Võnnu pärimus

Jutte endistest aegadest

E 13787/13789 (3) < Võnnu khk., Ala-Kilgi k. - Jaan Rootslane (?) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ühes mõisas elanud kord julge rehepapp. Rehi oli mõisast hää tükk maad kaugel ja tee käis läbi metsa, keda mööda keegi muu ei julge käia kui üksi rehepapp. Metsa sees elutsesivad tondid hulga kaupa.
Ükskord läks rehepapp südaöösel läbi metsa. Tee oli pikk ja mehel hakkas igav, võttis piibu taskust, et sellegagi igavust ära ajada, aga taskusse kobides, et tuld üles lüia, hakkas ta vanduma - ta mehekene oli tuliraua kodu unustanud - "Võiks ometi vanapoisski tuld tuua!" Kohe nägi ta enese ees heleda tule paistvat. Ilma mõtlemata läks ta tuld otsima. Tule ääres seisnud kaks paksu kõhuga poisijõmakat ja segasivad kühvlitega tuld ümber. Rehepapp läks tule manu, võttis sõna lausumata tulise raa ja pandis piibu põlema. Viimaks ütles teine poisike rehepapile käreda häälega: "Võta põlleäär pihku!" Rehepapp tegi nagu kästud, mille pääle teine poiss tulisid süsa kühvliga rehepapile rüppe viskas, üteldes: "Mine nüüd kodu!" Kodu saades viskas ta söed nurka, aga mis ime, söed kõlisesid. Kohe mõistis rehepapp ära, et vanapoiss temale raha oli annud. Äkitselt tõusis rehe all suur müra ja kära, nii et julge rehepappki ära ehmatas. Uks läks lahti ja vanapagan astus sisse ja hakkas oma raha taga nõudma. Rehepapp hakkas Isameiet lugema ja risti ette lööma, kuni kukk kirge, kadus vanapoiss hirmsa kisaga rehe alla ära. Hommiku leidis rehepapp, et kõik tema tööriistad olivad rehe all ära purustatud.
Rehepapp sai raha läbi rikkas meheks, ostis enesele talu ja tema elavat veel tänapäevani õnnelikku elu, kui ta veel ära pole surnud.

E 48 < Võnnu khk. - E. Körber (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
/joonistus/
Kooljapott, mes ära palanu inemise luide, tuha ja hüstega täidetu, Vanapagana kääpast 1799 jaanipäiva ööl, Arnigo veski taga rahaotsjist on välja kaivetu.

E 17214/7 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < M. Kõrv (1895) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Varakaevaja
Ühes majas elanud kaks sulast. Ühe ööse näidatud tõisele nendest unes, et Karolaane metsas teda praegu üks suur rahakatel ootab. Ta tõusnud ka kohe üles ja võtnud labida kaasa. Kui ta sinna nimetud paika olli jõudnud, siis hakkas ta kohe kaevama. Tõine sulane, kes küll teda nägi kodust ära tulevat, aga ta ei teadnud mitte, kuhu ta läks, selleperast läinud ta ka salajalt tema järele. Ta nägi nüüd, et see sääl kaevas, ja üks tõine, kel sulane kuradi näu ütles olevat, olnud sääl kaevaja ees ja sel olnud ka labidas käes, ja pildunud seda kaevetud mulda sinna auku. Tõine aga seisnud kaevaja selja taga ja sel olnud raudkang käes ja ta ähvardanud iga kord sellega kaevajale pääle lüüa.
Kui rahakast välja olli kaevatud, siis tahtis ta teda selga võtta, aga ta olli tal hirmus raske, selleperast jättis ta tema sinna ja ruttas ise koju. Salaja päältvahtija ruttas ka nüüd koju ja ta jõudis enne kui kaevaja. Kui ka see varakaevaja kodu olli jõudnud, siis rääkis ta selle kohe, et Karolaane metsas ta praegu ühe suure rahakatla välja kaevanud, aga et ta hirmus raske olli, siis ei jõudnud ma teda koju tuvva ja selleperast tule ka sina mulle nõuks.
" Ei läha!" kostis see, "juba ma käisin salajalt sinu järel ja nägin küll, mis sulle sääl tehti. Üks olli sinu enese nõna ees ja iga labidatäis, mis sa viskasid, seda ajas see sinnasamasse auku tagasi, ja tõine, see olli sinu selja taga ja tal olli raudkang käes ja sellega tahtis ta sulle iga silmapilk päha lüia. Ja kui sa juba selle kasti välja kaevasid, siis kui sa teda selga tahtisid võtta, siis võtsid need mehed tõine tõisest kastiotsast kinni ja tegid sulle nõnda vaiva."
Nüüd ei julgenud enam kumbki sulastest vaatama minna, enne kui hommigu. Ja siis ei leidnud nad säält enam midagi.

E 17217/9 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < K. Valli (1895) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Luuraja palk
Keegi A... mõisa teumeestest käis juba paar teisipääva õhtut oma venna juures, keda ta südamest armastas, nõu küsimas, et kuidas herrale seda ülekohut kätte maksa, mida see paari pääva eest talle olli teinud. Ta olli mõisaherrast paari päeva eest ühe mehise nahatäie saanud ja seda tahtis ta sellele kahekordselt tagasi maksa. Herra, kes kõik sulased kätte saada tahtis, olli nõnda uudishimuline, kui ühekorra kubjas talle sest loost rääkis, et üks mõisa teumees kusagile metsa rahaaugu leidnud ja just järgmisel tõisipäeva õhtul seda tahab ära tuvva.
Kohe olli herral nõu seda teada saada, kus rahaauk seisis. Ta säädis kõik valmis ja ootas nüüd rahuliselt tõisipäeva. Teumehed aga ollivad isekeskis kõik kubjaga kokku rääkinud ja see rääkis ka kohe herrale.
Kui tõisipäiv kätte olli jõudnud, siis nähti mõisaherral vististi üks kibe tallitus käes olevat, sest sel päeval ei nähtud teda enam nurme pääl teuliste kallal vandumas ja prassimas, nagu see igal muul päeval olli sündinud. Kui õhtu kätte jõudis, siis teadis igaüks, mis neil tarvis olli teha.
Kui juba pimedas läks, siis läks ka herra kohe metsa poole. Ta kõndis sinna-tänna ja kui ta kedagi ei näinud, siis arvas ta, et kubjas teda vist petnud olli. Juba sai tal himu täis metsas luusimisest, ta hakkas koju kõmpima. Kui ta ju tükki maad olli edasi läinud, sis arvas ta üht musta kogu nägema, kes talle ikka ligemale tulli.
"Hei, mis sa siin teed?" küsis jäme bassiheal.
Herra olli nagu keeletu, ta ei mõistnud niisuguse küsimise pääle midagi vastada.
"Tulge siia, mo mehed," hüüdis küsija ja varsti sasisid paar tugevad kätt herra kinni ja talle loeti nüüd õige mehine keretäis kätte, mida see ka ilma sõnalausumata vastu pidi võtma.

E 17227/9 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kodukäija tükid
Vanal ajal elanud üks väga rikas mees, aga ükskord jäänud ta haigeks ja kui ta ju surma ligidal tunse olevat, siis ajas ta kõik pererahva kodust välja põllutööle, ja kui naene tema juure jäi, siis ütles ta ka sellele, et ega ma veel ära ei sure, seepärast mine ka sinna tööle, sest nüüd on ilus ilm ja just hea tõuvilja kokku panda. Kui kõik kodust ära ollid läinud, siis võttis mees potitäie haput piima, raputas oma raha kõik sinna sisse ja hakkas sööma. Kui kõik ära olli söödud, siis panni ta poti jälle riiuli pääle ja ise läks sängi ja olli natukeise aja perast surnud. Tema veike kaheksa-aastaline poeg olli aga nõnda uudishimuline, et ta otspaja juure üles olli roninud ja isa tallitamist kõik olli näinud. Kui pererahvas koju tullid ja isa surnud leidsid, siis küsisid nad selle poisi käest, et kuhu isa ise raha pandis.
"Isa sõi raha ära," kostis poiss.
"Mis sa lorad, isa sõi nüüd raha ära! Kuula, kus jutt on," ütlesid pererahvas.
"No kui te ei usu, siis kaege, et ka potist piima sõi ta kõik ära," ütles poiss.
Kohe läksid kõik piimapotti vaatama, ja oh sa pergel, piim olli potist söödud ja üksainus hõberaha olli veel poti põhja jäänud. Ja nüüd ulusid kõik pererahvas, et kuida see vanamees ommeti nii ahne võis olla, et ta ka raha ära sõi. Nüüd minti kirikherra juure, et selle käest nõu küsida, kuidas nüüd vanamehega tuleks teha ja kuidas ka raha kätte saada. Kirikherra ütles, et kui vanamees jalgupidi naela otsa pandakse ja siis õige tugevaste klopitakse, et siis kõik raha välja tuleb. Nüüd tehti nõnda, kui kirikherra õpetas, ja varsti olli neil kümme tuhat rubla raha käes. Nüüd mateti vanamees maha ja kohe esimesel ööl tulli ta kodukäijana pererahvast piinama. Nõnda käis ta iga ööse, kuni tõised läksid jälle õpetaja juure abi otsima. Õpetaja aga ütles, et kaevake ta hauast välja ja käändke kummuli, küll ta siis tagasi jääb. Nüüd tehti nõnda, kui õpetaja käskis, ja kohe jäi kodukäija vagusi.

E 17229/30 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Korra surnud üks väga rikas ja ahne peremees ära. Surmatunnil ütelnud te veel, et kõik mino raha pandke minoga ühes hauda. Kui ta surnud oli, siis tullid kõik tema sugulased pärandust jagama. Vanem poeg, kes nüüd isa suhvli võtit kandis, läks kõrtsi juure viina tooma. Tee pääl, kui ta tagasi tulli, siis tulli isa vastu ja võttis poja kõrist kinni ja ütles, et kas sa tegid nõnda, kuida ma sul käskisin, et pandke ka raha kõik ühes minoga hauda, aga sa pole mitte pandnud.
Nüüd hakkas poeg paluma ja lubas talle kõik hauda perra viia. Kui ta koju sai, siis saatis ta kohe ühe mehe targa järele, ise aga hakkas sugulastega sööma. Kohe hakkas vana mees ahju päält prahti ja kiva ja mis ta aga kätte sai söögi sisse pilduma ja ise aga sõnas ühtelugu, et üks tuhat mino jaoks ja üks tuhat mino jaoks ja see kostis nõnda kavva, kuni tark sinna jõudis. See võttis seitse kaseraago ja tegi neile igale ühele kolm risti pääle, viskas, siis vanamehe haua pääle ja sõnas arusaamata sõnu ja sestsaani ei käinud vanamees kodu.

E 17232 (4) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Korra elanud üks väega rikas mees, aga ta olnud poolpime. Enne surma viinud ta oma rahavaranduse ühte soosse. Karjapoisid aga läinud sinna karjaga ja selle karja seas olnud üks väga kuri pull. Kui ta kedagi nägi, siis müirgas ta. See pull olli läinud selle rahaaugu juure ja olli sarvedega kõik üles kaapinud. Poisid, kes sinna juure juhtusid, said rikkas mehes. Rahamatja vanamees aga suri ära selle sõnumi kätte, kui kuulis, et karjapoisid tema raha ollid ära löudnud. Peran surma käinud ta sinna kohta, kuhu ta raha olli matnud, ja vandunud sääl kõik ilma kokko.

E 16889/92 (2) < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Unenägija
Kord heitnud peremees ja sulane pääle söögi puhkama. Kui sulane juba küllalt arvas maganud olevat, tõusis ta üles ja ajas peremeest kah, aga see ei tule, ei siruta, ei liiguta kah, ei tõuse, ei tõuse. Viimäte lendanud üks kimalane peremehele lahtisest suust sisse ja kui sulane nüüd ärätas, virgus peremes ülesse ja hakkas jutustama, mis ta unes näinud. Ta jutustas kõiksugustest orgudest ja kuristikkudest. Sulane es lausu sõnagi, vaid läits tööle ja mõtelnud tõine kord valvama jääda, mida ta ka tegi.
Kui peremees jälle puhkama heitis, pandis sulane tähele, et peremehe suust jälle kimalane välja lendas. Sulane jooskis kimalase järele, kuni nägi, et kimalane ühe mätta sisse ära kadus.
Nüüd läks sulane peremehe juure tagasi ja katsus teda üles äratada, aga asjata. Ootis, kuni kimalane tagasi lendas, mispeale peremees isegi üles ärkas. Ta jutustas, et ta ühe rahakeldris käinud, kus hulk hõbe- ja kuldraha olnud, aga tema ei teadvat, kuskohal see keldri olla. Sulane seletas, et tema küll teadvat, kus tema käinud ja näitas ka mätast, mida peremees aga es usu. Sulane lõhkus mätta ära, mille all suur hobuse pealuu olnud ja selle sees hulk kuld-ja hõberaha, mida sulane ja peremees teineteise vahel ära jautasid ja mõlemile sai nii palju, et mureta elada võisid.

E 23494/23495 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sääreluu
Ükskord läinud kaks meest K. mõtsas taplema. Nad kiselnud ja tapelnud seeni, kuni tõine mees tõise ära tapnud ja ta rambe ala maha matnud, ise läinud ta aga kodu. See olnud ühel sügisesel päeval, kui üks vaene talomehe sulane säält mööda sõitis, kus see tapetud mees olli, kui ta üht healt kuulis nagu maa alt hüüdmas, et umbe ja umbe.
Mees läks nüüd heale peale sinna, et kes see niisugune on, kes nõnda hüüab ja mis nägi ta - maas olli sääreluu ja see ajas vahtu otsast välja.
Nüüd hakkas see luu rääkima, et mata mind maha ja su vaev saap ausaste tasutud.
Nüüd võttis mees selle sääreluu ja mattis ta maha. Kui ta hauda kinni ajas ja puutus labidat vasta midagi kõlisevat ja mees leidis nüüd rahakatla ja ta sai rikkas mehes.

E 23507/23508 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Raha põranda all
Ühes vanas rehekambris ei julgenud keegi magada ega elada, sääl olnud kõiksugu healt kuulda, kord kõlinat, kord mürinat, kord laulu, kord lauluhealt.
Ükskord tulnud vaene närukaupleja sinna ja palunud öömaja, talle antud ka see vana kammer.
Kui see nüüd magama tahtis jääda, siis kuulis ta üht healt, kes ütles: "Kas tahad, ma tule? Kas tahad, ma tule?" jne. Närukaupleja mõtelnud: "Eks ta või tulla pääle," ja ütelnud: "Tule!" Kohe kuulnud ta kõlinat ja jäänud nüüd kõik vaiki. Ka närukaupleja jäänud magama. Hommikul, kui ta üles tõusis ja välja tahtis minna, olli rahahunnik läve ees ja ta pidanud enne veel raha eest kõrvale ajama, kui välja sai. Hea meelega jagas ta peremehega raha vennalikult pooleks ja ta sai nüüd peremehega otsatu rikkaks ja elasid mõlemad õnnelikult.

E 23562/23563 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Sõakääpad
Üks sõakääbas on Võnnu khl. Ahja vallas Miku talu maa pääl. Ta on täis inimeseluid ja vanu sõariistu ja sääl on imestamise väärt suuri luid. Üks sääreluu on nüüdse aja sääreluuga kõrvu mõõtes pool pikem.
Korra toonud üks mees ühe sääreluu säält kääpast ära ja pannud ta kodu aia ääre, et kui mõni tuleb, siis on hea näidata, kui suured inimesed ennevanast on olnud.
Ööse hakand mehel jalad valutama ja unenägo olnud hirmus ja keegi hüüdnud: "Puhkepaika! Puhkepaika!"
Mees viinud teisel hommigul luu jälle kääpase tagasi ja saanud nenda sest kohutavast asjast lahti.
Teine kääpas on ühes Kuristal olevas metsas, kus ta Hundikuhja nime all seisab. Ta on õige suur ja ümarik. Teine on ka sääl ligidal ja see on pikergune.

E 23563 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kohanimedest
Suuresaare mets Kuristal on oma nime ühest vanast saarepuust saanud ja saarepuu olnud väga vana ja ära kuiunud. Ühe korra olnud pühapäeval suur marutorm ja kirikulised sõitnud kodu, aga tee käinud just sellest saarepuust mööda ja kui ühel kirikulisel hobune sinna saare kohta olli jõudnud, siis murdus puu maha ja lõi mehe vigaseks ja sest ajast saani kutsub rahvas seda metsa Suuresaare metsaks.

E 23563 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Pähna oruks hüiab rahvas Kurista mõisa peralt oleva Rootsi talu suurt orgu. Oma nime on see org jälle ühest suurest pähnapuust saanud.

E 23567 (9) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kes siis enesele raha soovis, see läks tare pääle katusseunka või kahrupersede ja vahtis säält läbi musta täku rangide põhja poole, kus siis vanapagan raha pidi kuivatama nagu seda muinasjutud räägivad.

E 23657 (10) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Teised, kes linnukeelt ehk suurt vanadust enesele soovisid, läksid sõnajalaõisi otsima ja kui midagi näha ei olnud, siis arvasid otsijad, et nad oma süü perast ilma jäid.

E 23594 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Läsjanaise pedakast ja ta nimest
Üks vana pedakas saisab praegugi veel Kurista karjamõisa (Lilumõisa) maa pääl. Ta on üks kähar puu ja oma nime on ta muistese juttu järele järgmisel viisil saanud. Korra surnud ühel naisel mees ära. Mees saanud maha maetud ja naine jäänud teda perra leinama. Kui kolm nädalat mööda olnud, siis kästud naisel nimetud pedaka juure minna. Kui naine sinna läinud sai, siis kuulnud ta oma nime nimetavat. Ta vaadanud ülesse ja näinud sääl omma meest valgis riides seisvat ja üht käsulauda käes pidavat. Kui mees ära kadunud, siis tulnud naine kodu ja surnud kolme päiva perast ära.

