Harju-Madise kihelkonna ajalooline traditsioon. Kogunud Salme Adamson 1932. a. suvel

1. Üldteateid kihelkonna kohta ja asjalisi mälestisi.

Harju-Madise kihelkond asub Harjumaa lääneosas, Paldiski lahe rannal. Kihelkonna piirid puutuvad kokku: lõunast Risti ja Nissi, kagust Nissi, idast ja kirdest Keila kihelkondadega, kuna põhja- ja läänepiiri meri moodustab. Kihelkonna asutamisaasta on tundmatu. Praeguses kujus on kihelkond väga väikene, isegi üks kõige väiksemaid. Varem aga on ta piirid hoopis laialisemad olnud. Aastast 1622 peale on ka Risti kihelkond Madise kiriku alla kuulunud. Samuti on Madise kihelkonna külge kuulunud neil aegadel ka Pakri saared ja Nõva. Madise õpetaja pidi siis teisel pühapäeval Ristis ja teisel Madises jumalateenistust pidama. Suurte pühade puhul, näiteks 1. jõulupühal ja 1. lihavõttepühal peeti jumalateenistust teine aasta teises kirikus.

Pakri saartel käis õpetaja 3 korda aastas, veebruaris, juulis ja septembris. Ka siin maksis kord, et kui teine kord peeti suurel saarel enne jumalateenistust, siis järgmisel korral peeti enne jumalateenistus väikesel saarel. 1869. a. lahutati Risti Madisest, kuna Pakri saared alles hiljem Tallinna rootsi koguduse alla said. A. 1874 lahkus ka Paldiski linn Madise kihelkonnast, saades iseseisvaks koguduseks. (Teated H-Madise kiriku arhiivist.)

Harju-Madise kihelkonna maa-ala moodustasid varemalt Kloostri, Vasalemma, Ämari, Põllküla ja Leetse-Pallaste vallad. 13. nov. 1890. a. liideti need kõik ühiseks Kloostri vallaks, milline veel praegu püsib. (Kloostri valla arhiivist.)

Harju-Madise kirik on väike, ühelööviline kiviehitis, mererannal, kõrge paekalda serval. Rahvajutt seob kiriku asutamist järgmise sündmusega: kellegi laevniku, nimega Madis, laev hukkunud marus. Madis tõotanud hädas kohale, kuhu lained teda elavalt kaldale uhuks, kabeli ehitada. Jumal kuulnud ta palvet ja mees pääsenud eluga praeguse Madise kiriku kohale randa. Tänutäheks ehitanud ta sellele kohale kabeli, millest hiljem suurenduste ja juurdeehituste läbi praegune kirik saanud. Kantsli kohal on kirikus päikese kujutis. See pidavat õieti tüüriratast tähendama ja seega Madise imelist päästmist meelde tuletama. (Õp. O. Etzold’ilt saadud teade.)

Kiriku arhiivis leiduvate andmete järele on kirik alatud a. 1765. Suurenduste ja täienduste läbi aastatel 1773 ja 1884 on kirik praeguse kuju omandanud. Kiriku ehitamise ja kaunistamise juures on eriti palju kaasa aidanud v. Rammide perekond, kes Kloostri mõisa omanikkudena ka kiriku patroonid olid. Ramm’ide annetatud on väiksem kirikukell ja kirikut ümbritsev paekivist aed. Kirikumõisa põlenud a. 1786. a. täiesti maha. Risti ja Madise kihelkondade ühisel jõul ehitatud ta uuesti üles. (Kiriku arhiiv.)

Teiseks tähtsamaks asjaliseks mälestuseks on Padise kloostri varemed, mis asuvad endise Kloostri mõisa, nüüdse Kloostri kooli õues. Rahvajutu järele olla kloostris hulk maa-aluseid urkaid ja teid. Neisse urgastesse olla sõja ajal kloostri hõbeorelid ja hõbeapostlid ära peidetud, mis praegugi veel sääl olla (M. Friedemann ja K. Uferbach).

Kõige paremini on säilunud kloostri kirik, mis praegugi veel peaaegu terve on. Suure katku aja järele peetudki sääl jumalateenistust (M. Friedemann). Üks õpetaja tahtnud, kui ta Madise rahvaga tülli läinud, kirikut hoopis kloostrisse üle viia. Jutustaja isaisa ja -ema laulatetki kloostri kirikus (M. Lessmann).

Patronaadiõigus kiriku üle olnud v. Ramm’ide perekonna käes, kes olid Kloostri mõisa omanikud. Rahvajutu järele olla v. Ramm’ide esiisa Tallinnas sepp olnud. Kui rootslased linna piiranud, teinud sepp Ramm Tallinna linna võtmed järele ja toimetanud rootslaste laagrisse. Tasuks saanud ta Gustav Adolf’ilt omad suured mõisad (K. Uferbach). Endise Kloostri mõisa valitseja teatel olla aga v. Ramm’ide esiisa Thomas v. Ramm rootsi kindral olnud. Oma sõjaliste teenete ja vapruse eest, kuid ka kahjutasuna oma Lätimaal asuvate sõja läbi rüüstatud mõisate eest sai ta Gustav Adolf’ilt kingituseks Kloostri, Vääna, Leetse-Pallaste, Hattu ja Vihterpalu mõisad ja Pakri saared (M. Sepling). Kingituse kohta annab tunnistust Kloostri mõisa härrastemaja eeskojas ukse vastasseinas paremat kätt olev Vasalemma marmorist tahvel, millel järgmine ladinakeelne kiri:
„Gustavi Adolphi Svecorum 2/2c Regis, Invictissimi Patris Patriae, Virtutisac Meritorum Aestimatoris Exactissimi Beneficio Hasce Aedes et Rura Perpetuum Fidei et Gratitudinis Monumentum possideo. Thomas Ramm. Pro me frugique posteris.
Anno D-ni M. D. C. XXVIII“
Kõige all on 3 vappi.

Ka mõnede talude tekkimise ümber on rahvasuu jutustusi loonud. Nii olla näiteks Harju-Madise „Umbaja“ talu tekkimislugu järgmine olnud:

Vanasti, kui Madise kihelkonna külge veel Risti, Nõva ja Pakri saared kuulunud, kulunud õpetajal palju aega, et oma kihelkonnas ringi sõita ja jutlusi pidada. Vahest olnud ta kuude kaupa kodunt ära. Korra, üle hulga aja jälle koju tulles, leidnud õpetaja, et vahepeal üks talupoeg kiriku mõisa heinamaale elama olla asunud ja sinna omale majagi ehitanud. Õpetaja jätnud mehe sinna elama ja sellest mehest saanudki esimene kirikumõisa talupoeg. Talule, mis heinamaa soppi nn. „Umbaeda“ asutatud, antud nimeks „Umbaja“. Talu asutaja „Umbaja Aadu“ rist onveel praegugi kiriku ümber asuvas surnuaias, kuhu ka mõisnikud maeti, alles (M. Lessman).

Hünna talu olla vanadest, üle 100 aastastest puudest ehitatud, mis mererannas kasvanud, kus praegu ainustki puud ei kasva. Ennevanasti olnud sääl põlismets.

6-7 km Madisest Paldiski poole olla ennevanasti kabel olnud. Nüüd kutsutakse kohta „Kabelikõrtsiks“ (M. Friedemann). Arheoloogilisist mälestusmärkidest tuntakse vana maalinna, mis Kloostri mõisa ligidal metsas asub. Mingid erilisi jutte rahvas selle koha kohta ei tea.

2. Arhiivid

1) Harju-Madise kiriku arhiiv

Arhiiv asub tulekindlas väikses ruumis kirikumõisas. Arhivaalid on ilma kindla korralduseta ja järjestuseta riiulitele laotud. Eelmise õpetaja ajal olnud arhiiv väga halvas olukorras. Ta asetsenud ruumis, kuhu ilmastiku mõjud juurde pääsenud põrandal hunnikus. Selle tagajärjel on hulk arhivaale väga määrdunud, katkenud, veega ja katusetõrvaga läbiligunenud ja lehed kokkukleepunud. Esimesed kirjad on pärit 1785. aastast, sest varemad paberid on kõik ühes kirikumõisaga 1785 a. maha põlenud. Arhivaale on viidud osalt rüütelkonna arhiivi, osalt konsistooriumi arhiivi. Nimestik on olemas.

Harju-Madise kiriku arhiivi nimestik.

Arhiivi nimestik on ära kirjutatud nimekirjast, mis oli kokkusäetud 1928. a. kiriku asjaajamise üleandmiseks õpetaja Otto Etzold’ile tema ametisse astumise puhul.

Kihelkonna kohtu arhiivi ei ole Madises. Arvatavasti olla ta Ristis (õp. Etzold’i teade), sest kihelkonnakohus olnud Madise ja Risti kihelkondadele ühine. Madise kiriku arhiivis leiduvad ainult mõned sissetulnud kirjad, mis kannavad kihelkonna kohtu nurgastampi.

2) Kloostri valla arhiiv

Arhiiv asub Kloostri vallamaja pööningul selleks eriti valmistatud ruumis riiulitele korraldatult. Arhiiv on korraldatud paberite sisu järele üksikutesse rühmadesse, mis omakorda aastate järjekorras korraldet on. Kaotsiminekutest midagi teada ei ole. Arhiivi on koondatud ka endiste Kloostri, Risti, Hattu, Vasalema, Emari, Põllküla ja Leetse-Pallaste valdade arhiivid.

Kõige vanemad kirjad arhiivis on protokolliraamatud a-st 1872. Arhiiv on hästi korraldatud ning hõlpus kasutada. Nimestik on olemas. Arhiiv sisaldab umbes 18 jooksvat meetrit arhivaale.

Kloostri valla arhiivi nimestik.

I Kassa raamatud (Kapis N° 2)
Järje N° Nimetus Aasta
1. Kloostri valla laeka raha raamat 1886-90
2. Kloostri valla laeka raha raamat 1871-86
3. Hatu valla laeka raha raamat 1875-90
4. Risti valla laeka raha raamat 1875-91
5. Vasalema valla laeka raha raamat 1872-91
6. Emari valla laeka raha raamat1875-91
7. Põllküla valla laeka raha raamat 1873-91
8. Leetse ja Pallaste valla laeka raha raamat 1879-91
9. Kloostri valla kassa raamat 1891-96
10. Kloostri valla üksiku kogukonna kassa raamat 1893-1903
11. Kloostri valla kassa raamat 1897-1907
12. Kloostri valla kassa raamat 1908-10
13. Kloostri valla kassa raamat 1911-12
14. Kloostri valla üksiku kogukonna kassa raamat 1903-10
15. Kloostri valla kassa raamat 1913-16
16. Kloostri valla eelarveliste kulude raamat 1911-15
17. Kloostri valla eelarveliste kulude raamat 1916-21
18. Kloostri valla kooli kassa raamat 1913-20
19. Kloostri vallavanema kassa raamat 1915-20
20. Hattu kooli kassa raamat 1913-18
21. Kurkse kooli kassa raamat 1916-
22. Vasalemma kooli kassa raamat 1915-
23. Emari kassa raamat 1915-
24. Kloostri valla läbikäivate summade kassa raamat 1911-17
25. Kloostri valla läbikäivate summade kassa raamat 1917-23
26. Kloostri valla magaski kassa raamat 1911-19
27. Kloostri valla kassa raamat 1916-22
28. Kassaraamat 1923
29. Kassaraamat 1924
30. Spetsiaal-kassaraamat 1920-24
Arhiivi antud:
31. 29. XII 27. Kassaraamat 1925
32. 29. XII 27. Üksikute arvete raamat 1925
33. 31. XII 27. Kassaraamat 1926
34. 31. XII 28. Kassaraamat 1927
35. 31. XII 28. Kulude eelarve raamat 1922-26
36. 31. XII 28. Üksikute arvete raamat 1926-27
37. 31. XII 29. Kassaraamat 1928
38. 30. X 31. Kassaraamat 1929
39. 30. X 31. Kassaraamat 1930
40. 30. X 31. Pearaamat 1928

II Kviitungi raamatud (Kapis N° 1)
1. Kloostri maksu kviitungid 1891-92
2. Hattu maksu kviitungid 1893-96
3. Risti maksu kviitungid 1893-95
4. Vasalema maksu kviitungid 1891-95
5. Emari maksu kviitungid 1891-97
6. Põllküla maksu kviitungid 1891-99
7. Laoküla ja Madise maksu kviitungid 1893-1901
8. Leetse-Pallaste maksu kviitungid maksu kviitungid 1891-95
9. Kloostri maksu kviitungid 1892-94
10. Kloostri maksu kviitungid 1900-1906
11. Risti maksu kviitungid 1899-1904
12. Vasalema maksu kviitungid 1896-1903
13. Leetse-Pallaste maksu kviitungid 1895-1901
14. - - -
15. Kloostri maksu kviitungid 1897-1903
16. Kloostri maksu kviitungid 1900-1906
17. Risti maksu kviitungid 1899-1904
18. Emari maksu kviitungid 1897-1903
19. Kloostri maksu kviitungid 1907-08
20. Kloostri maksu kviitungid 1908-09
21. Kloostri maksu kviitungid 1909-10
22. Kloostri maksu kviitungid 1910-11
23. Kloostri maksu kviitungid 1911
24. Kloostri maksu kviitungid 1911-12
25. Kloostri maksu kviitungid 1912
26. Kloostri maksu kviitungid 1912-13
27. Kloostri maksu kviitungid 1913-14
28. Kloostri maksu kviitungid 1914-15
29. Kloostri maksu kviitungid 1916-17
30. Kloostri maksu kviitungid 1917-19
31. Kloostri mitmesuguste maksude kviitungid 1911-17
32. Kloostri mitmesuguste maksude kviitungid 1917-18
33. Kloostri maamaksu kviitungid 1918-19
34. Maamaksu kviitungi raamat 1919-20
35. Maamaksu kviitungi raamat 1920-21
36. Vallamaksu kviitungi raamat 1920-21
37. Kviitungi raamatud N° 1-11 1921
38. Kviitungi raamatud N° 1-3 1922
39. Lisamaksu kviitungi raamatud 1919. a. 1920
40. Lisamaksu kviitungi raamatud 1919. a. 1921
41. Isikumaksu kviitungi raamatud N° 1 1922-23
42. Liikumata varanduse maksu kviitungi raamatud N° 2 1922-23
43. Liikumata varanduse maksu kviitungi raamatud N° 2 1923-24
44. Isikumaksu kviitungi raamatud N° 1 1923-24
45. Mitmesuguste maksude kviitungi raamatud N° 3 1922-24
46. Maakonna lisamaksu kviitungid 1921 1922-24
47. Kviitungi raamatud N° 1-3 1924
48. Kviitungi raamatud N° 1-14 1925
49. Kviitungi raamatud N° 1-14 1926
50. Kviitungi raamatud N° 1-17 1927
51. Kviitungi raamatud N° 1-15 1928
52. Laadamaksu kviitungid 1920-29
53. Kviitungi raamatud N° 1-14 1929
Arhiivi antud:
54. 30. X 31. Kviitungi raamatud N° 1-13 1930
55. 30. X 31. Laadamaksu kviitungid N° 1-3 1930

