I. Asjalised mälestused.

Ajaloolised paigad – Pirmastu külas mägi, kus praegu vaestemaja asub. Varemalt olnud seal kohal sõja kasarmud ja hobuste tallid. Traditsioon räägib, et siin vaestemaja asemel kunagi vanasti linn olnud ja mägi olnud koguni kõrgem, kuna nüüd hiljem allavajunud.

Kroonumetsa sees – suur kõrge mägi – nim. tornimäeks. Enne vanasti, jutustaja vanaema kõnelend sest tornist ja selle asemest. (Jaan Puru 68 a. v. Pirmastu k.)

Maantee veeren, mis praegu Holstrest Paistu viib (rohkem Paistu pool), olnd vanasti järv, silda ei ole peal olnud, käidi parvega üle. Hiljem tõusnud maa nii palju, et järv kadunud ja nüüd veel järvease vaevalt märgatav on. (Andres Pertmaa 69 a. v. Lohuaru t. Kivi k.)

Matuse- ja lahingukohad – Holstre vallas, Olde talu maa peal – Kalmetemägi. Mäest leitud surnuluid, hõbepreese ja sõlge. Arvatakse vanaks matusepaigaks.

Holstre mõisast mõnisada sammul on väike ümmarguse kujuline mägi, nüüd mets talle pääle kasvand. Mäe sisse maetud umbes 150 a. tagasi Kindral Berg. (Jaan Ritson 79 a. v. Veske t.)

Pirmastu külas, Supsi talu õue peal kõrgem koht, kaevamisel leitud surnuluid. Arvatakse vanaks matusepaigaks. Pätsi veski ligidalt, Viljandi maantee äärest kruusa august leitud tee tegemise ajal, umbes 65 a. tagasi surnukirstu luukerega oli ka habe alalhoidund. Rahvas pidand surnut kasakuks, vanasti olnd vist seal laagri koht. (Mihkel Hansen 77 a. v. Koorti t., Kibe k.)

Lohuaru talu maa seest – tee äärest, kartuli augu kaevamisel, tulnd palju surnuluid välja. Vana matuse paik. Luiest näha, et umbes 700-800 a. vanad ehk vast veel rohkemgi. (Andres Pertmaa 69 a. v. Lohuaru t. Kivi k.)

Jaagu-Jüri talu maa seest – suure tee äärest, mis Paistu läheb, on leitud umbes 60 a. tagasi surnukirste (küna ja laud pääle löödud). Ühe luukere kaelas olid luust helmed, teras traadi sisse aetud. Ühes kirstus oli luukerega ka habe alal hoidund. Samast ligidalt leitud veel üks poolik suurtükikuul. Traditsioon räägib kahtemoodi. Ühed, et on vana surnuaia koht, teised jällegi, et lahingu koht. (Märt Saar)

Varese talu juures – Liivamäe seest, tulnd välja hulk surnuluid – vist Põhjasõja ajal maetud sinna. (Reet Märtenson 77 a. v. Varese t. Kivi k.)

Holstre v. Kipi talu põllu seest leitud kaevamisel umbes 50 a. tagasi suurtüki kuul. Nähtavasti olnd seal vist vanasti lahingukoht. (Mihkel Kansi 86 a. v. Kansi t. Uisa k.)

Jaagu-Jaani talu maa seest leitud umbes 70-80 a. tagaasi õige palju surnuluid. Vanarahvas kõnelend, et selle koha peal olnd Põhja sõa ajal 7 a. järjest sõda (Märt Saar 87 a. v. Jaagu-Jüri t. Kivi k.)

Jaasi talu maa peal väike mäeküngas, vana kalmete koht. Surnuluid väljatulnd. (Epp Laane)

Härjakoorma talu maa peal on Mustalse mägi – sellel mäel on suur kivi – rist sisse raiutud. Traditsioon räägib selle kivi tekkimise kohta järgmist: Vanasti sõitnud seal kohal kaks pulma kokku, kumbki ei tahtnud ennem teed anda, sellest tekkis tüli. Tüli ajal saand surma ühelt poolt pruut ja teiselt poolt peigmees. Need maetud siis ka sinna kohta maha ja asetatud see kivi märgiks pääle. (Jaan Puru)

Pelgupaigad – Kangru talu maa peal olnd paotare. Vanasti sõdade ajal, olnd inimesed siin paos. Praegu paotare asemel – veel ainult mõned kivid, mis olnd ennem alusmüüriks. Pao tare, sellepärast õieti ka asund siin, et koht olnd madal. Jutustaja vanaema, kui talusse tulnd perenaiseks, näind veel seda hoonet. (Andres Kangru 56 a. v. Kangru t. Mõtsla k.) Jüri-Matsi talu maapeal olnd paotared. Üks olnd talu ja teine saunamaa peal. (Epp Laane 77 a. v. Jürimatsi t. Mõtsla k.)