E 23595/23596 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kullakoobas
Ühe korra mänginud lapsed ühe kengo pääl. Üks herra tulnud sinna ja hakanud ka nendega ühes mängima. Herra olnud aga hea osav mängija, võitnud lapsed kõik ära ja löönud kepiga vastu maad. Kohe olnud kõik mägi tuld täis ja üks laps hakanud Issameie palvet lugema. Kohe kadunud herra säält ära. Ta olli nägemata tulnud ja nägemata ka ära läinud. Lapsed ei julgenud enam sinna mängima tulla.
Ja üks sääl elaja vanamees teinud sinna mäe sisse enesele keldri. Keldrisse pannud ta kõiksugu kraami.
Ühe öö läinud ta välja ja näinud enese keldri kohal tule põlemas, ta läinud sinna vaatama, kes sääl tuld teep. Kui vanamees sinna ligidale olli saanud, siis nägi ta sääl, et vanapagan raha kuiuvad. Kohe peitis vanamees ennast ära ja vahtis salaja, kuhu vanapagan raha paneb.
Kuke ajal siis hakkas vanapagan raha oma koopase matma, mis mehe koopaga kõrvu olli. Kui vanapagan ära olli oma töid toimendanud, siis aevastas ta üks kord õige tugevaste ja kadus ära. Mees läks nüüd kullakoopa juure ja hakkas otsima, aga ta ei leidnud mitte midagi. Mees mõtles järgi, kas vanapoiss midagi kavalust või nõidust ei pruukinud. Mehel tulli nüüd meele, et vanapagan aevastanud, mees ka aevastanud ja kohe tulli kuld välja ja seda olli sada vakka, mees sai põhjatu rikkaks. Kui ta kolm aastat nii olli elanud, siis poos ta ennast ära.

E 21797/801 (1) < Võnnu khk., Kiidjärve k. - Jaan Rootslane < Voldemar Goldberg (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Surmaingel
Kord sündinud ühel läsjalnaesel, kelle mees paari päeva eest ära olli surnud, kaksikud lapsed. Sääl andnud jumal surmainglile käsu lapse ema ära kutsuda. Ingel läinud ema juure ja ütelnud: "Mina pean sind siit ilmast ära viima." Sääl aga hakanud laste ema surmainglid haledaste paluma, et see teda elama jätaks. Ingli meel läinud haledaks ja jätnud naese elama. Läinud jumala juurde, ütelnud: "Selle naesel olli kaks veiked lapsukest ja ta palus teda elama jäta ning nende lapsukeste perast tegin ma ka seda."
Selle pääle ütelnud jumal: "Kas sina tahad targem olla kui mina. Mina ise tean kõik, mis taeva all elab ja maa sees on. Arvad sina, et ma seda ei teadnud. Tule minu järele, ma näitan sulle veel varjul olevaid asju, mis sina veel ei tea, ehk sa küll ise saladuseriigis elad." Siis viinud Jumal teda ühte suurde orgu, kellel suured kaljuseinad olid. Ühe kalju pääle koputanud jumal sõrmega ja kaljusein avanud ennast. Nad saanud ühte kaljukoopasse. Keset koopa olnud suur kivi, selle pääle koputanud jumal sõrmega ja kivi lõhkenud lõhki ning selle sees olnud kaks veiked ussi. "Vaata," ütelnud jumal, "kas need ussikesed on minul teeda, siis ei peaks mina neid lapsukesi teedma. Selleperast, et sina minu käsku ei täitnud, pead sina selle trahviks kolmeks aastaks ametist lahti olema, pead kusakile rahva sekka minema, seni kui sinule andeks saab antud, siis võid jälle oma ametisse astuda."
Surmaingel elanud (läinud) nüüd ühe mõisherra juure ja aidanud selle teendrid töö juures. Mõisnik pidanud teda aga väga halvaste üleval, süia antud väga sandiste.
Kord sõitnud ta kutsariga ühes linna. Tee ääres ühe kõrtsi juures kakelnud kaks joodikut. Neid nähes hakanud ingel haledasti nutma, kuna tõised kõik päältvaatajad, keda suur hulk olnud, naersid. Sõitnud nad tükk maad edasi, sääl näinud nad sandi tee ääres kivi pääl istuvat ja andeid paluvat. Seda nähes hakanud ingel naerma, kuna tõised inimesed haledusega päält vaadanud. Linna jõudes tulnud neile surnuvanker vastu. Seda nähes õhkanud ingel, ütelnud: "Tõine on ametis ja mina olen lahti."
Kui nad linnas asjad ära olid õiendanud ja kodu sõitnud, jäänud kutsar mõtesse, mis tõine naernud. Küsinud ingli käest: "Mis sina nutsid, kui joodikud kaklesid, kuna tõised naersid?" - "Rumalad inimesed naervad, minu meel läks selle haledaks, sest jumala ingel seisis mõõgaga nende selja taga, oleks kumbki neist taplejist jumala nime mäletanud, oleks selle võit olnud ja taplus oleks otsas olnud, et nad aga vandusivad edasi ja kurat irvitades naeris, hakkas ingel nutma ja seda nutsin mina ka. Kui naersin sandi, see sündis selleperast, et selle kivi all hulka raha oli, kus sant istus, aga ta ei teadnud seda. Kui mina ohkasin, kui surnu vastu tuli, et tõine minu asemel tööd tegi, kuna mina sellepärast, et ma jumala vastu eksisin, ametist lahti sain lastud." - "Aga kes sina siis õieti oled?" küsind kutsar, kes tänani veel ei teadnud, kes võeras oli. "Mina olen surmaingel," vastanud ingel.
Kutsar läinud herrale ka asjalugu kuulutama. See käskinud inglid enese ette kutsuda, aga see olnud kui tinatuhka kadunud. Kolm aastat olnud täis ja ingel oli ära vana ametisse läinud. Kutsar läinud ja kaevanud kivi alt raha välja, olnud põhjatu hulk, saanud rikkamaks kui herra. Herra kahjatsenud nüüd ka, et ingli vastu pole hea olnud, aga see olnud hilja. See tulnud nüüd pea ja viinud herra ära.

E 27194/27197 (1) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Suitsumäe hiis
Võnnu kirikust umbes paar versta kaugel on nendanimetatud Suitsumägi, mille pääl üks põhjatu vana lõhmus kasvab. Küll keeruline ja haruline ja seest õõnes, ka hästi jäme. See olnud ennemuiste rahva püha hiiepuu, mille all ohvrialtar olnud, kus esiteks üksi noori elajaid ohverdatud. Ohverdamine sündinud põllukividest saunakerese kombel valmistatud ahju pääl, kus loom tervelt ära põletatud. Enne põletamist saanud küll loom ühe selle tarvis valmistatud masinaga pähe surmahoop antud.
Siis olnud veel seda tarvis tähele panna, kumma külje pääle loom maha langes. Langenud parema külje pääle, siis võtnud hiis ohvri hea meelega vastu ja ohvritooja soovimised läinud täide. Aga langenud loom pahema külje pääle, pole siis ettevõttel mingit õnne olnud. Viimaks hakanud koledad sõjad meie maal pääle. Küll toodud rahva poolt hiiele hulga kaupa ohvrid, aga pole see ka enam aidanud - võerad võtnud ikka enam ja enam võimust. Pole enam loomade ohverdamine aidanud hakanud viimaks sõjavangisi inimesi ohverdama.
Mille pääle ohverdamist kordasaatja käsu andnud altari tarvis õige suuri kiva kokku vedada, mis ka tehtud. Igal ühel ümbrekaudsel elanikul olnud üks kivi tuua. Nendest tehtud suur altar, kus kõik sõjavangid elusalt ära küpsetatud. Aga viimaks võtnud võerad siiski võimust, häävitanud püha [hiie] ära, lõhkunud altari maha.
Ka hiielegi pole mitte armu antud, vaid raiunud selle keskelt pooleks ja tüvi hirmsal kombel ära. Aga püha puu ei kuivanud sellegiperast mitte ära ja seisab tänapäevani ja haljendab igal suve ajal. Ehk küll häävituse jäljed selgesti näha on, mis tema raskest minevikust tunnistust annab.
Ka on mahalõhutud altarikivid puu ligi ahervarre kombel maas. Ka kaunis mürakad. Siis olnud sääl veel üks ilus tiigikene, mis nüüd aga kuiuv on. Selle tiigi kaldale matnud kõik ümbrekaudne rahvas oma rahalise varanduse maha, mis aga veel ühe tammepuust valmistatud lootsikuse pantud ja olla veel tänapäev sääl olemas.
Aga et koha pääl palju suitsutatud, saanud ta omale nimeks Suitsumägi. Praegu on ka sääl olev talu enese nime saanud Mäesuitsu. Olen ise kohta mõnda sada korda näinud ja seal ka käinud. Mitmete suust Võnnust.
Tähendus: Mina hoidsin jutu kirjutamata, lootsin ühe sõbra käest selgemat teatust Varssavi järele.

E 27378/9 (8) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Kõik vara härkaks.
Ühekorra elanud üks väga rikas mees. Kulda ja hõbedat olnud teisel kõik kohad täis. Ühekorra jäänud aga see mees haigeks ja surnud ära. Pole aga tema suremise aegu kedagi tuas olnud ja siis ei teadnud ka keegi, kuhu tema raha olli jäänud.
Ühekorra aga tulnud üks sant sinna majasse ja palunud öömaja, mida ka talle lubati, aga rehetuppa aetud teine magama. Kui sant aseme valmis olli teinud ja magama heitnud, siis kuulnud ta kesköö aegu ühte mürinat ja ta vaadanud sinnapoole, kust mürrin tulli, ja näinud nüüd sääl üht suurt härga seisvat. Kohe visanud sant oma särgi selle härja poole, et siis see ära kauks. Selle järele kadunud härg ära ja ka kõik see öö olnud vagane olek tuas.
Hommigu, kui sant üles tulli, olli tal ilmamaa ime ees, sest tema särgi all olli nii palju raha, et sant ja pererahvas kõik otsatu rikkaks said. Sest ajast kadunud sealt tuast mürrin ka ära, mida sääl enne ööseti tihti olli kuuldud.

E 27382/3 (11) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1897) Rudolf Põldmäe, Eesti naljandid I, Vanatüdruk leiab laulatuselt tulles rahakasti. Sisestas USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Vanasttüdrukust
Korra elanud üks vanatüdruk. Olnud teisel väga suur mehelemineki himu. Raha olnud ka sel palju. Üks poiss see lubanud teda küll siis ära võtta, kui ta oma raha selle kätte annab. Tüdruk aga ei lubanud raha enne anda kui laulatusele mineki pääl. Poisil olnud aga mõte teda ära petta ja võtmata jätta.
Kui laulatusele minek käes olli, küsis poiss ka enesele raha. Tüdruk aga ei lubanud enne anda, kui ära nad on laulatedud. Kui nad kiriku juure jõudsid, ei läinud poiss kirikusse, vaid ta pööranud ümbre ja tulli kodu. Tüdruk aga kisendanud: "Aastam, Aastam, tule ühes!" Pole teisel enesel hambaidki enam suus olnud. Aadam olnud poisi nimi, ja see läinud koju.
Viimaks läinud tüdruk ka ära kodu poole. Teel aga sõitnud saksad temast mööda ja nad kautanud rahakasti ära. Tüdruk saanud rahakastile manu, see aga olnud raske, pole teist mujale viia jõudnud kui tee ääre kraavi.
Saksad aga märganud, et rahakast ära kadunud. Nad läinud tagasi seda otsma. Näinud tüdrukud kraavis istuvad, küsinud selle käest: "Kas nägid siit kedagi mööda sõitvad ja rahakasti leidvad, või leidsid ehk ise?" - "Jah, jah, siis kui mina laulatuselt tullin, leidsin küll rahakasti," ütelnud tüdruk.
Saksad mõtelnud; "Et mine tea, kui palju aega sest ju võib mööda läinud, kui sina laulatuselt tullid!" Jätnud tüdruku rahu ja läinud ära. Tüdruk aga tassinud rahakasti kodu ja saanud veel rikkamaks kui enne.

E 27384 (13) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tondi raha
Ühekorra läinud üks mees ühest metsast läbi. Sääl kuulnud ta ühe kännu all raha kõlinat. Kohe hakanud mees säält kaevama ja ta saanud suure hulga raha säält kätte. Mees võtnud raha, kõik ajanud taskutesse ja pääle selle veel püksid jalast ja ka need raha kõik täis. Kodu poole minnes tulnud mehele aga üks must mees vastu ja küsinud: "Kuhu sa selle minu viimase varanduse viid?" Seda üteldes tõmmanud ta mehel püksid kiige rahaga käest ära, löönud selle veel paar korda ja nendega ja kadunud siis isegi ära.
Sest saani jäänud see mees ilma jalgadeta, kõndinud põlvede pääl ja kuni hauani kannatanud mees seda hirmsat nuhtlust.

E 27391/2 (21) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < Jaan Jõgever (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Ühekorra hakanud üks mees õunapuid istutama. Auku kaevates leidnud ta august ühe pisukese vanamehe, kel küünra suurune habe olli. See kohe vastu paluma: "Jätke see koht maad kaevamata, ma tasun su vaiva rikkalikult ära. Su põld õnnistab siis iga aasta, aga ära sa mind enam siia kiusama tule!"
Mees lubab ka oma sõna pidada ja ta ajas augu maaga kinni. Mehe põld õnnistanud ka sel aastal väga hästi. Ka teise aasta õnnistanud põld häste. Mees läinud aga ahneks, tahtnud, et see vanamees talle raha ka kasvataks. Läinud sinna augu juure, kaevanud selle lahti ja kohe tulnud ka see vanamees jälle sinna ja küsinud: "Mis sa ahnepäits veel minust tahad? Kas sa põllust küllalt ei saa, et sa minno jälle kiusama tullid." Seda üteldes löönud ta mehele kepiga sääri pitti ja ütelnud: "Kui mina kaon, siis kadugu ka see minu antud vara inimeste käest ära!" Kohe olnud ka vanamees ja see haud kadunud.
Kui peremees kodu läinud, leidnud ta ka oma aida tühja olevat. Vanamees olli andnud ja olli ka võtnud.

E 27404(38) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Rootlane (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2004
Muiste kuultud selle mäe all tasast oigamist. Rahvas räägib, et see on sõaaegne varandus, kes raske vande all ägab. Ühekorra kästud ühel mehel ööse unes seda varandust ära päästma minna, aga selle tõutusega, et taha ei vaata. Mees läinud ka, näinud lõpmata kulda ja hõbed sääl augusuu pääl hiilgamas. Mees kuulnud aga äkist sammusi enese taga, vaadanud üle õla natuke tagasi. Korraga kadunud aga kõik kuld ära ja üks löönud mehele sääreluude pääle. Sestsaadik jäänud see mees ka ilma jaluta.

E 27406/7 (39) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Kõrvel (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2004
Tondid
Ühekorra läinud üks talusulane mõisalt töölt kodu, olnud teine kahe hobusega. Tee käinud läbi ühe suure metsa. Kui poiss sinna metsa olli jõudnud, nägi ta kahte musta meest oma ees tee pääl seisvat. Kui ta nende kohta sai, käsksid need tal hobusid kinni pidada ja neid Lori kõrtsi juure viia. Sulane ei teadnud aga sinna õiget teed ja tee olnud ka väga porine.
Nüüd käsknud teine neist mehel läbi sõrmede vahtida. Sulnae vaadanud ka läbi tondi sõrmede, näinud - ilus suur kruusaga tasutud maantee käinud sinna Lori kõrtsi juure. Lubanud ka teised sulasele sinna viimise eest head maksu. Sulane see siis käskind neil vankrisse istu ja ta hakand sinnapoole minema. Aga küll tulnud neile läbi metsa minnes palju hunta igalt poolt ümber. Aga siiski pääsnud nad huntide käest.
Kui nad nüüd Lori kõrtsi juure said, andsid sulasele käpuga puulehtesi ja käsksid tultud teed mööda tagasi sõita ja ka seda maksu mitte enne vaadata kui kodus. Sulane lubas nii teha ja sõitis tagasi.
Teel tulli aga teisel kange himu antud maksu vaadata. Vaadanudki, olnud need paljad puulehed ja muud midagi. Sulane visanud need maha. Teisel hommikul teule minnes saanud ta sinna kohta, kus ta need lehed maha olli visand. Ollid need nüüd selgeks kuldrahaks saanud. Poiss sai viimaks rikkaks meheks.
J. Kõrveli suust.

E 23004/23006 < Võnnu khk. - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Tont ja rehepapp
Mõisa rehepapp kütnud ahju, väljas voolanud vihma maha nagu oavarrest. Vanapagan olnud ka hulkumise pääl, saanud aga märjaks ja sammunud mõisarehe poole. Rehepapp võtnud teda õige lahkeste vastu, annud istme ahju kõrva, ise sirutanud pikali maha ja jutt läinud nii mis sorab.
Vanapagan kaebanud rehepapile, et tal kuri naine olla ja kuskil tükis talle perra ei andvat. "Noh, siis oled sa püksid naise jalga andnud," ütles rehepapp, "need katsu õige rutusti ära kisku, siis on võit sinu käen."
Vanapagan leidnud nõu hea olevat ja teinud ka rehepapile head teha, juhatanud teda rabasoo põllu pääle, kus üks suur kivihunik olnud. Säält käskinud natukese mulda ära kratsi ja siis seda teed pitti, mis säält nähtavale tuleb, edasi minna - "Ja küll sa siis sääl isegi oppust saad."
Kui vanapagan ära olli läinud, siis võttis ka rehepapp labida õlale ja sammus nimetud paika, pildus paar sülda mulda päält ära ja juba paistis talle suur kiviuulits vasta, seda pitti läks ta nüüd edasi kunni ühe uhke maja juure jõudis. Julge sammmuga astus ta sinna sisse, säält leidis ta ühe jahumati, veekruusi ja sületäie puid. Et rehepapil ka õige söögiisu olnud, hakkanud ta kohe sööki keetma. Korraga, kui rehepapp suud söögist puhtaks teinud, kuulnud ta väljaspoolt ukse taga sammusid ligemale tulevat. Kohe peitnud ta ennast ahju taha ära. Uks tehtud lahti ja neli meest, verevin rõivin, astunud sisse. Nad pannud ühe puusärgi põrandale maha, jälle läinud toojad ära ja rehepapp julgenud ka ahju tagast välja tulla. Ta tõstnud puusargi kaane ülesse ja üks vanaherra tõusnud sääl istukile. Rehepapp pakkunud talle ka oma keedetud sööki. Herra tänanud rehepappi selle eest ja jutustanud nüüd omma 300saja aastalist vangipõlve puusärgi sees. Ta tänanud rehepappi tema ärapäästmise eest ja käskinud sel tõiste tuppa minna, kus üks must kass magavat, seda käskis härra ühe paelaga rehepapil üle puua, sest kui see üles piaks tulema, sis on kõik paha, ja raha, mis sealt leida olli, seda kolme jakku jagada: ühte kirikule, ühte vaesile ja ühte enesele. Siia tuppa tagasi ei luba ta rehepapil aga iialgi enam tulla. Rehepapp tegi kõik nõnda, kuida kästi, poos kassi üles, jagas raha ära ja läks sis kõike kolme jakku ühes võttes jälle tultud teed tagasi. Ta andis igaühele oma jau kätte ja elas kunni surmani välja õnnelikult.

E 23473 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ükskord sõknud sulane pahmast ja iga kord tagaseina ääres kummartanud hobune. Sulane läinud vaatama, et mis sääl on, ta leidnud säält suure rahakatla, aga et tal seda kuhugile panda ei olnud, sis pandnud ta rahakatlale mulda pääle. Peremees, kes seda nägi, tulli ja võttis rahakatla välja ja sai rikkas meheks, aga nina ja jalad mädanesivad ära.