III Protokolliraamatud (Kapis N° 1)
1. Kloostri valla nõuheitmise protokoll 1872-91
2. Hattu valla kohtu protokoll 1876-91
3. Risti valla kohtu protokoll 1866-91
4. Vasalema valla nõuheitmise protokoll 1879-91
5. Emari valla nõuheitmise protokoll 1872-91
6. Põllküla valla nõuheitmise protokoll 1872-91
7. Leetse-Pallaste valla nõuheitmise protokoll 1872-91
8. Risti valla volimeeste protokoll 1873-91
9. Kloostri valla nõuheitmise protokoll 1894-97
10. Kloostri valla talitaja protokoll 1891-96
11. Kloostri valla volikogu protokoll 1897-1902
12. Kloostri valla volikogu protokoll 1894-97
13. Kloostri valla volikogu protokoll 1902-07
14. Kloostri valla volikogu protokoll 1907-09
15. Kloostri valla volikogu protokoll 1909-12
16. Kloostri valla volikogu protokoll 1912-14
17. Kloostri vallavanema protokoll 1897-1913
18. Kloostri valla volikogu protokoll 1914-16
19. Kloostri valla volikogu protokoll 1916-20
20. Kloostri valla nõukogu protokoll 1920-24
21. Kloostri valla valitsuse protokoll 1928-31
Arhiivi antud:
22. 30. X 31. Kloostri vallanõukogu protokoll 1925-29
23. 30. X 31. Kloostri vallavalitsuse protokoll 1928-31

IV Vallamaksu maksjate nimekirjad (Kapis N° 1)
1. Kloostri valla pearaha raamat 1873-83
2. Hattu valla pearaha raamat 1874-90
3. Risti valla pearaha raamat 1873-89
4. Vasalema valla pearaha raamat 1874-90
5. Emari valla pearaha raamat 1872-90
6. Põllküla valla pearaha raamat 1872-89
7. Kloostri valla pearaha raamat 1891-1900
8. Vasalema vallamaksu raamat 1891
9. Risti vallamaksu raamat 1891
10. Hattu vallamaksu raamat 1891
11. Kloostri vallamaksu raamat 1901-02
12. Kloostri vallamaksu raamat 1903
13. Kloostri vallamaksu raamat 1904
14. Kloostri vallamaksu raamat 1905
15. Kloostri vallamaksu raamat 1906
16. Kloostri vallamaksu raamat 1907
17. Kloostri vallamaksu raamat 1908
18. Kloostri vallamaksu raamat 1909
19. Kloostri vallamaksu raamat 1910
20. Kloostri vallamaksu raamat1911
21. Kloostri vallamaksu raamat 1912
22. Kloostri vallamaksu raamat 1913
23. Kloostri vallamaksu raamat 1914
24. Kloostri vallamaksu raamat 1915
25. Kloostri vallamaksu raamat 1916
26. Kloostri vallamaksu raamat 1917
27. Kloostri vallamaksu raamat 1918
28. Kloostri vallamaksu raamat 1918
29. Kloostri vallamaksu raamat 1919
30. Isikumaksu maksjate nimestik 1921-22
31. Isikumaksu maksjate nimestik 1923
32. Isikumaksu maksjate nimestik 1924
33. Isikumaksu maksjate nimestik 1925
Arhiivi antud:
34. 29. XII 27. Isikumaksu maksjate nimekiri 1926
35. 31. XII 28. Isikumaksu raamat 1927
36. 31. XII 29. Isikumaksu raamat 1928
37. 30. X 31. Vallamaksu raamat 1929-30
38. 30. X 31. Vallamaksu raamat 1930-31

V Sissetulnud ja väljaläinud kirjade raamatud (Kapis N° 1)
1. Vasalema valla kohtu laua register 1872-89
2. Põllküla valla väljavalmistud kirjad 1872-86
3. Kloostri valla väljavalmistud kirjad 1871-78
4. Hattu valla kohtu lauaregister 1874-86
5. Vasalema valla väljavalmistud kirjad 1871-84
6. Kloostri valla lauaregister 1890-91
7. Kloostri valla lauaregister 1891-92
8. Hattu valla kohtu lauaregister 1890-91
9. Leetse-Pallaste valla sissetulnud kirjad 1890-91
10. Põllküla valla sissetulnud kirjad 1890-91
11. Kloostri valla sissetulnud kirjad 1892-95
12. Kloostri valla sissetulnud kirjad 1895-97
13. Kloostri valla sissetulnud kirjad 1897-1903
14. Kloostri valla sissetulnud kirjad 1903-05
15. Kloostri valla sissetulnud kirjad 1906
16. Risti valla väljavalmistud kirjad 1881-91
17. Hattu valla väljavalmistud kirjad 1875-86
18. Risti valla väljavalmistud kirjad 1873-80
19. Põllküla valla väljavalmistud kirjad 1887-91
20. Vasalema valla väljavalmistud kirjad 1885-91
21. Leetse valla väljavalmistud kirjad 1879-90
22. Kloostri valla väljavalmistud kirjad 1885-91
23. Kloostri valla kohtu väljavalmistud kirjad 1871-90
24. Emari valla väljavalmistud kirjad 1883-91
25. Leetse-Pallaste valla väljavalmistud kirjad 1890
26. Kloostri valla väljavalmistud kirjad 1891
27. Hattu valla väljavalmistud kirjad 1886-91
28. Vasalemma valla sissetulnud kirjad 1890-91
29. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1891-93
30. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1893-94
31. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1894-95
32. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1895-98
33. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1898-1901
34. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1893-95
35. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1901-03
36. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1905-06
37. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1907
38. Kloostri valla lauaregister 1908
39. Kloostri valla lauaregister 1909
40. Kloostri valla lauaregister1910-11
41. Kloostri valla lauaregister 1911
42. Kloostri valla lauaregister 1911-12
43. Kloostri valla lauaregister 1912-13
44. Kloostri valla lauaregister 1913-14
45. Kloostri valla lauaregister 1914-15
46. Kloostri valla lauaregister 1915
47. Kloostri valla lauaregister 1915-16
48. Kloostri valla lauaregister 1916-17
49. Kloostri valla lauaregister 1917-18
50. Kloostri valla lauaregister 1918-19
51. Kloostri valla lauaregister 1919-20
52. Kloostri valla lauaregister 1920-22
53. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1879-85
54. Kloostri valla väljaläinud kirjad 1886-89
55. Kloostri valla lauaregister 1917
56. Kloostri valla lauaregister (salajane) 1914-16
57. Lauajuhend 1923-25
Arhiivi antud:
58. 29. XII 27. Lauajuhend 1925-26
59. 31. XII 28. Lauajuhend 1926-27
60. 31. XII 29. Lauajuhend 1927
61. 31. XII 29. Lauajuhend 1928
62. 31. XII 30. Lauajuhend 1929-30

VI Passiraamatud (Kapis N° 2)
1. Kloostri valla passi raamat 1871-88
2. Leetse-Pallaste valla passi raamat 1872-90
3. Kloostri valla passi raamat 1888-90
4. Hattu valla passi raamat 1875-90
5. Vasalema valla passi raamat 1872-90
6. Emari valla passi raamat 1871-90
7. Vasalema valla passi raamat 1890-
8. Risti valla passi raamat 1873-90
9. Kloostri valla passi raamat 1889-94
10. Kloostri valla passi tähestik 1895-97
11. Kloostri valla passi raamat 1895-97
12. Vasalemma valla passi raamat 1889
13. Emari valla passi raamat 1889-90
14. Põllküla valla passi raamat 1889-90
15. Risti valla passi raamat 1889-90
16. Hattu valla passi raamat 1889-91
17. Leetse-Pallaste valla passi raamat 1889-91
18. Kloostri valla passi raamat 1897-1904
19. Kloostri valla passi raamat 1904-07
20. Kloostri valla passi raamat 1907-08
21. Kloostri valla passi raamat 1908-09
22. Kloostri valla passi raamat 1909-10
23. Kloostri valla passi raamat 1910-14
24. Kloostri valla passi raamat 1914-16
25. Kloostri valla passi raamat 1916-19
Arhiivi antud:
26. 30. X 31. Kloostri v/v isikutunnistuste kaitse 1919-22
27. 30. X 31. Kloostri v/v isikutunnistuste registreerimise raamat 1923
28. 30. X 31. Kloostri v/v isikutunnistuste raamat 1924-25
29. 30. X 31. Kloostri v/v isikutunnistuste raamat 1925-26
30. 30. X 31. Kloostri v/v isikutunnistuste raamat 1927-28
31. 30. X 31. Kloostri v/v isikutunnistuste raamat 1928-29

VII Magaski raamatud (Kapis N° 2)
1. Kloostri valla magaski raamat 1870-86
2. Kloostri valla magaski raamat 1886-93
3. Kloostri valla magaski raamat 1853-63
4. Kloostri valla magaski raamat 1867-68
5. Kloostri valla magaski raharaamat 1871-91
6. Hattu valla magaski raamat 1874-92
7. Hattu valla magaski raamat 1869-89
8. Hattu valla magaski raamat 1876-1902
9. Hattu valla magaski raha raamat 1875-90
10. Risti valla magaski raamat 1890-93
11. Risti valla magaski raamat 1879-91
12. Risti valla magaski raamat 1872-
13. Kurkse valla magaski raha raamat 1883-91
14. Risti valla magaski raha raamat 1873-91
15. Risti valla magaski raamat 1872-92
16. Vasalema valla magaski raamat 1890-96
17. Vasalema valla magaski raamat 1871-93
18. Vasalema valla magaski raamat 1871-
19. Vasalema valla magaski raha raamat 1871-91
20. Emari valla magaski raamat 1871-89
21. Emari valla magaski raha raamat 1871-91
22. Põllküla valla magaski raamat 1871-75
23. Emari valla magaski raamat 1890-1901
24. Põllküla valla magaski raamat 1871-90
25. Meremõisa valla magaski raamat 1872-93
26. Leetse-Pallaste valla magaski raamat 1871-93
27. Meremõisa valla magaski raamat 1890-92
28. Leetse-Pallaste valla magaski raha raamat 1871-91
29. Kloostri valla magaski raamat 1871-96
30. Kloostri valla magaski raamat 1891-94
31. Risti valla magaski raamat 1879-1910

VIII Rõugepanemise raamatud
(Kapis N° 2)
1. Risti valla rõugepanemise raamat 1890-1910
2.
3. Vasalema valla rõugepanemise raamat 1888-90
4. Leetse valla rõugepanemise raamat 1887-1906
5. Kloostri valla rõugepanemise raamat 1908-10

IX sõjaväelaste registreerimise raamatud
1. Abisaamise palvete raamat 1904
2. Tagavaraväelaste tähestik 1892-1908
3. Ajutiselt elavad tagavaraväelased 1892-1908
4. Ajutiselt äraolevad tagavaraväelased 1892-1908
5. Ajutiselt äraolevad tagavaraväelased 1894-97
6. Puhkusele lastud sõdurite registreerimise raamat 1919-21
7. Reservi lastud rahvaväelaste registreerimise raamat 1920-23
8. Tagavaraväelaste kviitungi raamat 1908
9. Sõjaväest vabastatud rahvaväelaste registreerimise raamat 1920-23
10. Sõjaväele kõlbulikkude hobuste registreerimise raamat 1922
11. Sõjaväele kõlbulikkude hobuste registreerimise raamat 1922-25
Arhiivi antud:
12. 29. XII 27. Puhkusele lastud sõjaväelaste registreerimise raamat 1922-26
13. 29. XII 27. Tagavaraväelaste register 1924-26
14. 1. X 29. Sõjaväele kõlbulikkude hobuste registreerimise raamat 1926-29
15. 30. X 31. Sõjav. os. kom. ja puhkusele laskmise reg. raamat 1926-29

X Perekonna nimekirjad (Kapis N° 2)
1. Perekonna nimekiri 1898-1911
2. Perekonna nimekiri 1898-1911
3. Kloostri ja Madise perekonna raamat 1874
4. Kloostri ja Madise perekonna raamat 1874
5. Põllküla perekonna raamat 1874
6. Põllküla perekonna raamat 1876
7. Vasalema perekonna raamat
8. Emari perekonna raamat 1874
9. Leetse-Pallaste perekonna raamat 1871
10. Leetse-Pallaste perekonna raamat 1874
11. Laoküla perekonna raamat 1890
12. Kloostri revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
13. Madise revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
14. Hattu revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
15. Risti revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
16. Vasalema revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
17. Emari revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
18. Laoküla revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
19. Leetse revisjoni kiri ühes ümberkirjutamise lehtedega 1858
20. Hattu perekonna raamat
21. Hattu perekonna raamat 1890
22. Risti perekonna raamat 1874
23. Risti perekonna raamat 1890
24. Vasalema perekonna raamat
25. Emari perekonna raamat
26. Emari perekonna raamat
27. Põllküla perekonna raamat
28. Leetse-Pallaste perekonna raamat
29. Risti perekonna raamat
30. Vasalema perekonna raamat
31. Emari perekonna raamat
32. Leetse perekonna raamat
33. Pallaste perekonna raamat
34. ? perekonna raamat
35. Ilma maadeta liikmed

XI Elanikkude registreerimise raamatud
1. Elanikkude nimekiri liikide järele 1913
2. Elanikkude registreerimise raamat I 1916
3. Elanikkude registreerimise raamat II 1916
4. Elanikkude registreerimise raamat III 1916
5. Elanikkude registreerimise raamatu tähestik 1916
6. Võeraste elanikkude nimekiri 1916
7. Registreerimise raamat 1921-23
8. Registreerimise raamat 1924-27

XII Toitlusosakonna raamatud
1. Vilja rekvireerimise raamat 1917
2. Vilja rekvireerimise raamat 1917
3. Lauaregister 1917
4. Protokolli raamat 1917
5. Kassaraamat 1919-20
6. Kaupade ladu raamat 1919
7. Kaupade ladu raamat
8. Produktide sissetuleku ja väljamineku raamat

XIII Kirjade saateraamatud
1. Kirjade saateraamat 1899-1907
2. Kirjade saateraamat 1907-08
3. Kirjade saateraamat 1908-09
4. Kirjade saateraamat 1909-11
5. Kirjade saateraamat 1911-12
6. Kirjade saateraamat 1912-13
7. Kirjade saateraamat 1913-14
8. Kirjade saateraamat 1914-15
9. Kirjade saateraamat 1915-16
10. Kirjade saateraamat 1916-17
11. Kirjade saateraamat 1917-20
12. Kirjade saateraamat 1920-23
Arhiivi antud:
13. 31. XII 27. Kirjade saateraamat 1923-27
14. 31. XII 29. Kirjade saateraamat 1927-29
15. 30. X 31. Kirjade saateraamat 1929-31

XIV Postilt raha saamise raamatud
1. Raha saamise raamat 1892-1900
2. Raha saamise raamat 1900-03
3. Raha saamise raamat 1903-06
4. Raha saamise raamat 1906-10
5. Raha saamise raamat1910-12
6. Raha saamise raamat 1912-15
7. Raha saamise raamat 1915-16