II. Arhiivid.

Holstre valla arhiiv. Arhiiv on võrdlemisi õige noor ja hääs korras. Arhiiv nimestik olemas. Vanemad paberid ja raamatud on viidud kõik Balti kroonumaade valitsuse arhiivi, sest vald oli kroonu vald. Talude ostu üle pole leida midagi. Balti kroonumaade valitsus oli talude müüa, kirjavahetus sündis tervena sellekaudu, vallavalitsusel polnud sellega midagi tegemist. Holstre valla arhiivis on ka Paistu kiriku-mõisa protokolli raamatud, sest kiriku või Paistu vald käis varem Holstre valla alla.

Adam Petersoni eraarhiiv – koosneb ühest osast Petersoni kirjavahetusest, protokollest ja igasugustist palvekirjust. Suur osa sellest eraarhiivist ja igatahes väärtuslisem osa on sugulaste poolt laiali kantud. See väike osa, mis mul tarvitada oli, asub Holstre vallas, Lõo talus, peremehe Jaak Lõo hoole all, viimane on Petersoni ligidalt sugulane.

Kirjavahetus ja üldse kõik paberid on pärit umbes 1860-70 a.

Adam Petersoni eraarhiiv – koosneb ühest osast Petersoni kirjavahetusist, protokollest ja igasugustest palvekirjust. Suur osa sellest eraarhiivist ja igatahes väärtuslisem osa on sugulaste poolt laiali kantud. See väike osa, mis mul tarvitada oli, asub Holstre vallas, Lõo talus, peremehe Jaak Lõo hoole all, viimane on Petersoni ligidalt sugulane.

Kirjavahetus – ja üldse kõik paberid on pärit umbes 1860-70 a.

On olemas hulk kaebekirju ja palvekirjade ärakirju – keisri nime pääle - „Keige Ülema Keiserliko Kõrgusele – Aleks. II” umbes a. 1862-64. Siis osa palvekirju „Sure auliko kroonomõisade Ministri Herra Kindral-Leitenant Aleksander Aleksandrovits SELENOILE” (Livlandimaa tallo-rahva sadikute vägga alandlik palve.)

Huvitav on üks ta sõbra Mitti kiri 1864 a., kus ta vaimustatult kirjutab, et Tartu maakonna mehed luband juba 60 rubla Aleksandri kooli hääks. Kirja all Adam Petersoni märkus „armsad Tarto mehed on juba Aleksandri kooli tarvis 60 rubla lubanud. Hurraa, asi edeneb” - järgneb allkiri A. Peterson.

Arhiivis olemas ka Aleksandrikooli kava, õppeprogramm ja kooli avamise palvekirja ärakiri – Golowinovile – Tarvastu ja Holstre meeste allkirjega – 1864 a. Toon viimase ärakirja – Translat.

An Seine Hohe Egcellenz den Herrn Minister der Volksaufklärung Staats – Secretär, Geheimrath und Ritter Aleksander Vassilievitsch Golowin.

Unterthänigste Bitte.

