tuult es ole, sis ise vilistiva säälsama värahti pääl.

RKM II 364, 177 (5) < Vastseliina khk., Juraski k. < Rõuge khk., Saaluse v. - Kristi Salve < Alfred Tsähkna, s. 1889 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Panni löödu, kui minema läts sõitma. Oleva tettu mõneh paigah. Hääle inimesele tetä es säänest mängi.

RKM II 364, 205/6 (3) < Vastseliina khk., Vaarkali k. < Rõuge khk., Tootsi k. - Kristi Salve < Endel Hallop, s. 1910 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Meil olli üts tugev miis. Sepikoda olli, üts hobene es lase rautada. Vana Birkental olli sääl, ütel: "Oota, ma' proomi. No mu käest ta ei pääse!" Hobene saisis ka nii vagusalt, enne es saa mitmekesi jagu. Tal olli üts sõrm nagu mul kolm.

RKM II 364, 206 (1) < Vastseliina khk., Vaarkali k. < Rõuge khk., Kasaritsa v. < Võru l. - Kristi Salve < Hilda Hallop, s. 1912 (1980) Sisestas Salle Kajak 2002, kontrollis Anne Kaaber 2003, parandas Kairika Kärsna 2003
Tootsi Ristimäel, sääl olli tsõõriplats. Kasaritsa igal suuremal külal oli oma tsõõriplats. Lille oli istutetu, pingi, orgestri kõrgem kotus. Kus oli laternate tegemine! Nooril oli kõik uma raha eest tettu. Kõik suve käidi sääle.

E 17610/1 (5) < Vastseliina khk., Misso v., Zerepi k - Jaan Sandra < Johan Pents, 47 a. (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Viruskundra
Suvel hainaaiga, olli ennevanast, üts vaene meesterahva sandikene maija jõudnu, ent kedagi es ole koton, sest pallav tööaig "känge kannalegi jala kinni" ja maja olii kogoni tühi. Vaene sant lugi iitsinda ollen ommi värsekeise ja olli ka vahette pääl kogoni vaiki.
Sääl nakas keäki "virus kundra" ahjo virusselt häälitsema: "Kui ma pane! Kui ma pane!" Vaene sant jäi õige värisema, niisugutse imeliku helü ja ütlemise man, kooni jällegi tutva helu häälitses: "Kui ma pane, kui ma pane!" Paja olli paigukalla, kost sant vahepääl iks välja vahte ja rahvast kodo oot, nüüd tõugas sant paja peräni ja tulli esi pooleni kehani pajast välja ja ütel virus kundrale:"Pane no pane, kea tuo sinno keeld. Selle pääle olli sant vaene kui välk tarest väljan, kon suur tülin ja kõllin kuuldu olevat. - Kui rahvas haina mant kodo tulliva, kuts sant perremehe kõrvale ja ütel tälle salajalt ärä, mis taren olli sündinu.
Perremees ja sant lätsiva nüüd salamahti pirutulega tarre, kon nerna omas suures imetellemises, põrmandu pääl kuld ja hõperaha ristkabluni nägiva olevat. Õiglane perremees jagi sandiga imeliku raha pooles, millega vaene perremees väega rikkas sai, nink ka sant oma kerjamise maaha jätt ja rikka perremehega kui vele üten ellivä.

E 17611 (6) < Vastseliina khk., Vastseliina v.; Jõõra k. - Jaan Sandra < Johann Sandra, 56 a. (1895) Sisestas Pille Parder 2003
PÕRMAndu ALUNE.
Mustelaiga olli üts mees ütsinda koton ollen, pika ülevan oleki perra piru tule ära puhasnu ja magama heidanu, sääl nakas keaki põrmandu alt pikkamise toristama: "Ma tõuse! Ma tõuse!" Mees, kell veel silmaki kinni es lää, puhk tule tuhkavvast üles, otse kõik maja nulga ja kolga läbi ja kui midagi es lövva, läts ta jälle magama. Ent niisama kui ennegi, nakas niisama keaki kesk tarre, lõmmukivi kottal torisema: "Ma tõuse! Ma tõuse!" Jälle puhk mees tule üles, otse maja läbi, kui kedagi es näe ollev, heit ta magama. Vaival olliva silma kinni reevähünü, - sääl toristi jälle:"Ma tõuse! Ma tõuse!"Nüüd pahasi ka mees nägemada toriseja pääle ärä, ja ütel söame tävvega:"Tõuse no tõuse, keo tuo sinno keeld!" Sääl kuuld mees suurt tirksnat ja tirinat, mink pääle ta vastseste tule üles puhk, ja omas imetellemises lõmmu kivi põrmandu alt üles nägi kääntu olevat, kon neljakandiline raud rahakast, pool nõlvikala olli, kelle kaase mees vallale kangut ja säält seest kuld ja hõpe raha hilgavat nägi, mida mees, ütsinda ollen panni paika kand ja sest saani väega rikkas mehes sai, kellel mis-sestgi puudust es ole. -

E 17633 (10) < Vastseliina - J. Sandra (1895) Sisestas Pille Parder 2003
Kes jaaniööl vanapagana raha kuivamist näta tahap, see ajaku musta täku toose toas peri kaala, mingu rehe katuse kahru persehe, vahtupäält, siis ta ka näep.

E 44586/7 (1) < Vastseliina khk. - G. Sander < J. Liira, 96 a. (1904) Sisestas Salle Kajak 2004
Praali talo varandus
Räpina kihkunnah Palo vallah um üts Praali talo, kes vanast väega rikkahe elänü, ku tälle üts hüä huop sai. Üts kõrd tull sõda. Sõa aigu purutõti kõik tuo talo, kõiki honnõhtõga maatasa. Tuo aoline perremies pand kõik raha varanduse - kullakattõ püttü. Üte pütüga lask timä kao põhja, a tõõsõga mat üte pedäjä ala. Sõa aigu tapõti ka tuo perremies arr, a tuo oll Pihkvahe Troetsahe sisse saatnu nuo kirä, nii et õks elo elleh kiäki tuo varandusõ kätte pidi saama.
Siält kirost (neid loetavad aastas kord, mõni ütleb ka kolm kord üle.) sai ka kats miest Jaan Oras ja Jakob Küpär teedä, et siäl varandus um käkid. Nimä naksi ka katõkese otsma ja löüse ka üte pütü pedäjä juurõ alt arki. J. Oras oll kõigildõ vana kavval mies, ja nii lei ka tima seo kõrd Jak. Küpara üle, nii et toolõ ainult väikene osakõnõ sai. J. Oras, kes inne vaene mies oll, sai no õigõ joukas, no umgi Soosarõ mõisa rintnik.

E 44587/8 (2) < Vastseliina khk., Tabina - G. Sander < J. Truija (1904) Sisestas Salle Kajak 2004 [raha]
Tabina kivi all
Vastseliina vallah, Tabina külä katõ talomehe piiri pääl um üts suur kivi. Troetsu irähgi um üleval, et tuo kibi all um kats pütü täüt kulda.
Nii näüdäti Tabina külä naasilõ unõh, et minke säitsmekeske ja kaibkõ siält kivi alt raha pütü vällä. Naase tulli ka küll kõik kokko, a es tohe õks minnä. Nimä ei ka mehe üteh.
Oll kuuvalgõ üö, ku nimä kõik - mehe ja naase, lapju käeh lätsi kivi poolõ.
Ku nimä kivi mano naksi saama, naksi näil ieh ja takah hirmutusõ käümä, nimä naksi kõik pelgämä ja panni pakku. Üts kõrd jall tulli sinna üte üömajalõ, hummugu küsse mä, et kas siin koh teil um määnest suurt kivvi pindre pääl, sinnä juhatõdi meile üöse raha. Tabinakõsõ salgsi ka maaha, et ei olõ määnestgi, a neo õks es usu ka ja otsõ esi kivi üles, nuo löüse küll, et kaibõt oll, tuud ei tiijä, kas nä sai ka midä.

E 44588 (3) < Vastseliina khk., Pahkva - G. Sander < S. Otspol (1904) Sisestas Salle Kajak 2004
Pahkva kullapot
Pahkva Peedo tull teolt Vahtsõliina mõisäst kodo. Väsünü oll, ni istõ pia jo kodo saijõh tie perve pääle maaha puhkama - ka sinnä jäigi mies puhkama kooni hummõguni. Üöse näk mies unõh, et siäl ja siäl perve seeh um üts poti täüs kulda.
Peedo heräsi ka üles ja läts otsma. Pia sai ka ta potilõ mano ja naas perve seest osõst vällä tõmbama. Pott olnu õige rassõ, nii et Peedol piergi tull. Peedo vana tävve suuga mies ütel ka tuo pääle: „Kurat võt ka peeru vai, et ta viel no tükis!“ Tuo halva sõna pääle pässi ka täll pott käest ja läts maa sisse nigu tirisi õnnõ.

E 44593 (8) < Vastseliina khk. - G. Sander < P. Lijra (1904) Sisestas Salle Kajak 2004
Rahamägi
Vastsõliina kihkunnas, Misso vallah um üts mägi, midä rahamäes kutsutas. Tuod kutsutas rahamäes selle, et sinnä, ku ütskõrd siist võõramaa kuningas pagõsi, matt timä üte kuorma kulda sinnä mäe sisse ja ütel: „Inne saaguij sedä varra siist kätte, ku kolm kroonitud pääd kuoh umma.“
Nätä tuo peräst õks ei saa ka tedä siält kätte, hot küll kõgõst puolt um kaibõt.

