Võnnu pärimus

Taimetark ja meditsiini käsiraamat

E 17261 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kust last ära nõiutu arvati olevat, siis minti sauna ja tehti viht sellesama veega märjaks, kelle sees laps olli, ja siis vihuti, kusjuures ka siis need sõnad loeti, et
sop-sop-sortsi solgitud soone pääle,
vihalehes nõiast nähtud veere pääle,
Uku tehku terveks teda,
nõial endal tulgu häda.

E 16904 (2) < Võnnu khk. - Jaan Rootlane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vanarahva usu järele võivat käsni seeläbi ära kautada. Mine põhjapoolse tua otsa taha kuuvalgel öösel, lase kuul käsnase koha pääle paista ja sõnu ise sääljuures:
"Kuuvalge, päevavalge,
Käsnäküla põleb."

E 23581 (66) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Arstiti ka saunas, enamiste vihaga. Kui mõni paise või koeranael ihu külge ajab, siis saunas löödi kiige eesmalt kolm kord jalatalla ala või kontsa ala, kusjuures veel sõnati: "Rohi välja, rohi välja!" jne.
Perast aga löödi jälle kolm selle haige pääle.

E 23581 (67) < Võnnu khk. - J. Peeter Rootslane (1896) Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui laps ära nõiutu arvati olevat, siis vihuti ka seda saunas, kusjuures jälle lausuti: "Sopp, sopp, soone pääle, vihalehes nõiutu veere pääle."

E 27934 (9) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Mõned usu tähendused/
Pihlakase vitsaga ei tohi elajale lüüa, siis hakkavad loomad verd kusema.

E 23247 (8) < Võnnu khk. < Varssavi - Jaan Rootslane (1896). Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 13-Sisestas USN Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Miks pilliroog kahiseb
Kui Kalevipoeg Kääpa jões mõõga pääl jalad ära raiunud ja surmavalus kisendanud, siis võtnud tema valuga pilliroogu suhu ja närinud seda.
Ning sestsaadik saanud pilliroog, kelle lehed enne pehmed ja siledad olnud, (kohrest) karedast. Ja päälegi jäänud tema hambajäljed lehtede pääle ning ühtelugu kuulutavat pilliroo kahisemine Kalevi surmavalus tänitamist meelde.
Võnnus kuuldud.

E 28364 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Piksekivi peeti pühaks, temaga arstiti kõiksugu haigusi ja tehti nõidumist vastu rohtu ja m.m.

ERA II 55, 536/7 (18) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. - Rudolf Põldmäe < Mari Prikk, 66 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Koeranael. Minu emale õpetud unes: võta toores lepapuu, ladvaots peosse, see soojaks teha ja seda kohta vaotada.

ERA II 55, 551 (58) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. - Rudolf Põldmäe < Mari Prikk, 66 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kasekäsna keedetakse ja juuakse seda vett, sisemiste aiguste vastu.

ERA II 55, 551 (59) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. - Rudolf Põldmäe < Mari Prikk, 66 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Pihelgamarjadega arstivad kõhuhaigust.

ERA II 55, 551 (60) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Kõmmu t. < Ridala khk., Asuküla v., Suure-Ahli k. - Rudolf Põldmäe < Mari Prikk, 66 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kui ammas aige on, siis tuleb kastanjanupp taskus oida.

ERA II 55, 439 (99) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas USN Kollatsioneeris Kadi Sarv
Sõnajalad tuuakse mestast ja suitsetatakse, kui inimesel paha või viga on.

ERA II 55, 444 (105) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Vill. Otsiti küpse sibulast, kui vill lõi, vahel oli pisike mädavill, vahel suur vill.

ERA II 55, 482 (187) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Rahvas toond apteegist mustaussi-tuhka.

RKM II 207, 367 (17) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Amanda Sorga, s. 1900 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Verejooks väiksemast haavast. Asetati haavale ämblikuvõrku.

RKM II 207, 367 (18) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Amanda Sorga, s. 1900 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Verejooks väiksemast haavast. Veriheina (raudrohu) õied hõõruti ("tsakutati") kahe kivi vahel peeneks, asetati rätikusse ja sellega koos haavale.

RKM II 207, 367 (19) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Amanda Sorga, s. 1900 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Tiisikus. Islandi sambliku teed joodi iga päev üks klaasitäis.

RKM II 207, 368 (20) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k. < Põlva khk., Eoste k. - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Amanda Sorga, s. 1900 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mädanev haav. Asetati vaiku või salvi, mis valmistati kuusevaigust, magedast võist, kärjevahast, peeneks hõõrutud rukkiorasest ("tsakutatud rüaorasest"). Võimaluse korral lisati salvile keetmisel veel nn. Sepingu rohtu (vt. tagapool!).

RKM II 207, 368 (21) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Meeksi t. - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Salme Parts, s. 1900 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põletus nahal. Seasappi määriti korduvalt haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Seasappi säilitati pudelis kinnise korgi all. Säilis kuni aasta. Jutustaja andmetel väga hea vahend.

RKM II 207, 368/9 (24) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
"Ussiviga".
"Ussiviga" esines imikuil, kuid arstimata jäänud juhtudel ka täiskasvanutel. See avaldus silmaterade värisemises, silmade kobavas vaates, sagedas keelega limpsimises ja ussitaolistes väänlevates liigutustes. "Ussivea" põhjus arvati peituvat selles, et rase naine või isegi ta mees sel perioodil oli ussi nägemisest ehmatanud; sel juhul tekkis "ussiviga" nende lapsel. Ussiveaga laps viidi sauna, kus teda pesti vannis veega, millesse oli eelnevalt pandud ussipea ja vett segatud ussitapmise malgaga.

RKM II 207, 369 (26) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Haiguste ärahoidmine.
Kasekäsn lõiguti liistakuteks, millele kallati kuum vesi peale ja lasti tõmbuda. Saadud kasekäsnateed joodi eesmärgil, et see puhastab verd ning hoiab ära mitmed haigused (vähk jt.). Kui veri on paks, tekivad haigused kergemini, vedelama vere puhul aga on see takistatud. Kasekäsna tee pidi vere tegema vedelamaks.

RKM II 207, 369 (27) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera.

RKM II 207, 369 (28) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Valgetevoolus. Haigele anti juua valge ristikheinateed.

RKM II 207, 369/70 (29) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Mädanev haav palavikuga.
Haavale asetati peale teeleht või valge sireli leht, mähiti kinni.

RKM II 207, 370 (30) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Liigesepõletik (reuma).
Valged võsaülased tambiti puruks, asetati lühikeseks ajaks valutavale liigesele ja mähiti kinni. Vältida tuli nahapõletust, mis võis kergesti tekkida võsaülaste kauemal pealhoidmisel.

RKM II 207, 370 (31) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Põiepõletik. Haigele anti juua leesikateed.

RKM II 207, 370 (32) < Võnnu khk., Rasina - Ilse ja Lemming Rootsmäe < Jenny Sorga, s. 1904 (1959) Sisestas Ave Tupits 2000, kontrollis Anne Kaaber 2002, parandas Kairika Kärsna 2003
Silmahaigus.
Silmade punetus ja pisaratevool tekkis kergesti suitsuste ruumide tõttu. Sel juhul määriti silmi salviga, mis valmistati peeneks hõõrutud sibulast ja keedetud munakollasest. Kolmandat lisatavat ainet jutustaja ei mäletanud.

ERA II 55, 482 (187) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Rahvas toond apteegist mustaussi-tuhka.