Aruanne 1933. aasta suvel toimetatud traditsiooni korjamise üle Jõelehtme kihelkonnas. Evald Uustalu

Eessõna

Olen püüdnud järgnevas traditsiooni korjamise aruandes üles märkida kõik olulisema kuuldust. Jutustisi on välja jäetud vaid põhjusil, et üks maaalaliselt kõrvuti asuvaist jutustajaist ei lisa midagi uut eelnevale, või siis jutustis on üldiselt esinev s.t. seda kuuleb samas versioonis üle kihelkonna. Viimasel puhul on jooneall ka vastav märge.

Ülesmärkimisel olen püüdnud võimalikult kinni pidada jutustajate sõnastusest ja sellepärast täpselt järginud kihelkonnas valminuid mustandeid. Kõrvalekaldumisi olen sellest lubanud omale vaid ühes, nimelt kaudse kõne muutmises otseseks. Oma ringkäigu algupoolel olles veel mitte küllalt tööga vilunud olen rida jutustisi enesele tähelepanematult kirja pannud kaudses kõnes. Vigaseina on ka mõned jutustused eriti töö esimeses pooles aruandesse sattunud, kuna viga märkasin alles ümber kirjutamisel.

Mis puutub kõrvalekaldumisse instruktsioonist siis tuleks kõigepealt mainida topograafiliste tähelepaneku puudumist aruandes. Leidsin, et pole võimeline lisama midagi uut juurde vastavas kirjanduses ja Tartu Ülikooli arkeoloogia kabineti toimetatud uurimusis esinevaile tähelepanekuile. Ei pidanud ka küllalt kohaseks vastavaid allikaid siin refereerima hakata. Järgmiseks peaaegu puudub traditsioon riigivalitsejate ja teiste kõrgemate võimukandjate kohta. See on küll paratamatus, kuna ma Jõelehtme kihelkonna rahva seast midagi sellist ei kuulnud. Mõningad sellekohased teated esinevad siiski seoses teiste küsimustega. Täiesti puuduvaks võib samuti arvata traditsiooni ärkamisaja kohta. Tihtipeale oli usutletavale isegi raske selgitada missugusest ajastust jutt. Asi ei paranenud ka siis kui oma ringkäigu lõpupoole asjale erirõhu panin. Nii ei saa ma selle punkti all ka muud esitada kui ajalehtede nimistud, missuguseid mingi küla või nn. nurk luges. Kahtlemata ühekülgseks on jäänud ka uuemate sõdade ajastu. Jutustajad puudutavad seal peamiselt välisolusid. Nähtavasti on ajalehtede kaudu välisküsimuste ligemale toomine kohalikud sündmused tahaplaanile asetanud; mis sündis kodus seda enam ei mäletata.

1905. aasta ja 1917. aasta revolutsiooni all on toodud pea kõik teatud, mis mingist sündmusest jutustavad. Peaaegu kõik ülejäänud jutustajad võib märkida vastusega umbes nii: „Ei meiepool polnud midagi lahti,“ või „ei mina tea sest midagi“.

Teadete nappus ja ebaõige liigitelu esineb pärisorjus, teoorjus jne. all. Kuigi nende küsimuste vastu eriti tähelepanelik olin ei suutnud seal midagi rohkem saavutada. Kogemata paar teoorjuse alla sattunud hilisemat teadet jäid sealt kõrvaldamata tehniliste raskuste tõttu.

Liigitelu oli raske endiste majandamisvormide edasi kestmise tõttu järgnevail ajastuil. Nii pole Mart Tohvri tõendust mööda Saunja küla kuuendikumehed teoorjusest kuni eesti ajani lahti saanud.

Teatava takistuse moodustas ka end. Jõelehtme kirikuõpetaja Oscar Tomberg’i koostatud brošüür, Tagasivaade Jõelehtme koguduse möödunud aegade peale, mis kihelkonnas laialdaselt levinenud ja loetud. Kuna mul see brošüür oli kogu aeg käepärast, usun et aruandesse pole sattunud jutustisi, mis pärit sellest allikast.

Mis puutub jutustajate vanusesse, siis esineb neid vastavas nimekirjas järgmiselt: 88-80 aastaseid 12; 79-70 aastaseid 26; 69-60 aastaseid 16; 59-50 aastaseid 14; alla 50 aastaseid jutustajaid esineb nimekirjas 17.

Ebaõnne tõttu jäi nii mõnigi üldtuntud küla „tark“ kõnetamata, mis kahtlemata oleks aitanud tööd täiendada tema ajaliselt vanemates osades. Kas sel juhul siiski oluliselt oleks muutunud töö üldpilt on raske öelda. Praegu tuleb küll leppida vaid järgnevalt esitatuga.

Päevik

1. juunil 1933. aastal Tallinnast mööda Narva maanteed välja sõites polnud mul veel selgunud, kuidas korraldada omi maršruute traditsiooni korjamisel Jõelehtme kihelkonnas. Selle pooleteise tunni jooksul, mil istusin jalgrattal Jõelehtme kiriku juurde jõudmiseni olin leidnud sellele küsimusele teatava lahenduse, mis hiljem ka täiesti otstarbekaks osutus. Otsustasin sõita kihelkonna idapoolsemasse tippu ja alata sealt ristlemist tulles nii vähehaaval tagasi Tallinna poole. Sobivaks osutus see iseenesest palju aegaviitev kava selles mõttes, et võimaldas mul ühte küla või paika külastada mitmel korral, mis tarviliseks osutus kui esimesel käigul kedagi üldtuntud küla nn. teadjat-elanikku kätte ei saanud. Pealegi hiljem linna lähemale tulles avanes võimalus õhtuti sinna ööbima sõita, kuna linna läheduse ja hulkurite rohkuse tõttu öömaja saamine tihtipeale väga raske oli.
Keskpäeval kiriku juurde jõudes püüdsin pääseda kiriku arhiivi manu, mis aga võimatuks osutus, kuna vastava kambri võti koguduse esimehe Jõelehtme apteekri hr. Tombri käes, kes aga ametikohuste tõttu mulle kambrit avama tulla ei saanud. Leppisime teatava päeva peale kokku ja sõitsin edasi kihelkonna idapiiri poole.
Õhtupoolikuks olin jõudnud valmistada ärakirjad Kodasoo vallavalitsuse ja algkooli arhiivi nimekirjadest ja sõitsin edasi Kerilana külla, kus kõnetasin Jüri Kutsmanni ja Anton Rebast. Enne päikese loodet jõudsin veel Saunja külas kõnetada Mihkel Roosi, kelle poole ka ööseks jäin.

2. juuni hommikul kõnetasin mööda minnes Joh. Such’i ja sellejärgi Uuetoa talu peremeest Mart Tohvrit. Sealt juhatati mind küla teadjama mehe Kuuse talu vanaperemehe Tõnis Haavli juurde. Vanamees oli aga vähese kuulmisega ja kõnelemine temaga raske. Läbi soise heinamaa pääsesin Rummu asundusse, kus kõnetasin õige väikeste tagajärgedega Joh. Viirlat. Jutukama mehe leidsin Alisvälja talust vanaperemehe Jaan Pall’u näol. Läbi Kodasoo tagasi pöördudes tulin Kääniku külla, kust aga ühtegi sobivat inimest ei leidnud. Küla koosneb pea eranditult hilisemaist sisserändureist. Küla vanim elanik, kingsepp oli kodunt ära. Jutuka mehe leidsin kohe naabruses asuvast Oobi talust, mis küll juba Joa külla kuulub. Kuna Ludvig Nõu ka eemal asuvate külade olukordadega hästi tuttav oli jätsin vahele otse üle maantee asuva seitsmest talust koosneva Ruu küla ja sõitsin otse Ruu asundusse. Ruu asunduses kõnetasin Vanemuise välimusega hallipäist ja habemelist asunikku endist mõisa teomeest Jaan Ilma ja selle naabrit endist mõisa koerapoissi ja kutsarit Kaarel Pelis’t. Ruu asundusest tulin tagasi Koeralooga sillani, kus kõnetasin Joh. Kankvisti veel Joa külla kuuluva Tiirisaare tl. peremeest. Tiirisaarele jäin ka ööseks.

3. juuni hommikul kõnetasin Koogil elavat pensioneeritud Jõelehtme koguduse hingekarjast A. Tomberg’i. Järgmine käik oli Jõelehtme vallamajja, kus valmistasin ärakirjad sealsetest arhiividest. Jõelehtme koolimajas kõnetasin koolijuhatajat Eplik’ku. Sealt sain soovitused mitmele poole ümberkaudsetesse küladesse. Otsustasin minna Jõelehtme asundusse, mis otse Narva mnt. ääres, mis teed kaudu mõtlesin suviste pühadeks koju sõita. Soovitatuist oli üks kodunt ära ja teine ei võtnud jutule vabandades, et alles läinud aastal käidud seal kõike järgi kuulamas.

9. juunil oma ringkäiku jätkates algasin Väo asundusest, kõnetades abielupaari Valtereid ja kooliõpetajat Einberg’i (elab Tondi koolimajas). Läbi ja vahelt paemurru aukude jõudsin paar klm. eemal asuvasse Kuristiku külla, kus kõnetasin Kaarel Türkson’i. Veel paar kilomeetrit edasi asuvas Väo külas kõnetasin Karl Proosallik’ut. Tulles tagasi suurele teele sõitsin Nehatu vallamajja, kus asusin tegema ärakirja arhiivi nimistust. Sellega valmis sõitsin Kärmu külla ja kõnetasin Kruusiaugu tl. perenaist Anu Lähkerit ja veidi eemal Pärnamäe saunakohal elavat Anna Pärnamäge. Mööda minnes sain mõningaid huvitavaid andmeid üksikute küsimuste kohta ka Hans Olmbergilt. Öömajale jäin Kruusiaugu tallu.

Edasi läksin Kärmu külast 11. juunil. Jõelehtme kiriku juures kõnetasin kellameest Joh. Seeström’i ja koguduse esimeest Martin Tompu. Sealjuures tutvunesin ka pealiskaudselt kiriku arhiivikambriga. Edasi läksin läbi Joa vabrikuküla ja Punaküla, kust ühtegi sobivat isikut ei leidnud Neeme külla. Seal kõnetasin Gust. Tomanderi ja Rud. Toomet. Ööbisin koolimajas.

12. juuni hommikul kõnetasin kõigepealt seal elavat Neeme kauaaegset nüüd pensioneeritud kooliõpetajat J. Grünthal’i. Külastasin mainitud härraga ka vana Ihasalu küla kabelikohta ja kõnetasin tagasiteel Ihasalu küla Vanatoa tl. peremeest Jakob Otsa. Pöördudes Jägala-Jõesuu poole möödusin veelkord Punakivi külast, kus kõnetasin Ann Ristimäge. Jägala-Jõesuu külas usutlesin Sophia Kreenbuši ja tema teisel kaldal elavat sugulast Anna Kreenbuši. Jägala-Jõesuu külas kõnetasin veel küla vanimat elanikku Joh. Rüngast. Mööda randa Ülgase poole sõites jutlesin Ed. Tamm’ega ja leidsin Jüri talust vanaperemehe Jaan Küti näol hästi „teadja“ ja jutuvalmi jutustaja. Teed jatkates jõudsin Kostivereranna (rahvasuus: Kostiranna) külla. Kuna küla kuuldavasti päris agarasti salapiirituse vedu harrastab siis suhtuti mulle ka väga kahtlustavalt. Ainukese küla vanema inimesega mul kokkusaamist ei võimaldatud nii kõnetasin mulle kaudselt tuntud Mihkli tl. peremeest Tõnis Rätseppa. Ööbisin samas Kostiranna külas.

13. juunil oma teed Ülgase (Ülgaste) poole jatkates kõnetasin Kostiranna külas veel Jaan Wiikmanni ja jaapani sõjast osa võtnud Julius Lambot’i. Ülgase asunduses kõnetasin Remmelt’isi, isa ja poega. Ülgasest sõitsin Rebala külla. Rebala (Ülgase) algkoolijuhatajat ei leidnud aga kodunt samuti mitte küla vanemat elanikku Tõnu sauna vanaema. Pöördusin siis tagasi Ülgase asundusse ja kõnetasin seal Leena Kallast. Jõudes suurde Kallavere külla, mis jaguneb terveks reaks ala-küladeks kõnetasin Kallavere-Kurekülas Jüri Klaus’i ja Kallavere-Altkülas Ants Prommikut. Kallavere algkooliõpetajat ei leidnud aga kodust ja kuna päev õhtul pöördusin linna-teele, ööbisin linnas.

14. juunil tulles linnast suundusin esmalt Saha-Lookülla, kus kõnetasin M. Pundberg’i ja eriti hea eduga Juhan Leppa. Viimane juhatas mind edasi Saha-Liivamäe külla oma venna poole. Seda inimest polnud aga kodus ja nii kõnetasin küla vanema mehe Otstak’i (keda ka kodu polnud) naist. Jõudes sinna päris Saha külla läksin kohe Nõu tallu, kus pidi elama kõige vanem selle küla elanik. Kuigi see inimene kodu oli, ma jutule siiski ei pääsenud. Vanamees laskis öelda, et ta läinud aastal käinud inimesele kõik ära rääkinud. Usutlesin siis tema poega Gustav Kulu. Samas külas kõnetasin veel hea eduga Mardi talu vanaperemeest Kaarel Kliit’i. Möödudes Saha kabelist astusin sisse Miku tallu ja jutlesin 1905. a. tegelase Jüri Vainluga. Seal ligidal Saha asunduses elas küll juba pool hulluna Türgi sõjast osavõtnu Jüri Sepp. Tema endaga mul kokku saada ei lubatud küll kuulsin ühte teist tema pojalt Aleks. Sepalt. Läbi Saha asunduse tulin Maardu asundusse ja end. mõisa härrastemajas asuvasse koolimajja. Ööbisin koolimajas ennem veel kõnetades kahte asunikku isa ja poega Tomingaid.

15. juunil jõudes Vandjala ehk rahvasuus Venekülla kõnetasin kohe küla vanimaid elanikke abielupaar Kreek’e ja sellejärgi Anna Kuuskmanni. Paemurrust leidsin üles küla „teadjama“ mehe Joh. Soone. Ligiduses asuvas Loo külas kõnetasin Mari Roobergi, Joh. Helmeri ja Liisa Värtinat. Jättes vahele Kostivere asunduse tulin Parasmäe külla. Kõnetasin seal Viira tl. endist perenaist Leena Kuuskmann’i ja Gust. Sepp’a. Oma matka parema jutumehe leidsin aga juba kaugel kuulsa „Nigula taadi“, Ants Toon’i näol. Parasmäelt sõitsin Jõelehtme vallamajja teateid pärima vallakohtu arhiivi üle, mille varem olin unustanud ja suundusin sealt Rebala külla. Kooliõpetajat ei olnud jällegi kodus kuid tarvilised teated sain eelmise abikaasalt selle kooli endiselt õpetajalt. Kodust leidsin aga Tõnu sauna vanaema Triinu Naerasmäe. Sobiva jutustaja leidmine osutus kõige raskemaks Wõerdla külas. Küla vanemaist elanikest oli 1 kodust ära ja eelmise naine lebas halvatuna voodis. Sain lõppeks jutule Peeter Möldriga, kelle ema alles läinud aastal 95 aastasena surnud. Peale seda sõitsin ööseks linna.

18. juunil sõitsin esmalt kohe Kallavere koolimajja ei leidnud aga jälle hingegi majast. Üldse järgis mind tol päeval ebaõnn. Kroodi küla vanem inimene oli kiriku läinud ja sellele järgmise mälu oli üks haigus nii ära pühkinud, et ütles ei midagi mäletavat. Suundudes nüüd mere poole kõnetasin Rootsi-Kallavere külas Gustav Kurg’e, Uudekülas Joh. Kamm’i, Hans Tihvit’i ja Aleks. Paraskov’i. Teel Uudekülast Muuga külla kõnetasin veel Väljaotsa tl. peremeest Savimäge. Eksisin aga varsti peale seda metsa nii ära, et vahepeal tugeva vihma alla sattudes leidsin kõige targema olevat koju sõita. Vihma lakates kõnetasin Lai külas siiski veel Gotlieb Rosenberg’i.

19. juuni hommikul sõitsin Viimsi vallamajja. Seal kõrval asuvas Miiduranna külas kõnetasin oma matka vanimat usutletavat 88 aastast Jaan Liibicht’i. Samas külas kõnetasin veel Juhan Einstruck’i üht head jutumeest. Pringi külla jõudes külastasin Viimsi algkooli. Rummu külas kõnetasin Liiva tl. peremeest ja perenaist Gust. ja Liisa Viik’e, Rohuneeme külas Kristjan Jürgenson’i, Leppneeme külas Jüri ja Aleks Raju ja Leppneeme suurkülas Jüri Kruusbakk’i. Koduteel kõnetasin Lubja külas veel Siim Piiskopp’i.

Ühel juulikuu päeval sõitsin mootorpaadiga õige kiiresti läbi ka Prangli ja Aksi saared. Esimesel kõnetasin Joh. Brecholmi teisel Jaan Lutsmanni. Pranglil, kus asub saarte vallavalitsus valmistasin valla arhiivi nimekirjast ärakirja.

27. augustil tegin viimase ringi kihelkonnas külastades kohti, kus eelmistel kordadel tühjalt olin tagasi tulnud. Kuna seegi päev pühapäev oli ei leidnud Kroodi küla vanainimest jällegi kodust. Kallavere koolijuhataja sain selleasemel aga kätte ja tegin arhiivinimekirjast ärakirja. Seal naabruses kõnetasin Jaan Aru eriti jutukat ja omapärast meest. Seekord eksimatult Muuga külla jõudes kõnetasin Ants Vaht’i. Randvere koolijuhatajat ei leidnud aga jällegi kodust, samuti küla „laulikut“, kes pühapäevase päeva puhul soo peale karja oli läinud. Kuigi veel käimata jäi Tammneeme küla, aja hilisuse tõttu pöördusin koju poole ja lugesin matka lõpetatuks.

Jutustajate nimistu

1. Argus, Eduard; sünd. 1897 a. Jõelehtme valla kirjutajaks 1930. aastast saadik.
2. Aru, Jaan; sünd. 1860 a. Elab Nehatu vallas, Kallavere külas, Aru talus juba eluaja. Mäletab eriti hästi ja jutustab meeleldi.
3. Brechholm, Johannes; sünd. 1848 a. Elab Suur-Prangli saarel Uustalu talus. Saarel elab juba eluaja. Näib välimuselt palju nooremana ja mäletab hästi.
4. Einberg, Friedrich; sünd. 1873 a. Elab Väo asunduses end. Nehatu valla koolimajas ehk nn Tondi koolimajas. Sündinud ja kasvanud Järvamaal, kohal 1893. aastast peale.
5. Einstruck, Juhan; sünd. 1857 a. Miiduranna (Altküla) küla Aadu talu peremees. Elab seal juba oma eluaja. Mäletab ja jutustab hästi.
6. Eplik, Joosep; sünd. 1894 a. Jõelehtme 6 klassilise algkooli juhataja. Sel kohal üle 10 aasta.
7. Grünthal, Joosep; sünd. 1872 a. Pensioneeritud kooliõpetaja elab oma endises ametkohas Neeme külas.
8. Helmer, Johannes; sünd. 1896 a. Elab oma eluaja Loo külas Väljaotsa talus.
9. Haavel, Tõnu; sünd. 1860. Elab Saunja külas Kuuse talus juba sündimisest saadik. Mäletab hästi.
10. Ilma, Jaan; sünd. 1860. Elab Ruu asunduses Kasemetsa talus. Sündinud ühel Ruu mõisa kuuendikukohal. Ei mäleta enam kuigi hästi.
11. Jürgenson, Kristjan; sünd. 1865 a. Elab Rohuneeme külas Poida talus juba oma eluaja. Mäletab, kuid ei jutusta just meeleldi.
12. Kallas, Leena; sünd. 1861 a. Elanud varem Neeme külas. Maareformist peale elab Ülgase asunduses. Ei mäleta enam päris selgesti.
13. Kamm, Johannes; sünd. 1886 a. Elab sündimisest saadik Uueskülas Jüri talus.
14. Kankvist, Johannes; sünd. 1871 a. Elab sündimisest saadik Jagala külas Tiirisaare talus. Mäletab hästi.
15. Klaus, Jüri; sünd. 1864 a. Tulnud oma praegusse elukohta Kallavere-Kurekülla 30 aastat tagasi. Mäletab hästi, kuid ei jutusta meeleldi.
16. Kliit, Kaarel; sünd. 1859 a. Saha külas Mardi talus, kus veel praegugi elab. Mäletab hästi ja jutustab heameelega.
17. Kreek, Tõnu; sünd. 1850 a. Elab Vandjala (Vene) külas Kreegi saunas. Sündinud Parasmäe külas vahepeal olnud linnas ja nüüd 42 aastat sellel kohal. Päris hästi enam ei mäleta.
18. Kreek, Maria; sünd. 1852 a. Eelmise naine. Varem elanud Ülgase mõisas ja linnas. Mäletab hästi.
19. Kreenbuš, Anna; sünd. 1858 a. Elab Jõesuu külas ? talus. Elanud seal juba oma eluaja. Kõige paremini enam ei mäleta.
20. Kreenbuš, Sophia; sünd. 1857 a. Elab Jagala-Jõesuu külas juba üle 50 aasta. Pärit Kaberneemest.
21. Kruusbak, Jüri; sünd. 1858 a. Elab sündimisest saadik Leppneeme külas, nüüd Sarapiku talus. Mälu ei ole enam päris selge. Aga üksikuid sündmusi mäletab hästi.
22. Kulu, Gustav; sünd. 1881 a. Saha külas Nõu talus, kus nüüd peremees.
23. Kurg, Gustav; sünd. 1884 a. Elab Rootsi-Kallavere külas Mihkli talus juba oma eluaja. Teab palju, mäletab ja ka jutustab hästi.
24. Kutsman, Jüri (?), sünd. 1871 a. Olnud Käänikul kõrtsmik ja käinud Jagala vabrikus tööl. Kerilana külas elab umbes 20 aastat.
25. Kuurkman, Anna; sünd. 1856 a. Elab Vandjala külas Antipi talus oma 20 eluaastast peale. Ei mäleta enam päris hästi.
26. Kuuskman, Leena; sünd. 1854 a. Elab Parasmäe külas Viina talus. 20 aastaselt tulnud sinna tallu perenaiseks. Seal külas elanud aga juba varemalt. Kinnitab ise, et mälu on halb, kuid mäletab sellegi poolest hästi.
27. Kuusk, Aleks; sünd. 1890 a. Kallavere külas Kella talus, kus praegu peremeheks.
28. Kübarsepp, ?; sünd. 1886 a. Nehatu vallakirjutajaks 1925. aastast peale.
29. Kütt, Jaan; sünd. 1859 a. Elab juba eluaja Maniva külas Jüri talus. Mäletab suurepäraselt ja teab palju.
30. Lambot, Julius; sünd. 1883 a. Elab Ülgase asunduses Oru talus. Tulnud sinna Kostiranna külast mõisa tükeldamise ajal.
31. Liibicht, Jaan; sünd. 1845 a. Elab Miiduranna (Alt-)külas Andrekse talus. Tulnud sinna 50 aasta eest Haimrest. Mida veel mäletab, seda mäletab hästi. Hulk sündmusi on tal aga mälust hoopis kustunud.
32. Lähker, Anna; sünd. 1860 a. Elab Kärmu külas juba 50 aastat. Varem elanud Väo külas saunikuna.
33. Lutsmann, Jaan; sünd. 1851 a. Elab 23 aastat Väike-Pranglis sündinud ja kasvanud on aga Suur-Pranglis. Mäletab väga hästi.
34. Mölder, Peeter; sünd. 1876 a. Elab juba oma eluaja Võerdla külas Pruuali talus.
35. Naerismägi, Triinu; sünd. 1849 a. Elab Rebala külas Tõnusauna talus juba 51 aastat. Rebala külas elanud oma eluaja. Mälu on korras.
36. Nõu, Ludvig; sünd. 1866 a. Sündinud ja kasvanud samas Oobi talus, kus praegu peremeheks. Mäletab hästi.
37. Olmberg, Hans; sünd. 1875 a. Elab Käsmu külas Kruusiaugu talus juba 25 aastat. Varem elanud linnas.
38. Ots, Jaagup; sünd. 1853 a. Elab sündimisest saadik Ihasalu külas Vanatoa talus. Mälu on tal veel haruldaselt selge.
39. Otstak, Maria; sünd. 1883 a. Saha-Liivamäe külla Uuetoa tallu tulnud 13 aastaselt. Päris hästi enam ei mäleta.
40. Pataškov, Aleks; sünd. 1897 a. Elab Uueskülas Vahenõmme talus. Sugu olevat pärit Vandjala külast.
41. Pelis, Kaarel; sünd. 1875 a. samal popsikohal kus praegu elab.
42. Piiskopp, Siim; sünd. 1863 a. Lubja külas Kase talus (endine teomeestemaja) elab juba eluaja. Varem olnud mõisas teomeheks. Väga hästi enam ei mäleta.
43. Ploompuu, Eduard; sünd. 1884 a. Maardu algkooli juhatajaks olnud juba 10 aastat.
44. Prommik, Ants; sünd. 1857 a. Elab Rootsi-Kallavere külas üle 50 aasta. Kella talus 35 aastat. Ennem elanud Liivakandi järve juures. Päris hästi enam ei mäleta.
45. Proosallik, Karl; sünd. 1859 a. Elab juba eluaja Väo külas Siimu talus. Mäletab hästi.
46. Pundberg, Maria; sünd. 1878 a. Elab juba eluaja Saha-Loo külas Sepa talus.
47. Päll, Jaan; sünd. 1864 a. Rummu alale tulnud umbes 45 aasta eest. Varem elanud Põltsamaal. Praegu elab Rummu asunduses Alisvälja talus.
48. Pärnamägi, Anna; sünd. 1856 a. Kärmu külas elanud eluaja. Praegu elab Pärnamäe saunas. On olnud halvatud mälu on siiski korras.
49. Raja, Aleks; sünd. 1881 a. Elab Leppneeme-Lännemäe külas juba lapsest saadik.
50. Raja, Jüri; sünd. 1854 a. Eelmise isa. Mäletab hästi aga jutt on segane. Varem elanud Leppneeme-Suurkülas.
51. Rebane, Anton; sünd. ? Elab eluaeg Kerilana külas. Mälu on korras.
52. Remmelt, Jaan; sünd. 1861 a. Elab Ülgase asunduses Välja talus. Varem olnud Ülgase mõisas tööliseks. Mäletab hästi.
53. Remmelt, Johannes; sünd. 1891 a. Eelmise poeg.
54. Ristimägi, Ann; sünd. 1861 a. Elab Punakivi külas Tooma saunas. Sündinud Jagala külas. Praegusele elukohale tulnud umbes 30 aasta eest.
55. Rooberg, Mari; sünd. 1853 a. Elab juba 40 aastat Loo külas ja talus. Sündinud ja kasvanud Anijal.
56. Roos, Mihkel; sünd. 1845 a. Eistveres. Saunjasse tulnud umbes 50 aasta eest. Mäletab väga hästi.
57. Rosenberg, Gottlieb; sünd. 1873 a. Elab Laikülas Suures talus juba eluaja.
58. Rätsepp, Rudolf; sünd. 1880 a. Elab juba eluaja Rannakülas Mihkli talus.
59. Rüngas, Johannes; sünd. 1851 a. Oma eluaja elanud Jõesuu külas. Mäletab hästi.
60. Seeström, Johannes; sünd. 1878 a. Jõelehtme kiriku kellamees. Olnud seal oma eluaja. Mäletab hästi.
61. Sepp, Aleks; sünd. 1877 a. Elab Saha mõisa alal eluaja. Praegu elab Kaasiku talus Saha asunduses.
62. Sepp, Gustav; sünd. 1874 a. Elab Parasmäe külas Miku talus. Tulnud sinna 8 aastaselt.
63. Sepp, Juhan; sünd. 1871 a. Elab Saha-Loo külas Onni talus. Eelnimetatud külas elanud eluaja. Mees on eriti hea mäluga.
64. Soon, Johannes; sünd. 1891 a. Elab oma eluaja Vandjala külas Soone saunas.
65. Tamm, Eduard, sünd. 1879 a. Elab Maniva külas juba eluaeg.
66. Tihvit, Hans; sünd. 1855 a. Elab Uueskülas Vahenõmme talus 13 aastat. Varem olnud Maardus 20 aastat moonakaks.
67. Tohver, Mart; sünd. 1863 a. Saunja külas elanud eluaja. Nüüd elab Uuetoa talus. Päris selge ta mälu enam pole.
68. Tomberg, Oscar; sünd. 1866 a. Pensioneeritud Jõelehtme koguduse õpetaja elab praegu Koogi alevikus.
69. Tomingas, Artur; sünd. 1896 a. Elab Maardu külas. (Endised teomeeste majad.)
70. Tomingas, Kustas; sünd. 1860 a. Eelmise isa. Tulnud Maardu 22 aasta eest.
71. Tomander, Gustav; sünd. 1897 a. Elanud eluaja Ihasalu külas Eigi talus. Teab palju ja mäletab hästi.
72. Toome, Rudolf; sünd. 1862 a. (?) Elanud Neeme külas juba eluaja. Mälu on korras.
73. Toon, Ants; sünd. 1853 a. Elab Parasmäe külas Nigula talus peaaegu kogu oma eluaja. Mehel on väga hea mälu.
74. Tomp, Martin; sünd. 1890 a. Jõelehtme apteeker ja koguduse esimees.
75. Türkson, Aleks; sünd. 1898 a. Elab Kuristiku külas Türgi talus.
76. Türkson, Kaarel; sünd. 1856 a. Eelmise isa. Tulnud praegusele elukohale 38 aasta eest. Varem elanud Väo külas.
77. Vaht, Ants; sünd. 1853 a. Muuga külas elab eluaja. Nüüd Uuetoa talus. Mälu on korras.
78. Vain, Jüri; sünd. 1867 a. Elab Saha külas Miku talus. Sündinud on ta sealsamas. Mälu on korras.
79. Valter, Klaara; sünd. 1868 a. Eluaja elanud Väo mõisas. Nüüd Väo asunduses.
80. Valter, Mats; sünd. 1889 a. 40 aasta eest tulnud Nehatu mõisasse moonakaks.
81. Viik, Gustav; sünd. 1862 a. oma praeguses elukohas Rummu külas.
82. Viik, Leena; sünd. 1875 a. Kolgast tulnud Rummu külla 3 aasta eest.
83. Viikmann, Jaan; sünd. 1867 a. Elab juba oma eluaja Kostiranna külas Nuudi talus. Mälu on korras.
84. Viirla, Joh.; sünd. 1879 a. Elab Rummu asunduses Aaviku talus eluaja.
85. Värtina, Liisa; sünd. 1868 a. Elab Loo külas Lembitu talus vabadikuna. Loo külla tulnud 7 aastasena. Mäletab hästi.

