20. juunil
Välja sõitnud rattal Tallinnast Jüri kihelkonda. Esimesena peatunud kirikumõisas. Õhtuks edasi läinud Aruküla koolimajja, kus andmeid saanud koolijuhatajalt hra. Orgussaarelt. 20/21 ööbinud Aruküla koolimajas.
21. juunil
Tutvunud Aruküla mõisaga ja kooli arhiiviga. Usutlenud endise Aruküla kogukonna (Aruküla p/ag) järele Metsa kl. Jaan Pombergi, Anu Kommbaldi. 21/22 öösel Metsa kl. Peetri talus.
22. juunil
Usutlenud Mart Käära Järsi kl., Leena Katenbergi Luime kl., Leena Prusmani Kulli kl. Ööbinud 22/23 Aruküla koolimajas.
23. juunil
Aruküla vene kiriku kohta saanud andmeid Jüri Vartenbergilt Kangla kl. Samal päeval tutvunud Aruküla kiriku ja selle arhiiviga. Ööbinud Limu kl. Mäe talus Põldmäede juures.
24. juunil
Käinud Jüri kiriku surnuaia pühal ja Lehmja tammikus Rae Noorte Ühingu peol. 24/25 ööbinud jällegi Limu Mäel.
25. juunil
Läbi vaadanud Rae valla ja algkooli arhiivi. 25/26 öösel Limu Mäel.
26. juunil
Kogunud andmeid Rae valla kohta. Usutlenud Vaskjala kl. Leenu Remmelit, Gustav Põldmäed, Anu Poltimäed ja Hans Poltimäed.
Õhtuks sõitnud Jüri kirikumõisa kus ka ööbinud.
27. juunil
Usutlenud Juhani Leoli Vaskjala kl. ja järele vaadanud Jüri kiriku, selle arhiivi ning kalmistu. Kiriku kohta on saanud andmeid õpetajatelt Jakob Aunverilt. 27/28 öösel Jüri kiriku köstri juures.
28. juunil
Kogunud andmeid Mart Laibalt Pajuba kl. ja samast külast Ants Espelt. Õhtuks sõitnud Tallinna ning 29 hommikul tagasi tulnud.
29. juunil
Rae mõisas ja Assaka kl. Jaagup Vitismani ning Jaan Hio juures. Laire külas usutlenud Jüri Soobergi. 29/30 öösel Limu Mäel.
30. juunil
Karla kl. Nigulas Kesa juures. Andmeid saanud Limu kl. Jüri ja Hans Preismanidelt ning Selikülast Anu Nokalt ja Leenu Malsroosilt. Öösel Limu Mäel.
1. juulil
Limu kl. usutlenud Hans Põldmäed ja Vaskjala kl. Jaan Vikerpuud. Õhtuks sõitnud Kautjala msa., sääl ööbinud ning andmed saanud August Hiolt ja Abram Hutmanilt.
2. juulil
Tutvunenud Kautjala algkooli arhiiviga. Teateid kogunud Jaagup Baumanilt, Jüri ja Kristjan Vihurilt. Samal päeval käinud Vaida mõisas. 2/3 öösel Vaida kl. Kolga tl.
3. juulil
Traditsioonilisi andmeid Kristjan Hanibalilt ja Nikolai Sookaeralt Vaidas. Aruvalla algkooli arhiivi järele vaadanud. Aruvalla asunduses usutlenud Tõnu Nahkuri ja Jüri Allast. 3/4 öösel Karl Grünntali juures Vaida asunduses.
4. juulil
Usutlenud Karl Grüntali Vaidas, Jüri Uut Patika kl. ja Mihkel Marjapuud samas külas. Nabala kl. Jüri Arrot. Tutvunenud Nabala valla arhiiviga. Öösel Nabala algkoolis.
5. juulil
Läbi vaadanud Nabala algkooli arhiivi. Andmeid kogunud Mikk Jaanuselt, Jüri Neuhofilt ja Taavet Lepalt Nabala kl., Hans Altmühlilt Sookaera kl. 5/6 öösel Halja tl. Nabala kl.
6. juulil
Usutlenud Mari Annit Sõmeru kl. ja Kristjan Seemiskari Vene kl. Tutvunenud Sausti mõisaga ja algkooli arhiiviga.
7. juulil
Andmeid Mihkel Kuuseoksalt. Nõmme kl., Ado Ojassonilt Lähtse kl. Liisa Loomanilt Mõisakülast ja Jaan Saalvergilt. Õhtuks sõitnud Limu mäele kus usutlenud Jaan Põldmäed. Sääl ka ööbinud.
8. juulil
Tutvunenud Kurna valla arhiiviga ja kogunud andmeid Tiina Arumelilt Saire kl. ning Liisu Rosenfeldilt Vaela kl. Peale Lehma algkooli arhiiviga tutvunemist sõitnud Lagedile ning säälses algkoolis ööbinud.
9. juulil
Järele vaadanud Lagedi algkooli arhiivi. Andmeid on jutustanud Lagedi külas Juhan Michkelson, Nigulas Miilberg, Juhan Reks, Jaan Holman ja Jaagup Kivikas.
Ööl vastu kümnendat juulit sõitnud Tallinna.
1. Allas, Jüri – 70 a. Saula kl., Kondi tl., Nabala p.-ag
2. Altmühl, Hans – 71 a. Sookaera kl., Laastu tl., Nabala p.-ag
3. Anni, Marie – 82 a. Sõmeru kl., Anni tl., Nabala p.-ag
4. Arro, Jüri – 72 a. Nabala ms., Arro saun. Nabala p.-ag
5. Arumel, Tiina – 76 a. Saire kl., Öövali tl., Aruküla p.-ag
6. Aunwer, Jakob – Jüri pastor, Rae p.-ag
7. Bauman, Jaagup – 46 a. Kautjala algkooli juhat. Patika p.-ag Tallinna
8. Espe, Hans – 64 a. Pajuba kl., Uueotsa tl., Rae p.-ag
9. Grüntal, Karl – 52 a. Vaida asundus, Vaida p.-ag
10. Hanibal, Kristjan – 80 a. Vaida kl., Kolga tl., Vaida p.-ag
11. Hio, August – 52 a. Kautjala ms., Rae p.-ag
12. Hio, Jaan – 67 a. Assaka kl., Mardi tl., Lehmja p.-ag
13. Holman, Jaan – 68 a. Lagedi kl., Sootevahe tl., Lagedi p.-ag
14. Hutman, Abram – 59 a. Kautjala ms., Rae p.-ag
15. Jaanus, Mikk – 77 a. Nabala kl., Halja tl., Nabala p.-ag
16. Katenberg, Leena – 72 a. Luime kl., Aruküla p.-ag
17. Kesa, Nigulas – 64 a. Karla kl., Pärtle tl., Rae p.-ag
18. Kivikas, Jaagup – 57 a. Lagedi algkooli juhataja, Lagedi p.-ag
19. Kommbald, Anu – 75 a. Metsa kl., Kivisilla tl., Aruküla p.-ag
20. Kuuseoks, Mihkel – 79 a. Nõmme kl., Lepa tl., Sausti p.-ag
21. Käär, Mart – 81 a. Järsi kl., Peetri tl., Aruküla p.-ag
22. Laiba, Mart – 64 a. Pajuba kl., Rae p.-ag
23. Leol, Juhan – 76 a. Vaskjala kl., Sauetangi tl., Rae p.-ag
24. Looman, Liisa – 79 a. Mõisaküla kl., Kubja tl., Kunna p.-ag
25. Malsroos, Leena – 72 a. Seli kl., Jaagupi tl., Rae p.-ag
26. Marjapuu, Mihkel – 84 a. Patika kl., Tammiku tl., Patika p.-ag. Tallinn
27. Mets Hans – Jüri köster, Rae p.-ag
28. Mihkelson, Juhan – 59 a. Lagedi kl., Kepsujüri tl., Lagedi p.-ag
29. Miilberg, Nigulas – 85 a. Lagedi kl., Haraka tl. Lagedi p.-ag
30. Nahkur, Tõnu – 68 a. Aruvalla asund., Pinga tl., Aruvalla p.-ag
31. Neuhof, Jüri – 73 a. Nabala kl., Tõnu tl., Nabala p.-ag
32. Nokk, Anu – 73a. Seli kl., Kalda tl., Rae p.-ag
33. Ojasson, Ado – 74a. Lähtse kl., Otsa tl., Sausti p.-ag
34. Orgussaar, Tõnis – 45 a. Arukooli algkooli juhat., Aruküla p.-ag
35. Poltimäe, Anu – 75 a. Vaskjala kl., Kööba tl., Rae p.-ag
36. Poltimäe, Hans – 76 a. Vaskjala kl., Kööba tl., Rae p.-ag
37. Pomberg, Jaan – 78 a. Metsa kl., Luuresti tl., Aruküla p.-ag
38. Preisman, Hans – 74 a. Limu kl., Vapra tl., Rae p.-ag
39. Preisman, Jüri – 73 a. Limu kl., Loovälja tl., Rae p.-ag
40. Pusman, Leena – 68 a. Kulli kl., Väljataga tl., Aruküla p.-ag
41. Poltimäe, Gustav – 72 a. Vaskjala kl., Peetri tl., Rae p.-ag
42. Põldmäe, Hans – 58 a. Limu kl., Järve tl., Rae p.-ag
43. Põldmäe, Jaan – 58 a. Limu kl., Mäe tl., Rae p.-ag
44. Rattassepp, Johannes – 43 a. Rae algkooli juhataja, Rae p.-ag
45. Reks, Juhan – 68 a. Lagedi kl., Urbaste tl., Lagedi p.-ag
46. Remmel, Leenu – 76 a. Vaskjala kl., Raudsepa tl., Rae p.-ag
47. Rosenfeldt, Liisu – 85 a. Vaela kl., Lepiku tl., Sausti p.-ag
48. Saalverk, Jaan – 56 a. Mõisaküla kl., Sepama tl., Kurnu p.-ag
49. Seemiskar, Kristjan – 62 a. Vene kl., Maksima tl., Sausti p.-ag
50. Sepa, Taavet – 73 a. Nabala kl., Köstri tl., Nabala p.-ag
51. Sooberg, Jüri – 78 a. Saire kl., Uus saun, Kurna p.-ag
52. Sookaer, Nikolai – 52 a. Vaida kl., Soosalu tl., Vaida p.-ag
53. Uus, Jüri – 65 a. Patika kl., Kiivita tl., Patika p.-ag
54. Vartenberg, Jüri – 60 a. Kungla kl., Vardi tl., Aruküla p.-ag
55. Vihur, Jüri – 71 a. Kautjala kl., Kubja tl., Patika p.-ag
56. Vihur, Kristjan – 57 a. Kautjala kl., Kubja tl., Patika p.-ag
57. Vikerpuu, Jaan – 63 a. Vaskjala kl., Karjavere tl., Rae p.-ag
58. Vitisman, Jakob – 69 a. Assaka kl., Jaani tl., Lehmja p.-ag
Jüri, või nagu teda varem nimetati St. Jürgeni kirikust olevat teateid juba 1385. aastast (Jüri kiriku kroonika lk 1-2). Eelmise kiriku algus ulatuvat varasemasse orduaega, tema ehitamisest ei ole säilunud teateid (Jakob Aunwer). Räägitakse aga, et kord tahetud kirikut ehitada Vaskjala Mustile ja teisena alatud ehitust Limu küla Matsi talu maale ning säält leitud hiljem alusmüüri jälgi (Jaan Põldmäe).
Kirik ei ole palju kannatanud Põhja sõja ajal. Tallinn hoolitsenud kiriku eest, sest temal olnud patronaadi õigused, kuna siin asusid mõned linna mõisad (Jüri kiriku kroonika lk 1-5).
Eelmine Jüri kirik oli Gooti stiilne kuid lagunes ning 1884. a. hakati ehitama uut (vanast kirikust leidub pilt kroonikas). Uus kirik maksis 30000 rbl ning ehitati valmis 6,5 kuuga. Praegust kirikut õnnistati 1885. aastal (Jüri kiriku kroonika).
Kiriku ehitamise ajal vedanud kõik pered ehitusmaterjali. Kiriku patroon sundinud ka veneusulasi veole. Veneusulised kaebasid endi preestrile, kes neile töö ära keelas. Asi läks kihelkonna kohtusse, kus mõisteti veneusulisi trahvi maksma (Mart Laiba). Kõik koguduse liikmed on pidanud kiriku ehitamiseks kaasa aitama. Tööl on käidud isegi pühapäevadel. Sulased ja tüdrukud on igaüks pidanud samuti kiriku hääks raha maksma, kuid vähemal määral (Jüri Vihur).
Orjuse ajal saanud Jüri kirik jõuluks küünlad ja kingitusi vaestele Rae mõisaomanik Johansonilt (Jaan Põldmäe).
Aruküla vene kirik ehitati Jegorow’ilt 1873. aastal. Kogudus avatud aga juba 1871. a. (Aruküla mineviku kroonika) Enne kui ei ole olnud kirikut, käidud linnas lapsi ristimas ja missal. Sageli käinud papp ka Tallinnast kohapeal (Leena Katenberg).
Jüri kirikul on kaks kalmistut. Vanem asub kiriku juures. Siia on maetud mõned mõisnikud. Üksteise lähedal asuvad paavst Schwabe, õpetajate Weisbergi, Lutheri jt. hauad. Kirikust N pool on endise Vaida mõisa omaniku kabel. Kiriku seina lähedal tee poolsel küljel asuvad mõned vanemad kiviristid pealkirjadeta.
Teine suurem kalmistu asub kirikust vähe eemal N suunas. Sellest ei ole nimetada mõne tähtsa isiku hauda ega tähelepanuväärset mälestusmärki.
Ka kiriku all ei teata olevat haudu. Need olevat vist praeguse kiriku ehitamisel vana asemele lõhutud (Jakob Aunwer).
Aruküla kiriku kalmistu on asutatud ühes kiriku ehitamisega. Siin ei ole nimetamisväärseid mälestusmärke ega üldiselt tuntud isikute haudu.
Jüri kihelkonnas on rida kalmeid raua- ja ajaloolisest ajast. Siin katsutakse märkida ajaloolisi matusepaiku, mida rahvas mäletab ning mis üldtuntumad. Kohalikke matusepaiku on peaaegu igas külas, kuid teated on sageli nii ebamäärased ja erinevad ning ei lase end kontrollida.
Arukülas olevat hiljuti Lipiku talu põldudel hauakünkad olnud selgesti nähtavat. Nüüd keegi neist ei hoolivat ning nad kaduda unustusesse (Leena Katenberg).
Rael on üldiselt enam matusepaiku tuntud. Vaskjala kl. Ussiaugu tl. elumaja lähedal on nähtavasti rauaaegne kalm.
Kaevamisel leitud mäest luid ja asju. Selles mäes asuvat varandust ning varem katsunud küla poisid seda sageli kaevata (Anu Poltimäe). Vaskjala Raudsepa tl. põllul Vaskjala koolimaja lähedal on mäeküngas ning sinna maetud vanasti. Kui ristiusk tulnud, siis Jüris pole olnud veel surnuaeda ning Vaskjala rahvas matnud siia endi surnud. Praegu leitavat sealt surnute luid. Sellele künkale tahetud kord ka Rae mõisa ehitada. Kuna see olnud vana surnuaed, ei ole „saksad“ seda vist teha lubanud (Leenu Remmel).
Nabalas vana koolimaja juures olnud vanal matmisekohal veel u. 40 aasta eest rist (Mikk Jaanus). Halja ja Rebase talu põldudel Nabala külas asuvat nn. Kabelimägi, kuhu väga vanal ajal maetud ning sellest tulnud kohale sarnane nimetus.
Saustis Lähtse külas on kalm nimetatud ka Kabelimäeks. See kalm asub Tänuri tl. maal, kuid selle vanust ei teadvat ka vanad inimesed (Mihkel Kuuseoks). Sausti mõisast lääne poole, männiku äärel olevat leitud luid. Siia maetud ristiusulisi sõja ja katku ajal ilma jumalasõnata. Need luud kannatavat selle pärast ning oigavat öösel (Mihkel Kuuseoks).
Aruvalla (Aruvalla ja Arovalla leiavad mõlemad paralleelselt tarvitamist. Kirjutatakse mõlemit viisi.) mõisa lähedal põhja pool olevat koolera aegne suur haud ning see piiratud kivi aiaga (Tõnu Nahkur).
Nõmme kl. Lepa tl. maal on kabeli ase, kuhu maetud Põhjasõja ajal. Sellel kalmul kasvavat suur nn. Kellamänd. Katku ajal käinud õpetaja sääl matmas ning asetanud väikese kirikukella männi külge ning sääl löödud kella (Mihkel Kuuseoks ja Jaan Saalverk).
Vaidas olnud Soosalu (praegune Soosa tl.) pelgupaigaks Rootsi ja Vene ajal. See on suur soosaar ning sinna mindud kõige varaga (Nikolai Sookaer).
Nabala külas on nn. Rüütlimägi Väljajüri heinamaal. Kõrgemale künkale asetatud kahurid ning siit lastud vaenlasi (Mikk Jaanus). Kautjala mõisa heinamaal olnud kord suur lahing, kuhu ka langenud maetud (August Hio). Nimetatud koht asub mõisast u. 1 km. S. pool Sausti mõisa maal asub Kipramägi, mida peetakse lahingukohaks. Mõisast läinud sellele mäele salatee (Mihkel Kuuseoks).