Zahlreiche Esthen Sind von dem Wunsche beseelt, ein Gedächtniss zu stiften zum Andenken an die Aufhibung der Leibligenschaft in Est-nud Livland und zur Verherrlichund des glorreichen Monarchen und Hochseligen Kaiser Aleksander I durch den diese grosse That geschehen. Sie sind der Ueberzengung die That der Befreidung und der erhabenen Befreier dadurch am würdgsten zu ehren und in den estnischen Landen zu verewigen, dass sie eine höhere Volkschule zum Besten der Esten Gründen. Die projectierte Schule soll der estnischen Jugend eine weitere und gündlichere ausbildund gewähren, als die vorhaundenen Anstalten zu bilten im stande sind und Männer erziehen die jeder in seinem Berufe durch Wort. That und Gutes Beispoll ihre Volksgenossen belehren und zu allem guten anlieten zu dem zweck haben die Unternehmer einen Plan und ein Schulprogramm der Schule entriorfen und um die bestätigung derselben bei örtlichen Behörden nachgesucht, sind aber dabei zu der Ulberzeund gelangt, dass sie auf dem eingeschlagenen Wege ihr Projeet weder in kürzer zeit noch auch on der beabsichtigten weise realisveren körmen. Daher wagen sie unmittelbar an Hohe Egcellenz sich zu wenden und unterthänigt zu bitten, ihr Project gnädigst prüfen zu wollen. Finden Ew. Hohe Egcellenz den Plan und das Lehrprogramm der Bestätigung werth dann bitten die erwähnten dem Hochselige Kaiser und Befreier Alexander I zu Ehren und zum ewigen Andenken „Alexanderschule” nennen zu dürfen, am der projeetirten Schule eine gedeiliche Entwicklung zu sichern, wagen die Unternehmer die unterthänigste Bitte, dei Austalt möge direet Einem Kaiserlichen Ministerium der Volksaufklärung unterstellt werden. Zur Verwiklichung des Planes sind auf priwatem Wege bereits über tausend kubel gezeichnet aber eine öffentliche Collecte hät noch nicht Statt gefunden. Daher geht die schliesliche Bitte der Unternehmer dahin, ihnen gnädigst eine solche gestatten zu wollen.

Im Livländischen Gouvernement, Perau-Fellinschen Kreise, Tarvast-Küsterad, den 18 August 1864 Im Namen der 500 Bittsteller die Gewählten Vertseter:

• Hain Henno Hindrek Ainson xxx
• Johan Ainson xxx
• Ado Neria
• Märt Jakobson
• Jaan Kärik
• Hans Wühner
• Jaan Adamson
• Jaan Laosson
• Jaan Wühner
• Hans Utso
• Hans Jakobson
• Ado Remmit
• Mats Vares

Edasi järgneb „Plan und Lehrprogramm der „Alexanderschule”.

III. Suusõnaline traditsioon.

Asustamisküsimus, sisse- ja väljarändamine.

Inimesi vallast välja ei lubatud minna, ainult sel juhusel, kui mõisnik ta lubaas, ehk ise vahetas teise mõisnikuga või jällegi ära kinkis. Imetajaid naisi vahetati teisest vallast, või mõisast, kui mõisal tarvis oli. (Märt Saar 87 a. v. Jaagu-Jüri t. Kivi k.)

Talude ostu ajal on läind mitmed sulased Tartumaale, sealt saand odavamalt talusid osta. (Peeter Jaanson 84 a. v. Kumpsu t. Mõtsla k.)

Umbes 60 a. tagasi läind mõned üksikud perekonnad Siberi-Jenissei kubermangu. Hiljem, umbes 20-25 a. tagasi läks juba rohkem Venemaale ja Siberi. (Mihkel Kansi 86 a. v. Kansi t. Uisa k.)

Sõjad vanematest aegadest.

Vanasti olnd suur Põhjasõda. Poola ja Vene Peetri väed riisund koledasti ja põletand Eesti maad.

Peale Põhja sõda käind veel „pardiajajad” maal riisumas. Nii räägib traditsioon, et Viidiku talu noor perenaine viidud ära. Olnd 7 a. ära, Venemaal. Seal pandud mehele ja olnd tal lapsigi. Kuid kodu igatsus olnd siiski hirmus suur. Ühel sügisel Mardipäeva ajal tulnd salaja ära. Põgeneda aidand seal mehe-ema ja õpetand, et pangu viisud tagurpidi jalga, siis ei osata jälgi mööda järel tulla. Seda juttu kõneldud õige palju, kui jutustaja veel laps oli. (Märt Saar)

Sel jutul on veel teine variatsioon. Nimelt – Peetri sõja ajal käind Leedu röövlid mööda maad ringi, riisund ja röövind inimesi ja eriti just noori neidusid ja naisi. Siis viidud ka Viidriku talu noor perenaine Leedusse. See olnud 2 a. ära, kuid siis saand pagema. Jutustaja väikse poisina käind ühe 70 a. taadiga koos karjas, see rääkiski talle seda lugu. (Andres Pertmaa 69 a. v. Sohuaru t. Kivi k.)