A. Arhiivid

I Jõelehtme kiriku arhiiv

Jõelehtme kiriku arhiiv koosneb neljast jooksvast meetrist kirjandusest. Kiriku raamatuid pääle kõige uuema kiriku juures üldse praegu pole. Kuhu need raamatud jäänud, selle kohta lähevad arvamused lahku.

Martin Tomp (koguduse esimees)
Kui õpetaja kohale lahkub siis antakse kiriku varandus üle konsistooriumile nii saatnud ka lahkunud kirikuõpetaja kõik raamatud sinna. Raamatud, mis tõendavad usku ja perekonnaseisu peaksid olema siseministeeriumis.

Oskar Tomberg (lahkunud kirikuõpet)
Kõige vanem kroonika raamat sai sõja alul konsistooriumi viidud on sealt aga kadunud. Üht teenijatüdrukut nähtud seda turul müütamas. Raamatust on säilunud vaid mõned lehed.
Vanemad raamatud on „Ritterschafoarhiivis“ ja hilisemad konsistooriumis.

Kübarsepp (valla kirjutaja)
Tähtsamad raamatud (personaalraamatud) on siseministeeriumis. Kirikusse puutuvad raamatud konsistooriumis.
Kiriku juures olev arhiiv asub tulekindlas arhiivikapis.

II Valdade arhiivid

Viimsi vallavalitsuse arhiivi nimestik

Järjek. Nr. Nimetus Arv Arhiivi andmise aeg Aastakäik

I
1. Lauajuhend 1          1919-20
2. Lauajuhend 1          1920-21
3. Lauajuhend 1 1923 1921-23
4. Lauajuhend 1 1924 1923-24
5. Lauajuhend 1 1925 1924-25
6. Lauajuhend 1 1926 1925-26
7. Lauajuhend 1 1927 1926
8. Lauajuhend 1 1927 1926-27
9. Lauajuhend 1 1928 1927-28
10. Lauajuhend 1 1929 1928-29
11. Lauajuhend 1 1930 1929-30
12. Lauajuhend 1 1931 1930-31
13. Lauajuhend 1 1932 1931-32

II
1. Peakassaraamat 1          1919
2. Peakassaraamat 1          1920-21
3. Peakassaraamat 1 1924 1921-24
4. Kassaraamat 1 1927 1924-26
5. Kassaraamat 1 1928 1927-28
6. Kassaraamat 1 1929 1928-29
7. Kassaraamat 1 1929 1929
8. Kassaraamat 1 1930 1929/30
9. Kassaraamat 1 1931 1930/31
10. Kassaraamat 1 1932 1931/32
11. Kassaraamat 1 1933 1932/33
12. Kassaraamat 1 1933 1932/33

III
1. Postiveoraamat 1          X – 1922
2. Postiveoraamat 1 1924 1922/24
3. Postiveoraamat 1 1925 1924/25
4. Postiveoraamat 1 1927 1925/26
5. Postiveoraamat 1 1930 1927/30
6. Postiveoraamat 1 1932 1930/32
7. Postiveoraamat 1 –       1920/30

IV
1. Piirituse lubade väljaandmise raamat 1 1921 1920
2. Piirituse lubade väljaandmise raamat 1 1922 1921
3. Piirituse lubade tähestik 1 – 1921
4. Piirituse lubade väljaandmise raamat 1 1923 1922
5. Piirituse lubade väljaandmise raamat 1 1924 1923
6. Piirituse lubade väljaandmise raamat 1 1925 1924
7. Piirituse lubade väljaandmise raamat 1 1926 1925

V
1. Isikumaksu maksjate nimekiri 1 1923 1920/22
2. Liikumata varanduse maksu maksjate nim. 1 – 1920/22
3. Isikumaksu maksjate nimekiri 1 1925 1923/24
4. Isikumaksu ja lisakinnisvara maksu nim. 1 1926 1925
5. Isikumaksu ja lisakinnisvara maksu nim. 1 1927 1926
6. Liikumata varand. maksuraamat 1 1927 1923/26
7. Kinnisvara ja lisakinnisvara maksuraamat 1928 1927/28
8. Isikumaksu raamat 1 1928 1927/28
9. Isiku ja kinnisvaramaksu raamat 1 1929 1928/29
10. Isiku ja kinnisvaramaksu raamat 1 1930 1929/30
11. Isikumaksuraamat 1 1931 1930/31
12. Kinnisvara ja lisakinnisvaramaksu r. 1 1931 1930/31
13. Isikukinnisvara ja lisakinnisvaram. r. 1 1932 1931/32

VI
1. Eelarveliste kulude arveraamat 1 1923 1920/22
2. Eelarveliste kulude arveraamat 1 – 1922
3. Eelarveliste kulude arveraamat 1 1928 1923-27/28
4. Eelarveliste kulude arveraamat 1 1932 1928/29-1931/32
5. Eelarveliste kulude arveraamat 1 1932 1923-31/32

VII
1. Elanike registreerimisraamat 1 1924 1921-23
2. Elanike registreerimisraamat 1 1928 1924-27
3. Elanike registreerimisraamat 1 – 1925-27
4. Elanike registreerimisraamat 1 1929 1928-29

VIII
*1-2 Kantselei markide arveraamatud 2 1924-25 1921-25
* Sellise märgiga märgin nüüd ja edaspidi lühendusi. Alguskirjas on sel puhul iga number omal real.

IX
1. Küüdiraamat 1 1924 1923

X
1. Isikutunnistuste registreerimisraamat 1 1927 1922-27
2. Isikutunnistuste registreerimisraamat 1 1928 1927-28
3. Isikutunnistuste registreerimisraamat 1 1930 1928-30

XI
1. Vallavalitsuse protokolliraamat 1 1930 1921-30
2. Valla eelarvete protokolliraamat 1 1929 1923-29
3. Vallavolikogu protokolliraamat 1 1927 1927

XII
*1-3 Valla inventari raamat 3 1924, 26 1921-23 ja 28 1924-25, 1926-28

XIII
1. Tagavaraväelaste registreerimisraamat 1 1928 1920-28

XIV
1. Pearaamat 1 1920-28
2. Pearaamat 1 1931 1928-31

XV
1. Memoriaal 1 1931 1928-31

XVI
1. Bilansi raamat 1 1932 1928/29-31/32

XVII
1. Hoiusummade ja väärtpaberite raamat 1 1932 1928/29-1931/32

XVIII
1. Karistatute raamat 1 1925 1921-25

Arhiiv hoitakse alal valla kantselei kõrval asuvas toas lahtiseil riiuleil ja seinakapis.
Seinakapi suurus 1x1 mtr, mis arhiivmaterjaliga täiesti täidetud. Riiuleil asub 1,5 jooksvat meetrit arhiivmaterjali. Alalhoiu ruum on kuiv.
Kuivõrd korras on arhiiv vastavalt nimekirjale ei kontrollinud.

Nehatu vallavalitsuse arhiivi nimekiri

Kokkuseatud 1928 a.

Nr Arhiivi andm. aeg Nimetus Aastakäik Arv

I
1 Perekonna kiri 1909 1
2 Perekonna kiri 1898 1
3 Perekonna kiri 1898 1
4 Viimsi kogukonna perekonna kiri 1893 1
5 Maardu kogukonna perekonna kiri 1893 1
6 Saha kogukonna perekonna kiri 1893 1
7 Nehatu kogukonna perekonna kiri 1892 1
8 Viimsi kogukonna perekonna kiri 1892 1
9 Viimsi kogukonna perekonna kiri 1889 1
10 Maardu kogukonna perekonna kiri 1874 1
11. Viimsi kogukonna perekonna kiri 1874 1
12 Perekonna kirjad teadmata 3
13 Ajutiselt vallas elavate registr. raamat 1903 1
14 Elanikkude nimekiri 1916-19 1
15 Elanikkude nimekiri 1922-26 1
16 Perekondade nimekiri 1916 1
17 Elanikkude valimisnimekiri 1913 1
18 Perekonna kiri 1858 1
19 1929 Valijate nimekirjad 1926-29 3

II

Laua juhendid
1 Laua juhend – register 1873
2 Saha valla lauaregister 1879-90
3 Saha valla lauaregister 1886
4 Viimsi valla lauaregister 1887 1
5 Maardu valla lauaregister 1887 1
6 Saha valla lauaregister 1879-90 1
7 Nehatu valla lauaregister 1890-91 1
*8-48 Lauaregistrid 1891-1932 41

III

Koosolekute protokolli raamatud
1 Maardu valla volimeeste protok. raamat 1871-87 1
2 Saha valla täiskogu ja volimeeste pr. r. 1871-91 1
3 Viimsi valla nõuheitmise ja vallitsuse protok. 1871-1883 1
4 Nehatu valla täiskogu ja volikogu protok. 1871-89 1
5 Maardu valla protokolli raamat 1882 1
6 Viimsi valla nõuheitmise ja valitsuse protokollid 1884-91 1
7 Maardu volikogu protokoll 1887-91 1
8 Nehatu valla ja valitsuse protokoll 1889-91 1
9 Nehatu valla talitaja protokoll 1891 1
10 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1892-93 1
11 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1893-97 1
12 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1904-1906 ja 1907-1909 1
13 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1906-07 1
14 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1909-11 1
15 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1912-13 1
16 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1913-14 1
17 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1914-15 1
18 Nehatu valla täis ja volikogu protokollid 1916-17
19 Töörahva nõukogu protokollid 1917 1
20 Vallavalitsuse otsuste raamat 1894-1922 1
21 Vallanõukogu otsuste raamat 1894-1922 1
22 Vallanõukogu protokolli raamat 1923-26 1
23 Vallavalitsuse protokolli raamat 1922-28 1
24 1929 Eelarve protok. raamat 1923-28/29 1
25 Talitaja protok. raamat 1878-84 1
26 Talitaja protok. raamat 1873-81 1
27 1931 Vallavolikogu protok. raamat 1926-30 1
28 1932 Vallavalitsuse protok. raamat 8.V.28-1932 1

IV

Magasi raamatud
1 Viimsi kogukonna magasiraamat 1878 1
2 Magasi kassaraamat 1899-1908 1
3 Nehatu kogukonna magasi laenuraamat 1871 1
4 Viimsi kogukonna magasi laenuraamat 1871 1
5 Maardu kogukonna magasiraamat 1871-91 1
6 Maardu kogukonna magasiraamat 1888 1
7 Maardu valla magasi kontoraamat 1871 1
8 Magasi kassaraamat kogukondade järele 1909 1
9 Saha valla magasiraamat 1870-91 1
10 Magasiraamat 1891-1905 1
11 Nehatu kogukonna magasiraamat 1871-91 1
12 Viimsi kogukonna magasiraamat 1871-91 1
13 Magasiraamat 1891-99 1
14 Saha valla magasiraamat 1871-91 1

V

Isikumaksu (pearaha) raamatud
*1-8 Isikumaksu (pearaha) raamatud 1892-1899 8
9 Isikumaksu (pearaha) raamat 1901-1902 1
*10-14 Isikumaksu (pearaha) raamatud 1905-1909 5
*15-22 Isikumaksu (pearaha) raamatud 1911-1917 8
23 Isikumaksu (pearaha) raamat 1877-1890 1
24 Maksuderaamat 1923 1
25 Maksuderaamat 1924 1
26 Maksuderaamat1920 1
27 Maksuderaamat 1921 1
28 Lisa isikumaksumaksjate nimekiri 1922 1
29 Maksumaksjate nimekiri 1922 1
30 Liikumata varandusemaksu maksj. nim. 1922 1
31 Maksuraamat 1926 1
32 Maksuraamat 1927 1
33 Maksuraamat 1925 1
34 1929 Vallamaksuraamat 1928 1
35 1929 Kinnisvaramaksuraamat 1928 1
36 1929 Saha ja Maardu 1921 ja 22 maksumäärade üle 1921-22 1
37 1929 Saha ja Maardu maksuraamat 1923 1
38 1930 Kinnisvara maksuraamat 1929/30 1
39 1930 Vallamaksu raamat 1929/30 1
40 1931 Vallamaksu raamat 1930/31 1
41 1931 Kinnisvaramaksu raamat 1930/31 1
42 1932 Kinnisvaramaksu raamat 1931/32 1
43 1932 Vallamaksu raamat 1931/32 1

IV

Mitmesugused üksikud raamatud
1 Rõugepanemise raamat 1898-1914 1
2 Rõugepanemise raamat Maardus 1871 1
3 Rõugepanemise raamat 1886-88 1
4 Rõugepanemise raamat 1873-79 1
5 Rõugepanemise raamat Nehatus 1871-73 1
6 Rõugepanemise raamat Viimsis 1871-91 1
7 Rõugepanemise raamat Nehatus 1871-1922 1
8 Valla inventari raamat 1921-22 1
9 Valla inventari raamat 1913
10 Valla inventari raamat – 1
11 Vabastatud rahvaväelaste registreerimisr. 1920-23 1
12 Valla deposiidi summade väljaande r. 1896-1916 1
13 Haigete nimekiri, kes valla kulul haiglas ravil olnud 1912 1
14 Viinaostu lubade väljaande raamat 1923 1
15 Viinaostu lubade väljaande raamat 1925 1
16 Vangiveo raamat 1921-24 1
17 Küütide raamat 1923-25 1
18 Äritunnistuste revideerimiseraamat 1892-1909 1
19 Komissari revideerimiseraamat 1911-13 1
20 Valla ametnike trahvi raamat 1911-13 1
21 Karistatute raamat 1923 1
22 Karistatute raamat 1907 1
23 Postisaate raamat 1925-26 1
24 Vangiveo raamat 1906-1909 1
25 Postiveo raamatud – 11
26 Tagavaraväelaste register 1924-27 1
27 Nimekiri hobuste registreerimise üle – 1
28 Hobuse passide talongid 1921-22 1
29 Vahialuste vahiraamat 1926 1
30 Tagavaraväelaste tähestik 1926 1
31 1929 Sissetulekute eraldamise raamat 1923-28 1
32 1931 Välismaalaste registreerimisraamat 1928-30 1
33 1931 Postisaadetiste raamat 1926-30 1
34 1931 Vangideveo raamat 1924-27 1
35 1932 Vallavalitsuse varanduste register 1923-32 1
36 1932 Raha ja väärtsaadetiste saamise r. 1930-32 1

VII

Kassaraamatud
1 Maardu kogukonna kassaraamat 1871-86 1
2 Nehatu kogukonna kassaraamat 1871-88 1
3 Viimsi kogukonna kassaraamat 1871-91 1
4 Saha kogukonna kassaraamat 1871-90 1
5 Maardu koguk. laeva ja magasi kassar. 1886-1890 1
6 Nehatu valla kassaraamat 1890 1
7 Üldine kassaraamat 1891 1
8 Spetsiaal kassaraamat 1894-97 1
9 Spetsiaal kassaraamat 1891-95 1
10 Ehituskapitali kassaraamat 1896-97 1
11 Üldine kassaraamat 1896-1903 1
12 Spetsiaal kassaraamat 1898-1903 1
13 Spetsiaal kassaraamat 1904-08 1
14 Väljamakstud summade kassaraamat 1904-11 1
15 Üldine kassaraamat 1904-09 1
16 Viimsi kogukonna kassaraamat 1908-11 1
17 Saha kogukonna kassaraamat 1908-11 1
18 Nehatu kogukonna kassaraamat 1908-11 1
19 Valla kassaraamat 1914-15 1
20 Valla kassaraamat 1915-16 1
21 Valla kassaraamat 1915-16 1
22 Valla kassaraamat 1915-16 1
23. Kallavere kooli kapitaliraamat 1913-14 1
24 Koolide kapitalid 1898-1917 1
25 Toitluskapitali raamat 1907-18 1
26 Randvere kooli kapitaliraamat 1913-14 1
27 Valla kapitali raamat 1909-13 1
28 Soldatite perekondade toetusraha väljaandmise r. 1912-15 1
29 Iru sillaraha maksmise raamat 1871-97 1
30 Pirita surnuaia protok., kviitungi ja kassar. 1903-19 1
31 Abiraha väljaandmise raamat vaestele 1896-1903 1
32 Raha saamise raamat 1920-25 1
33-37 Kassaraamatud 1920-1924 5
38 Erikassaraamat 1920-25 1
39 Kassaraamat 1925 1
40 Peakassaraamat 1926 1
41 Läbikäivate summade kassar. 1905-11 1
42 Peakassaraamat 1927 1
43 Annetuste vastuvõtmise ja väljaandmise r. 1914 1
44 1928 Erikassaraamat 1925-27 1
45 1928 Raha saamise raamat 1926-28/29 1
46 1928 Läbikäivate summade kassaraamat 1913 1
47 1930 Kassaraamat 1928-30
48 1931 Bilansiraamat 1928-30
49 1931 Pearaamat 1928-30
50 1931 Memoriaal 1928-30
51 1931 Kassaraamat 1930/31
1931 Raha saamise raamat 1929/30
53 1932 Pearaamat 1931/32
54 1932 Memoriaal 1931/32
55 1932 Kassaraamat 1931/32
56 1932 Kassaraamat 1931/32
57 1932 Bilansiraamat 1932/32

VIII

Passide ja isikutunnistuste väljaandmise raamatud
1 Passide väljaandmise raamatu tähestik 1895-97 1
2 Passide väljaandmise raamat 1891-99 1
*3-4 Passide register 1895-96 2
5 Passide tähestik 1898-1902 1
*6-7 Passide register 1901-1902 2
8 Passide tähestik 1903-1905 1
9 Passide register 1904-1906 1
10 Passide tähestik 1906-1908 1
*11-12 Passide register 1906-1908 2
*13-14 Passide tähestik 1908-1909 2
*15-16 Passide register 1909-1910 2
*17-18 Passide tähestik 1911-15 2
*19-22 Passide register 1912-15 7
23 Passide tähestik 1916 1
24 Passide register 1917 1
25 Passide tähestik 1917 1
26 Isikutunnistuste talongid 1919-22 1
27 Isikutunnistuste väljaandmise raamat 1922-25 1
28 Isikutunnistuste tähestik 1919-25 1

IX

Kviitungite kontsud
*1-2 Vallamaksu (pearaha) kviit. kontsud 1897-1902 ja 1913 2
3 Haigekassa kviit. kontsud 1898 1
*4-10 Vallmaksu kviit. kontsud 1902-16 7
11 Maksu kviit. kontsud 1915 1
12 Vallamaksu kviit. kontsud 1916-17 1
13 Kviitungid ja tõendavad dokumendid 11
*14-20 Kviitungi kontsud 1920-25 38
*21-22 Jalgratta sõidulubade kontsud 1925-26 5
23 Tõendavad kassa dokumendid 1921-25 9
*24-25 Kviitungi kontsud 1926-27 5
26 Jalgratta sõidulubade kontsud 1927 3
27 Kviitungi kontsud 1921 2
28 1929 Kviitungi kontsud 1928/29 10
29 1929 Jalgratta sõidulubade kontsud 1928 3
30 1920 Kviitungi kontsud 1929/30 10
31 1931 Kviitungi kontsud 1930/31 12
32 1931 Jalgratta sõidulubade kontsud 1929 4
33 1931 Jalgratta sõidulubade kontsud 1930 5
34 1931 Suvitusmaksu kviitungi kontsud 1929-30 2
35 1932 Kassa sisset. kviit. kontsud 1931/32 10

X
1 Eelarve kulude raamat 1904 1
*2-3 Eelarve kulude raamat 1909-14
4 Vallavalitsuse kulude raamat 1922-23 1
5 Valla eelarveliste kulude raamat 1915-20 1
6 Valla eelarveliste kulude raamat 1922-23 1
7 Valla eelarveliste kulude raamat 1921 1
8 1932 Eelarve tulude raamat 1928/29-31/32 1
9 1932 Eelarve kulude raamat 1928/29 1

XI

Kirjakogud
*1-9 Vallavalitsuse kirjakogud 1890-99 74
10 Vallavalitsuse kirjakogud 1900-1901 9
11 Vallavalitsuse kirjakogud 1891 6
*12-34 Vallavalitsuse kirjakogud 1902-1925 346
35 Vallavalituse kirjakogu toitlus asjus 1917-1921 1
36-41 1927-32 Vallavalitsuse kirjakogud 1926-32 110

Arhiiv asetseb valla kantseleis lahtiseil riiuleil, ca 7 jooksva meetri ulatuses, mitte eriti tihedas asetuses. (Riiuli sügavus ca 0,40 mtr)
Osa arhiivist asub pööningul samuti lahtiseil riiuleil ca 3 jooksva meetri pikkuselt. See osa arhiivist on kaetud pakkimispaberiga. On kavatsus võtta järgmise aasta eelarvesse summa arhiivi toa ehitamiseks pööningul.
Sealsamas valla-arhiivi hulgas asub ka hulk Nehatu vallakohtu arhiivi. Selle nimekirja ei leitud aga kõigi otsimiste peale vaatamata üles. Kuu aeg hiljem seal käies ei olnud see veelgi sündinud, lubati juhul kui leitakse mulle ärakiri Tartu järele saata. Seni pole ma seda veel kätte saanud.

Jõelehtme vallavalitsuse Arhiivi nimekiri

Nr. Arhiivi andmise aeg Raamatute ja kirjakogude nimetus Aastakäik Arv

I
*1-25 25.XI 1928 Nõukogu otsuste raamatud 1867-1921 27

IIa
*1-11 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1871 11
*12-13 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1873 2
14 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1875 1
15 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1877 1
16 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1882 1
*17-18 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1884 2
19 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1886 1
*20-26 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1874-1909 7
27 25.XI 1928 Magasi kassa raamatud 1912-1918 1

IIb
*1-7 25.XI 1928 Valla kassaraamat 1871 7
*8-9 25.XI 1928 Valla kassaraamat 1881-82 2
10 25.XI 1928 Valla kassaraamat 1885 1
11 25.XI 1928 Valla kassaraamat 1890 1
*12-16 25.XI 1928 Valla kassaraamat 1886-1897 5
*17-26 25.XI 1928 Valla kassaraamat 1912-1930 9

III
*1-33 25.XI 1928 Vallamaksude raamatud 1873-1915 33
34 25.XI 1928 Vallamaksude raamatud 1920-1921 1
*35-43 25.XI 1928-18.VI 32 Vallamaksude raamatud 1921-1930 9
*44-46 18.VI 32 Kinnisvaramaksu raamat 1929-1931 3
47 18.VI 32 Vallamaksu raamat 1930/31 1

IV
*1-5 25.XI 28 Kviitungi raamatud 1891-1900 5
6 25.XI 28 Kviitungi raamatud 1902-1903 1
*7-30 25.XI 28 Kviitungi raamatud 1905-1931 57

V
*1-69 25.XI 28 Lauajuhendid 1871-1930 67

VI
*1-3 25.XI 28 Inventari raamatud -1921 3

VII
1 25.XI 28 Komissari revisjoni raamat 1911-14 1

VIII
1 25.XI 28 Posti saateraamatud 1898-1906 1
2 25.XI 28 Posti saateraamatud 1815-18 1
3 25.XI 28 Posti saateraamatud 1816-18 1
*4-10 25.XI 28 Posti saateraamatud 1919-1931 7

IX
1 25.XI 28 Vangide saateraamat ja arestitute r. 1906-1910 1
*2-5 25.XI 28-18.VI 32 Vangide saateraamat ja arestitute r. 1920-1931 4

X
*1-10 25.XI 28 Küüdi korraldusraamatud 1906-1921 10

XI
*1-5 25.XI 28 Passide väljaandmise raamat 1871 5
*6-46 25.XI 28 Passide väljaandmise raamat 1871-1918 38

XII
*1-3 25.XI 28 Viinaostu lubade tähestik 1923-25 3

XIII
*1-2 25.XI 28 Kauplemise lubade tähestik 1892-1920 2

XIV
1-12 25.XI 28-15.VI 31 Valla kulude ja tulude raamatud 1898-1928 12

XV
1 25.XI 28 Hobusepasside register 1920-23 1

XVI
1 25.XI 28 Politsei valvealuste nimestik 1910-16 1

XVII
1 25.XI 28 Toitlusasjad 1917-1920 1 pakk

XVIII
*1-6 25.XI 28 Vallavalitsuse käskraamatud 1887-1906 6
7-8 25.XI 28 Vallavalitsuse käskraamatud 1908-1917 2

XIX
1 25.XI 28 Rõugepanemise nimestik -1850 1
*2-3 25.XI 28 Rõugepanemise nimestik 1850-52 2
*4-14 25.XI 28 Rõugepanemise nimestik 1871-1899 11
*15-16 25.XI 28 Rõugepanemise nimestik 1914-17 2

XX
*1-13 25.XI 28 Valla perekonna raamatud 1858-1916 12

XXI
1 25.XI 28 Valla kulul haigete arstimise r. 1912-17 1

XXII
1 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik -1882 1
*2-3 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik 1882-87 2
4 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik 1891 1
5 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik 1900 1
6 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik 1904 1
7 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik 1914-15 4
8 25.XI 28 Alamväelaste kutsenimestik 1876 1

XXIII
1 25.XI 28 Tulekaitse asjad 1903-1918 1

XXIV
*1-40 (asetsevad sahtleis nr 1-26ni) 25.XI 28-15.VI 32 Vallavalitsuse kaustikud 1890-1931 631

XXV
*1-11 5.I 29-15.VI 31 Tulumaksu nimestikud 1920-30 10

XXVI
1 15.I 29 Ikaldusnimestik 1920 4
*1-2 15.I 29 Rahasaamise raamatud 1906-13 2
3 15.I 29 Rahasaamise raamatud 1920-27 1

Arhiiv asub vallamaja pööningul selleks ehitatud arhiivikambris. Katus sadas seni läbi; erilist kahju arhiivile see teinud ei näi olevat, kuigi arvata võib, et koht vihmastel aegadel eriti kuiv pole. Veel minu sealoleku ajal tehti vallamajale uus katus peale.
Arhiivi kogupikkus ca 30 jooksvat meetrit. Osa sellest poogitud raamatuina riiuleil, pookimata aktid ja materjal aga sahtleis. Üldiselt on arhiiv heas korras.
Vallakohtu arhiivi hoitakse alal kantselei tagatoas lahtiseil riiuleil. Sinna on koondatud ka Kodasoo-Rummu vallakohtute arhiivid. Nimekirja ei saanud kätte. Vallakirjutaja abiline, kelle jutul kaks korda käisin arvab, et sellel arhiivil nimekirja polegi. Muidu on arhiiv hästi korras ja aktid aastate järele sahtleisse asetatud.

