Võnnu pärimus

Kombed ja tavad

E 17214 (1) < Võnnu khk. - Peeter Rootslane < J. Heido (1895) Sisestas Kairika Kärsna 2003, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Jumalateotaja surm
Ükskord läinud üks mees ühte kirikutorni. Kange tuul aga kiskus mehe enesega ühes läbi lahtise luugi alla ja et just luugi all üks väga suur kask kasvas, siis jäi see mees sinna kase otsa kinni ja pääsis nõnda surma käest.
Mõni aig perast seda olli see mees kõrtsis ja kuulis, kuda kaks meest tõinetõisega tema imeliku pääsemise üle rääkisivad. Kohe kargas ta nende juure ja ütles, et mitte jumal es hoia mind, vaid ma ise, ja sellepääle vandus ta neid rääkijad kõige jumalaga ära. Ta võttis nüüd veel ühe kortna viina ja heitis siis pingi pääle puhkama. Kui ta parajide magama olli jäänud, siis kukkus ta pengi päält maha ja murdis oma kaelaluu katki ja suri nõnda ära.

E 17237 < Võnnu khk. - Peeter Rootslane (1895) Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kõiva 2003
Kaljalaul
Meie kali hapnema,
külanaised taplema,
mehed mütsita mürama,
naised tanuta trallama.
Kes maits maha sadas,
kes joose, joobnus jääse.
Kõike tehku meie kali,
mis siin ilmas võimalik,
pulmalisil kasulik
(pidulisil kasulik).

E 22794 (21) < Võnnu khk. < Varssavi - Jaan Rootslane (1896) Sisestas Pille Parder 2003 Kontrollis, redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui leivad ahjust välja saava võetus, siis peab väljavõtja puud ahju viskama, sest siis ei tundvat tema pean surma, nälga. Ei teevat ta seda, siis pidavat peran surma, nälga kannatama.

ERA II 35, 279 (23) < Võnnu khk., Rasina v., Üleküla k., Matsi t. - Richard Viidebaum < Liis Mäll (s. Hallisk), 70 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Ema lugend alati, kui saunas poegi vihelnud:
tsopo tsopo pojakene
Kiltres, kubijas
Üle valla valitsejas
Suure toki tõstijas!

ERA II 35, 382 (37) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Ahja v., Mõtsküla k. - Richard Viidebaum < Miina Pärn, 60 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Vanasti sannan loetu: Aituma viitoojale! Aituma vihahaudjale! Aituma puutoojalle! Aituma obesele ja härjale! Aituma! Aituma! Aituma nuka nurgitsejale, keressekivi kergitajale! Aituma! Aituma!
Sinu käed kergest, Sinu silmad selgest! (Nii öeldud sellele, kes selga pesnud.)

ERA II 35, 395 (2) < Võnnu khk., Ahja v., Ahja vaestemaja < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Kiidjärve k. - Richard Viidebaum < Miina Liping, 72 a. (1931) Sisestas USN, kollatsioneeris Mare Kalda
Kui last esimest kõrda sannan vihuti, loeti: külalatse ikva, me lats terves!

ERA II 55, 386/7 (6) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas Pille Sääsk 2001, kollatsioneeris Mare Kalda
Reede käidi kosjas, laupäe mindi kiriku. Teine mees võeti kaasa, see oli kosjamees. Pärast oli pulmas auväärt mees, sajavana.
Tehti asja, küsiti midagi osta. Toodi mõni teine ette. Üks saandki valsi naese. Omiku pruut võttis omalt poolt mehe, läksid kiriku. Õhtu oli söömaaeg.
Õhtuti käisid pruuti aitamas. Külapoisid käisid kosjaskäijatele tükka tegemas, leikasid kas obuse saba ää või võeti vankril ratta alt ää.

ERA II 55, 434 (86) < Ridala khk., Võnnu v., Üsse k., Nurga t. - Rudolf Põldmäe < Peeter Ansi, 91 a. (1932) Sisestas USN, kollatsioneeris Luule Krikmann, parandas Maarja Oras
Kui sabagatäht oli, see tähändas suurt sõda.