XV Mitmesugused raamatud
1. Vallakohtu trahvirahade raamat 1892
2. Koolilaste trahvirahade raamat 1899
3. Politsei valvealuste isikute raamat 1911
4. Haigete raamat 1912
5. Sõjaväelaste abiraha raamat 1914
6. Tähtsamate ringkirjade kogu 1901-17
7. Küüdi raamat 1914-21
8. Renteist rahasaamise raamat 1896-1911
9. Renteist passi blankide saamise raamat 1895-1917
10. Komissari märkuste raamat 1911-17
Arhiivi asetatud:
11. 29. XII 27. Küüdikorra raamat 1919-21
12. 29. XII 27. Vangide veo raamat 1908-19
13. 29. XII 27. Kloostri kogukonna küüdi raamat 1912
14. 29. XII 27. Risti kogukonna küüdi raamat 1912
15. 29. XII 27. Inventari raamat 1922
16. 29. XII 27. Vangide saate raamat 1921-27
17. 1. IV 29. Pensioni saajate arveraamatud 1920-29
18. 1. IV 29. Arhiivi nimekiri –
19. 1. IV 29. Varanduste raamat 1923-26
20. 1. IV 29. Jalgratta sõidulubad 1925
21. 1. IV 29. Jalgratta sõidulubad 1926
22. 1. IV 29. Jalgratta sõidulubad 1927
23. 1. IV 29. Jalgratta sõidulubad 1928
24. 31. XII 29. Jalgratta sõidulubad 1929
25. 30. X 31. Jalgratta sõidulubad 1930
26. 30. X 31. Vangide raamat 1925-30
27. 30. X 31. Karistatute raamat 1923-25
28. 30. X 31. Pidupiletite registreerimise raamat 1927-31
29. 30. X 31. Sissetulekute erald. Raamat 1923-31

XVI Piirituse lubade raamatud
1. Piirituse lubade raamat 1920
2. Piirituse lubade tähestik 1920
3. Piirituse lubade raamat 1920
4. Piirituse lubade raamat 1920
5. Piirituse lubade tähestik 1920
6. Piirituse lubade tähestik 1920
7. Piirituse lubade kontsad 1920
8. Piirituse lubade tähestik 1922
9. Piirituse lubade tähestik 1923
10. Piirituse lubade tähestik 1924
11. Piirituse lubade tähestik 1925

XVII Kirjakogud
41 kirjakogu 1890-1930 a. (39, 40 ja 41 asetet arhiivi 30. X 31.)
Korraldet aastakäikudena

XVIII Maksuraamatud
1. Liikumata varanduse maksuraamat 1920
2. Liikumata varanduse maksuraamat 1921-22
3. Liikumata varanduse maksuraamat 1923
4. Liikumata varanduse maksuraamat 1924
5. Liikumata varanduse maksuraamat 1925-26
Arhiivi asetatud:
6. 29. XII 27. Liikumata varanduse maksuraamat 1926
7. 31. XII 28. Liikumata varanduse maksuraamat 1927
8. 31. XII 28. Tulumaksu nimestik 1920
9. 31. XII 28. Tulumaksu nimestik 1921
10. 31. XII 28. Tulumaksu nimestik 1922
11. 31. XII 28. Tulumaksu nimestik 1923
12. 31. XII 29. Liikumata varanduse maksu raamat 1928
13. 31. XII 29. Kaitseliidu maksu raamat 1925-27
14. 30. X 31. Kinnisvara maksu raamat 1929-30
15. 30. X 31. Kinnisvara maksu raamat 1930-31
16. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1924
17. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1925
18. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1926
19. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1927
20. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1928
21. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1929
22. 30. X 31. Tulumaksu nimestik 1930

XIX Kloostri vallakohtu arhiiv
a) Protokolliraamatud
1. Kloostri valla kohtu protokoll 1867-87
2. Kloostri valla kohtu protokoll 1887-90
3. Hattu valla kohtu protokoll 1866-90
4. Vasalema valla kohtu protokoll 1867-91
5. Emari valla kohtu protokoll 1866-87
6. Põllküla valla kohtu protokoll 1866-91
7. Leetse valla kohtu protokoll 1866-90
8. Emari valla kohtu protokoll 1887-90
9. Ringkirjade kogu 1891-1910
10. Trahvirahade raamat 1891
b) Kohturaamatud:
1. Lauajuhend 1891-94
2. Lauajuhend 1895-1917
3. Tähestik 1891-94
4. Tähestik 1895-1916
5. Väljaläinud kirjade raamat 1891-1894
6. Väljaläinud kirjade raamat 1895-1916
7. Raharaamat 1891-94
8. Raharaamat 1895-1914
d) Kohtu aktid
Aastakäikude kaupa korraldet.
N° 1-28. Aastatest 1891-1918
29. Paberid, mis aktide juurde ei käi 1894-1917
30. Korraldavate koosolekute protokollid 1894-1918
31. Mitmesugused paberid 1891-93

3) Kloostri 6 klassilise algkooli arhiiv.

Arhiivil pole mingit kindlat asukohta ega korraldust. Sel puhul, kui Kloostri kooli arhiiviga tutvusin, olid arhivaalid koolikantseleis nurgas põrandal hunnikus maas. Nimekirja polnud üldse olemas. Arhiivis leidusid veel peale Kloostri kooli arhivaalide ka Ämari, Leetse, Pallaste ja Laoküla koolide arhiivid. Nimestik on juhuslikult kohapeal arhivaalide järele kokku säetud.

Arhiivi nimestik:
1. Ämari kooli kirjakogu 1892-1905.
2. Журналъ о явившихся и не явившихся и балловаго. Ämari k. 1895-1902.
3. Журналъ о явившихся и не явившихся и балловаго. (Aasta N° ja kooli nimi teadmata, lagunenud).
4. Журналъ о явившихся и не явившихся и балловаго. Ämari kool 1909-1915.
5. Журналъ о явившихся и не явившихся и балловаго. 1902-1909 (Ämari).
6. Журналъ о явившихся и не явившихся и балловаго teadmata koolist, a. 1915.
7. Ämari (Таббинем) kirjakogu.
8. Laoküla kooli kirjakogu 1911-17.
9. Leetse ja Pallaste valla nimejuhataja 1872.
10. Журналъ о явившихся и не явившихся учениковъ и баловаго (Laoküla). 1911-1917.
11. Журналъ о явившихся и не явившихся учениковъ и баловаго Леецескагово лостнаго училища 1916-1917.
12. Вписный журналъ Лицескаго волостнаго училища 1895-1905.
13. Leetse kooli protokolliraamat 1898-1911.
14. Журналъ о явившихся и не явившихся и баловаго Литскаго волостнаго училища 1910-1915.
15. Журналъ о явившихся и не явившихся и баловаго Литскаго волостнаго училища (katkenud).
16. Дело Литскаго волостнаго училища 1889-1912.
17. Журналъ о яв. Литскаго волостнаго училища 1902-1908.
18.-20. I-III komplekti päevaraamatud.
21. Päevaraamatud kolmele komplektile, 1922/23-1931/32 aastast.
22. Kimp õpilaste teatelehti.
23. Ämari algkooli päevaraamat 1921/22.
24. Классный журналь Лаокюлскаго училища. 1912/13 ja 1916/17 õ. a. 1914/15 ja 1915/16 on vahelt ära.
25. Leetse kooli protokolliraamat 1882-1895.
26. Leetse kooli päevaraamat 1885-1892.
27. Классный журналь Леетскаго волостнаго училища 1913/14, 15/16, 16/17 a.
28. Классный журналь Таббинемской волостной школы 1913.
29. Классный журналь Таббинемскаго училища 1916. a.
30. Kloostri valla Emari algkooli päevaraamatud I ja II kl. (Üks komplekt) 1919/20, 1921/22.
31. Kloostri algkooli hoolekogu protokolli raamat 1922-26.
32. Kirjade registrid 1921/22 ja 1923/24, 1924/26.
33. Kirjade kogud 1917-1931.
40. Вписной журналь Леетскаго волостнаго училища (aastaarv teadmata).
41. Книга посещений Леецкаго волостнаго училища 1915. a.
42. Школьная лѣтопись Паддис-Аррокюльскаго волостнаго училища Начата 1. янв. 1915. (Tühi)

4) Vasalemma 6 kl. algkool.

Koolil arhiivi kui niisugust ei ole, kuna kool Eesti Vabariigi ajal asutatud on. Arhiivi võiksid jääda praegu tarvituselt kõrvale jäänud klassi päevaraamatud, kirjakogud ja aruanded.

5) Põllküla 6 kl. algkooli arhiiv.

Arhiiv asub kasti pakitult koolimaja pööningul, paremate hoiuruumide puudusel. Arhivaalid on korraldamata, mistõttu arhiivi kasutamine tülikas on. Nimekiri on olemas. Kaotsiminekute kohta puuduvad teated.

Põllküla 6 klassilise algkooli arhiivi nimestik.
Järjekorra N Aasta Nimetus
1. 1912. Классный журнал
2. 1913. Классный журнал
3. 1914/5 Классный журнал.
4. 1919. Klassi päevaraamat.
5. 1921/22. Klassi päevaraamat.
6. 1922/23. Klassi päevaraamat.
7. 1922/23. Klassi päevaraamat.
8. 1923/24 Klassi päevaraamat.
9. 1923/24 Klassi päevaraamat.
10. 1923/24 Klassi päevaraamat.
11. 1924/25. Klassi päevaraamat.
12. 1924/25. Klassi päevaraamat.
13. 1925/26. Klassi päevaraamat.
14. 1926/27. Klassi päevaraamat.
15. 1927/28. Klassi päevaraamat.
16. 1928/29. Klassi päevaraamat.
17. 1929/30. Klassi päevaraamat.
18. 1930/31. Klassi päevaraamat.
19. 1895/96. Вписной урнал.
20. 1902. Журнал о явившихся и неявившихся и баловой.
21. 1909. Журнал о явившихся и неявившихся и баловой.
22. 1914. Журнал о явившихся и неявившихся и баловой.
23. 1915. Журнал о явившихся и неявившихся и баловой.
24. 1917. Школьная летопись.
25. 1887. Põllküla valla kooli protokollid.
26. 1906. Põllküla kordaja kool.
27. 1921. Põllküla kooli koosolekute raamat.
28. 1924. Põllküla kooli koosolekute raamat.
29. 1923/28. Kooli kassa arvete kaust.
30. 1921/29. Väljaminekute arve võtte raamat.
31. 1924. Puudunute trahvide raamat.
32. 1924. Puudunute trahvide raamat.
33. 1924/31. Postiveo raamat.
34. 1922/23. Kimp vanu käskkirju lastevanematele, kelle lapsed on koolist puudunud.
35. 1927. Harju Maavalitsuse Teataja Nº 1-12.
36. 1923/29. Õpilaste raamatukogu raamatute nimekiri.
37. Õpilaste raamatukogu inventari raamat.
38. 1921. a. pääle. Kooli varanduste raamat.
39. 1928. a. pääle. Kooli varanduste raamat.
40.-44. tühjad raamatud
45. 1927. Kimp kiriku tunnistusi õpilaste vanuse üle.
46. 1931. Kimp kiriku tunnistusi õpilaste vanuse üle.
47. 1931. Kimp kiriku tunnistusi õpilaste vanuse üle.
48.-55. Kooliõpilaste tervislehti (Jooksva õppeaasta kohta Nº 117-133).
56. Kooliõpilaste tervislehti (Jooksva õppeaasta kohta Nº 134-145).
57. 1931. Kooli kursuse lõputunnistuste ärakirjad Nº 146 ja 1-25 ning 53.
58. 1931. Kooli kursuse lõputunnistuste ärakirjad Nº 26-38.
59.-60. 1931. Kooli kursuse lõputunnistuste ärakirjad Nº 39-58.
61.-68. Andmed vaimlise ja füüsilise arenemise üle Nº 1-34, 34-57, 58-71, 72-94, 95-99, 100-116, 117-132, 133-145, 134-146.
69. 1908/31. Kooliealiste laste nimekiri käsitsi joonestatud.
70. 1923/28. Õpilaste puudunud päevade kohta peetavad lehed.
71. 1931. Rõugetunnistusi välja võtmata jäetud.
72. 1931. Mitmesugune kirjavahetus.
73. 1923. Kooli küttepuude küüdi leht ja lisad.
74. 1921/23. Mitmesuguseid ringkirju.
75. 1918/19. Ametlised kirjad.
76. 1920/22. Ametlised kirjad.
77. 1922/23. Ametlised kirjad.
78. 1923/24. Ametlised kirjad.
79. Ametlised kirjad, aruanded, tunnikavad jne.
80. Ametlisi paberisi kokku 1921. a. alates.
81. 1923/24. a. välja saadetud kirjad.
82. 1923/24. a. ringkirjad.
83. 1924/25. a. ringkirjad.
84. 1924/25. a. väljaläinud kirjad.
85. 1925/26. ringkirjad.
86. 26/27 ringkirjad.
87. 26/27. väljaläinud paberite ärakirjad.
88. 25/26. väljaläinud paberite ärakirjad.
89. Vanad inspektori kirjad.
90. 1927. a. kirjakogu Nº 1
91. 1927. a. kirjakogu Nº 2
92. 1927. a. kirjakogu Nº 3
93. 1927. a. kirjakogu Nº 4
94. 1927. a. kirjakogu Nº 5
95. 1928. a. kirjakogu Nº 1
96. 1928. a. kirjakogu Nº 2
97. 1928. a. kirjakogu Nº 3
98. 1928. a. kirjakogu Nº 4
99. 1928. a. kirjakogu Nº 5
100. 1929. a. kirjakogu Nº 1
101. 1929. a. kirjakogu Nº 2
102. 1929. a. kirjakogu Nº 3
103. 1929. a. kirjakogu Nº 4
104. 1929. a. kirjakogu Nº 5
105. 1930. a. kirjakogu Nº 1
106. 1930. a. kirjakogu Nº2
107. 1930. a. kirjakogu Nº 3
108. 1930. a. kirjakogu Nº 4
109. 1930. a. kirjakogu Nº 5
110. Arhiivi raamat.
111. 1927. a. Pedagoogika nõukogu protokolli raamat.
112. 1927. a. Lastevanemate koosolekute protokolli raamat.
113. 1927. a. Hoolekogu koosolekute protokolli raamat.
114. 1921. a. Hoolekogu kassa raamat.
115. 1927. a. Lauaregister raamat.

6) Mõisate arhiivid.

Kloostri mõisa arhiiv olla Tallinna viidud. (Kloostri algkooli juhataja hra. Kortmann’i teade. Ka M. Sepling’u teade.) Teiste mõisate arhiivide üle puuduvad igasugused teated.