Pelgupaikadest tuntakse Palkaru mäge. See asub Nabala mõisast paar kilomeetrit lõuna poole. Soos asub kõrgem ümmargune küngas, kuhu pääsenud soost läbiminevat teed kaudu samas soos. Palkaru mäest veel enam lõuna poole on Linnamägi, mida peetakse ka vanemaks pelgupaigaks. Sinna viidud sõja ajal loomad ja varandus (Marie Anni).
Vana sõjatee läinud Rae mõisast otse Oleviste kiriku torni suunas. Teine tee viinud maa-alt Rae mõisast Tallinna. Maa-alune tee olnud „sakste“ kasutada, et nad hädaohu korral võiksid linna põgeneda (Jaan Põldmäe).
Teine tee olnud Lähtse sois ning ühendanud Tallinnaga üht siinset lossi. Vanasti asunud siin kusagil mõis nimega Tüüstre. Selle mõisa härra olnud rikas ning lossis elanud sõdureidki (Jaan Saalverk).
Uuemad sõjateed on ehitatud Rae mõisa maale ilmasõja ajal. Seda teed tahetud kasutada Nabala kahurite vadamiseks kui oleks olnud vaja kaitsta Tallinna. Rae mõisa kohalt keerab suurem sõjatee Tartu maanteelt Jüri suunas. See tee on ehitatud kividest, praegu rohtunud ning maha jäetud.
Aruküla mõis on tähelepanuväärne oma vana pargiga. Park olla istutatud juba orjuse ajal. Mõisnikul olnud tööjõudu külluses, et neile tööd muretseda, selleks lasknud ehitada suure pargi. Isegi metsa istutama pidanud tollal inimesed. Pargi jaoks on lastud otsida metsast ilupuid (Mart Käär ja Leena Katenberg). Aruküla mõis kuulunud juba vanast ajast – kogu vene valitsuse perioodil – kindralitele. Need elanud ise vähe mõisas ning sellepärast ei ole ehitanud uhkeid maju. Mõisaomanikud käinud mõisas ainult suvitamas (Jüri Vartenberg ja Anu Kommbald).
Aruvalla mõisas ei ole olnud kunagi suurt parki ega toredat härrastemaja.
Kautjala on endine Rae karjamõis ja asutatud endise samanimelise küla asemele (Abram Hutman).
Kurnat nimetati enne Treia. Kurna vanad parunid olnud nii suured ja uhked, et neid hüütud lõvideks. Üks lõvi meie riigi vapil kujutavatki sümboolselt endist kuulsat Kurna parunit von Fersenit (Jaan Saalverk). Mõis ühes pargiga on ehitatud madalale maale. Park on asutatud täiesti vesisele alale. Maa kuivatamiseks tehtud tiigid, mis omavahel kanalitega ühendatud. Tiike nimetatakse Näljatiikideks, sest nende kaevamise ajal olnud suur nälg. Töölisi tulnud kaevama suurel arvul, kes siis mõisnikult saanud selle eest aganatega segatud leiba (Jüri Sooberg).
Pargis mõisa ees on lame umbes 70 cm. kõrge kivi, millele graveeritud „A 1647, Dreiden, Fersen.“ Pargis leidub vanade ehitiste varemeid. Ühe kohta arvatakse, et see olevat olnud kabeliks (Jaan Saalverk).
Lagedi kohta ei ole nimetamisväärseid andmeid.
Lehmjal on varem olnud eraldi härra. Kurna ja Lehmja ühendatud eelmisel sajandil. Lehmja mõisas üks härra olla „vähe lollakas“. Rahvas olevat teda alati maininud, kuid nime unustanud (Jaan Saalverk).
Nabala kuulunud Landratile, kes pidanud mõisas rentnikuid. Kunagi olnud mõisal ka ilus park, kuid sõja ajal hävitatud see (Jüri Neuhof).
Rae mõisa viimaseks omanikuks olnud kihelkonnas üldiselt tuntud kuri Johanson, kellest jutt hiljem. Peale Johansoni läinud mõis linnale ning sääl asunud alati rentnikud (Jaan Vikerpuu). Rentnikud ei ole asutanud toredat parki ega ehitanud suurt maja.
Rootsi ajal asunud Rae mõis Vaskjala külas praeguse Ussiaugu talu kohal. Siit viidud ta praegusele kohale ühe endise küla asemele (Jaan Põldmäe, Leenu Remmel ja Jaan Vikerpuu).
Saustis on ilusam mõisahoone. Mõisa aias asuvad endise maja varemed. Põhjapoolses aia nurgas on varemed rohtunud ning moodustavad nüüd väikese künka. Ülevalt avaneb keldri minev auk, kust paistavad selgesti keldri võlvid. Neid varemeid kutsuvad kohalikud elanikud Kaarepere lossi müürideks.
Praegusel Saustil olnud varem nimeks Kaarepere (Mihkel Kuuseoks ja Jaan Põldmäe). Vanemad inimesed tunnevad praegugi veel Sausti teist nime.
Kaarepere lossi hävitanud venelased ning parun tapetud. Esimese öö õiguse ajal parun viinud lossi ühe venelase naise, mille pärast naise abikaasa tõotanud kättemaksu. Nimetatud naise mees kutsunud abiks teisi venelasi ning lõhkunud lossi (Mihkel Kuuseoks).
Vanasti elanud Kaareperes rikkad talupojad. Sügisel saanud nad korralikult vilja ning müünud linna. Saadud raha raisanud nad alati kergemeelselt viinale ja muudele lõbustustele. Kevadel olnud Sausti peremehed rohkem hädas kui teised ümbruskonna talunikud. Sausti talupoegi tuntud linnas rikastena. Sügisel käinud peremehed rammuste hobustega linnas, kui siis Sausti mehelt keegi küsinud: „Kust sa oled?“ Sellele vastanud mees suure häälega: „Ma olen suurest Saustist!“ Kevadel kui olnud otsas raha ja vankri ees vaene hobune, siis vastanud peremees vaikse häälega: „Ma olen kehvast Kaareperest.“ Saustit tuntud igal pool rikkana, Kaareperet aga vaesena (Jaan Põldmäe).
Vaida mõis kuulunud Ungern-Sternbergile. Mõisa ümber asuvad mõned vanad tammed ja teised ilupuud, millised istutatud juba orjuse ajal (Kristjan Hanibal).
Kiriku arhiiv asub kirikumõisas kantselei ruumes. Arhivaalid asuvad riiulitel korraldamata. Puudub ka arhivaalide nimestik. Arhiivis leidub väärtuslikku materjali kihelkonna ajaloo kohta.
1. Kirjavahetus algab 1627. aastast. Siin leidub kirju ülem-kirikueestseisjalt, konsistooriumilt ja rida visitatsiooni protokolle. Üksikuid kirju on erakubernerilt ja haagikohtunikult.
Suurem osa kirju on saadetud E. Rüütelkonna arhiivi.
2. Geographische Historische Besehreibung der Kirche St. Jürgens und derselben eingepfundenen Güthern, von Gottfried Schroeder 1749-1769.
3. Kirchen-Buch zu St. Jürgens geführt von dem Probst Anton Thorhelle 1713-1740.
4. Kirchen-Buch zu St. Jürgens 1749-1774 (peetud Schrveiderilt ja Stöppenerilt)
Sellesse raamatusse on märgitud ka kiriku inventar alates 1811-st aastast.
5. Kiriku kroonika.
Kroonika algab 1560-st aastast. Kroonika on kirjutanud õpetaja Winkler. Andmeid saab õpetajate kohta ja mõningaist kiriku elu ja sündmusist, kiriku ehitamisest jne. (Ärkamisaja kohta on teateid ainult laulukoori asutamisest köster Kraemanilt)
6. Personal-Buch 1855.
7. Personal-Buch 1895.
8. Schulkinder Verzeichnifs (algab 1882-st aastast).
9. Jüri kiriku konvendi protokollid. (Kirchen Konvent-Schlüfse) 1861-1918.
10. Jüri kihelkonna koolikomisjonide protokollid (Schulcommissions-Protokollen).
11. Jüri kihelkonna talupoegade ja mõisade kohustusest pastorile, köstrile ja kirikuteenijale.
12. Usuõpetuse kavad koolidele.
13. Kirjade rakendusraamat 1811-1845.
14. Praegu kasutada olevad asjaajamisraamatud.
Arhivaalid asuvad kiriku eesruumis müürikapis. Arhivaalide kohta tahetakse lähemal ajal koostada nimistu. Möödunud suvel oli materjal korratus seisukorras ning võimatu üksikuid dokumente üles leida. Arhiivkapis leidusid paljude paberite hulgas:
1. Kiriku talituste raamatud (Meetrika raamatud) alates 1873-st aastast.
2. Kroonika – algab 1871. aastast.
Vene kihelkonna kooli kohta leidub kroonikas teateid.
3. Koguduse liikmete nimestikud 1877. aastast alates.
4. Maaostu leping 1886. aastal.
5. Vararaamat 1873-1931.
Kurna valla arhiivis leiduvad asjaajamise raamatud alates 1919. aastast. Varema arhiivi hävitanud 1918. a. enamlased.
1. Valla volikogu protokollid 1918-st.
2. Valla volikogu kirjavahetus 1919-1931.
3. Vallavalitsuse protokollid.
Nabala vald on Kurnast 1917. a. eraldatud ning sellest ajast algab ka arhiiv.
1. Nabala valla protokolli r. 1917-1931.
2. Nabala valla nõukogu protok. 1919-1920.
3. Kirjakogu 1919-1931.
4. Lauajuhendid 1919-st.
Arhiiv on korraldamata ja puudub nimestik.
Aruküla, Aruvalla, Kautjala, Lagedi, Rae ja Vaida vald liideti 1891. a. üheks Rae kogukonnaks. Valdade arhiivid on siia üle toodud. Arhivaalide kohta on koostatud nimestik ning nad asuvad vallamajas kapis.
Arhiiv sisaldab:
1. Aruküla kogukonna maksude raamat 1888-1890.
2. Aruküla tallitaja protokollid 1887.
3. Aruküla valla volikogu protokolli r. 1871-1891.
4. Aruküla magasi r. 1855-1865.
5. Aruküla magasi r. 1880-1885.
6. Aruküla valla passide register 1871-1891.
7. Arovalla-Raevalla magasi r. 1871-1896.
9. Arovalla kogukonna maksude r. 1888/1890.
10. Arovalla kogukonna maksude r. 1871.
11. Arovalla passide register 1871-1891.
12. Jüri kirikuvalla volikogu protok. 1866-1871.
13. Jüri kirikuvalla kogukonna kassar. 1871.
14. Lagedi valla volik. protokolli raamat 1866-1870.
15. Lagedi valla volik. protokolli raamat 1871-1891.
16. Lagedi talitaja protokolli r. 1887-1890.
17. Lagedi kogukonna kassaraamat 1871.
18. Lagedi kogukonna vallamaksude r. 1887-1890.
19. Lagedi valla passide register 1871-1891.
20. Lagedi magasi laenude ja tagasi maksude r. 1907-1911.
21. Lagedi magasi raamat 1874-1886.
22. Rae valla kirjakogud 1890-1911.
23. Rae valla statistilised andmed 1896.
24. Rae toitlusasjandus 1918-1921.
25. Rae valla volikogu otsuste r. 1866-1881.
26. Rae valla koolide plaanid 1897-1907.
27. Rae valla nõukogu protok. r. 1922-1929.
28. Rae vallavalitsuse protok. r. 1893-1911.
29. Rae vallavalitsuse salajane lauajuhend 1914-1919.
30. Rae kogukonna kassaraamat 1871.
31. Rae valla koolide trahvide kassar. 1898-1909.
32. Rae vallamaja ehitusrahade tagasimaksud 1896-1900.
33. Rae valla maksude raamat 1888-1890.
34. Rae valla maksude võlgnikkude r. 1888-1892.
35. Rae valla passide register 1870-1891.
36. Rae valla passide register 1891-1894.
37. Rae valla perekonna kirjad 1874.
38. Rae valla elanikkude registreerimine seisuste ja klasside järele.
39. Rae valla läbiminevate vangide r. 1898-1921.
40. Rae valla raha r. 1892-1928.
41. Rae valla vaestele abiandmise r. 1871-1912.
42. Rae valla sõjaväelaste registri r. 1886-1911.
43. Vaida-Arovalla kirjakogud 1886-1889.
44. Vaida kogukonna kassaraamat 1871.
45. Vaida valla passide register 1871-1891.
46. Vaida kogukonna vallamaksude r. 1888-1890.
47. Vaida magasist väljaantud laenude r. 1871-1877.
48. Vaida – Kautjala – Lagedi magasi r. 1871-1896.
49. Kautjala valla volikogu protok. r. 1873-1891.
50. Kautjala kogukonna kassar. 1871.
51. Kautjala vallamaksude r. 1888-1890.
52. Kautjala valla passide register 1871-1891.
53. Peeter suure kasud 1722-1724.
54. Revisjoni lehed 1858.
Aruküla kooli arhiiv
Kooli korraldamatus arhiivis leidub andmeid endise Aruvalla vene kihelkonna- ja vallakooli kohta.
1. Aruküla kogukonna kooli päevaraamat 1880-1881 a.
2. Aruküla kooli konverentside protokollid 1880-1900 a.
3. Esimene kooli aruanne 1897. a.
4. Õpilaste nimestik alates 1889. aastast.
5. Kirjavahetus 1880-1931.
Kooli arhiivis puudub kroonika.
Aruvalla algkooli arhiiv
1. Vaida ja Aruvalla kooli protokolliraamat 1874-1883.
2. Vaida-Aruvalla vallakooli protokolliraamat 1896-1911.
3. Vaida ja Aruvalla koolilaste päevaraamat 1880-1883.
4. Журналь Вайтч-Арровальскало во училища о явившися и неявивши учежекахъ и балловой 1896-1916.
5.Kirjavahetus 1889-1917.
Kautjala algkooli arhiiv
Kooli arhiivis on säilunud:
1. Kautjala vallakooli protokollid 1876-1899.
2. Kroonika.
3. Päevaraamat (жирналь) 1896-1917.
4. Õpilaste nimestik 1894 aastast alates.
Lagedi algkooli arhiiv
1. Õpilaste nimestik 1885-1890 a.
2. Lagedi kooli protokollid 1876-1885.
Muu osa arhiivist on teadmatult kadunud.
Lehmja algkooli arhiiv
Kool avati alles 1917. a. ning arhiivis on kroonika ja mõned asjaajamisraamatud.
Nabala algkooli arhiiv
Nabala algkoolis on arhivaalid korraldatud ning koostatud nimestik.
Tähtsamad arhivaalid:
1. Aastaraamat algab 1870. aastast.
2. Nabala vallakooli päevaraamat 1877-1881.
3. Nabala kooli protokollid 1874-1899.
4. Õpilaste nimestik 1913. aastast.
5. Päevaraamat (жирналь) 1870. aastast alates.
6. Kroonika.
7. Kirjavahetus 1891-1911.
Rae algkooli arhiiv
Arhivaalid on vana kooli põlemisel hävinud ja muist kadunud. Praegu on arhiivis tähelepanuväärt:
1. Kooli kirjakogu 1909-1931.
2. Kroonika.
3. Õpilaste nimestik ja puudumised 1886-1896.
Sausti algkooli arhiiv
1. Kirjavahetus 1892-1931.
2. Kroonika.
3. Päevik alates 1895 aastast.
Jüri kihelkonna mõisades ei ole üheski peale Kurna arhiive. Kurna on jäänud:
1. Kurna valla kaart 1709 a.
2. Kurna mõisa kaart 1755 a.
3. Kurna mõisa kaart 1841 a.
Teised kirjalikud dokumendid viinud endine omanik Koch endaga mõisast ära peale mõisa müümist Tallinnale 1917. a.
Vaida mõisas olnud arhiiv, kuid see hävinenud 1905. a. põlemisel. Saustis olnud arhiivi jaoks isegi raudkapp, kuid lahtivõtmisel leitud see tühjana. Nähtavasti endised omanikud viisid endaga arhivaalid või hävitasid need. Teiste mõisade arhiividest ei teata midagi rääkida.
Jüri kihelkonna kogukonnad on varem sama tihedalt olnud asustatud kui praegugi (Jaan Hio). Rael arvatakse olevat elanud u. 60 a. eest enam inimesi, sest taludes olnud pered suuremad. Paljud rännanud linna ja väiksem osa naaberkihelkondadesse, Venemaale jm. (Jüri Preisman)
Rahvarikkamaks kogukonnaks olnud kihelkonnas juba vanemast ajast saadik Rae ja Nabala.
Jüri kihelkonna asustamiskõlbulisel maal elavat inimesed juba orduajast saadik. Maa olnud varakult üles haritud ning asustatud (Jaan Saalverk).
Sisserändajad tulevad peamiselt naaberkihelkondadest ning üksikud kaugemalt. Arukülasse tulnud üksikuid peremehi Harju-Jaanist. Suuremal arvul asustanud „kroonu“ venelasi Luime ja Karla külasse. Venelaste abil tahetud levitada veneusku (Juhan Mihkelson). Taludesse rännanud teoorjuse ajal teistest kihelkondadest uusi peremehi (Anu Poltimäe).