E 45406/8 (1) < Vastseliina khk. - Gustav Sander (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Mehe muna
Üts kõrd innevanast nännü üts soldann unõh, et siäl tuo ja tuo sepikua alasi paku all um hulga raha.
Mies näkk tuod und jo kolm kõrd, sis viel naas uskma ja võtt nõus tuo sepä käest lupa küssü timä alasi pakku üles kanguta, midä sepp ka hüä meelega lubasi, et vaest hindäle ka kost mida tsilgahas.
Ku soldan sepäga alasi paku üles kangudi, löüse nimä siält paakõsõ tävve hõbõhõt, kost mies ka sepäle uma jao and.
Pääle tuo küsse sepp soldanu käest, et kas sedä luku naaselõ ka kõnõlda, a soldan kield arr ja ütel, et kas sa sis esi naisi tiijäi, et näide suuh kärsiij midägi, ja sis um kõik liin hellu täüs. Sepp es usu tuod, et kuis sis timä naane sis õigõ tuod arr kõnõlas, midä timä arr um kieldnü.
Soldan käsk sis sepäl pruomi tetä, et panõ hinnäst väega haigõs, võta hani muna ja näet mõnõ päävä peräst näüta naaselõ ja ütle, et ma lõi muna a karista tälle ja ütle, et tä tuod ummõhtõ kellegi kõnõlgui, küll sis näet, ku pallo naane suud pidä. Sepp tekk ka soldani oppusõ perrä ja naas ütel pääväl väega sisemäst vallu kaibama. Ku timä nii jo paar päivi haigõ oll, näudäs tä ütel hummogul suurt hani munna ja ütel: “Kae koh mu hädä um, ma lõi muna.”
Tõõsõl pääväl oll viel mies muna luomise perrä haigõ, hummogu tull saianaane ja küsse sepä naase käest, et mis täl mehel viga um, naane sosistas tasakõstõ, et täll um sääne hädä midä tihkaij kelle üteldägi, a ku saianaane pääle naas ajama, selet timä arki, et täll mies suurõ muna loonu.
Tõõsõl hummogul tull hulga liinarahvast sepä maja ette kaema, et kuis sepp muna loonu. Sepp saas edimält arvugi, a peräst õnnõ sai tiidä, et naane asä väälä ai. Tuost saani nakas sepp jo sändset asju naase iest salgama ja and tuoga soldanilõ tävve õigusõ.

E 45621/2 (3) < Vastseliina khk. - Gustav Sander < Peeter Org (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Raha löudmine
Vanast ku viel mie maal ka teoorjus oll, sis panti rehte pesmise aigu mõni mies õks rehepapi asõmalõ riiht vahtma, et muido vaest kiä varastas.
Nii pand ka Vahtsõliinah rehepapp (kes esi väega kassõ unõga oll), mitu kõrd õks mõnõ noorõ mehe riiht vahtma, a esi läts kodo magama. Mitmõ kes ollnu siäl üöd vahtmah, es tohe inämp tõist kõrd minnä, ja ütli õks rehepapilõ, et ei tiijä kes reheh egä öije käü.
Nii panti ka üts nuor mies, tuo kuuld ka noid jutta ja jääkis sukugi magama, uot kuni keskööni arr ja kuuld sis pirru mühü ar rabinat, mis kõrd korralt suurõmbas läts. Nuormies istõ ka üles ja kullõl õks viel. Peräkõrd naati jo pirru mühü all ka hellü tegemä ja nuormies kuuld selgehe ku üts õks hõigas nigu takti perrä: “Ma tõusõ! - Ma tõusõ! Ma tõu...” “Tõusõ no tõusõ tuo sinno tah kield,” hõigas pois äkki vahelõ.
Sissama vöörähtü pirru mühk iest ja pois löüse hulga raha.

E 45626 < Vastseliina khk. - Gustav Sander < Peeter Org (1905) Sisestas Salle Kajak 2004
Kudas poisid Vanapagana rahatündri kätte saiva. Korra olnud heinaküünis maa sees rahatünder. Seda rahatündrit valvanud Vanapagan. Ühel pühapäeval ütelnud Vanapagan oma naesele: “Jää sina raha valvama. Mina tahan täna kirikusse minna!”
Hää küll, naene lubanud. Saanud Vanapagan kirikusse läinud, jäänud naene unises. Läinud heinamaale magama.
Seeni läinud kari poisikesi sinna küüni tantsima. Kuulnud raha kõlinad. Poisid hakanud otsima ja kaevama. Leidnud viimaks rahatündri üles. Üks olnud nende seast nii tark, visanud oma raha tündrisse. Sisi tõsnud mitmekesi rahatündri maast välja. Poisid läinud siis hobust tooma, et raha koju viia.
Selle aja sees tulnud Vanapagan kirikust tagasi. Näinud rahatünder olnud välja kistud. Ehmatas habeme kolm korda hallimaks kui enne olnud. Hakanud raha vaatama. Ei tunne enam oma raha ära. Puistanud kõik raha maha; ei tunne ära. Jätnud raha sinna maha, läinud otsinud naese ülesse. Hakanud naist peksma. Ütelnud ise: “Minul oli kirikus kange kirjutus ja sina lähed rahatünni juurest ära mujale magama ja lased raha ära viia. Kui sa teine kord veel nii hooletu oled, peksan ma sind nii, et sa eladesgi enam ära ei unusta!” Poisid aga vedanud rahatündri koju ja saanud rikkaks.

E 57464 (25) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra (1917) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2010
Viimaks nimetame veel üht õnnepäeva, mida need seks peavad, kellel selle kohane koht on, see on Jaani päev. Jaani õhtul tuuakse metsast “Jaani hainad”, pandakse iga isiku jauks heinake tua lakke üles, et ta seal õitsema läheks. Kelle oma õitsema läheb, see näeb veel kord teise Jaani päeva, kellel ära kuivab, sureb enne ära.

E 74707 (3) < Vastseliina khk., Lasva v. - Niina Dangel, 15 a., Võru Gümnaasiumi õpilane < ema, L. Dangel (1931) Sisestas Salle Kajak 2010
Majal mis on kaetud õlgkatusega on maja otsas räästa juures väike auk ehk ulv. Minnakse augu juurde kaelas noore täku taosed ehk rangid ja vaadatakse august välja. Siis nähakse kus vanapagan kulda segab. Päeval aga lähed ja kaevad kulla välja ja saad rikkaks.

E 86476 (33) < Vastseliina khk. - Johann Eisen < H. Prants Salle Kajak 2010
Vastseliina praeguse kantsi ümbruses olnud vanasti suur linn paljude majadega, kus rohkesti rahvast elanud. Venelased ihunud ammu hammast linna peale, soovides seda endale saada. Vaenlaste äkilist kallaletungimist kartes otsustanud linnaelanikud oma kulla ja hõbeda maha matta. Elanikkude kartus ei olnud asjata. Varsti tulnud venelased ilma kellegi ootamata linna kallale, tunginud linna, tapnud inimesi karja kaupa. Olnud just pühapäev, kirik inimesi täis. Venelased tunginud kirikussegi ja tapnud kõik kirikulised. Pärast linnarahva tapmist süüdanud venelased linna põlema. Tulekahju hävitanud linna täiesti ära. Sellest ajast peale on linn Vastseliinast kadunud.
Venelased kavatsenud hiljemini linna uuesti üles ehitada, aga sakslased ei annud Vastseliina ümbrust neile.
Vastseliina varandus on praegu alles linna kohal maa sees, aga seda ei saa kätte, vanajuudas peab selle juures vahti.

*RKM II 3, 360/2 (1) < Kuressaare l. < Vaivara khk., Sillamäe k. - Selma Teesalu < Jaan Uibotalu, s. 1904 (1946) Sisestas Salle Kajak 2006
Vastseliina vallas, Vastseliina mõisa kantsi juures juhtund sõuke lugu. Selle mõisa kantnik nägi kolm ööd järgemööda unes, et keegi juhatas teda: mine oma karjamaale ja hakka kaevama, sealt leiad katlatäie kulda. Kedagi aga ei lubatud seltsi võtta.
Eks siis läinu see mees hommiku kella kolme aeg sinna ja hakanu kaevama. Minnes näinu ta veel, et tee ääres istunu üks vanamees ja kuivatanud kuldrahasi. Ta aga läinu sellest kaugemalt mööda.
Kui ta oli juba umbes 3 jalga mulda ära kaevanu tulnu välja üks katla vang (sang). Ta hakanu seda tõmbama ja tulnugi see sang mullast välja, katel aga jäänu veel mulla sisse. Sangal olnu mõlemad otsad kullast. Parajasti, kui ta tahtnu ka katelt välja võtma hakata näinu ta järsku, et mõisahärra sõidab tõllaga teed mööda. Hakanu seda vaatama ja jätnud korraks kaevamise seisma. Kui ta aga uuesti kaevama hakanu, polnu katelt enam.

KKI 66, 21 (25) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Minä iks lugesi „Jenovevat“ ja „Mai-Roosi“ ja „Hirlanda“-raamatut ja kui minä veel noor olli. Isä tõi kodo. Need om päris tõesti sündinu loo kohe, seal on kirjutattu kah, mis aastal.

KKI 66, 21 (26) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Miine Kure, 70 a. (1975) Sisestas Elo Zobel 2007, kontrollis Mare Kõiva 2010
Siss olõva rikka ja vaese mõisa, mõni mõis läts pankrotti ja oligi vaene.

KKI 66, 42/3 (3) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Marta Truija (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
[Tabina metsa kohta]:
Tääl om ka kulda, ruutslase ajal om pandu kullakast maa sisse, kivi om sinna pandu, kivi pääle om raiutu hobuseraud, kus nooleots ka peal - see näittä, kos kuld om. Olen käünut kül otsmas, pole löidnut.

