Võnnu pärimus

Tarkusi koduloomadest ja põllupidamisest

E 13511/13513 (5) < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1894) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Piimavargusest
Ennemuiste käinud sortsilased karja man piima vargil, aga mitte inimese näul, vaid kord tuulispasa, kord konna näul. Ükskord tulnud suur tuulispask karja sekka. Karjusel oli aga nelja silmaga koer (s.o taksi seltsi koeral on pruunid silmakolmud, siis kutsutas neid - nelja silmaga). See hakanud koledaste haukuma. Karjane, kellele see asi juba tuttav oli, arvas, et jälle mõni piimavaras platsis on. Lugenud mõned sortsisõnad, mis varguse vastu tarvilikud olivad ja seda võimatuks tegi. Selle pääle hakanud tuulis koledasti keerlema ja kadunud viimaks põesa sisse ära. Koerad kiskunud hammastega paju, tükid taga, karjus ise torkinud suure pussnoaga, kuni tuulispää suure vingumisega lendu tõusnud.
Tüki aja järele läinud üks tuttav nõiamoor selle taluperemehe juure, kelle peralt see kari oli ja kaebanud, et karjus teda koertega ässitanud ja nugadega torkinud oli. Näidanud ka riideid, mis tõeste lõhki kistud ja verised olivad. Peremees saatis nõiamoori minema ja lubas asjalugu järele kuulata.
Kui karjus koju tuli, nõudis ta asja järele. Karjus seletas asja ära ja andis peremehele nõu öösel lauta valvama minna, selle mõttega, et sortsimoor öösel vargile tuleb.
Läkski peremees öösel lauta ja võtnud karjusse ka üten. Karjus tegi pihlakatse kepi otsa tervakas, mis ta üten võtnud, kuna peremehel latriga tuli siilu all oli karjase soovi järele. Viimane käskinud tuld nii kaua varjul hoida kuni mõni lehm või õhvakene mõnda iseäralikku häält saaks tegema. Peagi hakkas üks lehm inimsema. Peremees võttis tule siilu alt välja ja nägivad, et üks suur kärnkonn lehma nisa imes; tuld nähes aga põgeneda püüdis. Karjus aga torganud pihlakase kepi kärnkonnale selja sisse, mille pääle hulk piima konnal seest välja jooksis, kuna konn ise koleda krooksukmisega ära kadus. Tõisel päeval oli vana nõiamoor ära surnud. Sest päevast saadik hakanud lehmad sääl külas rohkesti piima anma.

E 23577/23578 (51) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui lehmapiim venis, siis olli keeki puugi sitta laudaläve ala toonud ja nüüd olli tarvis puugisita toojad kätte saada ja see sündis sedaviisi. Kaks pihlakat said kodu toodud ja siis oherdiga mulk teise sisse soohitedud ja siis teine pihlakapunn teisele selle augu sisse löödud. Nüüd sai see tükk tuhakoldesse visatud ja pahema jala kontsaga kolm korda pääle löödud, kusjuures sai üteldud: "Verise, higise ja tulise kuradi nimel!" ja veel järele siunatud: "Homme ole sa, põrglasenägu, siin!" Nüüd pidi see inimene teisel päeval sinna tulema. Siis olli ka mõni asi, mis ta otsma tulli, aga seda ei tohitud talle anda, sest muidu ei saand midagi abi.

E 23579 (55) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) < Sisestanud Eva-Kait Kärblane 2001 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kevadel sai põld ka ära õnnistatud, mis nii sedaviisi sündis: "Üks veeämber veega, kuhu igast vilja seltsist natukese sai sisse raputatud ja siis iga nurme pääle ühe saunavihaga seda vett raputatud, kusjuures kolm kord sõnati: "Isa, pojuke! Isa, pojuke!"