3. Asustusküsimusi

Vanemaist asustusküsimusist teab rahvas väga vähe rääkida. Kust rahvas kihelkonda tulnud, selle kohta ei tea rahvas üldse midagi rääkida. Ainult Kloostri mõisa omanikkude kohta teatakse, et nad olla Rootsist pärit (K. Uferbach). Ka sisse- ja väljarändamistest on vähe teateid. Sisserändamist olla üldse väga vähe olnud, sest mõisnikud ei olla võõraid sisserändajaid sallinud (K. Uferbach). Ainult lähematest kihelkondadest olla inimesi Madisesse tulnud (K. Uferbach). Kogu rahva liikumine olnud kitsais lähema ümbruse piirides (H. Rumm, S. Soobach).

Kaugemale väljarändamisi teatakse, et on mindud Samaarasse. Sinna on läinud perekondi Märakülast ja mujalt. Ka linna rändamisi tulnud ette (K. Uferbach). Veel teatakse, et endisest Põllküla vallast 2 peret Keila üle viidud (K. Laur). Kelle poolt, seda jutustaja ei teadnud.

4. Sõjad

Sõdadest on kihelkond peaaegu puutumata. Vähemalt vanematel aegadel, niipalju, kui rahvas mäletab, polla sõda kihelkonna piiridesse ulatunud. Ainult Paldiski all olla sõjalaevu käinud (M. Friedemann). Kõige enam on mälestusi türgi ja Krimmi sõdadest. Türgi sõjast oli rahval arvamine, et kes sinna läheb, see sinna jääb. Tõesti tulnudki tagasi väga vähesed. Venelased olnud rahva silmis kangelased. Korra üle Donau minnes petnud nad türklasi. Türklased teadnud venelaste asukohta. Nad tahtnud venelasi kinni võtta. Venelased saanud aga asjast märku. Nad puurinud end maa alt läbi ja kui türklased neid endiselt asukohalt otsima läinud, olnud venelased juba türgi väe seljataga ja löönud türklased puruks (K. Uferbach).

Krimmi sõja ajal võetud vägisi nekrute. Vasalemast viidud üks mees nekrutiks. Nekrutite võtmise ajal olnud poistel viin prii, nii et nekrutid täitsa purjus olnud, kui kasarmusse jõudnud. Enamjagu polegi omal jalal sinna jõudnud (M. Lessmann).

Krimmi sõja ajal käinud Inglise laevad Paldiski all. Venelased olnud Kalk’i majas ja piilunud läbi akna inglaste toiminguid. Inglased laevadel aga märganud venelasi ja lasknud ühe laengu Kalk’i maja pihta. Laeng läinud akna kõrvale seina sisse ja olla sääl praegugi alles (S. Soobach).

Kui Prantsus Moskvas käinud, siis olla nii suur nälg ja viletsus olnud, et söödud köieotsi ja vanu saapataldu (K. Laur).

5. Nälja ja katku ajad

Näljaaegadest teab rahvas vähe. Jutustatakse, et kord, kui maal suur nälg olnud, saadetud tolleaegse haagikohtuniku v. Mohrenschildt’i ja praosti kaudu kihelkonna näljahädalistele abi. Vilja väljajagajaks määratud kohalik kirikuõpetaja Spindler. Spindler lasknud aga kirikumõisas kõiksugu töid teha ja tarvitanud vilja selle eest töölistele palgamaksmiseks. Kui asi avalikuks tulnud ja teade sellest ülemuse kõrvu läinud, lastud Spindler ametist lahti (S. Soobach).

Katk laastanud kihelkonda tublisti. Ühtede teadete järele olla järele jäänud ainult 3 peret, neist üks Vasalemas ja kaks Ämaris (S. Soobach).

Teiste teadete järele elanud viis peret katku üle. Nende hulgas ka Metsapere (tol korral olnud talu nimi „Metsa“), Likekõrve ja Jõberna. Viimases jäänud ellu peremees Päärn. Talu hakatud Jõepäärna taluks kutsuma, kuni nimi viimaks Jõbernaks kokkutõmbunud (M. Kruusimaa).

Inimesi olnud pääle katku väga hõredalt. Kirik viidud pääle katku kloostrisse üle. Sääl laulatet üks paar, kus üks abiellujaist oli pärit olnud Kurksest ja teine Vihterpalust. Kusagilt ligemalt pole kumbki eluseltsilist saanud (M. Friedemann). Katkuaja mälestustena leidub veel mitmes paigas metsades musti kiva ja varemeid. Neis paigus olla varem talud olnud, mis aga katku ajal inimestest tühjaks surnud. Hiljem olla neile kohtadele mets pääle külitud. Sarnased kohad on Huntaugu metsas Kloostri mõisa ligidal ja Jõberna juures metsas. Jõberna metsas olnud Kauvälja talu, kust aga katku ajal kõik pere ära surnud (M. Sepling). „Liivamägedes“ olla vana, katku aegne matuse paik. Kui surnuaed liig kaugele jäänud, sest pole suudetud nii ruttu surnuid kabelisse viia, kui neid surnud, maetud laibad liivamägedesse. Veel praegu tulla säält luid välja (H. Rumm).

6. Teateid tähtsamatest isikutest

a) Teateid riigivalitsejaist ja kuberneridest

Kõige varem kuningas, kes kloostris käinud, olnud Gustav Adolf. Tema kinkinudki Kloostri mõisa v. Ramm’idele (M. Sepling). Teise tähtsama valitsejana, kes Kloostri mõisas käinud, tuntakse Peeter Suur’t. Kord, sõidul Haapsalust Tallinna, peatanud Peeter Suur Kloostri mõisas. Ta lasknud ette teatada, et soovib oma saatkonnaga mõisas lõunat süüa. Kui ta siis mõisasse jõudnud, tormanud ta kohe söögituppa. Sääl pole aga laud üldse kaetud olnud. Peeter saanud vihaseks ja küsinud vastu tulevalt mõisaomanikult: kas olevat mõisast võimalik kaeru osta. Ramm vastanud: „Ei ole…“ Peeter pole lasknud mõisnikul enam edasi rääkida, vaid andnud talle kepiga tubli hoobi. Ramm aga jätkanud: „Ei, majesteet! Midagi mul müüa ei ole, sest kõik, mis mul on, on niisama Teie Majesteedi tarvitada!“ Ühtlasi avanud ta suure saali ukse. Saalis olnud tore laud kaetud. Pärast sööki ütelnud Peeter mõisa omanikul: „Palu minult mingit armu ja ma taha su palve täita.“ Ramm ütelnud: „Kui ma midagi paluda tohin, siis lubage mulle see kepp, millega mind lõite.“ Peeter andnud kepi Ramm’ile. Keppi hoitud Kloostri mõisas hulk aega alal. Kui Ramm’id Kloostrist ära läinud, antud kepp Tallinna muuseumi, kus ta praegugi alal on. Kepp on neli jalga pikk, pilliroost, raudotsaga (M. Sepling). Ühe teisendi järele olla Peeter Ramm’ilt hobust osta küsinud ja selle kepi vastu kingituseks saanud (M. Kruusimaa). Tõenäolisem on aga esimene jutustis, kuna jutustaja endine mõisateener, selle kohta kindlaid andmeid ütles omavat.

Pääle selle käinud Peeter Suur veel Paldiskis, õhutanud Paldiski ehitamist ja korra isegi olnud öömajal ühes majas Pallaste vallas (J. Lindmann). Seda maja käinud hiljem ka Nikolai II vaatamas (J. Neumann). Üldse elanud Nikolai II paar suve oma laevas Paldiski all. Vahest käinud ka saartel ja kinkinud saare lastele taskukelli. Siiski usaldanud ta üsna vähe maale tulla, kartnud kangesti, et ära tapetakse (J. Wrager).

Vahel käinud Pakri saarel Bõrši veskis. Maitsnud sääl rukkijahu. Ka keisrinna Aleksandra käinud saare karjamaal lastega jalutamas. Ostnud Bõrši veskilt hapupiima ja maksnud selle eest sada rubla (M. Sepling).

Korra läinud Kloostri mõisahärra Claas von Ramm ühes kuberneriga ja mõisnikkude peamehega Maydell’iga Paldiski sadamasse keisri laevale külla. Troonipärija Aleksei olnud tol korral seitsme aastane. Teda kästud härrasid tervitada. Poisike aga ütelnud: „Я не хочу!“ Alles siis, kui keisrinna ise käskinud, tervitanud ta mõisnikke. Härrad söönud laeval lõunat ja saanud paberossi (M. Sepling).

Kuberneridest on Paldiskis mitmed käinud. Eriti mainida teati Korostovets’i ja Šahovskoi’d (J. Neumann).

Kui Risti vene õigeusu kiriku nurgakivi pandud, käinud ka Šahovskoi suure saatkonnaga Ristis. Pool versta eespool sõitnud ratsamees, kes hüüdnud: „Teelt ära!“ Selle järele tulnud politseinik püsti kalessis, kes käsutanud: „Mütsid maha!“ Siis alles tulnud kuberner oma hiilgava saatjaskonnaga. Kloostri mõisa väravas istunud sant ja palunud Šahovskoilt armuandi. Šahovskoi pole andnud. Sellepääle ütelnud sant: „Sihukesele kuradile anna ise!“ (K. Uferbach) Ka mõisnikud pole Šahovskoid sallinud (K. Uferbach). Veel teatakse, et Korostovets olla Kloostri vallamajas käinud (M. Kruusimaa). Ka Seckendorf käinud okupatsiooni ajal Kloostri mõisas v. Ramm’il külas. Siis aetud kõik vallavanemad ja sekretärid Kloostri mõisasse kokku, Seckendorf’i tervitama (M. Kruusimaa). Veel räägib rahvas kellestki keisri õepojast (nähtavasti arvati sellega Oldenburgi printsi), kes kuberneriks olles maarahvalt postimaksu ära võtnud, kui ta aga ametist lahkunud, pannud mõisnikud maksu uuesti tagasi (J. Jülner).

b) Mõisnikud

Tuntuimad Madise kihelkonna mõisnikkude perekondadest on v. Ramm’ide perekonnad. V. Ramm’ide suguvõsa oli väga laialdane. Madise kihelkonnas kuulusid neile varemalt Kloostri, Leetse-Pallaste ja Vasalema mõisad. Hiljem müüs Peeter v. Ramm Vasalema mõisa pr. Baggo’le. Ramm’isid tunti üldiselt kui patriarhaalsete kalduvustega härrasid, kes ise elada tahtes ka teisi elada lasevad (M. Sepling). Tubli osa vanameelsust näib neil olnud olevat millele juba viitab ütlus, mida üks Rammidest (Kloostri mõisa omanik) olla peksu ärakaotamise puhul öelnud: „Annaks Jumal, et jälle tuleks! Muidu te lähete ju ülekäte!“ (M. Lessman) Ka okupatsiooni ajal oli tollekordne Kloostri mõisnik end äärmiselt saksasõbralikult ülal pidanud. Ta kutsunud tol korral Seckendorf’i enesele külla ja hoolitsenud väga palvekirja eest, milles Eestimaad Saksa alla paluti (M. Kruusimaa).

Koolide asutamise puhul oli v. Ramm küll alguses ütelnud: „Mis sinna kooli minna, hobusevargaks õppima!“ aga hiljem toetas ta koole igal viisil (M. Friedemann). Ka kirikut toetasid v. Ramm’id heldelt, kinkisid kirikule vähema kella, kirikut ümbritseva aia ja lasksid lõplikul kujul omal kulul kiriku torni üles ehitada (M. Friedemann).

Üks Kloostri Ramm’idest olnud äärmiselt lasterikas. Oma 24 lapse ristimise eest kinkinud ta Madise kirikule ühe heinamaa (J. Soonits). Vallarahvaga oli Ramm’idel, nii hästi Kloostri omadel kui ka Vasalema ja Leetse omadel, läbisaamine hää. Orjus oli Ramm’ide mõisates kergem ja rent madalam kui teistes (M. Kruusimaa). Vallarahval härraga protsesse kunagi ei olnud. Küll tulid aga talumehed omavahelisis asjades mõisniku juurde kohtusse, ehk küll ka vallakohus olemas oli. Eriti massiline oli mõisas kohtuskäik Thomas v. R. ajal, kes oli Tallinna Manngericht’i kohtuhärraks. Valitseja öelnud küll meestele, mingu nad oma vallakohtusse Mehed aga arvanud: „Eks härra ole ka suure kohtu härra, küllap tema juba paremini teab.“ ja tulnud ikka kaebustega härra ette. Vihas kõnelenud nad kõik üksteise peale ära, mis nad aga iganes üksteise tegusid teadnud, isegi salaasjad tulnud välja. Härra kuulanud vaikselt, lasknud mehi rääkida, ta tundnud neid niikuinii juba lapsest saadik. Viimaks öelnud: „Olge nüüd vait, mina räägin!“ Pannud esiteks alati ette ära leppida ja kui see ei aidanud, kuulutanud otsuse (M. Sepling). Ise ta ei armastanud rahvaga kohut käia, ennem laskis kupjal süüdlase naha tuliseks kloppida (K. Uferbach).

Samuti ei armastanud ka Leetse Jakob v. Ramm kohut käimist. Kunagi oli üks mees valmislõigatud ja juba tee äärde kohale veetud telefoniposte varastanud. Varas leitud üles. J. v. Ramm määranud talle trahviks viis rubla. Mees pole tahtnud maksa. Viimaks toonud raha härra kätte. Härra andnud mehele paar kõrvakiilu ja andnud ta raha tagasi, ise ütelnud: „Tean niigi, et sul tühjal rahapuudus on. Hoia aga, et sa teinekord vargile ei lähe!“ (J. Neumann)

Helded olid v. Ramm’id alati. Hädalistele ja vaestele kinkisid ja laenasid nad sageli suuremaid summasid (M. Friedemann). Vanapreilid, Eduard v. Ramm’i õed kinkisid vallarahvale haiguste ja hädade puhul rohtu (M. Lessmann).

Hoopis teist laadi olid Vasalema Baggo’d. Need olid kirglised kohtuskäijad ja osavad kauplejad, kes isegi juudi üle võisid lüüa (K. Uferbach). Juba Eduard de Baggo ema, kes Vasalema mõisa Peeter v. Ramm’ilt ära ostis, armastas kohut käia. Talle kuulus varem ka Nõva mõisa. Korra tulnud Nõva mõisa õue ühe talumehe lambakari, 21 lammast. Pr. Baggo lasknud lambad talli kinni ajada ja nõudnud lambaomanikult 5 rubla trahvi.

Mees maksis trahvi ära ja tahtis lambaid kätte saada. Mindi talli lambaid otsima. Eks tall olnud tühi. Nõva küla mehed olnud lambad vahepeal tallist ära varastanud. Nüüd algas lambaomanik pr. Baggoga protsessi, mille tagatipuks oli, et pr. Baggo pidi mehele lammaste eest 100 rubla kahjutasu maksma (M. Sepling).