Raele tulnud linnadesse ja Venemaale läinud talupoegade asemele uusi Keilast, Jõelähtmest ja Kodaverest (Jaan Vikerpuu).
„Mulgist“ tulnud 2 perekonda Nabalasse ja 2 Kurna ning hakanud sääl taludesse rentnikuks (Jüri Arro).
Sausti rännanud sisse Keilast 2 peremeest Nõmme ja Raplast 1 Saire külasse.
Praegune Veneküla olevat saanud oma nime siia asustatud venelaste järele. Paljud säälsed elanikud pole osanud kahekümne aasta eest korralikult eesti keelt (Mihkel Kuuseoks).
Eriti sagedane olnud liikumine Rae vallas. Paljud on rännanud Tallinna, teistesse kihelkondadesse ja kogukondadesse. Rae kogukonnas teatakse olevat 5 põlist perekonda (Jaan Põldmäe).
Kaugemaiks väljarändamiskohiks on Venemaa ja Narva, lähedasemaiks Tallinn, või nagu teda siin nimetatakse lihtsalt „linnaks“, ja teised kihelkonnad.
Juba 1860-st aastast on Arukülast võrdlemisi vabalt võidud asuda Tallinna. Aruküla mõisnik elas ise „linnas“ ning viis omale vallast teenijad, kes siis peaaegu kõik ka linna elama jäid (Anu Kommbald).
Raelt rännanud Venemaale Peetri, Raudsepa ja Musti peremees (Juhan Leol). Limu külast läinud Venemaale Härma peremees, kuid tulnud paarikümne aasta eest tagasi (Hans Preisman). Pajuba külast läinud Suitsu perekond ühes prohvet Räitsaga Simbirski, tulnud aga säält tagasi (Jüri Preisman). Raelt nagu mujaltki Jüri kihelkonnast on tööle mindud Narva kalevivabriku. Nii tulnud Narvast tagasi Jaan Soo. Tihemini on asutud Tallinna ning mõnigi kord maale tagasi tuldud (Jaan Põldmäe).
Vähem on talupojad liikunud Aruvallas. Krimmi asunud üks perekond ning paar perekonda asunud u. 65 aasta eest Tallinna (Jüri Allas).
Nabalast läinud 3 perekonda Suhumi, kelledest tagasi tulnud Kahu Jüri. Vaesemaist läinud mitmed Narva tööle (Jüri Arro ja Mikk Jaanus). Nabala vallast Sõmeru külast rännanud Sepa ja Matsi peremees 60 a. eest Venemaale, neist esimene Saratovi. Paar perekonda sõitnud Narva ja teised Tallinna (Marie Anni).
Saustist Nõmme külast asunud Sepa peremees Saratovi (Mihkel Kuuseoks) ja Vene külast Kuurkannud Narva ning rida perekondi vanemast ajast Tallinna (Kristjan Seemiskar). Kurna elanikest läinud Venemaale – Suhumi - 2 perekonda, neist üks mõne aasta pärast tagasi tulnud. Üks perekond leidnud mõnekümne aasta eest Narvas tööd, kuid hiljem jäänud vaeseks ning tulnud tagasi kelguga. Tallinna asumine alanud u. 60 aasta eest (Jaan Saalverk).
Lagedil raharendi alul loobunud paljud peremehed taludest ja asunud Tallinna, kus ärialal teotsedes mõned saanud rikkaks ning ostnud endile maju (Juhan Mihkelson).
Venemaale läinud Lagedilt 2 peremeest ja 1 Narva. Töö puuduse ja halva palga pärast tulnud Narva asunud Jüri pops Lagedile tagasi (Nigulas Miilberg).
Sõdadest on kõige vanem Põhjasõda, millest rahva mälestuses säilunud andmeid. Teated mida Põhjasõjast jutustatakse on hõredad ja ebamäärased. Teatakse ainult öelda, et suurimaks sõjaks olnud vanaste Põhja- või nagu nimetatakse Rootsisõda. Vähe on alal hoidunud detaile.
Põhjasõja ajal piinatud rahvast. Arukülas – Jüris ja mujal Eestis tapetud kõik inimesed ning sõjale järgnenud katk võtnud veel järelejäänuid. Arukülas Metsakülas jäänud elama ainult üks perekond. Isa ja ema ühes pojaga põgenenud metsa, kust nad kinni võetud. Isa tapetud, kuid poeg pääsenud kavalusega sõjamehe käest. Hiljem tapnud poeg oma isa mõrtsuka sõjamehe. Nii pääsenud sellest hirmsast sõjast Metsa külas ainult poeg oma emaga. Eelpool kõneldud perekonnas piinatud surnuks vanaisa, et saada kätte raha peidukohta (Anu Kommbald).
Rootsi ajal olnud sõda kõige koledam, mida mäletavat rahvas. Kõik ümbruskonna kirikud ja külad hävitatud. Nagu räägitavat, söödud tollal hobuseid, ning meie maal olnud isegi inimese sööjaid metslasi. Arukülas tapetud ja surnud katku kõik inimesed peale Steinman’ide perekonna, kes elavad Metsa kl. Kivisilla talus (Jaan Pomberg ja Leena Katenberg).
Põhjasõja ajal käinud üle maa kohutav häda ja taud. Laibad vedelenud maa peal, kus neid söönud loomad ja linnud. Surnuid olnud nii palju, et neid ei ole jõutud matta. Inimesi aetud auku ilma jumala sõnata (Mart Laiba).
Põhjasõjast pääsenud ainult 2 meest Rael eluga. Neist üks olnud väga tugev nimega Jüri. Kord lasknud ta 6 meest maha. Teinekord näinud ta üht ohvitseri tüdrukut vägistamas. Jüri tapnud selle ohvitseri ning matnud teda kuriteo kohale (Jaan Põldmäe).
Seli külas Selimäel elanud Rootsi ajal kuulus Pilli Jaska. Põhjasõja ajal võidelnud ta vahvasti. Kord meelitanud Jaska kaks soldatit metsa, kus nad tapnud. Nii kutsunud kuulus Jaska sageli võõraid soldateid teistest eemale, selleks et neid surmata (Hans Põldmäe).
Patika Kiivita vanamees põgenenud Põhjasõja ajal venelaste eest metsa. Mõne aja pärast tulnud vanamees hiilides vaatama mis kodus sünnib. Kasakad võtnud vanamehe kinni ning sundinud tööle – endile süüa otsima. Seda ei ole tahtnud vanamees teha ning ta peitnud ennast lähedal asuvasse Piirita jõkke kupulehtede alla. Vee all olles hinganud peidetu õlekõrrega. Nii päästnudki end Kiivita vanamees kasakate käest (Jüri Vihur ja Jüri Uus).
Asjalise mälestusena olevat säilunud Põhjasõjast Kautjalas Möldri talu maal asuvad leivaahjude jäänused. Kautjalas olnud rootslaste laager (Kristjan Vihur).
Rohkem kui Põhjasõjast, on teateid Krimmi ja Jaapani sõjast. Nendest sõdadest teab iga vanem inimene midagi öelda. Teatakse rääkida sõtta minejaist ja „Inglismannist“, kes laevastikuga käinud Türgi sõja ajal Tallinna all. Sagedasti juhtub, et nimetatud kaks sõda üksteisega segatakse või hoopis ühendatakse.
Arukülast langenud Türgi sõjas üks mees. Meie maani sõda ei ole ulatunud. „Enne lõppenud sõda kui lahing siia saanud.“ Türklased, kelledel punased mütsid, olnud Tallinnaski (Anu Kommbald). Türgi ja Jaapani sõtta võetud Arukülast mehi ja hobuseid. Türgi sõtta ei ole tahtnud keegi minna. Minejaid saatnud nutjate hulk (Leena Katenberg). Türgi sõja ajal pidanud sõda ka meile tulema. Lihavõtte esimesel pühal pidanud lahing algama (Anu Poltimäe). Tallinna toodud Türgi sõja ajal vange (Juhan Leol). Kui Türgi sõda lõppenud, võetud Tallinnas sõjast tulevaid soldateid suure pidulikkusega vastu (Marie Anni).
Kohapeal on nähtud soldateid. Need on siit läbi käinud ja korteris olnud. Krimmi sõja ajal läinud krooni vägi Jürist läbi. Nad eksinud ära ning läinud Sõmeru külasse, kust nõudnud endile juhte (Marie Anni).
Assakal ja Rael olnud korteris nn. paskiirid. Nad maganud Assaka Mardi talu aida peal. Kus neile hästi süüa antud, ei ole paskiirid teinud kurja. Mõnes talus toidetud halvasti, sääl peksnud nad peremehi. Rae mõisa, kus ka soldatid asunud, korjatud terve toatäis kanu keda sealt söödud (Jakob Vitisman ja Jaan Vikerpuu).
Paskiirid ei ole osanud kõnelda, kuid olnud nõudlikud toidu suhtes. Eriti palju olnud neid Jõelehtme kihelkonnas (Jaan Hio).
Soldatid on kiusanud kohalikke elanikke, nad nõudnud küüdimehi, kuid ei ole neid enam tagasi lasknud. Küüdimehed saanud endid sellel ettekäändel päästa, et lubanud minna kusagile talusse hobust söötma ning sõitnud siis kiiresti tagasi (Jüri Uus).
Meie maale ei ole Krimmi sõda toonud nälga, kuid soolapuudus olnud suur (Jaan Vikerpuu).
Enam kui teistest kõneldud sõja sündmusist, teatakse inglaste laevade Tallinnas käiku.
Inglisman tulnud Tallinna alla suure laevastikuga. Lastud ainult üks või kaks kuuli. Üks kuul sattunud Viimsi. Linn näinud välja ilusana ja pühana ning inglismannid ei ole tahtnud teda hävitada (Jüri Preisman ja Jaan Saalverk). Inglisman lasknud oma suurtükid tühjaks ning siis sõitnud tagasi (Mart Käär).
Inglased tulnud selleks Tallinna, et takistada venelaste liikumist merel (Jüri Preisman). Nad tahtnud sulgeda venelaste kaubateed (Jüri Allas).
Krimmi sõja aegne laager olnud Vaida Lepiku talu maal. Selles laagris asunud vene soldatid. Selle sõja ajal ehitatud nn. kortelihooneid, mida hiljem nimetatud barakkideks. Neist olevat praegu veel Ruutu sauna maal jälgi. Saustis Allika talus, tee ääres on vana korterihoone ase. Korterihooneis elanud ohvitserid, soldatid pidanud magama väljas või taludes. Sääl talus kus asunud kapral, keedetud süüa. Nii olnud Koltre talu söögi tegemise koht. Sööma kutsutud soldatid trummiga (Jaan Saalverk).
Türgi ja Jaapani sõtta on Jürist läinud rida soldateid, neist mõned langenud Mansuurias (Juhan Leol ja Anu Poltimäe). Nii käinud Lagedilt u. 10 meest sõjas, neist langenud üks (Nigulas Kesa). Jaapani sõja ajal pandud vene kirikute ja vallamajade juurde ööseti vahid. Külmade ilmaga olnud see väga raske amet. Käsk olnud vali ning igaüks pidanud seda täitma (Jaan Vikerpuu).
Kuna Jaapani sõda meid otseselt ei puudutanud. Temast loeti ainult ajalehist ning kõige enam jäeti ta meele sellepärast, et meilt nõuti ka sõdureid.
Vanemal ajal nõutud meie maalt vähe nekrute. Keegi ei ole tahtnud nekrutiks minna, sest sealt pole enam tagasi saanud. Kroonu ei ole muidu saanud kui püüdnud väevõimuga mehi, kelle eest peale kinnivõtmist keegi pole hoolitsenud (Juhan Reks). Ka mõisnikud ei ole tahtnud häid ja tugevaid töömehi ära anda. Nii jooksnud Vaidas üks suur mees metsa, kuid kubjas kutsunud ta sealt välja teole ning lubanud hoida nekruti-hädaohu eest (Mihkel Marjapuu).
Kroonuaeg olnud pikk ning keegi pole tahtnud kaugele maale minna ning katsunud igal viisil kõrvale hoida. Assakas olnud kreisi talitajaks Kongo Papa, keda meelitatud ning ostetud talle viina, et ta liisust päästaks (Jakob Vitisman).
Teoorjuse ajal pidanud mõned kroonu teenimist kergemaks kui mõisa orjust. Kautjalast Hio ei ole tahtnud teol käia ning ta läinud vabatahtlikult kroonusse, kust veel hiljem tagasigi tulnud (August Hio).
Vanem katk, mida mäletatakse, olnud Põhjasõja ajal. Siis liikunud katk vaimuna talust tallu ning nõudnud omale palju ohvreid (Anu Kommbald).
Vanem näljaaeg peale Põhjasõda olnud siis kui Kurna mõisa tiike kaevatud. Kaevamas käinud isegi perenaised taludest, selleks et saada natukenegi aganast leiba (Jaan Saalverk, lisaks vt. käesolev aruanne eelpool).
Viimane suurem nälja- ja ikalduseaeg olnud 1807-1868. Selle kohta on üksikasjalisemaid teateid.
Raske näljaaeg ikalduse pärast olnud laiarööpalise raudtee tegemise ees (Jaan Pomberg). Paremailt ja täpsemailt traditsiooni jutustajailt Jaan Põldmäelt, Saalvergilt ja Virkupuult saab teada, et nälg ja ikaldus olnud 1867. ja 1868. a.
Esimesel nälja-aastal olnud liigvihmane suvi. Viljarõugud ujunud sügisel vees. Kõik lambad surnud taludes (Anu Kommbald). Vilja ei ole saadud väljalt koristada, see mädanenud rõukudes. Suvel olnud heinamaad ja põllud vee all. Peaaegu iga päev sadanud palju vihma. Kartulite vagude harjad paistnud harva vee alt välja (Jaan Vikerpuu). Järgmisel aastal olnud liig kuiv ning vili ei ole saanud kasvada. Paljud laenanud seemet, kuna nad eelmise aasta lõikusest vihma pärast ilma jäänud (Tõnu Nahkur). Vili põldudel kasvanud väga väike. Otra pidanud inimesed peoga kiskuma. Vili kisutud ühes juurtega selleks, et loomadele talveks enam saada põhku (Jaan Pomberg ja Leena Pusman).
Ikalduse tagajärjel tekkis nälg ning paluti abi kroonult. Venest saadetud siis vilja laevadega Tallinna. Eestis olnud tollal vähe leiba süüa. Kõige enam söödud maisikooke (Juhan Leol). Saadud vilja eest pidid peremehed kaubavoorides käima (Gustav Poltimäe).
Alul räägitud, et vilja saab tasuta. Paljud toonud seda kuuldes omale rohkesti koju - iseäranis mõnede suurte talude peremehed. Pärast nõuti kallist tasu ning mõned peremehed ei jõudnud maksa, siis teinud kroonu neile oksjoni (Ado Ojasson).
Koolist jagatud nälja ajal lastele leiba. Igaüks saanud ½ naela päevas. Eestkätt antud vaeste vanemate lastele. Lapsed läinud sel ajal hää meelega kooli, et saada leiba, olgugi et see „ragisenud ja kähisenud“ rohkem kui endine kodune leib (Mart Käär ja Leenu Remmel).
Pastor jaganud vaestele Jüri kiriku juures leiba. Temagi ei ole andnud seda tasuta, vaid nõudnud naistelt kedrust ja meestelt põllu- ja muud tööd (Liisu Rosenfeldt).
Kõik vallad pidid laenama kroonult. Lagedi vallale laenanud 1868. a. kroonu 600 rbl. Laenates räägitud, et sellest tuleb ainult osa tagasi maksta. Maksmise ajal nõutud 600 rublale lisaks 8% (Nigulas Miilberg).
Aruküla vallal olnud oma magasiaidas nii palju vilja, et saanud peremeeste nõudmisi rahuldada ning ei ole laenanud kroonult (Mart Käär).
Nälja ajal tekkinud kolera ning palju inimesi surnud. Kolera olnud iseäranis suur kui rahvas järgneval aastal hääd leiba süüa saanud, sest nende seedimine ei ole seda välja kannatanud (Kristjan Seemiskar). Kurnas surnud vähe inimesi, sest seal tundnud parun „rohtu“ ja annud seda oma mõisa rahvale. Sellel taudi ajal ja ka varem arvatud, et kolera olevat „sakste“ tehtud ning sellega piinatavat eestlasi (Jaan Saalverk).
Kolera ajal, millest u. 70 a. möödas, maetud inimesi metsadesse (Jüri Allas).
Nabalas räägitakse, et kolera külvajaiks olevat „sakste“ teenistuses seisvad kurjad inimesed. Need kurjad inimesed käivat hävitamas koleraga sakste vaenlasi (Mikk Jaanus).
Vene tsaaride ja nende isikute kohta teatakse vähe rääkida. Ei mäletata valitsejaist midagi, mis oleks ühenduses kohalike sündmustega. Ununenud on ka Rootsi kuningad.
Teateid saab kuberneride ja teiste kõrgemate riigiametnikkude kohta, kes Jüris käinud või läbi sõitnud.
Aruküla vene kihelkonnakooli õnnistamisel käinud kuberner. Kuberneriks olnud keegi mõisnik. Samal korral olnud Arukülas veel teisi ametnikke ja kõrgemaid vaimulikke (Mart Käär ja Jakob Vitisman). Lehmjalt läbisõitvale kubernerile tehtud toredad auväravad Lehmja mõisa juurde (Jakob Vitisman). Aruküla kooli õnnistamisel põlvitanud kuberner nagu „teised lihtsad inimesed“ paljale põrandale palve ajal. Talupoegadega olnud kuberner lahke ning kõnelenud mõnega (Jaan Pomberg). Teiselt poolt jutustatakse, et kuberner olnud uhke ja nõudnud kummardamist (Anu Kommbald).