KKI 66, 43 (4) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Marta Truija (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Üts miis näünü unes, et kuld om kadaka all, kaevasi siss tääl, ei löidnu midägi. Mä tiä kül, kos siis kadakas om.
[Mees (August) räägib: „No lähme vaatma, kas tuu kadakas alles om. Ameti mehed toovad kulla kohe aparaatiga kättä!]

KKI 66, 44 (5) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Marta Truija (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Üts miis löidsi hõbeda, kui läts rebäst taga aama. Urust löidsi. Selle mehe naene ise kõnõli mulle.

KKI 66, 50/1 (7) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a.(1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Tädile näidättü unen raha. Sääl oll rootsiaegne keller. Sääl on inimesesuurune auk - tegelikult ka om. Näidättü unen, et mine mäe peäle ja kaiva, kus haud om - see inimesesuurune auk ongi haud. Säält läts tiirada mäkke. Siäl üks haud ütel, teine teisel puul. Unen üts ütli, et kaiva. Sinna läts kivikäik. Haua een olli surnu, ütel nii, et mata mind är ja võta varandus. Naise kandsi kõik hõbe- ja kullaga kanne. Olli unen ütelnu, et sii on rootsiaegne keller. Mitme aja peräst oli surnu uuesti ütelnud: „Miks sa ei mata mind är ega võta varandust.“ Tädile jäi see häste meelde. Aga keski ei ole säält otsind. Eesti aigu ei tohtinudki.

KKI 66, 51/2 (8) < Vastseliina khk., Loosi v., Tabina k. - Tiina Vahtra < Aino Puusepp, 60 a. (1975) Sisestas Salle Kajak 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Vanaema ise rääkis seda mulle, see on tõesti sündinu lugu. Vanaema tukkus ütskõrd rehe all. Kuulis, et hüütasse, et Katre ja Katre. Katre oli vanaema nimi. Mõtli, et miis hüüa. Aga miist põld kodo. Ja jälle hääl ütle. „Mine saksa surnuaiale Tammele, seal om haud lahti kaevatu, surnu sees, vaata, seal on labida sügavusel potiga raha.“ Vanaema pidi kiriku minema, no lätski siss surnuaida ka. Oligi haud lahti ja surnu olli seen, riie ol üle. Vanaema ol surnul juustest kinni võtan, et kas om iks tõsi. Oli küll, kareda juukse oliva. Vanaema ei olen julgenu lahti kaivata, et ku mõni tule.

RKM II 364, 438/9 (3) < Vastseliina khk., Põrste k. < Setumaa, Lõkova m. - Anu Vissel < Darja (Taarka) Morel, 90 a. (1982) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2007, kontrollis Mare Kõiva 2008
Viiristmise aigo ol'l pühä. Papp vajut kolm kõrda hõberisti vette. Timä luge sinna jumalasõna'. Ristitut vett anti haigõlõ juvva, luumile kah. Uus maja piserdeti kah ristitu viiga. Kutsuti papp, tuu luge sõnnu. Kerkoh timä kah piserd tuuga.

RKM II 369, 349 (15) < Maarja-Magdaleena khk., Igavere k., Roometi t. < Vastseliina khk., Misso k. - Mare Kõiva < Meeta Sõnnitsaar, s. 1921 (1983) Sisestas Laura Liblik 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Mu vennale näidatud unes, et neljapäeva õhtul kell kaksteist tuleb üksi minna, ja koht näidatud, kus on suur puu, seest õõnes ja seest kulda täis. Ta pole üksinda tahtnud minna öösel, aga päeval pole leidnud midagi.

RKM II 369, 350 (16) < Maarja-Magdaleena khk., Igavere k., Roometi t. < Vastseliina khk., Misso k. - Mare Kõiva < Meeta Sõnnitsaar, s. 1921 (1983) Sisestas Laura Liblik 2008, kontrollis Salle Kajak 2008
Naabrinaisega oli selline lugu. Räägiti, et allikas on mõisnikul maja sees. Selle naisele öeldud, et vana-aasta õhtul seal allika juures põleb tuli. Aga üteldud talle ka, et midagi ei tohi kuulata ega vahtida. Ta läks vaatama ja tuluke põleski. Sinna pidi olema kuld maetud. Jah, aga seal oli suur sild lähedal ja ta kuulnud, et hobused tulevad üle silla mürinal. Hakkas vaatama, mis hobused need on ja kui ümber pööras oligi kadunud tuluke.

ERA II 144, 292 (7) < Vastseliina khk., Lasva v., Pässa k. - Regina Tarro, Petseri Ühisgümnaasiumi õpilane < Peeter Tarro, s. 1867 (1937) Sisestas Anna-Liisa Õispuu 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Tuletoomine toimus siis, kui omal söed tuha alt kustunud, kausikesega naabertalust (toodi süsi). Olid juba tuntud vääveltikud (sherenki').

ERA II 160, 142/3 (57) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Semmeni t. - Ija Daniel < Juhan Kukk, s. 1857 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis ja parandas Mare Kalda
Mis tuu kitsas sild saal katõ järve vaihõl, sääl om matus ja kerik, mis om põhja vaonu. Varõstõ külän tetti tiid, sõs tul´l pal´lo luid väl´lä. Sääl om matus.

ERA II 160, 182 (64) < Vastseliina khk., Misso v., Kure k., Semmeni t. - Ija Daniel < Juhan Kukk, s. 1857 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Vene aigu siit Siksäläst leüti sõrmusit ja muid asju. Tiä nakas avaldama ja riik võtsõ kõik ärä.

ERA II 160, 203 (25) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis ja parandas Mare Kalda
59. aastal ol´l Matsi-Ritsiku külä Misso tii veeren. Ku Lipard tul´l, sõs Lipard hävit´ külä är. Sääl ol´liva ilosa nurmõ'. Siiä anti kannustikku maad ja ehitedi jäl' külä üles. Edimält es kasu kartul es midägi.

ERA II 160, 210/1 (42) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiku k., Lõhmuse t. - Ija Daniel < Karl Lõhmus, s. 1852 (1937) Sisestas Kohapärimus, kontrollis ja redigeeris Mare Kalda
Siin Missoh ol´l üts katoliku kerik. Tuu om nüüd lagunu. Ma mäletä viil, kuis nuu kivi' är' veeti tii pääle. Siin om viil matusõpaik alalõ. Üts peremiis hoit kääpit alalõ. Kerku kell olõvat Mustajärve vaonu ja vasta vihma undas õks. Jah, rahvas kõnõlas.

ERA II 160, 451/2 (10) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2007
Miis ehit hindäle vahtsõ maja, a sääl es saa kiäki maada. Ku õdang tul´l, sõs nakas üts helü aho takan tänitämä: "Tõsõs!" ja "tõsõs!" Es saa sõs kiäki sääl majan ellä. Tuudi papi' ja opõtaja appi, a nuu pandsõva pühä sõnaga peris kinni. Vanapakan es saa väl´lä. Tulnu üts joodik üümajja pallõma. A peremiis ütel, et mul om sääne asi, et keski ei saa majan magada. Joodik heitse läve ette pikäle ja mõtel, et ku tulõ, sõs saat õks är pagõda. Õdagu sõs nakas jäl tänitämä: "Tõsõs! Tõsõs!" Joodikul karas hing täüs ja kärät: "Mis sa, kurat, röögit! Mine, ku tahat, tõsõs!" Saanuki kurat vällä. Haardnu uma rahapaa ja visanu viil joodikulõ kah kolm peotäit kulda.

ERA II 160, 476 (2) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Vana-Saaluse as., Laane t. < Vastseliina khk., Luhte k. - Ija Daniel < Miina Toom, s. 1871 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Vanast õks unõh juhatadi raha mano. Ütele üteld, et võta säält kesvätükü päält nuu hobõsõnagla är. Tuu mõtõlnu kah võtta a susi tulnu üten. Joosnu hulga maad kõrval. A peräst kaonu är.

ERA II 160, 529 (37) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Misso vallah üten orun olõvat üts pütt kulda. A kiäki ei saa kätte. Vanakuri vii kõgõ är.

ERA II 160, 533/4 (43) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, redigeeris Maarja Oras
Kes tahtsõ äkki rikkas saia, äkki raha saia, sõs tuu võtt musta kassi, kellel üttegi valgõt täppi es olõ.
Üts tegi nii. Pandsõ musta kassi kotti ja sõlmas 99 sõlmõ kotisuu ette. Sõs käve üts kõrd ümbre keriku. Ku käärkambri ussõ mano sai, sõs hõigas, et: "Köstre, tulõ vällä!" Es tulõ kiäki. Käve viil üts kõrd ümbre keriku. Ku käärkambri ussõ mano sai, sõs jäl hõigas köstret. Es tulõ kiäki. Nii käve kolm kõrd. Kolmas kõrd tul´l miis väl´lä. Sõs ütel, et: "Mul om kodojänes müvvä." "No pal´lo tahat?" Sõs ütli sa nii pal´lo, ku ütli, õks masti vällä. Nigu raha kätte sait, nii pidit pagõma, nii ruttu ku saat. Kui jo nelädast ristist üle sait, sõs ollit päsnü. Tuu vanakuri nakas sõlmi vallalõ tegemä, et kaes, määne tuu kodojänes om. A ku sada sõlmõ ette tegit, sõs naka õs sõlmama - kaksas. Ku inne nelädät risti su kätte sai, sõs kaksas pää otsast är. Tuud pidit õks neläpäävä õdagu tegemä.