Üldse ei olla pr. Baggo’l kohtus hästi vedanud. Tema nõudnud koha eest 150 rbl. renti. Rentnik läinud mõisasse renti madalamaks tingima. Pr. Baggo aga müünud koha ilma rentniku teadmata teisele. Seaduse järele tuleb aga sarnasel puhul endisele rentnikule 1 aasta rent tagasi maksta. Asi läks kohtusse ja pr. Baggo pidi mehele rendi tagasi maksma (M. Sepling). Ka mõisavalitsejatega olnud pr. Baggol alati sekeldusi. Vahest olnud tal 2-3 valitsejat mõisas. Ükski pole kõlvanud. Viimaks saanud ta ühe Kients’i nimelise valitseja. See olnud priistaviga tuttav ja õpetanud prouale kohtuskäimise konkse. Ühtlasi aga olnud Kients ka kelm ja nöörinud prouat. Ta lastud lahti. Südametäiega rentinud proua mõisa ühele endisele Kloostri mõisa valitsejale, Turman’ile. Lepingus olnud tingimus, et mõisast pidid prouale sõiduhobused peetama. Renti olnud 4000 rubla aastas. Turman võtnud Kients’i enesele valitsejaks (M. Sepling). Pr. Baggo poeg Eduard de Baggo pärandanud emalt suure kohtuskäimise kire. Isegi oma töölistega käinud ta kohut (M. Kruusimaa). Muidu oli ta andekas ja kaval mees, mõistis igast asjast raha teha (K. Uferbach). Rahva jutu järele tulnud ta tarkus sellest, et ta olla koerapiimaga üles kasvatatud (H. Rumm). Ed. de Baggo’l olid suured ärilised kalduvused. Et raha saada, selleks ei kohkunud ta ka mingisugusest pettusest tagasi. Oma töölisi püüdis ta palga suhtes alati petta. Vasalema mõisas oli tal puhast tõugu lindude kasvatus ja suur puukool, kust ta ilupuid ja viljapuid müüs. Sääljuures püüdis ta kaubeldes alati petta. Kord tellitud temalt 100 puhastverd minorka kana muna. Ed. de Baggo ostnud kohe külaeitedelt suure hulga igasugu mune, pannud väheseks ajaks keeva vette, nii, et munad küll ära ei keenud, aga et nendest ka poegi enam ei tulnud. Siis pakkis ta 25 minorka muna sisse ja 75 neist pool keenud munadest ja saatis saadetise tellijale, kellelt ta muidugi suure tasu sai. Mis siis hiljem munadest välja tulid olid puhtverd minorkad, kuna teiste munade rikki minekus kuidagi Ed. de Baggo’t süüdistada ei võidud (K. Uferbach). Samuti püüdnud ta segavereseid koeri puhtvereste eeskujul ümber moonutada ja müünud neid siis kõrge hinna eest edasi (K. Uferbach). Kõige selle juures olnud ta aga hirmus kitsi. Kui uut vallamaja ehitatud, palutud temalt mõnd kastani vallamaja ümbruse kaunistamiseks. Ed. de Baggo otsinud terve aia läbi, pole leidnud nii halba, kui anda tahtnud, nii jäänudki andmata (M. Kruusimaa). Ilmasõja ajal saadetud Ed. de Baggo välja Venemaale, sest rahvas oli ta kohta valekaebuse andnud, nagu olla ta vaenlase lennukeile märku andnud ja need olla maas käinud (M. Kruusimaa). Praegugi elavat Eestis üks ta poeg Ned de Baggo, kes ka isalt kauplemiskire pärinud olevat. Ed. de Baggo ise heidetud kelmuste ja ebaausate võtete pärast mõisnikkude seltsist välja (K. Uferbach).

Ämaris valitsenud järjest mitmed mõisnikud. Vanem, keda rahvas mäletab, olnud Patkull. See olla Peeterburis landratiks olnud. Iseloomult olla ta kuri mees olnud. Sageli peksnud ta rahvast oma käega. Kui sõnnikuvoor laudast tulnud, siis seisnud härra ise lauda uksel ja andnud igale mehele korrast ratsapiitsaga (H. Rumm). Posthobustega sõites armastanud ta kangesti kihutada. Surres palunud, et ta hing mitte posthobustesse ei läheks. Pärast tema surma pidanud Pr. Patkull eestkostjate abil valitsejatega mõisat veel 20 aastat (S. Soobach). Siis olnud mõis vahepeal väljarenditud kellelegi Witte’le, siis pidanud keegi Brei lühikest aega mõisat. Selle järele läinud mõis v. Tritthoff’ide kätte (H. Rumm). Tritthoff olnud veidi lollaka moega mees, kes kedagi ei seganud. Üldse olla ta vähese jutuga mees olnud, ega olla inimestega suurest seltsinud (S. Soobach). Põllkülas valitsesid järjest v. Tritthoffid. Need olid kõrgid inimesed. Vallakirjutajat sundisid nad enese juuresolekul põlvili laua ääres kirjutama (J. Jülner). Põllküla Reinhold v. Tritthoff olnud aagrehiks. Ta lasknud aga linna õiguse all maal elavaid inimesi peksa ja saanud seepärast ametist lahti. Edaspidi olnud Keila kihelkonnast aagrehid (S. Soobach). Tritthoff’id püüdnud sama toredasti elada kui teisedki mõisnikud. Põllküla mõisal aga on väga kehvad maad, nii et toreduse ajamine näpud peagi põhja saatsid (J. Jülner). Suur maiasmokk olla Tritthoff olnud, ostnud aina kanamune ja -poegi ja söönud ära. Revolutsiooni ajal lasknud madrused ta Haapsalus maha (K. Laur). Praegu olla Tritthoff’idest alles veel üks preili, see elavat linnas (J. Jülner).

c) Õpetajad

Kõige varem õpetaja, keda rahvas mäletab, on Verman. See olnud helde mees, andnud lastele õunu ja olnud üldse talurahva vastu sõbralik (M. Friedemann). Korra sattunud tema juurde leeri poiss, kes pole viitsinud õppida, lugeda ta ka ei olla mõistnud. Kui õpetaja poisilt suuremat hoolsust nõudnud, hakanud poiss jämedalt vastu. Õpetaja teatanud asjast poisi isale, see andnud poisile täieliku õiguse. Nüüd pahandanud õpetaja ja vandunud, et ta poissi enne leerist läbi ei lase, kui see lugeda mõistab, kestku see ka seitse aastat. Poisi isale ütelnud ta: „Nuuman su härga kasvõi seitse aastat!“ Sellest saanud õpetaja liignime „lihunik“. Poiss pidanudki 7 a. leeris käima, õpetaja pole enne armulauale võtnud (M. Lessman). Siis tulnud Spindler. See olnud saksameelne, kõrk mees, käskinud oma käele suud anda (M. Friedemann ja J. Wrager). Spindler saanud lahti vaestele väljajagamiseks saadetud vilja kõrvaletoimetamise eest (S. Soobach).

Tema järglaseks olnud Hirsch. See olnud vaikne, hää iseloomuga mees, rahva poolt väga armastatud. Pärit olnud ta Palamuselt, sealse õpetaja poeg. Ametis olnud ta kaua. Tuntud olnud ta suur ukslikkus ja püüd pühakirja järele ka oma elu sääda. Korra läinud ta päeval kirikumehega veidi tülli. Pea tulnud talle aga meelde kirjasõna: „Ära lase päikest meelepahas looja minna…“ Ta läinud ja leppinud kirikumehega ära. Ka olla ta väga hää põllumees, põllud olla tema ajal kõige paremas korras olnud. Erilist hoolt kandnud Hirsch koolide ja õpetuse eest. Käinud mööda külasid lapsi loetamas. Kutsunud kooliõpetajaid enese poole koosolekuid pidama, kus harutatud koolitöösse puutuvaid küsimusi. Pääle kooliaega kuulanud ta õpilasi üle kuni kaks aastat pääle leeri: kas nad midagi ära unustanud ei ole. Veel asutanud ta noortemeeste tunni, kus õpiti mõnesugusi praktilisi oskusi, lauldi üheskoos jne (M. Friedemann). Ka vennastekogudusega olnud ta vahekord hää (J. Wrager). Kui ta ära surnud, olnud kõigel rahval ta pärast väga kahju. Pärgi toodud määratu hulk (M. Friedemann). Hirsch’i järele tulnud Aleksander Siegfried, pärit Mosvast. See olnud lühikest aega, ainult 3-4 aastat. Ta olnud kange noomija, nii, et teda „Scheltpastor’iks“ hüüdma hakatud. Vastaseid olla tal palju olnud (M. Friedemann). Praegu olla Viiburis (J. Wrager). Siegfried’i järele tulnud Brasche kindralsuperintendent Lemm’i soovitusel. Kirikukonvendil oli õigus kandidaate vastu võtta ja proovijutlusi pidada lasta. Rahvale olnud Brasche vastumeelt. Õnnistamise päevaks pandud kiriku ukse lukk kive täis. Kirikumees läinud aknast sisse ja päästnud ukse seestpoolt lahti. Mõisnikkudega saanud Brasche hästi läbi. Ka olnud ta suur haridustöö sõber. Olles ise üks haridusseltsi mõtte algatajaist, andis ta haridusseltsi koolile kirikumõisas ruumid tarvitada (M. Friedemann). Kirikut tahtnud ta üksvahe kloostrisse üle viia. Rahvaga olla tal läbisaamine üsna paha olnud (M. Lessmann). Praegu olla ta Kloogal (J. Wrager). Brasche järele sai ametisse praegune õpetaja Otto Etzold.

7. Pärisorjus, teoorjus, segarent

Pärisorjusest rahvas ei tea enam midagi jutustada. Ka teoorjusest on teated väga ebamäärased ja selguseta. Kloostri mõisast mäletatakse teoorjusest ainult niipalu, et teol käidud oma härgade ja hobustega. Iga nädal olnud paar hästi ja hobune väljas, nendega ühes ka mitu inimest. Koduseks tööks antud lõnga kedrata. Kontroll olnud väga kõva, nii et vargus võimatuks osutunud. Maksudest teatakse mainida vorste, mida õpetajale maksetud. Korra juhtunud vorstid solgitud olema. Järgmisel pühapäeval ütelnud õpetaja kantslist: „Makske ikka mauku, aga ärge nii röögatavat mauku makske!“ Teatakse veel, et õpetaja sõitnud mööda kihelkonda, korjates maksuvilja. Teo ajal olnud inimestega ümberkäimine mõisas väga karm. Peksetud iga tühise asja eest veriseks. Liikumisvabadus olnud äärmiselt kitsendatud, elukoha vahetus samuti. Linna tohitud asuda ainult mõisniku loal, kes sinna salaja põgenenud, toodud tagasi. Linna turule mineku puhul torgitud koormad orkidega läbi: kas vahest salakaupa või viina koormatesse peidetud ei ole. Mõisnikul oli inimeste üle isegi nii suur voli olnud, et ta võinud suuremast perest inimesi võtta ja neid teistesse peredesse anda, kus inimestest puudus olnud. Naisevõtmiseks peetud alati mõisast luba võtma. Maksukoorem tegi rahva meele nii kibedaks, et rahva hulgas kõnekäänuna lause liikus: „Mõis sööb su leiva, mõis sööb su põhud!“ (M. Lessmann) Segarendi ajal paranenud asi. Kohustused märgitud vakuraamatusse üles (K. Uferbach). 50 tiinuse koha pealt võetud rahas 45 rbl. renti. Rukkid olnud lõigata 1 tündrimaa, samuti ka suivilja kokkupanna 1 tündrimaa. 1 nädal olnud kartulivõtu päivi ja 1 nädal nuumhärgade söötmist. Voorisid veetud Keila ja Tallinna, võid, juustu, linu, piiritust, nuumhärgi. Segarent kestnud Kloostris osalt kohtade ostuni (M. Sepling). Inimestega ümberkäimine muutunud segarendi ajal palju inimlikumaks. Vahekord härraga muutus isegi niivõrd hääks, et vanem generatsioon v. Ramm’isid praegu kui „häid härrasid“ mäletab. Viimase 58 a. jooksul saanud ainult kolm inimest peksa, needki võrdlemisi raskete süütegude eest. Nii näiteks toodud korra Inglismaalt mõisasse 4000 rubla eest uus rehepeksumasin. Üks poiss tahtnud masina ära rikkuda. Ta peitnud viljavihusse suure kivi ja tahtnud seda ühes viljaga masinasse lasta. Asi tulnud aga välja ja härra, kes kohtus käimist ei armastanud, lasknud kupjal poisi läbi peksta (K. Uferbach ja M. Sepling). Kubjas, kelle nimi olnud Rein Veidenstrauch, on oma tigeduselt laialt kuulus. Ta olnud kubjas juba teoaja lõpul. Kasvult olnud ta väike mehike, aga imetugeva häälega. Hääl kostnud tal üle kahe versta. Tööinimesi sõimanud ta alati ja püüdnud igal juhusel ka kohe keppi tarvitada. Rein olnud suur viinasõber. Sageli lamanud ta purjus selili keset teed ja maganud. Keegi pole julgenud teda üles äratada, nii väga kardetud teda. Rahvajutu järele olnud Rein nõid. Ta kandnud taskus musta ussi pääd, mis teda sakstele meelepäraseks teinud (M. Lessmann). Lugeda pole Rein üldse osanud, päevad olnud tal pulgale märgitud. Vanemaist meestest, kes veel elavad, saanud Madis Lessmann kord Reinult nahatäie (K. Uferbach).

Kloostri mõisa omanikule kuulusid ka Pakri saared. Nad maksnud väikest maksu kalas, lambalihas, lambajuustus ja tegid kartulivõtmise päivi (M. Kruusimaa). Igal sügisel pidi härra ühes prouaga maksu korjamiseks saartele sõitma ja viinad kaasa võtma, toidud olnud saare rahva poolt. Saarel peetud siis uhke pidu, kus siis härra ja proua saare rahvaga tantsima pidanud. Ka ühe öö pidanud nad saarel magama. Kui siis mõni saare taat juhtunud mandrile tulema, ütelnud ta väga familiaarselt mõisnikule: „Kui sina siis tulema sügisel meie poole, siis sina võtma oma eit kaasa. Siis mina tantsima sinu eidega ja mina tantsima sinu eidega!“ (M. Sepling)

Korra aga leidnud saarlased, et nemad on teisest rahvusest ja arvanud, et selle põhjal nemad ei pruugi üldse maksu maksta. Nad jätnud oma iga aastase maksu maksmata. Mindud siis politseivõimul neilt makse sisse nõudma. Pakri saarlased hakanud maksuloomi püüdma. Püüdnud, püüdnud, loomad põgenenud ära, saarlased jooksnud järele ja kadunud kõik maksunõudjate silmist. Maksunõudjad pidanud tühjalt tagasi pöörduma (K. Uferbach). Vasalema mõisas olnud Peeter v. Ramm’i ja tema eelkäijate ajal teotingimused umbes samal ajal teotingimused umbes samad kui Kloostriski. Kui aga mõisa de Baggo’dele läinud, tõstetud kohustused kohe 3-4 kordseks. Kui varemalt olnud näiteks üks päev nädalas inimene segarendi ajal talust mõisatöös, siis de Baggo’de ajal pidanud samast talust inimene 3-4 päeva mõisas tööl olema. Ka raharendile hakanud de Baggo suuremat tähelepanu pöörama (M. Kruusimaa).