E 23473/23474 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ühe korra leidnud karjatsed pajupõõsa seest rahapoti, jautanud see ära ja igaüks olnud rõõmus, et raha saap. Pajupõõsase aga lastud enese vett ja loodud pakitust heidetud ka sinna. Õhtu, kui nad koju läksid, siis tulli neile üks vana mees vastu ja ütles, et teie olete õnne leidnud ja olete oma õnnepaika ära roojastanud, siis ei pia ka see õnn teile mitte jääma. Oleksid teie sinna ühe ninarätiku või miski muud asja pannud, siis oleksite veel õnne leidnud, aga nüüd kadugu see ära, ja sedamaid olli suur kõllin ja raha kadus poiste käest ära.

E 23474/23475 (3) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Ükskord läinud üks vaene sepp metsa lusikapuud raiuma. Raidunud ühe kadaka maha ja tüvest teinud lusika. Kui ta tüve olli maha raidunud, siis hakkas ta teda lusikamoeliseks tahuma. Kui ta tahus, siis kuulis ta korraga tirrrr tehtavat, ja teist ja kolmat korda ka. Kohe viskas ta lusikapuu maha ja hakkas kodu poole minema. Kodust võttis ta labida ja oma tütre kaasa. Kui ta sinna kohta tagsi jõudis, siis ei olnud kadakakändu aga kusagil näha, oksad ja lusikad ollid küll sääl ja see känd, kus pääl ta olli tahunud. Känd aga jäi kätte saamata ja raha välja otsimata.

E 23475/23476 (4) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Vendade kiusamine
Korra surnud üks rikas ja ahne peremees ära. Oma poegadele jätnud ta tõisele sauna, tõisele maja. Vennad aga pole mitte nii rahu olnud, vaid tõine tahtnud maja ja sauna, tõine sauna- ja majaperemees olla. Viimaks läinud tülisse, kaevanud kohtusse. Sauna peremehel pole aga mitte raha olnud kohtus käia, aga üks kord näidatud vaesele unes, et rikka venna tare läve all on rahakatel.
Läinud kohe otsma. Kui ta sääl just parajide kaevas, siis tulli rikas mees välja kaema, et kes sääl mügistap. Näinud, et vaene vend kaevab sääl. Läinud ruttu tuppa, võtnud püssi, et vaest venda maha laske, aga kui ta suure rutuga tulli, siis lõi ta uksepiida vasta püssi ära, nõnda et see lahti läks ja peremehe ära tappis. Saunavend, kes aga pauku kuulis, pani koju poole jooksma nagu tal jalad järel andsid. Perast sai ta maja enesele.

E 28262/4 (6) < Varssavi < Võnnu khk. - Jaan Rootslane < Jaan Mootis (1896) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Vooremäe linn
Muiste olnud Voore metsa asemel linn. See seisab Tartumaal Kambja kihelkonnas. Aga üks vägev nõid, kes kuningatütart, kes linna üle valitsenud, omale pojale naeseks tahtnud, kui see mitte pole läinud, nõidunud ta kõige linnaga selle maa sisse. Sel kombel võida linn jälle üles tõusta, kui see inimestest, kes suurel reedil sündinud on, sinna metsa lähab, aga jälle suurel reedil.
Seal olla metsas üks allikas või läte, kes sellest allikast ühe kuld härjaikke ja kuldpeaga nua kätte saab, mis sääl sees olla, siis tõusta linn ülesse. Aga sääl olla hirmutuseks kõiksugu koledaid elajaid.
Kord juhtunud tüdruk sinna saama suurel reedil, kes ka sel päeval olnud sündinud. Võtnud küll nua välja, aga nüüd tulnud koledid elajid. Esiteks tulnud punane kukk sinna, seda pole tüdruk kartnud. Aga peale kuke tulnud punane rebane, lõuad laiali, nüüd pistnud tüdruk põgenema ja viskanud nua tagasi allikasse. Selle peale kadunud loomad ära.

E 28368 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Mõned kohtade nimed ja mälestused
Mesikuuseks nimetab rahvas Kurista mõisa metsas ühte suurt mädanud kuuske. Oma nime saanud ta niida.
Ennevanast olnud meie esivanemil väga kanged kohtusäädused. Mesipuu varas viidud metsa, lõigatud kõht lõhki, köidetud soolikaotsa pite puu külge ja siis veetud varast nii kaua ümbre puu, kui sel soolikad otsa said ja mees koolu maha satte.
See kuuse juures tehtud ka nii. Mees varastanud mett ja saadud aga kätte, nüüd saanud ta oma palga kätte, sääl ümbre selle kuuse olla seda meest veedud soolikid pitte.

E 28377/8 (2) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Meie kihelkond kutsutas Võnnu ühe vana mõisa perra, mis kõige enne siin kihelkonnas om olnu, kelle ase köstre ja keriku vahel Võnnu küla maa pääl um. Kui edimane katoliku usu piiskop Hermann Tartumaa ära võit, siis jäi ta Tartu liina elama 1224. Tema sääd ja põhjand neid kihelkunde ja lask paganid risti Emajõen, Saad- ja Pühajärven. Tartu kaitsmises ehit tema Vana-Kastre küla mano Emajõe perve pääle üte kivitorni ja lossi, keda Oldenturm (Vanatorn) kutsuti (sääl olli ka enne üts venelaisist tettu puuloss olnu). See saie valmis 1232.
Tema käsu pääle saie ka Võnnu kirik kivest üles tehtus ja õnnistedi jakobipäival, kost ta ka oma Võnnu Jakopi nime sai. Ka peeti sääl laate iga aasta sel päival. Aigapitte sai veel abikirikid tettus. Rasinale Märdi kirik, Kärsa küla taha Jaani kirik, Sarakuse valda Sarakuse kirik ja üle Emajõe Alevi küla Maarja kirik.
Vallad olid Võnnus järgmised: 1. Vana-Kastre ehk Tornimõisa, 2. Võnnumõisa, 3. Peepevere ehk Mäksa, 4. Puka, 5. Koorvere ehk Kidijerve, 6. Kaugasitsi ehk Moisekatsi, 7. Kriimanni. Kastre, Ahja ja Rasina olliva siis veel külad, perast saivad veel valla nime alla.

E 52946/6a < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ahja vallas Ropka metsas läbi Juhkami talu maal olevatest kääbastest põhja poole Läänste parvest (ka Läänste linnamäest) 3 versta kaugusel Ahja jõe kaldast 200 meetrit eemal metsa serval on Utsko nina.
Rahvajutt kõneleb: Siin eland Eesti vanem Utsko omas linnas. Ta langenud vaenlaste vastu, toodud aga kodulinna, kuhu ka maetud ühes hulga varandusega. Tema linna raudväravad olla praegu veel Ahja jões. Veel olla linna kohta kastiga kuld maetud, mida mitmed otsimas on käind. Luude leiust teatakse rääkida, muust aga mitte. Koht asub täieste soo keskel, mis nüüd metsa kannab. Lääne pool veel Ahja jõgi. Otse üle jõe Viira metsas on (Teriketsi küla järel) ohverdamise koht. See kombinatsioon on õige palju arvamisi loov. Kindluse või linna jälgena võiks ainult veel märgatavat valli moodi moodustust pidada. See läheb sihis N 50°, S poolne ots on selgem, N 35 meetrit lai. Sellest lõpust hommiku poole on 3-4 meetri laiune lohk, mis nähtavasti vana kaevu, tiigi (igatahes veekogu) ase on. Sellest otsast siht üle jõe Kuksaare talule 330° ja Mootse talule 235° (lähemaid ehitusi ei ole). Valli reljeefne osa on umbes 600 m pikk. Kahel pool otsas on kõrged männatukad, keskel võsastik. Laius kohati 35 m, keskelt 19 m. Kõrgus 2-3 m otste poolt. Keskkohalt 11/2-2 m, kallak otstest 20°, keskelt 5°. Vall pealt näha näib ainult liivast või mullast olevat. Igatahes pinna profiili ei läind korda näha, sellepärast õiget koosseisu ei tea. Valli asend on kaarekujuline.

E 52948 < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Ahja vallas Võnnu kihelkonnas Läänste parve lähedal Ahja jõe paremal kaldal Ropka metsas on kalmud. Kohta umbes vakamaa suuruselt kutsub rahvas "kääbaste pealne".
Koht asub nõlvakul, mille lõuna pool nüüd juba kuivanud soo. Üle selle soo nõlvakule olla palkidest tee tulnud, kõneleb rahvas. Soos olla härja kuldike. Kääbaste pealset on palju salaja kaevatud. Uudishimulised saada aga vaimudelt kohe karistud. Kohta kardetakse, iseäranis veel vanemal ajal. Pimedas ei lähe praegugi arg sealt mööda. Põhjuseks vaimude nägemine. Kohal seisnud kõrge torn, see kukkunud ümber ja sellest on seal niipalju kiva - seletab rahvasuu.

E 52951 < Võnnu khk., Ahja vald - Alice Karu (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu khk., Ahja vald
Piiri talu maal on kääbas Ahja jõe kaldal. Siht kääpele Pastali toast 230°. Kääbas on 40 m ümbermõetes, 13 m läbimõetes, kallak 5°-10°. Kõrgus 1 meeter. Asub pikki jõge mineval nõlvakul. Kääbas on liivast. Rahvas kõneleb kääpast: kahele vennale näidatud unes, et kääpas rahakast peitud. Leidnudki mehed kasti, kuid ei jäksa liigutada. Nüüd nõudnud hääl, andku üks meestest oma laps temale. Kui aga soovi pole täidetud, muutunud kast kiviks ja mehed jäänud pimedaks.

E 52958 < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu kihelkonnas Teriketsi küla Lätte talu maalt on 1913. aastal leitud kirjadega kivi. Rahvajutt seletab, kivil olla juhatus, kudas rahakasti leida, mis sama talu maasse kuhugi maetud. Kivi leiti põllult Lätte talule siht S 265° ja Kuuse talu Peetsi veskist N 190°. Teine, väiksem kivi joontega on samast kohast leitud. Kas need tõesti mingisugused kirjad on, või lihtne juhuslik glacial hõõrumiste tagajärg?

E 52959 < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Teriketsi külas, Võnnu kihelkonnas ja vallas Lingutuse talu karjamaal suure kuuse all on kivi, millel ka jooned ühel küljel. Kivi on "püsti" seisnud, lame lõunasse. Kivi juurest siht Manile Vikse tarele N 0°. Teisi hooneid lähedal ei ole. Kivi on harilik moräänrahk. Kivi seis on sarnane. Kivi juurest on kaevatud, nagu kuulda, olla sealt raha otsitud, vaev aga asjataks jäänud.

E 52960 < Võnnu khk. - Alice Karu (?). Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Võnnu-Kastre Peravallas riigimetsas Rökka metsavahi maja ligidal puulõikaja Todessoni maja eest tee kohalt on maantee tegemise ajal umbes 30 aasta eest leitud surnuluid, ehteasju, muu seas üks prees, mingisugune nuga ja veel asju, mille otstarvet ei teata. Asjad on endise Kambja mõisa omaniku poja Järnald v. ? poolt ära viidud, arvatakse Tartu. Koht on nõlvakul, mis muust ümbruskonnast 2-3 m kõrgem. Tee tegemisega on olnud muinasjäänuse kuju täieste lõhutud. Kohta on pühaks peetud. Mõnekümne aasta eest surnud vanake Tooma ? on oma eluotsani seal palvetamas käinud.

E 53270 (2) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Siis on Kastre mõisast teisel pool jõge vana Kantsi linna varemed, kus rahva jutu järgi maa-aluses keldris suur varandus olla sõa ajal ära peidetud.

E 53271/2 (9) < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Pääle sõja on käinud peninukid (röövsalgad) külades ja riisunud kõik, mis kätte said. Selle kartusel on rahvas oma väärtasjad sügavale maapõue peitnud, sest röövsalgad on pika oradega isegi maa sisse torkind. Paljud surid ja varandus jäi maapõue varjule. Ahunapalus Mäha talus, kui vanast kootidega reht peksti, olla ühes kohas põranda all iseäräliselt kõmisend. Seal arvati raha või väärtasju olema ära peidetud, sest selle rehe põranda pääle oli juba teine maja ehitud. Praegune Mäha vana perenaine teab küll veel tänapäev seda kohta näidata. Mäha talu on küla asemele ehitud. Seal leiti põllult kõiksugu vana raha ja ehteasju, mis, kahju küll, kõik hoolimatult teadmatalt on laiali pillatud.

E 53275 < Võnnu khk. - Anna Kirsipuu (1923) Sisestas USN, kontrollis Luule Krikmann, parandas Pihel Sarv 2003
Lõpõtusõn tulõ ma viil Mähä talo mano tagasi. Vanaste, mitu, mitu põlvõ tagasi, om säält üts perepoig, veli, kel esämajan võimalik elädä es ole, Otepää kihelkonda, Pühajärve ligidäle vällä lännü ja sinnä üte väikese järve viirde endäle talo ehitänü, talolõ Mähä nimes pannu ja järve Mähä järv kutsma nakanu. Tima sugu eläs viil prõlla sääl.

E 82212/3 (2) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre m. - Gerta Linde, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < Liis Jakobson (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Looke Kantsi kõrtsist
Emajõe ääres umbes 1 km allp. Kastre mõisat asub vana teemaja, endine Kantsi kõrts. Selle kõrtsi all on avar kelder. Räägitakse, et Rootsi-Vene sõdade ajal olevat Rootsi kuningas pannud sinna keldrisse oma varandused varjule. Aarete valvajaks olevat ta jätnud oma tütre ühes väikese valge koeraga.
Kord läinud üks uudishimulik mees vaatama, kas see kõik õige on, mis rahvasuu sellest keldrist räägib. Jõudes keldrisse, olevat ta näinud naisterahva ühes koeraga istumas. Naisterahva kõrval olnud paar ilusaid säärikuid. Mees, olles ise paljajalu, palunud neid enesele jalga, et siis parem oleks keldrit uurima minna. Naisterahvas lubanudki, ainult öelnud: "Kui siia jälle tagasi jõuad, pead mulle säärikud tagasi andma." Edasi minnes jõudnud mees avarasse ruumi, mis olnud laeni kuld- ja hõberahasid täis. Kuid et ta silmadele kulla sära väga valus oli, olevat ta tagasi pööranud. Säärikud aga jätnud mees enesele. Äkki tunnud ta, et keldris on kottpime. Kätega kobades jõudnud ta lõpuks keldrist välja, kuid pimedus ei lahkunud ikka ta ümbert - mees jäänudki pimedaks. Sellest ajast pääle on keldri uks suletud, nii et sinna enam keegi ei pääse.

E 82298/300 (1) < Võnnu khk. - Nora Roosen, Tartu Tütarlaste Gümn. õpil. < A. Treffner (1932) Sisestas Pille Parder 2003, kontrollis Luule Krikmann 2005, parandas Eva-Kait Kärblane 2005
Kantsi kelder
Minu kodu ümbruses on võrdlemisi vähe liikvel jutte, mis on seotud kohalikkude paikadega. Võin neist jutustada ainult ühe.
Kantsi kelder ühes vanaaegse kõrtsiga asub mu kodukohast umbes poole tunni tee kaugusel Emajõe kaldal. Kõrts on praegu veel kaunis nägus, kuna ta on ümber ehitatud ja kaunistatud.
Kõrtsi ees, jõest palju kõrgemal asub roheline muru, mille läänepoolsel küljel võib veel praegugi märgata kõrgemat kühmu või kinku. Sel kohal asuvat keldri avaus, kuna kelder ise asuvat kõrtsi all. (Kelder on ehitatud XVII sajandil enne Rootsi ja Vene sõda.)
Rootslased, võideldes venelastega, olid kaitsnud end nimetatud kindluses. Nähes aga, et nende jõud lööb raugema, olid nad peitnud omad varandused eelpool kirjeldatud keldrisse.
Jutud peidetud aaretest kanti edasi vanematelt lastele ning lastelt lastelastele. Raha ning kuld avaldab iga inimese pääle teatavat mõju, ühele suuremal, teisele vähemal määral. Nii ka siin.
Umbes kolm-nelikümmend aastat tagasi elanud nim. kõrtsi juures vaene puulõikaja. Tüdinenud igapäevasest leivamurest, hakanud otsima väljapääsu oma viletsast majanduslikust olukorrast. Korraga meenus talle lugu peidetud varandusest ning iha seda omada kasvas päev-päevalt.
Kord öösel, kui kõikjal valitses pimedus, läinud ta keldrisuu ette ning murdnud omale tee keldri sisemusse. Vaevalt astunud mõned sammud, kui muutunud ta ees kõik valgeks ning kullahunniku otsas istunud ilus tütarlaps sukka kududes.
Ehmatuse pärast pole ta saanud sõnagi suust, kui tütarlaps korraga püsti tõustes nõudnud omale väljapääsu. Ilma mõtlemata joosnud mees keldrist välja ning kogu keharaskusega vajutanud kinni ukse.
Kuid sest päevast pääle kaotas mees nägemise ning muutus rumalaks.
Pääle seda sündmust pole keegi leidnud enam keldriust ning aja jooksul kaob uskki peidetud aaretesse.

ERA II 35, 158/9 (17) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre-Võnnu vanadekodu - Richard Viidebaum < Mari Rämmel, 73 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Veikku järven. Üts rüüknü: "Ma rämätä! Ma rämätä!" Miis ütelnü: "No rämätä, kurat, ütskord, mis sa rüügid sääl!" (Siis rahakatel tulnud välja.) Ku hääga ütel, es tule.
Rämätämä - ülespoole upitama.

ERA II 35, 219 (1) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Sika t. - Richard Viidebaum < Jakob Vardja, 63 a., Liis Vardja, 60 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Rasina mõisa juures Paaknapalos "omma Rootsi sõa kääpä'. Märtnä kerk ka ollu sääl."

ERA II 35, 252 (11) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Tani t. - Richard Viidebaum < Hindrek Kupper, 76 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Rootsi sild.
Kärsä mõtsan, Mooste jäo pääl. Silla koht näha. (Mõne aastakümne eest olnud veel pakudki näha. "Sild" - pakkudest tee läbi soo.)

ERA II 35, 257 (26) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Tani t. - Richard Viidebaum < Hindrek Kupper, 76 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Valgesoo küla juures (Kuustest 11, siit 8 klm), sääl on ülejõe - Koiola maa sees - uuse (koobas). Seda kutsutavat ka Taevaskojaks. Rahvas luband sõja ajal sinna pelgu minna.