Kodasu vallavalitsuse arhiivi nimekiri

Algus 1. jaan 1923 a.

Nr. Arhiivi and. aeg Nimetus Aastakäik Arv

A
1 1858 Revisjoni nimekirjad 1858 1

B
*1-2 1874 Perekonna raamat 1874 2
3 1891 Perekonna raamat 1891 1

D
1 1881 Maksu raamat 1881 1
2 1875 Maksu raamat 1875 1
*3-11 1919-1930 Maksu raamat 1917-1930 9

E
1 1880 Laua-juhend 1880 1
2 1882 Laua-juhend 1882 1
3 1888 Laua-juhend 1888 1
4 1891 Laua-juhend 1890-91 1
*5-12 1918-1930 Laua juhend 1917-1929 8

G
1-3 1871 Vallakassaraamat 1871 3
4 1888 Vallakassaraamat 1888 1
*5-20 1919-1932 Vallakassaraamat 1917-32 20

H
1 1871 Nõukogu otsusteraamat 1871 1
2 1867 Nõukogu otsusteraamat 1867 1
3 1886 Nõukogu otsusteraamat 1886 1
4 1890 Nõukogu otsusteraamat 1886-90 1
5 1918 Nõukogu otsusteraamat 1918 1
*6-8 1921-29 Nõukogu otsusteraamat 1916-1929 3
9 1930 Vallavalitsuse otsusteraamat 1917-1930 1

I
*1-4 1871-80 Magasikassaraamat 1871-1880 4

K
1 – Elanikkude registr. raamat – 1
2 1891 Elanikkude registr. raamat 1891 1
*3-4 1916-17 Elanikkude registr. raamat 1916-17 2
5 1925 Elanikkude registr. raamat 1923-25 1

L
*1-3 1919-27 Küüdikorra raamat 1917-27 3

M
1 – Passide väljaandmise r. – 1
2 1889 Passide väljaandmise r. 1889 1
3 1917 Passide väljaandmise r. 1917 1
4 1929 Isikutunn. väljaandm. raam. 1922-29 1

N
1 1920 Vangiveo raamat 1917-1920 1
2 1928 Karistatute raamat 1917-1923 1

O
*1-3 1920-25 Väärtsaadetiste raamat 1917-25 3

P
*1-3 1919-1930 Postisaate raamat 1917-1930 3

R
1 1922 Inventarinimek. raamat 1917-22 1
2 1928 Inventarinimek. raamat 1924-27 1

S
1 Revisjoni raamat äride revideerimise alal 1917-23 1

T
1 1923 Lauajuhendi tähestik 1922-23 1

U
1 1922 Nõukoguotsuste tähestik 1922 1

W
*1-3 1924-28 Reservis olevate rahvaväel. tähestik 1920-28 3
4 1928 Puhkusele lastute nimekiri 1923-27 1

Ä
*1-39 1917-22 Kviitungi raamatud 1917-1932 53

Õ
*1-4 1922-25 Pensionääride raamat 1922-25 4

Ö
*1-2 1921-1928 Kulude eelarve raamat 1917-28 2
3 1928 Tulude eelarve raamat 1923-1925/28 1

Ü
*1-14 1917-1932 Kirjakogu 1917-1932 63

I
1 1925 Toitlusasjandus 1919-21 1

II
1 1932 Memoriaal 1928-32 1
2 1932 Bilansi raamat 1928-32 1

Arhiiv asub valla kantseleis kinnises puu kapis. Arhiivi suurus ca 5 jooksvat meetrit. Arhiiv head korras ja hoiukoht samuti hea.

Pranglisaarte vallavalitsuse Arhiiv-nimestik

Koostatud 1.I 1924

Nr Arhiivi andm. aeg Nimetus Aastakäik Arv

A
*1-5 Volikogu otsuste raamatud 1883-1920 5
6 25.V 32 Volikogu protokolli raamat 1921-31 1

B
1 Vallavalitsuse kirjade raamat 1884-1894 1

C
1 Vallavalitsuse protokolli raamat 1907-27 1

D
*1-3 Sissetulnud kirjade raamatud 1893-1912 3

E
*1-3 Väljaläinud kirjade raamatud 1893-1912 3

F
*1-14 2.I 32 Lauajuhendid 1913-1932 15

G
*1-32 Kirjakogud 1897-1929 319
33 20.VI 32 Kirjakogud 1931-32 18

H
1 Postiraamat 1911 1
*2-3 Postiraamat 1924-29 2

I
1 Elanikkude register 2
2 Elanikkude register 1913 1
3 Elanikkude register 1925-27 1
4 Elanikkude register ? 2

J
1 Perekonna raamat 1874 1
2 Perekonna raamat ? 1

K
*1-2 Kassaraamat 1890-1913 2
*3-4 Kassaraamat 1913-21 2
*6-8 1928-25.V 32 Kassaraamat 1923-32 3

L
*1-2 Tagavaraväelaste perekonna abiraha kassar. 1914-16 2

M
1 Pearaamat 1921-22 1
2 Pearaamat 1924-27 1
*3-5 1928-32 Pearaamat 1927-31/32 3

N
1 Magasiaida toitluskapitali kassaraamat 1912-20 1

O
1 Läbikäivate summade raamat 1913 1

P
*1-2 Kviitungi raamatud 1899-1905 2
*3-21 Kviitungi raamatud 1909-31/32 34

R
*1-3 Passide väljaandmise raamat 1899-1917 3
4-5 Passide tähestik 1899-1908 2
6 Passide tähestik 1910-12 1
7 Passide tähestik 1915 1
8 Passide tähestik 1916-17 1
9 Passi blankettide saamise raamat 1891-96 1

S
1 Inventari raamat 1909 1
2 Inventari raamat 1914 1

T
1 Rõugepanemise raamat 1867-1913 1

U
1 Isikumaksu raamat 1899 1
2 Isikumaksu raamat 1902 1
*3-4 - 16.II 30 Isikumaksu raamat 1920-30 2

W
1 Tagavaraväelaste registreerim r. 1893 1
2 Tagavaraväelaste registreerim r. 1899 1
*3-4 - 1.VI 29 Tagavaraväelaste registreerim r. 1927-29 2

Ä
*1-2 - 15.V 29 Vallavalitsuse tulude ja kulude arvestamise raamat 1913-1929 3

Õ
1 Vangisaate raamat 1914-27 1

Ö
1 Karistatute raamat (veneaeg) 1

Ü
1 Küüdiraamat 1925 1

X
1 Varanduse raamat 1924 1

Y
1 Veneaegsed määrus- ja karistamisraamatud - 24

Q
1 1.V 30 Kinnisvarade maksuraamat 1928-29 1

Pranglisaarte Vallakohtu arhiiv-nimestik

I
*1-21 Aktid 1897-1917 160

II
1 Aktid (aastailt) 1899, 1900, 1901, 1902, 1903, 1904-10, 1910, 1911, 1913, 1915 22

III
1 Hoolekanne 1908-11 9

IV
1 Lauajuhendi tähestik 1899, 1902, 1904, 1905, 1907, 1908 6

V
1 Tallinna-Haapsalu Rahukohtu eeskirjad 1894 2

VI
1 Kohtu tähestik 1877/8 1

VII
1 Väljaläinud kirjade raamat 1897-1916 10

VIII
1 Raharaamatud 1897-1916 2

IX
1 Lauajuhend 1897-1914 2

X
1 Üksikarvestus raamat 1897

Arhiiv asub vallamaja resp. koolimaja pööningul kastidesse pakitult. Kuivõrd korras on arhiiv nimekirjale vastavalt ei kontrollinud. Hoiukoht üldiselt rahuldav.

III Koolide arhiivid

Nehatu algkooli arhiivi nimestik

Nr. Arhiivi andmise aeg Nimetus Aastakäik Arv

1. 1933 Kassaraamat 1
2. 1933 Hoolekogu protokollid 1
3. 1933 Kassaraamat 1
*4-6 1933 Puudunud õpilaste nimestikud 3
*7-14 1933 Kirjakogud 1923-30 8
15. 1933 IV-da klassi tunnistuste ärakirjad 1925-28 1
*16-21 1933 Väljaminekuid tõendavad dokumendid 1923-30 5
*22-27 1933 Kehvemate õpilaste arveraamat 1923-32 6
*28-31 1933 Harjumaa teatajad 1929-32 4
*32-33 1933 Õpilaste terviselehed 2
*34-208 Vanad õpperaamatud

Arhiiv säilub kooli kantselei kapis. Arhiivi pikkus 2 jooksvat meetrit ja on nimekirja järele heas korras.

Randvere algkooli arhiiv

Randveres käies oli sealse algkooli juhataja ära sõitnud. Kohal olev õpetaja ei arhiivi ega nimekirja olemasolust midagi ei teadnud. Maha jäetud kirjale, kus palusin ärakirja arhiivi nimekirjast Tartu saata seni vastust pole saanud.

Jõelehtme algkooli arhiiv

Arhiiv on korraldamata ja nimekiri puudub. Sinna kuuluvad dokumendid asuvad õppeabinõudega ühes kapis. Vanu protokolli- ja päevaraamatuid on seal 0,50 jooksva meetri ulatuses, muid vanu asjaajamise raamatuid ca 0,75 mtr ulatuses. Kõige vanem dokument on „Kostivere koli protokolli ramat“ Algusega 8. veebruar 1875.

Ülgase algkooli arhiiv

Säilunud dokumendid hoitakse ühes muu vana inventariga alal osalt kooli kantselei kapis osalt pööningul. Mingit erilist arhiivi nimestikku koostatud pole. Vanad protokolli- ja päevaraamatud seisavad küll kirjas venekeelses inventari nimestikus.
Koolil on 10. okt. 1926. a. koostatud kroonikaraamat.

Kallavere algkooli arhiivi nimestik

Iganenud jutu ja õpperaamatud
*1-47 14. okt. 1932

Kirjakogud ja kassadokumendid
*1-3 14. okt 1932 Kirjakogu 1891-1917 3
*4-13 14. okt 1932 Kirjakogu 1919-1931 10
14 14. okt 1932 Kooliõpilaste tervislehed 1906-1916 1
15 14. okt 1932 Aruanded 1899-1916 1
16 14. okt 1932 Aruanded 1919-1932 1
17 14. okt 1932 Korraldamata kassa dokumendid 1924-26 1
*18-22 14. okt 1932 Hoolekogu kassa dokumendid 1925-32 5
*23-26 14. okt 1932 Kehvemate õpilaste toetuse arved 1924-32 4
27 17. jaan 1933 Õpilaste hindamislehed 1923-32 1
28 18. aug 1933 Kirjakogu 1932

Asjaajamise raamatud
1 26. okt. 1932 Inventari raamat 1868-1923 1
2 26. okt. 1932 Maardumaa valla protok. raamat 1884-1916 1
3 26. okt. 1932 Puudunute raamat 1884-1894 1
4 26. okt. 1932 Puudunute raamat 1901-1904 1
5 26. okt. 1932 Puudunute raamat 1914-1918 1
6 26. okt. 1932 Õpilaste nimekiri 1895-1911 1
7 26. okt. 1932 Õpilaste nimekiri 1914-1919 1
8 26. okt. 1932 Kirjade register 1917-1927 1
*9-10 26. okt. 1932 Hoolekogu protokolli raamat 1919-1930 2
*11-12 26. okt. 1932 Hoolekogu kassaraamat 1922-27 2
*13-39 26. okt. 1932 Päevaraamat 1919/20-1929/30 27
*39-47 5. aug. 1933 Päevaraamat 1930/33-1932/33 8

Arhiiv asub kooli pööningul kastis. Koolil on olemas ka kroonikaraamat koostatud peamiselt vanemate inimeste jutustiste järgi.

Kodasoo algkooli arhiiv

I Päevaraamatud
1 28. sept. 1927 a. Классный журнал 1905 1
*2-12 28. sept. 1927 – 1 juuni 1931 Päevaraamatud 1920/21-1930/31 10

II Protokolliraamatud
1 28. sept. 1927 Kodasoo kogukonna kooli protokolli raamat 1874-1885 1
2 28. sept. 1927 Rumu ma valla koli protok. raamat 1875-87 1
3 28. sept. 1927 Protokolli raamat Kodasoo-Kabula koolis 1885-1908 1
4 28. sept. 1927 Saunja kooli protok. raamat 1887-1922
5 28. sept. 1927 Kodasoo 6e kl. algkooli pedagoogika nõukogu ja lastevanemate koosolekute protokollid 1924-1926 1
6 28. sept. 1927 Kodasoo 6e kl algkooli hoolekogu protokolliraamaat 1923-27 1

III Kirjavahetus
1 28. sept. 1927 Saunja kooli kirjavahetus 1891-1915 1
*2-3 28. sept. 1927 Kodasoo kooli kirjavahetus 1891-1914 2
4 28. sept. 1927 Kaberla ja Saunja kooli kirjavahetus 1919-21 1
5 28. sept. 1927 Kodasoo 6e kl. algkooli kirjavahetus 1921-22 1
*6-9 28. sept. 1927 Kodasoo 6e kl. algkooli kirjavahetus 1923-25 4
*10-11 28. sept. 1927 Kodasoo 6e kl. algkooli arved 1921-26 2
*12-16 28. sept. 1927 Kodasoo 6e kl. algkooli kirjavahetus 1926-1930 4

IV Kviitungiraamatud
*1-5 28. sept. – 14. nov. 1929 Kodasoo 6e kl. algkooli hoolekogu kviitungiraamat 1922-29 7

V Kassaraamatud
1 1. apr. 1928 Kodasu algk. kassaraamat 30.XI 19 – 1. IV 28 1

VI Inventari raamatud
1 1. apr. 1928 – 28. sept. 1927 Inventari raamatud (osalt venekeelsed) – 3

VII Lauajuhendid
*1-3 28. sept. 1927 – 5. nov. 1928 Lauajuhendid (osalt venekeelsed) 1911-1928 3

VIII Tervise ja arenemislehed
*1-2 28. sept. 1927 Arenemislehed 1919/20-1920/21 25
*3-12 28. sept. 1927 – 10. VI 1932 Tervise ja arenemislehed 1921/22-1930/31 390

IX Nimestikud
*1-17 28. sept. 1927 – 10. juuni 1931 Mitmesugused 1895-1931 18

X Ärakirjad lõputunnistusist.
*1-11 10. juuni 1928 – 10. juuni 1931 1924-1931 71

Peale heas korras arhiivi omab kool veel ka suulise traditsiooni järgi koostatud kroonikaraamatu.

Neeme algkool

Neeme 6e klassilisel algkoolil mingit arhiivi kogutud pole. Kooli kantselei kapis asuvad dokumendid on kõik hilisemast ajast ja muust asjaajamismaterjalist veel eraldamata. Kool omab aga kroonikaraamatu koostatud suulise traditsiooni põhjal.

Prangli algkool

Prangli algkoolil mingit korraldatud arhiivi pole. Praegune kooliõpetaja 1926. a. kohale tulles leidnud hulk vanu dokumente kooliruumide põrandailt. Need asuvad nüüd korraldamatult ühes vallaarhiiviga pööningul kastides.

B. Suuline traditsioon

I Traditsiooni asjalisist mälestisist

Liivakandi järv

Hans Olmberg
Maardu Preevel (v. Brevern) tahtnud järve pikkamööda tühjaks lasta, et kallastelt lood heinamaad saada. Kaevaski kraavi mereni ja laskis veepinna alla; vesiväravad olnud just maantee ääres. Preevel tahtnud nüüd ühel aastal kalapüüki ära rentida. Omaküla mehed tahtnud saada aga üks venelane pakkunud 10 rubla rohkem, saanud siis see. Kord hakanud omaküla poisid Kärmu kõrtsus purjutama. Seal tulnud mõte pähe järv täiesti tühjaks lasta. Kella ½ 2he ajal tõmmanud vesiväravad lahti. Vesi viis sillataguse kruusi ja mulla kõik ära ja kivisild vajunud sisse. Vesi uhtunud kuni mereni, kuhu umbes 5 ½ versta maailmatu laia kraavi. (Kraav ca 25 mtr lai on praegultki seal.) Järvevaht maganud öösel omas majas vesiväravate ligidal kui äkki kuulnud solinat. Vaatab rehealla ei rehealust enam kusagil. Saanud vaevalt eidega majast välja kui see kõige täiega minema läinud. Meres sünnitanud allauhutud praht suure saare. Järgmisel aastal kasvanud seal uhked kardulad. Järvevahil oli neid reheall 5 vakka olnud.

Jõelehtme vallamaja

Ed. Argus
Praegune Jõelehtme vallamaja olnud kuulu järgi Peeter suure aegne postijaam. Majal on paksud palklaed. Peale postijaama tulnud majja mõisnik.

Hõbemägi

J. Eplik
Nelipühi teisel pühal käiakse koos Hõbemäel (Olla üks terrass klindi serval looduslikult ilusas kohas.) lõbutsemas. Olla püha koht. Miks? Seda ei teata, on juba põline komme. Koht asub kivikalme lähedal, kust leitud mitmed „pronksriistad“.

Joarüngas

Ristipäeval käiakse koos Joarünkal. (Jägala joa juures.) Hõbemägi on siiski kuulsam ja arvukamalt külastatav.

Kaleviliiv

Jõelehtme-Kuusalu piiril asub klindi jatkuna piklik liivamägi. Keskmist metsatud osa, mis oma valendava liivaga kaugel paistab kutsutakse Kalevi liivaks. Miks? Seda ei teata. (J. Epliku andmed esinevad ka G. Vilberg’i „Harjumaas“. Võimalik, et teade sealt pärit. Et neid traditsioone veel praegugi peetakse, seda kusagilt mujalt ei kuulnud.)

Maardu mõisa härrastemaja

Ed. Ploompuu
Maardu mõisa härrastemaja on kuulu järgi Peeter I aegne jahiloss. Sel ajal olnud ümbruses suured metsad. Keskmise osa all on võlvitud keldrid. Hilja aegu olnud seal veel peksu pingid ja laes praegugi veel konksud ja rõngad. Keldrit kutsutakse ja kutsuti nii ka mõisnike poolt „piinakeldriks“. Maja kagunurga all on kelder, mida kutsutakse „karukeldriks“. Nähtavasti hoitud karusid kinni.

Hiiemets

Maardu härrastemaja idaküljel asub mets, mida Hiiemetsaks kutsutakse.

Ohvrikivi

Hiiemetsas asub ohvrikivi.

Pühad allikad

Ühte neist allikaist nimetatakse „Kummiallikaks“ (?) Tarvitamist ei leia neist aga enam ükski.

Saha kabel

Juhan Sepp
Kirikuhärra Tomberg rääkinud, et need olnud taani kaupmehed, kes selle kabeli ehitanud, nende sugu elanud Peterburis aga kord olnud nad Tallinna tulles merehädas ja lubanud kaldal paistva suure tamme kohale kabeli ehitada kui nad peaksid pääsema. Nii tulnudki nad Saha külla ja ehitanud kabeli. Vanasti olnud ehitaja tammepuust kuju kabelis olnud. Nüüd olevat see muuseumis. Sellest tammest lasknud ta kuju välja nikerdada ja naine ja lapsed olnud ka seal. Kui mina kuju veel nägin olnud naine ja paar last juba ära kõdunenud. Ukse kõrval müüri sees olevat 3 auku, kus 3 pealuud sees olevat olnud. Räägitakse, et sinna olevat 3 inimest sisse müüritud, ei seda juttu aga usta. (Tundub, et mehe jutustus on pärit brošüürist: (Oskar Tomberg), Tagasivaade Jõelehtme koguduse möödunud aegade pääle, Tallinnas 1912. Brošüür on O. Tombergi jutu järgi koostatud kadunud kroonikaraamatu järgi.)

K. Kliit
Saha kabel olevat 100 a. vanem kui Tallinn. Kabelis olnud mees, keda hüüti „kabeli Nigulaks“ ja temaga naine ja lapsed ümberringi. Olla siis tehtud kui kabel ehitatud suurest tamme kännust.

Rohuneeme kabel

Kristjan Jürgenson
Kabel ehitatud veneajal Aegna saarel. Seal olnud ta ligi 40 aastat. Peale eesti sõda toodud ta üle Rohuneemele, kus üks rikas peremees maad kinkis kabeli ja surnuaia asutamiseks.

Ihasalu kabel

Jaagup Ots
Lõunapool küla olnud kord vanasti kasetohtudega kabel. Poola sõja ajal jooksnud inimesed sinna pakku. Vaenlane pannud aga kabeli põlema. Kes merde jooksnud uppunud. Rahvas viinud vana kabeli kohale „mälestust“. Sinna ehitanud üks mees ka väikese kabeli, nagu peldiku. Kentmann olla käskinud sinna plagusid panna see kaotanud „mälestamise“ ära. (?)

J. Grüntahl
Vanasti olnud küla nähtavasti lõunapool enam vana kabelikoha lähedal. Veel aastate eest olla metsas 7 ahervart üles lugeda saanud. Kabeli ümber põllust tuleb kündes alatasa surnuluid välja.

Rootsi kari

Rud. Toome
Kari asub vana kabelikoha all mererannas. Vanasti olnud seal rootsi kants. (Nüüd vaid kogumik suuremaid kive, millede asetuses teatav korrapärasus ei puudu.)

Rootsi maja

J. Grünthal
Maja, mis arvatakse olevat ehitatud juba rootsi ajal asub Ihasalu külas Suurkivi tl. maal. Väike onn nüüd lagunenud kuid veel 5-6 aasta eest elatud seal sees. Rahvaseas on see tuntud „rootsi majana“.

Taani kants

J. Grünthal
Rahvajutt räägib, et taanlased tulnud algul Jõesuhu ja hakanud seal kantsi ehitama. Aga, mis päeval ehitatud see kistud öösel maha. Siis taanlased näinud, et siit ei saa asja ja läinud Tallinna alla, kus omale linnuse ehitanud.

J. Ots
Taanlased tahtnud siia linna tegema hakata aga mis päeval tehtud laotatud öösel ära. Nad teinud ka tee Onnimäe allikalt Jõelehtme poole. Sealt leitud tümast mäest serviti paekive.

Laagriauk

Mõni 35 mtr lai, pikergune auk asub Kuusiku nurmel. Kutsutud söeauguks olnud aga laagriauk.

Hobuste karjamaa

Neeme nurk olnud taani valitsuse ajal hobuste karjamaa.

Merre ajamise koht

Neeme algkooli kroonika
Koht mererannas, millest rahvas räägib, et sealt aetud rootsi sõja ajal merre terve Ihasalu küla rahvas, et neid mitte vaenlasele jätta.

Suur katuseta kivist küün S.-Prangli saarel

Jaan Lutsman
See küün oli vanasti mõisa omandus. Küüni või õieti aida põranda all on suured ja kõrged keldrid. Vanasti jooksnud palju laevu Suurele Pranglile kinni. Igal tormisel ööl ikka oma 2-3 laeva. Neid ei tohtinud ükski saare elanikest aidata ega pealt midagi päästa. Kui keegi nägi, et laev on kinni jooksnud pidi ta kohe kontorisse jooksma ütlema. Kes esimeseks ütlema tulnud saanud 10 rubla (?). Mõisamehed päästnud siis laevad ise ära. Kõik mis laevalt toodud küüni. Vahel viidud terved laevad ühes mastidega sisse. Aida keldrid olnud kõik kuhjaga kallist kraami täis.

II Asustamisküsimus

Juhan Einstruck
Miiduranna külla on rännanud sisse vaid 1 perekond umbes 50-e aasta eest Andrese tallu. Umbes 40-e aasta eest läks 1 perekond Tallinna. 3-4 perekonda käinud ka Suhumm’is. Võtnud kõik vanad inimesed ja lapsed kaasa. Need surnud aga teel kõik. Kutsujad öelnud, et neil seal rauda vähe nii viidud ka sahk kaasa. Tagasiteel visanud selle aga merde.

Jaan Liibicht
Miiduranna külla tulin üle 50 aastat tagasi Märjamaalt. Peale mind tuli veel üks perekond Lagedilt. Ära pole läinud kedagi.

Klaara Walter
Väo asundusse tuli asunikke Saaremaalt, Pärnust ja Tallinnast. Suurem osa siiski oma valla elanikud. Ümberkaudu külades elab soomlasi käivad päeviti tööl. Umbes 50 a. tagasi kui talumaad ostu alla läksid läinud mitu küla (Nehatu, Kärmu) Venemaale. Talude ostjad tulnud Riiamaalt. Olnud enamasti vanad „hõllendrid“ ja koolmeistrid.

Friedr. Einberg
Kaks perekonda tulnud Venemaalt 1 neist Novgorodi kubermangust. Teisel võetud talu Venemaal käest ära. Ennem minu siiatulekut (1893) on siit mitmed perekonnad Venemaale läinud. Teiste seas endine Tondi kooliõpetaja Leetsman.

Kaarel Türkson
Kuristiku küla elanikud on kõik siitnurga inimesed. Väo külast 50-60 a. eest läinud rodu rahvast Venemaale. Kes Venemaale ei läinud tuli meie külla popsikohale (niisugused on siin kõik) ehk ka Koplimetsa ja Kärmu küla. Äratulijad olid need, kes talusid osta ei jõudnud kui need ostu alla läksid.

Karl Proosallik
Väo külast läks taludeostu ajal hulk inimesi minema, kes 1/10 hinnast sisse ei jõudnud maksta. Üks neist läks Tweeri kubermangu. Venemaale minejaid oli üldse 3-4 tagasi pole tulnud ükski. Kõik ei jõudnud sinna ka minna ja läksid samuti siit külast minema.

Gustav Wiik
Rummu külla tulnud tema isaisa Kolga poolt. Sealt on veel mõningad perekonnad Pringi külla tulnud. Pringi külla on ka Aksilt inimesi tulnud. Rummu külla tulnud veel 1 perekond Läänemaalt ja teine Saha’lt (Jõelehtme khl.). Välja on läinud vaid 1 perekond Paljassaarele.

Kristjan Jürgenson
Rohuneeme külla sisse on tulnud ainult üksikud mehed Muhumaalt ja Hiiumaalt ja perekonnad siin asutanud. Väljarännanuid pole.

Aleks. Raja
Minu isa oli esimene, kes siia Leppneeme-Läänemäe külla tuli. Sel ajal olnud siin niipalju hunte, et õuepeal ringi jooksnud. Olin esimene laps, kes siin külas sündis. Varem olnud maa nii tüma, et keegi põldu pole harinud. Peale maareformi tulnud Leppneeme suurkülast paar asunikku, kes nüüd ka põldu harivad.

Oscar Tomberg
Sisserändajaid Jõelehtme kihelkonda on tulnud kõigist ümberkaudseist kihelkonnist kõige rohkem vast Harju-Jaanist ja Kuusalust. Kaugematest kihelkondadest on tulijaid olnud Vaivarast, Lüganuselt, Jõhvist; vabriku tõttu ka Pärnust. Muidugi on tulijaid ka Tallinnast ja isegi Keilast.

Joh. Seeström
Minu isa tulnud Rootsist alul elanud Rammu saarel sealt tulnud Jõelehtmesse. Minu eluajal on sisse tulnud ligi 400 inimest. Paljud on tulnud Narvast ja Rakverest. 5-6 meest läksid Brasiiliasse. Ene ilma sõda ligi 20 a tagasi läksid mitu perekonda Siberi neist tuli 1 tagasi.

Joosep Eplik
Parasmäe küla on minevikus olnud kaua aega suletud uutele tulijatele nii tekkinud juba degeneratsiooni tunnusmärke (huzucht). Nüüd tegevat Parasmäe mehed kõvasti tõuparandust toovat kõik oma naised väljaspoolt. Eriti kombeks olevat abiellumine teenijatüdrukutega. 10 a jooksul olla 80% taluperemehi abiellunud teenijatega. Omaküla tüdrukud surevat nüüd tavaliselt tiisikusse. Pruudid tulevat Narvast, Lääne- ja Saaremaalt.