1905. või 1906. aastal käinud Aruküla kirikus kuberner Korostowetš (täpselt nime kirjutamist ei mäletata). Rae vallamaja juures võetud kuberneri muusikaga Rae Muusikaseltsilt vastu. Muusikaselts lootnud vastuvõtu korraldamise seltsi põhikirja kinnitamist kubernerilt, mida viimane varsti pärast Tallinna tagasi sõitu teinudki (Nigulas Kesa).
Kuberner olnud isegi nii lahke, et astunud „tõllast“ välja ja tänanud Rae Muusikaseltsi mängijaid vene keeles (Mart Laiba).
Kord sõitnud Jürist läbi Riia kindralkuberner. Kuberneri oodatud öösel läbi sõitvat ning Jüri laulukoor läinud talle Lehmja mõisa juurde laulma. Tartu poolt kuuldud vankri mürinat lähenevat – kuna pimeduse tõttu pole nähtud, kas see on kindralkuberner. Kuna lähenev mürin suur olnud, arvatud tulijat oodatavaks ning alatud laulugu. Kui sõitja lauljateni jõudnud, osutunud ta joobnud maameheks, kes sõitnud oma kirju härjaga ja ise kõvasti vankril laulnud (Jakob Vitisman).
1870. aasta ümber sõitnud kindralkuberner Riiast Tallinna. See läbisõit olnud u. 10 aastat varem kui juhtunud „kirju härjale laulmine“. Kuberneri läbisõiduks kästud tee korras hoida, vastuhakkajaid ähvardatud peksuga (Kristjan Hanibal).
Kõrgemaist riigiametnikest tuntakse veel ühte ministrit, kes sõitnud 1867. või 1868. a. suvel Jüris Seliküla ja Vaida rabades jahil. Minister sõitnud Peterburgist Jürisse suure saatjaskonnaga. Tal olnud 6-hobuse tõld ja teisi vankreid teenijatega. Jahil käies kutsunud ta peremehi omale abiks, kellele ta annud hää tasu – taalri ja mõnel päeval veel enamgi. Väikestele lastele annud teenijad häid toite ja maiustusi (Hans Preisman).
Alates 16. sajandist on kroonika järele olnud Jüri kirikus õpetajaiks:
Benedictus kuni 1560 a.
Carius kuni 1577
Johann Kosch
Johann Robert v. Gedern kuni 1584
Heinrich Finn kuni 1626
G. Salemann
Olaf Nic. Duncanas 1635
Jacob Bractorias 1635-1657
Johann Conrad Schneider 1657-1682
Ludwig Schulz 1683-1688
Petras Koch 1689-1710
Anton Thor Helle 1713-1769
Hoeppener 1770-1784
Reinhold Johann Winkler 1795-1810
Peter Heinrich Schwabe 1811-1834
R. Luther 1847-1884
Rudolf Adam Winkler 1885-1901
Walter Weisberg 1902-1907
Johannes Keerig 1908-1919
Eduard Tenman 1919-1923
Jakob Aunwer 1924 –
Vanemaist pastoreist tuntakse praegu veel kihelkonnas Anton Thor Hellet. Tema asutanud Jürisse esimese kooli. Kool asunud kirikumõisas ning Thor Helle olnud ise sääl õpetajaks (Jaan Saalverk).
Viimastest pastoritest mäletatakse Lutheri, A. Winkleri, Weisbergi ja Keerigit.
Luther olnud tubli pastor, kuid jutlustes lobisenud palju. Lutheri jutlusi naerdud ja pilgatud. Iseäranis naeruväärne olnud kuulata, kuidas pastor võrrelnud vaimulikke asju ilmalikkudega. Nii öelnud Luther kord: „Hingeõnnistus on inimestele ilus ja hää nagu punane õun“ (Jaan Saalverk). Leeris esitanud Luther lastele sagedasti kahemõttelisi ja rumalaid küsimusi. Kord ta küsinud: „Milline on inimese kõige kurjem ihuliige?“ Kui leerilapsed punastades vaikinud, siis seletanud õpetaja, et kõige kurjem olevat keel ning ei olevat tarvis kaksipidi mõelda (Jaan Põldmäe). Muide olnud Luther väga usklik ja ilmlikkuse vaenlane (Mart Laiba).
Õpetaja Winkler olnud koguduses peale oma ameti veel arstiks. Arstimise eest ei ole nõudnud tasu, kuid ometi ei ole keegi seda lasknud teha annita, mida pastor ka tagasi ei ole lükanud.
Winkler olnud Jüri laulukoori auliige ning aidanud kaasa laulukoori tegevusele. Kui laulukoor käinud kusagil laulmas, siis olnud õpetaja alati ühes (Jaan Põldmäe).
Winkler olnud huvitatud meie ajaloost. Ta kogunud vanavara, vanu jutte, uurinud matusepaiku jne. (Jaan Saalverk) Ärkamisajal lugenud Winkler Jakobsoni „Kolme isamaa kõnet“ ning annud seda oma koguduse ärksamate liigetele (nii Vikerpuu isale ja teistele). Winklerile meeldinud eestlaste vabaduse püüded. Eestlastele eesti soost õpetajate nõudmist pooldanud ta. Winkler ise olnud õige mässumeelne ning öelnud mõnele Jüri ärksamale mehele, et iga rahvas võivat nõuda omale õigusi. Teistest saksa soost õpetajaist hoolinud Winkler vähe (Jaan Vikerpuu).
Weisbergi tuntakse tagasihoidlikuna ja saksameelsena. 1905. aastal aidanud ta süüdlasi karistamiseks välja anda (Mart Laiba, vt. käesolev aruanne 1905. a. karistussalkade tegevuse all).
Kirikuõpetaja Keerg olnud ametikohuste täitmisel korralik ja eestisõbralik. Saksa okupatsiooni ajal päästnud ta peremehi saksa võimude käest (Jaan Saalverk, vt. pt. okupatsioonist).
Keerg võttis osa ka haridustööst. Ta asutanud Raele esimese raamatukogu 1912 või 1913, pidanud pidudel avakõnesid (Mart Laiba).
Aruküla preestrid
Arukülas on olnud eesti ja vene päritoluga preestreid. Esimene preester võeti ametisse 1873. a.
K. Tiisik 1873-1874
Victor Besanitski 1874-1875
J. Gorski 1876-1879
Kirill Jannson 1879-1895
Pavel Kaolon 1895-?
J. Kolberg ?-1923
…. 1923-?
Poska ?
Angerjas ?
Tolstakov ?
Ussatov ?
T. Siimann 1929-st (Aruküla kiriku arhiiv.)
Gustav Kraeman on ärkamisaja esimesel perioodil, kuni 1870. a., Jüris köstriks. Varem olnud ta kuberner Grünevaldi kantselei teenriks. Köstriks Jürisse valitud ta kuberneri soovitusel (Jüri kiriku kroonika).
Kraeman asutas 1865. a. Jüri laulukoori ja juhatas hää eduga koori (Jakob Aunwer).
Köster Preisberg juhatas teisena laulukoori ja võttis muust seltskonna- ja haridustööst osa (Hans Mets). Preisberg organiseerinud ning juhatanud ka meeskoori. Kirikus lauldud tollal hästi, sest köster õpetanud kogudusele laulu. Koguduse liikmeid kutsutud pühapäevadel kirikusse peale jutlust laulude harjutamiseks (Jakob Vitisman).
Kooliõpetajaist tuntakse kogu kihelkonnas Rutopõldu Nabalast. Ta oli tegev muusika seltsis ja pidas palvetunde üle kihelkonna. Nabalas olles õpetanud Rutopõld rahvale laulu. Isegi vanad inimesed käinud tollal koolimajas lugemist, kirjutamist ja kirikulaulu õppimas. Oma palvetundidel rääkinud Rutopõld hariduse tähtsusest, õhutades inimesi õppimisele (Jüri Arro).
Teised vallakooliõpetajad ei ole tuntud üle kihelkonna, vaid evivad ainult kohalist tähtsust. Kohaliku tähtsusega õpetajaist on aruandes märgitud pt. hariduselu arengu all.
Talupoegadest on Jüris kõige tuntum Kongo Papa. Kongo Papaks nimetatu Assaka küla Kongo talu peremees olnud kreisi talitajaks, kihelkonna kohtunikuks ja kiriku vöölmöldriks. Kongo peremees Roosberg mõistnud hästi saksa- ja vene keelt. Roosberg olnud targem ja rikkam mees kihelkonnas. Võimudega saanud ta hästi läbi, teda usaldanud nii sakslased kui ka venelased. Saksad kutsunud Kongo Papat sagedasti endiga ühes jooma ning siis olnudki Papa vahel nädalate viisi linnas. Kodus olnud tal suur pere ning tal pole tarvitsend palju tööd teha (Jakob Vitisman). Kongo Papal olnud suur võim, millega ta teiste talupoegade eest hoolitsenud. Kõige enam aidanud ta liisupoisse. Roosbergil tarvitsenud ainult võimude ees mõni sõna öelda ning liisupoiss olnud vaba. Selle eest jootnud ja meelitanud poisid Papat viinaga (Jaan Saalverk).
Aruküla ärksam mees olnud Juhan Niinberg. Viimane olnud suurte loodusteaduste huvidega ning ta omanud korraliku raamatukogu. Niinbergi usuvaenulikkuse pärast ei ole teda kihelkonnas paljud sallinud. Niinberg tunnud ilma, kuna ta varem madrusena sõitnud merel. Inimesed saanud temalt raamatuid lugeda ning saanud kuulda „laiast ilmast“ (Jaan Põldmäe).
Ärkamisaja tegelane Mart Preisman Limu kl. Loovälja talust õpetanud teisi peremehi otstarbekohaselt põldu harima. Preisman on üks Tallinna Põllumeeste Seltsi asutajaist, praegu on ta sääl auliikmeks (Jaan Vikerpuu).
Assaka Mardi talu peremees Jaan Hio asutanud 1888. a. pasunakoori ning juhatanud seda üle 20 aasta. Ta olnud Jüri Muusika Seltsi agar tegelane ja pidude korraldaja (Jakob Vitisman). Raelt juhatanud Jüri segakoori Virkepuu, keda tuntakse veel praegugi aruka mehena (Jüri Uus).
Kurnas, Mõisaküla Mäe talus, elanud mitu põlve kuulsad peremehed. Nad olnud 4 põlve järjest vöölmöldriks ja kaua aega kihelkonna kohtunikuks. Kõige varem osanud nad lugeda. Ärkamisajal loetud Mäel alati ajalehte, kuna see mujal olnud haruldane (Jakob Vitisman).
Rootsi ajal olnud Rael kuri mõisnik Johanson. Rootsi kõrgema ametnikuna evinud ta suurt võimu ning toiminud rahvaga nagu talle meeldinud, keegi pole võinud selle üle kaevata. Johanson on lasknud inimesi piinata, tundes ise sellest lõbu. Kord lasknud ta viit meest veriseks pekstuna reht peksta. Pühapäeviti sunnitud inimesi mõisa tööle, selle asemel, et lasta neid kirikusse minna. Ühel pühapäeval aetud kirikusse minejad tühja küüni, kus neid ühes sellega elusalt põletatud. Nende ja paljude teiste inimeste piinamiste pärast hakanud rästikud Johansoni kiusama teda alaliselt jälgides. Usside kartusel teinud Johanson oma elumaja Vaskjala Ussiaugu kohta Piirita jõele püsti löödud tamme pakkudele. Nii leitavat veel praegugi jõest tamme pakke (isegi käesoleval suvel). Rästikud järgnevad Johansonile ka jõele, ronides voodisse ja mujale kohtadesse.
Nüüd hakanud Johanson pattu kahetsema, annetades Jüri vaestele vilja. Iga aasta jõuluks tõotanud anda Rae mõisalt kirikule külimitu tangu ja küünlad. Seda täidetutki sest ajast.
Vaskjala Ussiaugu maale jäänud Johansoni ajast palju usse, kes alles mõnekümne aasta eest siit ära rännanud. Praegu on säilinud vaid ühe maatüki nimetus, nn. Madude väli, sellest ajast.
Kuna ussid jõele järgnenud, siis lasknud Johanson endale laeva ehitada ning sõitnud merele. Laeval jäänud Johanson veretõppe. Laeval olles surnud Johanson.
Tallinna Seegi kirik olevat Johansonilt ehitatud ning seinasse raiutud tema reljeef (Juhan Leol ja Jakob Vitisman).
Johansoni legendaarset lugu tuntakse terves kihelkonnas. Teisi mõisnikke mäletatakse vähe. Enamuses mõisadest on viimastel aastakümnetel olnud rendil ning rentnikud sagedasti vahetunud. Rentnikud ei evi rahva mälestuses kuigi tähelepanuväärset kohta.
Vaida mõisaomanikest mäletatakse Pohleni, Roseni ja Ungern-Sternbergi, kes kõik hääd olnud rahva vastu (Kristjan Hanibal).
Sausti Tiesenhausen olnud tujukas ja tige. Ta öelnud alati talupojale: „Mina olen su jumal, kurat ja keiser“ (Mihkel Kuuseoks).
Kurna Knorring armastanud väga oma metsa. Oma metsast ei ole raiutud palke, vaid need ostetud. Kord kohanud Knorring metsas talumeest, kes toonud omale peerupuud. Vargust nähes öelnud parun: „Sa oleksid võinud parem mu kuldraha kotti tulla sorima kui mu metsa varastama.“
Pärisorjusest räägitakse mõningaid üldiseid teateid. Võrdlemisi kauge aja tõttu on see ajajärk üksikasjalisemalt ununenud. Mäletatakse eelpool märgitud Johansoni lugu, mõningaid põgenemisi ja väheseid teisi asju. Mõnikord segavad vanemad inimesed teoorjuse aegsed sündmused pärisorjuse aegsetega.
Pärisorjus olnud raske. Talupoeg kuulunud täielikult mõisnikule. Pikaveres vahetanud mõisnik talupoja koera vastu (Kristjan Hanibal). Kurna parun vahetanud teopoisi koeraga (Jaan Saalverk). Nabala Sõmeru külast kingitud kolm talu ühes talupoegadega Tuhalale. Need kolm talu, Sauri, Lutsu ja Raudsepa, kinkinud Nabala mõisnik vanasti sellepärast Tuhalale, et sealne noorhärra võtnud oma süüks Nabale preili piinliku „kärtsu“ loo ühes hiilgavas seltskonnas (Marie Anni).
Pärisorjus Jüris olnud kõige raskem Saustis ja Lehmjas. Lehmjat nimetatud juba vanast ajast Siberiks (Jaan Põldmäe).
Rael sunnitud pärisorje rabasse tööle. Suur Rae raba tehtud pärisorjuse ajal põlluks (Jakob Vitisman). Arukülas või Rael piinatud orjuse ajal inimesi. Naistel lõigatud rinnad ära ning meestel nülitud naharibasid seljast (Mart Käär).
Nabalas maetud pärisorjuse ajal naisi elusalt nn. Naiste rabasse ja mehed piinatud surnuks (Marie Anni).
Saustis ehk endises Kaareperes olnud lossi all piinakeldrid, kuhu viinud 20 treppi (Mihkel Kuuseoks).
Vaida Soosalu talus elanud orjuse ajal vabad inimesed. Soosalule asudes vabastanud härra peremehe ning lasknud tal rendita harida soosaart. Kui soosaar olnud üles haritud, siis maksustanud peremees uuesti (Nikolai Sookaer).
Teoorjuse aegseist karistusist teatakse kõnelda iga mõisa kohta.
Aruküla mõisnikud olnud hääd ning pole lasknud inimesi lüüa. Tööl ei ole mõisniku käsul eriti kiirustatud. Sõnnikut vedades ei ole võinud sõita, kuna härra arvanud tööks aega küllalt olevat. Teolistel olnud siis kergem kui härra mõisas viibinud, sest siis ei ole valitseja võinud rahvast kiusata (Mart Käär).
Rael pekstud ikka niikaua kuni verd tulnud peksetava ihust. Peksa antud isegi aeglase käigu pärast. Härra lasknud naisigi peksta ning vaadanud ise pealt (Leenu Remmel). Kui Rael olnud härraks Vissing, siis pekstud kord kõiki teomehi. Peale peksu küsinud härra: „Kas kõik on saanud oma jao?“ Sellele vastanud üks teomees, et kubjas olevat jäänud „silitamata“. Härra naernud ning jätnud teomehe selle üteluse pärast karistamata (Nigulas Kesa). Tollal kui Rael olnud rentnikud, see on teoorjuse lõpu poole, pekstud vähe. Talupoegi koheldud mõisas korralikult (Jakob Vitisman).
Nabalas saanud inimesed enne Maidelit palju peksa. Mõisa seakarjast, kes pole suutnud hoida suurt seakarja viljast eemal, pekstud iga õhtul. Kilter on pidanud alaliselt peksma. Tema ameti järele pandud talle nimeks Persetrummel. Mõnikord kilter olnud tüdinenud peksust ning halastanud. Vahel löönud kilter õrnalt, kuid opmanni kuuldes käskinud kõvasti karjuda (Marie Anni). Eriti pekstud tööle hilinejaid. Juhtunud, et pekstavale annud kilter, kubjas ja opmann igaüks omalt poolt hoope (Taavet Sepa).