ERA II 35, 347/8 (24) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Hammaste k., Aarike t. - Richard Viidebaum < Gustav Aarike, 80 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Siisama mino maa pääl (Hammaste k. Aarike t.) om vanaeestlastel ollu kapel. (On olnud kruusaküngas, kust kruusa võtmisel tulnud välja surnuluid. Praegu enamasti ära veetud.)
Sinna juure läinud postiteelt Kabelitii.

ERA II 35, 348 (25) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Hammaste k., Aarike t. - Richard Viidebaum < Gustav Aarike, 80 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Verioja oit ja Verioja org (Hammaste k. Issaku talu põllus) - säält om veri vanasti alla joosnu sõja ajal, nii palju tapeldu.

ERA II 35, 348/9 (26) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Hammaste k., Aarike t. - Richard Viidebaum < Gustav Aarike, 80 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Kuningakopel om Hammaste küla karjamaal. (Vanasti sõja ajal on kuninga sõjaväe hobused sääl söömas olnud. Missuguse kuninga sõjavägi see olnud, seda jutustaja ei tea.) "Kas sakslased (sõdisid) eestlastega või, seda ma ei tea."

ERA II 35, 364 (6) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Ahja v., Mõtsküla k. - Richard Viidebaum < Miina Pärn, 60 a. (1931) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Lüllete varik olnud sääl, kus praegu Ahja mõisa lähedal on Praaside matusepaik. Vanasti on sääl inimesi "lülli tõmmatu." Sääl olnud "võllas üles pantu." Umbes 10 a. tagasi on puulõikajad leidnud sääl puid lõigates "pedäjäte seest rõngat, igaveste puu sisse kasunu."

ERA II 35, 384 (42) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Ahja v., Mõtsküla k. - Richard Viidebaum < Miina Pärn, 60 a. (1931) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Tige mees surnu ära. Pannu raha tuhkhauda ja ütelnu:
Kelle käsi om pannu,
Selle käsi võtku!
Üts nännu ära. Peräst otsitu küll, koskilt es ole löitu. Kaapnuva surnu käega tuhkhavvast - nigu paar kord tõmmanu - rahakott käes.

ERA II 35, 394 (53) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Ahja v., Mõtsküla k. - Richard Viidebaum < Miina Pärn, 60 a. (1931) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Metsas olnud maja, kus keegi pole tahtnud elada. Üks reisimees sattund kord sinna ja jäänd ööseks. Öösi üks hääl ütelnud: "Kas pelgät, ma tulen? Kas pelgät, ma tulen?"
Mees ütelnud: "Tule, ku tulet!"
Siis kerginu üts katel välja maa seest. Võtnu lahti, kaenu. Ollu kulda ja õberaha täis. Annu riigivalitsusele teeda. Ollu igavene rikas mees pärast.
Raha on sõnadega pantu maa sisse, et sis igaüts es saa kätte.

ERA II 35, 398 (10) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve k. - Richard Viidebaum < Miina Liping, 72 a. (1931) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Sant olnud öömajal, üksinda rehetoas. Öösi kuulnud helü': "Ma lää! Ma lää!"
Sant ütelnud: "Tule, tule, nigu Issand Jumal avitas!" Tullu rahakast. Sant saanu pallu raha.

ERA II 35, 398 (11) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve k. - Richard Viidebaum < Miina Liping, 72 a. (1931) Sisestas Mare Kalda, kollatsioneeris Mare Kalda
Ütskord jälle üts ütelnu, ujanu ja ütelnu: "Ma viska! Ma viska!" Teine ütelnu vastu: "Viska, ku viskat!" Tullu raha tuba täüs. Visanu raha, õbet ja kulda.

ERA II 55, 517/8 (11) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Iie t. - Rudolf Põldmäe < Ants Uhna, 66 a. (1932) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Muugad eland Aapsalu lossis, lossikirik olnd muukade kirik. Aapsalu lennast on Ridali kiriku tee välja käind. Poolakas on linna ümber piirand, keegi põle välja saand. Teine aru käind Uuemõisa välja, olnd kui mehed seal sees.
Viimne äda oli olnd käes. Nad teind pullile õlut, pull akand möirgama. Poolakas kuulnd, ütelnd: Ei neist kuraditest võitu ei saa, neil pull möirgab sees veel.

ERA II 55, 559 (5) < Ridala khk., Võnnu v., Saanika k., Uuetoa t. - Rudolf Põldmäe < Priidu Reinborn, 76 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Kadi Sarv
Kalevipoeg oli tahtnd Aapsalu lossi torni maha visata.

ERA II 55, 559/60 (7) < Ridala khk., Võnnu v., Saanika k., Uuetoa t. - Rudolf Põldmäe < Priidu Reinborn, 76 a. (1932) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda 2006
Poolakas piirand seitse aastad Aapsalu lossi. Nad teind veel õlut, joot pulli joobnuks. See akand möirgama. Vaenlane läind minema, et need elavad üsna priskesti, neil põle äda veel midagi.

ERA II 40, 233 (1) < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Ferdinand Leinbock < Anna Olep, s. 1880 (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Rahaaugu jutud
Üks tüdruk läinud läbi kahruaugu rahaaugu tulesid vahtima. Ta näinudki tule, kus raha kuivatatud ja läinud kohe raha säält ära tooma. Et muud riista ei olnud, võtnud ta vooditeki raha kandmiseks ühes. Tule juure jõudes visanud ta kohe teki tule pääle. Tuli kustunud ära, ja teki alt leidnud tüdruk suure hulga raha. Selle korjanud ta tekki ja viinud oma kirstu. Kui tüdruk teisel päeval raha vaatama läinud, leidnud ta tekist ainult huniku vihalehti. Tüdruk küsinud siis targalt (?) nõu. See vastanud, raha kadunud sellepärast ära, et tüdruk riste tekile ei teinud. Kurjad vaimud, kes rahaauku hoiavad, tahavad raha pärast ära viia ja ainult rist hoiab neid tagasi. Ka on parem niimoodi saadud raha teiste vastu ümber vahetada.

ERA II 40, 233 (2) < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Ferdinand Leinbock < Anna Olep, s. 1880 (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda 2005
Üks vana vigane soldat elanud väga vaeselt. Sagedasti mõtelnud ta: kui ma ometigi rahaaugu leiaksin. Kord hilja õhtul läbi metsa koju minnes läinud ta allikale jooma. Juues näinud ta allika põhjas kuldseid härjaikkeid. Ta tahtnud neid välja tõmmata, kuid ei ole jõudnud. Siis läinud ta külla abi otsima. Teel murdnud ta puuoksi ja pannud märgiks, et uuesti allika kätte leiaks. Ta kutsunud veel 6 meest omale appi. Kuid nad ei ole enam teed allikale leidnud. Kolm päeva otsinud nad, aga asjata. Siis üteldud soldatile unes: "Rumal, sul ei oleks seitsme mehe jõudu tarviski olnud, ütelnud ainult: "Isa, poig ja Püha Vaim"" (? - jutustaja neid sõnu õieti ei mäleta).

ERA II 40, 233 (3) < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Ferdinand Leinbock < Anna Olep, s. 1880 (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda 2005
Ihne vanaeit olnud suremas haige. Ta ei ole aga pojale ütelnud, kus tema raha on. Ta käskinud ainult poega tarest välja minna ja lugenud kõik töödki ette, mis temal veel tegemata on. Poeg ei ole aga tööle läinud, vaid palunud ikka edasi, sest ta arvanud, et ema raha ära peita tahab. Vanaeit ei ole surra saanud. Igakord, kui ta ju hinge vaakunud - tulnud talle raha meele, ja jälle ajanud ta silmad lahti. Poeg läinud viimaks ometi välja, et läbi suitsuaugu vaadata, mis ema teeb. See vahtinud aga teravasti sinnapoole, kas poeg augu ette tuleb.
Siis tulnud vanaeit voodist välja, võtnud sängist õlgede alt pääpaku seest raha välja ja läinud tuhkhaua juure. Sääl tõmmanud ta kolm korda peoga tuhka, pannud raha sisse ja ütelnud: "Kelle käsi pangu, selle käsi võtku." Siis tõmmanud ta kolm korda tahma pääle, läinud tagasi sängi ja surnud kohe. Poeg läinud raha otsima, kuid ei ole leidnud. Siis tulnud talle ema sõnad meele. Ta võtnud surnu lautsilt maha ja viinud tuhkhaua juure. Kui ta kolm korda ema käega tõmmanud, olnud raha käes.

ERA II 40, 233/4 (4) < Võnnu khk., Kastre-Peravalla v. - Ferdinand Leinbock < Anna Olep, s. 1880 (1913) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda 2005
Talu sulane olnud väga vaene, nii et tal riideidki selga panda ei olnud. Kui ta kord põllul künnud, jäänud ader maa sisse äkiste kinni. Hobune vedanud, niiet ta vahul olnud, kui ader on tulnud lahti. Siis ütelnud poiss südametäiega: "Kas kurat esi sääl kättpidi otsas peas olema!" Kohe annud ader järele ja üles tulnud suur vaskkatel, mille sang adra orgi otsas oli. Poiss võtnud kohe noa, lõiganud oma pahema jala viisupaelad katki ja tõmmanud siis selle noaga hulka riste katla pääle. Siis vedanud ta katla kraavi ja peitnud silla alla. Öösel tulnud ta järele. Katla ümber põlenud igal pool sinised tuled ja tehtud hirmust häält, kuid poiss ei ole midagi kartnud. Ta tõmmanud noaga veel suure risti katla kaane pääle. Siis kadunud kõik tuled ära ja poiss viinud katla koju. Salamahti lahkunud ta katla ära ja leidnud säält palju kulda. Ta läinud siis peremehe juurest ära ja ostnud omale suure koha. Seda lugu ei ole ta kellegile kõnelenud, ainult oma naisele.

ERA II 57, 386 (1) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k. - Gustav Piirberg < Peeter Piirberg, surn. 1928 (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, redigeeris Maarja Oras
Ahja Taevaskoja ligidal on umbes 40 a. tagasi - Peeter Piirbergi jutustis, kes suri 1928. a. (minu isa) - olnud üks ära neetud koht jões, kuhu keegi üksinda suplema ei tohtinud minna. Mitmed inimesed on sinna tol ajal jäljeta ära kadunud. Üks väga julge karjapoiss ei hoolinud ka keelust - läinud ja jäänud - ja teisel päeval on tema ema teda seal kohal küll näinud ühe hirmsa musta mehega jões suplemas ühiselt. - Aga nagu ta poega on hüüdnud, nii vajunud mõlemad jõkke. Tüki aja pärast ilmunud kurat veepinnale ja irvitanud naist, siis jäädvalt kadunud. Asjata otsiti inimesi, kes uppusid - keegi neid enam ei leidnud. Koha olla ära needinud kuulus Kuristaja Kindral Vilbo, kes avalikult kuradiga ühenduses oma eluajal olnud, kelle surmasidki kuradid.

ERA II 55, 406/7 (47) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Katku-ajal oli Võnnu vald nii tühi, et Rohensel oli üks Laur ja teine Laur oli Erjaseljal. Kahe küla vahel on suur soo ja Võnnu järv. Siis nad olid kahekesi üünd vastamesi: Kas seeme on maas? Millal pidid seemet tegema akkama, kas kolm päeva enne ehk kolm päeva pärast lauri.

ERA II 55, 410/1 (51) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas ja kollatsioneeris Mare Kalda
Aapsalu lossis poolakas oli seitse aastad sõdind. Viimaks olid teind pullile õlut, pull akand möirgama. Pistsid jooksma, et neil kraami küll. Rennid on müüri sees, sealt lasknd tulist körti alla, kui akand müüri lõhkuma.
Seal peavad suured teed minema, üks Ridali kiriku juure, teine Uudemõisa.

ERA II 55, 448/9 (115) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Võnnu Karja Madis, sel oli öeldud - Kirima küla taga on üks nurjatu suur mägi, üks patarei, katku-ajal on üles ehitud - Võnnu karjatsele oli öeldud unes: Võta korvi-ärjad ja koka-kerves, ja kui senna lähäd, siis on seal üks punane kutsikas, kes ära keelab. Näita sellele kokakervest ja ütle: See on mõne inge enne võtnd ja võtab sinu inge ka. Esimesest ja teisest tündrest mine mööda, kolmas võta ära.
Ta oli keind, ärjad pääsnd lahti, tal põle aega olnd tündert rullida, jäänd senna. Minu isa rääkis sedasi.

ERA II 55, 450 (116) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Minu isa rääkis, et tema isa ema oli Võnnu põllal kündmas old. Isa old teises kohas. Atr jäänd suure sanga taha kinni, sang akand paistma. Ta akand isa appi karjuma. Isa tulnd sõnna, paljas sang olnd adra taga. Kuulnd küll, kui katel läind alla kolinal. Ta läind kodu, kaevand, põle muud kui kruus ja kruus.

ERA II 55, 450/1 (117) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks minia oli toodud peresse. Ämmaeit oli asemel, tal oli rabadus. Ema soiund ja kaevand. Minia vaadand järele, kus ta raha matab. Valvand järele easti, et ta surma peal on. Ta tulnd asemelt ära, kraapind koriauku, tuha seest välja: Kelle käed panevad, selle käed võtku!
Saand vanamoor ää surnd, ta võtnd vanamoori käe ja kraapind välja, saand raha-panga kätte.

ERA II 55, 452 (118) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks mees läind metsa, ärjaeke olnd selgas. Rahaauk põlend, mehed olnd seal juures. Ta läind ka sinna juure: Kas peaks mulle ka andma. Virutand ta kuue õlma sisse koa kühvlega raha.

ERA II 55, 484 (3) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Linnuste t. - Rudolf Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ansi lepiku vahel olnd rahaauk, nähtud sinist tuld seal.

ERA II 55, 495 (18) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Linnuste t. - Rudolf Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Kabrametsa külas Priki mäel on Kalevipoja jälg, sool oitakse seal sees, kivi sees nagu lapsejälg. Sool pandi salaja sinna sisse.

ERA II 55, 503 (37) < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k., Linnuste t. - Rudolf Põldmäe < Friedrich Selg, 59 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Üsse külas Liku talu õues on niinebu, selle istutand üks rootsi sõjamees.

ERA II 240, 634 (42) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre m. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Liine Serensov, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Võnnus Kullamäe talu kohal oli vanasti leitud rahaauk. Kuid kui seda mindud võtma, vajunud sohu. Karjapoisid olevat urgitsenud, kuid tagajärjetult.

ERA II 240, 635 (43) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre m. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Liine Serensov, 49 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Võõbste külas on keegi mees leidnud rahaaugu, kuid kui raha käes, siis ei tohtinud tagasi vaadata. Mehel olnud katel raha käes, kui koer seljataga haukus. Nagu mees seljataha vaadanud, kadunud katel rahaga. Ainult kullast katla kaan jäänü kätte, millest saanud palju raha.

ERA II 240, 638 (50) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Uue Antslas on sandi petäj. Tuu om suure kõverikuga. Tolle pedäjä all om vanatondi rahaauk. Kes üüse toda kaivman käveva, nännü valget rongi puu juure alla minevät. Varem ei lasknud ka mõisa sedä pedäjät maha (lasknud) lõigata. Nüüd on asunikud kohal ja on pedäjä maha lõiganud.

ERA II 240, 638 (51) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Pedaspääl on surnud üks rikas mees, kes oma raha pandnud kasti ja matnud maha. Pojale üteldud hiljem ja kästud raha üles otsida. Poeg aga ei läinud. Praegu elab seal Sanitski. See hakkanud küüni ehitama. Leidnud aga küüni kohalt kivi. Läinud kange tooma, kuid kivi oli juba ära kadunud. Selgus, et seal oligi rahaauk.

ERA II 240, 639 (52) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kord õpetatud ühele tütarlapsele, et õhtul mine Kilgi lepikusse (Kastre as.) ja esimese lepa põõsa all on raha-auk. Tõmba sealt põõsa juure pealt kolm korda käega ja leiad rahaaugu. Kuid tüdruk ei teinud. Tänapäevani ei ole keegi seda rahaauku otsimas.

ERA II 240, 641 (57) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Rodimaa talu (K-Võnnu v. Terikeste k.) maal olnud vanasti kruusaauk. Ennemini olnud kruusaaugu kohal kabel. Nüüd on leitud sealt pealuu alumine lõug. Hambad olnud aga nii terved ja valged, nagu tänapäeval noorel inimesel. Sealt kruusaaugust on ka leitud õige vanu rahasid.

ERA II 240, 643 (60) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kord läinud üks vaene tüdruk sauna. Tal ei olnud õieti midagi süüagi. Seal ilmunud tema ette üks inimene ja andnud talle raha palju ning tüdruk saanud taevasse. Sellest juhtumusest sai ka teada üks rikka tütre ema. Ka see saatnud oma tütre sauna. Tema ette tulnud ka mees, kuid ajanud saunast tüdruku välja. Tüdruk jäänud kord-korralt vaesemaks. Rikas ärgu tahtku enam rikkamaks.

ERA II 240, 648 (2) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Peravallas Tasatalu juures on kolm mändi. Nende mändide all peituvat purjutäis raha, mis olevat sinna pandud sõja ajal. Kord käidud seda raha sealt otsimas, aga pole leitud, sest raha asetsevat mändide varju sees. Raskusi teeb aga see, et ei teata kellaaega, millal raha sinna on pandud, sest igal kellaajal asetseb puu vari ise kohas.

ERA II 240, 648 (3) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Koristaja mäel asetsevat rahaauk. Kord läinud naised sinna mäele jalgu puhkama. Üles tulles leidnud naised oma kehal rahataolisi märke, mis andnud tunnistust, et sääl on rahaauk.

ERA II 240, 648/9 (4) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kastre as. Künnapuu heinamaal asetsevat üks suur kivi, mille all olevat peidus raha. Kord öeldud ühele mehele unes, et seal on rahaauk ning kästud teda säält raha otsima minna. Mees aga ei olevat julgenud üksi raha minna otsima ning siis kutsunud ka teisi kaasa. Mehed olevat juba palju kaevanud, siis kuulnud nad häält, mis olevat öelnud: "Vaadake, et te siit kaote, muidu kaotate oma elu!" Mehed läinud suures hirmus koju ega olevat enam julgenud raha otsima minna.

ERA II 240, 649/50 (5) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Vana-Kuuste vallas maganud talu sulane kiriku-ajal. Unes näidatud sulasele, et põllul, kus ta oli kündnud, et sääl suure kivi all asetsevat rahakatal. Sulane mõelnud, et kirikuajal pole sobiv põllule kaevama minna ning uinunud uuesti. Kuid unes kästud tal veel kord minna ja õige ruttu, sest kell kaksteist hakanud lähenema. Sulane seadnudki sammud rahakatla poole. Ta saanud paar labidatäit kaevada ning korraga näinud sulane enese ees rahakatelt, millel olevat kaas kinni olnud. Sulane hakanud kaant lahti võtma, aga taamal näinud sulane, et mõisnik sõidab prouaga, neli hobust ees ja kutsar pukis. Sulane pugenud seda nähes kivitaha, et las saksad sõidavad mööda küll siis tema katla välja võtab. Kui saksad mööda jõudnud, siis läinud sulane katlakaant päält äravõtma, kuid oma suures imestuses leidnud ta katla kadunud olevat nagu tinatuhka ning rahakatla asemel olnud paljas auk.