Jüri Klaus
Olin 20 aastane kui ise kord Krimmis ära käisin. Pidin sinna elama minema olingi juba Suhummis aga tagasi tulin. Umbes 30 versta sealpool Suhummi nägin ka eesti küla. Ei neil olnud seal kuigi kuldne põli maa oli mägine ja inimesed ligaratega (külmtõbi) hädas. Söögiks oli vaid mais. Läks meid sinna 4 vagunitäit. Suurem osa oli perekondadega. Osa jäi Twer’i kubermangu elama ja väiksem osa Suhummi. Kolme Kallavere küla peale läksid sinna 4-5 perekonda. Neist pole ükski tagasi tulnud. Juurdetulijaid on 1 perekond Saaremaalt.
Kust küla nimeks Kureküla on tulnud ei tea. On kord juba nii kutsuma hakatud. Õige nimi on ikka Rootsi-Kallavere.

Anna Pärnamägi
Kärmu küla saunikud on kõik Väo külast tulnud sel ajal kui seal maamõõt alanud. Ennem olnud siin vaid 4 sauna (nüüd 14-15).

Ants Prommik
Kroodi külla tulin üle 50 a tagasi Liivakandilt (naaberküla). Ka hilisemad tulijad on kõik naaberküladest.

Ants Vaht
Muuga külas on kõik põlised elanikud. Välja on rännatud Suhummi. Oma vend läks ka tuli kord tagasi ja suri siia naised lapsed praegugi veel seal. On ka teisi tagasitulijaid.

Jaan Remmelt
Ülgasesse juurdetulijaid pole olnud. 2 meest läinud enne ilmasõda Venemaale tulnud aga sealt tagasi ja läinud nüüd Brasiiliasse. 1 mölder läinud veel Raplasse.

Rud. Rätsepp
Mitu perekonda on tulnud siia Jõesuu külast. Mõningad perekonnad saartelt. Välja rännanud enne asunduste tekkimist pole vist Kostirannast keegi.

Joh. Kamm
Uuekülla juurde on tulnud vaid üksikud inimesed samuti lahkunud (Ameerikasse ja Peterburi).

Jaan Wiikman
1847 a. ühes isaga olid 3 perekonda Jõesuu külast tulnud Kostiranna külla. 60-e aasta eest tulnud veel üks perekond Jõesuust. Ära on läinud vaid mõned Ülgase asundusse.

Jaan Kütt
Vanarahva jutu järgi tulnud Mõtrikust (?) üks mees oma naise ja kahe pojaga praeguse Maniva küla kohale. Teinud omale Kostiranna küla poole kalda alla talu, mida hüütud Siimu pereks kuna mehe nimi olla olnud Siim. Üks poeg asutanud Siimu-Jüri ja teine Siimu-Mardi mina olen viimase järge ja sugu. Isaisa olnud mul suur jahimees ja nii pidanud mõisa linde muretsema. Nii saanud nimeks Kütt. Vanasti elas isa Mardi peres. Juurde on tulnud vaid naise isa (Anijalt). Maisad ja Tammed siin külas on meie soost. Välja pole siit läinud keegi.

Ed. Tamm
Maniva küla olevat oma alguse saanud kolmest vennast, kes siia asunud. Nende järeltulijad elavat praegugi siin.

Juhan Sepp
Saha-Loo külas on uued tulijad peaaegu pooleks vanade olijatega. Tulijaid on olnud igalt poolt. Nii Raasikult, Loobust ja Järvamaalt. Ligi 55 a. tagasi läks hulk inimesi linna ümbruskonda. Tulid aga tagasi.

Kaarel Kliit
Minu isa tulnud Hüüru vallast 65 a. eest. Temaga ühes olnud ka teisi tulijaid. Nõu tallu tulid inimesed Harkust umbes 50e aasta eest. Välja rändasid Loo perest inimesed Suhummi. Surid sinna nii lapsed kui vanad. Allika talust mindi Harku valda.

Tõnu Kreek
2-3 põlve on Venekülas juba rahvast pärit kuskilt Pihkva poolt. Küla on praegultki venelastega pooleks venekeelt oskavad aga ainult vast pooled neist. Kui 42 aasta eest siia tulime rääkisid veel kanget eesti keelt nüüd räägivad aga samuti kui meie.

Joh. Soon
Omal ajal olnud siin Preeven’i (v. Brevern) nimeline härra, kes Veneküla venelased jahikoerte vastu siia vahetanud. Olnud umbes sel ajal kui Maardu Peetri Jahiloss ehitatud. Kust need venelased toodud ei tea. Pataškov’e olla siin 2 perek ja Villipoveid, Arbusoveid, Vilatoffe, Karteieveid 1 perekond. Arukülla olevat teine saadetis venelasi toodud minuteada on nad aga siit sinna viidud, kuna nende nimed on meie inimestega ühed. Uued on vaid Ivanov’id ja Jegorov’id. Et inimesed siia vahetatud rääkinud juba vanaema kes 15 a. eest 86 a. vanuses ära surnud.
Looküla tekkinud vanade teomeeste eluasemetest. Kes enam teole vastu pole suutnud panna saanud seal vähe maad.

Joh. Helmer
Loo küla kohal asunud õige vanasti karjamõis. Karjamõis tehtud hiljem teomeeste tubadeks. Maju nimetatud siis inimeste nimede järgi. Karjamõisa ajal olnud siin suured laudad, rehi ja veski. Pirkenberg olnud viimane karjamõisa rentnik see suri alles läinud aastal. 60 a. tagasi polnud aga karjamõisat enam. Teomeeste tubade asemele hakkas parun Rosen ehitama popsi kohta teomeeste vanaduspäevade jaoks. Sel ajal olnud siin veel Lookõrts ka. Kõike seda kuulnud oma vanaemalt.

Ants Toon
Parasmäe külla tulid ühed Peningi vallast 30 a. tagasi, Kodasoo vallast 35 a. tagasi ka üks perekond. 50 aasta eest läksid 3 perekonda linna. Pole jõudnud enam kohti pidada. Üks pere tuli Anijalt aga selle isa oli siit läinud.

Triinu Naerismägi
Rebala külas 1 perek. on tulnud Järvamaalt 1 Piritalt 2 perek. naaberkülast Võerdlast. Ära on siit vaid linna mindud.

Peeter Mölder
Võerdla külas on kõik põlised elanikud.

Jaan Aru
Minu äia isa olnud sündinud 1750 siis olnud need Kallavere küla majad juba siin. Kohta nimetatud ennem Aru’ks nii pandi nimigi Aru. 1880 läksid hulk inimesi Suhumm’i tulnud sealt aga ära Tveeri kubermangu.

Jaan Ilma
Ruu asunduses suurem osa kõik siitääre mehi. Suurem osa mõisa endiseid teomehi. Asunik Rosenberg olnud Jagalas metsahärraks, olla Rakverest pärit. Põrk olnud Jagala mõisas valitsejaks. Katlavälja Päss tulnud sõjapõgenikuna Narva tagant. Palju on siin ka Saunja mehi.

Joh. Viirla
Rummu asunduses on suurem osa Rummu mõisa end. teenijad. Mina tulin 1918 Amblast olin aga varem Rummus teomeheks. Suu hulk on siin ka Saunja mehi.

Ludw. Nõu
Kõik Joa küla elanikud on siin sündinud ja kasvanud.

Anna Kreenbuš
Jagala-Jõesuu külla on tulnud inimesi Koila’st ja Kaberneemest. Ära läinud Venemaale (1 perek) Kabala külla ja Kostiranna külla.

Ann Ristimägi
Alul oli siin selle küla kohal 2 sauna. Neid hüütud meeste nimede järgi. Minu mehe nimi oli Toomas ja teise mehe nimi Kalle. Umbes 30 a. tagasi tuli 1 saun juurde. Umbes 20 a. tagasi ehitatud Uuestoa talu. Kõik Punakivi inimesed on tulnud Jõesuu külast. Ära pole perekondade kaupa keegi läinud. Vaid üksikud mehed.

Gust. Tomander
Ihasalu küla on olnud asustatud juba paganaajal Neeme aga hilisemal ajal. Inimesed mõlemasse külla on tulnud peamiselt Soomest. Minu isad on tulnud alul Rootsist Naissaarele ja sealt Ihasallu. Ema isa vanaisa on tulnud aga Soomest nagu suurem osa siinseid inimesi. Ainult Laigarid on pärit Läänemaalt. Umbes 25 a. tagasi läksid siit mõned inimesed Tallinna mujale minijaid ei ole olnud.

Jaagup Ots
Ihasalu külas olnud vanasti 30 talu ja 1 saun. Ühe talu nimi olnud Eigi. Minust 7 põlve tagasi kui olnud üks suur tapmine, kus Ihasalu kabel ära põletatud jäänud vaid 1 mees järgi, sest lasknud enese pudru pajaga kaevu. See mees teinud siis endisest külast veidi põhjapoole praeguse Eigi talu ette omale maja. Selle Kangrud on praegultki tunda. Sellest Eigi Aabramist olen 7. põlv. See Eigi Aabram pole saanud omale kusagilt naist. Lõppeks toonud Juminda nukilt omale naise. Saanud aga nii üleannetu, sellega pole sündinud elada. Plekkinud selle minema ja saanud teise sellega hakanud siis elama.

Leena Kallas
Isaisad ja emaemad olnud kõik pärit Soomemaalt.

Neeme algkooli kroonikast (koostatud suulise traditsiooni järgi).
Vanasti Ihasalu küla kohal olnud mõisa põllud. Mõis ise asunud praeguse Eigi toa ja veski vahekohal. Ihasalu küla on olnud natukene rohkem ida pool, kus veel praegugi mõned ahervarred mulla all näha on. Küla juures olnud kasetohust kattega kabel ja kabeli juures surnuaed, mille üks osa merepool küljest veel säilunud. Ihasalu küla on nii hävinenud, et rahvas vaid kuulduse järgi teab rääkida. Rootsi sõja ajal on omad väed, et vaenlasele mitte varandust ega inimesi jätta küla ümber piiranud, põlema pannud ja inimesed merde ajanud. Üht kohta rannas nimetatakse veel praegult „merre ajamise kohaks“. Surmast pääsesid sel korral 2 inimest. Üks neist oli saanud kaevu ära peita ja teine oli jäänud kusagile kivide vahele peitu. Nendest kahest on saanud peaasjalikult praeguste Neeme, Ihasalu ja Punakivi küla elanikud. Nad on enamasti kõik üheteisega kuidagi sugulased ainult Laigarid on tulnud Läänemaalt.

Oscar Tomberg
Saartel elavad eestistatud rootslased. Mõned vanemad räägivad veel rootsi keelt. Minu Jõelehtme õpetajaks hakates oli Rammu saarel 100 elanikku. Nad põlvnesid kahest tüvest. 85 neist olid Klaamasid ja 15 Lambotid. Klaamasite endine nimi oli Klamasback ja olid Soome mõisnikud rootsi algupäraga. Sõja eest põgenedes tulnud nad Rammusaarde. Hiljem on tulnud veel mõned uued nimed saarele poismeeste läbi, kes sealt naised võtnud ja sinna elama jäänud.

Joh. Brechholm
Suur-Prangli esimesed elanikud on tulnud Soomest Koivisto juurest. Nii igatahes rääkis mulle isa. Vanad inimesed räägivad veel, et vanasti olnud siin röövlite saar. Naisi on saarel vähe ja neid tuuakse suurelt maalt nii Soomest kui Eestist. Mina tõin naise Porvoo kihelkonnast. Teine vend kosis minu naise õe. Kolmas vend tõi naise Neemest. Sealt need suurem osa teisedki toovad.

Jaan Lutsman
Vanalajal kui mõlemad Pranglid olid Haljava mõisa järgi siis mõisnik pidanud Aksil jõudeloomi. Kevadel varakult toodud need saarele ja Mihklipäeval viidud jälle tagasi. Ühel Mihklipäeval uppunud härjad ülesõidul ära. Siis tulnud saarele inimesed. Aabram Haljavast olnud esimene Jüri olnud teine ja Madis kolmas põlv. Praegused Aksbergid on Aabramist 4. ja 5. põlv. (Aksberg’idel on ka kirjutatud perekonna ajalugu. Ajapuudusel ei jõudnud sellega tutvuneda.) Mäletan kui saarel oli veel vaid 2 perekonda. Teised olid Klaamasid nad tulid siia Rammust. Neist on siin nüüd viies põlv. Üks nende neljanda põlve lastest läks Viimsi. Teisi äraminejaid pole olnud. Mina tulin siia 23 aasta eest Pranglist.

Mihkel Roos
Tulin üle 50-ne a. tagasi Pilistverest. Vahepeal olin veel mitu (6) aastat Virumaal talu pidamas. Virumaalt tulid ühes minuga Saunjasse veel paar teist peremeest. Virumaalt tuli ära tulla, kuna abitegu juurde pandi. Tulnud hea õnne peale Raasikule sealt üks küürakas rätsepp juhatanud Jagalasse ja seal juhatatud Saunjasse. Temaga ühel ajal tulnud siia veel Keskküla Juhan ja Otsa August kustpoolt seda enam ei mäleta.

III Ajaloolised isikud

Jõelehtme kirikuõpetaja Paul Lopenowe

Freidrich Einberg
Jõelehtmes olnud 40 a tagasi kirikuõpetaja Lopenove. Lätlane või kes ta olnud niisugune isevärki mees. Ei ta seisnud altaris rahul, jooksis ühest nurgast teise. Kantslis põrutas rusikaga ja trampis jalgega. Lopenove kirjutas ka ühe viletsa raamatu „Vene keel küla koolis“. Minagi õppisin selle järgi.

Joosep Eplik
Lopenove olnud tragi mees. Rahvas mäletab teda kõik. Kui sel suvel kirikuõpetaja valimistel üks kanditaatidest jutlustanud kiitnud vana rahvas, et jutlustab just nagu Lopenove.

Joh. Kankvist
Lopenove olnud sakslane või rootslane. Leeris ajas õppijaid tööle. „Ei te või jääda seisma te võite jääda nii haigeks.“

Gustav Tomander
Lopenove kihlanud inimesi ikka oma äranägemise järgi. Kord tulnud kihlusele üks vana mees noore naisega. Lopenove kohe öelnud: „Kuule, kuule sa oled ju üks vana puu.“ Mees vastanu seepeale: „Puu on küll vana aga oks on noor.“ See Lopenovele meeldinud. Kohe kihlanud ja raha pole võtnudki. Ise ta olnud aga kangesti rahaahne. Kui leerilastest keegi akna puruks löönud maksnud ikka rupla, kuigi sellist klaasi 20 kopka eest saanud. Kord hoiatanud ta rahvast kantslist Raasiku mõisa tigeda pulli eest.

Ed. Ploompuu
Vanasti näljaajal antud riigipoolt rukkijahu. Lopenove (Need teated on Harju-Jaani õpetaja Davielsoni kohta. G. S.) pole aga seda muidu kätte annud, kui naised pidanud ketrama. Naised tahtnud kätte maksta. Võtnud tal kiriku ukse peal mantli maha. Mees pole niiviisi saanud sel pühapäeval enam kantslisse minna. Kiriku uksepeal võetud sellepärast, et kui võtad väljas oled teeröövel, võtad sees oled kirikuteotaja. Lopenove olnud igatahes soomlane. Igatahes eestlane ta polnud ja sakslane ka mitte.

Oscar Tomberg
Lopenove arvanud ennast šoti algupära.

Kirikuõpetaja Kentmann

Jaagup Ots
Kentman oli 2 aastat Jõelehtmes õpetaja. Läks siit Kuusallu öelnud minnes: „Siit saan muna seal saan kana.“ Niipalju oli see kogudus suurem.

Kirikuõpetaja Ney (Oli Kuusalus. G. S.)

Maardu pime mõisnik

Friedr. Einberg
Maardu mõisas olnud kord vanasti pime mõisnik, kel ka kõik hambad suust ära olnud. Käidud siis järjest mööda külasid naisi otsimas, kes teda oleks imetanud. Lõppeks üks naine lämmatanud ta ära.

Kostivere mõisnikud Rosenid

Leena Kuuskman
Vana Rosen oli haakreht ja miravoi. Kui talle sõba vastu ütlesid aeti kohalt välja ja trahviti peale ka.
Noor Rosen ja selle naine olnud aga head inimesed. Käisid mõlemad külas vaeseid vaatamas ja riideid ja leiba kinkimas. Väljale tulles parun teretanud juba kaugelt. Sellepärast pole vastu hakkamist ka kunagi olnud. Kui mõis ära põletatud siis müünud selle meelepahaga maha.

Kostivere mõisnik Dehn

Joosep Eplik
1905. aastal kiidelnud vana Dehn, et kui ükski mõis veel terveks jääb siis on see minu oma ja olnud teda nähtudki Vene turul ühes mässumeestega õlest vöö vööl. Okupatsiooni ajal kutsunud rahva vallamajja kokku ja kiitnud, et tema valitsus olevat nii kindel kui see post siin vallamaja ees. Post olnud aga mäda ja kukkunud varsti ümber. Vabadussõjas võidelnud ta juba Balti pataljoni ridades.

Viimsi mõisnik Puksheeven

Jaan Liibicht
Ei see olnd kellegi mees. Olnud niisugune, et tulnud kord talumehe põllule sulase leiba maitsema. Leib olnud hea. Küsinud siis kas sulasel viina ka on. Pole seal olnud. Puksheeven läinud siis peremehe käest küsima miks see sulasele viina ei anna. Käskinud sulasele viina anda muidu ähvardanud lahti lasta. Peremees kostnud, et olgu peale aga sulasele viina ei anna ega võta ise ka. Peremees aetudki minema.

Viimsi mõisnik Sottlender

Siim Piiskop
Sottlender oli imehea mees. Kui küla soojastõves oli käis tütar mööda haigeid igal hommikul. Teomeeste lapsed said jõuluks kinke. Valitsejad olid ennem halvad. Ei muu pärast kuid sundisid hirmsasti taga.

Rummu mõisnikud Rehbinderid

Jaan Päll
Vana Reebinder olnud kindrali poeg kange käre mees. Sõimanud igat teomeest kangesti ropult. Noorem Reebinder olnud muidu rahvamees aga kui okupatsioon tulnud muutunud otsekohe. (Vt veel: lk 80 j. Ants Toon’i jutustis, lk 98 Ludwig Nõu ja Joh. Konkvist’i jutustised ja lk 121 Friedrich Einberg’i jutustis.)

IV Ajaloolised sündmused ja olukorrad vanemast ajast peale kuni 1904. aastani

1. Sõjad

a) Prantsuse-Venemaa sõda 1812

Triinu Naerismägi
Vanasti räägiti sõjast kui pantsus tunginud Venemaale mäletangi laulu, mis sel ajal lauldi. Käib nii et: Külm neid võttis talv neid tappis, Venemaa neid hauda mattis.

b) Krimmi sõda

Jaan Aru
Kuulsin seda vanaema käest, et Krimmi sõja ajal sõjamehed hakanud meilt mööda tulema. Olnud versta pikkused read. Tallinnas tehtud neile trivoogad. Kui inglise laevad tulnud puhutud pasunat. Soldatid jooksnud paika ja kraavid lastud Ülemjärvest vett täis. Paljassaare kohalt pöördunud laevad tagasi.

Joh. Rüngas
Seda aega mäletan hästi. Baškiirid ja kasakad olid siin. Siinpool jõge (Tallinna pool) elasid kasakad sealpool baškiirid. Ei nad teinud siin midagi olid terve suve ja sügise läbi. Kord olid ka laevad merel.

Jaan Lutsman
Olin Krimmi sõja ajal nii kolme aastane ja elasin Prangli saares. Inglis ja Prantsus olid laevadega merel ja tulid kord loomi riisuma. Rahvas ajas loomad metsa peitu. Isa oli sel korral voodis ja mina pugesin tema selja taha. Ei need seekord palju kurja teinudki. Mõne lamba olid ainult saanud. Vasikas hüpanud neil käest metsa. Lammaste eest maksnud ka raha. Maksuta viisid aga suuri kalapaate, millega Soome rannas kalal käidi. Nad pannud need madalate peale märgiks.

Juhan Brechholm
Krimmi sõja ajal olin päris pisike poiss ja olin ema süles kui inglismann ja prantslane maal käisid. Viisid sigu ja lambaid laeva. Laevad olid neil Aksi salmes. Suurele maale nad ei läinud. Pärast olnud nad Naissaare all ankrus.

c) Türgi sõda

Tõnu Kreek
Türgi sõja ajal elasime linnas. Olin seal saunameheks kuhu türgi vangid sauna toodi. Ei julenud neist alul keegi sauna minna. Langesid põlvili maha ja palusid. Alles kui venelane ees läks läksid järgi. Pärast ei tahtnud enam välja tulla. (Seda saunaskäigu juttu teab iga vanem inimene rääkida.) Üks põletanud teise veel tulise veega ära. Olid kõik suured mehed paksude mokkadega rätikud ümber pea. Kui saia nägid, siis oh sa päevad, jooksid kõik sellele kallale. Ei nad meie leiba tahtnud. Üks neist oli passa punase mütsiga. See vaatas vilks vilks ja pööritas silmi kui meie tüdrukuid nägi.

Leena Kuuskman
Matsu peremees oli siit Jõelehtmest Türgi sõjas. Sel ajal käis meil leht terve küla käis meil lehte lugemas. Lehes seisnud sees kuidas Kopelev sõitnud lahingus ikka valge hobusega.

Jaan Aru
Türgi sõda oli 1877. aastal. Sel ajal toodud ka üks türgi passa siia jalad olnud tal nagu lätlasel üks pikem teine suurem. Ta võetud Karsi kindluse juures kinni, mis on seal Arati mäe ligidal. See läks nüüd suure sõja ajal türklaste kätte. Karsi kindlust kaitsenud Buhhaara emiir. Türklased viidud nööride vahel Tartu maanteele sauna seal põletatud neil riided ära. Nägin neid vaksali juures ei neile tohtinud ligi minna. Talve otsa olid siin kevadel viidi ära. Eks neid tahetud siin meile näidata. Türgi sõtta võetud 2. ja 3. kergituse mehed. Need saanud Donau juurde aga lahingusse pole neist keegi saanud.

Jaan Remmelt
Kaks Remmeltit läksid türgi sõtta jäid mõlemad Balkani mägedesse. Sel ajal räägitud palju sõjast Kopelov ja Valgekindral olnud seal juhid. Meie mehed pannud sinelid keppide otsa ja türklased lasknud neid mis hirmus. Türklasi nägin Tallinnas. Seal aetud neid sauna pole kuidagi tahtnud minna. Pärast pole enam tahtnud tulla välja.

Ann Ristimägi
Türgi sõja ajal olin 12 aastane. Oma 2 venda käisid Donau jõe ääres ära.

Jaan Wiikman
Siit nurgast käis ainult Abram Murakas. Tuli tagasi siis oli tal raha ja rist. Tal olla saapa säärest ja sineli hõlmast kuul läbi lastud aga haavata pole saanud.

Triinu Naerismägi
Selleni on ikka oma 55 a. aega. Lopenove ütelnud kord ühel ristsetel, et Türgi sõda on peale hakanud. Taevas olnud see õhtu puhta punane. Madise Juhan ja Põlendiku Juhan läinud sõtta Palkanil külm võtnud neil jalad ära.

Aleks. Sepp
Isa käis türgi sõjas. Vana on praegult päris hull nii et pükse kätte anda ei või läheb hulkuma. Sõjast vanamees palju ei räägi. Seda ikka räägib kuis korra läinud üle mägede tee olnud nii kitsas, et suurtükid kukkunud üle ääre alla. Mustamere ääres tulnud lahing. Saanud seal haavata alles mitme päeva pärast koristatud ta sealt ära. Vanal on kolm haava 1 rinnapeal 2 otsaees 3 kaelast läbi. Isa sai kaks korda teenimas käia. Sügisel tuli teenimast ja kevadel läks sõtta. Sõjas olnud ta suurtükil sihtijaks.

2. Katkud, näljad, ikaldusaastad

Juhan Sepp
Natukene enne türgi sõda oli olnud suur nälg. Lastud istutada puid Maardu tee äärde ja antud selle eest toop tangu päevas. Raha selleks korjatud sõdurite käest. Seda rääkinud madrused. Pärast hakatud antud asju tagasi nõudma. Hallikivi küsinud siis härra käest, et kas ta teadvat kelle palgast kõik see raha võetud. Härra teinud suured silmad ja asi jäänudki samuti.

Karl Proosallik
1864 ja 65 oli suur ikaldusaeg. Magasid söödi juba tühjaks. Isa oli talitaja kui anti magasisse pool säilitist, s.o. 25 tündrit ehk 5 puuda jahu. See jaotati inimestele ära. Siis öeldi, et on kingitud. Viie aasta pärast kästi aga ära maksta. Jaani kiriku õpetaja Luther oli aga öelnud, et see on kingitud ja nii oli isa maksmisele vastu. Meie vald küll ei maksnud.

Jaan Liibicht
Kui alla 10-ne aasta olin oli suur nälg. Odra leiba tehti ilma sõelumata nii nagu nüüd loomadele antakse. Ema mattis sellegi leiva meie eest ära aga ma otsisin ta haisu järgi üles.

Juhan Einstruck
Meie külas suurt nälga pole ilmaski olnud. Siin ei elata ju põllust. Oleme ikka nagu linna leivas.

Ants Vaht
69 või 70 a. tagasi oli aeg kui öeldi, et olevat nälja aeg. Olin siis karjapoiss, viidi mu mõisa väljale odra juuri kitkuma. Niita ei saanud.

Ed. Tamm
Meil siin iseäranis kehv maa ja ikaldust oli alati. Sai hagana leiba söödud ja magasist toodud. Vanasti ei ole tohtinud tuule käes kükitada, viinud ära.

Joh. Rüngas
Peale 60 või 65 a. tagasi kui näljaaastaks loeti. 3 rupla maksis rukki vakk. Napp oli selle saaminegi. Vanasti olid ju kõik nälja aastad. Ega kardulaidki olnud. Labidaga kaevati vaid lahti.

Sophia Kreenbuš
Olin noor kui põlesid kõik kohad. Leib oli kallis ja kardulad kibedad. Nälga siis just ei olnud. Suure sõja ajal oli rohkem nälga.

Joh. Seeström
Isa rääkis, et kord olnud siin suur nälg. Siia saadetud siis vilja, tangu, jahu. Seda antud rahvale töö eest. Aiad õpetaja krundil olla kõik nälja ajal tehtud. Õpetajaks olnud siis Lopenove.

Friedrich Einberg
Rootsi valitsuse lõpul surnud Nehatu vald inimesist tühjaks. Jäänud vaid Lükati talu. Nende suguvõsa elab seal praegugi. Nüüd on nende nimed Pernad. Varemalt olnud nimeks Lükat see haru surnud aga välja. Nii elab see suguvõsa seal juba ligi 200 aastat.

Anna Pärnamägi
Ise ma näljaaegu küll ei mäleta aga ema rääkis, et vanasti olnud 3 näljaaastat järjesti. Odra ja rukis jäänud tuppe. Neid juuritud põlvili maas. Olen isegi odra juurtega kitkunud kui see vaene oli.

Tõnu Kreek
Olin ise poisike kui oli suur nälg. Rukki kuul maksis siis 10 rubla (10 puuda vilja). Mujalt toodi siia armu aga kirikhärrad võtsid vahelt. Töö eest saadi raasuke tangu või korvitäis kardulaid. Kui ma 16 aastane olin hakkas vili alles Mardipäeval kasvama. Seekord lasi Lopenove kiriku ümber aeda teha.
Alul kui siia tulime möllas siin inimestele tõbi. Surnud läksid kõik mustaks.

Ants Toon
Suure nälja ajal olime juba siin koha peal. Olin siis vist 9 aastane. Leib oli siis väga kallis ja vähene. Peterburist veeti leiba siia. Isa ise käis kahe hobusega leiba toomas. Muud kaudu ju ei saanud. Meri oli kinni ja raudteed polnud. Vedada lasknud mölder Martinson aga ainult talupidajail, kellel oli varandust, millega leiva eest vastutada. Martinson oli meie ainuke leivaisa. Isa olnud kohe kahe hobusega ja 3 nädalat teel. Siit sinna viinud kuulidega mandleid ja tagasi tõid peent jahu. Teine aasta ei saanud me rukkeid ja teine aasta otre. Mõned harvad pead noppisime põlvede peal ära. Magasi aidad said luuaga puhtaks pühitud ja kõik ära söödud. Nälg oli vist 1865-dal ja 1864-dal aastal, kes kolmandal aastal vilja maha sai, sai head saaki. Pärast seda pole niisugust ikaldust enam olnud.