ERA II 160, 553 (32) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. < Vastseliina khk., Morosuu-Tsäpsi k. - Ija Daniel < Jakob Kalder, s. 1868 (1937) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Hiis om vanaaoline matusõpaik.

ERA II 245, 85 (2) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. - Edgar Saks, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Helene Saks, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Kuld lossivaremte kaevus
Teine lugu, mis räägib ka Vastseliina lossivaremetest on, et lossi kaevus olevat kolm tündrit kulda, kuid kaevu asupaik on teadmata. Ja keegi Vastseliina ümbruskaudne elanik oli leidnud lusikataolise kullatüki.

ERA II 245, 87 (4) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. - Edgar Saks, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Helene Saks, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane, redigeeris Mare Kalda
Suur kivi
Vastseliina mõisast lõuna poole Laageri metsas asub suur lame kivi. Kivi on neli sülda lai ja viis sülda pikk. Kivi asub vesise sammaldunud kohal, kivile on [r]aiutud nimesid ja aastaarve, ka on kivil sees kaks lohku. Kivi on osalt sammaldunud. Ta ümber on kaevatud kraav. Ühes nurgas on sügav auk, augu põhi on jälle kivine. Mõned arvavad, et selle kivi all on kulda ja hõbedat.

ERA II 245, 87 (5) < Vastseliina khk., Vastseliina v., Illi as. - Edgar Saks, Väimela Põllunduskeskkooli õpilane < Helene Saks, 51 a. (1939) Redigeeris USN
Kuradi kirik
Vana-Saaluse vallas Andrimäe külas Võrumaal on Lätsuu mägi; mäe otsas olevat suured kivid kokku kuhjatud. Kivid on neljanurkselt seatud. Jutustaja seletas, et igal jaaniööl olevat seal sinine tuli, mõned olevad seda tuld näinud. Kivid oli sinna kandnud vanakurat püksisäärega. Ta oli tahtnud ehitada kirikut, kuid püksisäär oli läinud katki ja vanakuratil ei olevat enam millegagi kanda ja oli jätnud kiriku ehitamise pooleli.

ERA II 247, 161/2 (4) < Vastseliina khk., Loosi v., Puutli k., Kõrboja t. - Rafael Ehasalu < Alma Ehasalu, 47 a. < vanaemalt (1939) Sisestas USN
Loosi mõisa ligidal on suur palo, mida kutsutas Kääbaste palos. Oma nime sai ta tuuperäst, et Rootsi sõa ajal olõvat matetu pallo inimesi sinna. Selles palos om ka kullakeldre. Mu esa ja vanaesa olevat käünu tedä kaibmah. Vanaesä olevat uneh nännu, koh tu keldre om ja mis sääl seeh om, ta olevat vesi- ja kuivaoja vahel. Esä ja vanaesä olevat käünu tuud keldret kaibmah. Vanaesäl ol üts rauane kepp, ku na sai kaiba juba tükk aigu, ol vanaesä koputanu kepiga ja lagi juba ol kumisenu. Aga kõrraga naksi saksa sõitma kelliga. Vanaesä ol ütelnu: "Las na müüda är läävä, siis laseme edäsi!" Aga sõidul otsa es tule, lännu esa kaema, ei kedägi. Kaibnu siis edesi, aga naanu üts suur must pini jäl haukma ja manu tükmä, na nii es saanugi kaiba, aga keldre om õks viil sääl.

ERA II 247, 163/164 (6) < Vastseliina khk., Loosi v., Puutli k., Kõrboja t. - Rafael Ehasalu < Alma Ehasalu, 47 a. < vanaemalt (1939)
Noodasküla ligi Kütioru pervel om üts suur petäi, ta om suure mäe otsa, sääl om ka üts kullakeldre. Kohe üüse kell katstõist pedäjä väri näütas, sääl omgi tu varandus.

ERA II 247, 163/4 (6) < Vastseliina khk., Loosi v., Puutli k., Kõrboja t. - Rafael Ehasalu < Alma Ehasalu, 47 a. < vanaemalt (1939) Sisestas USN
Noodasküla ligi Kütioru pervel om üts suur petäi, ta om suure mäe otsa, sääl om ka üts kullakeldre. Kohe üüse kell katstõist pedäjä väri näütas, sääl omgi tu varandus.

ERA II 247, 224/5 (24) < Vastseliina khk., Orava v. - Õie Hallapuu, Hanikase algkooli õpilane < Anna Paerend, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Rahakatel.
Võru tiiveeres elanud üks vaene pops väga vaest elu. Kord unes öeldud mehele. Mine homme ööse suure männi juure, mis asub kitsi-Piitre põlluveeren. Mine sis kats sammu põhja poole ja nakka kaevama. Teisel ööl läheb ka mees sinna. Kaevab tüki aega ära, näeb, et kitsi-Piitre noor täkk tema kaeralapikesel, ning jookseb seda ära ajama. Tuleb tagasi ja hakkab jälle kaevama. Vaatab taha, näeb kitsi Piitret tulevat. Ta parajasti siis tahtiski raha hakata katlast võtma ja on kaas päält võetud, mis tal käes on. Peidab enda kõige kaanega põõsa taha, muidu kui Piitre näeb, võtab ta raha ära. Piitre läks ruttu katlast mööda, ei vaadanud sinna poolegi. Pops tuleb põõsa tagant välja, et raha ära võtta. Läheb ja otsib seda paika, ei leia üles. Otsib kuni hommikuni, aga ikkagi ei leia. Ta näitab pärast seda kaant kõigile külainimestele. Ta käib mõnel õhtul seda paika vaatamas, aga ta ei leia rahakatelt.

ERA II 247, 236/7 (2) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
See oli Rootsi sõjaajal, kui rootslased ehitasid läbi turbaraba kiviteed. Sel ajal elanud üks vana metsavaht. Kord näinud see metsavaht unes, et Rootsikivitee silla homikupoolses otsas on pandud silla ehitamise aja puukastitäis kuldraha. Kui raha sinna pandud, oli maad ainult arsina paksuselt, nüüd on aga juba sood maiseks muutunud ja maad 3 arsina paksuselt. Läinudki mees kaevama, leidnud küll Rootsiaegse kivitee üles, kuid silda pole leidnud. Viimaks jätnud mees kaevamise järgi. Sellest on saanutki see üle turbaraba minev tee nime Rootsi kivitee.

ERA II 247, 238 (4) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas USN
Umbes 50 aastat tagasi oli Kolga talu põllul suur kivi, millel olnud sisse raiutud imelikud märgid. Vanarahvas kutsunud neid sortsi sõnadeks. Rahvasuus käinud jutud ringi, et sorts seda kivi tahtnud viia oma rahakambri ukse ette. Teel väsinud ja heitnud puhkama. Keskööl laulnud kukk kolm korda, sorts ehmunud unest üles ja pistnud jooksu. Kivi jäänud põllule ja teda hüütud Kuradi kivi.

ERA II 247, 238/9 (5) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Orava vallas Ala-Hanikase külas Kolgatalu põllu alt jookseb läbi oja, mida nimetadakse Roestu ojaks. Sellest ojast käinud üle purded, mida kutsutud Vasja purdeiks. Selle kahe ojavahelisel maalapil olnud vanast Rootsi sõjaajal inimeste redupaik. Nad olid neist purdeist üle käinud ja purdejuures olevast allikast vett saanud. See oli pääle Eesti-Vene rahulepingud, kui eestlasi tuli tagasi kodumaale. Siis tuli ka tagasi mees nimega Jaan Nüüd ja seletanud, et näinud unes venemaal selle Vasja purde juures olevast rahast. Mis olevat pandud sinna Rootsi sõja aegu. See oli 1926. a. kui ta tuli seda mäge kaevama ühe Saaluse valla mehega. Kaevanud mõnegi hea päeva, kuid raha pole leidnud, leidnud aga suure kivi, millel olnud vaevalt märgatav naisterahva kujutus. Ta lõhkunud selle kivi ära, kuid tähtsad pole midagi leidnud ja jätnud kaevamise. Nii möödus mõni aasta. Kui tuli Võru linnast uus mees kaevama. Ta olevat uurinud vana Rootsi valitsuse aegseist kirjadest järele, ja leidnud varanduse kohta kindlamaid andmeid. Kaevamisel juhtunud kiviaheliku juure ja see andnud kaevamisele uut hoogu. Kivi ahelikust mõni samm edasi leidnud karbikese, mis täidetud hallikas valge vedelikuga. Ja inimese pealuu. Rääkinud, et see kiviahelik viivat raha juure. Ta tuleb igal sügisel kaevama kuid pole veel raha leidnud. Sellest nimetatakse seda mäge Kulla haud.

ERA II 247, 241 (8) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kord näinud mees unes, et Orava ja Tuderna vahelise suurtee ääres metsa nurga sees puu all on raha kast. Esiteks ei pannud mees seda unenägu tähelegi. Öösi näinud mees teist korda unes, nüüd seletanud mees oma naabrimehele ja läinud kaevama. Kaevanud kuni kasti päälmine osa tuli nähtavale. Teine näinud, et Orava poolt sõitnud metsaesänd Krause. Teine öelnud teisele: "Astume natuke kõrvale, kuni Krause mööda sõidab." Astunudki kõrvale. Kui tagasi läksid augu juure, ei olnud enam muud kui kasti ase, rahakast oli kadunud.