Nabala mõisas lasknud härra karistatavaid Põrgu minna. Põrguks nimetatakse mõisa tallide lähedal asuvat suurt auku, mille sügavus u. paar sülda. Teo ajal pannud härra vastuhakkajaid sellest sügavast august mulda välja loopima (Mikk Jaanus).
Kurna valitseja Lesta vihastunud kiiresti. Väikese asja pärast lasknud inimesi peksa. Peale peksu saanud Lesta sagedasti jälle nii hääks, et annud õhtul pekstule viina.
Kurna kilter Hansu tuntakse hää mehena. Peksmisel käskinud opmanni juuresolekul kõvasti karjuda, kuna ta võimalikult pehmelt löönud ning vitsad soolvette jätnud kastmata. Kord olnud kilter Hans teolistega kevadel heinamaad puhastamas. Lõuna ajal lasknud ta vaimudel puhata, olgugi, et see olnud keelatud. Parajasti kui mehed pikali heitnud, tulnud opmann metsa. Üks meestest juhtunud opmanni nägema kaugelt tulevat ning kiiresti hüütud mehed tööle. Üks meestest jäänud aga magama ning see saanud keretäie kätte (Jaan Saalverk).
Enne Moorsteini olnud Nabalas nii kuri härra, et tol alati kurat harakana mütsil istunud. Selle härra ajal ei ole inimesed tööl olles isegi joomas võinud käia, sest kubjas peksnud „aja raiskajaid“ (Jüri Arro).
Vaidas ei ole olnud eriti raskeid karistusi. Teolisi on vahel vitsaga pekstud, nii mehi kui naisi. Raskemate süütegude puhul kastetud vitsad soolveesse (Kristjan Hanibal).
Pärisorjuse ajal ja teoorjuse alul pidanud Lehmja talupojad kannatama. Selles nn. Siberis olnud peks kõige hirmsam kogu kihelkonnas. Umbes 70 aasta eest käidud mõisa aida kallal. Vargad saadud kätte ning neid pekstud veriseks. Hiljem lastud vargaid saata Siberisse (Jaan Saalverk).
Umbes 100 aasta eest olnud Jüri kiriku väravas peksusammas, kus vargaid ja teisi kurjategijaid pühapäeviti pekstud (Jüri Preisman).
Nabalas olnud tuntud Sahka Lilli, kes igal lõunal aeglase söömise pärast peksa saanud (Marie Anni).
Suurematel kohtadel käinud suvel 2 vaimu – tüdruk ja poiss mõisas teol. Väiksematelt taludelt nõutud 1 vaim. Lagedil pidanud 3 päeva koht saatma suvel isegi 2 inimest mõisa (Mart Käär).
Suvel kui ka talvel olnud vaimud mõisas. Talvel teomehed töötanud metsas ja käinud voorides. Naised kedranud ja olnud laudas „korral“ (Hans Preisman). Isegi 8-9 aastaseid lapsi nõutud tööle. Talvel noppinud lapsed sulgi ning suvel töötanud kärneri juhatusel aias (Marie Anni).
Peale korralise teo nõutud abitegu. Abitegu olnud kõige koormavam lõikuse ajal. Abiteole nõutud perenaist ja peremeestki. Peremees käinud maju ehitamas ning linnaseid tegemas. Perenaine pidanud mõisa lambaid niitma (Anu Kommbald).
Teoorjuse raskusi kannatanud kõige enam korrapoisid ja korratüdrukud. Sügisel peksnud teolised peale päevatööd rehte. Kevadel künni ajal pidanud teopoisid valvama öösel härgi.
Teoliste toidustamine olnud halb. Nädalane leivakott koosnenud ainult aganasest leivast ja soolasest räimest. Kõige paremini toidetud teolisi Assaka külas sellepärast tahetud seal hää meelega teenida (Jakob Vitisman).
Peale teo sunnitud talumehi mõisa vooridesse. Arukülast käidud Peterburgis vooril (Anu Kommbald). Nabalast käidud vooridega Paides ja teistes Kesk-Eesti mõisades (Marie Anni).
Kurnast käinud voorid enne raudtee ehitamist Peterburgis, Lääne- ja Järvamaal. Kuulus vooridel käia olnud Härja Papa. Peale mõisa vooride pidanud talumehed kroonu asju voorima Tallinnast Peterburgi. Kroonu vooride eest makstud väikest tasu (Jaan Põldmäe).
Natuuras viidud Arukülas mõisa lammas, kana, mune, linu, lõnga, rukist ja otra (Anu Kommbald). Saustis viinud 4 päeva koht 2 tündrit rukkid ja 2 otra, lamba, 2 kana, 10 muna, õlgi ja 4 naela linu (Mihkel Kuuseoks).
Saunameestelt ja saunanaistelt pole nõutud asju, vaid 1 päev nädalas (Jüri Uus).
Lagedil viidud mõisa otra, rukist, kaera, lammas, kana, mune, linu ja isegi vorsti. Senini nõutud vorsti kuni üks peremees teinud hobuse soolest vorsti, mille pärast härra vihastanud ja enam ei ole nõudnud (Nigulas Miilberg).
Kirikuõpetajale viidud samu asju kui mõisagi, kuid vähemal määral. Õpetaja nõudnud ka teopäevi kirikumõisa parandamiseks ja vedudeks (Leenu Remmel). Pastorile viidud 6 päeva talult 14 karnitsat rukist või otra, linu, puid, heinu, kanamune ja 15 kop. raha. Köster käinud ise külas 2 hobusega oma palka korjamas. Ühe hobusega kogunud köster vilja ja teisega sulane õlgi. Ühel aastal antud köstrile külimit rukkid ja teisel otri. Kaeru saanud köster külimitu uurdega. Külimit pööratud ümber ning pandud kaerad põhjale (Jaan Põldmäe).
Arukülas teinud mõisnik u. 80 a. eest Pojato külast Sambomäe karjamõisa (Jaan Pomberg). Maamõõdu ajal on asutatud mõisa ääremaist Suuresti talu (Anu Kommbald).
Aruvallas liidetud mõisa külge Piuga talu (Jüri Allas).
Kautjala on asutatud samanimelise küla asemele. Viimane talu liidetud mõisa külge eelmise sajandi keskel. Viimase liidetava Musti talu ahervart võidavat veel praegu mõisa karjamaal näha (Abram Hutman). Enam kui 100 a. eest asutanud Rae Kautjala oma karjamõisana talude asemele (Jüri Uus).
Kurnal kaotatud maamõõdu ajal Reinutõnu ja Nikre talud, uusi ei ole eelmisel sajandil asutatud (Jaan Saalverk).
Lagedil liidetud mõisa külge 12 talu. Neist enne maamõõtu 9 (Juhan Reks). Kolm talu asutatud teisele kohale (Juhan Mihkelson).
Päris vanasti olnud Lehmja mõisa lähedal 4 talu. Mõis tahtnud oma põlde ühte krunti ajada, selleks kaotanud need talud (Jaan Saalverk).
Nabalas kaotatud umbes 100 a. eest Sõgula küla. Mõisa ääremaalt liidetud mõisaga Sõmeru (Jüri Arro). Kurevere külas viidud Härma, Uuetoa ja Oorma mõisad lähedalt enam teiste talude lähedale (Mikk Jaanus). Sõmeru küla taludest kaotatud Kalda (Jüri Neuhof), Vanaveski ja Kaasiku. Eelpool nimetatud talude maad liidetud teistega (Marie Anni). Mõisa ääremaile asutatud mõni väike popsikoht (Jüri Arro).
Rael kaotatud Hoppenurme või Hõbenurme, mida vanasti vist Ranna külaks kutsutud. Hõbenurme küla olnud rikas. Tema lammutamisest ja mõisaga liitmisest olevat tublisti üle saja aasta möödas (Jakob Vitisman). Loopere peremees aetud Kautjala Männikule u. 65-70 a. eest ja talu mõisastatud (Nigulas Kesa). Loopere asunud täiesti mõisa maa keskel. Kuna peremees olnud mõisa kanguriks, sellepärast pole talu hävitatud (Jaan Vikerpuu). Looperel elanud jõukas peremees, kellele mõisa aidamees alati vilja ja heinu salaja annud. Peremees mõistnud ka ise oma eest hästi hoolitseda kuna ta asunud mõisa varanduse keskel. Kui aga selgunud varguselood, siis aetud kangur talust välja (Jakob Vitisman). Enne maamõõtu toodud Vasjala külast välja Ussiaugu ja Karjavere. Vapra ja Kapa asetatud nende praegusele kohale maamõõtmisel. Pajubale asutatud maade kruntiajamisel 7 saunakohta (3-4 vakamaaliste kruntidega). Samal korral asutatud Pajubal Uuetoa talu ja Suitsu endise koolikoha asemele. Kõik popsid asetatud Selikülasse (Jaan Põldmäe).
Saustis Venekülas kaotatud Matsi ja Nõmme külas u. 90 aasta eest Pearna. Pearna asemele tehtund 4 popsi kohta.
Vaidas ei ole liidetud talusid mõisa külge. Samuti ei mäletata, et oleks uusi asutatud või vanu ümber asetatud (Kristjan Hanibal).
Talumaa mõisa omaga võrreldes olnud igas mõisas suurem (Jaan Põldmäe).
Kvootemaa Nabalas olnud muutmata ala. Kvoote talusid olnud igas külas (Mikk Jaanus).
Saustis moodustunud kuuendiku maa ääremaist (Mihkel Kuuseoks).
Rae kuuendiku külaks olnud Assaka. Kuna mõis kuulunud linnale, ei liikunud siis ka kvootemaa (Jaan Põldmäe).
Kurnal suurendatud kvootemaad uudismaa tegemisega (Jaan Saalverk).
Enne maamõõtmist olnud talude hooned kõik üksteise lähedal. Talude krundid jagunenud väikesteks tükikesteks. Vaskjalas asunud põllud ribadena üksteise kõrval, kuid sagedasti olnud ühele talule kuuluvad põllud üksteisest verst ja enamgi kaugel. Selline olukord teinud töötamise raskeks (Leenu Remmel).
Maamõõtmisega aetud talud ühte krunti. Talu põllud aetud vähemalt ühte tükki. Heinamaid ei ole siiski ühte aetud. Need talud, milled põllud suurest külast eemal, viidud ka külast välja. Vaskjalas viidud teiste talude hulgast eemale Vapra ja Kapa (Jaan Põldmäe).
Nabalas olnud külades talud ühes kobaras koos. Alles maamõõdu ajal viidud laiali (Marie Anni). Neile peremeestele, kes mõisnikuga hästi läbi saanud, antud maamõõtmisel paremad alad. Nii saanud Kurnal Raba Peeter hää heinamaa (Jaan Saalverk).
Toitmine:
70 aasta eest söödud talus körti. Talvel saanud leiba, suvel pidanud vahest sellestki ilma olema. Suine leib olnud ka enam aganasem, sest jatku pidanud perenaised suvel leivajahude lõppemisel enam lisama. Nagu mäletatakse, hakatud kartulaid Arukülas u. 65 aasta eest kasvatama üldisemalt. Mõisas kasvatatud ja korjatud suvel varte otsast nuppe, mis halvasti maitsenud. Kui varred ühes juurtega tulele visatud, siis saadud juhuslikult hiljem tuhast küpsenud kartulaid mis hästi maitsenud (Anu Kommbald).
Talus söödud vanasti aganast leiba, silku, körti ja kui lehmad lüpsnud, antud ka haput piima (Hans Poltimäe).
Kartulaid kasvatatud Rael juba umbes 75 aasta eest, kuid nad olnud alul „maiusroaks“ (Leenu Remmel). Kohvi ja teed joodud ainult mõisas. Taludes hakatud umbes 50 a. eest kohvi tegema. Esimesena võtnud kohvi tarvitamisele saunainimesed. Pajubal pakkunud kord üks saunanaine ka teda külastavale perenaisele kohvi. Perenaine pidanud kohvi joomist pillamiseks ning pasundanud kogu külas „saunanaiste edvistamisest“ (Mart Laiba). Suhkrut toodud mõnekümne aasta eest linnast ainult rohuks. Või siis ainult suurteks pühadeks mil ka kohvi tehtud (Anu Poltimäe).
Piima saadud ainult suvel, sest talvel ei ole lehmad lüpsnud. Talvel joodud kalja. Tähtpäevadel tehtud talus ka tanguputru, mida kalja või piimaga söödud. Tangud toiduna olnud üldiselt haruldased (Mikk Jaanus).
Palju enam söödud enne kaunvilja kui praegu. Igas talus kasvatatud ube ja herneid (Mihkel Kuuseoks).
Mõisnikud soovitanud talupoegadel kasvatada kartulaid ja kaunvilja (Jaan Saalverk). Umbes 1878. a. oldud isegi nii kaugel, et kartulaid juba müügiks kasvatatud. Nii on Rae talupojad viinud kartulaid Tallinna turule (Jaan Põldmäe).
Elamud:
Talu hooned koosnenud 60-70 aasta eest suitsutarest, laudast, aidast ja suveköögist (Gustav Poltimäe). Üldiselt olnud elumajad korstendeta. Esimesi korstnaid ehitatud u. 50 a. eest. Vaskjalas teinud esimesena korstna Raudsepa talu 1878. aastal (Leenu Remmel). Mööbliks elumajas olnud: puupingid, söögilaud ja magamiseks narid. Kambris elatud ainult suvel, talvel kasutatud seda panipaigana (Anu Poltimäe).
Umbes 80 aasta eest pole veel olnud klaasist aknaid. Vaidas tahtnud Roosi peremees aknaid teha mida aga mõis pole lubanud.
Kõige viletsamad elumajad olnud Nabalas. Sääl ehitatud alles 40 aasta eest talumajadele esimesi korstnaid (Mikk Jaanus). 60 aasta eest olnud Nabalas elumajad akendeta. Valgust lastud uksest. Talvel olnud selleks altuks avatud. Talvel olnud toas kanad ja mõnedel ka lambad (Marie Anni).
Toidunõudena tuntakse puust kausse ja lusikaid. Silgunõuks olnud sageli kahata puukulp (Nigulas Kesa).
Loomad:
Kõige enam loomi kasvatatud Lagedil. Lehmi olnud seal juba varasemal teoajal rohkem kui teistes Jüri mõisades. 3 päeva talus peetud 2 lehma, 6 päeva talus olnud loomadest 3-5 lehma, 2 paari härgi, 2 hoost, lambaid ja vahel sigu (Nigulas Miilberg). Üldiselt olnud suuremates taludes 2-3 lehma ja väiksemates 1 (Mikk Jaanus), nagu teatakse Nabalas.
Tööhärgi pidanud suuremad talud alati 2 paari. Üks paar käinud mõisas, teine töötanud kodus. Ühes härgadega tõusnud talu kari umbes 10 loomale (Mihkel Kuuseoks).
Sigade kasvatamine arenenud alles viimase neljakümne aasta jooksul. Ainult suuremates taludes olnud sigu, kellede eest vähe hoolitsetud (Jaan Põldmäe).
Talvel lõppenud sagedasti loomade põhk otsa. Heinu olnud vähe. Mõnikord söödetud loomadele katuseõlgi (Marie Anni).
Põllutööriistad:
Kündmiseks kasutatud harksahka ja seanina. Peale kündmist äästatud puupulgalise äkkega (Mihkel Kuuseoks).
Kõik tarberiistad löödud kokku puupulkade abil. Vähe kasutatud naelu. Nii pole vankrile rauda pandud, vaid see seisnud koos pulkadega (Marie Anni).
Raharendi ajal ja hiljem hakanud peremehed linnast ka sahaterasid koju tooma. Mõned muretsenud endile sellised hääd adrad juba varem nagu neid mõisas olnud (Juhan Reks).
Linnast toodavad kaubad olid vähesed. 80 aasta eest toodud linnast ainult soola, silku, naelu ja vähe nahka (Gustav Poltimäe). Hiljem toodud ka pearätte ja suhkrut (Jaan Põldmäe).
Vanemal ajal, enne raharendi algust, pole peremeestel raha olnud. Mõned kopikad mis tarvitatud soola ja raua ostmiseks, saadud kroonuvoorides käigust, käidud linnas puid vedamas ja vahel viidud mõni kanamuna „linnasakstele“ (Jüri Preisman). Vahel müüdud mõni loomgi linlasile (Hans Preisman).
Sega- ja raharendi ajal viinud talumehed enam kaupa linna. Turule viidud tollal mune, võid, kapsaid ja hilisemal ajal ka kartulaid. Müüdud loomi ja viimaste aastakümnete jooksul kasvatatud talus müügiks sigu (Jaan Põldmäe).
Peremehed saanud vedudega linnas teenida. Liikumisvabaduse ajal käidud ka ajutiselt linnas tööl (Jakob Vitisman).
Vanasti pidanud talud palju teenijaid. 6 päeva pere olnud vähemalt 10-12 inimest. Tööd olnud kõigil, kuid süüa ja tasu vähe. Kui kellelegi pole talus tööd jatkunud sunnitud ta mõisa tööle (Mihkel Kuuseoks).