Leena Kuuskman
Kui olin laps siis inimesed olid kord söömahädas. Paljud vaesed kerjasid. Jaani kihelkonnas ehitatud uut kirikut vana asemele. Vana kiriku kivid lastud naistel korvidega karjatee peale kanda. Selle üle naised pahandanud ja läinud õpetajal kord mantlit seljast ära kiskuma. Jõelehtmes vaesed inimesed käisid aeda tegemas.

Jaan Aru
1868. aastal olnud küll suur nälg aga keegi pole surnud. Raudteed ei olnud, meri oli kinni ja vankriga vedamine läks kalliks. Sel ajal jahvatatud türgi maisi.

Jaan Päll
Kui ma nii alla 10 aasta vana olin siis meil Kuristal oli nälg. Pihkvast toodi siis jahu, mis oli must ja kobrutas. Siin olles nälga pole olnud ega pole sellest kuulnud.

Jaan Ilma
Ikaldusaastaid on siin kole tihti. Olin 14 aastane kui ühe suure nälja ajal isa ja tädid ära surid. Terve küla oli siis haige. Niisugustel aegadel toodi siis väljamaalt kerjamisega saadud vilja. See anti kirikuõpetaja kaudu välja. Need andsid seda vaestele aga ainult töö eest.

Gustav Tomander
Põua läbi olnud siin nii 60-70 aastat tagasi suur nälg. Ei olnud sel suvel kardulaid saanud ja muud siin ju peaaegu ei kasvatatagi. Rahvas käinud siis kiriku juures tööl. Antud leiba ja tangu, mis väljamaal korjatud.

3. Rahva majanduslik elu

a) Pärisorjuse aeg

Jaan Liibicht
Isa käis mul igapäev mõisas oli ori. Ema tegi veel päeva kõrva ilma kõhutäieta. Kui oli juba 3 last siis ema sai lahti. Ühe sui käisin ka mõisas, tegin kõike mis aga ette juhtus. Mõnikord sai salaja magatud. Peks kadus minu ajal ära. Nägin veel seda kui kupjad võisid vähe lüüa. Mina pole enam lüüa saanud. Lubati kord küll aga jäin ilma.

Jaan Päll
Kui emaisa olnud juba naisevõtuealine siis võtnud naise. Ta pidanud selle mõisa saatma pole aga saatnud ja saanud hirmsasti peksa.

Peeter Mölder
Ema rääkis, et kui ta 14 a. vana olnud viidud ta mõisa antud 14 hoopi taguotsa peale ja siis pandud tööle. Olnud ta siis ööseti reiel ja päeval heinal. Mõisa tööle toodud ta vägisi. Lasterikastest perekondadest viidud ikka vägisi.

Ants Vaht
Isa oli ükskord ühte kinni hoidnud kui pekseti. Korjanud särki alla, et kergem oleks, saanud selle eest aga opmanilt kaikaga pähe.

Jaan Aru
Pärisorjuse ajal käinud peremehel teomees iga päev väljas. Minu isa käis iga päev piimaga linnas. Kui sealt õigeks ajaks pole tagasi jõudnud saanud peksa.

b) Teoorjuse aeg

Jüri Savimägi
Minul isal oli ainult 13 tiinune koht. Selle eest käis ta 2 päeva nädalas mõisas. Neid oli aga palju, kes 6 ja 7 päeva hobusega pidid mõisas olema peale selle veel vaimu saatma. 300 päeva oli siis mees hobusega mõisas ja 600 päeva aastas pidid talu naised tegema. Vat kus vanasti oli alles elu.

Mart Tohver
Mul oli kuue päeva koht. 3 päeva käisin aga teol ja maksin 50 rubla raha. Peale selle oli veel teha 20 voori päeva 1 kivivahe (8 vakamaad) rukist lõigata ja 2 kivivahet metsa heina teha. Teol käies peksu polnud anti ainult haakrehti juures. Talusid olla siin lõhutud umbes 65 aasta eest. Pärast seda kui need ära mõõdeti ei enam. Kuuendikukohtadel läks teoorjus pikkamööda raharendiks üle.

Kaarel Türkson
Kui elasime veel Väokülas käis isa teol. Ta oli mõisas õllepruuliks. Peksmist mäletan hästi. Olin juba 12-13 aastane kui kiltrid ja kupjad veel parunile kaebasid ja see mehi talli saatis ja 15 või 20 anda laskis.

Jaan Kütt
Vanasti oli teorent. Mardilt käis isa ja onu 3 päeva nädalas teol 3 päeva käis veel vaim. Siis pandi rendiks 1 kivivahe rukist, ½ kivivahet sõnnikut ja 50 rupla. Koht oli 21 tiinu. Raharenti hakati nii 38 a. eest maksma.
Talu meil 22 tiinu. Mõisas käidi 2 päeva nädalas talvel hobusega suvel härgega. Peale selle tehti veel 7 jäägri päeva. Vaimud käisid 2 päeva nädalas.

Karl Proosallik
Teoajal olin 3-4 aastane ja mäletan seda vähe. Isa koha pealt oli teomees 6 päeva mõisas olnud. Peale selle veel vaim ja korratüdruk. Perenaine pidi lõnga oma linadest ketrama. Kui olnud hea tulnud uus teha. 24 pasmane pidanud läbi sõrmuse minema.

Juhan Sepp
Mõisas moonakaid polnud sugugi. Taludest viidi kõik tarbed. Mõisas olid vaid sõiduhobused. Kui peremees kohale läks anti talle 1 härg 1 hobune ja talivilja seeme. See öeldi siis raudvara. See tuli aga tagasi maksta. Minu isa maksis veel 20 rubla. Umbes nii 1876 a. võttis mõis esimese treti talusid mõisa põldudeks 1881 teise. 15 kuuepäeva koha asemele jäid vaid 11. 4 olid neist suuremad teistel 3 tiinu põldu (15 tiinu üldse). Suuremad jäid nii 40 tiinuseks.

Kaarel Kliit
Meil oli 10 tiinu. Sealt käis iga päev aasta läbi mees ja tüdruk väljas. Sellest on mitmed head aastad tagasi kui mõis pooled põllud ära võttis. Siis hakati renti maksma 40-50 rubla eest tööd 100 rubl. raha.

Jüri Raja
Külas olid teomehed ja olid vaimud meil neid polnud. Mere eest raiusime 5 sülda puid.

Kustas Tomingas
Maardu mõisa kolmes teomajas elas 12 perekonda. Seda kutsuti ja kutsutakse praegugi Maardu külaks. Vanal ajal olnud siin Kopli, Katkumäe, Jürivälja ja Kõrtsuaia pered. Need lõhuti ära ja võeti mõisa põlluks. Ahervarred ja aia rajad on veelgi näha. Sellest jäigi teomajadele küla nimi. Meie seda aega ei tea.

Anton Rebane
Tohilana karjamõis on tehtud talumaadest. Ahervarred olla veel nüüdki nähtaval. Mõisnikku, kes seda tegi ei mäletata.

Joosep Eplik
Jõelehtme küla lõhutud umbes 50 aasta eest ja tehtud Jõelehtme mõis. Ahervarred on näha.

Joh. Brechholm
Alul oli saar Haljava mõisa all siis oli käidud seal tegu tegemas. Pärast ostis Siirak mõisa ära. Sel oli Telliskoplis maad ja nii käis saare rahvas seal tegu tegemas; tuli heina niita. Vana Siirak käis ise Pranglis jahtis. Ühel mardipäeva öösel uppunud Siirak ära. Võõrad kalamehed pole osanud õieti randa sõita. Siirakiga ühes tema õemees ja 3 viimsi kalameest. Poeg ehmatanud sellest nii, et müünud saare ära.

Juhan Einstruck
Minu mälestuses käis teoajal (enne minu 20-dat eluaastat) väljas talvel mees hobusega ja suvel härjaga. Nii sai kahe talu peale kokku üks paar. Kord nädalas käis vaimutüdruk mõisas loomi söötmas. Peremehed pidid kordamööda mõisa piima linna viima. Peale selle pidi veel rukkid ja otre lõikama 1 või oli see 3 tündrimaad. Peale selle seda ei tea mitu korda pidi peremees ööpäeva viinaköögis viina ajama. Üks ainuke kord tuli mu isa ka sealt joonud peast koju. Isa rääkis, et kord oli tal maja maha põlenud. Teomees pole saanud riiete puudusel mõisa minna. Isale antud selle eest tallis 30 hoopi. Olin kaheteist aastane kui emaisa ära suri. See oli saanud 9 teise mehega, ei ma tohi truisti öelda, kas 75 või 100 hoopi Haagikohtuniku käest. Hakanud kord mõisnikule vastu. Pole tahtnud lõunast enam linna palgivoori minna. Öelnud, et miks ta hommikul ei saatnud. Selle eest saadetud haagikohtuniku juurde.

Mihkel Roos
Pilistveres olin ise 2 aastat teoliseks. Peksa sain küll ainult 1 kord aidamehe käest. Kord olnud kolme mehega vakamaa peal niitmas. Tulnud mõisahärra hakanud kaari ümber väänama. Esimese mehe kaare alt leidnud kohe rohtu. Saatnud talli lasknud 25 hoopi anda. Keeranud tema kaart: õnneks pole seal midagi olnud. Kolmanda mehe kaare alt leidnud jälle rohututi. Saanud seegi 25 hoopi.

c) Raharendi ja taludeostu aeg

Jaan Liibicht
Koht oli Viimsi mõisa järgi 27 tiinu suur. Renti maksin sellest 74 rubla. 14 rubla eest sai tegu tehtud. Seda oli 1 postivahe heina, 1 postivahe rukist ja 6 kardulavõtmise päeva. Omaks ostis see küla oma talud kõik korraga umbes 40 aastat tagasi. Oma talust maksin 1200 rubla. 200 maksin ära muu jäi võlgu. Mitu aastat maksime protsenti 60 rubla aastas siis sai korraga kõik kinni maksetud.

Juhan Einstruck
Minu mälestuses olin nii 20 aastat vana kui raharendile läks. Viimsi mõisa järgikohad kõik nii 15-18 tiinu suured. Renti maksti 60-80 rublani.

Jüri Raja
Alul siia tulles maksime iga „suitsu“ pealt 3 rubla. Siis kui läks paremaks maksime 5 rupla ja veelgi paremaks siis 7 rupla. Pärast maksime 18 rupla. Mida rohkem me laastasime seda kallimaks läks. Ja kus meil oli siin alles mets. Rootsi sõjast peale polnud seda keegi raidunud.

Jaagup Ots
Eigilt käisin ka ise Rummus abitegu tegemas. Hommikul vara pidid seal olema kui ei saanud siis said peksa. Abitegu oli Eigil kivivahe rukkid ja kivivahe otri. Heina niitada oli 2 tiinu ja hunnikusse panna. Otra asemel sai ka vahel päevi tehtud. Renti oli sel ajal 40 rupla. Siis hakkas kerkima ja siis oli 120 rupla. Kui 160 rupla renti oli siis ei olnud enam abitegu.
Koht oli meil 42,5 tiinu. 1883. aastal kaubelsime ja 1884-dal kolisime sisse. Maksime 3875 rupla.
Hakatuseks tegid ka saunikud päevi pärast kui need ära jäid elasid kalade ette. Igas saunas said 2 ja talus 4 inimest olla hinnata. Peale selle maksis iga naine ¼ ja mees ½ silku.

Gustav Tomander
Eigi talu osteti 1884. Maa on planeeritud juba 1865. Sellest ajast peale on meie kohalt ka raharenti hakatud maksma (156 rubla). Talusid osteti kuni ilmasõjani. Harilikult makseti need 3-4 aastaga kinni.

Jaan Kütt
Raharendile läks Maniva nii 38 aasta eest. Oma koha ostsin 43 aastat tagasi. Laenasin raha ja maksin korraga välja (2600 rubla).

Joh. Rüngas
Olin nii 10 aastane kui raharendile läks. Siis toodi ka meie maja praegusse kohta. Siis pandi ju maad tükki. Enne olid viilu viisi.

Ants Vaht
Isa koht oli 10 tiinu ümber. Mõisa opman mõõtis selle talle ridvaga. Renti maksis umbes 30 rubla sinna tehti aga tööd juurde. Mäletan, et tuli teha 2 tiinu heina ja number rukist. 1900 ostsin koha 12 tiinu. Tiinust maksin 75 rubla.

Jaan Wiikman
Ostsin 24 tiinu ja maksin 2700 rubla. Mõisale sai kõik välja makstud. Mõis oli aga Krediitkassale 900 rubla võlgu ja selle maksime 10 a. jooksul.

Joh. Kamm
Olin 15-16 aastane kui talu osteti. Müüma hakati alles siis kui Preevel mõisa ära ostis. Siis läks põllupanga alla ja me hakkasime sinna maksma.

Karl Proosallik
Talud Väo külas osteti kõik korraga 1888. aastal. Kruntidesse olid nad juba 1873 ja 4dal aastal mõõdetud. Maamõõtjaks oli keegi Enrich olnud. Talud on ümmarguselt kõik 40-ne tiinused. Igaühe eest maksti 3600 hõberubla. 360 rubla makseti ostmisel sisse. Maksuaeg oli 32 aasta peale. Alul tuli käsiraha sisse maksta. 1seks terminiks oli vaja 10% ostuhinnast tasuda. Kes sellega hakkama ei saanud kaotas eesõiguse ja selle sai teine mees käsiraha eest omale.

Kaarel Türkson
38 aasta eest tulin Nehatu mõisa kuuendikule. Põldu oli 4 tiinu. Renti maksin linna kassasse 14 rubla aastas.

Mai Rooberg
Koht on 6 tiinu suur. Selle eest maksime 25-35 rubla rahas. Tööd tegime: 3 kardula panemise- 11 heinaniidu- ja 15 kardulavõtmisepäeva. Peale selle laotasime 2 postivahet sõnnikut, 1 postivahe lõikasime rukist 1 postivahe otra ja 1 postivahe segavilja. Parun Roseni ajal raha ei olnud. Kui Dehn tulnud siis öelnud kohe, et kohad olevat meil võileiva eest käes. Pani siis ka kohe raha juurde ilma et tööst tagasi oleks lasknud.

Anna Kuuskmann
Koht on 1892. aastal ostetud; 48 tiinu suur ja makseti selle eest 3000 rubla. Sisse sai maksetud ainult 100 ja ülejäänud maksime 20 aasta jooksul.
Vanasti maksime segarenti. Kui palju raha oli seda ei mäleta tööd oli: 3 kivivahet rukist 3 otre, 6 heinapäeva ja 6 sõnnikuveopäeva. Suvel oli sulane härjaga ja talvel hobusega aasta läbi mõisas. Suvel käis veel karjatüdruk.

Gustav Kulu
Meil oli koht Saha mõisa järgi 14 tiinu. Renti maksime 83 rubla sellest 30 rubla rahas muu tegime teoga. Tegu oli selle 53 rubla eest: 5 kardula panemise päeva, 5 sõnnikutõstmise päeva (jalgsi). Põlluheina oli teha 8 vakamaad (2 postivahet) 8 vakamaad metsaheina 6 vakamaad rukist, 2 postivahet odra, 4 vakamaad kaera ja 6 masina päeva. Siis oli veel 20 kardulavõtu päeva ja 9 suivilja kokkupanemise (?) päeva. See vist oli kõik.

Marie Otstak
Meie koht 1 ½ tiinu kõik kokku. Vanasti maksime 15 rupla renti. Selle tegime kõik tööga tasa. Tuli siis 15 kardula päeva 1 postivahe heina ja 1 postivahe rukist. Kardula päev arvati 50 kopika ette, heina postivahe 2 rubla, rukki postivahe 6 rubla. Mõnelpool rehkendati ka veidi teiseti. Kui ei teinud tõmmati topelt trahv kaela.

Juhan Sepp
Meil läks alles sõjaajal raharendile. Kuberner tahtnud evakueerida Poska olla aga saanud niipalju teha, et saadud raharendile.

Ants Prommik
Talu on 50 tiinu Maardu mõisa järgi. Renti maksin 240 rubla. Tegu ei olnud. Siin ümberkaudu olid kõik puhta raharendil. 30 tagasi ostsin päriseks 5000 kuldrubla eest. Käsperi koht siin külas on veel suurem.

Jaan Aru
Alul käisime meie 12 kohta siin piimaga iga nädal linnas. Iga nädal viisin sinna 120 toopi piima ja 40 toopi manti. Iga kord olid 2 meest selle peal. Tegu siis ei olnud. 1868. aastast peale arvati 50 rubla renti aga tehti tööga tasa. Käisin siis 52 korda aastas linnas ja lõikasin 1 number rukist.
Siin müüdi 3 korda. Preevel, Dehn ja Saksi Preevel. Saksi Preevel tuli Saksi mõisast Virumaalt ja müüs siin viimased kohad. Kui härra müüma hakkas siis käis maamõõtja Bušmanniga mööda küla. Härra kartis, et see mängib peremeestega kokku.

Anna Lähker
Ostmise ajal ostsime Kruusaaugu talu 15 hektari ja maksime 3000 rubla. Alul harisime seda kolme perekonnaga kõik ühiselt. Hiljem mõõtsime siiski kolmeks.

Gustav Kurg
Koht 70 tiinu Maardu mõisa järgi. Vanasti maksime 147 rubla renti. Tegu siis polnud. Küla ostis 1900 või 1901. Maksin 5400 rubla. 500-600 rubla maksin sisse. Hakkasime põllupanka maksma iga 5-e aasta tagant tuli 1000 rubla maksta. Laenu pealt maksime 5%. Siin külas 700 rublane sissemaks oli harilik 1000 rubla ei olnud aga vist kellelgi. Müük algas 35-36 aastat tagasi.

Kaarel Kliit
Vanasti olime Kasti talus. Oli 10 tiinu ennem seda kui mõis pooled põllud ära võttis. Siis hakati raha ja renti maksma. 40 või 50-ne rubla ette oli tööd ja 100 rubla raha. Kevade tuli siis 9 päeva sõnnikut tõsta. Mõisa hobused vedasid. 1 tiin lood-heinamaa heina niita ja kokku panna. 2 postivahet (s.o. 8 vakamaad) härjapead ja 6 vakamaad rukist lõigata. Peale selle tuli veel 2 postivahet otra 1 postiv. kaera ja 1 postiv. segadise kaera teha. Lõpuks veel 6 rukkimasina päeva, 9 odramasina päeva ja 20 päeva kardulaid võtta. Ennem olid põllud väljadest 1900 pandi krunti üle poolte põldude võeti mõisa kätte. Ostma hakkame sel sügisel.

Ants Toon
Talu on mul 35 tiinu. Alul maksis isa 120 rubla renti. Selle tegime kõik teoga. 1 teomees aasta läbi mõisas Jüripäevast Mihklipäevani oli vaim kaasas. Peale selle tegime 12 sõnnikutõstmise ja 5 heinapäeva. 3 killavoori tuli linna teha ja 3 kivivahet otre ja 3 rukkeid lõigata. Selle päevade raha saime küll rendist tagasi. Puht raharendile läksime natuke ostu eel. Oma koha ostsin 40ne aasta eest. Maksin 2700 rubla. Korraga maksin 100 rubla sisse. Parun tegi meile pangast laenu. Selle maksime krediit kassast ja abipangast. Parunil oli riigivõlga nii et suur osa läks krediit kassale.

Jaan Päll
Rummu mõisast oli mul 34 tiinu. 54 rubla maksin raharenti. 3 päeva aasta läbi oli teomees mõisas. 5 kivivahet oli lõikust sirbiga (3 rukit 2 otra) 4 kivivahet härjapead (arvestati 12 päeva) 100 koormat sõnnikut vedada, 20 vooripäeva ja 7 kardulipäeva. 1907 aastal kui hakkas põllupank siis ostsin selle abil koha 4700 rubla eest. Mõisahärrale maksin 800 rubla põllupangale jäin 3900 võlgu.

Ludw. Nõu
Oma 27 tiinu eest maksin 72 rubla renti. Tegu tegin selle eest 1 ½ kivivahet rukist, 2 kivivahet härjapead 3 kivivahet suvevilja 12 kardulapäeva 5 päeva sõnnikutõstmist 3 hobust sõnnikuveol ½ kupikut kive murda ja mõisa viia, 3 sülda halu- ja 1 süld arssinapuid mõisa vedada. Maade mõõtmise ajal olin 15 aastane. Olin maamõõtja juures poisiks. Mõõdeti nööri ja lipuga. Kruntides olid talud juba ennem mõõdeti ainult üle.

Jaan Lutsmann
Terve Aksi saare eest maksime 21 ½ kuldrubla renti. Siis oli siin 3 elanikku nii maksis igaüks 7 ½ rubla. 30-ne aasta eest mõõdeti saar kruntidesse ja osteti ära. Minul 1 tiin heinamaad, 4 tiinu karjamaad, 5 tiinu kolbmata maad ja 7 tiinu kasuta maad. Kumb kasuta maaks arvatakse kas kanarbik või liiv seda ei tea praeguseni. Maksma läks see kõik 600 kuldrubla. Ostmise ajal ostsime ka mere 3 versta rannast. Nüüd võib seal aga igaüks püüda.

d) Rahva rahutused päris ja teoorjuse ajal

Ants Toom
Ei meie pool siin vastuhakkamisi polnud. Vähemad asjad mõisnik ise klaaris tallis ära. Suuremad asjad saadeti haakrehti juurde.
Meie kuulsime sõdadest päris palju. Mahtra sõda olnud 90 aastat tagasi sellest palju ei tea aga Uuemõisa sõda mäletas isa hästi. Seal talupojad hakanud mõisnikule vastu. Seda aega kui Anija mehed Tallinnas Veneturul peksa said mäletan ise. Olen ise nende meestega juttu ajanud. Siis oli natukene kuulda, et keisri poolt, et uus seadus tuleb välja. Anija herra oli Teitris suvitamas. Pühapäeva õhtul antud käsk tulla rukist lõikama. Keegi pole tulnud. Junkur sõitnud Teitrisse seda parunile ütlema. See vihastanud kangesti. Kindral olnud ka merevees parun ostnud selle seal ära. See sõitnud linna ja sättinud asjad valmis. Härra käskinud Junkrut kõik peremehed linna ajada uut õigust kätte saama. Linnas aetud mehed ühte kohtusaali kokku pole aga loetud üldse. Sõdurid tulnud ukse ette ja viinud nad käik Rotermanni maja ette ja hakanud peksma. Neid mehi pööratud mitu nädalat linadega ja nopitud noaotsaga seljast vitsa oksi.
Aleksander II olnud Pariisi teatris kui seal mängitud see lugu. Küsinud siis, et kus see kõik juhtus. Öeldi, et eks sa tea omal Tallinnaas. Sellepeale kaotas keiser ihunuhtluse ära ja tulid teised vabadused seadused. See oli üks hea keiser andis me rahvale palju vaba aega.

Sophia Kreenbuš
Meil käisid teomeheks 2 venda. Teine käis teise nädala. Arvasime, et liiga suur rent. Hakkasime mässama ja ei teinud enam tegu. Siis saime rendi peale.

Anna Kreenbuš
Teorendile hakati vastu ei tahetud enam tegu teha. Alul ei tahetud ikka lasta. Saadeti järjest käske, et tulge teole aga ei keegi läinud. Lõpeks jäigi asi nii ja tegu enam keegi ei teinud. (Viimane juhus (Sophia ja Anna K. jutustused) näib olevat hilisemast segarendi ajast, kui sooviti minna puht raharendile.)

Jaan Aru
Kui Mahtras olnud mäss siis olnud siin ka. Kolgas, Kurisoos ja Anijas mässatud ikka ka. Maardus läinud 8 meest ja toonud oma vaimud mõisast ära. Lehmad jäänud sellepärast lüpsmata. Mehed olnud 2 aastat selle eest linnas kinni. Mõisniku kohus oli sel ajal ei see teinud õigust ühti. Näe Anija mehed saanud Tallinnas peksa. Hakatud neid Rotermanni krundil peksma. Roterman olnud just selle krundi linna käest ostnud. Roterman tulnud siis sinna ja ütelnud, et minu krundi peal peksta ei tohi. Mis olnud pekstud see olnud aga, kes polnud veel saanud see jäänud ilma ja viidud vangimajja tagasi.

Jaan Liibicht
Enne mind olnud siin vallamajas kõrts. Kord pannud mehed kivid tasku ja tahtnud mõisa peksma minna. Nad võetud aga kõik kortsus kinni ja saanud mõisas peksu.

Liisa Värtina
Randoja kõrtsmik rääkis, kes ühes teiste Anija meestega Tallinnas käinud, kuidas tema peksust pääsenud. Tema vaadanud peksu Veneturul nii kaua pealt kui kord temale tulnud. Siis saanud aga aluspükste väel plagama panna. Putkanud otse mööda maanteed kuni koduni.
Kodust pole enam keegi taga otsima tulnud.

e) Töö- ja elatamisvõimalused

e1) Kõrvalteenistus

Kaarel Kliit
Vooris käimist oli tihti ei saanud ju muidu renti kokku. Siit käidi Peterburis ja Tartus. Hobused olid tagasi tulles hirmsasti kurnatud. Raha sai selle eest aga kole vähe. Hobused sõid teepeal pea kõik ära.

Anna Lähker
Vooris käimist meie pool ei olnud. Mees oli mul küll poissmehe põlves kord Riias käinud. Ka minu peremees kui veel talus teenisin käis suure plaan vankriga vooris. Vankril olid 2 hoost tiisliga ees sangad peal, mille üle puldan visati. Siin tegi mu mees arssina kive (trotuaari kivid). Müüs neid linna ja saatis Peterburi, Paide ja Viljandi. Pärast hakkas kividega päris kauplema. Ostis siin teistelt kivid üles ja müüs.

Karl Proosallik
Oma isa hobused käisid Peterburis, Riias ja Tartus. Pärast Viljandis ka. Oli suur kahe hobuse vanker. Viimati jäid voorid ära siis ei saanud rendiraha enam kuidagi kokku. Viimasena käidi veel Tartu vooris. Ei olnud siis muud teha kui käidi linnas töövoorimeheks. Arssina ja trepikive olen ise niipalju linna vedanud, et pane kas või Peterburini maha. Käisin ikka 3 voori päevas. Kardulaid sai Lagedi ja Maardu viinavabrikusse viidud. Viljast pole siin kunagi raha saanud. Kui piima peale siis on alles ilma teenimata raha saanud.

Jaan Kütt
Põlluharimine on meie külas ikka suurem. Mitu aastat vahepeal ei käidudki merel sai lehmadega läbi. Piima on siit niikaua linna veetud kui siin elan. Palju siit mujal tööl pole käidud. Vahest harva vooris ja mõni mees on olnud ka kala ülesostjaks.

Joh. Rüngas
Vanasti oli parem kalapüük siis käisime tihti kalal. Noored käivad veelgi, talvel igal hommikul, suvel harvemini. Nüüd on ½ jõge küla käes. Vanasti oli rentnik. Ei siis jões püüda tohtinud.

Gustav Tomander
Suureks kõrvalteenistuseks oli vanasti kontrabandi vedu. See arvatakse sest ajast hakanud kui sool kalliks läks peale Krimmi sõda. Kõige rohkem siis veetudki soola. See olnud 45 aastat tagasi, kui isa viimast korda Soomest soola toonud. Seal maksnud see sel ajal 2 rupla siin 10 rupla tünder. Piirivalve olnud siin venelased, olnud aga kaua siin ja saanud oma inimesiks. 1 poolakas jäi pärast teenistuse lõppu Neeme elama teinud telliskivi ahju ja hakanud telliskive põletama. Külapoisid kiskunud ta ahju aga kord maha ja nii jäänud poolakas külla viiulimängijana. Peasissetulek on Neemes ikka kalapüük. On vaid väikesed kardula maad. Toit tuuakse kõik linnast. Ihasalu külas on juba ka põlde.