Vanematest sõdadest muud midagi rahvas ei mäleta. Türgi sõjast teatakse juba palju kõnelda.

Türgi sõtta võetud kroonumetsavahte, arvata vist sellepärast, et neil olid püssid ja oskasid nendega ümber käija. Muidu olid sõjas ainult need mehed, keda liisku võeti. Jutustaja isa ajal võetud ainult 5 meest Holstrest teenima. Neidki püütud mööda metsi, sest keegi ei tahtnud minna. Türgi sõja ajal võetud juba rohkem ajateenijaid. Kes 25 a. olid teenind ja soldatist välja tulid, said maad kroonupoolt. (Andres Kangru 56 a. v. Kangru t. Mõtsla k.)

Katkud, näljad, ikaldusaastad.

Peale Põhjasõda valitsend igalpool hirmus katk. Katk käind ikka mingi looma näol ringi. Kui tuli lind mõnda tallu, ukse pääle ja keegi ütles midagi, näiteks: „Näe, kus lind siin,” ehk midagi sarnast, siis suri see inimene kohe ära. Kui aga linnust väljagi ei tehtud, sis lennand see jälle ära, ilma, et keegi oleks surnud.

Jaama talu ümber lennand kaks punast lindu ja kisand: „Ei siia või tulla, põletab jalad alt ära” - nimelt olnd selle talu õue peal palju allikaid, kust vesi üles keend. Linnud ei ole sinna ligi saand, sellepärast ka katk jäänd tallu tulemata. Lintsi tallu tulnd üks laupäev õhtu sikk ja teind hirmsat häält. Peremees võtnud kepi ja ajand siku välja. Keegi pole sõnagi rääkind, katk jäänd jällegi tallu tulemata. (Märt Saar)

Umbes 80 aastat tagasi oli suur nälg. Maal valitsend hirmus kõhutõbi, inimesi surnud kole palju. Tihti jäänd talud päris tühjaks inimesist. Surnuid nii palju, et vahel maeti ühte auku 10-15 inimest.

Lapsed käind nälja ajal kardas koos külades kerjamas. Neid nimetatud „kõnnu poisikesed”. Nälja ajal surnd kole palju inimesi. Tihti maetud korraga 100 inimese ümber. Talud jäänd tihti päris lagedaks inimestest. Sel ajal juba mõis valla käes. Leiba ei olnd sugugi süüa. Kaugemalt toodud vilja. Pärnust käidud hobustega toomas – sinna toodud merd mööda. Magatsist saadud vilja seemne jaoks. Alaline toit nälja ajal oli pudru. (Andres Kangru)

Nälja ja katkuajal surnud inimesi hirmus palju kõhutõppe. Surnud maetud surnuaeda reaviisi maha. Rohuks tarvitatud katku vastu viina sees leotatud koihernu. Kes aga haigeks jäi, see suri kohe, terveks ei saand enam keegi. (Mihkel Hansen 77 a. v. Koorti t. Kibe k.)

Kui kõhutõbi oli, siis surnud ühes talus isegi 7 inimest 1 päeval. Vihmaga kasvand vilja söömisest tulnudki kõhutõbi. (Märt Saar)

Umbes 50-60 a. tagasi oli suur ikaldus ja nälja aasta. kuid inimesi suri õige vähe. Venemaalt toodi tartusse laevaga vilja – roguski kotte sees rukkid. „Kõnnu poisikesed” käisid külades ringi, samuti vallavaesed – talukorda.

Tõuvili kohe halb. Rukis keskmine. Nälga suurt ei olnud. (Andres Kangru)

Teisel näljaajal kuiv suvi, suur põud. Selle tõttu väga suur vee puudu. Vett saadi ainult jõgedest ja järvedest, kuid ka vähemad jõed jäid kuivaks. (Jaan Puru)

Nälja aastail antud inimestele Holstre mõisast välja – inimese pääle päevaas 2 pikka kartulit ja 1 räim. (Andres Pertmaa)

Ajaloolised isikud.