Teenijate palk makstud natuuras kuni eelmise sajandi lõpuni. Kui peremees ise raha juba oma saaduste müügist saanud, antud ka teenijale rubla või enam aastas (Hans Preisman). Tüdruku aasta palk olnud: üle aasta seelik villasest, igal aastal 2 särki, seelik linasest riidest, 2 naela villu ja pastlad (Marie Anni). Sulasele antud vilja, 2 paari kindaid ja sokke, 3 särki, üle aasta villane kuub ja kasukas (Mihkel Kuuseoks).
Töö ja tasutingimused muutunud liikumisvabaduse ajal paremaks. Linna mindud suurel arvul tööle. Ei ole läinud ainult vaesemad inimesed, vaid ka peremeeste pojad (Jaan Vikerpuu).
Enne täielikku raharendile minekut makstud rahapuudusel segarenti. Mõisnik ise tahtnud häämeelega raharenti (Anu Kommbald).
Arukülas nõutud 6 päeva talu eest enne maamõõtu 60 rbl. renti. Sellest summast tasutud rahas 45 ja 15 rubla eest tehtud tegu. Peale maamõõtu 1873. a. makstud sama suure talu eest 120 rbl (Mart Käär). Raharendile üleminek toimunud umbes 60 a. eest (Leena Pusman).
Üks esimesist ostetavaist taludest olnud Järsi Peetri. Selle 59 tiinulisest talust makstud 1868. aastal 3000 rbl. Renti nõutud samalt talult 150 rbl (Mart Käär).
Aruvallas mindud segarendile 1865. aastast. Talusid hakatud müüma 1870. aastal. Suurem osa ostnud oma taludest alles 35-40 aasta eest (Jüri Allas).
Kautjalas alanud 1860. a. ümber raharent. Möldri talult (5 päeva) nõutud 80 rbl. renti (Kristjan Hanibal).
Maamõõdust alates makstud täielikult raharenti. Renti alandatud siis kui taludele „sillatükid“ juurde tulnud. 7-8 tiinulise popsikoha omanik maksnud 20 rbl., kui aga tee sillutamisele sunnitud, siis alandatud renti 15 rublale (Abram Hutman).
Esimene talu ostetud 36 a. tagasi. Ostetud talusid on Kautjalas ainult 4 (Jüri Uus). Talude müümine alanud juba 1870. a. kuid Kautjalas pole peremeestel raha olnud ostmiseks.
Kurnal läinud enne teisi talusid Mäe raharendile. Raharenti peetud raskemaks kui teoorjust. Maamõõdu ajal, kui hakatud raharenti nõudma, ütelnud endised peremehed endid kohtadelt lahti, ainult 3 endist peremeest jäänud kohale. Raharendi tulekul on liikunud peremehed kõige enam. Isegi valla talitaja läinud talust välja. Uusi peremehi tulnud teistest kogukondadest ja mõned Viljandimaaltki. Renti makstud 1884. a. 3 päeva talult 90 rbl. Kurnal olevat 10 ostetud talu ning need saanud ostulepingud 1885. a. Mõisaküla Sepama 3 päeva talust maksetud 2325 rbl (Jaan Saalverk).
Lagedi olnud kroonumõis ning rent odav. 3 päeva talu maksnud ainult 48 rbl. Renti makstud neljas osas. Iga kolme kuu järele. Kui kroonu mõisa ära müünud, siis tõstnud härra rendi kahekordseks ja veel kõrgemakski mõnele talule.
Rendiraha kogumine muutunud kergemaks kui kroonu talupoegadele vooride pealt tasu kõrgendanud. Nii saanud talumehed Narvas käigul 75 kop. Talumehed kasvatanud ka härgi ja müünud neid linna ja mõisale nuumamiseks (Nigulas Miilberg).
Esimesed talud ostetud 1889 ja 1890 a. Maa hektarist nõutud 100 rbl. Nii maksnud Kepsujüri 32 tiinuline talu 3200 rbl (Juhan Mihkelson).
Nabalas maksnud kõige varem raharenti Kanisba ja Kärde talud. Need olnud kõige jõukamad ning pidanud raharenti teoorjusest paremaks (Marie Anni).
Segarendile mindud üle 1867. a. Nabala Halja talult (6 päeva koht) makstud 170 rbl. Osa rahast arvatud teo eest maha. Segarendi ajal käinud talupojad mõisas heinal, lõikusel, sõnniku veol ja muil töil (Mikk Jaanus).
Saunamehed käinud teol mõisas ilmasõjani (Marie Anni).
Talusid Nabalas ei ole ostetudki (Jüri Arro).
Rael mindud raharendile 1860. a. Atul nõutud renti vähem selleks, et peremehed välja ei läheks (Anu Poltimäe). Raha olnud raske koguda, seepärast jätnud suurem osa peremehist talud maha. Rael nõutud kogu rent juba 1860. aastast rahas. Rendi pidanud peremehed maksma linna (Jaan Põldmäe). 1860. aastal maksnud Vaskjala Kööba 60 rbl. renti. Hiljem kõrgendatud seda summat (Anu Poltimäe).
1875. aastal maksetud Assaka Jaani 6 päevaliselt talult 120 rbl (Jakob Vitisman). Rentnikkude kauplemisel teinud linn 6 aastalise kontrahi (Jaan Põldmäe).
Talusid ostetud Rael vähe. Esimesena ostetud 1880. a. Loovälja Limu külas. Loovälja 3 päeva talu hinnatud 3700 rublale (Jüri Preisman).
Saustis hakatud üldiselt u. 60 a. eest raharenti maksma. Kes soovinud, võinud ka seda varem teha. Nõmme kl. Sepa tl. maksnud juba 1865. a. raharenti. 5 päeva talult nõutud 70 rbl. renti ja lisaks tegu. Müüma hakatud juba 1870-1875 a. Alul nõutud suuremate talude eest 3000 rbl. kuid keegi pole siis ostnud. Ainult mõned mõisa teenijad ostnud härra soovitusel talusid (Mihkel Kuuseoks). Talupojad ostnud endile talud alles 40 aastat tagasi. Ostes makstud kallist hinda. Lähtse Otsa 49 tiinuline talu maksnud 9000 rbl. (Ado Ojasson)
Vaidas algas segarendi aeg 1860. a. ümber. Rent pole olnud eriti kallis ning sellepärast liikunud peremehed ka vähem kui mujal (Nikolai Sookaer). Alul nõutud 5 päeva taludelt u. 90-100 rbl. renti (Jüri Uus).
Talude müümine alanud 1870. Esimeste ostjatega sõlmitud odavamad lepingud kui hilisematega. Mõisnik tahtnud pärast kallimat hinda ja nõudnud lepinguid tagasi. Talupojad viinudki peale Hanepalu kontrahid mõisa tagasi. Hinda tõstetud mõnesaja rubla võrra. 1870 nõutud Kolga talu hinnana 2100 rbl., 1875 aga 2400 (Kristjan Hanibal).
Jürist ei ole käidud Mahtras. Jüris olnud talupoegade elu kergem ning saksad pole kiusanud talupoegi. Eriti hääd olnud Aruküla saksad (Mart Käär).
Kogu kihelkonnast käinud ainult sepp Winka oma poisiga Vaidast Mahtra sõjas. Winka olnud ärksam mees Vaidas ning ta õhutanud teisigi ühes minema. Karistuseks saanud Winka 100 ja tema poiss 50 kepihoopi (Kristjan Hanibal).
Mahtra sõja ajal kartnud Vaida härra von Pahlen, et ka tema mõisa kallale tungitakse (Karl Grüntal).
Kurnas arvatakse: kauge maa pärast jätnud säälsed talumehed Mahtra minemata (Jaan Saalverk).
Ainuke vastuhakkamine olnud Jüri kihelkonnas Lagedil 1861. a.
Peale seda kui kroonu müünud Lagedi mõisnikele, tõstnud uus härra von Harpe rendi kalliks. Uued rendilepingud tekitanud peremeeste hulgas nurinat. Teised võtnud uued lepingud siiski vastu, mida aga 7 peremeest keeldunud tegemast. Neile öelnud mõis ülesse ning kaubelnud nende taludesse uued peremehed. Vanad peremehed ei ole aga välja kolinud ega uusi sisse lasknud. Siis kutsunud mõis 70 soldatit kohale kes vangistanud 27 peremeest ja linna viinud. Need, kes endi lepingud uute tingimustega vastu võtnud enne soldatite mõisa tulekut, vabastatud. 7 tõrkujat pidanud istuma vangis, mõni kuu ja mõni enamgi (Nigulas Miilberg).
Arukülast põgenenud teoorjuse ajal mõned inimesed Tallinna kuid toodud jälle tagasi (Leenu Remmel).
Pärisorjuse ajal põgenenud Raelt 3 Jürit Rootsi. See olnud u. 150 aastat tagasi kui need Jürid, kelledest üks olnud kutsariks, teine toapoisiks ja kolmas vahimeheks, läinud Rootsi alamaiks. Üks Jüridest rikastunud Rootsis ja toonud hiljem siia oma sugulastele raha (Mart Laiba).
Saustist põgenenud Liisu Samm. Samm olnud vaenelaps. Ühes mustlastega läinud ta Peipsi äärde. Kojuigatsusest aetuna pööranud Liisu mõne aastase äraoleku järele tagasi (Liisa Looman).
Kurnast põgenenud Sääse Tiiu kuid teadmata kuhu (Jüri Sooberg).
Kautjala mõisa tulnud põgenikuna praeguste Hiode esiisa. Suure taudi ajal põgenenud Hio Hiiumaalt ning asunud Kautjala mõisa kus härra annud talle rendile praeguse Hio talu (August Hio). Teistpoolt on teateid, et Hio esiisa olevat vahetatud Hiiumaalt koera vastu (Jakob Vitisman).
Liikumise vabadus puudunud kuni 1860. aastani. Peale sedagi ei ole tahetud anda passe (Jaan Pomberg). Kuni 1860. aastani asetanud mõisnik inimesi oma hääksarvamise järele. Eriti mõisniku meelevalla all olnud teenijad (Anu Kommbald).
Teoorjuse ajal ei ole võidud mõisniku peale kaevata. Nabala kogukonna inimestele teinud sagedasti kahju Tuhala krahv, sõites alati läbi vilja. Krahv sõitnud otse üle põldude kuna tee olnud kõver (Marie Anni).
Jüri vennaste koguduse asutamisaastaks loetakse 1818. See aasta lõigatud lugemislauasse. Jüri vennaste kogudus olevat kõige vanem Eestis.
Möödunud sajandi keskpaigal peetud koosolekuid Vaskjala Raudsepa saunas. Ärkamisaja alul ehitatud palvemaja. Esimest palvemaja hakatud varsti suurendama ja ümber ehitama. Palvemaja ehitamiseks annud mõisnikud materjali. Vaida baroness Essen ja Tuhala krahv annud palke. Üks palvemaja olnud Jüri kiriku juures ning teine Vaidas ja kolmas Nabalas.
Esimene agaram vennaste koguduse organiseerija, kelle nime mäletatakse, olnud Juhan Kiivit ja teisena tuleb nimetada Peitongi. Juhan Kiivita algatusel ehitatud Nabalasse ja Vaidasse palvemajad.
Jüri kirikuõpetajad Luther ja Winkler toetanud vennaste kogudust. Lutheri abikaasa käinud alati ühes lastega palvetunnil. Vennaste koguduse liikmeks saanud nii peremehed kui ka teenijad. Teenijad olnud lihtliikmeks, ei ole käinud lugemas. Enne liikmeks vastuvõtmist pidanud iga kandideerija läbi tegema „ootamise“ aja. Ootajaile korraldatud kinnised „äratamise“ koosolekud, kuhu pääsenud liikmed ja kandideerijad. Liikmeks vastuvõtmine sündinud vendade kinnisel koosolekul enamuse poolt olekul.
Vennaste kogudus katsunud ka haridust levitada, selleks korraldades laste loetustunde ja nõudes liikmeilt kirja- ja lugemisoskust.
Liikmeid olnud eelmise sajandi lõpul kogudusel umbes 150, lisaks hulk „ootajaid“.
Harilikke palvetunde peetud pühapäeval peale jutlust. Iga kuu teisel pühal pidanud vennad enne jutlust kinnise koosoleku. Palvemajas käinud palju inimesi. Palvemaja, mis mahutanud umbes 500 inimest, olnud enamasti täis. Eriti suur olnud osavõtt 1860-1880 a.
Kooliõpetajad võtnud vennaste kogudusest osa. Nabala kooliõpetaja Rutupõld olnud lugejaks. Ka mõisahärrad suhtunud häätahtlikult asjasse, eriti Maidel (Nikolai Sookaer, Sookaer praegune vennaste kogukonna juht).
Kõige enam võetud vennaste kogudusest kuni viimase ajani osa Nabalas (Jüri Arro).
Viimastel aastakümneil ja ärkamisaegsel seltside tegevuse perioodil koondunud ärksamad ja enamarenenumad seltsidesse kuna tagurlisem ja mahajäänud osa kuulunud vennaste kogudusse. Vennaste koguduse tegevus langenud seltside tegevuse arenedes. Vennaste kogudusse koondunud rikkamad. Vaesemaid võetud küll vastu, kuid ei ole lastud etteotsa (Jaan Põldmäe).
Vennaste koguduse liikmed elanud jumalakartlikku elu. Ilmlikkudest asjadest hoitud eemale. Oma lapsi sunnitud pimedast peast vanemate austamisele. Vennad lasknud suudelda oma lastelt ja ootajailt oma käsi.
Vennaste kogudused olnud tähtsad inimeste arendamisel. Sääl õpitud kõnelema ja mõtlema (Jaan Vikerpuu).
Koguduse liikmemaks koosnenud vabatahtlikest annetusist. Annetustest elatanud end vanem vend - koguduse hooldaja või „saksa isand“ nagu teda nimetatud. Perenaised viinud „saksa isandale“ liha ja mune (Marie Anni).
Kirikuõpetajad pole olnud vennaste koguduse poolt, kuid kaasa ka ei ole aidanud. Mõnikord leeris rääkinud vennaste koguduse vastu (Kristjan Vihur).
Koguduse hooldajaina mäletatakse Knotet ja Bucki (Nikolai Sookaer).
Veneusku üleminek alanud peale kiriku ehitamist Arukülasse. Preester kihutanud rahvast veneusu vastuvõtmisele lubades toetust mõisnikkude võimu vastu (Jaan Pomberg). Arukülast läinudki mõned perekonnad ässituse mõjul veneusku (Mart Käär). Kõige suurem olnud usu vahetamine 1867 (Aruküla venekiriku kroonika).
Kõige enam veneusulisi ja üleminejaid olnud Saustis. Venekülas elanud ainult veneusulised. Mõned läinud suuremate õiguste saamise lootuses üle (Ado Ojasson).
Rael läinud veneusku ainult Reinu perekond. Koguduse liigete maasaamise võimalusest kõnelenud veneusulised, kuid see avaldanud vähe mõju. Pastor Winkler mõistnud lutherlasi tagasi hoida. Ta manitsenud oma koguduse liikmeid, et nad jääksid truuks (Jaan Põldmäe).
Vaidas läinud üks perekond veneusku (Kristjan Hanibal).
Teistes kogukondades pole olnudki usu vahetajaid.
Vene preestrid oma koguduse liigete huvide eest astunud välja nagu lubanud (Jaan Pomberg).
Lutheruse kiriku ehitamisel Jüris 1884. a. tõrkunud veneusulised tööle minemast, mida pastor nõudnud. Kihelkonna kohus tegi veneusulistele kahjuliku otsuse, mõistes neilt tegemata jäänud päevade eest tasu. Vene preester astunud oma koguduse liigete pärast siinsete võimude ees asjatuid samme. Lõpuks läinud preester Jannson Peterburgi keisri juurde kaebama. Sääl saanud Jannson õiguse. Veneusulistele kahjuliku otsuse tegija kihelkonna kohtunik Smeling vallandatud kohalt ning sama hädaoht ähvardanud ka siinset kuberneri (Mart Laiba).
Teinekord pööranud preester siis võimude poole kui Sausti härra nõudnud veneusulistelt Jüri kiriku hääks makse. Selline maksu nõudmine kadunud aga varsti (Jaan Saalverk).
Lahkusuna oli eelmise sajandi teisel poolel malsveti usk. Selle usu prohvetiks olnud kooliõpetaja Räits.
Räits tulnud Sahalt Lagedile kooliõpetajaks. Lagedil sündinud Räitsi täielik ärkamine. Esimesel aastal jutlustanud ta koolimajas. Tema jutlusi pole sallinud pastor ja mõisnikud. Lagedi vallavanemaga riielnud pastor ja kiriku patroon – Nabala härra sellepärast, et Räitsil lubatud koolimajas jutlustada. Lagedilt vallandatud Räits kooliõpetaja kohalt (Nigulas Miilberg).
Räits käinud Jüri, Harju-Jaani ja Jõelehtme kiriku väravais jutlustamas. Lagedilt käinud 2 maltsveti usulist naist temaga ühes. Räits ühes pooldajatega olnud halli riietega. Söögiks nad pole tarvitanud soola ja hapusid asju – neid polevat loonud jumal (Jaan Pomberg). Leiba süües kastnud alati suutäie enne vette, sest nii puhastavat jumal leiva.