Anna Pärnamägi
Ei siit popsikohalt (4 tiinu) saanud muidu renti kätte (alul 8 rubla) kui pidi ikka kõrvalt tööd tegema. Alul isa vedas arssina kive linna pärast kais Peterburis viina vooris. Viina sai Tallinnas kaupmeeste käest. Ei see olnud prostoi viin. Tartus käis isa ja Pärnus ka; igapool kuhu teda aga kaupmehed saatsid.

Gustav Kurg
Endisel ajal käidi mõisas tool ja sealt saadud rahaga rent tasuti. Kõige rohkem käidi metsas sealt saadi 1 ½ - 2 rubla päevas kahe hobuse ja kahe mehe pealt. Turbarabast veeti ka turvast.

Kaarel Türkson
Olin 15-16 aastane kui arssinategemine hoogu läks. Linn hakkas siis suurenema. Palju oli siis ka süllakivide tegemist. Nüüd ehitatakse rohkem maju puust. 28 aastat egin linnale arssinakive. Isa käis mul tihti vooris. Linnas sai kaubelda kuhu minna, kas Narva, Rakvere, Peterburi. Enne kui raudteed ei olnud käisid siit kõik voorides.

e2) Taluteenijate palgad

Gustav Kurg
Mina maksin sulasele alul 30-35 rubla rahas peale selle pesu ja riided. Viimasel ajal said rohkem 60-70 rubla rahas. Tüdruk sai 15-20 rubla.

Jaan Liibicht
Olin ise õppinud mölder. Kui Miidurannale tulin maksin sulasele 3 r kuus kui kõike mõistis. Muidu sai vähem.

Juhan Sepp
Sulase palgaks oli 1 tünder rukkid ja 2 otre. Riiet sai peale selle. Ehk siis 3 rubla raha ja riiet. Raha ei saanud ta küll pea kunagi.

Karl Proosallik
Sulasele anti 1 tünder otre, 1 rukkeid ja koorem heinu. Nii kuidas ta neid müüa sai niipalju siis raha ka sai. Riideid sai küll peale selle. Hiljem (1875) mäletan, et sai 25 rubla raha ja riided. Tüdruk sai sel ajal koorma heinu ja riided.

Joh. Seeström
Isa oli nagu minagi kiriku kellamees. Sai palgaks umbes 80 puuda vilja ja mõne surnu pealt nii 40 kop. kui kõnet pidas ehk kella lõi. Alul sain minagi sama palka.

Kaarel Türkson
Sulane sai 65 aastat tagasi 10 rubla raha, riide ja ülespidamise. Vahest anti koorem heinu raha asemel. Müüs maha sai siis mis sai. Palgad hakkasid siis tõusma ja pärast sai sulane juba 20 rubla.

Ants Toon
Kõige vanasti minu poisikese põlves sai sulane, kes aasta otsa mõisas käis: 4 vakka otre ja 4 rukkeid. Kodune mees sai 1 tünder vilja (ühe vaka vähem). Kui tegu ära kadus kerkisid ka palgad. Mõni sai siis 15-20 rubla puhtas rahas. Kui ma juba ise peremees olin maksin 25 rubla puhtas rahas. Prii jalanõud andsin ka.

e3) Mõisatöö

Mats Valter
Käisin Nehatu mõisas tööl. Pidi juba vara seal olema. Kui päev tõusis siis oli juba hilja, kihutati koju tagasi ja pandi päev võlgu. Koju sai alles kella 11 ajal. Kubjad olnud koledad. Nõelunud järjest tagant. Härra pole nii tahtnudki kui kupjad. Need tahtnud härra ees ausat meest mängida. Päeva peale oli oma kindel tükk tööd ette nähtud. Nii tuli 3 vakamaad heina niita 6 loogu võtta. Rukist lõigata, siduda ja hakki laduda tuli 1 vakamaa, suivilja 2 vakamaad. Kündma pidid 2 postivahet (8 vakamaad). Vaevaline mees värises kui ei saanud jagusid välja see pandi siis võlakirja.

Siim Piiskopp
Meil sai mõisa teomees palka 50 rubla aastas. Peale selle 40 puuda rukkeid ja 25 p. otre. 5-6 päeva aastas oli lubatud oma tööd teha (s.t. puududa). Tegime siis hagu, heina ja kardulaid.

Hans Tihvit
Olin üle 20-ne aasta Maardu mõisas teomeheks. 4 aastat oli sellest ajast tallis. Ennem päeva tõusu pidid olema juba tallivahel. Päeva tõusuga oli valitseja ka juba platsis. Elasin Paju kõrtsu taga s.o. 3 ½ klm mõisast eemal. Peale päeva veeru sai ikka veel tööl oldud. Talvel sai nädalas korra linnas viinavooris käidu. Käisime ikka 12 paari hobustega. Anija (Pillapalu) metsast hagu toomas sai 2 päeva käidud. Raudoja kõrtsus olime siis ööseti. Palk oli 36 rbl. raha, 4 kuuli rukkid, 3 otri, 1 vakamaa kardulamaad ja 2 tiinu (12 vakamaad) heinamaad. Suurem osa tööd oli päevatöö künda tuli aga 4 vakamaad (2 hobusega) ja äestada 3 postivahet (3 hobusega). Heina tuli vakamaa söömavahes niita ja loogu 2 vakamaad söömavas võtta.

Kaarel Pelis
Olin 13 aastane kui läksin mõisa koerapoisiks. Sügisel oli iga päev jaht, üks päev siin mõisas teine päev mujal. Mul oli 33 koera. Kui suuremaks sain tulin talusulaseks. Kolme aasta pärast läksin aga mõisa kubjaks. 7 aastat mängisin kupja ja kutsarit. Igale poole olin aetav. Töölised said sel ajal 6 kuuli rukkeid 3 kuuli otre, vakamaa kardulamaad 2 tiinu heinamaad ja 30 rubla aastas.

Gustav Tomingas
22 aasta eest tulin Maardu. Alul olin Raasikul teomeheks siis Jagalas, Vaitas, Rael, Viimsis, Harkus ja enne Maardu tulekut veel Üksnurmes.

e4) Kalandus, laevandus

Jüri Kruusberg
Võrkude eest renti ei maksetud, kes noota tõmbas see maksis mõisa 25 rupla nooda pealt. Peremeestel oli siin ühe nooda luba aga kui oli üle ühe siis maksis.

Juhan Einstruck
Siin elavad peaaegu kõik kalapüügist. Kohal olid alul 2 vene tiinu. Need on aga nüüd mitmel korral poegade vahel pooleks tehtud ja tehakse veelgi. (Selline väikekohtade poolitamine ilmneb igas kalapüügist elavas külas. Neemes ja Ihasalus väljendub see arutu pikaks ehitatud majades. Iga iseseisvalt elama hakanud poeg ehitab isamajale jupi ühes eeskojaga otsa. Nii võib seal 4-5 eeskojaga maju näha.)

Leena Kallas
Alul käidi ainult noota vedamas. Tavaliselt tehti seda ööseti. Käidi siis vahepeal kaldal puhkamas ja kalu küpsetamas. Pärast osteti kiluvõrgud ja nootadega püütakse talveti. Kui mina kalal käisin siis olid ainult aerupaadid. Purjed tulid alles tüki aja pärast. Mina püüdsin pojaga. Muidu on naistepüük ikka kammeljavõrgul käimine.

Gustav Tomander.
Kala puudust meil siin pole. Saak läheb aina suuremaks. Selletõttu lähevad kalad aga odavaks ja praegu ei tasu enam “püüvärki” ära. Vahepeal ei olnud umbes 15 aastat mere rannas kilu. Sakste valitsuse ajal aga hakas juba tagasi tulema. Räim ja kilu on pea kalad. Turssa püüti ka ühevahe aga nüüd seda kala enam siit ei saa. Lõhe on jäänud ka vähemaks. Nüüd suitsetatakse kõik kala. Vanasti veeti värskelt isegi Peterburi läks teist raudteega. Vanasti tehti osa kalu silguks ja vahetati maameestega vilja vastu. Muudest kaladest püütakse siin ka kammeljaid ja angerjaid.

Gustav Viik
Peaülespidajaks on meil ikka räim olnud. Nüüd ei saa seda ka igamees kätte. Samuti on lugu kiludega. Lõhesid mõnikord rüsaga ikka saab. Noota veame ainult süda talvel jää alt.

Joh. Brechholm
Meil Pranglis pea kalaks on ikkagi silk. Kammeljaid ja turssa saab vähe. Ahni ja haugi püütakse meie pool rüsaga.

Jaan Lutsmann
Vanasti mindi Pranglist iga kevadel kuuks või poolteiseks Ooklandi (Hochland) saare juurde kalale. Suurte eriti selleks ehitatud paatidega sõideti Ahvenakose mõisa alla, maksime seal renti saare eest, mis asus 30 versta lõunapool Suursaart, Ooklandi. Seal saarel olid meil oma võrgu majad. Saare üüriks maksime ½ tündrit silku. Saare nimi oli Swart-Wiiran (?). Kui kala nii palju sai, et ei jõudnud neid rappida siis sõitsime Loviisasse seda müüma. Sinna sõitsime otse Pirtti (Porvoo ligidal) kkus klaarisime ja sealt sõitsime mööda randa edasi. Kalal käisime saarelt ikka väikeste paatidega need said suurte sees sinna viidud.

Joh. Brechholm
Silku viisime linna aga vanasti rohkem Jagala-Jõesuhu. Maamees tõi sinna vilja. Vilja vastu vahetasime kalu. Ka Tallinnas vahetasime silku vilja vastu.

Jaan Kütt
Nüüd kasvatame kardulaid ainult omale. Varemalt viisime neid palju Soome. Helsingi viidi võid. Saaremaalt toodi puid ja viidi kardulaid. Sellepealt teenis hästi. Nii 20 aastat tagasi oli meil külas palju aluseid enam ei ole meil ühtegi. 40-50 aastat tagasi tõid soomlased Jagala-Jõesuhu silku ja viisid vilja vastu. Soomlased käisid siin ka muude asjadega kauplemas; suuremalt osalt ajasid nad salakaubandust. Jõesuust käisid silku viimas isegi Järvakad. Mäletan veel nende puuvankreid olid maailmatu suured puurattad all.

f) Majanduslik seisukord

f1) Elamud (Skeemid ei põhjene mõõtmisil. Tahavad anda edasi vaid maja põhiplaani ja ruumide jaotust.)

Tavaline elumaja Punakivi, Neeme ja Ihasalu külades. Tavaliselt on nad päris hästi sisustatud ja võrdlemisi puhtad. Uuemad majad on aga aed-linna majade tüüpi.

Elumaja Jagala-Jõesuu külas. Sophia Kreenbuši kinnistusel olla suurem hulk nende küla maju sellised.

Gustav Tomander
Meie külades siin (Neeme ja Ihasalu) olnud majadel juba paarisaja aasta eest korstnad peal. Vihtlemissaunad tulnud siia juba umbes 150 aasta eest.

Kristjan Jürgenson’i jutu järgi olevat Rouneeme küla vanemad elamud peamiselt sellised. Uuemad elamud on seal mitmet tüüpi nagu Neemeski linnamajade sarnased.

Peeter Möldri elamu Võerdla külas. Maja on juba väga vana. Ei moodusta mingit tüüpi on siinkohal toodud omapärana. Rehealune on pooleks tehtud nähtavasti jõuetuse tõttu ehitada kõrvalhooneid.

Maria Otstak
Majad olid meil siin popsikohtadel igalühel omad. Külas olid suured talukohad sinna tegi majad mõis. Igaüks tegi siin omale maja ise. Tõi palke sealt kus sai ja ehitas nii kuidas sai.

Jaan Aru
Minu maja on meil juba kolmandat põlve. On 1750 asutatud pärast parandatud ja tükati ehitatud.

Talumaja Mihkel Roosi jutustuse, nagu see olnud vanasti temal ja ka teistel ümberkaudu. Nüüd on tema vana maja juba mitu korda umber ehitatud. Sellisest majatüübist ümberehitatud vanu maju leidub kihelkonnas õige rohkesti. Haganiku välissein on nimelt maha lõhutud ja rehetoa seina aken tehtud. Sellised majad varieeruvad peamiselt kambri suurusega. Kambrite arv neid on 1-2. Uuemad majad on juba peaaegu kõik puht elumajad s.t. rehetoa ja rehealusest lahus.

f2) Toitmisolud

Joh. Rüngas
Jahud olid meil vanasti söömaks. Tangupudru ei saanud alati. See oli suur toit nurganaistele ja suurtel pühadel. Silk oli peatoit.

Jaan Päll
Leib oli lustjadega segamini. Veeranditega toodi rannast silku. 6-7 veerandit läks aastas 6-7 inimeselise perele. Aiavilja oli: kaalikaid, kapsaid, herneid, ube. Läätsa peeti mõnel pool hästi palju, ei meil.

J. Kutsman
silku toodi Soomest tündri viisi. Kardulaid ja kapsaid oli vähe. Odravilja suppe keedeti.

Kaarel Kliit
Meil söödi jahuputru. Tangupudru oli talgutoit. Kaalipudru sõime, see oli jahu ja soolaga. Seda söödi 2-3 korda päevas. Rannast toodi silku. Olid suured räime silgud.

Ann Lähker
Iga kevade heinaajaks tõime ½ või ¼ tündrit Soome silku. Need olid kuivatatud ja siis soolatud. Küll olid head. Ei selliseid nüüd saa.

Jaan Kütt
Silk, leib, piim oli meie harilik toit. Sügisel tapeti loom. Põrsas toodi kevadel ja sügisel tapeti.

Anna Pärnamägi
Linnast toodi Soome silku. Oli hea silk niisugust nüüd enam ei näe. Jäme sool oli vahel oli hea ja rammus süüa.

Ludw. Nõu
Kardulad, tangud, kapsad, herned olid meie peatoidus. Kaale peeti vähe. Silk oli igakord laual kardulal ja kapsal kõrvaseks. Kapsast tehti suppi.

Jaan Liibicht
Märjamaal olles oli meil kehv leib. Linaseemne haganad jahvatati jahuks. Mõni harv rukki iva oli sees. Kui juba siin mölder olin tõin sealt leiba siia, andsin oma koerale see lasi suust välja. Riiamaal seal söödud puhast leiba. Kardulaid ikka sugu oli, et süüa said seda polnud oli nii magusaks. Silku oli aga kust need toodi seda ei tea. Kaalikaid, kapsaid meil siis aga juba oli.

Mihkel Roos
Kui olin Pilistveres siis meil polnud veel kardulaid. Pärast ükskord käis isa Adavere mõisast neid kirstuga toomas. Kirst oli kahe poolega ühes pooles olid seemed teine pool oli siis söögiks. Kui need otsas ei söödud ennem kui värsked sai. Siia tulles oli siin juba kardulaid küll. Pilistveres oli meil hagana leib nagu siingi hakatuseks. Ei igapäev saanud silku. Silk oli heinaajaks. Seal kõrval söödi siis piima kördiga segamini. Kapsad ja kaalikad olid sügisest poolt talvet. Kevadel sõime suppi ja leiba.

4. Õiguslik elu

Jüri Raja
Mere pärast käisime 10 aastat kohut. Preevel pani 30 noota püüdma meil jäi väheseks ja mere eest pidime renti maksma. Seda tuli 25 rupla ei meie “pobulid” jõudnud maksta. Väikekrundi mehi kutsuti meil pobuliteks. Priistav kirjutas siis üles renti eest. Kuid käisime kohtus ja viimaks polnud midagi maksu mere eest.

Jüri Kruusbak
Meie maksime 25 rupla nooda pealt. Peremeestel oli ühe nooda luba. Linna kalamees rentis ükskord merd aga püüdmas käisid ikka kõik. Siis linna kalamees päris renti. Rahvas hakkas vastu ei tahtnud maksa. Priistav käis siin ja pani mehed kinni. Priistavi tegu oli, et kinni pandi. Kel kukkur sel kohus. Aga ega meie ei maksnudki mõisal polnud õigus nõuda.
Kaladega käisime linnas. Kes mõisa õuelt läbi tahtis saada pidi 2 rupla maksma. Kui ei olnud makstud pandi kinni.

Aleks. Raja
Ei olnud meil vanasti muidu luba Viimsi mõisa maa peale sõita kui 2 rupla ei maksnud. Sõideti küll sala katte all. Maks kaotati alles uue valitsuse all. Maksu tasusime alaul päevadega pärast rahaga.

Mihkel Roos
Kes siin teoajal midagi tegi, kas jämedama puu metsast maha võttis või nii, saadeti haakenrehti juurde. See oli Haljava mõisas ükskord ka Rummus. Uheda Mardi isa sai seal kord 30 hoopi.
Mõisnik pani kord renti juurde. 4 meest hakasid siit kohut käima. Õigust nad ei saanud aeti veel kohtadelt välja.

Ludwig Nõu
Mõisnikule vastu hakkamist siin polnud. Vana Preevel laskis siin kord 3 talumeest välja tõsta, kes ei tahtnud maksa kõrgemat renti just Jaanipäeva eel. Üks neist läks Volotsov’i juurde ja ostis seal talukoha. Seal saanud vene papiga kokku, kes eesti keelt osanud. See lugu kuulda saades annud selle senati kohtusse, kus kohus niikaugele oli läinud, et Preevel pidi kinni minema. Selle peale võtnud see kihvti ja surnud äkki ära.

Joh. Kankvist
Aleksander Preevel tõstis kahest talust rahva välja ja võttis talud omale. Niikaua kui kraami tassitud pannud peremehe ja perenaise raudu. See hakkas kohut käima. Mõisnik kartis trahvi ja võttis kihvti.
Haagikohtunikul oli punase randiga müts peas. Kui tuli siis kõik värisesid. Mõisnikud olid neiks kordamööda.

Kaarel Kliit
Teoajal said mõisas peksa. Kubjas andis kepiga kui sõna sellele ütlesid. Jäi veidi vilja saside sisse siis tõmbas kepiga pea tuliseks. Korra hakati vastu ka aga mis sest tuli? Ei mindud rukist lõikama. Saks kaevas linna kohtusse. 10 rupla tuli veel kohtu kulusid.

Jaan Ilma
Kostivere Roosen oli ligem haakreht. Sinna saadeti siin pärast. Olin siin pärast ise nädal aega kinni. Tunnistajad tunnistasid minu vabaks sõber istus aga 3 nädalat kinni.

Ants Vaht
Vallamaksud, mis inimese kohta tulid maksa pidi vallavanem korjama. Ants Ots Võerdlast oli kord vallavanemaks ja ei saanud maksu kokku. Ta pandi 2-3 nädalaks kinni.
Umbes 50 aastat tagasi 3-4 meest hakasid Preevelile vastu, et tegu olla suur. Mehed pandud aga kinni. Haakenrecht oli siis Paunkülas.

Jaan Remmelt
Rummu mõisas oli vanasti haakenreht. Kroonu poolt olid lööjad. Kahelt poolt hoitud kinni kui löödud. Naised said ka. Need keeratud selja peale ja antud keset kõhtu. Ei seal enam küsitud kas olid süüdi või ei.

5. Usulised liikumised

Oscar Tomberg
Herrnhuti liikmeid on siin kihelkonnas olemas. Palvemaja neil siin aga pole ja nii hoiavad Kuusalu ja Jaani poole, Jüri poole vähem. (Maa kuni Iruni on alati kuulunud Tallinna Jaani koguduse alla. Randvere on vaid paari aasta eest linna alla läinud, kuna seal kardeti kiriku remondi kulusid. 1910 olid nad pidanud kirikut peale selle põlemist aitama üles ehitada.)

Friedrich Einberg
Vennaste koguduse liikumist siin pole olnud. Irvinglased püüdsid midagi asutada 1894 aastal aga midagi ei tulnud välja. Nad käisid taludes koos. Jutlustajad tulid linnast.

J. Kutsman
Babtistid hakkasid tulema kui ma 16-17 aastane olin. Rummus on neil üks Valklas teine palvemaja.

Jaan Ilma
Virava oli siin vennastekoguduse liige, mis asunud Harju-Jaanis. Teisi liikmeid ei tea siin olema olnud.

Jaan Kütt
Siin nurgas lahkusu kogudusi pole olnud ega ole praegugi.

Gust. Tomander
Vennastekogudust vanasti pole olnud aga nüüd on. Palvetunde peavad nad taludes.

Jaan Raja
Kui me siin Viimsi mõisale linnas käigu pärast maksu pidime maksma ja kui neid kinni pandi, kes ei maksnud pidime kord juba vene usku minema, et paremaid seadusi saada. (Ainukene selline teade kihelkonnas, mida kuulsin.)

Leena Wiik
Kui prohvet Maltsvet meie nurgas ringi käis, siis olin veel lapsuke. Vanemad rääkisid, et see valeprohvet olla minu ema tädi ja tädimehe kaasa viinud. See öelnud, et valge laev pidi tulema ja kõik siit ära viima. Tädimees müünud koha ja läinud ühes teistega Lasnamäele. Seal jäänud nad kõik nälga aga saivad lõppeks siiski Krimmi. Seal olnud puha tuiskav liiv ja savi. Tädilapsed saanud niikaugele, et ehitanud maja. Neil olnud sajad kanad aga raharikkust pole olnud. Suhumm olnud neil päris ligidal. Minu sugulased käisid pärast neid seal vaatamas.
Maltsvet lubanud, et tuleb keegi kes teid aitab. Aga seda polevat rääkinud, et taeva saab. Tema lubanud parandust elus. Maltsvet pole lubanud juukseid kammida.

Ants Toon
Prohvet Maltsvet elas ju esteks me oma vallas. Siin ta üles ärkaski. Kui Jõelehtmest lähed siis esimene kivitaoline maja (Paju kõrts) seal olnud Maltsvet kõrtsmikuks. Ühel pühapäeval tulnud kirikust. Jõelehtmest linnapoole ühe verstaposti alla lasknud põlvili maha ja olnud seal. Tulnud siis koju ja öelnud, et ei viina ma enam müü. Läks siis siit ära Läänemaa poole. Hakkas siis prohvetiks ja ajas paljud hukka. Inimesed ajasid sead metsa huntidele söömaks. Riiet ei tohtinud värvida. Naiste vokid kästi ära hävitada. Siia ta ei tulnud selgitama. Meie rahvas teda ei uskunud. Oli vana mees ja suri varsti ära.
Olin isaga üheskoos linnas käija kuni Tallinna mäe peale avastas hulga rahvast, kes seal ootasid valget laeva. Lapsed jooksid seal ringi viimaks jäid nälga. Kerjasid seal seni kui politsei poolt aeti ära. Elasid seal telkide puldanite all, nagu suur küla oli.

Ludwig Nõu
Kui olin veel mäletamata poisike käinud Maltsvet siin jutlustamas.

Liisa Värtina
Kautjale tulnud üks rätsep see teadnud palju Maltsvetist rääkida. See rääkinud, et Maltsvetlane peab kõike magedalt sööma. Magedat leiba sööma ja halle riideid kandma. Naine hakanudki Kautjal hapendamata leiba küpsetama. See olnud niisugune usk, kus kõik kogunud kokku ja arvanud, et lähevad taeva.

6. Hariduslik olukord

a) Kool

Friedrich Einberg
Ennem mind oli Tondil kooliõpetajaks Johanson. Ennem teda olid olnud Stokholm ja Prass. Kooli ülalpidajaks oli vald ja Tallinna linna poolt oli maa kasutada ja on seda kuni täna päevani. Vanasti andis linn ka veel 25 rubla toetust. Nehatu vallas oli vanasti veel Saha ja Kallavere koolid. (Nehatu koos asus vanasti nn Tondi koolimajast praegusest koolimajast üle kilomeetri linnapoole ja nimetati ka selle järgi “Tondi kooliks”.)

Jaan Liibicht
Mina koolis ei käinud. Isa oli öelnud, et kui mina ilma olen läbi saanud saad sina ka. Eks ole läbi saanud aga eks ta ole raske olnud. Kui siin möldri juures poisiks olin siis mölder tahtis mind panna. Sundust küll ei olnud. Minu oma majas on 50 aastat lugemist (kooli?) peetud.

Juhan Einstruck
Kui mina kooli läksin siis Viimsis just parajasti kool algas. Olin sel ajal 8 või 10 aastane. Esimeseks koolmeistriks oli meil Vakker. Tema läks siit natukene ennem minema kui koolis hakati vene keelt nõudma. Sel ajal oli siin koolmeistriks Neiman. See võttis omale kevadel ühe joodiku venelase vene keelt õpetama. See oli tugevasti koolitatud mees ja olnud ühe suure mehe poeg. Neimani juures olnud palja söögi eest. Sügisel oskas Neiman juba niipalju, et võis õpetada. Kool oli siis kiriku valitsuse all. Ennem seda õiget kooli oli üks mees ühes talu toas katsunud lapsi koolitada.

Gustav Wiik
Viimsi kooli peal oli kui mina koolis käisin Johannes Vakker. Oli väikese haridusega kusagilt Läänemaalt tulnud. Siia Pringi külla sai omale koha 30 tiinu suure. Oli kõrgi vaatamisega mees. Lasi ennem rohu põllul mädaneda aga alamale ei annud. Tema ajal tuli viimaks saksa ja vene keele õppimine aga sest ei tulnud midagi, ei osanud ta isegi. Koolis oli meil Jaagupsoni lugemise raamat. Seal sees oli geokrahvia lugusid.

Ants Vaht
Kui Randveres koolis käisin oli mul seal kooliõpetajaks Karl Reinvelt. Karistuseks jättis ta meid lõuna ajal söömata. Koolis käisime kabelimajas. Kool on seal juba 70 aastat.

Jaan Aru
Ei mina ole koolis käinud. Minu ajal oli küll kool esteks Maardu rannas ja aasta pärast Pajul. Rannas pole olnud lapsi. Siin nõuti 10 kopkut päevas kui ei läinud kooli aga sellega käisime kohut. Kubermangu kohtus tühistati see ära. Isa käis Gerneti juures kooli kuratooriumis ja see käinud siis kubermangu kohtus rääkimas. Seal öeldud lõppeks, et kui laps oskab ei ole koolis käia vaja. Meie pool oskasid kõik lapsed kõik usutunnistused, käsud ja palved peast.

Jaan Kütt
Kooli peeti alul Vanume taluperes ja siis 2 aastat Uuetoa talus siin külas. Koolmeistriks oli Vanume talu peremees ja siis Jüreen, üks õpetatud mees Järvamaalt pärit. Jüreen läks pärast Parasmäele. Sai seal 2 aastat olla siis suri haigusse ära. Oli hea laulu tundja ja õppimise himuline mees. Siis asutati Ülgase külaga kool Rebala külla. Vahepeal käisid lapsed Parasmäel koolis.

Viimsi algkooli kroonikaraamatud (Koostatud suulise traditsiooni ja kooli-arhiivi andmeil.)
Esimene koolimaja ehitati 1866. aastal Pringi külla. Varem käinud siin keegi rändaja kooliõpetaja Akermann taludes lapsi õpetamas. Mõni aeg on ka Pringi külas asuvas Suurevälja talus vallakooli taolist õpetust lastele antud. Millal see sündis ei ole teada. 1866 ehitati koolimaja Viimsi mõisahärra kaasabil üles. Seal asus ka vallavalitsuse asupaiga jaoks ruum. Esimeseks õpetajaks 1866-1881 oli Kundla seminari kasvandik Joh. Vanker. Tema järglaseks sai Hans Neumann samuti Kunda seminari kasvandik. Tema töötas siin 1881-90. Sel ajal seati sisse ka vene keele õpetus. Neumanni järele tuli siia Tartu vene õpetajate seminari haridusega Tanel Palgi (1890-92). Tema ajal (1891) põles maha koolimaja mil puhul hävinesid kõik õppeabinõud ja arhiiv. Sama saatus sai osaks 1892. aastal Viimsi mõisniku Schottlaenderi toetusel ehitatud ajakohase koolimajaga 1894. aastal. Siis peeti Lubja külas Vanatoa talus kooli.

Triinu Nairismägi
Minu mälestuses polnud kooli. 60 aastat tagasi tuli kool Jagalasse siis Maardu.

Kaarel Kliit
Saha koolimajas oli koolmeistriks Kristjan Reits. Oli üks noor mees. Siis tuli üks Püüman siia, siis käisin mina koolis. Koolid üldse hakasid siis kui 12 aastane olin. Vanem vend jäi koolis käimata.