Kindral Berg – Holstre mõisa omanik, Saksamaalt ühe hertsogi poeg. Poola sõja ajal olnd korra Vene vägede ülemjuhataja. Mingisuguste teenete eest antud talle siis Holstre mõis, mis kroonu mõis oli. Kindral suri mõned a. pääle Poola sõda. Umbes 90 a. olnd surnu kabelis, siis maetud maha, mõisa juure mäe sisse, mõisa rentnik Lilienfeldi korraldusel. Oma rahvale olnd kindral hää. Palju on oma valla seisukorda parandand, töid lasknud palju teha. Näiteks tee, mis Viljandi pääle läind, teind Holstre mõisa juures suure keeru sisse, Berg lasknud selle õigemaks ajada, nii nagu ta praegu on. Siis veel lasknud hulga kraave kaevata. Soldatite vastu olnd õige karm, need olnd tal mõisas tööl. Rahvast pole ta palju sundind. Esimese öö õigust tarvitand väga palju. Kindral Berg olnd vist õige vägev maal, sest kui tema voor teel oli, pidid kõik talle teed andma. Lookadele oli kirjutet, et andku teed. Kunagi viidud Holstrest läbi Tarvastu mõisa härja kari. Berg käskind sõdureid – härjad kinni võtta ja maha tappa. Kui siis Mensenkampf tasu tulnd nõudma, tahtnud kindral teda mõõgaga lüüa, kuid Mensenkampf saand eest ära karata. (Andres Pertmaa) Kindral Berg surnud umbes 200 a. tagasi. Tema mahamatmisel olnd kirstu pääl suur punane kalevist riie. Pääle matmist antud igale matjale tükk riiet sellest kalevist, mis pidi jääma mälestuseks.

Kindral oma vallainimeste vastu olnd kaunis hää, aga võõraid pole sallind, kohe pannud tööle – kõik mustlased ja juudid. Muidu tarvitand küll esimese öö õigust. Mõisa saand ta kroonu käest autasuna. Pääle kindrali surma läind mõis uuesti kroonu kätte tagasi. (Jaan Ritson 70 a. v. Veske t.)

Kindral oma teenijate vastu olnd väga hää. Üldse pole ta väga kuri mees olnd. Kui ära surnud – nutnud kõik teda taga ja olnd tast väga kahju. (Jaan Puru)

Kindral Berg olnd oma valla inimestele palju parem, kui võõrastele. Näiteks kui läind Tarvastu mõisa viinavoor Holstrest läbi – Viljandi pääle ja talle vastu tuli Berg, siis pidand terve voor kohe kraavi minema. (Mari Mikk 71 a. v. Holstrest)

Õpetaja Bergmann, Paistus üks tähtsamaist õpetajaist, aga olnud õige vanameelne. Jutustaja, vana külakooliõpetaja, olnd temaga tihti tülis. Mis Jürmann Tarvastus tegi, seda tegi Bergmann kohe Paiastus järele. Rahvaga läbisaamine – keskmine. Enne teda õpetaja Hansen – pani Paistu kihelkonna kooli käima. Üldse edendas kooli olusid, ise andis kihelkonna koolis vene keele tunde. (Andres Pertmaa)

Rahvamajanduslik elu.

Teooorjus.

Holstre vald, oli kroonu vald, seal pärisorjust ei olnud. Pärisorjust polnd, aga muidu talupoegadega ümberkäimine olnd sama vali, kui teistes mõisates kus pärisorjus valitsemas oli. Ihunuhtlus vali ja hirmus. Holstre mõisa härra kindral Berg tarvitand väga palju esimese öö õigust. Peale teda pole Holstres enam teised mõisa rentnikud seda teind. (Mari Mikk)

Kindrali surma järele pidas vald mõisa oma käes. Mõis jaotati pooleks. Ühest poolest said ainult veneusulised maad. Talud said nii palju maad, kui palju päivi tegid. Mõis töötas puudujäägiga valla käes. Siis anti mõis rendipääle, kõigepäält kellegi Rosenbergile 25 a.

Kohustused ja maksud.

Teopäevi nimetatud Holstres „tingipäevadeks”. (Andres Kangru)

3 päeva talud, pidid tegema 3 päeva mõisa ja 3 omale. Mõisapäevadeks loeti ainult ilusad, kuivad. Kui vihmaseks läks, pidi kodu tulema ja teine päev ilusa ilmaga uuesti tagasi minema. (Peeter Jaanson 84 a. v. Kumpsu t. Mõtsla k.)

Suurel talul oli väljas igapäev 1 teomees ja 1 tüdruk, väiksemal jälle inimene iga päev.

Küla kubjas tuli lävele ja käsutas kohe tööle, kui ei läind, pidi peremees mõisa minema ja sai 15 hoopi kohe ära.