ERA II 247, 241/2 (9) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Korra läinud naine kadakamarju korjama. Saanud männi metsaservale ja näinud, et mäe sees on rahaaid, rasked uksed avatud. Ja must kukk kükitanud aidasalvel, kõik salved olnud kuld ja hõberaha ääreni täis. Naine valanud kadakamarjad vakast välja ja kühveldanud vaka kuld- ning hõberaha täis. Tulnud siis kodu tulema, teel arvanud, et ma valan selle vakatäie maha ja toon veel teise vakatäie juure. Valanudki maha kadakapõõsa alla ja läinud teise järgi. Mäele jõudes ei olnud enam rahaaidast jälgegi, ei tundnud enam seda kohtagi, kus enne oli rahaait. Läinud siis kadakapõõsa juure, kuid nagu rahaaidast, nii ka rahast pole jälgegi. Ainult viisus olnud kuldrubla ja naine kuulnud oma seljataga häält: "Ära ole iialgi ahne kui sulle kätte antaks." Sellest ajast kutsutakse seda "Kulla mägi".

ERA II 247, 242/3 (10) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Tein, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Külamehed olnud orjaajal hobustega õitsil. Üks õitsilistest läinud teistest eemale hobuseid vaatama ja näinud eemal sinist tulukest. Mees arvanud, et vanatühi kuivab jaaniööl raha. Kui ligemale läinud, ei olnud sääl kohal midagi.

ERA II 247, 249/50 (21) < Vastseliina khk., Orava v., Ala-Hanikase k., Kolga t. < Suuremetsa k. - Armilde Tein, Hanikase algkooli õpilane < Minna Tein, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kulla otsijad.
Kord käinud vanamees kahe härjaga karjas. Tema juure tulnud üks vaene talupoeg abi paluma. Vanamees juhatanudki vaesele talupojale raha. Kuld on ühe mäe nõlvakus, 3 sammu põhjapoole, 5 sammu idapoole ja 1 samm lõuna poole. Kõige enne tuleb kolm planku ja natukene maad allapoole tulebki kuld. Talupidaja läinud koju, pannud hobuse ette ja kutsunud sulase kaasa.
Leidnud koha üles ja hakkanud kaevama. Tulnud kolm planku juba nähtavale. Korraga sõitnud kolm mustas riides meest musta hobusega üle mäe. Talupidaja hobune hakkanud kõigest neljast jalast üle karglema. Talupidajal ei tulnud enam kaevamisest midagi välja, kui tuli kodu tagasi pöörduda. Talumees läinud vanamehele oma häda kurtma. Vanamees aga ütelnud, eks ma sulle ütelnud, et mine üksi, aga sa läksid sulasega. Vaat mis nüüd said.

ERA II 247, 293 (5) < Vastseliina khk., Orava v., Suuremetsa k., Varblase t. < Lasva v. - Armilde Moor, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Pässa, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Puu otsijad.
Ennemuistse elanud Palumõisa metsahärra. Kord tulnud tema juure kaks meest ja küsinud härralt ühte puud ja lubanud maksta härrale selle hinna, mis ta nõuab. Härra olnud nõus ja mehed läinud metsa. Käinud umbes nädal aega. Tulnud jälle härra juure ja palunud puid telingute ehitamiseks. Härra lubanud ka need puud ja mehed läinud tagasi metsa.
Paari päeva pärast läinud härra mehi vaatama. Kui metsa jõudnud, olnud aga mehed kadunud, ainult üks kivi oli teise kohta paigutatud.

ERA II 247, 299 (9) < Vastseliina khk., Orava v., Suuremetsa k., Varblase t. < Lasva v. - Armilde Moor, Hanikase algkooli õpilane < Jaan Pässa, 75 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Pütt kulda.
Võrumaal Hanikase küla ligidal on Haki talu. Talu alt jookseb oja. Vanarahvas räägib, et selles ojas on pütt kulda. Kuld olevad keset oja ja kaks musta härga magavat kulla juures, üks ühel pool, teine teisel.

ERA II 247, 321 (1) < Vastseliina khk., Lossi v., Kõo k. - Armilde Kauts, Tabina algkooli õpilane < Pauliine Kauts, 41 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Piusa jõe kallastes olev rahapada.
Ema jutustuse järele olevat Piusa jõe kallastesse pandud rahapada. Selle paja olevat vanasti pandud sinna sakslased, kui nad rüüstasid meie kodumaad. Seda pada olevat tahetud välja kaevata, aga ei ole seda veel saanud teha keegi, kaldamüürist tulev vesi keeb nagu pajas.

ERA II 247, 426/7 (6) < Vastseliina khk., Misso v., Leimani k. - Olga Hiide < Marie Linnas, 84 a. (1939)
Umbes aasta 70-ne tagant kõneldud külas, et karjus juhtunud nägema imelikku olevist. See olnud "Sitaliste võrõngus" Jõest tulnud välja valge vasikas vasiste jalgadega, poiss kohkunud ära ja jäänud vaatama kohkunud näol. Aga vasikas kadunud varsti kaldalt tagasi, kust tulnud vasitse jalgadega tagasi.
Vanasti küntud maad ja tulnud maa seest välja katlaga raha. Hatud raha võtma ja just sel mondil kodus kukkunud härgi kaevu. Jooksti kogu härga päästma ja tagasi tulles pole muud nähtud, kui auku maa sügavuses.

ERA II 247, 435/7 (10) < Vastseliina khk., Misso v., Leimani k. - Olga Hiide, Luhamaa algkooli õpilane < Marie Linnas, 84 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kellelegi seletatud unenäos, et kui hommikul tõused, siis mine sinna, kus need kaks suurt kivi kõrvuti asetsevad ja hakka sealt kohalt kaevama. Sealt leiad rahakatla. Unenäo seletuse järele hakanud kaevama ja tõesti nägi juba katla äärt. Aga üks teekäia läinud. Mees mõtles, et las läheb ära mööda, muidu hakkab jagu tahtma. Aga uuesti kaevama läksid. Rikas peremees elas enne oma perega ja tal oli tünni täis kulda. Sõja ajal pandi kuld kaevu ja ise põgenes ära. Aga rahu ajal viis mees jälle kulla tagut järele ja kaev kannab igavesti "kullakaevu" nime.

H I 8, 338/9 (20) < Setu, Piirimäe < Vastseliina khk., Orava v. - Jaan Sandra < Tannil Kangru, 37 a. (1895) Sisestas Kohapärimus
(Salaja varandus.)
Niidsiku veski man, lõune pool om järv, kes otsaga suure mõtsa sisse lätt, sääl olevat järve perve seen suur raha varandus varjul.
Hommongu poolse järve perve seest keep üts läte vulinalla vällä, - õkva lätte kottal perve seen, olevat mitu pütü täüt kulda ja hobõhõt, mida Roodsi Kuningas, Venelase eest paeteh, sinnä olevat käknü..
Nii mitmelgi Jaani ööl om mõni lapju valusas hõõrutu, salajast varandust üles otsin. Ent kiaki ei ole löüdnü.
Ainult üts mees olevat "proosta" ajal, ütel pääval kaibma lännü, ja kaibnu ka nii kaugele ärä, et üts kulla pütt jo nii väläh olli. Sääl tulnu üts ilmatu, pini suurune must kass näüguh, kielgi väläh. Raha kaibjal mehekesel läts tihkõs kurä kassi kolõhit näügmist kuuldeh, - ta haard lapju sälgä, ja vihäs sellega kassile, mink pääle tikõ loom, õtsekui maa ala, ärä kattõ.
Imetellen käänd mies henda ümbre, et kulla pütükeist tävveste vällä kaiba, - sääl jällegi, - oh õnnõtust, - olli kulla pütükene kaonu, kui tina tuhka. Ainult paljas kaibmise ase olli tunda, mida mehekene küll paljo paljo suurendas, ent sisgi midägi inäp es lövvä.
Täämbani puhkavat see salaja varandus järve perve seen, kellest ebausklikke silmäq egäl Jaani ööl sinist hilkavat tuld nägevat.

H I 8, 339 (21) < Setu, Piirimäe < Vastseliina khk., Orava v. - Jaan Sandra < Tannil Kangru, 37 a. (1895) Sisestas Kohapärimus
(Lahenu kivi.)
Sääl saman vallan, Kahkva küläst Kaamnitsa poole, küla tiekest pite tulleh, hää käe pool, - om üts suur kivi, keda "lahenu kivis" kutsutas. Ta om kõigilde krunti mõõta 8 jalga suur, pia aigu nela kandiline. Umbest nelli jalga korgõ. Keskpaigast om see kivi nii näta, õtsekui oles ta tõise alumadse kivi pääle nõstetu, nigu mõni kivi pool tõise pääle. Seda näütap ja tunnistap see: Kui kivi, mis sääl saisap, kuigi viisi, kas piksest ehk muido, lahkema om nakanu, - iks om ütsinda päälmäne pool lahenu, kuna alumane pool kogoni terve ja ilma ütegi lahke kriipsuta om. - Sääl kivi all olevat rautpaa täüs kulda-hobohõt, mida vana jutt parhillaki veel kõnõlõp, ja raha ahnit inemisi otsma sunnip. Nimelt Jaani ööl lüvvas tähtsa kivi küle all lapju kellä. Ütskõrd olliva kolm meest, Kaamnitsa küläst, nimega Peeter Huul, Jakob Lõng, Tannil Hõrn, kogoni ütel äripäävatsel pääval, kivi küle alt kaibeh, mõne püssa kikka, taba, ja muid viguritsi ravva tükkä löüdnu. Ent kullast ja hobõhõst, - ei kibenatki. Mõne, kes sääl Jaani ööl, pikih pedajih vahti pidanu, - olõvat ka sääl ümbre "lahenukivi" hüdse tuld hõõhkavat nannu, mis vanale jutule jõudu annap, rahva suuh edesi ellä.