Juhan Sepp
Maja, kus vanasti oli Saha kool on nüüd varemeis. Koolimaja tehtud 60 aasta eest kui kool hakkas kõrtsust ümber. Minu ajal oli kooliõpetajaks Meier. Oli rahvamees. Ennem teda oli neid veel 3 tükki. Esimene oli Kiikajoon ja teiseks Valper ja siis Räits. Pärast Püümanni oli Pleimann, siis Proosallik, siis Martus ja nüüd on Ploompuu. Kui maja nii vanaks läks, et enam ei võinud sisse minna oli kool pääle Pleimann’i ühe talve Lutika talus. Sealt viidi ta Maardu mõisa. Mõisa viidi ta 1920.

Joosep Eplik
Vanasti Jõelehtme kool asus Kostiveres. See kool asutati seal 1875. aastal. Jõelehtme koolimaja toodi ära Irust, kus ta oli ohvitseride söögi saaliks.

Tõnu Kreek
Minu ajal koole polnud. Kui 16 aastane siis alles hakasid. Ei ma kirjutada oska nii palju kui ema lugema õpetas sellega pean olema.

Leena Kuuskman
Mina õppisin kodus lugema. Kirjutada ei mõista. Sel ajal meie külas kooli ei olnud. Siis ehitati koolimaja. Minust 3 aastat noorem õde käis koolis. Mul oli nagu meel haige, et kooli ei saanud minna ei hakanud ka õe käest õppima aina lugesin.

Ants Toon
Olen ainult mõned päevad koolis käinud nii et nime saan häda pärast kirjutada. Alul kooli polnud siis olin juba tööpoiss kui kool tuli. Seda saksad ei sallinud, et olid koolitatud. Vennas käis Kiviloos koolis. Koolmeister oli seal meie sugulane. Isa tahtis venda ka linna kooli panna. Härra laitnud selle kohe ära. Neil oli ju kohe teada, et kui koolitatakse siis hakatakse vastu. Parasmäel on kool nüüd juba 65 aastat.

Liisa Värtina
Käisin kolm ja pool aastat Kostivere koolis. Seal olid 3 õpetajat Jaagenberg, Lõõtsman ja Tamberg. Kes hästi õppisid said paruni käest kinki. Oli paruni asutatud kool.

Rudolf Toome
Vanasti käidi Kaberla külas koolis. 1899 tehti alles siia kool. Üks aasta ennem seda peeti kooli veel Mardi talu kambris.

Maardu algkooli kroonikaraamatud.
Saha külas olnud 2 kõrvutiseisvat kõrtsu Loo ja Vadioja. Loo kõrts seisnud tühi. 1867. a. kinkis Saha mõisaherra v. Clodt selle ühes kahe päeva (12 tiinu) suuruse maaga koolile. 1868 sai uus koolimaja sisse õnnistatud. Kooliõpetajaks tuli Räits. Kooliõpetaja Räitsist räägivad selleaegsed koolipoisid: (Järve Sepp) Räits oli tõsine ja vaga mees. Hiljem hakkas ta Maltsveti usuliseks ja läks suure kirjauurimise pärast pisut segaseks. Järgmine kooliõpetaja olnud Kiikajoon. Olnud vali mees ja kõva korda pidama. Järve Juhan räägib oma õnnetusest tema juures. Tema juhtunud kord altpoolt häälitsema. Sellest teada saades tallutanud kooliõpetaja teda klassist välja ja viinud pesukööki. Seal olnud suur jää klomp, nagu väikene veski kivi. Sinna pandud ta terveks tunniks palja tagumikuga istuma.

Tõnu Haavel
Kui olin 9 aastat vanaks saanud läksin Kaberla kooli. Sel ajal oli seal õpetajaks Kiikajoon. Seal kaua käia ei saanud ainult mõne nädala. 1869. aasta sügisel sai valmis uus koolimaja Saunja külas. Mina läksin siis ka sinna. Lauad ja pingid ulatusid seal üle toa. Esimene laud oli kallakuga mõlemale poole. Seal istusid targemad lapsed. Jaotust jagudesse polnud. Vahet oli aga nii palju, et enamõppinud lapsed istusid eespool ja viletsamad tagapool. Õpetajaks oli seal siis Johannes Toehart.
Õppisime seal piiblilugu iga päev ja katekismust 2 korda nädalas (laupäeval ja kesknädalal). Iga päev lugesime testamenti ja igal õhtul laulsime lauluraamatust. Peast rehkendamist peeti õhtuti videviku ajal. Iga päev sai veel kirjutamist harjutatud. Geograafiat ja vene keelt hakati alles pärastpoole õpetama. Kooli võeti vastu ainult neid, kes juba tähti tundsid ja vähe juhtus lapsi, kes kooli tulles tähti ei mõistnud. Need olid enamasti vaeste ja vallaliste inimeste lapsed. Esimese aasta lapsed kirjutasid tahvlitele. Teisel aastal alles anti vihud. Harilikult kui nooremaid lapsi loetati siis vanemad kirjutasid. Ilukirja tegemiseks anti niisugused paberi siilud, millel tähed ette olid tehtud ja lapsed pidid nende järgi kirjutama. Raamatuid muid ei olnud kui testament, katekismus ja piiblilood. Kes ei saanud lauluviisi välja jäi õhtul kinni. Lugemisel selle eest trahvi ei olnud. Vallatuse tegijad toodi nurka ühe jala peale seisma. Üleliigse vallatuse eest anti ka vitsa üle sõrmede kolm korda. Puudumise eest trahviti 10 kopikuga. Kooli katsumas käis Loppenove. Küsis lastelt lugemist, laulmist ja vaatas kirja. Teatud päevadel käis ka kiriku vöörmünder kooli vaatamas. Pärastpoole käisid juba selleks seatud koolivöörmündrid ja vallavanem.

Leena Kallas
Käisin 2 nädalat Kaberla koolis. Teised õed vennad käisid seal küll rohkem. Ei isa osanud kirja lugeda. Ema luges pühapäeva hommikul 10-11 vahel tervele perele ette. Eks Neemes loeta veel praegugi pühapäeva hommikul terve perega piiblit.

Johannes Kankvist
10 aastaselt läksin Jagala külakooli. Kooliõpetajaks oli seal Joh. Rentov. See suri viimasel aastal ära. Siis tuli Redlich. See oli 6 aastat siin võttis siis ise lahti ja õppis meieriks. Õppisime seal usuõpetust, rehkendust, ilukirja, väljakirjutust ehk diktovkat. Geograafiat meil iga päev ei olnud. Venekeel oli peale lõunat. Raamatutest oli meil: Vene keel küla koolis; Piibli lugu 1 ja 2; Katekismus; Lugemisraamat: Laulud ja lood, oli Malmi väljaantud.

Jaan Remmelt
Ülgase vallakooli läksin 12 aasta vanuselt ja käisin seal 2 talvet. Kui läksin siis oli koolmaja vast ehitatud. Õppisime seal peaasjalikult usuõpetust. Venekeelt polnud mitte üks sugu. Kirjutasime eeskirjaga. Laulmist oli õhtul ja hommikul. Õpetajaks oli üks Saaremaa mees Sillart Matson. Oli hea mees ei peksnud hirmutas aina, et soola peale panen kui ei oska aga heaste sai läbi.

Anna Kuuskman
Parasmäe külas käisin koolis. Siis lugesin juba kui kooli läksin. Küürakas mees õpetas seal hästi laulma. Kes lugeda ei osanud õppisid lugema. Palved ja käsud pidid peas olema.

Anna Lähker
Käisin Nehatu vallakoolis. Koolmeistri nime enam ei mäleta, aga oli teine vigane käis käed põlve otsas. Oli hea mees õpetas hästi laulma. Öösel olime koolis aga sundust selleks ei olnud. Õhtuti andis koolmeister pea rehkendust.

Gustav Kurg
Kallavere vallakoolis oli õpetajaks minu ajal Roosberg. Pealugemised olid kõik vene keeli. Usuteadus, ajalooteadus ja geokrahvia olid vene keeli, mis nendest suuremat kasu sai. Eesti keeli olid ainult piiblilugu ja katekismus. Ka rehkendus oli vene keeli. Venekeele lugemisraamatuks oli: Russkaja reets I ja II. Geokrahvia oli hästi suur raamat. Kes ennelõunastel tundidel ei teadnud jäi söömata õhtustel jäi kinni. Koolist saime ikka alles kella 6-7 ajal koju. Harilikult oli meil 1. tunniks pealugemine 2. rehkendus 3. vene keel 4. eestikeele lugemine, siis oli lõuna. Peale lõunat oli veel venekeele lugemise-, geokrahvia- ja laulutunnid. Kümnastika oli 2 korda nädalas.

Jüri Klaus
Ühe talve käisin Maardu-ranna koolis. Kooliõpetajaks oli seal Ants Ermaküla. Pärast tehti Randvere kabeli juurde kool. Õpetajaks sai sinna Grossberg. Sel ajal oli usuõpetuse sund kõva. Palvega tund algas ja lõppes. Laupäeval oli puha palve.

Kristjan Jürgenson
Käisin Viimsi vallakoolis. Vanker oli tubli mees. Võttis vahest karvust kinni ja pani liineaniga sõrme otstele. Siis lapsed kartsid ei tohtinud ükski iiskuda. Kui venekeele sundus välja tuli õppisime koolmeistriga seltsis. Tema oli aga terasem ja küsis aina, kas oskate?

Karl Proosallik
Jaan Treier oli mul kooliõpetajaks Nehatu vallakoolis. Oli puru vigane. Jalad olid tal sündimisest saadik nõrgad. Oli Läänemaa mees, puukbinder ja saksakeel oli puha selge. Ei osanud Kunda mehedki nii. Ei see karistanud suurt. Kui vähe süüd tegid jäid söömata. Suur trahv oli ühel jalal seismine. Siis tuli kuri ja lollakas mees. Tark oli küll oskas saksa ja vene keelt. See lasi lastel endal vallatustegija nime tahvlile kirjutada. Kui ta ise klassi tuli ja nime nägi karistas hirmsasti. Hakkas liiniaaniga peopessa peskma. Mina olin vanem ja tõmbasin tahvlilt iga nime maha.

Ed. Ploompuu
Kui vana koolimaja ükskord vanaks sai, siis pidas kooliõpetaja Proosallik ühe talve (1917-18) Lutika talu tagakambris kooli. Lapsed õppinud seal igaüks lauatükk põlvedel või nii kuidas sai. 1919. aastal tuli kool Maardu mõisa.

Ludvig Nõu
Käisin Jagala külakoolis 3 talvet kui seal õpetajaks oli Rentov. Kooli pidasid ülal peremehed. Mina maksin 6 toopi rukkid 5 toopi otre ja 1 koorem hagu. Kas õpetaja ka mujalt veel tasu sai ei tea.



Mööbliks olid pikad kallakuta pingid kuhu igasse 8 last mahtus. Õppisime seal: piiblilugu, katekismust, laulmist, geokraafiat, rehkendust, ilukirja, dikteerimist. 10 aastaselt läksin kooli. Teisel aastal tuli venekeele tähtede õppimine ja kolmandal aastal lugemine. Raamatutest oli meil ainult Malm’i Laulud ja lood.
Hommikul algas kool kella 9 ajal pihta. Lõunat oli 2 tundi ja kella 6 ajal saime õhtule. Tundideks aja jaotamist polnud. Mõnega läks aega rohkem mõnega vähem. Koolist koju ei lastud pidi seal magama. Taguotsa peale ei pekstud. Liinjaaniga sai peopessa.

Friedrich Einberg
Tondi koolimaja on ehitatud 1867. aastal. Nehatu vallakool selles majas asudes oli kolmes jaos.



Päris alguses on olnud 71 õpilast. Kui laps kooli tuli, siis nõuti, et peab lugeda oskama. Ka sugu käske pidi oskama. Kirjutamist õpetati siis koolis. Eesti keele lugemisraamatuks oli Jaaagupson, vene keele raamatuks Ruskoje sloovo. Edasiminejaid meilt siit linnakoolidesse oli vähe.

Joh. Brechholm
Olin esimene koolmeister saarel. Kool hakkas 1869. aastal. Siis ehitati koolimaja. Enne seda kooli polnud. Mõisa juures pidanud küll Aksberg (pärit Aksist) ühe talve kooli. Minu ajal klassi jaotust polnud. 3 talvet käidi iga päev koolis ja 3 talvet vahekoolis s.o. 1 kord nädalas. Õpetasin seal rehkendamist, venekeelt, lugemist, usutunnistust, katekismust. Peatükid pidid igalühel peas olema. Raamatutest oli meil: Laulud ja lood, Jaagupson, Piiblilugu, Katekismus ja Testament. Lapsi oli harilikult 30 ümber. Vahepeal kui seda praegust koolimaja ehitati peeti kooli Mäe talutoas. Mäe peremees oskas vene keelt ja pidas venekeele kooli. Mäe peremees oli olnud sõjaväes õppinud seal vene keele ära ja saanud kapraliks. Mina käisin Jõelehtme kirikuõpetaja Kentmanni juures õppimas. Isa saatis mu 12 aastaselt sinna. Käisin seal mitu aastat ja õppisin orilal mängima. Isa oli meil siin kabelis ettelugijaks peale isa sain siis mina tema asemele ette lugema ja orilat mängima.

b) Leer

Mihkel Roos
Pilistveres leerilapsi tööle ei pandud aga Randveres ja Jõelehtmes pandi. Tütarlapsed kedranud poisid saaginud puid ja tassinud kardulaid. Õpetajale viinud ta Pilistveres 12 jalga puid. Jõelehtmes tulnud viia 25 kubu hagu. Leeri maks olnud 3 rubla, kes hagu viinud sel 2 rubla. Kahe valla poisid käisid köstri juures ja 6e valla poisid õpetaja juures. Köstriks olnud Jagenberg. Oli Ülgase Jaagu talu perepoeg ja tema nimi Jaagumägi aga köstriks saades oli Jaagenberg’iks muutunud.

Joh. Seeström
Vanasti peeti leeri 3 nädalat kevadel ja 3 sügisel. Kirikumees oli leerilaste järelvaatajaks, et poisid külasse ei läheks ja kui midagi karistust määrati siis viis need täide. Vanal ajal oli saanud vitsa ka. Isa oli annud veel mitmele. Isa eelmine kirikumees läinudki sellepärast ära, et pidanud peksma. Tööde juht oli kirikumees. Pärast tulid õhtuti korda pidama vöörmündrid ja see amet võeti kirikumehelt ära. Vöörmünder oli õpetaja abiline ja valvas patuelule minijate järele ja noomis neid.

Ann Ristimägi
Paul Noul Nopenoul (õpetaja Lopenove) oli üks hea mees. Ei see leeris tööd pannud tegema.

Jüri Kruusbak
Jõelehtmes Lopenove õpetaja oli hea mees. Leeris pidi küll iga mees lugeda oskama, kes ei osanud käis 3 korda leeris. Poisid saagisid ja lõhkusid puid tüdrukutel tööd vist polnud.

Mari Kreek
Olin leeris selge õppija. Üle minu ei olnud keegi. Lõpenove lubas mind teiste õpetamise pärast uksetaha panna. Ütles, et nemad peavad ise õppima. Mind leeritas mõisnik.

Karl Proosallik
Leeris käisin Tallinnas Jaani kirikus. Minu ajal oli leer 6 nädalat ühte järgi. Sai kõige kibedamal töö ajal igal hommikul jala linna mindud. Alles Mihklipäevaks saime lahti. 1 poiss olnud 2 päeva kodus kardulaid võtmas, öelnud seda õpetajale. See visanud poisi leerist välja. Alles kui vöörmünder poisi eest rääkimas käinud võetud tagasi.

c) Seltsid

Friedrich Einberg
Tondi koolimaja ruumides seatud õpetaja Eslon’i ajal Linda põhikiri kokku. Abiks olnud keegi Kuuskmani nimeline selleaegne Loo talu peremees.

Ludwig Nõu
Esimeseks asutas omale juturaamatukogu köster Jaagumberg. Lugesin minagi paljusid. Lugemise eest tahtis ta tasu ka saada. Kui 10 kopkune raamat oli siis tahtis 1 kopika saada. Andis aga tihti odavamalt.

Jaan Päll
Suurim selts oli Kuusalu põllumeeste selts. Anijal asutasid ka aga ei tulnud sest midagi.

Joh. Kankvist
Seltsid on kõik hilised. Kõik peale ilmasõja.

Joh. Seeström
Põllumeeste selts oli vene valitsuse ajal esimene. Teised on tekkinud eesti valitsuse ajal.

Friedrich Einberg
Esimene selts oli Nehatu karskuse selts 1903. aastal asutatud. (Karskusseltsi protokolli raamat on praegu Fr. Einberg’i käes. See ulatub 7.XII 1903 – 26.III 1917. aastani.) Nüüd hingusele läinud. Seal juures oli siis muusika ja laulukoor. Muid laulukoore polnud. Põllumeeste selts asutati tükk aega hiljem.

7. Ärkamisaeg

(vt. ka eelmine, Friedrich Einbergi jutustis.)

Juhan Einstruck
Ei käinud ju meil palju lehti. Alul käis vist Eesti Postimees siis käis Virulane.

Friedrich Einberg
Raamatuid siinpool suurt ringi ei liikunud. Ajalehte ka ei tellitud aga kui linnas käidi siis toodi. Rahvas ostis siin peale Valguse veel Teatajat ja Uut aega. Sakalat pole mina siin ääres näinud.

Rudolf Rätsep
Esimene leht mis siin telliti oli Valgus. Sedagi tuli siia külla ainult mõned üksikud.

Gustav Kurg
Valgust telliti meil 3 talu peale. Kas teisi lehti oli seda ei kuulnudki.

Jaan Kütt
Alul käis meil ikka Pärno Postimees. Siis ristirahva pühapäevaleht. Minu ajal käis Olevik. Lugemisraamatuid oli vähe. Mis olid sai laadalt toodud.

Joh. Kankvist
Valgust käis siinpool palju. Olevik käis kooliõpetajal. Kääriku kõrtsis vahetas õpetaja õpilastega lehti.

Liisa Värtina
Kaks aastat käis mulle Valgus. Selle saatis mulle üks usklik õde. Pärast tellisin ise veel 2 aastat.

Juhan Sepp
Valgus oli üksipäini siitnurga leht. See lõppes sõja eel. Siis tuli Virulane ja pärast seda Uus Virulane. Valgus käis kõige kauem. Tellijaid oli vähe aga linnas käies toodi kaasa. Kõige ennem oli veel Perno Postimees.

Leena Kuuskman
Kui mehele sain käis meil Sakala, Virulane, Postimees ja Valgus üksteise järele.

Ludwig Nõu
Kooliõpetajal käis Sakala. Mitmel käis siin aga Ristirahva pühapäevaleht. Inimesed siin Sakala vastu huvi ei tunnud. Koolipoisid lugesid vahest seda.

Jaan Päll
Kui veel Põltsamaal olin lugesin Sakalat. Esimene leht siin oli Valgus.

Gustav Tomander
Vanasti käisid siin Valgus ja Ristirahva pühapäevaleht.

8. Venestusaeg

Joh. Kankvist
Harilik inimene sai sest vähe aru aga koolis küll. Lapsed ei teadnud enam mitte midagi. Õde käis mul sel ajal koolis aga minuga võrreldes teab ikka kole vähe.

Friedrich Einberg
Esimene rahvakoolide inspektor oli Aleksei Jaanson. Ei olnud väga liiga nõudlik venestaja. Sellepärast ta siit ka ära komandeeriti. Siis tuli päris venelane Vinogradov. See oli lahke mees. Samasugune oli Orlov, kuigi väga vene vaimuga. Viimane oli Assakon. Enne seda oli veel Šumakov. See oli püsti hull. Tuli revideerima vintis ja unise peaga. Hakkas lapsi osatama. Inspektoriks oli kord ka praegune linnapanga dir. Jürgens. See oli eestlane aga veel rohkem vene vaimu täis kui venelased ise. Venelastega sai muidu hästi läbi. Vene valitsuse lõpul oli rahvakoolide direktoriks Rogasinnkov. See oli täiesti loll. Sai sellega hakkama, et nõudis, et eesti keelt peab vene keeles õpetama. Et kasvatatav ja kasvataja ühte ritta sai kirjutatud seda ta ütles peale meie kooli veel mitte kusagil näinud olevat, kuigi see suuremas osas õpperaamatuis nii oli. Ei tea millal see mees viimast korda raamatusse oli vaatanud.

Jaan Kütt
Veneajal tuli koolis vene keelt õppida. Mõned, kes olid targemad sai abi palju. Nad said lõppeks juba koolmeistriga vähe rääkida. Lollemad ei saanud aga midagi selgeks.

Jaan Ilma
Urädnikud tegid asja ennem paremaks kui pahemaks. Ei lasknud tülisid tulla. Urädnikuteks olid harilikult eestlased. Oli ka venelasi aga need rääkisid eesti keelt. Meie oma asus Koogil.

Rudolf Toome
Meie siin Neemes nägime urädnikut mõne aasta tagant. Tuli siia kui mõni elanik temale midagi kaebas. Muud asjad õiendas kõik vallakohus.

Maria Pundberg
Urädnik elas Ülgastes ja pärast Väo külas ja lõppeks Väo mõisas. Nendega sai läbi, ei nad kiusanud kedagi. Alul oli urjadnikuks venelane siis poolakas. Mujal ümberkaudu oli aga ka eestlasi.

Jaan Päll
Venestusajast saanud me suuremat aru midagi. Ainult lapse õppuse võttis seisma. Mina olen vana mees aga oskan paremini rehkendada kui selleaegsed kooliõpetajad.

Mihkel Roos
Meil oli seda venestust nii palju näha, et kooliõpetajatest, kes vene keelt ei osanud said lahti. Maa kohtus sai ikka eesti keelt rääkida.

Jaan Lutsmann
Ei meie tea venestusest palju rohkem midagi, et siis hakkas iga kuu 1 kord linnast urädnik saarel käima.

V Ajaloolised sündmused 1904-1920

1. Sõjad

a) Jaapani sõda

Ludwig Nõu
Jaapani sõjas olin mina ainukene oma külast. Alul läksime Tallinna kokku, sealt viid meid Novgorodi kubermangu Provitsa linna. Seal olime 1 kuu. Siis hakkasime rongiga sõitma. See kestis 33 päeva kuni Harbiini jõudsime. Harbiinis olime 2 nädalat paigal, kuni Leo-Jaani lahing ära löödi siis sõitsime 2 päevaga 500 versta Mukdenini välja. Seal aeti liinile. Läksime üle Sahhee jõe Irdakova ja Sukrupea mäe juurde, kus hakkasime kaevikuid tegema. Olin sapööri jaoskonnas. Korraga hakkas jaapanlane pommitama. Sapöörid aeti tagasi ja võtsid püssidega 2 päeva üheteise järgi. Päev peale Mihklipäeva aeti ühel kottpimedal ööl välja patareid kohale panema. Äkki tulid jaapanlased sinna ja kõik sapöörid panid põgenema.
Järgmisel hommikul Kuropatkin läks ühe mäe otsa vaenlast vaatama. Äkki kukkusid 3 pommi tal ümberringi. Siis andis kohe käsu taganeda. Jaapanlane sai vaevalt üle Sahhee jõe kui hakkas Idakova mäe all kaevikuid tegema. Tuli jälle 2päevane lahing ja jaapanlased löödi üle Sahhee jõe tagasi. Hakkasime siis seal kaevikuid ja reduute tegema ja tegime kuni kevadeni.
Kevadel mürtsusid suurtükid ja püssid kord 8 päeva. Siis venelased hakkasid taganema. Seal komandant andis sapööridele liinile jääda, kui neil seda õigust ei olevat. Öösel hakkas siis püsside kärin peale. Adjudant tuli sinna ja kamandas sapöörid tagasi. Komandant lasi ise ratsa hobusega ees meie jäime maha ja ma hulkusin 8 päeva ringi enne kui omad kätte sain Kajujaani linnas. Seal sain uue varustuse. Kajujaanist taganesime Konsoliini linnani, kuhu jäime kuni rahuni. Polnud midagi teha ja nii hulkusime oma käepeal ringi.
Kord juhtusin ööseks ühte hiina külla, kus parajasti üks suur transport sees oli. See oli ühte suurde vansesse asunud. Mina magasin öösel väljas. Äkki tuleb üks kasakas ja karjub, et vaenlane piirab meid sisse. Panid siis kõik jooksma nii nagu olid.
Sügisel kui teadus tuli, et rahu on tehtud toodi meid tagasi Tšun-štepusse 64 versta sealpool Harbiini. Seal olime jaanuari lõpuni siis lasti koju. Ühe vaguniga tulime Tallinnani välja. 42 meest oli alguses. Tallinna jõudsime 5 mehega.

Julius Lambot
1904. a. sügisel läksin aega teenima. Viidi Lubliini ja pandi Reasanski polku. Seal õpetati meid 3. maini. Seal oli hästi palju eestlasi. Harjumaa ja Tallinna mehed saadeti pea kõik 18. diviisi, mis Lubliinis asus. Lubliinist sõitsime Kaugesse-itta. Konsoliinis läksime maha ja jala veel 1 päev edasi. Seal pandi meid 56. Sidomerski polku. Teel olime sellega 43 päeva olnud. Liinil elasime traataiaga ümbritsetud hiina majas. Talvel elasime ikka veel hiina külas. Raudtee ei vedanud. Viidi meid siis lõppeks Vladivastokis laevale ja 60 päevaga jõudsime Odessasse just Jaani laupäevaks. Sõitsime taani laeval. Odessast läksime Terasboli linna, kus kuni 1908. aastani teenisin.

Triinu Naerismägi
Jaapani sõjas käisid Laugu Anton ja meie Kusti kahekesti. Tulid mõlemad tagasi ja rääkisid, et näinud kui hiina röövlid lõikasid keeli ja kõrvu ära.

Hans Olmberg
Novgorodi kubermangus Krusina küla juures pandi mind 88. Petrovski polku ja õpetati 3 nädalat. Vana Nikolai tuli ära saatma, nüüd on ta juba usside nahas, soovis meile õnne ja edu. 7-8 hobuse juures härjavagunis sõitsime 42 ööd päeva. Ainult 2 päeva anti vahepeal puhkust. Vahest sai mitu jaamavahet ratsa ilma sadulata sõidetud. Teinepool Mukdeni kesk liini kolisime maha ja läksime umbes 30 penikoormat edasi. Lia-Jang’i lahing oli parajasti olnud. Haavatuid ja põgenejaid tuli järjest vastu. Jaapanlane ajas siis meidki mägedest välja Mukdeni lagendikule. Siis Kurapatkin andis käsu äärmist mäge Jaapani käest ära võtta. Kindral Pudiilov kogus kütiväe kokku ja hakkas peale tungima. Olin sanitari käru peal kui mäe ära võtsid. Pooled mehed olid surma saanud. Siis tuli Mukdeni lahing. Jaapanlane haaras 4 polku ümber. Need hakkasid läbi raiuma. Ainult 40 meest pääsesid. Üks 2 paelamees tõi lipud ära. Sai selle eest ohvitseriks. Hakkasime taganema ja juhiks sai Linevitš. See kindlustas meie seisukohad hästi ära ja ütles, et siit me enam ei tagane. Aga tuli rahu.
Minuga ühes oli 5-6 meest eestlasi. Tallinna läksime siit nurgast 13 mehega.
Ilmasõjas olin suurtükiväes aga kukkusin hobuse seljast ja jäin haigeks. Oligi hea sest meie patarei langes Tilsiti linna juures lõksu ja hävitati terveni. 300 mehest pääses 43. Seal oli palju eestlasi.

b) Ilmasõda

Gustav Sepp.
Jaapani sõjas siit nurgast pole käinud keegi. Siit ümbruskonnast võeti ratsavägi ja sapöörid. Haapsalust võeti suurtükivägi ja madrused.
Ilmasõjas teenisin alul drusiinades ja pärast etapi roodudes. Drusiinades olin Helsingis. Sealt läksime üle Peterburi Riia alla ja sealt Besseraabiasse. Siis tuli revolutsioon. Valiti nõukogu vanad ja noored pooleks. Kui liinile minek tuli siis vanad ei tahtnud minna ja nii läksid 42 aastased ja nooremad. 500 meest oli alul meil roodus kui liinile saime siis ainult 180. Ohvitserid olid kõik kadunud. Terve roodu peale oli ainult 1 kolmepaelamees. See olnud eestlane. See ajas kõik eestlased kodumaale. Ütles, et ennem ei lähe kui eestlaste asemele talle venelasi antakse ja ei läinud ka. Roodus olid meil pooled mehed eestlased. Olid Läänemaa poolt mehed. Siitnurga mehed olid Poolamaal ja said seal kõik otsa.