Mõisa viidi kanu ja mune. Suur talu viis 4, väike 2 kana ja veel väiksem talu 1 1/2 kana aastas (s.o. ühel aastal tuli viia 2 ja teisel 1 kana). Siis veel lammas, lehma lõõge, kotte ja humalaid (suur talu 20, väiksem 15). Peale selle pidi vaimutüdruk talvel mõisa lõngu ketrama. (Märt Saar)

Talupoegadega ümberkäimine mõisas, karistused.

Iga väiksema asja eest peksis kubjas kepiga. (Märt Saar)

Jutustaja isa ajal antud teol käijatele peaaegu alati 60 hoopi.

Hiljem anti siis juba vähem, 15-20 hoopi, s. o. umbes 50 a. eest. Sedagi anti siis juba ainult suuremaile süüdlasile, väiksemaid üldse enam ei pekstud. Kubjas ja valitseha mõistsid karistuse, kuna kubjas oli harilikult peksjaks. (Peeter Jaanson)

Kui taluperemees ei saatnud õigel ajal teolisi välja, need hiljaks jäid. Kutsuti ta jalamaid mõisa ja anti 20-25 ära. (Andres Pertmaa)

Voorid.

Käidud viina ja viljavoorides, Narvas, Tallinnas ja kõige rohkem Pärnus. Reis kestnud harilikult kuni kaks nädalat. Voori saatjaks oli harilikult ikka kubjas, vahest ka kilter. (Andres Kangru)

Vooris käidi viinavaatidega Pärnus. Linu veeti ühtelugu Pärnu. (Märt Saar)

Raharendi ja talude ostu aeg.

Umbes 80 a. tagasi on teoorjus Holstres lõppend, siis algas rendi aeg. Kroonu vallad on seda ennem nõudnud, sellepärast ka enne teisi saand raharendile. Talude ostmine sündis aga hiljem, kui näiteks Tarvastus. 100 rubla pidi alguses sisse maksma. Alguses osteti priitahtlikult, kuna hiljem, umbes 50 a. tagasi seda sunniti tegema. (Jaan Ritson)

Raharendiaeg oli enne kruntimist. Alguses oli rent odav, hiljem tõusis kõrgemaks. Peale kruntimist algas talude ostmine. Alguses võis 48 a. jooksul ära tasuda kõik % ja talu hinna, aga siis tuli äkki teade, et juba 20 a. jooksul tuli kõik ära maksta. Paljud sulased läksid siit Tartumaale, kust talusid palju odavamalt osta sai. (Peeter Jaanson) Holstres esimesed 6 talu ostetud umbes 1840-50 vahel. Alguses tuli 100 rubla sisse maksta, siis tuli % maksmine ühes võlavähendusega. (Andres Pertmaa)

Rahva rahutused päris ja teoorjuse ajal.

Samuti kui Tarvastus pole ka Holstres rahva mälestuses ainustki rahutust ega vastuhakkamist, nii päris kui ka teoorjuse ajal. Ainukene mida üldse teatakse on Tartumaal Pühajärve sõda. Sinna olla mõisa poolt saadetud inimesi karistusi ja piinamisi päält vaatama.

Holstre vallast saatnud kroonumõisa rentnik Irevers 3 meest Pühajärve sõda vaatama. Üks neist kolmest olnd jutustaja vanaisa. Kantsel olnd püsti õue peal – säält päält öeldud – kes ja kui palju saab hoope.

Harilikult saand ikka 500-1200 hoopi. Inimesi lastud läbi lipu, kes ära nõrkend tõstetud üles ja aetud aga edasi. (Jaan Ritson)

Inimesi sunnitud minema valitsuse poolt Pühajärve sõda vaatama, et sellega ära hoida ka mujal mässukatseid. (Mihkel Hansen)

Majanduslik seisukord.

Toit oli kole räbal. Alaline toit oli räime ja rapantse leib, soolvesi oli kasta. Piima hulka pandi vett, siis jätkus perele söömiseks. Liha ja võid anti vaid harva – suurtel pühadel. (Ann Kants(r)i 84 a. v. Pirmastu k.)