H II 61, 611/4 (2) < Setu, Petseri v. - Jaan Sandra < Mihail Andreivits (1898) Sisestas Kohapärimus
Vije-haroga lätte varandus.
Vastseliina mõisast paar versta maad lõune poole, om Ravvanurm, koh vanast kõrts, ja sõa-kasarmu olli. Praegu om sääl paljalt üts tohtri maja, koh liht üürnik seeh eläp. Sinnä tulep üts jõe-saarnane ojakene, mille alguspaik ja imä "vije-haroline läte" remmeskih, om. Remmesk kutsutas üts 150ne vaka maa suurune soo, ja haina maa tükk, mis hummongu puolt, Saarnita külä alt algnep, ja otsaga Ravva-nurme poole lagunep. Sääl keset sood om üts vije-haroline lätte, kost ühte puhku raudjas külm vesi, suvel kui talvel vällä keep. Sinnä olli aastaga 60ne iest ka üts väikene veski ehitedu, midä "Selli-kivis" kutsuti. Mõne olli tedä nimitanu ka "Talve-kivis", sest et sääl ütsinda talvel võimalik veskil käia olli, kuna suvel kiäki möldri säänest sildä sinnä ehitada es jõvva, et kuormaga manu saija. Aigu pite häötedi veski ärä, nink vije haroga lätte vesi vulisep ilma kasuta Piusa jõkke.
Selle vije haroga lätte seeh olevat, ümbre kaudse rahva vana jutu perrä, tinatse kuolja kirstu täüs kulda. Läte om ümmärik, nink pia aigu ilma põhjada sükäv, koh mõnigi pika raud varbaga teda kumpmah om käünü. Ent vana rahva jutt kõnelep: "Tina kirstu täüt kulda ei saa kiäki inne kätte, kui visaku inemise pää peris-lättehe, - sis tule tina-kirst kõige kullaga, lättest viega vällä!" - Ent niisugutsel põhjusel ei ole vistist ütsgi kulla otsja vije haroga lätte man käünü.
Sisgi jutustas mulle üts Poksa külä Seto, nimega Mihail Andreivits (Petseri vallast, 74 a. v.), et ta mõne kümne konna aasta iest üte tutva mehega, kes vije harolist lätet tiednu, sääl raha otsman käünü. Ta jutustap:
"Mull omma Solova küläh umadse, ja siält käve ma kadonu naase velega vije harolise lätte man kulda otsmah, kes esi mulle ka mitu kõrd tuost imelikust lättest ja tina-kirstu tävvest kullast kõneli. - Ütskõrd näi ma kolm kõrda järgemisi ütel üöl und, kui üts vana hall mehekene mulle mano tull ja kõneli: "Sa võit vije harolise lätte kulda kätte saija, kui sa sinnä üte häri-vasike pää viit, ja lättehe viskat." Et mulle kolm kõrd järgemisi säänest und näüdäti ja egakõrd ütsi sõnnu üteldi, sis lätsi ma Solovile kadonu naasevele poole, nink kõneli ka tälle määnest imelikku und ma nännü ole. Täll oll ka parajalt - nii Jüri päävä ajal - üts häri-vasik tappa, midä mie tuolsamal õdangul arr otsatime, nink säält tuo nelli versta maad, kõõ vasika pääga Remmeskehe rüheme, õkva vijeharolise lätte mano kulda otsma.
Vaikne lämmi keväjäne üökene oll. Kualgi puol es ole kohku es ka kahku. Mie ruttasime läbi Laageri mõtsa õkva Remmeski suohu, nink saime piagi inne kesküöd nimitedu lätte mano. Sääl kaijeme imehtelleh lätte vie vulisemist, mis ilma vahetpidamada maa seest, kui mõnest suurest kapstõrdust üles kei, ja vijele poole omma vett ojakeste viisil vällä saat. Ma võti nüüd tükü vahtmise perrä vasika pää hinne kätte, nink visksi "volkst" selle peräldä lättehe, kuna mie mõlemba hirmuga uotma jäime, kunas tina-kirst kõige kullaga viest üles nakkas kerkimä. Oodime raasakese aigu, sääl liiku midägi, ja meil oll süämeh suur hirm ja rõõm, et nüüd tõeste kulla kirst tulemah om. Ent viel silmsime kõrrakese aigu, ja sis tull kui hirmus suur haina ruga lättest vällä, nink naas meile rutuliste mano vierdümä. Miekese mõlemba pakku. Läbi vaova suo heidime mõnikõrd ka silmi taade poole, - ja näime et suur hainaruga vielgi meid takah tandsutas. Nüüd pagesime vielgi edesi, ilma taade kaemada, kooni suurest Remmeski suost vällä Laageri mõtsa saime, koh ka hirmuh ollime, kooni Juudakunnu mõtsastgi vällä jõudseme. - Vanapatt esi õks oll õnnõ, kiä siält meid takah tandsutelles, muu kiäki!"

H II 71, 424 (2) < Vastseliina - Jaan Jakobson (1903) Sisestas Merje Susi 2002
Missö vallah siksa külä perremehe J. Kukõ, maa pääl, om üts korgõ niidü perve alune mida kulla, - perve aluses kutsutas siäl perve pääl om üts suur kuuss; ja siält kuuse alt olevad ilda aigu sõgla täüs vana aja raha löütü, - mis ka vask raha olli ollu ja sedä raha olevat vana aja veskivi tegijäd sinnä pandnu nimidu perremehel om ka parhilla kivi aga vanast olõvat ollu pallö alan puul kelle asend parhilla viil vaivalt tunda om sest need kivi tegijäd olevad ollu selle kuuse all öömajan ja neid tüü miihi ollev üts selle kuuse alla ärä koolu ja sis arvatas et see om vist selle raha sinna kuuse juurdõ ala pandnu et timä muidjale es saa inamb, tedä viijä ja see kes sinnä ollu koolu olli üts vana pois miis ollu ja täll ei olevat ka ollu kedägi sugulase selle peräst olli täll kõik oma varandus hindäga ütten ja täll es ole ka tedä ka kohegi jättä selle kuuse alt olevat ka löütü maa seest üts vana aja kirvõs kelle terä olli 3 tolli ollu lagä ja omedeki olli sellega veskivi ork ara tettü kuna nüüd piäd kivi tegijil kõige sugutsed riistad olema.

H II 71, 463/4 (13) < Vastseliina khk. - Jaan Jakobson (1903) Sisestas Merje Susi 2002
Vanad mäletüsed
Vastseliina mõisast Võro liina poole, minnä 2 versta maad om tõisi, tõisi poolõ tiidä suur mõts vastseliina lipardi jaos sedä mõtsa kutsutas “Risti mäe mõts”. Vene rahvas küll kõnõlõsõ et siäl mõtsa jaoh olevad ütten paigan paigan suur kivi rist ollu sõa mattuse pääl ja sinnä olevad vanast rootsi sõa ajal üts rootsi kindral mattõdu, - Aga nüüd olen ma sedä ümbre oleva rahva käest nõudnu ja ei ütle kiägi sedä tiidväd. Maa olen ka tedä terve päävä otsinud ja mitte ei ole löüdnüd. Sõa mattusid sõa mattusid om küll selle mõtsa jaon küländ tunda aga risti ei ole koski nättä. Nimidetüst mõtsast üts verst maad võro poole minnä olevad hääd kätt vanast üts sala viina koda ollu; vana viinakua kaivu ase olevad viil parhilla tunda ja tammõ salvõdki. - olevad kaivol seeh. see viina kua perremiis olevad ärä koolu ja olevad oma varanduse, “kats püttü täüd kulda maa sisse pandnu.” Ja parhilla olevad viil see kuld siäl maa seen, - üts sepp olli tennü kolmõ sülelise raud puuri ja olli ja olli seda kulda terve päävä otsinud ümbre selle viina kua aseme aga kuld jäi iks maa sisse. Selle puult vastseliina kerigud puul versta maad olli üts kaupmehe sulanõ küll raha löüdnü hõpõtsõ kastiga mia künden valla olli maa seest tullu raha võeti ärä kast paari ruubliga olli politsei pääle viidü kost see raha löüti siäl omava ka tõisõ poolõ tiid sõa aja kääpad sis arvadi sedä raha et see om vaest rootsi sõa aigu joo maa sisse pantu raha olli hõpõ ruublit raha arvo ei olevad löüdjä kellegi üttelnü kui pallö tedä olli raha löüdja Hindrik jägöva.

H II 71, 504 < Vastseliina khk. - Jaan Jakobson < (1903) Sisestas Merje Susi 2002
"Jõrõma kivist"
Vastseliina vallah jõrõma külä maa pääl om üts suur kivi kost ollev vanal ajal raha löütü ja olevad viilgi aga kätte ei saavad. - Päivä ei nägeväd üüse jälle ei löüdväd ei ka tohtvadki otsma minnä vanad kurjad olevad vahi pääl sest see raha olevad kuradi nimel pantu ja see kivi om väega suur just kui mõni talo saun kümme jalga lagä nelli tõiskümme jalga pik ja kümme ja pool jalga korgõ nii suurt kivvi om tõist nalald löüdä.