Joh. Helmes
Ilmasõja ajal olin alul 3. ihukaitseväe polgus Peterburis. Kovno all pidasime esimese lahingu ja marssisime sealt Wilno alla. Resnitsa alevist viidi meid Austria piirile Lembergi alla ja olime 2 kord Wladimir Wolonskis. Sealt toodi meid 17. aastal 1. eesti polku. Rakveres valmistati niikaua meid ette kui Vabadussõda hakkas. Olin seal 5. polgus Narva all.

Aleksander Kuusk
Olin punasepassi mees. Kui see seisus ära kaotati siis võeti mind ka. Teenisin 428. jalaväepolgus. 2 aastat seisime Soomes ja 1 ½ aastat Riia all. Seal oli palju eestlasi. Terve drusiina, 4 roodu s.o. rohkem kui 1000 meest olid eestlased. Pärast pandi polguks. Siitnurga mehi ei olnud. Naabervaldadest oli küll.

Joh. Seeström
Jaapani sõjas käis siit ümberkaudu 10 meest. Ilmasõjas olin sinisepassimees. Tallinnas pandi paigale ja viidi Siberisse Seljääbinski linna. Seal jäin haigeks ja sain vabaks.

Joh. Remmelt
Läksin 1913. aastal teenima. Olin ulaani polgus. Seal oli väga vähe eestlasi. Samal aastal läksime vastu Austria raja Bogutšov’i. Sõja ajal jäin haigeks. Pärast seda määrati mind Sibirski jalapolku. Seal oli juba palju eestlasi. Vinski all olime mitu korda lahingus. Siis olime Riia all. Seal hävitati polk päise päeva ajal pealetungil ära. Aeti vastu puha tervet aeda, kes püsti tõusis see kukkus. Mina sain suurtükikuuli auku siis jäin järgi. Revolutsiooni ajal olin Pihkvas hospidalis. Nii kui Vabadussõda hakkas läksin ka kohe sinna.

Gottleib Rosenberg
Jaapani sõjamehi oli siin 1 rannavalvur. Jaapani sõjamehi hüüti siin rüütleiks.
Ilmasõjast pääsesid paljud, et olid kindluse töödel. Need olid nagu kaitse all. Ehitamist alati 2. sõja aastal. Kes aga enne seda läksid said palju surma.

Gustav Viik
Jaapani sõjas ei olnud siit vist kedagi.
Ilmasõjas olid mul pojad viiekesti korraga. Prits oli 3-4 aastat Saksamaal vangis. Teised pojad olid Soomes, Peterburis ja Riias.

Aleks. Pataskov
Alul olin Soomes 1. diviisi tagavara polgus. 1917. aastal käisin Wiitebski kubermangus mööda liine. Olin sapööridega ühes. Jõuluks saime Eestisse ja läksime otse Rakverre eesti polku.

Aleks. Türkson
Viimase võtmisega võeti mind 1917 sõjaväkke. Narvas õpetati välja. Vahepeal tuli revolutsioon ja meid viidi Veliikie-Luukisse. Seal võeti mind sanitariks. Jakobstadti piirkonnast vedasime rongiga haavatuid Moskva. Rongil jäin haigeks. Tervenedes tulin Eesti polku. Rakveres olime ja läksime sealt Wolmari. Wolmaris poisid hakkasid vastu ja tulid rongilt maha. Laupäeva õhtul tuli siis käsk Saaremaale minna. Mina jäin Haapsallu.

Jaan Liibicht
Ilmasõja ajal oli kõige kangem nälg, mida näinud olen. Ei olnud enam midagi süüa. (Vt. Sophia Kreenbuši jutustis.)

c) Vabadussõda

Jaan Päll
Rummust oli vabadussõjas kümmekond meest. Omad pojad olid kõik seal. 3 meest meie nurgast jooksid üle. Neist tuli ainult 1 tagasi. Meie maja taga metsas oli lahing. Siit nad enam edasi ei tulnud. Enne lahingut olid venelased Külmallika taga. Inglased lasksid Valkla loo peale. Lahing ise kestnud veerand tundi. 2 meest, nendest 1 punane maeti sinna samasse maha. Haavatuid oli palju. Meie küla 30 peret olid kõik küüdis.

Leena Kuuskman
Vabadussõja ajal oli mu oma noorem poeg sõjas. Tuli teine alles Soomest aga läks kohe. Siia oli suurtüki laskmist kuulda. Kaberla külas olnud sõjalaager üleval. Mehi aetud neile seal nii palju peale, et pidanud tagasi minema.

Joosep Eplik
Jõelehtme ümbrusest on sõjas olnud ligi 30 meest. Vandjala külast on olnud ka üks naine. See saanud surma. Ka 3 meest on siin ümberkaudu vabadussõtta jäänud.

Joh. Kamm
Vabadussõjas oli siitpoolt palju mehi. Ise olin Kuperjaanovi väeosas. Sinna sattusin Tallinna tagavara pataljonist. Valga linnas läksin nendega liinile. Olin Landesvehri vastus ja pärast Grasnaja-Gorka all.

Klaara Valter
Ilmasõjas käis oma poeg ja vabadussõjas käis ka. Kes ilmasõjas käisid eks need käinud ju vabadussõjas ka. Kodu neid ei lastud ju palju.

Joh. Remmelt
Vabadussõtta läksin alguses kohe. Olin seal 1. polgu ratsaluuraja. Esimene sats oli vastu hakata Soodlas. Kui Narvast läbi olime läksime Landesveeri vastu. Pidasime teda kinni Mustjõel. Pärast olime seal punaste vastus. Olime seal niikaua kui tuli rahu.

Artur Tomingas
Ilmasõja ajal olin Soomes ja Riia all. Sealt sain eesti polku ja olin Tartus ja Tallinnas. Vabadussõja ajal olin ratsapolgu patareis. Suurem osa aega olime Võrumaal. Ennem Võrumaad läksime ratsapolguga Paidest peale Narva taha välja. Vabadussõjas oli Maardu mõisa ümbert 3 meest.

Juhan Sepp
Vabadussõjas oli siit 10 meest. Kaduma ei jäänud neist ühtegi. Haigustesse surid.

Gustav Tomander
Vabadussõjas oli siit rannast ainult üksikud mehed. Tuleb terve ranna peale kokku mõni 10 meest või nii.

Jaan Lutsman
Inglisman võttis Kokskäri ja Prangli vahel punase kinni. Inglane lõi kuulidega punase ruuli tagant puruks ja võttis siis venelase tühjaks. Ise vaatasin kiikriga kui mehed segasid peal ja inglane võttis mehed peal vangi. Venelasel oli seal ainult üks laev.
Vabadussõjas olijaid siin ikka on, kes aga olid seda ei mäleta.

2. 1905. aasta

Juhan Einstruck
Kui see rahustaja salk tuli siis paar meest said kinni. Mõisavalitseja Valter oli üks väga halb mees see lasi ühe lobasuu teomehe Marienbergi alla viia ja ühe männi all maha lasta. Teomees polnud midagi paha teinud oli aga lobasuuga. Mõisa rehi põletati ära. Panejat ei teata praegugi. Pärast põletamist hakanud maalt korjatud poisikesed valitsejaga vastastikku laskma. Valitseja metsavahiga hakanud vastu. Surma ega haavata pole saanud ükski.

Gustav Viik
Vallamaja oli siis Nehatus. Kogu vald aeti sinna kokku ja sõjavägi saadeti rahvast maja laskma. Minu vend oli seal olnud saanud aga minema. Põletajaid meie külast ei olnud. Mõisa peale tormasid ja lasid linna ja Altküla mehed.

Jüri Raja
Tviigateli mehed pidid tulema siia valitsejat oksa tõmbama. Vallamaja juures olime kõik koos. Traguunid ja Valter tulid sinna Reiukse peremeest küsisid taga. Pärast küsinud Valter ühe mehe käest, et mis seal tehtud. Mees vastanud, et räägitud, et tulevat aeg kui saksad ja talupojad pidid ühes lauas sööma. Teisel hommikul kutsuti mees mõisa. Seal seotud ta hobuste vahele kuni Risti mäeni. Seal nõrkenud ta ära. Siis lohistatud Männi plangu juurde ja lastud revolvrist maha. Mustasajaga hirmutati rahvast, kes pidi rahva hävitama.

Friedrich Einberg
Põletati ära Saha mõis. Selleaegne vallakirjutaja Jakob Proosallik saadeti Wologda kubermangu. 3 aasta pärast tuli aga tagasi ja elas Tallinnas. Teda süüdistati riigivastaste kõnede pidamises. Vallakasakas Mart Prommik saadeti Siberisse aga seegi tuli tagasi. Joh. Moisamaa praegune vallavanem põgenes ise ja oli Soomes pagus, tuli aga juba veneajal tagasi. Aleks. Oonik põgenes Ameerikasse elab praegugi seal. Üks Viimsi mõisa tööline tapeti Maarjamõisa mäe all mõõkadega maha. Jaan Vain mõisteti Siberisse sunnitööle, et olla sa mõisat põletanud. Seda pole aga kindlaks teha saanud ja siis mõisteti selle eest, et olevat Saue piimamehe tapnud. Vallamajas peeti koosolekuid. Mõisapõletajad olid linnast. Ülgase mõis olnud vana ja tühi mõisnikud pannud selle ise põlema. Suuremalt osalt põlesid ikka vanad logud.

Jüri Vain
Joh. Liipa ja Joh. Suits olid meie külast põletajate seas. Liipa põgenes Soome ja Suits läks kinni. Minu peale kaevati, kuna ma teisel päeval käisin varemete juures. Valtiseja Mölder rõhus minu peale kõige rohkem. Viidi meid sõjaringkonna kohtusse. Tunnistajaid ei võetud. Priistav Valden põrutas peale, et kuulisid on vaja. Parun Siivart oli kohtus ka. Ta oli dragunite ohvitser. Kodust viidi mind dragunite hooste vahel mõisa hooste talli. Dragunite käest sain nagaikaga ja kas Valden või Siivart lõi mul vere ninast välja. Dragun pani püssitiku mulle vastu rindu, et tasa seisaksin. Põletamisest ei tea midagi. Magasin kui mõis põles. Suitsu lasid sakslased maha. Liipa sai ära karata aga tuli aasta pärast tagasi ja võeti kinni. Vangi ta surigi. Dehn, kes ka draguni ohvitser oli ei rõhunudki nii peale. Küsis eesti keeles, et räägi nüüd kes need põletajad olid? Peale kohut istusin Toompeal. Oktoobri kuus viidi Peterburi sealt Wladimiri, kus istusin 3 aastat tsentraal vanglas. Sveaborgi madrustega olin ühes. Eestlasist oli vanglas mehi „Pomjate Asova“ laevalt. Oleks see laev 1 päev jõudnud kauem vastu panna oleks meil juba siis praegune aeg käes olnud. Need madrused said kõik rängalt karistada. Muist lasti maha muist said sunnitööd. Eestlastest oli seal veel Jaan Sepp ja Konks. Viimane oli pärit Luuga kreisist. Wladimirist viidi mu Kassakovi kulla kaevandamisse Baikali järve taha. 700 versta tuli Nerseskist edasi minna. Tuli raudus käia, võttis hinge välja. Hea ülespidamise eest sain 4 aastat maha. Oleks ma politiline olnud oleks veel paremini läinud.
Sunnitööle olin ma aga Saku õllevedaja tapmise pärast 1904. aastal mõistetud. Osa pabereid oli mul mõisalõhkumise pärast. Palusin paberite järelevaatamist. Saadeti teise planeedi peale ühte siberi valda. Nõudsin niikaua kui sain paberid õigeks. Politiline andis sepavärgid. Hakkasime lätlastega koos hobuseraudu tegema. Lätlaste hulgas oli hea töötada. Kullakaevanduses sai nendega ikka tüki välja. Venelastega ilmaski ei saanud. Kui tükki välja ei saanud siis 1. korral jäid lihast ilma 2. kord said 25 hoopi ja 3. korral jäid lihast ilma. 2. kord said 25 hoopi ja 3. korra ajal 50 hoopi. Kullakaevanduses oli eestlasi vähe. Pärast kui 1913. aastal Tsitaasse toodi siis läbikäijaid ikka oli sai mõni päev ka ühes oldud. Siberisse läksin Marta Lepaga seltsis. Eestlasist oli seal veel Paimets Peningi mõisahärra mahalaskmise pärast. Juurust oli Klassen ja Pärnust Janson.

Joh. Kamm
Vend käis Saha mõisat põletamas. Ta ei sallinud mõisnikke. Tahtis nad kõik ära hävitada. Vallamajas peeti kõnesid. Karistussalk peksis koosoleku laiali. Mart Promm Iru külast võeti kinni. Minu vennas ja 3 teist meest läksid ära Soome ja sealt Ameerikasse.

Anna Lähker
Saha mõis põletati maha. Mees ja poeg said sellepärast peksa, et meie ukse ees telefoni post oli maja saetud. Isa ütelnud, et mul katus ka lagunenud pole mul kohe aega seda parandama hakata. Eks isa juhtunud aga ohvitseri kõrval käes veidi libisema ja ohvitserile külge puutuma. See käsutanud kohe naised lapsed tuppa kinni ja hakanud luua raagudega peksma. Poisi reied olid päris sinised aga ei isale teinud see midagi. Naabri peremehel leiti püss ahju tagant. Tõmmati juba oksa lasti aga jälle alla.

Juhan Sepp
Saha, Haljava ja Kostivere mõisad põletati siit nurgast. Siit külast oli põletajate hulgas 1 poisike ja 1 vanem. See sai jooksu aga (Karu Mardi vanem vend) põletasid maja maha. Naabri külast oli põletajaid küll aga neid ei antud üles ja jäid karistamata. Miku Jüri läks tulekahju vaatama ja sai 15 aastat sunnitööd. Põletaja poisike istus 3 aastat kinni. See kes redus oli jäi tiisikusse ja tuli välja. Haigevankriga viidi linna hospidali. Tunnistas seal üles, et oli põletaja. Linnast tulijad olla teda sundinud. Mõisnik tahtnud, et kaaslasi tunnistaks, arst pole lubanud ja hommikul olnud mees surnud.

Marie Otstak
Katku maja põletati maha. Mees olnud punaste hulgas. Ei siit polnud hulgas keegi. Katku peremees suri haiglas.

Kaarel Kliit
Olin sel ajal talitaja. 3-4 inimest said siis Maardu mõisa õuel peksa. Sellele külale ei saadud midagi teha. Valitseja tegi õigust. Pandi 3 keppi traatidega kokku ja anti. Suur laud oli Maardu mõisa õuel heinad peal. Mõisa karjane sai 30 hoopi ja 2 hollenderi ka. Karjane oli aus mees aga aeti peale, et olla ühe vasika tapnud ja mõisa asju ära viinud. Hollenderid puutunud jälle mõisa põletamisse. Maardu mõisas peeti ka kohut. Kohus olnud mõisnike oma hulgast valitud. Miku Jüri, kes sunnitööd sai olla mõisa juures nähtud. Kohtu all olid mitmed aga said lahti.

Ants Toon
Mina väljas ei käinud. Kui salgad tulid, tulin rannast. Olid 3-4 mõisa tuled näha. Karistussalgad ajasid rahva külaotsa kokku. 1 lasti püssiga 2 poodi ja 1 sai peal peksa. See oli ainult naernud ülemate tööd.

Jaan Remmelt
Elasime Ülgase teotoas, Katkul. Magasime kui mõis põlema hakkas. Kui siia tulime oli katus jo maha põlenud. Kes ta põlema pani ei tea. Kallaverest tulid mehed ja ütlesid, et kariloomad tulevad kinni panna ja neile mitte süüa anda. Kes seda aga tegi karistussalgad siin ei käinud.

Jaan Aru
Meid aeti vallamaja juurde kokku. Kentuki mõisa lätlane, draguuni kindral ähvardas seal, et kui hakkate veel mässama saadetakse kõik Siberisse. Peksa ei saanud keegi.

Jaan Kütt
Ei põletajaid meist polnud aga klaverit mängimas ikka käidud. Muidu jäi mõis rüüstamata. Viimaks viinud mõisnik (Ülgase mõisa) klaveri alla sauna. Mõisnik Valdmann olnud ise talupoja sugu.

Rudolf Rätsep
Siit külast väljas ei käinud keegi. Siin oleme just kui teisest ilmast kõrval. Ülgase mõisa põletasid töölised maha. Ei ole kuulnud, et linnast oleks põletajaid olnud.

Jaan Ilma
Meil oli siin täiesti segane. Härra Dehn kutsus kõik peremehed mõisa (Jagala) ja rääkis, et ärge end asjasse segage ega seda sedasi ei jäeta. Oli siis peremeestega ilusti ühes nõus andis süüa ja juua. Ei siis olnud ka rohkem midagi kui paar mõisa teomeest tegid piimakeldris kahju. Need said Anijal peksa.

Kaarel Pelis
Jüri Kurinõmm ja Jakob Wahter said peksa selle eest, et omavoliliselt mõisapere köögist viina võtnud. Von Dehn oli siis rentnikuks. Ta kutsus kõik rahva Jagala mõisa kokku ja rääkis: Olen kaugel käind ja palju näind ja mina ei ole teile midagi teind ja teie ei ole mulle midagi teinud. Kui nüüd inimesed kutsuvad teid ärge mitte minge. Alandas ennast nii, et ütles: „Ma hakan üti rentnikuks ja hakake teie mõisa rentnikuks, vaatame kaua me siis läbi saame.

Mihkel Roos
Mõisade põletamise ajal juhtusin just linna minema. Kui teomehed põllale tulid siis öövaht tuli sinna tööd seisma panema. Niida kortsu juures olid aga juba kassakad. Linnast tagasi tulles oli häda kuidas kasakatest läbi saada. Kostiveres maja põlesid nagu jõulu küünlad. Oligi just jõulu eeli. Mässu ajal hoidsin kodus. Pärast said 4 meest Jagala mõisas peksa. Pekstud hoope lugemata. 2 Tohvrit ja Aleks. Korn saanud salaküttimise eest. Metsahärra Dolgov oli nad lasknud kinni võtta.

Jaan Päll
Siin hoiti rahvas tagasi. Tulin linnast kui Kostivere, Haljava ja Raasiku põlesid. Rummu pool peksa said ainult 3 salakütti, põdralaskjat.

Ann Ristimägi
Siis tapeti inimesi ja põletati mõisaid aga meie rannas oli kõik vaikne. Ei saanud siin keegi peksa ega tapetud siin ka kedagi. Sel jõulu ajal ei läinud keegi kiriku, kirjutati et kirik lastakse õhku. Siis olid aga ühed matused aga ei tohtinud kiriku juures üksühega rääkida. Ei tohtinud ju koosolekut olla.

Gustav Tomander
Koolimajas peeti üks väike koosolek muud siin ei olnud. Koosolekul hüütud, keiser maha. Sellepeale arvanud üks mees, et mis riik see ilma keisrita. Kribuljas (Kribuljas – kandekaupmees, harjukas märgitseb riiet müüvat kandekaupmeest.) olnud koosolekul kõnelemas aga oma mehed rääkinud ta surnuks.

Jaan Lutsmann
Ei Prangli saartel olnud sel ajal midagi lahti.

Joh. Seeström
Linnast tulid kihutajad. Põletasid Kostivere, Haljava ja Ülgase. Jagalas ja Jõelehtmes rüüstasid. Enne jõulut olid juba karistussalgad väljas. Nendega ühes tuli Jõelehtme mõisa omanik Valtmann. Salga juhiks oli Loobu parun v. Siivers. Valdes oli kreis-politseimeister. Need olid need kohtumõistjad. Mina olin postivedaja ja mind võeti hulka. Pidin rahvale teatama, mis neid ootab. Üks mees pidi poodama. Olnud aga mõisa töömees ja mõisnik toonud ta oksalt alla. Aga 1 sai Jõelehtmes peksa. Sealt läksime edasi Parasmäe külla. Seal mindi ühte majja sisse peremees oli linna läinud arvati et on redus ja maja põletati tal ära kõige tavaariga. Rehe all oli tuliuus vanker perenaine tõmbas selle välja kästi aga tulle tagasi lükata. Mees seda kuuldes põgenes Soome pole aga rüüstajate hulgas olnud. Teises talus 2 meest tapeti ära. Üks pani jooksma see lasti seljatagant maha teine poodi üles. Nende peale oli mõisa sepp kaevanud. Mingit uurimist või küsimist ei olnud. Inimesed aetud kõik külavahele kokku nii kuidas keegi parajasti riides oli. Üks mees tuli kalossid palja jala otsas. Üks sõdur või ohvitser nägi seda ja astus talle meelega varva peale. Mees ainult naeratanud sellele, pole ennast liigutanud. See tõmmati kohe maha ja sai dopelt köiega 50 hoopi. Parasmäelt mindi Raasikule. Seal sain mina vabaks.

Oscar Tomberg
Kostivere ja Saha mõisad põletati. Parasmäe külas sai 1 mees maha lastud. Kuusmann oli ta nimi. Inimene kes asjast ise kindlasti polnud osa võtnud. Miks see mees üles anti pole teada. On loomulik, et ei uuritud seda asja.

3. 1917. a. revolutsioon

Oscar Tomberg
Punased tulid kirikumõisat üle võtma. Ülevõtjad olid vist Tallinna vabriku töölised. Komiteedes oli aga ka mehed, kes väga truisti oma õpetaja poole hoidsid. Isegi loomi ei võetud üle. Linnast tulijad olid selle üle väga pahased. Linnast tuli ka suur koorem püssidega.

Mari Rooberg
Mõis võeti üle ja oli 1 kuu tööliste käes. Ülevõtjaks olid oma mehed ja linnast keegi Mölder. Oma meestest olid kutsar Pitkver, Pataškov ja Kärner. Seadsid oma valitsuse sisse ja tegid tööd edasi. Palgad saadi, mis üle jäi kassasse. Sakste ajal tuli Dehn võttis rahad ära aga meestele ei teinud midagi.
Vallavalitsus oli 2 nädalat üle. Endine sekretär läks ära ja sekretäriks oli Jagala mõisavalitseja. Gust. Sirgat oli vallavanemaks. Mina olin hoolekande osakonna juhataja. Hoolitsesin valla hoolealuste eest.

Joh. Kankvist
Jagala mõisa teomehed tegid tööd edasi. Mõisnik põgenes ära jättis asevalitseja aga ise jäi peremeheks. See jättis aga põllud lohakile ja nii nad seisid kuni eesti valitsuseni.

Jaan Päll
Ülevõtjate salk tuli linnast. Punaste valitsust vallamajja sisse ei saanud.

Kaarel Pelis
Vünder oli olnud Tallinnast siin, kes Jagala ja Ruu mõisat käinud üle võtmas. Omi mehi seal hulgas ei olnud. Kõik jäi laokile. Sakslased lasid 40 hobust ninatõve pärast maha. Tõve pärast ei tohtinud keegi Jagalast läbi käia.

Juhan Lepp
Vene valitsuse ajal lasid mõisnikud ülevõtjaid maha. 3 tükki maeti Kadrintali ja saksa valitsuse ajal võeti sealt jälle välja. Dviigateli vabrikust käinud ülevõtjad ka kaugemal. Ei siin nad võtnud midagi üle.

4. Okupatsiooni aeg

Friedrich Einberg
Sakslased tulid Tallinnast. Võtsid, mis kätte said. Lasid sead püssiga maha. Mõisnikud okupatsiooni asjadesse ei puutunud.

Karl Proosallik
Sõdurid esimese auruga võtsid, mis said. Minult viisid 2 koormat heinu, pulli ja kardulaid. Vahepeal käisime linnas kaebamas. Pärast ei lubatud enam niimoodi võtta.

Jaan Aru
Heinu ja kardulaid võtsid mult. Kardulaid 15 setverti pidin ise linna viima Rüütli tänavale. Heinu viisid 2 hobuse koormat 17 marka sain. Ise läksin Sekendorfi juurde. Vaherääkijad ütlesid, et olla valla teha kui palju keegi andma peab. Vald sokutas aga kõik väikemaa pidajate ja vaeste peale. Mis minult võeti oli puha valla süü. Oleks kohe linna saanud poleks minult midagi viidud.

Anne Lähker
Sakslased tulid sisse ja muudkui võtma. Mees võttis kirve kätte: kui tulete saate kirvega. Ei nad võtnud siis midagi. Kui palusid siis andsime.

Triinu Naerismägi
Võid ja mune pidi neile viima. Lehma pealt pidi viima 1 nael võid; kahe kana peale 10 muna. Nii oli igal asjal oma norm. Vainu perest viisid aga kui peremeest kodus polnud lehma.

Mari Rooberg
Sakslaste ajal nõuti väikekoha meestelt, kel paar aastat sõja ja revolutsiooni ajal tegu tegemata oli see kõik topelt sisse.

Gustav Kurg
Sakslastega sai hästi läbi. Alul kui tulid lasid küll kui kihulased ringi, tikkusid lautadesse võtsid anesid ja sigu kaasa aga pärast olid head mehed.

Kaarel Kliit
Mis kätte said viisid ära. Üks tuli teine läks. Head hobused viisid ära kronud jätsid järgi. Ja ikka vägisi.

Leena Kuuskmann
Sakslased röövisid siit värsa viisid Raasikule tapsid seal ära ja panid rongile. Ühest perest tahtsid lehma ära viia perepoeg aga ei lasknud ja jäeti siis ka. Ei need tasu maksnud.

Ants Toon
Eks nad vägisi võtjad rahvas ikka oli. Ega nad tahtnud maksa. Tulid ükskord kaarikuga teised külavahele ajaasid võid ja mune kaariku täis. Minule 5 naela liha eest andsid 20 kopikat. Õpetaja oli nendega väga ühes nõus.

Anton Rebane
Saksa valitsuse alul Kostivere Dehn tuli Kodasuusse ja luges rahvale oma manifesti ette. Seal räägiti jäädavast valitsusest. Sel ajal viidi siit 5 meest (Pontus, Remmel, Holtsmann, Sohk, Hulja) Vilna juurde vangilaagrisse. Need mehed kuulusid 1917. aastal mõisa komiteesse. Peale okupatsiooni tulid nad tagasi.

Jaan Päll
Okupatsiooni ajal viidi 8 meest Rummust Ernesaksa kaebuse peale vangi. Maha pole lastud.

Aleks. Raja
Siin sakslased kurja ei teinud. Nõudsid ilusasti võid, mune ja kala. Kui anda oli siis oli rahu majas. Kui anda ei olnud said kurjaks.

Rudolf Rätsepp
Meil olid korteris. Olid kõige paremad mehed. Kööki tõid vett ja heinamaal käisid. Kardulavõtmiseks läksid aga juba ära.

Joh. Kamm
Iga asja kohta oli norm palju pidi viidama. Piima tuli meil 600 toopi viia. Üks ei viinud hakkas vastu võeti lehm ära. Iru silla peal oli püssimees, kes iga vankri läbi tuhnis, et midagi linna ei viidaks. Tapsime salaja lehma ja hakkasime linna minema. Sakslastel oli suur püha. Püssimees tuli aga vastu. Panime hobusele kõvasti takka ja minema saime. 9 pauku lasi järele aga kõik vingusid kõrvadest mööda. Hea hobune oli.

Jaan Kütt
Saime sakslastega hästi läbi. 7-8 meest olid meil korteris. Väevõimuga ei võtnud midagi, mis rekvireeriti kirjutati üles.

Anu Ristimägi
Sakslased olid maalima head mehed. Tõid marmelaadi ja said kardulaid. Oskasid ka meie keelt. Küsisid kanamune ei olnud neid anda. Ütlesid: saada kaana ja ei O muna. (Tähelepandav on rannameeste eranditult hea suhtumine sakslasisse, mis küll ka mujal kihelkonnas küllaltki tihti esineb. Neeme kooliõpetaja Thalmanni arvates olla see tingitud sakslaste sobimusest kontrabandivedajatega. Et tol ajal sellega teotses suur osa rannarahvast, sellest nende head mälestused sakslaste ajast.)

Sophia Kreenbuš
Ei sakslased võtnud meilt midagi ainult paadiga üle jõe viimist nõudsid.

Joh. Brechholm
Meil saares olid head sakslased ei teinud kellegile paha.