Ämaris maksnud teotingimusi mäletab rahvas järgmisel kujul: sulane ja tüdruk pidanud talust aasta läbi iga päev mõisas olema. Paar härgi ja hobune olnud ka suvi läbi mõisa töö pääl. Pääle selle olnud veel voori vedamine. Voore veetud: viina, puid, vilja Tallinna. Pääle teo olnud veel andamid. Iga aasta viidud mõisasse ani, kana, kohtulammas, mune, marju. Haned ja jõhvikad olnud veel hiljuti maksumoonaks (S. Soobach ja H. Rumm). Teotingimused ja üldse teolkäik olnud küllalt rasked, aga siiski vastuhakkamisi ette ei olla tulnud. Vastuhakkamise eest ähvardatud Siberisse saata. Kohast aetud tühjade asjade eest välja. Nii olnud võlad või sõnakuulmatus küllaldaseks põhjuseks, et kohast väljaaetud saada. Hiljem vahetunud puht teorent segarendi vastu. Segarendi ajal käidud 30 tiinuliselt kohalt 3 päeva nädalas loomaga mõisas tööl ja makstud rahas 60 rbl. Segarent lõppenud pr. Patkull’i ajal (S. Soobach ja H. Rumm).

Põllkülas mäletakse puhtteoajast, et siis tulnud pääle korralise teo, milleks sulane ja tüdruk aasta läbi mõisas pidanud käima, veel sõnnikuveo päevad ja heinapäevad teha. Viljakoristuse ajal olnud igal talul üks tündrimaa rukkid, üks tündrimaa odre ja üks tündrimaa kaeru koristada (J. Jülner ja K. Laur). Eriti raske olnud tegu sügisel, rehepeksu ajal. Siis tuldud veidi peale keskööd üles, oma reht peksma, keskhommikuks pidanud juba mõisasse minema (K. Laur). Koduseks tööks antud leisik villu (20 naela) kraasida, kedrata ja kangaks kududa (J. Jülner ja K. Laur). Voorisid veetud Tallinna ja Peterburi. Peterburi veetud viina (J. Jülner). Kupjaks olnud väike, ent õel mehike. Ise pole ta aga suutnud üleval olla. Tihtipeale heitnud töö juures magama ja käskinud end siis, kui valitseja, võihärra peaks tulema, üles ajada. Kord, kui härra tulnud, jätnud teolised kupja üles ajamata. Kubjas saanud kohast lahti. Asemele tulnud teine vend, kes nii peksunäljas pole olnud (K. Laur).

Vahimeheks olnud Peksu Kustas – vana soldat. See olnud pehme südamega mees. Tigedat kubjast ta ei sallinud. Vahimehe ametis püüdnud ta peksetavaid säästa. Põllküla härra olnud haagikohtunikuks. Korra käskinud haagikohtunik üht tüdrukut peksa. Tüdruk olnud uhke, hakanud kupjale vastu. Kustas peksnud siis tüdruku asemel pinki, käskinud tüdrukul hästi karjuda. Pärast Kustas vandunud haagikohtunikku (J. Jülner).

Kirikumõisas olnud elu kergem. Õpetajad olnud üldiselt pehmemad, kui mõisnikud. Puht-teo ajast sääl enam mälestusi pole. Segarendi ajal tehtud 2 teopäeva nädalas, 2 abipäeva ja rehepeks pääle selle. Rahas makstud 26 rubla. Kirikuvald olnud küll väga väike, ainult 3 talu ja 4 vabadikukohta, siiski olnud kirikumõisas omad kupjad ja aidamehed. Isegi valla vahimees – Peksu Mats – ei puudunud (J. Vrager). Terves kihelkonnas olnud aga eriliik teotegijaid – need olnud vabadikud. Vabadikud teinud igal suvel mõned päevad, n.n. „suitsupäevad“. See olnud selle eest, et „nendel majast suits välja võis käia“, sest saunikud asunud talu maa peal, mille eest talud isegi tegu tegid (K. Uferbach).

Ränga nuhtlusena lasunud talurahval nekrutiandmise kohustus. Nekrute võetud Kloostri vallast 4-5 meest aastas (J. Vrager). Nekrutiteks võetud ikka need, kes mõisale ei meeldinud. Mõned mehed põgenenud liisuvõtmise ajaks kodunt ära, sest nekrutite võtjad tulnud öösel salaja talusse. Mõned, kel raha rohkem, maksnud mõnele väeteenistuses olevale mehele, et see pääle oma aja ärateenimist ka maksja eest teenima jääks. See olnud päris seaduslik asi (K. Uferbach).

Mõisa maa ala suurendamiseks lõhutud taludest on paremaid andmeid ainult Vasalema mõisa kohta. Nimelt on sääl kuni 1761. aastani mõisa külge võetud Põllutaguse, Velliku soo, Morasi, Kerstiku ja Tammiku külad. Külarahvas käinud küll kohut kuni senatini, aga miski ei aidanud. Ka Kloostris lõhutud talusid. Nii ühendatud Võllamäe küla mõisaga (M. Kruusimaa). Teistes valdades – Ämaris, Põllkülas ja Leetses mäletatakse küll, et talusid olla lõhutud. Millised talud aga need olnud, seda enam ei mäletata (J. Jülner, S. Soobach, J. Neumann). Kirikumõisas ei ole üldse talusid lõhutud (J. Vrager). Kuuendikukohtade üle teatakse ainult seda, et nende pidajad teinud tegu mõisale. Millised need kohad olnud, ei teadnud jutustajad enam (kõik jutustajad).

8. Raharent ja talude ostmine

Kloostri vallas kestnud segarent kuni talude ostuni. Puht raharenti olnud ainult Arukülas. Aruküla saanud ümbermõõdetud enne müümist (1885. a.) hind takseeritud ära ja sisse säetud puht-raharent. Sel ajal olnud Kloostri mõisas Thomas v. Ramm. Iga pere kohta määratud rent eriti. Ramm alandanud rendihinda sellest, mis maamõõtja määranud 15% – nii võtnud ta 100 rublaselt kohalt 85 rubla. Kohtade ostu puhul kapitaliseeritud ostuhind 5%-ga. 100 rubla rendi koht müüdud 2000 rubla eest (M. Sepling ja K. Uferbach). Kuna hind võrreldes Vasalema mõisa talude hinnaga madal olnud, ütelnud härra: „Ärge arvake, et olen rumal ja ei mõista raha võtta, aga ma tahan ise elada ja tean, et teie ka elada tahate.“

Talumaad saanud nii kõik ära müüdud, osalt ka mõisamaid (M. Sepling). Suurem taludeostu hooaeg olnud 50 aasta eest, mõned üksikud ostnud ka 60 aasta eest (K. Uferbach).

Vasalema mõisas alganud talude ost 60 aasta eest. Peeter v. Ramm’i ajal olnud Vasalemas enamvähem veel segarent. Suuremalt osalt pole raharenti olnudki kuni kohtade ostuni. Talud müüs P. v. Ramm odavalt 1200-1800 rubla eest. 60 tiinu koht maksnud 1800 rubla. Kui mõisa de Baggo kätte läinud, tõusnud talu hind kohe 4000 rublale (J. Neumann). Ka pannud Ed. de Baggo raharendile suuremat rõhku, tõstes ühtlasi tublisti renti. Koht, mille vääriliselt Kloostri vallas umbes 100 rubla aastas võeti, maksis Vasalemas 150 rubla aastas. Rahvas oli aga vaene, ei suutnud kohti ära osta (M. Kruusimaa).

Ämaris olnud täisrent v. Tritthoff’i ajal, algul 40-45 rubla, hiljem 60-70 rubla. Kohtade ost alganud seal umbes 25-30 aastat tagasi. Esimesed talud ostetud 30 aastat tagasi (S. Soobach ja H. Rumm).

Põllkülas alganud kohtade ost 45-50 aasta eest. Segarent kestnud sääl väga kaua – pea kuni kohtade ostuni (J. Jülner). Kohtade ostmisel käinud Põllküla valla mehed mõisaga kohut. Härra tahtnud jahiõigust mõisale jätta, aga kaotanud. Keila kihelkonna Klooga mõisa mehed protsessinud samuti mõisaga jahiõiguse pärast ja saanud jahiõiguse omale. Hiljem müünud jahiõiguse mõisale tagasi. Põllküla mehed hankinudki enesele õigused veskit teha, poodi asutada, viinavabrikut käima panna. Kõik need õigused saadud (K. Laur).

Kirikumõisas olnud raharent 15 tiinuselt kohalt 50 rubla. Kirikumõisa talusid ei olla ühtegi päriseks ostetud (J. Vrager).

9. Töö- ja elatisvõimalused. Majanduslik olukord

Majanduslik olukord on Harju-Madise kihelkonna rahval alati halb olnud. Eriti just kihelkonna põhjaosas on rahvas kehv just peaasjalikult maapinna halbuse tõttu. Põllupind on paene, künnivaod aina valgendavad paekildudest. Karjamaadeks on loopealsed, kus vihmase ajaga lausvesi peal seisab ja kuiva ajaga kõik ära kõrbeb (J. Neumann ja J. Soonits). Parem on lugu kihelkonna lõunaosas, Kloostri ja Vasalema valdades. Kloostri vallas ei olla võlgujäänud talupoegi olnud. Enam olla neid Vasalemas olnud (M. Sepling). Kõrvalteenistusena põllupidamise juures olnud veel Paldiski ümbruskonna rahvale Paldiski linna õitseajal sadamatöö. Hilisematel aegadel hankinud rannarahvas kõrvaltulusid kalapüügist, kuna varem kalapüüki ei olnud (J. Neumann). Mõningaid sissetulekuid tõid rannarahvale ka laevahukkumised. Kelle rannale laevatükid tulnud, selle omanduseks nad saanud. Nii olla ennevanasti üks kuulus valetaja – Ants, kui teda mõisasse sakste lõbuks valetama kutsutud, valetanud: „Ei ole aega, soolalaev rannas hädas!“ (J. Soonits)

Põllutööd tehtud väga kaua kõige algelisematel viisidel. Härjakünd ja kootidega rehepeks püsinud suuremal määral kuni 20 aastat tagasi (H. Rumm). Kootidega rehepeksu tulevat veel praegugi ette, katuseõlgede saamiseks, sest selleks otstarbeks ei kõlba rehepeksumasinas sasitud õled (J. Soonits). Ka härgadega küntakse veel praegugi. (Mul enesel oli mitu korda võimalus näha härgadega töötamist, matkates kihelkonnas 1932. a. suvel.) Härgadega töötamine püsivat seepärast nii kaua, et härg halvema toiduga lepib kui hobune (M. Kruusimaa). Varematel aegadel veetud ka kõik voorid härgadega (M. Lessmann). Ka õlgkatusega hooned on veel tänapäev (1932. a.) valdavas enamuses ja isegi suitsutaresid tuleb ette (J. Lindmann). Suuremal määral hakati majadele korstnaid pääle ehitama. Ämaril 30 aastat tagasi (H. Rumm), Kloostris ja Põllkülas umbes 50 aastat tagasi (K. Uferbach ja J. Jülner). Haganane leib ja kali olnud vanematel aegadel igapäevaseks toidumoonaks. Alles rendiajal lõppenud haganaleiva tarvitamine (K. Laur). Kartulikasvatamine alganud 100 aasta eest (J. Soonits). Vankreid hakatud rautama umbes 60-50 aasta eest. Rahvas olnud äärmiselt kehv, pole suutnud uuendustega kaasa minna. Põllutöö masinad tulnud küll mõisas võrdlemisi vara tarvitusele vara tarvitusele, ent talurahvas ei jõudnud neid muretseda (J. Lindmann). Kloostri mõisas olnud juba 40-45 aasta eest vee jõul käiv rehepeksumasin, turbapurustusmasin, hekslimasin, kaerapress (M. Sepling). Ka Ämari mõisasse toodud 40 a. eest hobustega ringiveetav rehepeksumasin (H. Rumm). Kõiki neid masinaid nägi rahvas mõisates, aga juba oma vaesuse tõttu ei pööranud neile suuremat tähelepanu (M. Kruusimaa). Rahva vaesumisel olnud tubli osa täita ka kõrtsidel. Kõrtse olnud kihelkonnas palju. Pudiveres, Kiriku all, Ämaril, Kuusikul, Jõesuul, Kokal, Laokülas, Maerul ja Vaesteristil. Ka Kaseperes olnud kõrts. Viina toop maksnud 15 kopikat. Kui viinamüümine ära keelatud, toodud Sakust õlut ja müüdud seda (M. Lessmann). Kõrtsihooned olnud risti üle maantee ehitatud, tee käinud kangialt läbi. Sellepärast kutsutudki kõrtsi „va põigitimaja“ (M. Lessmann).

10. Õiguslikud olukorrad

Kuni venestusaja tulekuni koosnenud Harju-Madise kihelkond Kloostri, Vasalema, Ämari, Põllküla, Leetse-Pallaste valdadest. 60 aastat tagasi olnud ka 7 pereline kirikuvald iseseisev, evides oma vallavalitseja ja talitaja. Kohus olnud kirikuvallal küll Kloostri vallaga ühine (J. Vrager).

Kloostri vallamaja asunud vanematel aegadel „Kubja“ talus. Sealsamas olnud ka kohtumaja. Vallamaks olnud väike, ainult 25 kopikat. Trahvid, mis talupoegadelt saadud, nii näiteks kinniaetud loomade pealt, kinkinud Kloostri mõisa härra vallakassasse. Veel kinkinud härra õde vallakassale 2000 rubla (J. Neumann). Valla raha viinud Ed. v. Ramm Tallinna intressi peale. Intressid jäetud seni kapitali juurde, kuni 10000 rubla täis saanud. Siis võetud intressid valla kulurahaks ja vallamaks jäänud ära. Intresse olnud 500 rubla aastas. Neist saadud koolmeistri ja kirjutaja palk, ning vallamaks jäänud ära. Kirjutaja asukohaks lubanud v. Ramm Uuemõisa karjamõisa, andnud sealt kirjutajale 2 tündrimaad põldu ja kahe lehma heinamaa. Mõisas lubanud ta ruumid kohtupidamiseks (M. Sepling).

Ämari vallas maksnud vald talitaja ja volimeeste palgad viljas. Talitaja saanud 1 setverdi, 2 setverikku rukkid ja samapalju odre. Kahele abimehele ühtekokku maksetud 1 setvert 2 setverikku rukkid ja samapalju odre. Pääkohtumehele maksetud 4 setverikku rukkid ja 4 setverikku odre, kuna volimehed ühekokku saanud 1 setverdi rukkid (H. Rumm).

Vallavolikogu valimiste puhul küsiteldud valijaid ükshaaval. Mõisnikud end kunagi valimiste käiku ei seganud (J. Neumann). Sageli juhtunud, et mehed pole tahtnud volimeesteks saada. Hoitud end valimistest igal viisil kõrvale ja kui siiski ära valitud, siis käidud end lahti palumas (K. Uferbach). Vallakohtu istangutel istunud mõisnik ühes. Vallakohtu kompetentsi kuulunud väiksemad süüteod, mille karistuseks enamalt jaolt ihunuhtlus määrati (K. Uferbach). Ka rahatrahvi ja vangistuskaristust tulnud ette. Nii tehtud umbes 50 aasta eest Kloostri vallavolikogus otsuseks, et ööhulkujad poisid peavad rahatrahvi maksma, kuna tüdrukuile, kes neid vastu võtavad vangistuskaristus osaks langeb (J. Lindmann). Mõisa piirides teotsenud mõisapolitsei, sinna vallakohtu võim ei ulatunud. Alles sõja ajal, kui mõisapolitsei ära kaotati, allus ka mõisapiirkond vallapolitseile (M. Kruusimaa).