Holstre vallas hakkaas esimesena puhast leiba sööma Muri talu peremees, sest on umbes 70 a. tagasi. Muidu söödud ikka rapantse leiba. (Andres Kangru)

Toiduks oli harilikult rapantse leib ja räime, taar oli peale rüübata, vahel pandi ka piima natukene hulka. Hiljem, kui juba kartulid hakati peenral kasvatama – söödi neid, kuid kõige koorega.

Lehmad said ainult õlgi talvel süüa – kui nälg käes oli, siis võeti katustelt õled maha ja söödeti ära. (Reet Märtenson 77 a. v. Varese t.)

Kartulid kasvatati vanasti väga vähe. Leib oli niisugune, et kui raasukene maha kukkus, siis ei saadud õieti aru, kas oli mulla või leivatükk. Puhast leiba hakati sööma umbes 70 a. tagasi. Selget piima ei antud õieti kunagi, alati oli vesi hulgas. Kõik põllutööriistad tehti ise ja elatati ennast ainult põllutööst. (Mihkel Kansi)

Taluteenijad palka mingisugust ei saanud. Sulastele anti maad natukene kartuli, kapsa jne. maaks. Neile, kel lehm oli anti ka heinamaad. Süüa said muidugi talult. Tüdrukud said ainult käsiraha 1 rubla, peale selle veel riided: aastas paar amet, sukad ja kindad. (Peeter Jaanson)

Vanasti tehti pihaga amed, et piht paksem oleks ja ei oleks nii valus kui kubjad kappidega peksid. (Andres Kangru)

Usulised liikumised.

Veneusulisi Holstres palju pole olnud, siis alles hakkas neid Tuhalaanest ja mujalt sisse tulema, kui hakati mõisa maid veneusulistele jagama.

Veneusulisi vallas palju ei olnd. Kõik veneusulised pärit võõrast vallast. Oma vallainimesi läks Luth. usust vähe veneusku üle, maasaamise ajal läks juba rohkem. (Mihkel Hansen)

Holstres veneusku läind inimesi kaunis palju, kuid hiljem jälle tagasi tulnd. Holstre mõisas oli veneusu kirik kaunis lühikest aega – umbes 1840-50 a. vahel. Kui jutustaja mäletama hakkas, enam Holstres kirikut ei olnud, viidi Viljandi üle. (Andres Pertmaa)

Pulleritsu koolimaja juures peeti iga neljapäeva õhtu palvetundi. (Mihkel Kansi)

Vallas palvemaja ega vennaste kogudust enam polnd, varem oli. Rahvas käind ikka Närska ja Tarvastu palvemajades ja veel mitmetes teistes. Jutustaja noormehena käind ka palvemajades, kuid selleks ajaks aetud kõik noored välja, kui amet vahetatud. Riided pandi akende ette, mõnikord olid seal ööd läbi. Üks vana naine lugend igale vanale midagi kõrva sisse – vististi palvesõnu. Esimese jõulupüha hommikul noori sisse ei lastud, alles õhtu poole võisid kõik minna. Jutlustajad käisid ringi, mõnikord koguni võõrasts maakonnast. (Märt Saar)

Inimesed käind Holstrest Närska „maja man”. Hiljem hakatud naerma selle palvemaja üle – tulnd seal tihti rumaiad lugusid ette. (Andres Pertmaa)

Närska vennastekoguduses või palvemajas olid siit valla inimesed liikmed. Kuid terves paistu kihelkonnas ei olnd palvemaja. Vanad naised ja mõned mehed käisid suurte pühade ajal esimesest pühast kuni viimaseni sääl. Hobusega viidi ja järel käidi ka. Leiva kott võeti ühes. (Mihkel Hansen)

Holstres vennaste kogudust või palvemaja ei olnud. Siit käisid inimesed Tarvastu palvemajas ja Närskas – s.o. Viljandi kihelkonnas. Pikemat aega ei peatatud. Mindi, kuulati palvetund ära ja tuldi tagasi. (Ann Kantri 84 a. v. Pirmastu k.)

Haridusline olukord vanemast ajast peale.

Jutustaja isa ajal pole veel kooli olnud – s. o. umbes 90-100 a. tagasi. Õpitud kodu tähti ja siis käidud õpetaja juures lugemas. (Jaan Ritson)

Kõige esimene kool Holstre vallas – Pirmastu vallakool – kõige esimene kooliõpetaja Mihkel Mitt Tartumaalt. Koolis tuli käija 3 talve. Koolilapsed vallalt abi ei saand, ainult vaesed said. Tinti ja paberit tarvitati vähe, rohkem krihvelt ja tahvelt, neid sai kooliõpetaja käest osta.