ERA II 241, 197 (18) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Leevi k. < Kanepi khk., Kooraste v. - Marta Täte, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Sale Ader, 15 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Põlvapalust surnuga läbi minnes peatatakse hobused kinni, lõigatakse puu peale rist ja sõidetakse edasi. Rist lõigatakse sellepärast puu peale, et surnu vaim ei hakkaks koju käima.

ERA II 241, 24 (7) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Sotsu t. < Rõngu khk., Kirepi k. - Juta Lond, Lootvina algkooli õpilane < Reet Korp, 80 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Pohja kiriku juurde tulnud matused. Surnu olevat olnud naisterahvas, rahvas läinud eesti kabeli juurde. Tõld tulnud, kaks musta hobust ees. Tõld sõitnud auast mööda ja kadunud ära. Tõllas olnud vana juudas. Pärast toodud veel surnu.

ERA II 241, 121/2 (13) < Võnnu khk., Ahja v., Kopliaia k., Paatsi t. < Kanepi khk., Piigaste k. - Kalju Aarik, Ahja algkooli õpilane < Liide Aarik, 53 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2002, redigeeris Mare Kalda
Võru postmaande ääres umbes "Sulbi" veski kohal asub läte. Lätet kutsutakse Mõrsjalätteks. Nime saanud läte järgmiselt.
Kord vanasti kevadisel ajal, kui teed väga halvad olid, juhtunud sääl kohal kaks pulmarongi vastamisi. Kumbki ei tahtnud kummale teed anda. Teised käskinud esimestel kõrvale minna, kuna esimesed ajanud teisi teelt eest ära minna. Viimaks läks tüli lahti. Pulmalised tõmmanud mõõgad välja ja läinud tapluseks. Tapluses saanud mõlemad peigmehed surma. Mõrsjad nutnud nii palju, et pisaratest saanud allikas. Sellel allikal olevad vee tervist andev mõju olnud. Need, kellel silmad vigased olnud, saanud sääl pestes terveks.

ERA II 241, 164 (39) < Võnnu khk., Vastse-Kuuste v., Voore k., Mäemõisa t. - Heldor Tõlgu, Vastse-Kuuste algkooli õpilane < Samuel Mark, 74 a. (1939) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2001, redigeeris Mare Kalda
Kui lumi ja taevas olid punased talve alul, otsustati, et on tulemas suur sõda, ja tulnudki Türgi sõda.

RKM II 25, 233 (9) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Küünlapäeva õhtul on püha, ei tohi tööd teha, muidu kaob õnn majast.
Süüdatakse iga perekonnaliikme õnne peale üks küünal põlema, kelle oma kõige enne ära põleb see sureb kõige enne ära.

RKM II 25, 234 (9) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Seajala luudega ennustatakse naisevõtmist ja mehele minemist.
Luud pannakse põrandale ja märgitakse poiste ehk tüdrukute nimedega. Siis kutsutakse koer tuppa kontide juure. Missuguse nimelise kondi koer kõige enne võtab, sellele peab tüdruk mehele minema, see on tema loodud mees ehk poiss jälle, sellenimelise tüdruku naiseks võtma.

RKM II 25, 240 (17) < Võnnu khk., Mäksa v., Võõbste k. - Johannes Meoma < Mäksa valla Võõbste k. elanikelt (1949) Sisestas Eve Ehastu 2001, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Poeglastele pannakse Jaan nimeks, et siis saaks temast õiglane ja hää inimene.

RKM II 31, 75 (74) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu k. - Olga Hildebrand < Aliide Kanarik, s. 1891 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Vana-aasta õhta välja minna ja riidast prauht sülega puud võtta. Kui paaritu ei saa mehele sel aastal, kui paarin puud olid, siis said.

RKM II 31, 145 (55) < Võnnu khk., Kastre-Võnnu v. - Olga Hildebrand < Aliide Kanarik, s. 1891 (1949) Sisestas Eva-Kait Kärblane 2005, kontrollis Mare Kõiva 2005
Kui pruut majja tuuakse, siis kui ta üle läbe astub, siis peab ruttu laelauad ära ugeda - siis tal seal hea põli, muidu lüüakse varsti välja.