ERA II 240, 652/3 (9) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Rootsi-Vene sõja ajal olevat Rootsi laevastiku juht pannud püssirohu kirstu tule, seepärast et nad ei tahtnud end venelastele kätte anda. Püssirohu plahvatusel purunenud laev ning langenud jõepõhja, kus ta ka nüüd asetseb. See koht on Kastre as. Kriivalepiku all kaunis kalda ligidal. Kui aeruga puudutada seal kohal vette, siis on kuulda kõminat ning sellel laevajäänusel kasvab ka rohi. Laeva purunemisel olevat lennanud meeskonna soolikad umbes kolme kilometri kaugusele orgu, mille tagajärjel pandud orule nimeks "Vorstiorg", mis nime kannab see org nüüdki. Laevamast aga lennanud "Marjassohu", kust ta olevat leitud.

ERA II 240, 653/4 (10) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kavastu as. Alevi külas Emajõe ääres asetseb üks kõrts nimega Kantsi. Selle kõrtsi all olevat kelder, kus asetsevat üks noor naisterahvas, kes kuduvat küünlatule valgusel sukka. See tüdruk olevat pandud sinna raha valvama. Kord olevat üks mees nimega Kirjutaja Karl läinud seda naisterahvast vaatama. Naisterahvas viskanud talle palju raha ja käskinud ust mitte sulgeda. Välja minnes olnud aga ukse kõrval koer, kes tahtnud teda hammustada. Samuti olevat ukse kõrval saapad olnud, mis olevat mehele päris sobinud ning mees kavatsenud saapad omale pärandada, et aga naisterahvas ei olevat tal lubanud midagi muud kaasa võtta, mida ta andnud. Mees tõmmanud aga enda järel ukse kinni, sest naisterahvas oleks siis näinud, kui ta neid saapaid võtab. Pärast seda olevat mees jäänud pimedaks ja ka surnud. Praegu on see Kantsi kõrts alles veel ja ka kelder, kuid ta on mattunud rusude alla. Kõrtsi ümbritsevat praegugi veel 10 m laiune kraav.

ERA II 240, 654/5 (11) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kantsi kõrtsist ida poole minnes jaguneb Emajõgi kahte ossa, moodustades enese hobuseraua kujuliseks, mille sees asetseb saar. Selle saare tekitajaiks olevat olnud venelased, kui nad olevat sõdinud rootslastega. Rootslased maganud jõekäänaku taga. Venelased sõitnud oma laevastikuga rootslastele järele ja tahtnud neist mööda minna, et aga rootslasi äratada, kaevanud venelased otse heinamaast läbi teisel poole jõele lisajõe juurde, nii et rootslased jäid nüüd tavalise jõe ja venelaste poolt kaevatud kaanali või lisajõe taha, kus asetseb saar veel lisajõe ja tavalise jõe vahel. Ning rootslased ei olevat kuulnudki, kui venelased olevat läinud Tartu. Sõdurid olevat sinelisiiluga kandnud mulla taamale hunnikusse, kus asetsebki künkataoline mägi.

ERA II 240, 670 (24) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kastre-Võnnus Siidimäel asetsevat rahaauk, kuhu olevat rootslased matnud raha. Nüüd katab seda mäge trobikond kaski. Üldse on see mägi väga kõrge.

ERA II 240, 670/1 (26) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Ahja vallas Kõnnu külas Korksilla talu juures asetseva soo juurde tee äärde olevat maetud Rootsi kindrali vend ja ka hulka raha. Haua pääle olevat kantud palju kive, millede vahel olevat mändide juured, mis kasvavat seal.

ERA II 240, 671 (27) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Puhja alevis olnud muistse linn, mille all olevat olnud suured keldrid. Nendesse keldritesse maetud Põhjasõja ajal sõja varandus ning väepäälik pandud juure püssiga valvama. Kui need keldrid avatud, siis leitud sealt sõdur, kes seisnud püsti. Talle olevat aga külge puudutatud, siis varisenud ta kokku, sest ta olnud nii vana. Raha olevat otsitud, aga midagi ei olevat leitud, kuid pärast suletud müürid. Keegi olevat sealt leidnud ühe võtme.

ERA II 240, 673 (30) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kantsi kõrtsist umbes 300 m Tartu pool minnes asetsevat põllu sees kelder, kus käinud kaks rootslast kaevamas ja leidnud sealt kuldristi, kuid nad lootnud sealt ise raha saada, sest nad arvanud, et sinna on peidetud raha.

ERA II 240, 673/4 (31) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < Otto Aiaste, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kantsi kõrtsi ümbritsevasse kraavi olevat matnud rootslased kaks tünnitäit kulda Rootsi-Vene sõja ajal, et mitte anda venelastele seda kulda. Kord olevat käinud sealt seda kulda otsimas, aga ei olevat leidnud, sest rootslased peitnud kulla liiga sügavale.

ERA II 240, 676 (34) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - Erna Aiaste, Võõbste algkooli õpilane < L. Aiaste, 48 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kord muistse hakanud taevast kive maale kukkuma. Kivid täitnud laialdaselt maad ning lõpetanud oma kukkumise alles Kikasteparis, kuna kukkumist alustanud kivid Emajõe äärest Kivi talu juurest, millest talu saanud oma nimetusegi. Nüüdki leiduvat üksikuid kive põllul, mis moodustavad otsese tee Kikasteparri.

ERA II 240, 679 (1) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Kruusamäe t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
1704. a. mai kuul hukkunud Kastre alla vanasadama kohale Norra laev, mille jäänused säilinud tänini.

ERA II 240, 681/2 (11) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Kruusamäe t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Pedastiku nurga sees Ahja vallas Kõnnu külas Korksilla talu juurest üle soo tee ääres seisva Krooni tare juures on maetud Rootsi kindrali vend ja polgu kirstu täis raha. Haua pääle olevat kantud kive nii palju, et männid olevat poole või ülepoolegi kivide sees. Ainult ladvad olevat väljas.

ERA II 240, 684 (17) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Kruusamäe t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Jutt räägib, et Siidimäe nõlvakul olevat rahaauk, tekkinud rootslaste sõjamoonast.

ERA II 240, 684 (19) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Vaino t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Otepää linnamägi on tehtud käsitsi. Varemini ülemad sõdisid mõõkadega. Nüüd olevat sealt leitud kuldmõõku. Keset mäge olevat suur kaev ja ta ulatuvat soo põhja. Keset mäge olevat keldrid, mis on kahe puudalised lukud ees. Ümber mäe oli suur kanal, mis täis vett, kui vaenlased olid Nahksillal, siis langes sild sisse.

ERA II 240, 686 (24) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Vaino t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kandsi kõrtsil olevat kelder all. Seal olevat kuningatar sees. Ja kes jõuaks selle välja tuua, saab armetult varandust.

ERA II 240, 688 (31) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Aljaku t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Kata Praakli, 92 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Naene pannu tuhkauda raha ja ütelnü esi: "Rahakene, ära sa enne välja tule, kui nee käe, mis sinnu paneva, ütskõrd vällä võtava." Üks aga kullelnu päält ja mõtelnu, küll ma ta vällä võta. Ja nüit tullugi nii, et naene surnu ja see, kes päält kulles, võtis surnud naese käega raha tuhkauast vällä. Ise naernud ja ütelnu: "Nee käe, kes paneva, nee käe ka võtava!"

ERA II 240, 690 (35) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Aljaku t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Kata Praakli, 92 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Ükskord pidanud mehed nõu kokku minna Kantsi keldrisse raha otsima. Kui teised kaks jäänud välja ja üks läinud sisse, siis pidi ta ukse lahti jätma, et teised näeksid, mida ta sealt leiab ja pealegi pidi ta pimedaks jääma, kui ta ust lahti ei jäta. Nii sündiski. Mees, kes sisse läks, pani ukse kinni, mõteldes, et tühi lori, aga lugu oli õige ja mees jäi pimedaks.

ERA II 240, 692 (38) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Vaino t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Vanasti olnud praeguse Kantsi asemel linn ja isegi suur ja tugev linn, mis aga vaenlaste all langenud. Ja selle linna asemele ehitatud linna mälestuseks Kants, kuhu pandud alla keldrisse palju raha.

ERA II 240, 699 (51) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Vaino t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Aravul ühe suure põlise metsa sees olevat maetud palju kulda ja hõbedat. Muidugi sündis see lugu sõjaajal.

ERA II 240, 699 (52) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k., Aljaku t. - Aino Osjamets, Võõbste algkooli õpilane < Kata Praakli, 92 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Järvepera soo on saanud endale nime sellest, et ta on enne olnud järv ja nüüd kinni kasvanud sooks.

ERA II 240, 703 (2) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Säält tükk maad ülevalpool lasti Rootsi laev põhja. Hulk sõjamehi sõjamoona ja kullaga.

ERA II 240, 703/4 (4) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Emajõe kaldal asub vanaaegne Rootsi kants. Kantsi ümber kanal, kanal on seestpoolt laudadega vooderdatud ja laudpõhi on all. Pärast asutati sinna kõrts, kust ta omale nime sai Kantsi kõrts, kuid praegu elavad sääl kohalikud elanikud. Sinna kindluse keldrisse oli aga palju kulda peidetud ja noor tüdruk väikese musta koeraga on selle vahiks pandud. Ükski ei julgenud sinna seda kulda minna otsima, sest kes sinna läks, see sinna jäi. Kord siiski läinud üks julge mees keldrist kulda tooma. Keldrisse jõudes näinud ta tüdrukut istuvat ja kuduvat sukka, koer aga istunud ta jalge ees. Mees toppind kulda taskud täis ja hakkanud välja tulema. Tüdruk hüüdnud talle järele: "Ära sa ust kinni pane," tema aga tõmmanud ukse kinni, siis tundnud, nagu teda visatud keldrist välja. Kui ta päevavalgele jõudnud, olnud ta täiesti pime ja muutus selle tagajärjel nõdrameelseks, kus ta varsti suri. Sellest pääle ei julge keegi enam minna.

ERA II 240, 708 (12) < Võnnu khk., Võnnu v., Võõbste k., Kruusaaugu t. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Pedostiku nuka seen Ahja vallan Kõnnu külan Korksilla talu juures maetu Rootsi kinralli vend ja palju raha ka maetud sinna. Sinna kantud pääle hulk kive. Sinna on 128 a tagasi.

ERA II 240, 709 (15) < Võnnu khk., Võnnu v., Võõbste k., Kruusaaugu t. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Johannes Osjamets, 61 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Rahaauk Siidimäe juures on tekkinud rootslaste sõjamoonast.

ERA II 240, 709/10 (17) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Orava t. < Otepää khk. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Otepää linnamägi on tehtud käsitsi varemini. Ülemad sõdisid mõõkadega. Nüüd on seal leitud kulda, mõõku keset mäge. Keset mäge on suur kaev, kaev ulatub soo põhja. Keset mäge on keldrid, kus on kahe puudalised lukud ees.

ERA II 240, 712 (28) < Võnnu khk., Võnnu v., Kastre as., Orava t. < Otepää khk. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kaarlimõisa orus on suur mänd, mis olnud sõjameeste pühaks puuks. Sinne puu ümbrusse on maetud surnuid ning praegugi võib seda puud näha.

ERA II 240, 712 (30) < Võnnu khk., Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Agali küüni juures oli surnuaed, kuid nüüd on see surnuaed ära kadunud ja kui seda maad künti, siis leiti säält mitmesugeseid kalliskive, väärtuslikke metalle, sõrmuseid ja muud palju asju.

ERA II 240, 715 (34) < Võnnu khk., Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Mõisnik kuulnud praeguse nime järgi Pähnist (vana pärnasalu Kastre as.) imelikku kellahäält. Esiti ei panda seda kellaheli tähele, ikka kordub see hääl. Mõisnik pärib teisteld järele, mis kellaheli see on. Teised räägivad: pähnisse ehitatud kabel. Mõisnik pahandab, et kellaheli tema rahu rikub. Võtab nõuks kabelit hävitada. Mõisnik hakkab kabelisse kive vedama. Matab kabeli kivide alla, matab kella helistava preestri ka. Hiies on praegugi näha mõisniku veetud kive. Kivi all hiies elavad preester ikka edasi. Uue aasta ööl ja Jaani õhtul kuuldakse sagedasti hiiest kellahelinat, mõne korra isegi laulmist. Laulab nii kurva häälega, et kuulaja süda kipub sulama.

ERA II 240, 719/20 (40) < Võnnu khk., Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kalevipoja säng, mis asub Alatskivil, seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Iga öö kell kaksteist on neid näha. Vana rahvas käivad sinna kivi juurde palumas ja ohverdamas ning haigusi parandamas.

ERA II 240, 721/2 (45) < Võnnu khk., Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Aravul ühe suure põlise metsasees olevat maetud palju kulda ja hõbedat. Muidugi sündis see sõjaajal.

ERA II 240, 722 (48) < Võnnu khk., Võnnu v., Kastre as., Väljaotsa t. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Lydia Pärtin, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Vanasti olnud praeguse Kantsi asemel linn, isegi suur linn. Vaenlased hävitanud linna ja sinna linna asemele oli ehitatud kants, kuhu alla pandud palju raha.

ERA II 240, 728 (2) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Paju t. - Lehti Kangur, Võõbste algkooli õpilane < Klaara Kangur, s. 1899 (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Üks mees näinud unes, et teine mees öelnud temale: "Mine sinna tee äärde, sääl on lai lame kivi ja sinna on pandud rootsi sõja ajast raha kivi alla, siis saad selle omale, kui kaevad välja!" See lugu juhtus teiselpool Kastret Kikka tee ääres. Mees ei julgenud üksinda minna ja võttis teise ühes. Kivi juures kaevasid nad kaua, kuni jõudis kesköö. Aga kivi alt kostis jäme hääl: "Kui te siit endid ei korista, siis kaotate oma elu!" Mehed ei julgenud enam kaevata, vaid jooksid ruttu ära. Nad jäid siiski rahast ilma.

ERA II 240, 729/30 (4) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Paju t. - Lehti Kangur, Võõbste algkooli õpilane < Klaara Kangur, s. 1899 (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kavastus olevat üks salapärane koht. Emajõe äärest lähevat üks sala luuk maa alla. Sääl maa all olevat suur kelder Kavastu Kantsi kõrtsi all. See kelder olevat Põhjasõja ajal kaevatud ning rootsi kuningas pannud oma vara sinna sisse. Tütre pannud ta sinna vara hoidma oma väikese koeraga. Üks mees tahtnud ka raha minna võtma säält keldrist. Saanud ta keldrisse ja näinud uhket preilit kõndivat koeraga kühvel käes. Ta käskinud mehel tagasi minna, aga mees läinud edasi. Kui mees välja olevat tulnud, läinud hulluks.

ERA II 239, 708/10 (2) < Võnnu khk., Rasina v., Luha t. - Erika Hääl, E.N.K.S. Eraprogümnaasiumi õpilane < Alma Hääl, 40 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
Rasina vallamajast umbes veerand kilomeetrit eemal oleva Paagna palu läbiva tee ääres kasvab vana suur mänd "Märtnä petäij, selle juurte ümber on kalme, kuhu arvatakse olevat maetud Rootsi sõdureid. Ka arvatakse, et Märtnä pedaja alla on peidetud kulda.
Õhtul ei taha mõned ebausklikud inimesed männist heameelega mööda minna, sest arvatakse, et sõdurite hinged liiguvad sääl ringi.
Ka on veel Paagna palus üks teine Rootsi sõdurite matusepaik. Nende haudade pääl kasvavad väikesed männid. Räägitakse, et Paagna palus on olnud kirik ja kalmistu, milledest pole küll midagi säilinud.

ERA II 239, 710/1 (3) < Võnnu khk., Rasina v., Luha t. - Erika Hääl, E.N.K.S. Eraprogümnaasiumi õpilane < Oskar Hääl, 52 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Anne Kaaber 2002, redigeeris Kairika Kärsna 2003
1938. a. kevadel leidis minu isa uudismaa kündmisel vanaaegseid ehteid, mis arvatakse pärit olevat Rootsi ajast.
Isa künnud sooserval, mis asetseb meie põldude otsas. Korraga kuulnud ta tasast kõlinat, mis tulnud adra otsa juurest. Ta leidnudki säält vana kotitüki, mille sees olnud vanaaegseid asju nagu hõbepreese, millele olnud kirjutatud "Lever heri help vns., imelikke mune, sõrmuseid ja asju, millele nimegi ei oska anda.
Kohalik konstaabel teatas sellest Eesti Rahva Muuseumile, kust neid käidi vaatamas, aga ära ei viidud. Arvatakse, et sinna ligidale on peidetud kulda, kuid uuritud pole.

ERA II 240, 584 (1) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kastre-Võnnu vallas Siidimäel olevat Rootsi sõja aegu maetud kulda ja toidumoona, millest jätkuvat 60 soldatile. Kullaauk asetsevat Kastrest minnes pahemat kätt mäenõlvakul. Säält olevat juba kaevatud, kuid tagajärjetult.

ERA II 240, 584 (3) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Pedastiku nurga sees, Ahja vallas, Kõnnu külas Korksilla talu juurest üle soo, tee ääres seisva Krooni talu juurde olevat maetud Rootsi kindrali vend ja polgu kirstutäis raha. Hauda olevat kantud kive nii, et mändidel paistnud ainult ladvad. Sinna olevat 128 a. tagasi.

ERA II 240, 585/6 (6) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Mare Kalda, parandas Mare Kalda
Kastre lahing
Kui ollu Vene-Rootsi sõda, tullu Vene laevastik ootamatult Kastre kantsi all Rootslasile pääle. Rootslased olliva nõrgemad ja pidiva alla andma. See laev, kus oli väepäälik, ei tahtnu enda vangi anda ja väepäälik lasknu enda kõige laevaga õhku. Suure plahvatuse tagajärjel lennanuva pääliku sooliku vorstiorgu. Sellest saanu ka nimi vorstiorg. Mast olevat lennanu Viira mõtsa, 5 km Emajõest.

