Elas väga vaene mees naisega. Polnud neil lapsi. Naine aga tahab last saada.
Kord läks mees metsa ja nägi nastikut. Nastik hakkas kõnelema mehele: „Võtke mind omale pojaks. Tahan teile kõigiti olla kasulik."
Mees oligi nõus võtma nastikut omale pojaks. Nastik mähkis end nuia ümber, millega mees viis tema koju.
Kui Nastik kuulis naise kaebamist, et majas pole midagi süüa, siis ütles Nastik: „Ära muretse, emake, küll saab kõike."
Kui naine läks hommikul ahju kütma, leidis ta oma imestuseks ahjust kõiksuguseid sööke. Mees naisega olid rõõmsad, et süüa sai villand. Nastik vaid kõneles: „Баба не тужи. Всего будет. Буду за сына.”
Nastik saadab mehe tsaari manu, et see annaks oma tütre Nastikule naiseks.
Tsaar ütleb: „Annan, kui sul saab samasugune loss kui mul."
Mees tuleb koju ja kõneleb Nastikule, mida tsaar nõudnud. Peagi sai mehele samasugune loss nagu tsaaril.
Nastik saadab võõrasisa uuesti tsaari manu. Mees läheb ja näitab oma lossi pääle ning ütleb: „Anna nüüd tütar pojale naiseks."
Siis aga nõuab tsaar: „Olgu minu ja sinu lossi vahel sild. Kahel pool silda aga jõgi, kus ujuksid luiged. Silla juures olgu kullast ja hõbedast aed, kus elaksid merekassid, kes laulaksid kuldõunapuusse üles minnes ja kõneleksid muinasjutte kuldõunapuust alla tulles."
Mees tuli koju ja kõneles Nastikule tsaari nõudmistest. Nastik laskis kõike seda sündida ja saatis võõrasisa taas tsaari manu tütart naiseks küsima.
Kolmas kord ütles tsaar: „Annan tütre su pojale naiseks, kui saab sul laulatuseks kuldkirik, mille katus oleks ahontast (ахонт) ja brilliandest."
Mees tuli koju ja kõneles tsaari soovist pojale. Nastik laskis tõusta kohe kuldkirikul, mille katus oli kalliskivest.
Tsaar vaatas pikasilmaga ja nägi, et tõesti on tõusnud kuldkirik. Nüüd pidi ta lubama tütre naiseks.
Mees ütles Nastikule: „Kuidas viin ma sind kirikusse?"
Nastik vastas: „Pane mind vaagna pääle teki alla."
Mees viiski poja nõnda laulatusele. Tsaari tütar aga ei pannud vastu laulatusele, kui nägi, et tema mees on uss. Neid laulateti ära.
Nastiku emand läks oma ema manu nõu pidama, mida teha ja kuidas olla.
Ema ütles: „Pane tuld (жару) voodi alla. Kui ta (mees–uss) magab, siis viska tema nahk tulle."
Nastiku naine tegi ema nõu järgi ja põletas mehe ussinaha ära. Kui mees ärkas, nägi ta, et nahk on põlend ning ütles naisele: („Теперь горе мoе и твое!")
Ta heitis naisele ette, miks see ei lasknud veel oodata kuud, siis saanuks tema (uss) isegi inimeseks tagasi, sest et temalt võetuks needus ära.
Nastik tagus naisele 3 raudrõngast, kepi, kingad ja kindad ja ütles, et nendega hakaku naine teda otsima. Siis tegi Nastik end tuviks ja lendas ära.
Nastiku emand hakkas meest otsima. Ta kõndis kogu aasta. Jõudis Nastiku õe juure. Pool keppi murdus katki ja üks rõngas kukkus maha.
Mehe õde noomis vennanaist: „Rumal (дура), ei võind veel üht kuud oodata! Ma kingin sulle süstiku (полон). Mine edasi mu õe poole."
Nastiku naine läks veel ühe aasta. Sai teise õe poole. Teine rõngas (обруч) kukkus maha ja pool keppi. Teine õde andis Nastiku naisele kuldõuna ja saatis edasi.
Nastiku emand läheb kolmanda aasta ja jõuab kolmanda meheõe poole. Sääl kukkus tal maha kolmas rõngas, sadasid jalast kingad ja kukkusid käest kindad. Kolmas õde annab imekana kanapojakestega ja 2 kuldõuna: ühe noorendamise õuna ja teise vanandamise õuna ning kõneleb: „Näita neid asju teenijaile ja kui need ütlevad tsaarinnale, et sul on need ja need asjad, siis ära müü neid ära tsaarinnale, vaid nõua iga asja eest mehega magamist."
Nastiku emand läks majja, kus elas nõid (волхвитка), kelle meheks oli Nastik. Noorik sõi vanakstegeva kuldõuna ära ja läheb vana naisena nõiatari manu tööd paluma. Nastiku emand võetakse hanekarjaseks. Tema mees tuleb igal õhtul koju, magab öö ja hommikul läheb taas kogu päevaks jahile.
Peagi teatasid teenijad nõiatarile, et hanekarjasel on imeilus kuldsüstik. Nõiatar küsis seda omale müüa. Nastiku naine aga kauples süstiku vastu üheks ööks mehe juure magama. Nõiatar oli nõus. Aga ta pani enne mehe päitse alla surnuluu.
Kui mees tuli koju ja heitas voodisse, nii jäigi kui surnu magama. Ja naine katsus teda kõigiti äratada, aga ei raputamine ega kiskumine es avita.
Teisel päeval andis Nastiku naine perenaisele kuldõuna, et saaks mehega magada. Ent nõiatar pani taas surnuluu päitse alla ja naine es saa kuidagi äratada meest.
Jahil kõnelesid kütid Nastikule, et on tulnud nii ja niisugune naisterahvas, kel on kaasas imekallid asjad, mida ta kingib Nastiku naisele, et Nastikuga magada. Nastik sai aru, et on tulnud tema päris naine.
Kolmanda öö magamise eest andis Nastiku naine nõiatarile imekana tasuks.
Nastik läks oma tuppa, aga es heida voodisse magama. Kui astus tema naine sisse, siis sülelesid teineteist ja nutsid kõneldes oma hädasid.
Nastiku emand sõi noorendamise kuldõuna ära ja kohe sai ta tagasi nooreks. Nastik laskis kutsuda kutsareid, kes tõid platsi metsikuid hobuseid (диких лошадей), kellede sabade vahel tõmmati nõiatar katki. Nastik, kes oli saand täisinimeseks, hakkas oma naisega hästi ja õnnelikult elama. Kutsuti sinna elama ka see vanainimeste paar, kes tõid Nastiku metsast oma kasupojaks.