Valla täiskogul olnud õigus oma liikmeid, kes kuidagi tülikaks said, Siberisse saata. Nii saadetud Kloostri vallast keegi Julius Olberg Siberisse. Sama saatus ähvardanud ka üht teist aidalõhkujat ja mürgeldajat, kes aga rahaga end väljasaatmisest lahti ostnud (K. Uferbach).

Venestuse tulekul hakanud Šahovskoi ühist kohturingkonda nõudma, mille alla ka ümbruskonna vallad – Risti, Hattu ja Ämari – oleksid kuulunud. Sellele järgnenudki 1890-dal aastal Kloostri, Risti ja Hattu valdade ühendamine ühiseks kohturingkonnaks (M. Sepling). Samal aastal 13. novembril ühendatud Kloostri, Vasalema, Ämari, Põllküla ja Leetse-Pallaste vallad ühiseks vallaks. Ka Pakri saared kuulunud Kloostri kohturingkonda iseseisva vallana. (Kloostri vallavolikogu protokoll 1890 a. 13. nov.) Ühendatud valla talitaja palgaks määratud 75 rubla ja sekretäri palgaks 450 rubla. Hiljem alanenud sekretäri palk 400 rublale. Esimeseks ühendatud valdade sekretäriks olnud Vihalem, kes hiljem iseõppimise teel notariks saanud. Ühendatud valdade jaoks ehitatud praegune vallamaja, mis 1894 a. valmis saanud (M. Sepling). Vallamaja jaoks andnud Kloostri härra platsi ja veidi materjali. Vallarahvas aga ehitanud omal volil suurema (K. Uferbach). Esialgu olnud ühendatud valdade kassad lahus, aga hiljem, kuberneri nõudel, pandud kassad ühte. Nii raisatud Kloostri valla suur rahasumma ühisteks otstarveteks ära (M. Sepling).

Haagikohtunikud olnud viimsel ajal Keila kihelkonnast pärit. Varem olnud haagikohtunikuks von Tritthoff Põllkülast. See lasknud linna õiguse all elavaid inimesi peksa ja saanud sellepärast ametist lahti (S. Soobach).

Kihelkonna kohus asunud Kloostri mõisas. Kihelkonna kohtunikuks olnud Hattu mõisa härra von Ramm (M. Sepling). Üksvahe olnud kihelkonnakohus ka Ämari mõisas, kus Hattu Ramm leskproua v. Patkull’i eestkostjaks olnud (M. Friedemann).

11. Usulised liikumised

Lahkuskudest kõige enam pinda leidnud on Harju-Madises vennastekogudus. 115 aastat tagasi võtnud vennastekogudus siin suuremat hoogu ja on sellestsaadik kindlasti püsima jäänud. Veel praegugi teotseb vennaste kogudus võrdlemisi elavalt, evides palvemaja kiriku ligiduses. Kõige enam olnud ja olla praegugi vendi ja õdesid just kirikuvallas ja selle ümbruses. Ametliku kirikuga olnud vennastekogudusel alati hää läbisaamine, töötatud niiöelda „käsikäes“. Eriti hää läbisaamine olnud vennastel õpetaja Hirš’iga (J. Vrager). Teiseks nimetamisväärsemaks usuliseks liikumiseks olnud vene usu tulek. Vene usku astuma meelitanud rahvast suured lubadused vene preestrite poolt. Nende poolt olla kuuldused välja lastud, et usuvahetajad saavad mõisamaid ja maksudes soodustusi. Veneusuliste jaoks ehitatud Risti kihelkonda kirik, mille alla kuuluma pidid ka Madise kihelkonna veneusulised. Kiriku nurgakivi panekut toimetatud suure pidulikkusega. Isegi kuberner Šahovskoi sõitnud suure saatkonnaga Ristile (K. Uferbach). Ristil ollagi veneusulisi suuremal arvul olnud, kuna Madises ainult Vasalema vallas rohkem veneusulisi leidunud (M. Sepling). Mujal valdades olnud neid märksa vähem ja needki, kes esimesel õhinal vene usku läinud, püüdnud õhina vaibudes esimesel võimalusel luteriusku tagasi tulla (H. Rumm). Madises olnud sel ajal õpetajaks Hirš, kellel rahvaga hää läbisaamine olnud. Vasalema mõisas peatanud lühikest aega üks vene usu preester. Köstriks olnud tal üks lahtilastud Lähtru koolmeister. Vasalemas viibimise ajal teinud preester veneusu heaks suurt kihutustööd, andnud rahvale igasuguseid lubadusi ja salvinud soovijaid. Ka Madisest käinud ta läbi, ent sääl olla ta mõju üsna väike olnud (M. Sepling).

Muist usulahkudest võiks veel nimetada baptiste. Baptistide liikumine alganud umbes 30 aasta eest, aga jäänud üldse hõredaks (J. Neumann). Mingisuguseid prohveteid ja ettekuulutajaid, nagu seda oli prohvet Maltsvet, rahvas ei mäleta (M. Sepling ja J. Lindmann).

12. Hariduslik olukord

Koolide asutamine langeb Harju-Madise kihelkonnas 1855-62 aastatesse. Nii asutatud Kloostri Arukülasse kool umbes 1856. aastal. Esialgu töötanud kool „Uuemõisa“ karjamõisas. Kui kool juba 5 aastat töötanud, ehitatud Arukülasse koolimaja, kus kool töötanud kuni 1922. aastani, mil ta oma praegusesse kohta Kloostri mõisa härrastemajja kolinud (J. Neumann). Koolide asutamise suuremateks õhutajateks olnud kirikuõpetajad, kuna mõisnikud mõnes mõisas koolidele esialgult üsna vaenulikult suhtunud. Nii öelnud Kloostri mõisa omanik v. Ramm koolide kohta: „Mis sinna kooli minna, hobusevargaks õppima!“ Kui aga kooli asutamine tõsisemalt päevakorda tulnud, andnud seesama v. Ramm koolile „Uuemõisas“ ruumid tarvitada ja andnud hiljem uue koolimaja ehitamise puhul omalt poolt nii krundi, kui ka ehitusmaterjali (M. Friedemann). Ka inventari poolest aitanud Kloostri mõisnik kooli. Tema kinkinud koolile lambid, seinakellad ja väikse oreli (J. Neumann). Iga aasta tehtud koolile mõisapoolt jõulupuu ja kingitud õpperaamatuid ja -abinõusid (M. Friedemann).

Samasse Kloostri kooli käinud ka kirikuvalla lapsed, ehkki varematel aegadel kirikumõisas vähe aega köstri kool teotsenud (J. Vrager). Ka Haudeväljal vanas kõrtsis olla kunagi kool olnud. Koolisundus olnud algul 3 päeva nädalas, siis 4 päeva nädalas ja viimaks 6 päeva. Esimeseks koolmeistriks olnud Kloostri-Arukülas Toomas Friedemann. See olnud ümbruses lugupeetud mees, hää kõneleja ja suur usumees. Haudeväljal olnud esimeseks õpetajaks Ambach. Ka see olnud tubli õpetaja, õpetanud oma ameti viimastel aegadel koolis rehkendamist isegi murdarvudega. Kloostris tulnud Friedemanni järele Jakob Neumann, siis Jakob Sand, ja siis vaheldunud rida õpetajaid, kellede hulgast mainida teatakse kedagi Lemberg’i, Tuulikut ja Kõll’i (M. Sepling). Koolmeistri palk olnud algul 130 rubla, siis 155 rubla aastas. Palk maksetud välja kaks korda aastas (J. Neumann).

Juba enne koolide asutamist olla rahvas küll lugeda osanud. Taludes leidunud õige tihti lauluraamatuid ja katekismusi. Neist õpitud lugema (M. Lessmann).

Umbes 25 aastat tagasi olnud Kloostris ka kihelkonna kool, see asunud Karilepa külas „Pridiku“ talus (J. Lindmann).

Ämaris asutatud kool igatahes „väga ammu“. Juba jutustaja isa ja ema osanud lugeda. Varem polla küll veel lugemisoskust olnud. Kirjakoole pidanud mõisnik pooleldi omal kulul ülevel. Koolmeistriteks olnud talumehed. Umbes 65 aasta eest olnud koolmeistriks keegi Uudse-Jaan, talutaadi poeg (S. Soobach).

Selle ajal olnud koolmeistri palk järgmine: magasiaidast antud 2 setverti rukkid ja samapalju odre. Mõisavalitsuse poolt olnud õue- ja aiamaad. Põldu olnud 300 toobimaad ja heinamaad 24 vakamaad. Mõisa aidast antud 1 setvert rukkid ja samapalju odre. Rahapalka olnud 15 rbl. Koolimaja korrashoid olnud valla käes. Kütteks olnud puud ja haod. Puid toodud umbes 6 jalga ja hagu 30 sülda (H. Rumm).

Põllküla kool asutatud 75 aasta eest. Sealne mõisahärra toetanud kooli igal viisil. Ta kinkinud koolimaad, osa õpetaja palgast, ostnud õpperaamatud, tahvlid, paberi ja toonud koolilastele isegi õunu süüa. Ümbruses polla sellal veel kusagil kooli olnud. Koolmeistriks olnud jutustaja kooliskäimise ajal Jüri Tamm. Koolis õpetatud lugemist, kirjutamist ja piiblilugu. Kord olnud koolis ülikarm. Tühja asja eest „tantsinud vitsakimp turjal“ (K. Laur). Ka Leetses ja Laokülas olnud varem koolid. Need asutatud samuti umbes 75 a. tagasi. 20 aasta eest kaotatud niihästi Ämari kool, kui ka Leetse ja Laoküla koolid (J. Neumann). Kogu kihelkonna kooliolude üle valvanud hoolega kirikuõpetajad. Mõned muidugi enam, mõned vähem. Eriti hoolitsenud koolitöö eest õpetaja Hirsch. See käinud iga aasta koole katsumas ja käinud ka taludes lapsi loetamas. Kooliõpetajaid kutsunud ta kirikumõisasse kokku. Neil koosolekuil arutatud õppetöö edenemist, kooliskäimise korralikkust ja muid kooliasjadesse puutuvaid küsimusi. Vahekoolis käimist nõudnud Hirsch täpselt. Kooli lõpetanuid kuulanud ta üle kuni kaks aastat peale kooli lõpetamist. Veel leeri ajal katsunud ta leeriõpilaste teadmisi: kas nad oma kooliteadmisi ära on unustanud.

Täiskasvanud noormeestele asutas ta kirikumõisas noormeeste tunni. Selle päevakorras olnud esiteks vaimulik laul ja õpetaja kõne. Siis järgnenud harjutused veeloodimises, rehkenduses, laulmises ja mõnel muul alal. Ka saksakeelt õpetanud ta poistele.

Spindleri ajal asutatud kihelkondlised lastepühad võtnud Hirsch’i ajal täie ulatuse. Neid lastepühi peetud kord aastas – kevadel. Siis kogunenud lapsed kirikusse, kus vaimulik talitus peetud. Sellejärgi mindud metsa. Sääl mängitud igasugu mänge, lapsed laulnud isamaa laule, söödud kooke ja maiustusi, mida mõisatest selleks puhuks hulgana kohale toodud ja lõbutsetud nii päev läbi. Sarnased lastepühad kestnud kuni venestusajani. Siis tehtud neile lõpp (M. Friedemann). Teiseks hariduse sõbraks õpetajate hulgas olnud Brasche. Tema kaastegevusel asutatud Risti-Madise rahvahariduse selts, mis ellu kutsus ka kooli (M. Friedemann). Õppeaineteks selles koolis olid: Usuõpetus, Eestikeel, Venekeel, Saksakeel, Rehkendus, Algebra, geomeetria, Üldine Geograafia, Venemaa Geograafia, Üldine ajalugu, Venemaa ajalugu, Loodusteadus, Ilukiri, Füüsika ja Keemia. Tunnistuste ärakirju on säilinud sellest koolist 1908-1911 aastani. (H-Madise kiriku arhiivist teade.) Brasche andnud koolile kirikumõisaas ruumid kasutada (M. Friedemann). Ruumid olnud võrdlemisi halvad ja üldse tulnud seltsil võrdlemisi suurte rahaliste raskustega võidelda. Kooli ainelist nõrkust tundes tahtnud inspektor Šumakov kooli riigi kulul töötavaks ministeeriumi kooliks ümber muuta. Viimaseks haridusseltsi kooli õpetajaks olnud hra. Liima, pärastine Juuru köster (M. Kruusimaa).

13. Ärkamisaeg

Esimesed laulu- ja mängukooride asutamispüüded algatati Harju-Madises kiriku juures. Nimelt kujunes õpetaja Hirsch’i poolt asutatud noortemeeste tunnist umbes 50 aasta eest kiriku pasunakoor. See teotseb veel praegugi, ehkki ta tegevus üksvahe seisis ja pillidki Kloostri Laulu- ja Mängu-Seltsile üle läksid. Pasunakoori mõtte algatajateks ja koori ellukutsujateks olnud kooliõpetajad Treumann ja Õunroos. Samal ajal organiseerinud Vasalema kooliõpetaja Treumann ka meeskoori, milline Tartu laulupeost osa võtnud. Kirikukoor polla aga ühestki laulupeost osa võtnud (M. Friedemann). Ümbruskonna tähtsaimaks tegelaseks olnud Treumann. Tema olnud üks üliväheseist Sakala poolehoidjaist Harju-Madises. Tartu I laulupeol olla ta jala käinud, sest muul viisil oleks reis liiga kulukaks läinud (J. Neumann). Teine nimekam tegelane – kooliõpetaja Õunroos, olnud rohkem Jannsenimeelne. Üldse olnud Perno Postimees Harju-Madises rohkem läbilöönud kui Sakala. Tagurlistele, alalhoidlikkudele Harju-Madise elanikkudele, kes kirikuvalitsuse ja v. Ramm’ide suguvõsa mõju all olid, tundunud Sakala toon liiga teravana. Nii pole isegi Jakobsoni matuste puhul ainustki H-Madise-last matusel käinud (M. Friedemann). Kolmandaks nimekamaks rahvameheks olnud Kloostri kooliõpetaja Toomas Freiedemann. See olnud täiesti kirikumeelne mees, kes õpetajatega käsikäes töötas, eriti Hirsch’iga (K. Uferbach ja M. Sepling). Suurelt osalt tema teene oligi, et H-Madise kihelkonnas väga levines ja üldse terve kihelkonna loetavamaks leheks kujunes Ristirahva Pühapäevaleht (M. Sepling, K. Laur, H. Rumm).