ERA II 240, 588/9 (12) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas ja kontrollis Mare Kalda 2005
Poolteist kilomeetrit Kastrest Peipsi pool asunud Kastre kants, mille all olevat olnud suured ja sügavad keldrid. Sääl pidavat naisterahvas sees olema. Kes tema juures ära käivat, saavat hulka varandust. Üks noormees olevat läinud sinna ja jäänud pimedaks.
Kantsi olevat valvamas seitsmepeaga siug. Kord löönud karjapoiss ussi, kes kõik ussid kokku kogus ja karjapoissi hakkas taga ajama. Poiss viskas kuue ussidele, kes kohe ta puruks rebinud ja jälle edasi poisile järgi tormanud. Nüüd viskas poiss vesti ussidele ja kõige viimaks tubakakoti. Ussid jäänud peatuma, ega läinud enam edasi. Poiss istunud maha, et ega ussid enam tule, aga ussid läinud salaja karjapoisile selja taha ja surmanud ta.
Kantsist olevat läinud ka tee maa-alt Pähni kiriku juurde välja.

ERA II 240, 590 (14) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. < Puhja khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Ida Oja, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Puhja kihelkonnas, Kavilda vallas Nurme talu maa pääl asub mägi, millel asetsenud Seedrilinn. Mäe sees olevat Rootsi aegsed keldrid, milledesse maetud Rootsi sõjaaegsed varandused. Neid olevat juba osa välja kaevatud ja Tartu muuseumi viidud.

ERA II 240, 591 (17) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. < Puhja khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Ida Oja, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Võnnu külas suure maantee ääres asub hiigeltamm. Sääl olevat olnud hiis, kus käidud palvetamas. Teised puud olevat maha raiutud, kuna üks tamm olevat jäetud mälestuseks. Praegu on veel sääl säilinud ohvrialtari jäänused, mis olevat tehtud harilikest põllukividest.

ERA II 240, 593/4 (22) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. < Puhja khk., Kavilda v. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Andres Oja, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Olnud õige kõrge ja järsk mägi. Mäe nõlvakul oli olnud loss, mida hüüti röövlilossiks. Seda sellepärast, et lossi mehed käinud alati röövimas. Ka üks naine pidanud lossi minema. Tütar andnud emale valge nahkse kasuka selga ja ütles, et paha ei või sündida.
Naine tapetud ära, kuid kasukas visatud mere põhja. Hiljem aga kasukas tulnud vee peale.
Valge kasukas tõigi järvele nime - Valgjärv.

ERA II 240, 598 (28) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. < Puhja khk., Kavilda v. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Andres Oja, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
1704. a. mai kuul hukkunud Kastre alla vana sadama kohale Norra laev, mille jäänused säilinud tänini.

ERA II 240, 603 (36) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as., Vaino t. < Puhja khk., Kavilda v. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Andres Oja, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kastre mõisa maa peal, väikese puiestiku sees olevat olnud Vene kirik, köstri- ja venepapi maja. Sinna olevat maetud ka palju varandust.

ERA II 240, 604 (37) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kord keegi põllumees läinud kangiga põllule kive kaevama. Teel ta niisama toksinud maad ja äkki ühest kohast hakanud raha välja tulema, nagu laavat tulemäest. Mees visanud kangi maha ja hakanud raha sülle koguma. Kogemata öelnud ta, et oi kurat kui palju ja kohe kadunud raha kõige rahaauguga. Kaua otsinud mees, kuid ei leidnud midagi.
Unes näinud mees kujutust, kes öelnud talle: "Mine kell 12 südaöösi sinna, kust sa leidsid rahaaugu ja sa saad armutult rikkaks." Kuid mees ei olevat julgenud minna ja jäänud varandusest ilma.

ERA II 240, 606 (41) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Vt. ka: Dr. Bertram, Wagien, lk. 10-11.
[1.] Kord visanud Kalevipoeg kivi, mis läinud maa alla. Sellele kohale saanudki siis nimi - Alatskivi.

ERA II 240, 606 (42) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Teine kord visanud jälle Kalevipoeg kivi, mis jäänud maa peale. Sellele kohale saanudki nimi - Pealsekivi.

ERA II 240, 610 (47) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Otepää linnamäel olevat kaevatud ja leitud hõbetool, mis mulla raskuse all olevat kokku vajunud. Peale selle leitud veel hõbe uur ja Eesti vapiga tääk kullastud otsaga. Kõik need leiud olevat valitsus endale võtnud.

ERA II 240, 611/2 (48) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Rootsi sõja aegu olevat Rootsi kuningas sõitnud Tartust Tallinna teed välja. Teel läinud tõlla tiisel katki ja kuningas löönud suures vihahoos ta peenemat otsa pidi tee äärde maa sisse, ise öeldes: "Kui see tiisel siin kasuma läheb, saan mina selle maa peremeheks!" Varsti sirgunudki tiislist vägev kask, millel kasvanud oksad allapoole. Sääl kase all olevat ka üks suur kivi, millesse reisijad, kes käivad kaske vaatamas, raiuvad sisse oma nimetähed.

ERA II 240, 612/3 (50) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Luke vallas, Palava talu nurmel kündnud sulane Kaarel Johanson ja äkki tõmmanud adra nina välja suure püti, mis olnud tehtud 3 tolli paksustest tammelaudadest. Õhtul koju minnes avanud ta püti ja leidnud seest vaskraha, millede läbimõõt olnud kolm tolli. Sulane tahtnud raha endale jätta, aga politsei saanud teada ja viinud raha ära.

ERA II 240, 613 (51) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Harald Oja, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kammeri mõisas, Laane talu maa peal olevat vanad varemed, mida ümberkaudne rahvas väga kartnud. Ennem olnud sääl mõisa rehi, kus tapetud ja piinatud alati inimesi.

ERA II 240, 620 (5) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kastre-Võnnu vallas, Siidimäe juures Kupja talu kohal on vana sõjaaegne varaauk ja ka rahaauk. Sõja kõrral om sääl 600 soldatil säält 5 aastat vara-august sõjamuuna võtta.

ERA II 240, 621 (7) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Oli õige kõrge ja järsk mägi. Mäe nõlvakul oli olnud loss, mida hüüti röövli lossiks. Seda sellepärast, et lossi mehed käisid alati röövimas. Ka üks naine pidanud lossi ära minema. Tütar andis emale valge nahkse kasuka selga ja ütles, et paha ei või sündida. Naine tapetud, kuid kasukas visatud järve põhja. Hiljem aga kasukas tulnud vee peale. Valge kasukas tõigi järvele nime - Valgjärv.

ERA II 240, 622 (10) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Ahja pedastiku nurgas, Kõnnu külast Korksilla talu ja Kroontalu vahele on maetud Rootsi kindrali vend ja polgu kirstutäis kuldraha. Pääl kasvab haual männimets. Kive olevat veel haua peale kantud nii palju, et ainult mände ladvad paistavad vällä. Sinnä om 128 aastat tagasi.

ERA II 240, 623 (12) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kalevipoeg viskas kivi, siis see läks maa alla. Siis tekkis kohanimi Alatskivi.

ERA II 240, 623 (13) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas USN, parandas Mare Kalda
Kalevipoeg viskas teine kord kivi, kuid see jäi pääle maa. Sealt sai kohanimeks Pealsekivi.

ERA II 240, 624 (15) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kastre Kantsi keldris on üks kuninga tütar sees. Kes ütleb selle sünniaja ära õieti, saab armutult varandust. Üks mees läinud keldrisse kulda otsima, kuid jäänud pimedaks.

ERA II 240, 624 (16) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Võlsi talu juures asetses raha-auk. Kuid raha oli kivi all. Kui öösel kella 12 ajal kivi rahaaugult liiguta, saab sealt raha ammutada.

ERA II 240, 624/5 (17) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Kes leiab mõne raha-augu, ei tohi seda endast vanemale teatada. Kui seda tehtakse, kaob rahaauk ja ütleja jääb puruvaeseks.

ERA II 240, 625 (19) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Võru lossi juures on ühe vana kindrali haud. Seal hauas on ka sõja riistu ja 12 tündrit kulda.

ERA II 240, 626 (22) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Otepää linnamägi on tehtud käsitsi. Ümber mäe oli suur kanal täidetud veega. Kanali peal oli kettidel Nahksild. Mäe otsast telliti sild vette, kui vaenlane sillal. Öösel korjati surnud ja tekkis Otepää linnamäe juure kabel. Mäe sees on kelder, mis on kulda täis. Keldriustel on 2 puudalised lukud ees.

ERA II 240, 627 (25) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, parandas Mare Kalda
Kaali kruusa-augus olevat palju vanaaegseid sõjariistu ja vanade eestlaste uhkeid ehteasju.

ERA II 240, 628 (27) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Kastre as. < Otepää khk. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Orav, 56 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
Vanaste viidü rehevaimele süvvä. Kui järgmisel päeval minti kaema, olle alvembat kraavi järgi jäetud, pidi uus kraam toodama. Parema kraami võtsiva muiduki inemise ära.

ERA II 240, 630 (33) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v., Võõbste k. < Kodavere khk., Kavastu v., Koosa k. - Rudolf Orumaa, Võõbste algkooli õpilane < Karl Pärtin, 51 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, parandas Mare Kalda
1704. a. mai kuul hukkunud Kastre alla vanasadama kohale Norra laev, kelle rusud on tänaseni säilinud.

ERA II 241, 175/6 (1) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Liisa Moodis, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Valgemetsas Ahja jõe sillalt pärivoolu minnes parema käe kallast mööda tuleb vastu suur kalju. Kalju sees on suur ja kaunis kõrge auk, tema sügavus on teadmata. Sealt jookseb välja allikas. Vanasti olnud see auk kuiv, suurvee ajal olnud mõnikord seal natuke vett. Seal elanud vanakuri oma sellidega ja kannud sinna kulda kokku. Tihti kuulnud karjased ja marjulised möödudes kaljust kullakõlinat. Mõned julgemad katsunud ka auku sisse minna, aga vaevalt sai keegi pea pista, kui kuuldes kõlinat ja kõminat jälle tagasi tuli.
Korra olnud üks julge karjapoiss. See hakanud teistele karjastele hooplema, et tema läheb kalju sisse tonte vaatama. Ta lasknud omale köie ümber keha siduda ja öelnud: "Kui liigutan, siis tõmba välja!"
Läinud hea tükike aega, teisel poisil hakanud hirm, kui viimaks köis liikunud. Poiss tõmmanud. Küll olnud aga suur ta ehmatus, kui kaaslase asemel olnud köie otsas verine kitsepea.
Peale poisi kadumise suurenes hirm ja kartus mitmevõrra. Veel tänapäevgi kardavad mõned seda kaljud ja tunnevad temast möödudes hirmu.

ERA II 241, 176/7 (2) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Valgemetsa k. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Juhan Konks, 53 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Valgemetsa jaamast Tartu poole minnes, neljas ülekäik raudteest. Säält keerata parema käe poole, jõuame kahe tee harule. Siis tuleb keerata paremat kätt ja kohe seal teede nurgas Pulga talu metsa all on palju auke ja kühme. Räägitakse, et sinna olevat rootslased vanasti sõja ajal oma langenuid matnud. Karjased näinud seal tihti vaime. Arvati, et Rootsi langenud sõdurid ihkasid kodumaa mullas hingata ja sellepärast käisid ringi. Sinna olnud ka palju kulda maetud ja et keegi eestlastest kulda ära ei viiks, käinud vaimud ringi.
Rootslased olla aga ühel pimedal ööl tulnud, hauad lahti kaevanud ja kulla ära viinud. Haua küljele olnud kirjutatud liiva sisse kümme tuhat. Arvatakse, et rootslased leidsid sealt kümmetuh. kuldtükki.

ERA II 241, 179/80 (4) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v. < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < emalt, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kükka mõisas, Meeksi karjamõisas - seal olnud Kükka tuuleveski. Selle veski lähedal olnud moonakad kolme paari hobustega kündmas. Kolmanda vakamaa post tuuleveskist. Sealt läinud kaks paari hobuseid mööda kündmisega, kui aga kolmas paar hobuseid sinna jõudis, siis kukkunud hobune tagajalgu pidi mingisse auku. Hüpanud aga kohe välja. Mees hakanud vaatama ja näinud, et maa sees olnud umbes inimeselaiune auk ja augus olnud kaks tünni. Mees olnud rõõmus, et saab rikkaks ja ei tarvitse nii ränka tööd teha.
Seal kuulnud ta aga vankri kolinad ja näinud härrat teed mööda liginevat. Mees mõtelnud, et ega nüüd maksa hobuseid seisma jätta. Kui künnikorraga tagasi tulen, küll siis vaatan. Tagasi tulles aga ei leidnud ta midagi, ei auku ega härrat. Kõik oli nagu maa-alla kadunud. Kodu tulles saanud ta kuulda mõisa vahimehelt, et härra pole täna kodust kuskil käinud.

ERA II 241, 182/3 (6) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v. < Räpina khk. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < isalt, 57 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Räpina kihelkonnas Linte külas asub Maarjamägi. Seal oli olnud rootslaste matusekoht. Kui rootslased lahkusid venelaste sissetulekul, sõites mööda Maarjamäest, murdunud Rootsi kuningal vankritelg. Kuningas võtnud ühe rattakodara ja pistnud selle Maarjamäe kohale tee äärde ja ütelnud: "Kui see kepp kasvama läheb, siis saab Eesti vabaks ja iseseisvaks." Rattakodarad olnud Rootsi kuningal pärnapuust ja sellest kodarast kasvanud suur pärn. Praegugi kasvavad ta seal, olevad suur ja jäme.

ERA II 241, 183/6 (7) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v. < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < emalt, 47 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Räpinast Krõntstali metsa poole minnes umbes viis km Räpinast on pahema käe pool tee ääres suur kivi ja sinna olevat peidedud varandus.
See on tõestisündinud lugu, mille minu vanaisa ise kaasa on elanud.
Vanaisa ja üks tolleaegne urätnik (politsei) A. Alev ja D. Sakson, keda rahvas Tsääro Daaniks hüüdnud, otsustanud järele uurida öösel seda asja. Nad teinud umbes meetripikkuse puuri ja läinud siis varandust otsima. Kümme mõõgatäid kivist pahema käe pool olnud tähis ja mõõtes nägid mehed, et koht oli just kesk maanteed.
Nad hakanud kaevama. Korraga kuulnud nad vankri kolinad ja näinud, et Friitholmi mõisahärra sõitnud. Ruttu jäetud töö pooleli ja tuldud teelt ära. Olid natuke aega oodanud, nähes aga, et keegi ei tulnud, hakanud nad jälle puurima. Juba olnud puurist suurem osa maa sees, kui mehed näinud kolme naisterahvast valgeis riideis metsast tulevad, nad läinud üle kivi ja kadunud metsa. Kõik mehed olla seda näinud. Keegi ei julgenud enam puurida, nii rabavalt olid mõjunud nähtused. Seekord jäetigi puurimine järele.
Kuid mõne aja pärast tegid nad umbes kolm korda pikema puuri ja läksid jälle puurima. Olles oma tööga pea lõpul, ootades ärevuses suuri avastusi, kui korraga nähti jälle naisi metsast tulemas. Nende lumivalged riided helkinud kuu kahvatand valgusel ja süvendasid tahtmatult õudset tunnet. Ümbrus olnud kõik surmavaikne. Urätnik näinud, et teised kartma löönud, ja et säilitada julgust ja rahu, võtnud ta püssi, milles hõbekuul. Ta hüüdnud, et "Hei, pidage kinni, kui te ristiinimesed olete!" Naised aga ei seisatanud siis hoiatanud ta neid: "Kui te seisma ei jää, siis lasen!" Nad ei jäänud. Ja urätnik lasknud kohe pihta. Suits katnud valged kujud. Ja kui suits lahkunud, näinud nad, et naised läinud omas harilikus käigus ja kadund metsa. Nüüd olid kõik nii hirmul, et puurimise ja kulla, mis arvati niisama kui käes olevat, hoopis unustati. Kõigil oli vaid üks püüe pääseda siit õudsest kohast nii ruttu kui võimalik. Olid nad ju niisama kui sõjariistadeta. Isegi hõbekuul ei surmand.
Võibolla oli seal palju kulda ja on ehk praegugi veel. Kuid võimatu on seda kätte saada vaimudelt, kes seda kaitsevad.

ERA II 241, 193/4 (12) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Emiili Nukka, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Unipiha vallas Kullaga külas asub Kullaga mägi. See mägi on palju kõrgem kui Kiipsaare mägi ja kui rootslased sõdisid Kiipsaare mäel, siis venelased jällegi Kullaga mäel. Eestlased aga arvanud, et nende käest varandus ära võetakse ja eriti kulla peitnud nad ära mäe sisse. Ja sellest ajast peale hakatud seda mäge Kullaga mäeks kutsuma. Selle mäe sees olevat kaks taldriku moodi auku, kust praegugi veel kulda kaevatakse.

ERA II 241, 194/5 (13) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Emiili Nukka, 60 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002,redigeeris Mare Kalda
Unipiha vallas Aakru külas asub Rootsi keisri tamm.
Kui sõjad olid lõppenud ja Rootsi keiser koju hakanud minema, jõudnud ta ühe metsa äärde. Seal ta vanker läinud katki. Keiser võtnud ühe katkise vankri osa ning löönud maa sisse ja ütelnud: "Kui see kasvama läheb, saan mina veel kord Eestimaa peremeheks!" Ja sellest kasvaski suur tamm. Tamm kasvas sellepärast, et vanker oli olnud tammepuust.

ERA II 241, 195 (14) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v. < Nõo khk., Unipiha v., Vahemetsa t. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Maali Nukka, 83 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Unipiha vallas Liutsepa mõisas Liutsepa vaher.
Kord elanud Unipiha vallas Liutsepa mõisas läheduses üksik inimene. Kord läinud ta mõisasse ja varastanud sealt vaka rukkeid. Ise põgenenud varas õõnsa puu sisse. Sealt aga saadud ta varsti kätte ja viidud Siberisse vangi. Seal pandud ta söekaevandusisse süsi kaevama. Seal siis laulnud ta nii: "Vakk rukkid mina varasti ja oma pea sii kaoti!"

ERA II 241, 195/6 (15) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi as. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Liisa Bester, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Leevi asunduses Valli talu maa peal kasvab aia taga kähar mänd. Leevi kupja proua Liisa Bester jutustas männist loo, mis olevat tõsi: "Mänd on üle 300 aasta vana. Kui mänd oli alles paarikümne aastane, lõigatud männi latv maha. Kuhu suvel kell kaksteist männi vari langeb, seal olevat kast, mille sees kulda, hõbedat ja muid kalleid asju." Selle männi latv on praegu ka lame, just sellepärast, et tal noorena latv maha lõigati.

ERA II 241, 197 (17) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi as. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Liisa Bester, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Vastse-Kuuste riigimetsa ääres olevat maetud Rootsi kuningas ja temaga ühes palju rikkust. Leevi asunduse mehed käinud seda kord kaevamas, aga pole midagi leidnud. Kuid vanaeided usuvad, et kindlasti on seal midagi saladuslikku.