Räits osanud hästi saksa keelt ja olnud hää „kirjatundja“. Enne kui ta Jürisse asunud, käinud ta Läänemaal, kust ta päritud, malsveti usku levitamas. Kord vangistatud Räits Läänemaal mõisnikkude teotamise pärast (Mihkel Marjapuu).
Räitsal olnud rahvustunne tugev. Meie rahva orjastamise eest tahtnud Malsvet ja Räits kätte maksta tööjõu äraviimisega Venemaale (Jaan Vikerpuu).
Prohvet Räits läinud ühes oma pooldajate Sommeritega Pajuba Suitsu talust Venemaale Simbirski.
Malsvet oma pooldajatega oodanud Tallinna Lasnamäel asjatult „valget laeva“ mis neid pidanud igavesti ära viima (Kristjan Vihur).
Jüris leidnud Räits vähe poolehoidjaid. Peale Sommerite olnud Lagedil veel paar naist. Oma „vigurdamise“ pärast peetud teda vähe lollakaks. Kõige enam tembutatud Suitsu talus. Sommerite ristimisel uude usku pidanud kõik endid kastma kaelani toobris asuvasse külma vette (Juhan Reks).
Õpetaja ei ole sallinud Räitsa. Pühapäeval kästud Räitsa kirikuväravast eemale ajada. Vöölmöldrid olnud pühapäeval hädas, sest Räits pole neid kuulanud (Kristjan Vihur).
Aruküla vallakool asutatud 1840. a. ümber. Esimese kooliõpetaja nime ei mäletata enam. Teiseks koolmeistriks olnud Mart Kala. Enne Kalat pole lapsi kooli nõutud, vaid sääl käidud vabatahtlikult. 65 a. eest pidanud lapsed peale 3 aastase koolisunduse õiendamist käima veel igal nädalal 1-2 päeva korrakoolis.
Koolipäev kestnud hommikust õhtuni. Koolis õpitud lugemist, kirjutamist, rehkendust, laulmist, piiblilugu ja katekismust.
Kord olnud vali. Kala olevat olnud Aruküla kõige kurjem koolmeister. Alati hoitud vits laste hirmutamiseks klassis. Kala peksnud ise poisse ning pole selleks koolivanemat kutsunudki (Anu Kommbald).
1885. a. Aruküla vallakool liidetud varem asutatud vene kihelkonna kooliga. Aruküla vene kihelkonnakool ehitatud Aruküla kiriku juurde sisemiste asjade ministeeriumilt. 1885. aastast alates olnud koolis kaks õpetajat (Tõnis Orgussaar).
Alul olnud vene kihelkonnakool üheklassiline, 1885. aastast asutatud teine klass juurde.
1882. aastal õpetatud vene kihelkonna koolis: usuõpetust, rehkendamist, kirjutamist, joonistamist, laulmist, geograafiat, vene- ja eesti keelt. Iga päev olnud 6 tundi. Kihelkonnakoolis ei ole lapsi enam pekstud – pandud ainult nurka.
Usuõpetust annud vene preester kogu koolile – nii veneusulasile kui ka lutherlasile (Jaan Vikerpuu).
Aruküla kooli säilunud arhiivi põhjal olnud kooliõpetajaiks: Ilja Rinnus 1880-1882, Kuusik 1883-1892, Pärtel 1892-1893, Koemets 1894-1898, Köst 1899-1900, Tupits 1901-1903, Tomingas 1904-1909, Orgussaar 1910-1911, Koortman 1912-1913, Kulbusch 1914-1915, Masso 1916-1919, Mäelo 1919-1920, Orgussaar 1920-1931. (Kooliõpetajate loetelus on märgitud ainult koolijuhatajad.)
Kooliõpetajaist on tuntud ärkamisaegse kohaliku tegelasena Kuusik. Viimane juhatanud Arukülas laulukoori. Kuusik olnud küll veneusuline, kuid venelaste vastane (Jaan Vikerpuu).
Kautjala vallakool asutatud 1876. Varem käidud Rael koolis. 1876. a. koolimaja ehitades nõutud Raelt toetust, sest Kautjala oli toetanud varem Rae koolimaja ehitamist.
Kautjala koolimaja ehitatud kõrtsi lähedale. Selle tagajärjeks olnud kõrtsi sulgemine. Koolimajas olnud ühtlasi ka vallamaja ning koolmeister ühtlasi valla- ja kohtukirjutaja. Laupäeviti olnud koolimajas palvetunnid kus koolmeister jutlustanud (Jaagup Bauman).
Kautjala koolis esimesil aastail peale asutamist õpetatud: rehkendamist, lugemist, kirjutamist, laulmist, piiblilugu, katekismust ja geograafiat (Abram Hutman). Hiljem õpetatud neile kes kavatsenud edasi õppida ka saksa keelt.
Kautjalas olnud õpetajaiks: Madis Veimar 1876-1882, Jaan Rass, Maasikamäe, Grüntal 1902-1910, Vanaveski 1910-1920 ja Bauman 1920st (kooli kroonika).
Kurnal asutatud Söödi kõrtsi asemele kool. Varem käinud lapsed Sausti koolis. Ärkamisajal püüdnud kõik oma lapsi kooli saata. Isegi 17-18 aastaseid olnud koolis. Koolisundust on agaralt teostatud, puudujad pidanud maksma 5-15 kop. trahvi (Jaan Saalverk).
Kurna koolimaja ehitatud 1867. a. (Mihkel Kuuseoks)
Kooliõpetajaid olnud Kurnal: Neuhaus, Roots, Raudkepp, Eergauk, Römmer, Kasekamp jt.
Kurna kool ühendatud Sausti algkooliga 1920 (Kristjan Seemiskar).
Lagedil asutatud kool ja ehitatud koolimaja 1870. Mõisast antud koolimaja ehitamiseks palke ja rahagi. Lagedil olnud 60 aasta eest Jüris kõige parem koolimaja (Nigulas Miilberg).
Kooliõpetajaiks on olnud Lagedil: Kristjan Räits, Ojap, Jüri Puhman, Jaan Kallas, Johannes Käbin, Juhannes Hio, Jaan Kullerkupp, Maria Steinman, Eduard Ratasepp, Juhan Gerotar ja Jaagup Kivikas (Jaagup Kivikas).
Tublid õpetajad olnud Räits ja Kallas. Eriti viimane õpetanud vanemale rahvale kiriku ja nooremale isamaa laule (Juhan Mihkelson).
Lehmja kool avatud 1917.
Õpetajaiks Lehmjas on olnud: Grosberger 1917-1918, Vritam 1918-1920, Jüri Freiman 1920-1925, Tresberg 1925st ja Paul Rass 1929. aastast (kooli kroonika).
Nabala lapsed käinud enne oma kooli ehitamist Sausti vallakoolis. Saustis õpetatud nii viletsalt, nii et mõned Sausti kooli õpetajad Nabalasse avatud kooli uuesti sisse astunud (Mikk Jaanus).
Nabala koolimaja hakatud 1868. a. ehitama (Jüri Arro). Koolimaja ehitas vald - tarviliku metsamaterjali andnud mõis. Uus koolimaja avatud 1870 (Marie Anni).
Esimeseks kooliõpetajaks olnud kogu kihelkonnas tuntud Rutopõld (Mikk Jaanus, vt käesolev aruanne eelpool).
Peale Rutopõllu on Nabalas olnud õpetajaiks Kullerkupp, Kärt ja Vain (kooli arhiiv).
Rae vallakool asutatud 1867. aastal. Kautjalal ja Rael olnud ühine kool kuni Kautjala kooli avamiseni. Esimene koolimaja põlenud 1885. Praegune koolimaja ehitatud õieti vallamajaks 1889.
Rae koolis õpetatud 1867. aastal katekismust, piiblilugu, lugemist, rehkendamist ja laulmist (Leenu Remmel). 1886. aasta õppeaineiks olnud: katekismus, piiblilugu, rehkendamine, lugemine, laulmine, vene keel ja geograafia (Jaan Põldmäe).
Kooliõpetaja karistanud lapsi vitste ja joonlauaga. Kord varastanud üks poiss teiselt raha. Varga peksnud koolmeister haopinu juures siniseks (Anu Poltimäe).
Õpetuse üle teostanud järelvalvet kirikuõpetaja ühes vöölmöldriga (Leenu Remmel).
Kooliõpetajad Rael saanud korraliku palga. 1869. aastal kasutanud talu, mille rent olnud 170 rbl. Vald teinud koolmeistrile 50 jalapäeva (Johannes Rattassepp).
Alul olnud kooliõpetaja ka vallakirjutajaks, kuid hiljem vabanenud sellest. Kirjutamise tasu saanud kooliõpetaja 10 rbl. aastas (Leenu Remmel).
Rae kooli on juhatanud: Ludvig Mühlbach 1867-1871, Hans Siimberg 1871-1891, Karell 1893-1902, Feldbach 1902-1908, Ratassepp 1908. aastast (Jaan Põldmäe).
Siimberg olnud hää õpetaja. Ta õpetanud neile kes edasi soovinud õppida saksa keelt. Siimbergi soovitusel läinud juba 55 aasta eest mõned linna kooli (Jaan Põldmäe).
Sausti asutatud kool 1858. aastal endisesse ohvitseride kasarmusse. Esimeseks õpetajaks olnud keegi vana saksa soldat. Kooli asutamist toetanud pastor ja Sausti härra.
Esimene Sausti koolmeister lasknud ainult lapsi lugeda. Kirjutada pole õpetaja isegi osanud.
Uus koolimaja ehitatud Venekülla. Venekülas töötanud 3-4 aastat ka veneusu kool (Mihkel Kuuseoks).
Õpetajaiks olnud Saustis: eelpool kõneldud soldat nn. Tõrvakas, Gotheb Treihold, Valdekopp, Põdu, Traanberg, Jüri Remmel, Sarow, Kleesment, Grepp, Kingissepp ja Rass (kooli arhiiv).
Endised kooliõpetajad olnud kõik viletsad ning öeldavat, et need olnud kõik hulgused (Mihkel Kuuseoks).
Vaidas annud mõisnik koolimajaks mõisa kangru maja praeguses Kolga talus 1865. aastal. Vaida külasse ehitatud uus koolimaja umbes 12 aastat hiljem. Koolimaja ehitamiseks saadud mõisast palke (Kristjan Hanibal).
Vaidas olnud kooliõpetajaiks: Viikman, Metser, Maasikamäe ja Saar (kooli arhiiv).
Vaida kooliõpetajat Metserit tuntud hää seltskonna tegelasena. Ta õpetanud laulmist ja pidanud palvetunde (Jüri Allas).
Pajuba külas olnud 1870. aasta ümber Suitsu talus kool. Koolis õpetanud Wahtrik. Pajuba küla kuulunud Mõigu mõisale ning viimane asutanud Pajubale kooli. Hiljem kaotatud sealt kool ning lapsed läinud Rae vallakooli (Hans Espe).
Jüri kihelkonna kõige vanemaks kooliks tuleb pidada Anton Thor Hellelt 1737. aastal asutatud köstrikooli. Selles koolis õpetatud lugemist, laulmist ja ka kirjutamist. Köstrid ei ole suutnud lapsi lugemise oskamatuse tõttu õpetada ja nii pidanud Thor Helle seda üksi tegema. Hiljem suletud see kool (Jakob Aunwer).
Kõige varem õpetatud lugemist leeris. Juba Thor Helle hoolitsenud selle eest (Jakob Aunwer).
Leeris õpetanud varem köster lugema. Targemaid leerilapsi pandud omakorda rumalamaid õpetama (Hans Preisman).
Kirik nõudnud lugemisoskust. Kõik koguduse liikmed pidanud oskama lugeda katekismust. Enne kooli korraldatud lastele koduõppust. Vanemad pidanud lapsi kodus õpetama. Laste lugemist käinud vöölmölderid kontrollimas. Selleks kutsutud lapsed Arukülas Tõnise tallu kokku. Ka emade lugemisoskust proovitud (Anu Kommbald).
Kirjutamine olnud raske ning seda õpitud alles koolis. Kurnal õppinud kõige enne Mõisaküla Mäe peremees Peitong. Kord olnud Mäe peremees kõrtsis, kus leitud põrandalt täiskirjutatud paberileht, mida keegi ei ole osanud lugeda. Õnneks olnud kõrtsis üks kirjaoskaja lihuniku sell kes lugenud meestele paberile kirjutatud read ette. Selle paberi lehe sisu pidanud Mäe peremees meeles ning viinud omale koju. Kodus jäljendanud Mäe peremees paberil leiduvaid tähti söega pesulauale. Ta teinud seda senikaua kuni õppinud kirjutama neid tähti mis paberil leidunud. Puuduvate tähtede kirjutamist õppinud peremees pastorilt (Jaan Saalverk).
Lasteloetajaina tuntakse Jüris mõningaid vöölmöldrid.
Vanem lasteloetaja olnud Kiivita vanamees Vaidast. Kiivita vanamees käinud vitsadega talust tallu lapsi õpetamas ja nende lugemist proovimas (Mikk Jaanus).
Peale Kiivita vanameest käinud lapsi loetamas Nabala Arropere peremees. Tema käinud igas külas vähemalt kord talvel. Loetaja tulekuks kutsutud lapsed kokku ühte peresse. Laste loetamisest teatatud ette kirikust (Marie Anni).
Kurnal loetanud lapsi Mäe peremees Peitong (Mihkel Kuuseoks). Loetamiseks kogunenud lapsed Mäe tallu (Jaan Saalverk).
Umbes 80. aasta eest käinud Raelt Asska kl. Jaani talust Kiivitaga ühel ajal lapsi loetamas Vitisman. Viimasele kingitud laste loetamise eest hauaplats (Jakob Vitisman).
Ärkamisajaga algab Jüri seltside tegevus. Ärkamisajal asutatakse Jüri Muusika Selts oma laulukooriga. Laulukoorile paneb aluse köster Kraeman juba 1865. aastal. (Laulukoori asutamisest käesolevas aruandes eespool, tegevusest allpool.) Muusika seltsi asutamine olnud kõige tähtsam sündmus Jüris ärkamisajal. Muusika selts ei ole aga suurt teinud rahvuslikuks äratamiseks. Alul olnud Jüri Muusika Seltsi laulukoor kirikukooriks, kaunistades sagedasti oma lauluga jumalateenistust. Rahvuslikku elevust tekkinud peale 1889. a. Tartu laulupeol käiku (Jaan Vikerpuu).
Kooliõpetajaist olnud rahvuslikust liikumisest huvitatud kõige enam Rutopõld. Tema nõudnud rahva harimist (Mikk Jaanus).
Jüri köster Preisberg kogunud Aleksandri kooli hääks raha (Jaan Põldmäe).
Jüris loetud ärkamisajal: Eesti Postimeest, Sakalat, Valvajat ja Ristirahva Pühapäevalehte (Jaan Vikerpuu).
Arukülas lugenud Niinberg (vt. käesolev aruanne eelpool) Sakalat ja mõned teised peremehed E. Postimeest (Mart Laiba).
Rael on lugenud ainukesena Preismanid Pärnu Postimeest (Mart Laiba).
Kogu kihelkonnas loetud Eesti Postimeest u. 30, Sakalat 15-20, Ristirahva Pühapäevalehte loetud u. 200 eksemplari (Jaan Vikerpuu).
Nabalas loetud ainult Ristirahva Pühapäevalehte. Seda saanud osta pühapäeval kiriku juurest ning selle lugemist soovitanud kirikuõpetaja (Mikk Jaanus).
Jüri Muusika Seltsi põhikirja kinnitamise eest hoolitsenud köster Kraeman 1866. aastal (Hans Mets).
Jüri Muusika Seltsil olnud 1885. aastal Kraemanilt asutatud segakoor (vt. käesolev aruanne eelpool).
Segakoor olnud alul õieti kiriku kooriks. Kontsertidest saadud raha antud kirikule. Alul lauldud ka enamasti vaimulikke laule (Hans Põldmäe). Laulukooris laulnud nooremaid ja vanemaid, ka kooliõpetajad käinud laulmas.
Laulukooriga käinud köster Preisberg Tallinnas saksa laulupeol laulmas (Jaan Põldmäe). Tartu laulupeol 1889 saanud Jüri laulukoor esimese auhinna. Laulukoor olnud teistest kooridest suurem ning asetatud rongikäigul ette otsa (Jaan Vikerpuu).
Arukülasse asutanud Timoteus Kuusik – köster-kooliõpetaja Jüri Muusika Seltsi kuuluva teise laulukoori (Jaan Põldmäe).
Laulukoor mõjunud edendavalt ka rahvustunde tekitamiseks kui hakatud eelmise sajandi lõpul kontserte korraldama. Kontsertidel lauldud vaimulikke ja isamaa laule (Jüri Preisman).
Jüri Muusika Seltsi pasunakoori algus langeb 1889. aastale. Esimesena juhatanud pasunakoori Jaan Hio. Jüri pasunakoor olnud hääs kuulsuses. Pasunakoor käinud mängimas Tallinnas Estonia ja Lootuse seltsides. 1896. a. laulupeol saanud pasunakoor esimesena auhinna (Hans Põldmäe).
Lühemat aega teotsenud Jüris ka meeskoor Jaan Virkepuu ja Preisbergi juhatusel (Jüri Preisman).
Muusika Seltsi liikmeks võetud kõiki täiskasvanuid. Kõigilt liigetelt nõutud korralikke eluviise (Jaan Põldmäe).