E 27405 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896). Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kui perenaisel vasikas lauta sündis, siis läks perenaine ja toppis selle[le] heinu ja jooki suhu, ise aga sõnus: "Suure lõõriga sööma ja laia lõõriga jooma." Selle pääle pidi hästi hea sööja ja jooja see vasikas olema.

E 27934 (9) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Mare Kõiva 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Mõned usu tähendused/
Pihlakase vitsaga ei tohi elajale lüüa, siis hakkavad loomad verd kusema.

E 22790 (2) < Võnnu khk. < Varssavi - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui lehmal piim venivat, sis võivat sedaviisi arstida: lüpsa piima lusika sisse ja tõsta lehma saba üles ja viska saba alla, ise ütle: "Seh, söö oma jagu ära."

E 22790 (3) < Võnnu khk. < Varssavi - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Siis olevat hea lina külimine, kui võrguga maa kaetud on ja kuud taevas pole.

E 22792 (11) < Võnnu khk. < Varssavi - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Noorel kuul ei olevat mitte hea kartulit teha, sest siis kasvavad nad kärnased.

E 22792 (13) < Võnnu khk. < Varssavi - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui mõni uus elajas majja saab toodud, siis tuleb sel saba otsast tükk karvu ära lõigata ja seina sisse oherdiga auk laske, sinna karvad sisse panna ja pihlakapuust puu ette lüia, sest siis jäevat loom paigale.

E 74479 (1) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. - R. Hersov < Johannes Meoma (1931) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kombed vana-aasta ja uue-aasta ööl
Vana-aasta öösel minnakse kell 12 välja ja piiratakse pihlakakepiga kolm ringi hoonete ümber. Selleks, et tõved ja haigused ei saa tuleval aastal üle ringide tulla ega inimestele ja loomadele kahju sünnitada. Ringid kaitsevad ka vargaid, ega julge varas üle ringi tulla.

ERA II 240, 683 (15) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Kruusamäe t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Ükskord olnud loomade haigus liikvel, millede ohvriks langenud ka palju loomi. Nii said ka mõisahärra lehmad otsa ja aetud Aruaia metsa, kus praegugi on näha suured hauad, mis luid täis.

ERA II 240, 629 (29) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Üks kord olnud jälle loomade haigus liikvel. Surnud siis ka mõisahärra kari. Kari maetud aruaeda ja praegu on veel seal hauad luid täis.

ERA II 241, 46/7 (6) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Mooste v., Kärstna t. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Miili Lodjak, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kus nüüd Valgesoo küla asub, ei olnud vanasti ühtki talu ega maja. Siis seisis see maa niiduna, kus külamehed käisid hobustega õitsil. Ümber niidu oli suur ja peaaegu läbipääsematu laas või mets, mis kubises huntidest, karudest ja muudest metsloomadest. Õitsil olles oli külal valitud üks vanem mees, kes juhatas kaitset huntide ja muude metsloomade vastu. Harilikult olid olnud õitsil poisikesed ja tüdrukud. Vanasti oli olnud kiskjate metsloomade vastu kaitseks tulitukid.

RKM II 25, 230 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/Tõnisepäeva kombed:/
Kui Tõnisepäevaks ei jõua heinu kodu vedada, siis järgmisel aastal saab halvemat heinasaaki.

RKM II 25, 249 (13) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas Epp Peedumäe 2000, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Samuti raiutakse noort võsa, peeneid puuoksi ja põletatakse neid põlluväetiseks.

RKM II 31, 143/4 (51) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. - Olga Hildebrand < Aliide Kanarik, s. 1891 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui sul vasikas ja tahad vasikast lehma kasvatada, siis paned talle nime. Ära pane vasikale nimi karva järgi, vaid päivä järgi - kui päeva nimi paned, siis hästi kasvab, kui karva nimi, siis kaotas. Kui esmaspäeval tuli ilmale siis - Eesik, kui teisipäev - Teesik, kui kolmapa, siis Kolmik, neljapa - Nelli, reede - Roosa, laupa - Liisa, pühapa - Pühik.