ERA II 241, 198/9 (19) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Padari k., Suuresoo t. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Mari Lambing, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Meeksi vallas, Haavametsa külas ja ka Haavametsa talu põllul olla umbes 100 aastad taga juhtunud tõestisündinud lugu.
Kord läinud karjased suure männi juures kasvavast pajupõõsast karjavitsu lõikama. Äkki kuulnud nad mingit tõrinat jalge all. Lapsed hakanud vaatama ja näinud, et mulla seest paistnud raudkasti nukk välja ning sellel olnud umbes inimese pea suurune kivi. Nad ajanud ka mulla teiste nurkade pealt ära ja leidnud, et iga nurga peal olnud üks kivi ning kaks vikatit ristimisi asetatud. Lapsed võtnud kivid ja vikatid pealt ja hakanud kasti kaant lahti kiskuma, kuid nad ei ole jõudnud. Siis läinud lapsed koju ja kutsunud ka ema vaatama. Põllule jõudes leidnud nad, et kast oli sügavamale vajunud. Hakatud kaevama, kuid mida rohkem kaevatud, seda sügavamale vajunud kast ja viimaks kadunud hoopis ära. Teisel päeval tulnud ka peremees ja sulane koju. Loost teada saanud, läinud kõik jälle uuesti kaevama, kuid suure kaevamise peale ei leidnud nad siiski midagi. Ainult need neli kivi ja kaks vikatit jäänud järele.

ERA II 241, 199/200 (20) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Mõtskontsi k., Kiidjärve t. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Juuli Muld, 63 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Koorveres Sika talu juures on kalju, kus olevat jõepõhjas rahakast. Seda olevat käidud kord otsimas. Aga pidanud olema kaasas nii must kukk, et ühtki teist värvi ei tohtinud olla.
Kord mindud vaatama, kas saaks rahakasti välja. Neil olnud must kukk ka kaasas. Kukk seisnud jõe ääres ja kast tulnud jõepõhjast välja, selle peal istunud koer, kes kohe lausunud, et see pole must, sest sellel kukel olnud natuke valgeid sulgi. Sellepeale kadunud ta jõepõhja. Sellestsaadik ei ole teda enam nähtud.

ERA II 241, 200/1 (21) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve t. < Kanepi khk., Piigaste k. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Jaan Muld, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Vanal ajal, kui Tartu veel väike oli, siis olnud Riia mägi veel ilma majadeta. Sealt läinud kord mehed läbi ja näinud, kuidas kaugel vanapaganad läinud üle tee. Mehed sammunud edasi ega pannud seda tähelegi. Jõudsid sinna, kus "juudad" olnud, ei näinud nad midagi.
Korraga hüpanud põõsast välja hobusepealuu, see olnud täis kuld- ja hõberaha. Pealuu seisnud meeste ette ning keeranud kummuli. Raha jooksnud maha. Hobusepealuu kadunud ning raha jäänud maha. Mehed korjanud rahad ja sammunud minema.

ERA II 241, 202/3 (23) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve t. < Kanepi khk., Piigaste k. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Jaan Muld, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kastre mõisa juures asub järv, mille põhi on laudadest ja põhja all rahakeller, suure rauduksega varustatud. Seal istunud kord kaks inimest ukse taga ja pidanud valvet. Kord läinud sinna sisse üks vanake. Temalt küsitud kohe, mis ta tahab. Mees vastanud: "Ma olen eksinud ega oska välja minna." Küsitud jälle, kas tal on kott kaasas. Mees vastanud, et ei ole. Kästud särk seljast võtta ja maha panna. Mees täitnud käsu. Mehe särki pandud kaks labidatäid süsi, mis hõõgunud. Siis juhitud ta välja. Jõudes välja leidnud mees särgist hõõguvate süte asemel kuld- ja hõberaha. Mees saanud väga rikkaks.

ERA II 241, 204 (26) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve k. < Võnnu khk., Kastre v., Allaku t. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Mari Rihma, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Siinpool Ahja mõisa on Mõrsjaorg, kus vanasti oli elanud üks mõrsja, keda kaks poissi omale mõrsjaks tahtnud. Teda aga polevad saanud kumbki, kuna vanapaganad ja tõmbanud ta pooleks. Sellest peale kutsutud seda orgu Mõrsjaoruks. Paljud on isegi mõrsja vaimu näinud sellel kohal.

ERA II 241, 205 (28) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve t. < Kanepi khk., Piigaste k. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Jaan Muld, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Krootuse vallas asub Janutjärv, mille olevat Rootsi hobused ja sõdurid tühjaks joonud. Kord, kui sõdurid olnud järvel joomas, oli ilmunud veepinnale üks must vaim. Ta käinud kõik sõdurid läbi ilma sõna lausumata, siis kadunud jälle ära ja järves vee asemele tekkinud veri. Sellest saanudki see nimi Janutjärv.

ERA II 241, 206 (30) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve k. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Salme Muld, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kiidjärve taga riigimetsa on Kikkasseere lomp. Sinna olevat Rootsi sõja ajal venetäis raha sisse pandud. See raha kuulunud ühele rikkale mõisnikule, kes surmatud sõdurite poolt.

ERA II 241, 206 (31) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve k. < Võnnu khk., Kastre v., Allaku t. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Mari Rihma, 72 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Võnnu külas Ääro talu juures on allikas, kus on sees hõbedane härjaike. Seda olevat kord otsimas käidud, kuid teel tulnud vastu tondid ja ajanud mehed minema. See olevat veel praegugi seal allikas.

ERA II 241, 17/9 (1) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Palu t. < Võnnu khk., Kurista k. - Juta Lond, Lootvina algkooli õpilane < Liisa Pärsim, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Neli poissi käinuvad pea koolis. Tartus Maarja kirikus. Ühel vabaajal lännuvad Toomemäele jalutama. Leidnuvad ühe augu mäe külje seest. Akanuvad seda auku vaatama ja uurima, kui sügavale see peaks minema. Üks Tähtvere poiss, Kusta Kikas ja teised kaks poissi olnuvad pärit Alatskivilt. Tähtvere poiss jäänud augu veerele vahtima, aga teised läinuvad sisse. Saanuvad kolm meetrit edasi minna, siis tulnud väike avaus. Veel edasi minna tulnud suur ja lai ruum. Üksteise käest olnud kinni ja üks läinu müüripoolt äärest. Pime olnud seest. Tiku valgusel läinuvad edasi. Nüüd, kui edasi läinuvad, tulnud nagu risttee vastu. Nemad keeranuvad paremat kätt. Lännuvad ja tõmbanuvad tikku, kuni viimaks saanuvad tikud otsa. Olnud veel viimane tikk, see ei näidanud mujale kui päka pääle. Saanuvad sääasse ruumi, kus olnud esti vähe kaste, perast tekkinud kaste ikka juurde. Nemad tahtnuvad kaste üles tõsta ja välja tüüa. Üks poiss tahtnud jalaga üles tõsta, aga ei jõudnud. Siis proovinud Kusta, tal olnud päkk aige ja ei saanud. Kolmas poiss vandunud ja ütelnud: lähme ära. Tagasi tulnuvad jälle käest kinni ja üks müüri äärpidi. Igaüks vaadanud taha, aga ükski ei rääkinud. Igaüks, kes taha vaadanud, näinud kõikisuguseid koleda loomi. Suured silmad nagu rusikad. Ettepoole ja kõrvale ei tulnud. Ütlenuvad, et kui ees säärane pilt oleks, ei läheks sammugi edasi. Tahtnuvad august kõik ühe korraga välja minna. Viimati tulnuvad üks teise taga. Tähtvere poiss, kes oli augu veere peal, läinud juba abi otsima, aga ei saanud. Mehed tulnuvad viimaks isegi välja. Tähtvere poissi nad enam ei tundnudki. Silmad olevat tuhmiks jäänud. Inimesed olnud puha mustad ja väiksed, kes liikusid. Pääkoolist tahtud veel neid välja visata, et seal käinvad, aga viimaks ikka jäetud.
Pärast kui poisid loosi länuvad. Tahtnuvad auku vaatama minna. Kividega olevad kinni müüritud tänasenigi päevanigi.

ERA II 241, 22 (4) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Palu t. < Võnnu khk., Kurista k. - Juta Lond, s. 1925, Lootvina algkooli õpilane < Liisa Pärsim, 65 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kantsi kõrts Kastre mõisas. Keldris olnud raha. Mees läinud ja päike parajasti tõusnud. Jõudnud keldri ukse juurde. Naisterahvas kudanud sukka keldris ja must koer kõrval. Mees küsinud naise käest piibu peale tuld. Naine visanud kolm korda labidagi tuliseid süsi mehe palitusiilule. Kui mees välja tuli, ütlenud naine tagantjärele: Jäta uks lahti. Mehel läinud see meelest ja lükas kinni. Naine ütlenud siis pärast: Nii pimedast jääd sina, nagu minu jätsid. Mees raputanud söed maha, aga üks jäänud ikka külge. See muutunud rahaks ja mees võtnud teisedki maast. Pärast jäänud mees siiski pimedaks.

ERA II 241, 24/5 (8) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Sotsu t. < Rõngu khk., Kirepi k. - Juta Lond, Lootvina algkooli õpilane < Reet Korp, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Olnud kord rikas talu. Vanaema olnud ainult kodus, teise olnu töö juures. Kaks varast tulnuvad ja viinuvad raha ja vekslid ära. Vargad läinud läbi vilju. Raha ja vekslid viinuvad Palupera metsa, kuuse alla. Pere tulnud koju, leidnuvad, et vargad on käinud. Taluperemehe poja läinuvad nõia juurde. Nõid käsknud surnuaiast surnu pea, käed ja sääreluu koju tuua, et siis saab raha kätte. Aga ei saanud. Sinna tallu ei tahtnud ükski teene olla.

ERA II 241, 43/4 (2) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Koiola v. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Anna Lodjak, 45 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Põlva kihelkonnas Võrumaal, Varbuse mõisa lähedal asuvat "merehoone" või teesiti nimetatud "sõjatare". Mäe sees olevat koobas ja koopa kõrval jooksvat allikas. Seal olevat Põhjasõja aegu Rootsi vägede peljupaik. Koobas olevat suur ning avar. Mäe otsa olevat Rootsi kuningas Karl XII pistnud kepi ja ütelnud: "Kui see kepp kasvama läheb, siis pean ma kord jälle selle maa tagasi saama, ja kui kasvama ei lähe, siis ei pea ma mitte seda maad tagasi võitma." Kepp olevat läinud kasvama. Koopa seintele olevat kirjutatud mingi keeli, millest vanarahvas polnud aru saanud.

ERA II 241, 46 (5) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Mooste v., Kärstna t. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Miili Lodjak, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Ahja asundusse, kus asub praegu Ahja algkool, puie alla parki järve kaldale olevat peidetud kulda ja muid varandusi mõisnikude lahkumisel, põhjapoolses härbari otsas olevad peidetud rahakast.

ERA II 241, 46/7 (6) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Mooste v., Kärstna t. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Miili Lodjak, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Kus nüüd Valgesoo küla asub, ei olnud vanasti ühtki talu ega maja. Siis seisis see maa niiduna, kus külamehed käisid hobustega õitsil. Ümber niidu oli suur ja peaaegu läbipääsematu laas või mets, mis kubises huntidest, karudest ja muudest metsloomadest. Õitsil olles oli külal valitud üks vanem mees, kes juhatas kaitset huntide ja muude metsloomade vastu. Harilikult olid olnud õitsil poisikesed ja tüdrukud. Vanasti oli olnud kiskjate metsloomade vastu kaitseks tulitukid.

ERA II 241, 49/50 (9) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Mooste v., Kärstna t. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Miili Lodjak, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Minu kodukohast paarkümmend sammu ida poole asub mets, kus ennemalt on asunud mingi küla või asula. Veel praegu on seal metsa sees kivi ahevarred ning kivihunnikud. Metsa nimi on "Vahemets". Mul vanaema teab seletada, et kui tal ema elanud, siis see seletanud, et tema noorpõlves olnud seal vanad lossivajunud hurtsikud mõnede üksikute inimestega.

ERA II 241, 50/1 (10) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Mooste v., Kärstna t. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Miili Lodjak, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Ahja vallas Valgesoo külas Tartumaal Mäe talule kuuluvas metsas on olnud Põhjasõda tapelnud. Seal on praegu matmiskohtade asemed. Seal on kasvanud hiigelmännid, mida tunnistavad kännud. Sealt on leitud rinnasõlg, mida kandsid vanad eestlased rinnas. Leid on samas talus. Siis on veel leitud pealuu. See on ütlemata tugev. See on Valgesoo koolimajas.

ERA II 241, 52 (12) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Kõrgemäe t. < Põlva khk., Mooste v., Kärstna t. - Kalju Lodjak, Ahja algkooli õpilane < Miili Lodjak, 62 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Tartumaal Kadaja külas Mooste metsas Aarniku vahtkonnas olevat niisugune kivi, kuhu olevat saksakeeli kirjutatud ning aastaarv olevat kivil. Ühele mehele olevat unes näidatud, et kui sa selle kivi maa seest välja kaevad, siis leiad sa selle kivi alt midagi. Kuid mees ei julge, sest ta ei tea, mis temaga saab.

ERA II 241, 65/9 (4) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Soopära t. - Linda Mootse, Ahja algkooli õpilane < Daniel Mootse, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Koristaja feltmarsal.
See oli jälle üks neist paljudest pühapäevadest, mil olin tülis vennaga. Mina kui noorem pidin kaotama selles sõnavahetuses. Jooksin uksest välja, omal nutt kurgus. Silmad valgusid iseenesest täis pisaraid. Uksel juhtusin vastamisi emaga. Pöördusin kähku kõrvale, et ema ei näeks mu pisaraid ja laususin tasa, vihast ja ärritusest väriseval häälel: "Ma täna enne õhtut koju ei tule, lähen Leenu poole!" Nii ma siis jooksingi minema kodust.
Kunniorust läbi, Kerge mäest üles ja juba ma olingi oma teekonna lõppsihis. Minu ees, mäeveerul, asus Kerge talu, kus elas minu hea sõber Leenu, Kergetalu vanaperenaine. Uks oli avatud nagu harilikult, kui Leenu oli kodus. Minu järelvaatamisel aga selgus, et Leenut polnud köögis ega toas, isegi mitte lähemas ümbruses.
Läksin aeda, arvates, et ehk kitkub Leenu sääl porgandipeenraid. Leidsin säält eest aga hoopis võõra mehe. Teretasin muidugi ja küsisin Leenu järele.
Vanamees oli üpris jutukas ja varsti teadsin, et Leenu oli sõitnud ära paariks päevaks ja et vanamees Leenu vend, kustki säält Koristaja või Kõõvomõisa kandist. Peagi olime tuttavad ja meie jutt sobis suurepäraselt.
Sääl siis to vanamees, Kristjan oli vist ta nimi, jutustas mulle selle loo, mis asub siin alljärgnevaid ridadel.
"Mina olõ peri säält Kõõvomõisast, kost tulõb nüürõige tii Koristaja mõisani. Tollõ tii nööräs omal ajol suur väkev miis Kindral feltmarsal. Tu oll Vene aigu, nii umbõs sis, kui valitsejaks oll Katrina II. Tu oll toonu endäle Prantsusmaalt sõjaväe juhte. Nii tuudu kah Koristaja mõisa feltmarsal Venemaale ja säält edesi Eestimaalõ, kohe jäänüki elämä.
Edimält käänü iks sõjan kah ja saanu mitu kõ[r]da haavata. Ütskõrd ollu joba lõpp ligidäl, nii, et anna kasvai minnä säälsaman lahinguplatsil. Viimätsel silmäpilgul saanu aga Jürka, kannupoiss, appi ja veenü lahinguplatsilt ärä.
Peräst sõja lõppu sis jäänüki Koristaja mõisalõ elämä. Ollu äkilise loomuga ja mõistnu kõiki tüüsid esi tetä. Kui tälle Võnnu keriku vanalõ surnuaialõ kivist havvakambrõt ehitedü, sis ta esi pikäsilmäga mõisast vahtnu. Nännü, et üts miis löönu kivi veetse viltu müüri sisse. Lännü sis jalamait sinnä, võtnu vasara tüülise käest ja löönu mehele pähä ja miis ollugi valmis.
Esi ta pesnü küll inemisi, aga toda ta ei ollu tahtnu, kui tõõsõ mõisniku orje pesnü. Endä mõisan ollu täl pesmise post ülvan ja tihti pesnü ta sääl omma poigagi. Aga kui Ahjal järve kaavetu ja orja nii kõvastõ sunjide kepi all rüüknüva, et Koristajalõ kuulda ollu, sis tullu feltmarsal esi Ahjalõ ja kiilnü pesmise ära, tahtnu viil päälegi härräle endal vitsu anda.
Ütskõrd tahtnu feltmarsal endä kannupoissi, Jurkat, kah pessä. Tu ollu aga tragi poiss ja ütelnü vanalõ kindral feltmarsalile, et oi olõs mina tiidnü, et ma kindralihärrä käest niisärtse nahatäie saa, no mina olõs jätnü sino küll sinnapaika kuulma, kui sa lahinguplatsil haavatu ollid. Kindralihärrä visanu piitsa sis nukka ja kärätänu: "No mis sa toda ennembä es ütle!" ja lännü ära. Jürka aga jäänüki karistusõst ilma.
Endä orje vatu ollu ta aga peris hää miis. Nüüt oma ta joba ammugi surnu. Timä kadonukõsõ viemätseks tüüks ollu Luutsna suust tii läbi tegemine keriku mano. Tuu tüü jäi aga poolõlõ, enne kuuli tõne ära. Nüütki olõvat aga viil ilmatu jämme ja suurõ palgi suu seen.
Nii nigu feltmarsal surnu, nii kõnõlõsõva inemise, lännu poig ja ragonu oma käega pesmise tulba maha.
Viil ollu üts paarkümmend aastat tagasi feltmarssali havva torn valla ja inemise käänüva seen kaeman. Nüüt om aga torn ära kinni müüritü ja noorõ puu ja lilli kasusõva sääl otsan."
Päike loojus. Kristjan vaikis. Udu rullus halli vaibana puude ja põõsaste ümber. Lippasin kodu poole, silmade ees hämarikus virvendamas Kristjani jutustus.