Laulupeod äratanud huvi Eesti ettevõtete jaoks. Ka Kloostrisse asutatud lauluselts. Laulu- ja mängukooride tegevusest võetud suuremal määral osa. Suure hoobi eesti ettevõtetele andnud rahva silmis aga „Linda“ laevaseltsi pankrottiminek. „Linda“ osanikke olnud Madises küll vähe, aga siiski olnud usaldus Eesti ettevõtete vastu kadunud (M. Friedemann).

Hilisemal ajal asutati Madises Risti-Madise Rahvahariduse Selts. Seltsi asutajateks olid: Kloostri vallasekretär Joh. Vihalem, K. Aamisepp, ümbruskonna kooliõpetajad ja kirikuõpetaja Brasche. Seltsi põhikiri kinnitatud 1906. a. Seltsi peaeesmärgiks olnud kooli asutamine. Kool asutatudki ja töötanud umbes 1911-12. aastani. Siis soikunud ta tegevus venestuse mõjul (M. Kruusimaa).

Uut hoogu seltside elus tulnud pääle ärkamisaja alles 30 a. tagasi. Siis võtnud hoogu ka lehtede lugemine (S. Soobach, M. Lessmann).

14. Venestusaeg

Venestusaeg läinud Harju-Madisest võrdlemisi kergelt üle. Vallandamisi venekeele pärast üldse ette ei tulnud (M. Sepling, M. Kruusimaa). Mõnes koolis, näiteks Ämaril, polnudki täit venekeele sundust. Ainult 1 tund päevas olnud venekeelt (H. Rumm). Mujal koolides võidud 1. aastal veel eestikeeles õpetust anda, kuna järgmistel õppeaastatel ainult emakeele ja usuõpetuse tunnid eestikeeles võidud anda. Kõikides muudes tundides olnud venekeel sunduslik (J. Neumann).

Inspektorid väga tülikad pole olnud. Inspektor Šumakov olnud suur viinasõber. Pudeliga võidud teda kergesti klassist eemale hoida, millist võimalust mõned õpetajad ka kasutanud. Šumakovil olnud kange himu igale poole uusi koole asutada. Madises töötanud kirikumõisas sel ajal haridusseltsi kool. Šumakov tahtnud seda ümber muuta riigikulul töötavaks ministeeriumikooliks. Kavatsusele tulnud vastu Kloostri mõisa omanik, pakkudes omaltpoolt krundi ja ehitusmaterjali. Ka Vasalema de Baggo pakkunud omalt poolt krunti ja kooli asukoha pärast tekkinud tüli. Šumakovi järele saanud inspektoriks nüüdne linnanõunik L. Jürgens (M. Kruusimaa).

Õpetuslik kulg läinud koolides tublisti tagurpidi, sest lapsed ei suutnud vene keeles antavast õpetusest aru saada. Paar sõna venekeelt – see olnud kõik, mida ära suudetud õppida (M. Sepling).

Kiriku lastepühadele, mis varem kauniks traditsiooniks kujunenud, teinud venestusaeg samuti lõpu peale (M. Friedemann).

Venestuse tulekuga ühendatud kindralkuberner Šahovskoi nõudel Madise kihelkonna Kloostri, Vasalema, Ämari, Põllküla, Leetse-Pallaste ja Risti kihelkonna Hattu ja Risti vallad ühiseks Kloostri vallaks. Ametlikuks asjaajamiskeeleks tulnud vene keel. Esialgul kirjutatud küll vallavolikogu protokollid vene- ja eestikeeli kõrvu, kuna hiljem puht venekeelele üle mindi (M. Sepling).

15. 1905. aasta

1905. aastal kohapealse talupoegkonna hulgas rahutusi ei olnud. Kloostri härrased olnud rahutute aegade hirmul Tallinna läinud. Vahid olnud välja pandud mõisa varandust valvama. Jõulude paiku tulnud Kloostri mõisasse ässitajad väljastpoolt. Mõisa moonakad võtnud nende õhutustest hoogu ja pannud ühe tühja küüni (mõnede teadete järele kaks küüni (J. Neumann)) põlema. Ka teomaja aknad löödud märatsemishoos sisse. Akende lõhkujaiks olnud salk mõisapoisse. Need istunud üheskoos kõrtsis ja purjutanud. Ühises õhinas ja viinavimmas tormanud poisid välja ja hakanud teomaja kividega pilluma. Sääljuures löödudki aknad sisse. Kõige ägedam märatseja ja akende lõhkuja olnud keegi joomar ja hulgus, kes varguste eest vangis istunud (M. Sepling).

Samal jõulu ajal I või II jõulupüha ööl tulnud kihutustöö tegijad ka Ämari mõisasse. Ämaris olnud sel ajal valitsemas leskproua Patkull’i eestkostjana Hattu mõisa härra v. Ramm. Sel olnud mõisa- ja vallarahvaga hää läbisaamine ja nii kihutanud mõisamehed ässitajad Ämarist minema (H. Rumm):

Hiljem tulnud karistussalk süüdlasi taga otsima. Kloostri mõisa küünipõletajad ja akendelõhkujad saadud kätte. Aknalõhkumise eestvõtja hulguse võtnud karistussalk Keila kaasa, kus ta maha lastud. See polla aga üldse mingi teadlik mässaja olnud, vaid ainult viinahulluses märatseja (M. Sepling). Peale tema võetud veel kaks meest kinni. Mõisniku palve peale lastud üks neist peagi lahti, kuna teine urjadniku valve alla jäetud (K. Uferbach). Karistussalga ohvitser imestanud sel puhul: „Mujal mõisnikud käsevad kinni võtta, siin paluvad lahti!“ (J. Neumann) Karistussalku rahvas vene soldatiteks ei pidanud, vaid arvanud, et neis puha mõisnikkude pojad ja muud saksa olnud (S. Soobach). Karistussalkade ülemjuhataja olnud kindral Sologub (M. Sepling).

16. Enamlaste- ja okupatsiooniaeg

Enamlaste vägedest on rahval väga mitmesugused mälestused järgi jäänud. Ühed seletavad, et nad rüüstanud, röövinud ja üldse end metsikult ülal pidanud (J. Lindmann). Eriti Leetses märatsenud nad hirmsasti. Siin reostanud nad mõisa hirmsasti ära ja purustanud inventari (J. Neumann). Teiselt poolt jälle teatakse, et nad end võrdlemisi korrektselt ülal pidanud (K. Uferbach, S. Soobach ja H. Rumm). Igalpool aga lõhkunud nad mõisakeldreid ja otsinud toidukraami (K. Uferbach). Ka taludes otsinud nad viina ja raha. Kulda ja hõbedat ei tohtinud kodus pidada, samuti ka relvi (M. Lessmann). Niipea, kui nad aga sakslaste tulekust kuulnud, põgenenud nad ära. Ära minnes lasknud nad veel oma kindlustused Paldiski ümbruses õhku (J. Lindmann). Keilas olnud punaste ja sakslaste vahel lahing, kus langenud 60 enamlast ja 2-3 sakslast. Enamlaste hulgas olnud ka üks naine (K. Uferbach). Kohaliku rahva hulgas enamlastele kaasatundjaid oli väga vähe. Needki, mis olid, olnud mõisatöölised. Aga isegi moonakad olnud mõisa ülevõtmisel tagasihoidlikud. Ei usaldatud nii kiiresti tulnud võimu kasutada. Veel maareformi puhul suhtutud mõisate ülevõtmisesse ja jagamisesse skeptiliselt (M. Kruusimaa).

Siiski mõisad võetud üle. Kloostri mõisas võetud valitseja Veber, viinapõletaja Beifeldt ja mõisa kärner vahi alla. Ka vallavalitsus võetud üle. Kui mõisaelanikud juba mõisa üle võtnud olid, tulnud enamlistest vägedest ametlikud esitajad mõisat üle võtma. Mõisamehed arvanud, et need tahavad mõisat nende käest ära võtta ja pannud vastu. Nii tekkinud lahkhelisid punastel omavahel (M. Sepling). Põllküla ja Ämari mõisates olnud punased väga vähe aega. Ainult läbisõidul käinud nad sealt läbi. Kohalikust elanikkonnast toetanud neid ainult mõisamehed. Mingisugust rüüstamist punaste poolt pole olnud (J. Jülner, S. Soobach).

Mõisnikud saadetud kõik punaste ajal linnupriidena maalt välja. Põllküla omanik v. Tritthoff olnud Haapsalus paos. Korra juhtunud ta seal punaväe ladude ligidale. Vahisõdur käskinud tal sealt ära minna. Kui ta aga ära ei läinud, lasknud sõdur ta maha (K. Laur). Kloostri mõisa omanik v. Ramm olnud sel ajal Tallinnas Greifenhageni kliinikus haige. See päästnud teda väljasaatmisest (M. Kruusimaa). Madise õpetaja Brache aetud punaste ajal minema, sest kahtlustatud teda sakslastele signaaliandmises. Samadel põhjustel aetud Paldiski õpetaja Siberisse (M. Friedemann). Korrapidamiseks segastel aegadel loodud miilits. Sinna pole keegi tahtnud astuda, ainult leiva ja muude elutarvete lubadustega suudetud maatamehi miilitsasse meelitada (M. Kruusimaa). Sakslaste sissetulekul põgenenud kohapealsed punased ära. Muist läinud enamliste vägedega kaasa, muist peitnud end metsadesse (J. Lindmann).

Sakslaste okupatsioon kestnud võrdlemisi vähe aega. Talvel sakslased tulnud ja suvel läinud nad ära. Rekvisitsioonid lasunud rahval ränga koormana. Rekvireeritud jahu, heinu, liha, võid. Muist makstud küll rahaga kinni, aga seda olnud vähene osa (J. Jülner, K. Uferbach). Sakslaste polgu voor ja toitluspunkt olnud Paldiskis, kuna sõdurid küladesse majutatud olnud. Ka kirikuvalla taludes olnud sõdurid sees. Õpetaja, kes sakslaste tulekuga tagasi tulnud küsinud kirikuvalla peremeestelt; kas sõdurid neile tüliks olla. Kui kuulnud, et olla, käskinud sõjaväelastel kirikuvallast ära minna. Siis paigutatudki see väeosa teisale (J. Vrager). Üldiselt aga ei olla sakslased just metsikult käitunud. Korratut rüüstamist ja vargusi pole ette tulnud. Distsipliin olnud saksa vägedes kõva (kõik jutustajad).

Mõisnikkudest oli kohal ainult Kloostri mõisa omanik. See oli terveks saades okupatsiooniaja algusel mõisasse tulnud ja püüdis nüüd võimalikult energiliselt saksa valitsuse hääks teotseda. Ta kutsus Seckendorfi enesele mõisasse külla. Sel puhul aetud ümbruskonna vallavanemad ja sekretärid Kloostri mõisa söögisaali kokku, kus Seckendorf neile kõne pidanud. Kõnes andnud ta suuri lubadusi eestikeele säilitamise kohta koolis ja ametiasutustes. Kloostri valla sekretär hra. Kruusimaa pidanud vastuseks kõne, milles maininud vallavalitsuste ära kaotamist ja palunud omavalitsusasutiste säilitamist. Seckendorf saanud valesti aru. Ta arvanud, et sõna „omavalitsus“ all oma riigivalitsust arvatud, ja saanud kurjaks. Hilje, kui talle aga asjaolud ära seletatud, andnud ta suuri lubadusi valla-, kihelkonna- ja muude omavalitusasutiste säilitamise kohta. Pärast kehelnud ta igasuguse enesele vastu rääkimise ja palvekirjade saatmise ära. Pääle selle käsutatud kõik vallavanemad ja sekretärid Tallinna, Bayeri prints Leopold’i tervitama. Vastuvõtul olnud rüütelkonna, linnavalitsuse, luteri-usu vaimulikkude, vene pappide ja valdade esindajad järjest reastet. Prints rääkinud kõigiga ja tervitanud kõiki kättpidi, ainult valdade esindajad – talupojad – jäänud käeandmisest ilma. Ka säälsamas seisvad „Amtsvorsteher’id“ – mõisnikud jäänud nii käeandmisest ilma.

Pärast sundinud Ramm Kloostri vallavolikogu saksa keisrile tänukirja kirjutama, Baltimaade oma kaitse alla võtmise eest. Ühtlasi nõudnud ta ka, et kiri protokolliraamatusse sisse kantaks. Hra. Kruusimaa ei lasknud seda sündida ja nii jäänud ametlik tänukiri saatmata. Hra Lillipuu eestvõttel tehtud siis eraviisiline kiri ja saadetud ära. Tänukirja valmistamist nõudnud Ramm ettekäändel, et kõik vallad olla sarnased kirjad juba saatnud. Peagi aga läinud sakslased maalt minema (M. Kruusimaa).

17. Jutustajate nimestik

1. Friedemann, Madis, 70 a. (sünd. 1862 a.) Kloostri-Aruküla esimese koolmeistri Toomas Friedemann’i poeg, eluaegne Harju-Madise köster. Elukoht: Harju-Madise köstrimaja (Vasalema kaudu).

2. Jülner, Jakob, 83 a. (sünd. 1849 a.) Taluperemees. Elukoht: Masu talu Langa küla, Kloostri vald (Harjumaal).

3. Kruusimaa, Martin, 48 a. (sünd. 1884 a.) Endine Kloostri vallasekretär, nüüd taluperemees. Elukoht: Metsapere talu, Vasalema.

4. Laur, Kaarel, 70 a. (sünd 1862 a.) Taluperemees. Elukoht: Lauri talu, Langa küla, Kloostri vald.

5. Lessmann, Madis, 74 a. (sünd. 1858 a.) Taluperemees. Elukoht: Aadama talu, Aruküla, Kloostri vald.

6. Lindmann, Jüri, 70 a. (sünd. 1862 a.) Elukoht: Oti-Tänava talu, Kloostri v.

7. Neumann, Jakob, 73 a. (sünd. 1859 a.) Endine Kloostri koolmeister, nüüd taluperemees. Elukoht: Vaimu talu, Pakri küla, Kloostri vald.

8. Rumm, Hindrek, 64 a. (sünd. 1868 a.) Elukoht: Mõisaküla, Kloostri vald.

9. Sepling, Mihkel, 79 a. (sünd. 1853 a.) Endine Kloostri mõisa valitseja, nüüd taluperemees. Elukoht: Kuusiku talu, Vasalema.

10. Soobach, Samuel, 75 a. (sünd. 1857 a.) Elukoht: Alttoa talu, Nõmmküla, Kloostri vald.

11. Soonits, Juula, 89 a. (sünd. 1843 a.) Elukoht: Masu talu, Laoküla, Kloostri vald.

12. Uferbach, Kristjan, 71 a. (sünd. 1861 a.) Endine Kloostri mõisa aidamees, nüüd elab asunikutalus tütre ja väimehe juures. Elukoht: Linda talu, Kloostri asundus.

13. Vrager, Jakob, 72 a. (sünd. 1860 a.) Taluperemees ja sepp. Esivanemad olnud 6 põlve sepad. Vennastekoguduse ettelugeja. Elukoht: Umbaja talu, Madise asundus, Vasalema kaudu.