H II 72, 694/7 (130) < Vastseliina khk. < Kanepi khk. - Jaan Sandra < Jakob K?nnarpuu (1905). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II
240. K?ti kahekordne ?nn
Jaanip??v? poolp?iv ol'l k?eh. Ilm ol'l s??ne vihman?, kuna mehel, kes m?tsavaht ol'l, kotoh kah ?ig?t tood es ol?. Haard p?ss?-lutu s?lg? ja l?ts m?tsa k?tm?. ?nn ol'l tim? poolt. Niipia kui ta m?tsa sisse sai, ?nn? trehvas ta uma pauguga ?te korraga kats tetre, suur? summa p??le lask?h. K?rrak?s? ao per?st n?k'k ta ?te suur? m?tus?, ?ng?s tool? ?te paugu, kes ka sinn?samma maha j?i. Kui ta t?k? maad m?tsa pite edesi ast?, n?kk ta ?te m?tsavarga m?tsah ol?vat, kel ta kirv? k?est poord, ja too si?lt m?tsast v?ll? saat. Edesi minneh n?ge ta l?bi pui?, kuis ?te korg?ba kingu p??l kats sutt puu all istus? ja ter?v?he puuh?. ?les vahis?. M?tsavaht vai k?tt l?tt tassamisi edesi. Kuiva puuossa kr?bis?s? jala all, soe n?gev? k?tti ja ei l?? siski pakku. M?tsavaht sai arvu, et sus?l pal'lo t?htsamb asi vahti om kui uma naha hoitmine, ja ta l?ts ka julg?lt sus?l? mano, kes siss ka mitte pakku es l??, kui mees jo ?kva n?ide man ol'l, nii et ta n?id jo p?ss? per?ga maha ol?ss v?inu kopsada. Soe usks? k?tti, k?tt usks? suss?, ja nii naksi naa k?ik kolm?keske puuh? ?les vahtma. Ja piagi n?k'k ka m?tsavaht paksu kuus? oss? vaeht? p??l ?tte oravat vagats?lt istvat. M?tsavaht sai arvu, et ta in?p ?ts proosta orrav ei ol?, v?t't kirv? ja naas soodakus puud maha rag'oma. Sed?maid muut ka orrav hinne mustass mehess, kes m?tsavahiga kui mees k?n?lama naas, ted? v?ega pall?ld?h: "Kulla mees, rag'okui puud maha, ma sull? inneb? too eest mid? massa!" M?tsavaht kull?-?s toost mid?gi, ragi puud ?ks kavalusi edesi, mid? soe ka m?istvat n?k'k? ja h?? meelega korg?he ?les pilli. Must mees kuus?st pall?s ?ig? hal?h?he: "Kulla mees! J?t? puu maha rag'omata! Ma juhata sul'l? hulga raha, suur? salavarandus?! J?t? puu rag'omata!" M?tsavaht j?t't ka rag'omise saisma ja k?s'se: "Noh, juhada siss, koh too suur salavarandus siss om?" Must mees ?tles: "Too om sul uma nurm? p??l, suur? tamm? all. Si?l om ?ts paat??s kulda, t??n? h?b?h?t," M?tsavaht arvas tood vanatik? pet?sess ja ta naas puud edesi rag'oma. V?ega hal?h?h? pall?l must mees: "Kulla mees, tsirgu mees, j?t? puu maha ragomalda! Ma kanna sul'l? too eest hoon?t?vve h?b?h?t, t??s? kulda, nii et sul kuninglik varandus pi?t ol?ma. J?t? puu maha rag'omata!" M?tsavahil l?ts s?? musta mehe meel?t?ste p??le t??s, ja ta ?tel puud rag'oma alost?h: "Sa olt ja j??t ?ts petj?. Petj?t ei v?i jo ki?ki usku." Ragi puu maha, ja puuga ?telisi tul'l ka vanatik? r?bin?ll? ?lev?st alla. Soe' joosi t?lle hubinalla p??le, ol'l ?nn? ?ts k??ksahus - vanatik? sulan? ol'l sus?l mokah. Tenos nilpsudi soe veel keelt ja l?tsi m?tsavahi mant minem?, kel ka n?idega in?p asja ol?-?s.
Metsavaht rutas m?tsast v?ll?, et kodo saia, si?lt lapjut v?tta ja nurm? p??lt tamm? alt raha kaibma nakada. Kui ta m?tsast v?ll? nurm? p??le tamm? mano sai, olli soe jo tamm? alt rahapaa v?ll? kaibnu, ja m?tsavaht n?k'k, et vanatik? t?t?t ol'l k?n?lnu. Siss ta veel kahits umah s??meh, et ted? mitte ello es j?t??. Ta ol?ss ted? v?inu ka v?ega rikkas tet?. M?tsavaht kaib m?l?mba rahapaa t?vveste tamm? alt v?ll? ja sai si?lt ka mitu-mitu tuhat ruublit kulda ja h?b?h?t ja sai nii v?ega rikkass mehess. Kui ta ?tsk?rd m?isahe herr? mano l?ts ja sinn? vanna v?lga masma pidi, mis ta suur? vaesus? sunnil tenn?, and ta herr?le k?ik selge kuldraha. Herr tunds? arr, et raha ?ts vana-aoline selge ja puhas kuld om, ja ta naas m?tsavahi k?est perr? n?udma, kost ta raha om saanu. M?tsavaht es saa umma rahal?vv?st in?p salada. Ta ?tel herr?le: "Ma l?tsi jaanip??v? poolp??v? jahil? ja l??se si?lt ja si?lt m?tsast suur? kuus? alt raha, kohe veelgi j?i."
Herr?kene ist? ka hob?s?l? s?lg? ja ratsut m?tsa, et si?lt ka hinele vanaolist kulda saia, Niipia kui herr m?tsa sai ja tool? kottal? sai, siss k?ras ka mahalastu kuus? alt mitusada musta meest ?les, kes herr?kese si?lsamah k?ig? hob?s?ga kokko pitsidi, n?natubakuss tei. Kavval m?tsavaht teedse tood selgehe, et vanatik?selts uma sulas? ja kaaslas? surma kellegi k?tte nuhkl?s, - selle juhat ta ka kura m?isaherr? sinn?, et kural? elol? inneb? kuri ots k?tte v?is tulla. M?tsavaht l?ts esi arr toost veerestki kavv?l? maal?, koh ta kui kunagi rikas mees suur? m?isa ost ja si?l ?nn?likult elleh uma kat?k?rds? ?nn?lise jahik??gi p??le m?tl?s, mis ted? k?rraga rikkas tek'k.
Nii teedv?' vanatik? k?ik? rahha, mia kohki maa all k?k?ssih om. Vana inemise ?ks ?tlese: "In?mb rahha om maa all kui maa p??l."

H II 72, 793/4 (3) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Sergo Paali (1905) Sisestas Merje Susi 2002
Kuis Poksa Undo rikkas sai?
Ega Seto=ja maa mies tied, et kadonu Poksa Undo rikas mies oll. Salessa mõisast pakk tima kah ütesä tuha ruublit arr, ütsi säksa trooskide peräst jätt võtmata, a muido masnu rahakõsõ kõõ vällä. Kost rabalaanõst tälle tuo raha sai? Tühi, paläs Poksa külä katõ hinge maa tieis tedä joht ni rikkas. Moosäku siäl midägi muud olõis. Kaeh! Ma kuuli tuod asja umilt vanambilt nii:
Poksa küläh elli Undo noorõmehe iäh üts tark sobija Tuo opas Undolõ: “Lasõ ütel sepäl kolm neläpäävä õdagut sääne raud=ora teta, mis tsuskmise perrä esi toolõ kottalõ maa sisse nakkas tükmä, koh raha om.”
Läts sepile, Laskka siäl ütte orra kolm neläpäävä õdagut, peräh päivä, ilma kinki nägemätä tetä, ja mass tuo sama ora iest sepäle üte ruubli. - Parhilla om tuo raha küll otav, a sis oll kallis. Tuolaigu masti sulasõlõ, kiä viel hüä sulanõ oll, kol ruublit aastagas palka, tütrikule puoltõist ruublit ja paläs ruubli ka viel. -
Sis läts tuo raudoraga Juuda kundu, Pühä kivi pallo siäl olõvat üts sõa kalmõh, koh raha ülti olõvat. - Kolm üöd käve mehekene oraga sõa kalmõht pite tsuskih, kooni kolmadal üöl ütte paika ora esi hinnest maa sisse naas tükmä. Mehel oll lapju üteh kaib - ja suur rautpaa täüs selget kulda tull maa seest vällä, keda Undol kats kõrd kotiga nõsta vinäld, ratastõ mano oll. Ka siält sai vanalõ Undolõ jal’ ala. Midä? Jumalakõnõ! Vaesõ mehe muodu sisgi kuoli. Kogoni sann tarrõ. Käve kõõ õks tõõnõ mõisit ostõh, a ostõtus saa kas kohegi, ja nii jäigi. Ummi latsi täll olõõs. Sõsarõ poig oll. Toolõgi täüüs inne tuod raha kaks arr juhata, kooni surm jo keele kinni pand. Sis ammohut’ küll viel suudgi, tahtsõ üldä - lasta-as inäp. Nii jäi nuo löütü tuhanda jalki - Jummal tued, kohe!