Seltsi juhatajaks olnud mitu aastat Preisberg. Kauaaegseks sekretäriks Rutopõld. Auliikmeks valitud kirikuõpetaja (Hans Põldmäe).
Teiseks Jüri vanemaks seltsiks olnud karskusselts „Truudus“. Nimetatud karskusseltsi põhikiri kinnitatud 1900 sisemiste asjade ministeeriumilt. Asutajaiks liikmeiks olnud Kristjan Põldmäe, Mart Laiba jt. Selts seadnud omale ülesandeks võidelda liigjoomise vastu (Juhan Mihkelson). Selts suutnud niipalju saavutada, et Assaka kõrs suletud ja asemele tehtud öömaja (Jakob Vitisman).
Karskusseltsil olnud Lagedil oma piduaed. Esimese näidendi mänginud Jüris karskusselts. „Truuduse“ pidudel peetud esimesi kõnesid – karskuse ja muu sisuga. Karskusselts toonud endaga Jürisse üldist seltskondliku tegevuse tõusu (Jaan Põldmäe).
Karskusselts aidanud osta Jüri Muusika Seltsil pasunaid. Lagedil katsutud omale laulukoori organiseerida (Hans Põldmäe).
Kohalikud ametnikud olnud eestlased. Ainult Arukülasse pandud teiseks kooliõpetajaks venelane. Kõigilt ametnikelt ja kooliõpetajailt nõutud vene keele oskust.
Vallamajas toimunud asjaajamine eesti keeles, kuid kirjavahetus olnud venekeelne (Nigulas Kesa).
Kõige suurem olnud venestus kohtus. Vene keele oskamatus teinud talupoegadele kohtus raskusi. Ainult vallakohtus saadud valmis eesti keelega. Talupoegadel lubatud ka ülem- talurahvakohtus vastata eesti keeles (Mart Laiba).
Koolis hakatud õpetama vene keelt alul ainult poistele. Naistele ei ole peetud võõrkeele õppimist tarvilikuks. Hiljem õpetatud nii poistele kui tüdrukuile üks tund päevas vene keelt. Üheksateistkümnenda sajandi viimasel kümnendil võetud kõigis koolides õppe keeleks vene keel. See muutnud õppetöö koolis raskeks. Kooliõpetajad, kes hästi vene keelt ei ole vallanud, tagandatud ametist (Jaan Põldmäe).
Eestlased ise on püüdnud vene keelt õppida, sest Vene kodanikuna olnud see tarvilik.
Venestuse aegne preester Jannson olnud eestlane ja vabameelne, kuid venestaja. Jannson kõnelenud, et Venemaale minnes eestlased võivat veneusulistena saada tasuta maad. Venestajaks olnud preester vist eestkätt oma ameti kõrgenduse pärast.
Preester hoolitsenud ka seda, et talupojad täidaksid kroonult nõutud kohustused vene kiriku vastu. Jaapani sõja alul pidanud talumehed kroonu käsul ööseti Aruküla kiriku juures valvel olema. Sügisel pimedail öil käinud preester salaja kontrollimas, kas talumehed ka öösel valvavad või magavad kusagil. Kord kui Jaan Virkepuu valvekord olnud, hiilinud üks kogu pimeduses üle aia kiriku juurde. Virkepuu teadnud, et preester käib salaja kontrollimas ning arvanud tulejas selle ära tundvat. Kiiresti lähenud tulejale Virkepuu ning löönud hiilijale kaikaga hää hoobi. Hoobi järele hakanud preester karjuma ning seletanud, et ta tahtnud järele vaadata, kas mitte valvaja ei ole magama jäänud kuna see alatine nähtus olevat. Löögi pärast ei ole preester vihastunud vaid kutsunud Virkepuu oma tuppa teed jooma ning kiitnud teda hoolsuse eest. Sest saadik ei ole preester enam käinud valvajaid kontrollimas (Jaan Vikerpuu).
Ka mõned kooliõpetajad aidanud venestusele kaasa. Kurnal kiitnud venestust ja õpetanud suure hoolega kõiki õppeaineid koolis vene keeles Neuhaus (Jaan Saalverk).
Jüri kiriku õpetaja olnud venestuse vastane ning avaldanud end vene vastu vahel vaenuliseltki. Õpetajat ettevaatamatuse pärast hoiatanud Aruküla kooliõpetaja Kuusik (Jaan Vikerpuu).
Venestuse ajal tahetud Jürisse ehitada ministeeriumi kooli, kuid elanikud ei ole sellest pakkumisest suurt hoolinud (Jaan Põldmäe).
Kurna vallavolikogule tehtud ettepanek, et ehitataks kroonu toetusel ministeeriumi kool. Vallavolikogu kartnut tekkivat kooli asutamisest valla elanikele maksu koormat ning pole ettepanekut vastu võtnud (Jaan Saalverk).
1905. aastal peetud mässulisi kõnesid. Väljast käinud kõnelemas Pöögelmann. Kohalikest elanikest pidanud mässulisi kõnesid Vaida kooliõpetaja Rass.
Kõnedes nõutud mõisade põletamist, kirikute ülevõtmist ja vaesemale rahvale leiba.
Jüris käinud kõnelejaid ja rahvast 2 komissari hoiatamas, kuid asjata. Kord tulnud üks komissar koosolekule, mille pärast rahvas ärevaks muutunud. Üks juuresolija mõisa moonakas teinud ettepaneku komissari kotti ajada. See ettepanek ei ole läinud läbi.
Rass ja mõned teised organiseerinud Vaidas talupoegi karistussalkadele vastupanuks. Paljud talupojad õppinud 1905. aastal laulma Marseljeesi. Seda lauldud harilikult koosolekuil (Jaan Põldmäe).
Kautjala kooliõpetaja Jaan Rass käinud Tallinnas tööliste koosolekul, kus teda tahetud vangistada (Jaagup Bauman).
Jüri elanikud ei ole kavatsenud purustada kohalikke mõisu, sest nende vastu pole tuntud vaenu. Kuid siiski läinud mõned inimesed linnast tulevate töölistega ühes mõisaid rüüstama. Töölised liikunud mööda Tartu maanteed ning rüüstanud teel asuvaid mõisu (Jaan Vikerpuu).
Aruküla mõisa tunginud ühes linlasiga ka mõned kohalikud töölised. Mõisas purustatud mööbel. Kohalikud moonakad ja talumehed ei ole käinud mõisa rüüstamas. Arukülas ei ole olnud mõisnikku, sest see elanud linnas (Mart Käär).
Aruvallas põletanud mööda minevad mässajad viinavabriku (Karl Grüntal).
Ka Kurnal olnud kohalikud inimesed rahulikud. Linnast tulevate mässusalkadega ühes tunginud vist ka mõned oma inimesed mõisa, kus lõhutud mööblit. Väljal põletatud ka üks viljaküün (Jaan Saalverk).
Sausti tunginud mässajad tahtnud mõisa põlema panna. Mõisa töölised olnud selle vastu, sest siis oleks ka lähedal asuvad töölismajad põlema läinud. Mässajad lõhkunud mõisas leiduva mööbli ja aknad. Lõpuks läinud mõis siiski põlema, aga ei tea kuidas (Mihkel Kuuseoks).
Vaidas põletatud mõis. Põletamisel olnud ka Rass (Karl Grüntal).
Kohalikud elanikud lõhkunud salaja Vaida viinapoe. Lõhkujaid ei olegi kätte saadud. Peidetud viina leitud Piirita jõest Kiivita talu kohalt pudelitega. Viinapoe lõhkumises kahtlustatud Kiivita peremeest Uut (Jüri Uus).
Teistes mõisades olnud 1905. aastal rahulik (Jaan Põldmäe).
Kirikumõisa tunginud Soon ühes mõne Tallinnast tulnud mässajaga, peale Aruküla mõisa rüüstamist, joobnutena ning sundinud õpetaja prouat klaverit mängima (Mart Laiba).
Karistussalgad liikunud Tallinnast Paide. Jürist läbiminekul peatunud Rael ja käinud Arukülas (Karl Grüntal). Karistussalga juht küsinud kirikuõpetaja Weisbergilt süüdlaste nimesid. Weisberg nimetanud ainult ühe süüdlase Jüri Soone. Soon vangistatud joomingult ning toodud Rae vallamaja juurde, kus teda pekstud. Jüri Soone viinud karistussalk endaga ühes. Assaka kõrtsi juures kästud teda jooksta eemale. Kui Soon läinud vähe eemale, lastud ta kogupauguga maha (Mart Laiba).
Soon olnud tuntud joodikuna ja suurustajana. Pärit olnud Soon Harju-Jaanist. Ta käinud ka Peningi mõisa röövimisel (Nigulas Kesa).
Tallinnas lastud veel üks veneusuline Aruküla mees Gustas Katenberg maha. Katenberg käinud ühes mässajatega Peningul ja teiste mõisades (Leena Katenberg).
Peksetud 1905. a. Jüris ainult Saustis. Saustis käinud karistamas 70-meheline madruste salk. Säälgi olnud peksmine naljatilgaks. Madrused käskinud vaadile asetatud karistatavaid kõvasti karjuda, kusjuures nad ise ainult vaati peksnud (Jaan Vikerpuu).
Saustis olnud 1905. aastal härraks eestlane Ruuben. Teda pole teised mõisnikud sallinud, kuid ta olnud sellest hoolimata sakslaste „sabarakk“.
Ruuben kutsunud kohale karistussalga. Karistada lastud veel esmaspäeval kui juba laupäeval peksmine ära keelatud. Peksa saanud vallavanem ja vallakirjutaja kumbki 50 hoopi. Kirjutajat tahtnud Ruuben maha lasta, kuid proua olnud selle vastu (Mihkel Kuuseoks).
Lagedil tahetud peksa karistussalgalt Uurmanni ning tema talu põlema panna. Jaan Uurman käinud mässajatega Sahas. Uumani eest seisnud Lagedi valitseja ning nii jäänudki esimene karistamata (Nigulas Kesa).
Vaida kooliõpetajat Rassi on tahetud vangistada. Rass olnud kaua aega redus metsas ning nii päästnud enese (Jaagup Bauman).
Rael Vaskjala külasse ehitatud barakke sõja alul. 1916. aastal kaevatud kaitsekraave. Kaitsekraavide kaevajad olnud enamasti eestlased. Need kes kohal kindlustustöid tegid ei ole läinud enam sõtta. Lisaks sõduritele on kindlustööle palgatud töölisi.
Sõduritega ühes elanud hulk avalikke naisi Vaskjalas. Jüri kiriku läheduses liikunud sagedasti kahtlasi isikuid (Jaan Põldmäe).
Lagedil olnud vene soldatid taludes korterites. Venelased olnud kindlustustööde ajal julmad. Taludest nõutud toitu, kui ei ole antud siis rüüstanud sagedasti ja pekstud paaril korral inimesigi (Nigulas Kesa).
Laskeharjutusi tehtud ilmasõja ajal Vaida silla juures. Siinseks staabiülemaksolnud kapten Päts (Jaan Põldmäe).
1915. aastal antud käsk veskite ja teiste kõrgemate ehitiste lammutamiseks. Limu küla Loovälja talu peremees sunnitud talust välja kolima, sest talu tahetud lasta seista tühjana. Seda kohta tühjendatud kahuritele harjutuspaigana.
Kõrgemaile kohtadele ehitatud topograafilised vaatetornid.
Rae mõisa punane katus lastud asetada tumedavärvilisega, et ta ei oleks vaenlasele silmatorkav.
Kindlustustööd ja sõdurite alaline säälolek teinud kohalikke elanikke kartlikuks. Alati kardetud ähvardavat sõjahädaohtu ning oldud valmis põgenema (Jaan Vikerpuu).
Kohalikud elanikud olnud passiivsed. Linnast käinud kommuniste organiseerimas mõisade ülevõtmist, millele ka mõisatöölised kaasa aidanud.
Enamluse ajal jagatud Sambomäe karjamõis tööliste vahel võrdselt. Sambomäel olnud eesotsas Soon ja Jakolew.
Rael olnud vallavanemaks väiketalu pidaja Vei, vallakirjutajaks Mikelson.
Asutavakogu valimisel katsunud enamlased omi mehi läbi suruda. Oma mehi tahetud mitu korda lasta hääletada. Valimisel saanudki enamlased Jüris enamuse.
Revolutsiooni ajal olnud toitmine vilets. „Liigne“ vili ja toidumaterjal võetud taludelt ära.
Taludest lubatud suuremad tükeldada, ainult väiksemad pidanud jääma kasutada endistele omanikele. Nii kavatsenud enamluse aegne Rae vallavalitsus Limu Mäe peremehelt Põldmäelt teise talu ära võtta (Jaan Põldmäe).
Lagedil võtnud enamlased mõisa endiselt valitsejalt üle ning pidanud jagama tööliste vahel, mis aga teostamata jäänud (Nigulas Kesa).
Nabalasse tulnud enamlaste jõuk Tallinnast, nendega ühinenud mõisatöölised. Ühiselt asutud mõisa inventari jagamisele. Palju inventari hävitatud ning kantud laiali. Endist valitsejat sundinud linnast tulnud enamlased mõisast lahkuma. Valitseja võinud mõisa edasi jääda ainult mõisatööliste eestkostmisel (Mikk Jaanus).
Kurnal ei ole vahetatud vallavalitsust. Kurna mõisa juures olevad soldatid lasknud ühe ohvitseri maha ja visanud laiba tulle (Jaan Saalverk).
24. veebruaril 1918. aastal käinud enamlaste tegelased külades rahvalt relvi ära korjamas. Relvad viidud Vaskjalas asuvasse lattu.
25. veebruaril olnud sakslased juba Rael ning võtnud üle moonalaod. Sakslaste komandantuur asunud Vaskjala veski juures. Sakslased peale venelaste varustuse üle võtmist katsunud venelastelt maha jäetud asju realiseerida talumeestele.
Kohalikelt elanikelt nõudnud sakslased toitu ja muud varustust. Paljudel kordadel käinud sakslased taludes rüüstamas, ära viies heinu ja toidumaterjali. Äravõetud materjali eest maksnud sakslased alati väiksemat tasu vastava aja turuhinnast.
Sakslased olnud julmemad kui vene sõdurid. Kohalikud elanikud vihanud sakslasi enam kui venelasi.
Sakslased vangistanud saksavaenulisi peremehi ning hoidnud neid Vaskjala barakkides kinni. Maha ei ole lastud ühtegi. Vangistamisele õhutajaks ja saksa vastaste kätte juhatajaks olnud Vaskjala möldri Einmani (Reinmani) naine, kes korralikult saksa keelt kõnelenud ja saksa ohvitseridega kurameerinud. Pr. Einman lasknud kõige enne vangistada omale vihatud inimesi.
Vangistatute eest kostnud Jüri pastor Keerig. Viimane päästnud kõik vangistatud. Keerig ei ole töötanud kaasa kohal asuvale saksa võimule (Jaan Põldmäe).
Kurnal ähvardanud sakslased talupoegi tappa kui need keeldunud varustuse andmisest.
Kurna kooliõpetaja vangistatud valitseja nõuandel. Kooliõpetaja vabanenud alles sakslaste äraminekul (Jaan Saalverk).
Nabalas olnud komandantuur mõisas. Taludes asunud saksa soldatid ühes hobustega. Ainult parematesse taludesse asutud korterisse. Sakslased on palju käinud liha ja võid taludest norimas. Tasu jäetud talumeestele sagedasti maksmata (Mikk Jaanus).
Jüris ei ole olnud mõisnikke (Ainult Vaidas ja Saustis olid pärisomanikud, teistes mõisades olnud kõigis rentnikud.), siis jäänud ka kättemaksmine eestlasile tulemata (Jaan Vikerpuu).
1. Perekonna nimesid pannud mõisnik talude, inimeste omaduste, pilkenimede ja teiste juhuslike asjaolude järele.
Rael pandud ühele laisale mehele Vedel nimeks. Selle nime muutnud kooliõpetaja koolis Veedeliks. Üks mees läinud viimasena mõisa nime saama, öeldes, et ta alles ilma, siis pandud mehele nimeks ka Ilma (Jaan Vikerpuu).
Perekonnanimede panemine sündinud 19. sajandi esimesel poolel. Mõnes mõisas lastud nimesid valida. Enamuses valinud oma nimed talu nimede järele. Mõned eestlased valinud omale saksa keelsed nimed, eriti mõisa teenistuses olevad isikud. Peremehed lasknud ka oma nimesid saksastada, tõlkides oma talu nimed saksa keelde. Nii nimetanud Uuetoa peremees end Neuhaus ja Vanaveski – Altmühl.
Olnud teisi, kes lisandanud eestipärasele nimele saksa keelse lõpu. Üks rätsepa poeg nimega Toos pidanud oma nime labaseks ning nimetanud end Toosmanniks (Jaan Saalverk).
2. Teo ajal seotud mõisades härrale lõikuse ajal viljast side ümber käe kui ta käinud põllul teolisi vaatamas. Harilikult annud härra sidujale raha. Nabala härra olnud ihnus ning jätnud siduja jootrahata. Kord sidunud üks naine härrale sideme ümber käe, mille härra teisel teolisel lasknud ära võtta (Marie Anni).
3. Jaan Põldmäel on ärakiri Tallinna privileegiumide kogust: „Samlung der Privilegien, Rechte u. Verordnungen der Kaiserlichen Stadt Reval 1729.“