Võnnu pärimus

Rahvakalender

E 23567 (7) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Mai vastu võtmine on ju ka tähtjas. Õhtu 30. aprl. tehakse tuli kuskile nurme pääle ülesse ja sinna tulevad poised ja neiud ja tantsivad ja igaüks toop ka hagu või puid tulesse, et ta sel aastal niisama lehkasi nagu lehkaja lehekuu. Kõrtside juures panevad kõrtsimehed see tarvis suure kadakahuniku põlema, et siis rahvas hästi sinna koguksi ja talle raha tooksi viina ja õlle eest.

E 23567 (9) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kes siis enesele raha soovis, see läks tare pääle katusseunka või kahrupersede ja vahtis säält läbi musta täku rangide põhja poole, kus siis vanapagan raha pidi kuivatama nagu seda muinasjutud räägivad.

E 23571 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Nüüd toodi metsast üks kähar kuusk ja seda nimetadi "jõuluingliks". Sellest kuusest viidi igale loomale natuke toiduga üten, et loomad siis teise jõuluni hästi terved ja rammusad pidid olema.
Õhtu, kui hämaraks läks, siis võisid noored ja vanad kõik tuleviku ette ära seletada. Tuba sai puhtaks pühitud ja pühkmed ühe matti sisse pantud, mida peremees hõlma võttis ja siis sellega põllu pääle läks, kus ta matti pühkmetega kummuli käänas, ühe pussnua, mida ta selle tarvis kodu põue oli pannud, nüüd selle matti ala pistis, ise kummuli pääle heitis ja kus ta nüüd tuleviku õnne valvas.

E 23573 (27) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
/Uueaasta/ Õhtu, kui juba väha hämaras läks, siis tegi peremees lepapuust teiba ja pistis iga hinge jauks, mis majas elasid, ühe teiba lume sisse püsti ja kelle teivas maha olli kukkunud, see suri sel aastal ära.

E 23575 (37) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Suure reedi hommungul, siis pidid lapsed lastusid tuppa kandma, et suvel hästi rohkest linnupesi leiaks.

E 74479 (1) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. - R. Hersov < Johannes Meoma (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kombed vana-aasta ja uue-aasta ööl
Vana-aasta öösel minnakse kell 12 välja ja piiratakse pihlakakepiga kolm ringi hoonete ümber. Selleks, et tõved ja haigused ei saa tuleval aastal üle ringide tulla ega inimestele ja loomadele kahju sünnitada. Ringid kaitsevad ka vargaid, ega julge varas üle ringi tulla.

ERA II 55, 392/3 (12) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Aire Kuusk 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv
Jõulu toodi einad tuppa, nääriõhta toodi õled tuppa. Peremees või pere sulane viskasid iga villaseemne jaoks tükk põhku toa lakke. Kõrred jäid rippuma: kui palju jäi, siis pidi seda sugu palju saama. Need seisid kolmekuningapäevani.

ERA II 55, 457 (127) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Pille Sääsk 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Neljapäe õhta ei tohi vihelda, et täna nõiad vihtlevad saunas.

RKM II 25, 230 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Tõnisepäeva kombed:
Tõnisepäev on heinteveo tähistamise lõpptähtpäev.

RKM II 25, 230 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Tõnisepäeva kombed:/
Kui Tõnisepäevaks ei jõua heinu kodu vedada, siis järgmisel aastal saab halvemat heinasaaki.

RKM II 25, 230 (3) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Tõnisepäeva kombed:/
Tõnisepäeval ennustatakse ette suvist heinaaega. Tõnisepäeval kell 9-15 aeg vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini. 1 tund tõnisepäeval on 5 päeva suvel heinaaega. Missugune ilm on tõnisepäeval kellaaegadel, sarnane ilm on suvel heinaajal.

RKM II 25, 230/1 (4) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Tõnisepäeva kombed:/
Tõnisepäeva õhtu on naistepüha, siis ei tohi tööd teha, muidu tõnis võtab suvel heinakasvu kinni, lehmad jäävad kõhnaks ja hakkavad lahjat piima andma.

RKM II 25, 231 (5) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Tõnisepäeva kombed:/
Tõnisepäeva toiduks on oa- ehk hernesupp, supiga koos keedetakse seapääd, siis ei jää sead haigeks ja kosuvad kiiresti. Supi tähenduseks on: siis ei saja suvel rahet ega tule silmavett valada.

RKM II 25, 231 (6) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Tõnisepäeva kombed:/
Talviste tööde lõpetuseks keedetakse alati oa- või hernesuppi, kuna suviste tööde lõpetuseks keedetakse putru võikastmega.

RKM II 25, 233 (9) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küünlapäeva õhtul on püha, ei tohi tööd teha, muidu kaob õnn majast.
Süüdatakse iga perekonnaliikme õnne peale üks küünal põlema, kelle oma kõige enne ära põleb see sureb kõige enne ära.

RKM II 25, 234 (9) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seajala luudega ennustatakse naisevõtmist ja mehele minemist.
Luud pannakse põrandale ja märgitakse poiste ehk tüdrukute nimedega. Siis kutsutakse koer tuppa kontide juure. Missuguse nimelise kondi koer kõige enne võtab, sellele peab tüdruk mehele minema, see on tema loodud mees ehk poiss jälle, sellenimelise tüdruku naiseks võtma.

RKM II 31, 139 (43) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu - Olga Hildebrand < Aliide Kanarik, s. 1891 (1949) Sisestas USN, kontrollis Mare Kõiva 2005
Tõnnispäev - 17. jaanuaril.
Keedetakse oasuppi ja seapead, ja siis kui taeva päikene näitab end nii palju, et miis jõuab hobusele selga hüpata, siis saab hea suvi.