H II 73, 567/70 (35) < Vastseliina khk. - Jaan Sandra < Hindrik Toll (1906) Sisestas Merje Susi 2002
Kats kana munna
Vahtsõliina mõisast põhja poolõ ligi puol versta maad, oll vanast Plessi külä, midä mõisa arr näõt ja sinnä karä mõisa “Plessi” asõmõlõ ehit. Parhillatsõ Plessi rehe omma innitse küläkese asõmõl, koh kolm talomiest elligi. Talomehist kutsuti ütte “Maidla Aabo”, vai talo nimi olli “Maidla”, nink moro pääl üts vana nährik petäi kasvi. - Neide ridade kirotaja näkk ka tuod pedäjät, aga jo kuijonult. - Maidla Aabol oll üts Juhani nimeline poig, kes jo katõtõiskümne aastaga vannusõlt jaama poisi iest mõnigi kõrd sõitman oll. -Vantsõliina jaam oll jo vanast aost saani Plessi külä küle all. Parhilla om innitsen jaama majan aptek. - Terräv tsurakõnõ oll säksu meelest armas, ja naa anni tälle pääle palga, mis ta esäle pidi andma, ka mõnõ kümme tingä erä raha, idä suurõ poisi “juotrahas” nimitäse, ja sinnä timä ka pandva. väikene Juhan pand perämädse ku kopka paika, ja tuod raha korju suvõ pääle kats ruublit panko (?), midä ta pirust tettü karbikõsõga inne nimitedu pedäjä ala maa sisse matt. - Vanast kui pirda kisuti, sis olli latsõ egal puol sändside pirust karpõ tegemise pääle õigõ meistri. Mõni meistri mies tekk kunstiliselt puidsõ tabakõsõgi ette. Ja sääne karbikõnõ oll ka Aabo Juhanil, raha pannusõs. -
Kui ta raha pedäjä ala, moro pääle, salamahti matt, sis toovat ta hinne man: “sedä raha saagui kiäki inne siist kätte, kui pedäjä juurõ pääle pangu kats kana munna.” Suvi läts müödä, süküs tull kätte, kuna parhillanõ Vahtsõliina mõisa laat, Mihkli pääväl, Ravva nurmõh peeti. Aabo Juhanikõnõ läts kah Mihklipäävä hummongult õigõ varra pedäjä alt raha vällä kaibma. Kaib tunni, kaib tõõsõ, suur valgõ jo ammugi vällän, ja muu lätsi kõik laadalõ. Minkas timä lät, ku raha pedäjä all maa seen. Ei lövvä, ei lövvä, kas tie mis taht. Tsurakõnõ istus pedäjä all, jalask jo viripilli. Imä johtu nägevät, astõ mano ja küsse: “Juhan, mis sa tah ikõt? Mis sul viga om?” Ikkõn jutust tsurakõnõ imäle arr, määnes õnnõtus täll raha kaibmise man om: ei saa inäp kätte. Imä avit kah puial kaiba ei midägi kon. Midä olõ-õi tuod olõ-õi, kas tie mis taht.
Viimäte tull imäl mõttine küsü: “Kullõ, poig, vaest sa midägi raha maalõ matmise man ütli?” Tsura meeliskits. Sis tull tälle uma lubamine mielde: ma ütli nii: Sedä raha saagui kiäki inne kätte, kui pedäjä juurõ pääle pangu kats kanamunna. Ka sis läts imä tarõ mano, löüse siält ainult üte muna, mis ta kanalõ pessä luotõs oll jätnü. - Joostõn läts ta tõõsõ tarõ mano, otsõ siält tõõsõ muna, ja tõi mõlõmba pedäjä juurõ pääle. Sis kaabanut Juhan kõrda kats kolm käega, ja rahakarbikõnõ oll käeh.
Kui ma Plessi rehte man rehepapin olli, sis käve Aabo Juhankah tõistõ teolistega üten rehele, ja ta jutust mullõ uma suuga, sääl pedäjä all istun, määnes pahandus täll siäl ütskõrd olnu.
Aabo Juhan oll sis jo elähünü inemine, ja om jo ammu ilma koolu. Ma olli tuolaiga viel nuormies, tävve jovvu man, näet, no inäp püsü-üi jalgu pääl.

H II 73, 578/9 (38) < Vastseliina - Jaan Sandra < rahva suust (1906) Sisestas Merje Susi 2002
RAHA MÄGI.
Nii kutsutas ütte mäekest Misso vallah, mis Pältri küläst, õkva tied õdagu poolõ umbõst verst maad kavvõdah om. Rahva suuh om mäekese kottalõ järgmäne jutukõnõ.
Kui vanast seol maa sõda olnu, sis paenu seo maa kuningas suurõ kulla kuormaga ieh, ja võõras kunigas ajanu tedä takah. Et umma kuldagi vaimlasõ käest pästä, käsknü kunigas kullavoori iest vidäjäl kullaga kõrvalõ käändä, ja tedä sinnä kohegi maha matta. Sõa ülemb, kes kullavoori juhataja oll, käsk mäe sisse suurõ keldre sugutsõ, nelakandilise havva kaiba, ja sinnä kannõti kõik kuld sisse. Sõaülemb ütel inne havva kinni jajamist: gÄrgu saagu seo raha kellegi inne kätte, kui kolm kroonitut pääd (vist kuningat) tedä ummi kässiga vällä kaibva.h
Mõnõlõ mehele olõvatgi unõ Rahamäe varandust juhatõdu, ja tedä otsma kästü minnä, ja kõiki otsmine ja kaibmine om seeni maani asjanda olnu. Rahamäe salajanõ varandus uot aigu, kuna kolm kroonitut pääd kokku tulõva, ja tedä siält vällä võtva.

H II 74, 526/7 (8) < Setu - Jaan Sandra < Kamekuva Timmo (1906)
Ahnõ jääs kõigõst ilma.
Vastseliina mõisa "jaama oroh" palanu vanast üöd ku päivä tuli, minkast arvama naati,et siäl vana halv raha kuivatas. Mitmõki käve üöse, kuna tuli väega selgehe nätä oll, imelist tuõ palamist kaemah, ja naa näi, et tuli ütest paigast, niigu tõrdust vällä palli, ilma et siält kottalt midägi muud palavat näkk. Salakaejil oll otsus selge: kulla haud palas, muud midägi.
Vahtsoliina mõisah oll tuolaiga üts hirmus kuri herr elänü, ja toolõ läts kah helü, kulla kuivamisest kõrvu. Ja ta and kõõlõ valla rahvalõ käsu kätte, ütel pääväl hulgakesi kulda vällä kaibma minnä. Inne tuod saat herr kolm ustavva miest üöse salamahti kaema, kas siäl piäs kah, rahva jutu perrä, tuld olõma. Mehe tulli tagasi ja ütli hummongult herräle: "Õigõ miä õigõ. Suur tuli tulõ kui mändsest suurõst tõrdust üles ja palas kui künnel, õkva taiva poolõ. A suurõ tulõ ümbre karglõs üts suurdõ sarviga sikk, ja lüö sääl umma tandsu. Tuu om raha hoitja, muu kiäki." Herräl kah kimmäs usk käeh: jaama oroh om raha. Kui kõik vallarahvas hulga lapjudega tunni tõõsõ tüöd olli tennü, sis tull kah suur viina katla täüs kulda nättävälle, ka kel ka uma tsigunine vang pääl oll, vangu all viel kimmäs kaas. Herr lask kaasõ päält kanguta ja löüse et siäl seeh selge kuld raha oll. Sis käsk herr teomehil tugõva palgi katla vangust läbi aija, nii et raha mitte inäp maa sisse ei piä minemä. Sis ütel ta ütele teomehele: "Mine mõisahe, ja käse siäl mitu katla täüt jahu putro kietä, nii et kõik teomehe kõrdu pite süvvä saava. Ega jo teile raha vaija olõ-õi, - mis tie rahaga õigõ tiet?"
Vaivalt oll herr uma ütlemise lõpõtanu, kui tukõv palk poolõs katski murdu, ja suur katla täüs kulda, kangõ mürinäga maa sisse vaiju. Ja ahnõ herr jäi kõigõst ilma.
Olõs timä tõbras teomehile kah, vai hott ku võrrakõsõgi lubanu, sis saanu timä küll hulga rahha hinele kah. Ta vet Jummal lasõ-õs sändsele kidsipungalõ, timä ahnusõl õnnõst minnä.

H II 74, 642/3 (4) < Vastseliina khk., Tsiistre - Jaan Sandra < Johan Ilja (1906)
Kosilanõ kotih.
Vastsõliina kihkunnah, Vastsõliina vallah, Ziistre küla lähekõrral om pallo sõa kääpit. Üte suurõmba sõa kalmõhtõ seeh arvatas raha olõvat, midä suurdõ sõtu aigu sinnä pantu. Mitmõlõgi mehele näüdätü unõh, et siäl raha om, a kätte ei olõvat tedä kiäki saanu. Paar agarappa ja rikkapa miest pannu kah hobõsõ ette, virotanu Pihkvahe, et siält kirost õigõhe perrä kullõlda, kas om raha jut kah õigõ, ja kuis tedä siält kätte saija. Pihkva kirost sai naa kuulda, et raha siäl om, ja et tedä inne kiäki kätte ei saa, kui veege raha havva pääle kosilanõ. Kavalamehe löüse piagi nõuu, kuis raha hoitjat petüsega üle lüvvä. Naa võti üte musta kassi, ehidi tuo ilosahe arr, niigu mändse kosilasõ, ja panni paksu, tõrvatohe kotti, kohe naa, ütte vaija, sada sõlmõ ette panni. Sis naksi naa sõa kalmõst kulda vällä kaibma, mis näil kah kõrda läts: suur raudpaa täüs kulda tull kaibõh vällä, midä mehe inne siält kuigi vällä saas võtta, kui kassi kulla paa kõrvalõ visksi, hõigatõh: "Seh, sullõ kosilanõ, ja lasõ raha vallalõ!" Kooni rahahoitja ütsat kümmet ütsat sõlmõ vallalõ arot, et kotist kosilast vällä võtta, seeni olli mehe üle mitmõ mitmõ risttie kodo poolõ virotanu, ja rahahoitja võim es küünü inäp näile mano. Meheq jaganu raha hinne vaihõl ilosahe arr, ja naanu õigõ joukahe elämä. Nii sai vana raha hoitja kavalist mehist arr petetüs.