ERA II 241, 69/71 (5) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Soopära t. - Linda Mootse, Ahja algkooli õpilane < Daniel Mootse, 76 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Soode, rabade ja heinamaade vahel asub Ütskomägi. Oma nime sai to mägi üksikust talust, mis asus mäel. Ümbruses polnud peale selle talu ühtegi teist. Ainult umbes kolme kilomeetri kaugusel asus teine samasugune suur talu, Kapsimäki pääl.
Nendel taludel olnud nii suured raudväravad, et kui ühes talus väravaid kinni pandud, siis kõlin olla kuulda teise talusse. Olid mõlemad väga rikkad mehed. Tulnud sõda. Talud riisutud ära ja põletatud maatasa. Taluperemees jäänud Ütskomäel elama, Kapsimäki pääl aga saanud kõik surma. Ütskomäe peremees pannud kuus paari härgi talu raudväravale ette ja vedanud väravad alla jõkke. Veel praegugi on jões suur kärestik. Kui kalamees oma võrgu sinna heidab, siis see sinna jääbki. See olevat raudvärav, mis sääl jõe põhjas lamab ja võrke nagu neelab.
Ööl, pärast Ütskomäe peremehe surma näinud Muutse Peeter unes, et teda hüüti: "Ärka ometi!" Peeter ärganud, kuid uinunud uuesti. Nüüd näinud Peeter Ütskomäe all jõe ääres kuut härga. Kolm olnud punased, kolm valget. Ja keegi nagu karjunut: "Ärge jätke seda sinna, oo, ärge jätke kuratidele. Miks sa ometi ootad? Too kuld ära." Peeter ärganud üles, uuesti uinudes aga näinud samasugust und ja kuulnud sama häält karjuvat samu sõnu. Niisugust und näinud Peeter mitu korda. Viimaks jäetud teda aga rahule. Küllap to hüüdja nägi ära, et Peetrist kulla järele minejat ei saa.
Hommikul vaadatud koht järele, kus petlikud härjakujud seisid Peetri unenäos. Jõekaldal leitud kuus lohukest, vististi härgade magamisasemed.
Rahvas rääkis, et küllap sääl ikka peitub üks hulk kulda ja teine samapalju hõbetat, sest eks olnud Ütskomäe peremees rikas mees ja eks ta enne surma selle kulla ikka maha mattis. See oletus, et pool on hõbedat tulnud sellest, et kolm härga valged olid. Arvati, et punased härjad tähendasid kulda ja valged hõbedat.
Imelik on aga see, et keegi ei julge hakata sealt kulda otsima, sest arvatakse, et selle kullaga on seotud pahad vaimud ja õnnetused.

ERA II 241, 79 (3) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja as., Miku t. - Karin Appelgren, Ahja algkooli õpilane < vanaisalt, 77 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Elas üts perekõnd, kel olle ütsainus tütar Erna. Kõrd lännuva Erna tüdrukuga kuremarjule. Tu marjamõts olle väega kaugel. Erna läts iks iin ja tütrek takan. Nigu Erna jõudnu sohu, juhtunu õkva üte suure kuuse juurde, kos olle üts suur auk. Sinna jõude tütrek kah ja nakasiva sinna auku vahtma ja uur - mis sääl om. Perast iks läts Erna kodo ja kõnel Ennile, nende sulasele ja isale. Isa oll ütelnu, et sääl elanu üte hirmsa inemise ja no omava sinna enda kraami käknu. Isa kutse Enni ja lätsime sinna kaema.
Küll olle sääl viil pallu kulda ja sõjavärki.

ERA II 241, 87 (6) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Jaani t. - Erna Saliste, Ahja algkooli õpilane < isa Jaan Saliste, 42 a., ema Anna Saliste, 42 a., vanaema Liis Saliste, 72 a., vanaisa Karl Kristjan Saliste, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Rahapott kivi all.
Ükskord käis üks karjus oma karjaga Kunnioru lähedal karjas. Oma karja valvates luusis ta ka ümber puie ja põõsaste, ajades jäneseid taga. Kord jõudis ta ühe kivi juurde, kust oli leidnud ühe rahapaja. Poiss võtnut paar pihutäit ja läinud isale ütlema, tulnud tagasi, ei rahapada kuskil.

ERA II 241, 90 (10) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Jaani t. - Erna Saliste, Ahja algkooli õpilane < isa Jaan Saliste, 42 a., ema Anna Saliste, 42 a., vanaema Liis Saliste, 72 a., vanaisa Karl Kristjan Saliste, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Vanasti peideti kulda maa alla, peitjad olid suured nõiad. Kord läksid mees ja naine kiriku, nad nägid ühel mäekallakul väga palju säravat kulda. Mees läks koju ja tõi säält kirve, kangi ja labida. Raiusid endale hulga kulda ja said väga rikkaks. Seda said nõiad kuulda ja said väga kurjaks ja kadedaks. Suure vihaga nõidusid nad kulla kõik mullaks. Aga päält selle nimetas rahvas seda Kullamäeks.

ERA II 241, 92 (13) < Võnnu khk., Ahja v., Kärsa k., Jaani t. - Erna Saliste, Ahja algkooli õpilane < isa Jaan Saliste, 42 a., ema Anna Saliste, 42 a., vanaema Liis Saliste, 72 a., vanaisa Karl Kristjan Saliste, ? a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kord on ollud suur mets. Sinna on asunud mõisa ajal üks perekond elama, ja nad elanud sääl juba tüki aega. Viimaks hakanud ka teisi sinna koguma ja tekkinud väike küla nimega Metsaküla, keset suurt ja kohutavat metsa. Aga et ta asetses Ahja vallas, hakati seda küla kutsuma Ahja-Metsküla.

ERA II 241, 112/3 (4) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - Kalju Aarik, Ahja algkooli õpilane < Kusta Aarik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Praeguse Raigla mõisa väljade sees Rasina vallas asub mägi nimega "Varamägi". See nimi on tulnud sellest, et sääl mäe sees on tündritäis kulda.
Kord elanud sääl mõisas üks moonamees nimega Lamba Jakob. Jakob olnud siis veel poissmees ja pidanud endal veel pruuti. Ühel öösel öeldud talle unes, et sääl mäe sees ühe kivi kõrval on tündritäis kulda. Kutsu oma pruut ka ühes ja minge tooge ära! Jakob ärganud üles. Läinud välja ja kõndinud tükk aega ümber maja. Ise mõtelnud, et ega seda varandust niigunii kätte ei saa. Ja egas tüdruku ka ei lasta ühes tulla. Läinud tuppa tagasi ja heitnud uuesti maga[ma]. Üteldud veel teine ja kolmaski kord, kuid ikkagi ei läinud.
Hommiku, kui üles tõusis, läks kohe vaatama. Säälkohal, kuhu öösi juhatati, oli maa sees tündri ase ja sääl asemel kaks kümnelist kuldrubla. Ühe võtnud endale ja teise andnud pruudile.

ERA II 241, 113 (5) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - Kalju Aarik < Kusta Aarik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kord, kui teomehed Raigla mõisas kündnud, tulnud ühe mehe vao põhjast täitsa sile kivi nähtavale. Kubjas silmanud seda ja käskinud meestel edasi künda. Kummardanud ise maha ja hakanud midagi kaevama. Viimaks võtnud kuue seljast ja pandnud midagi sinna sisse. Kui mehed uute vagudega sinna kohta jõudnuvad, olnud kivi kupjal päält ära kangutatud. Kivi all aga olnud väikestest kivikestest kuuekandiline tops tehtud. "Siin oli natukene kullapuru", lausunud kupjas, kuid see oli vale, sest kupjas hakanud pärast jõukal elama.

ERA II 241, 115/6 (7) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - Kalju Aarik, Ahja algkooli õpilane < Kusta Aarik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Rasina vallas kasvanud umbes mõnikümmend aastat tagasi üks hiigla jäme puu. See puu olnud nii jäme, et kaks meest parajasti ümber ulatasid võtma. Puu ise olevad väga imelikul kombel kasvama pandud ühe Rootsi ja Vene sõja ajal Gustav Aadolfi poolt. Kord kui rootslased laagris olnud, tahtnud venelased öösel neile kallale tungida. Rootslased saanud aga venelaste kavatsustest kuulda ja teadsid valvel olla. Niipea, kui venelased ligi jõudnud, tormanud rootslased ootamatu[l]t neile vastu. Üks sõjameestest tormanud venelaste päälikule vastu. See sõitnud ratsa. Hobune kohkunud pääle tormavast mehest hirmsasti ära. Ajanud tagumistele jalgadele püsti ja kukutanud pääliku sadulast maha, kes säälsamas surma saanud. Seda näinud venelased. Sattunud suurte segaduste ja põgenenuvad. Nii saanud rootslased võidu. Pääle seda lahingut pandnu Aadolv ühe tammepuust vankritiisli maa sisse püsti. Ise ütelnud: "Peaks see tiisel kasvama minema, jääb ka minu võim püsima." Tiisel läinud imekombel kasvama ja sirgunud jämedaks puuks.

ERA II 241, 116/7 (8) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Põlva khk., Koiola v., Himmaste k. - Kalju Aarik, Ahja algkooli õpilane < Kusta Aarik, 50 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Ahja mõisast lääne poole tulles on piklik seljandik, mis kulgeb kirdest edelasse. Mäe lääneküljel asub kaunis sügav auk ja mäe jalalt algab kohe soo. Seda mäge kutsutakse "Kullamäeks", auku "Kullaauguks". Need nimed on tulnud sellest. Kord üteldud kolmele vennale unes, et sääl mäe sees on laeva purjetäis kulda. Läinuvad siis ühel neljapäeva öösel kaevama. Kaevanud ja kaevanud. Auk olnud juba üle meeste päie sügav. Korraga kuuldunud kõlinad, mulla seest tulnud nähtavale hulk kullatükke. Kuid samas kuuldunud ka vankrivurinat. Mehed hüpanud august välja ja vaadanud tee poole. Mõisa poolt kihutanud suur must tõld, kuus hobust ees. Mehed pistnud alla soo pääle jooksma, sest nad arvanud sõitja paruni olevat. Kui enam vankrit näha ei olnud, tulnud mehed peidust välja. Kõik rühkinud ruttu auku tagasi, et nüüd kulda kotti panema hakata, kuid kullast ei olnud enam jälgegi järgi jäänud.

ERA II 241, 118/9 (10) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Kanepi khk., Piigaste k. - Kalju Aarik, Ahja algkooli õpilane < Liide Aarik, 53 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Ahja mõisast lõuna poole umbes poole kilomeetri kaugusel asub mets. Seda metsa kutsutakse "Soevarikuks". Mets on saanud nime sellest. Kord sõja ajal olnud sääl metsa ääres hirmus taplus. Palju inimesi ja hobuseid saanud sääl surma. Öösi käinud soed sääl neid laipu rebimas ja ise ulunud koledasti.

ERA II 241, 123 (15) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Kanepi khk., Piigaste k. - Kalju Aarik, Ahja algkooli õpilane < Liide Aarik, 53 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002
Tartu-Petseri maantee ääres Rookese ja Kopliaia küla vahel kasvab suur jalakas. Selle puu olevad Rootsi kuningas sinna istutanud.

ERA II 241, 131/2 (1) < Võnnu khk., Mäksa v., Mäletjärve k., Musta t. < Räpina khk., Meeksi v., Aravu k. - Evald Johannes Härmson, Sarakuste algkooli õpilane < Eduard Härmson, 69 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Kodukoha uurimusi.
Meie suur org, mis algab Unikülast järsu pervega ja suubub Luutsnasse, mis algab Lääniste lähedalt ja suubub Kaagvere lähedale. On väga järskude pervedega, milles peitub suuri vanaaja elamuid.
Ühel suvel kaevasime karjapoisiga oru perve sisse üht koobast või väikest ahju. Kui olime umbes 0,25 m2 kaevanud, tuli mulla[st] ühes üks väike kõvast raudkivis[t] pajake, mille joonist näeme joonisel nr. 1 vähendatul kujul. Varsti tema järgi tuli maa seest välja üks samast ainest autoratta moodi või pajakaane moodi kivist ese, mille joonist näeme joon. nr. 2.
(joonised lk. 132)

ERA II 241, 141 (2) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001
Soe talu põllul on üks kask, kust on kaevatud 10 tuhat kulda. Ükskord oli kaevanud üks võõras mees sealt niikaua, kuni tulnud vastu suur kivi ja kivi all oli olnud üks savipott ning poti sees olnud söed ja süte sees kuld.

ERA II 241, 141/2 (3) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kord oli üks tüdruk näinud unes, et teda oli raputatud varbast ja üteldud, et järgmisel päeval mingu ta Singa metsa, sinna kraavi suudmesse, kust ta kord varemini liiva võtnud. Te kaevake niikaua, kuni tuleb vastu üks härjapää ning selle pää seest leiab ta kulda, aga seda ei tohtivat kellegile ütelda. Tüdruk üles ärgates läinud ja kaevanud ning saanud hulga kulda. See tüdruk on surnud.

ERA II 241, 142 (4) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Tondisoos on üks suur kivi, kust on kaevatud ja otsitud kulda ning arvatakse, et siia pidavad olema sõja ajal peidetud raha ja kulda. Kuid selle kivi alt ei ole jõutud veel midagi välja kaevata, sest see kivi on liiga suur ja on riigi metsas ning riik ei luba kivi purustada. See kivi on veel praegugi alale.

ERA II 241, 143 (6) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vaste-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Roosa talu (Leevil) põllul kasvab üks suur mänd, mille alt on leitud Rootsi-aegne Karl XII raha. See oli 1938. a., kui oli üks koolipoiss Edgart Pille leidnud selle männi juurte alt Rootsi-aegse Karl XII raha.

ERA II 241, 143/4 (7) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vaste-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Võidu talu põllu ääres on üks küngas nimega Tõrvaahju mägi. Selle mäe sees on väga palju kive ja isegi võib seal kulda olla. Arvatakse, et sinna on ka sõjas langenud surnukehi maetud, sellepärast ei lubata metsavalitsuse poolt seda kohta kaevata ega midagi muud teha.

ERA II 241, 146 (12) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vaste-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Valgemetsas jões on visatud Rootsi ajal üks raud kast raha täis jõkke, mida pole keegi jaksanud välja tuua. Igal suvel kell 12 päeval on see kast jõe põhjas liiva sees näha. Iga päev päikese paistelise ilmaga.

ERA II 241, 146/7 (13) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Vastse-Kuuste al., Vahtriku t. < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Palu t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Johan Tõlgu, 70 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
1910. aastal käinud ringi üks munaostja, kes käinud otse üle põldude, soode, jõgede, järvede ja läbi metsade. Maanteed mööda ei olevat julgenud ta minna, sest ta kartnud, et tema riisutakse rahast puhtaks. Ta surnud samal aastal ja raha peitnud Vastse-Kuustesse Tondi sohu ühe suure männi alla.

ERA II 241, 150 (18) < Võnnu khk., Ahja v., Valgesoo k., Järvemäe t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Samuel Kollsaar, 55 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Saesaare kuld.
Põhjasõja ajal olevat Rootsi väed põgenenud kullakastidega läbi Valgesoo küla. Jõudes Saesaare kohale jõe äärde olnud tee allamäge väga äkiline, mispärast esimene hobune murdnud jalaluu. Et tee olnud kitsas ja tagumised hobused pole mööda pääsenud, siis jooksnud need esimesele otse selga ja läinud uperpalli allamäge. Pääle selle olevat veel purunenud hulka vankreid. Et kulda edasi toimetada oli raske, siis kaevatud auk ja maetud kuld maha.

ERA II 241, 161 (32) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Voore k., Mäemõisa t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Samuel Mark, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Mõrsjaoja, mis algab Ussisoo äärest, on praegugi olemas. Oja saamisloost kuuleme järgmist. Kord olnud mõrsja, kes meeldinud kahele poisile. Tal olnud raske otsustada, kumba valida. Siis lasknud mõrsja end hobusel vedada, et näha, kummale poole hobune paremini veab, sellele siis saab mõrsja. Vedamisest tekkinud vagu, kust hakanud jooksma vesi ja jookseb praegugi Mõrsjaoja nime all.

ERA II 241, 162 (35) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Voore k., Mäemõisa t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Samuel Mark, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, kollatsioneeris Mare Kalda
Mõisa teomehed kaevanud kord tõrvaahju juures, praeguse Vastse-Kuuste as. selleaegsel mõisamaal. Kaevamise juures tulnud välja inimluid, sõrmuseid, sõlgi jne. mis anti mõisaomanik Ekart Gossartile.

ERA II 241, 166 (42) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Soe t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Jaan Savas, 44 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Vastse-Kuuste vallas, Leevi külas, Soe talu maid läbistava raudtee ääres on rahahaud. Seal on olnud üks maja, sest mundament on veel hästi näha. Üks võõras mees kaevanud küll seal, aga pole midagi leidnud. Sest sinna on veetud väga palju kive.

ERA II 241, 167 (45) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k., Soe t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Jaan Savas, 44 a. (1939) Sisestas ja redigeeris Mare Kalda 2005
Tartu-Võru maanteed, Alamusti kõrtsi juurest Ehamaru poole sõita on tee ääres suur kivi. Ta on umbes neli jalga lai ja seitse pikk. Seal söönud Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII hommiku koidu ajal pruukosti.

ERA II 188, 178/9 (19) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Ühes peres surnd peremees ära ja hulk raha jäänd järele. Surm oli nii järsk, et ei saand enni ütelda, kus raha seisab. Naine ja tütar otsind küll kõik kohad läbi, aga ei leia kuskilt.
Üks laubaõhtu poeg tulnd põllalt kündmast ja läind kööki pastleid jalast võtma. Köök olnd tühi, sest ema ja õde olid juba sauna läind. Ta läind siis kambri süia otsima ja leidnd, et isa istub laua ääres, just kõik isa riided selgas nagu ta ikka iga pääv keind. Isa ütelnd selge sõnaga: "Te otsite raha, aga see seisab aitas kolme tünni taga nurkas." Siis kadund korraga poja silmi eest ära, muudku tuule vihin läind kõrvust mööda. Ta rääkind seda lugu ka emale ja õele, kui need saunast tuppa tulnd. Teise humiku läind aita vaatama ja seal olndki kolme viljaasta taga nurkas, üks lauatükk ja natuke mulda peal ka - karp rahaga. See lugu juhtus siinsamas külas, tütar ise rääkis seda mulle.

ERA II 188, 179/80 (20) < Ridala khk., Võnnu v., Võnnu k., Paemurru t. < Noarootsi khk., Sutlepa v. - Enda Ennist < Maria Trui, s. 1877 (1938) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, kontrollis Kadi Sarv, parandas Maarja Oras
Üks teine lugu juhtus just selle pere naabris. Seal suri ka peremees ära ja tõi surnd pärast kakssada tuhat raha laua peale. Nad isi just olid näind, kui peremees tõi ja raha oli ka õige praegusajal maksev. Ta käskind veel selle raha eest osta kolm head lehma. Aga nad ei ole neid lehmi ostnd. Ütelnd veel, et kui te uusi lehmi ei osta, siis on ka praegused minu ja nende kolm lehma surndki ühe talvega ära.