Teine oli Pulleritsu kool. Seal käis kooliõpetaja Adamsoni ajal väga palju lapsi, palju rohkem kui Pirmastus Paulsoni juures. Adamson käre mees, noomis kohe, kui keegi vallatust tegi, aga ei peksnud. (Andres Pertmaa)

Kroonuvaldades koolilapsed abi ei saand, seda said ainult pärisvaldades. Kes kooli ei läind, karistust ka ei saand. (Märt Saar)

Harilik kooliskäimise aeg oli üks tali. Õpiti vaevalt enda nime kirjutama ja natukene lugema. (Mihkel Kansi)

Peaaegu kõik käisid koolis ainult ühe talve. Mõned üksikud poisid kes läksid veel ka kihelkonna kooli. Tüdrukuist mitte ainustki. Sellest on tagasi umbes 70 a. Õppimine kroonuvallas omal kulul. Üks põlv varem, jutustaja isa ajal, ei osatud üldse lugeda ega kirjutada. Siis veel koole ei olnud. Ainult mõned üksikud olid kusagilt lugema õppind ja siis käisid taludes lapsi õpetamas ja katsumas. See kõik oli õpetaja poolt antud. Kuid lapsed kartsid kangesti sarnast katsumist. (Peeter Jannson)

Pulleritsu kool asutet arvatavasti a. 1833. 1848 a. ühes Paistu vaimuliku kreisi koolide revidendi protokollis ni., et Pirmastus on koolmeistriks Mihkel Mitt 1833 a. saadik. Samas protokollis öeldakse ka, et Pulleritsu on II kool Holstres. „Ruumidest on: 1 koolituba, 1 soe ja 1 külm kammer. Koolituba on külm, sest lagi on sant ja puid vähe, kuid puust põrand, korsten pääl, 2 akent, aga ilma hingedeta, sisemisi aknaid ei ole. Palka saab koolmeister 6 vakamaad (1 päevamaa) kroonupoolt. Koolmeister Jaak Pullerits ei oska noodi järele laulda aga mängib viiulit, loeb õige hästi, rehkendab lihtarvudega kõik neli tehet, kirjutab kaunis hästi. Proovitund väga nõrk.” Kes kõige esimene koolmeister olnd, pole arhiivist leida. 1852-1879 a. oli kooliõpetajaks Jaan Adamson. 1865 asub kool uude koolimajja, mis on rehest lahus. (Pulleritsu koolikroonika põhjal)

Pulleritsu peremees ehitand talu maa peale palvemaja. Hiljem siis mõisa härra pani kooli sisse. Vennaste kogudus läks laiali. (Märt Saar)

Venestus koolis – Vene ajal, kui kooliõpetaja eksis kuidagi keeles, oli suur nurin. Kooliõpetajalt nõuti, et ta pidi mitte üksi vene keelt õpetama, vaid ka vene vaimu lastele sisendama. Oli kaks voolu – kirikuõpetaja nõudis piibli lugu ja salme, kuna inspektor nõudis keelt, viimasel oli ka palju suurem võim. Õpetaja ei saand midagi parata, pidi alla andma. (Andres Pertmaa)

Lapsed vene ajal pidid esimesest päevast esimesest tunnist kooliõpetajaga venekeelt rääkima. (Mihkel Hansen)

Härkamisaeg.

Härkamisaja algul kõige tähtsamad mehed Holstre vallas – 2 venda – Adam ja Peter Petersonid. Tegutsesid juba kaua enne Jakobsoni. Üles kasvand nad Holstre vallas, Kopi talus. Peter – ülikoolis jurat õppind. Talude ostuajal nõudnud mõisnikud liiga suurt hinda, tema sellevastu ülesastund, kirjutand palvekirju jne. kuberneri poolt, sellepärast välja saadetud Siberi asumisele. Adam – keskkoolis käind. Käis keisri jutul, kõnelend seal mitu tundi rahva raskest elust. Kui ta keisri jutule poleks pääsnud, oleks ta kadund mees olnd. 14 punkti kannud keisrile ette. 95 palvekirja viind keisrile rahva poolt. Varem oli mõisa valitsus ja valla kohus ühendatud, nüüd selle järele mõisa võim valla kohtust eraldatud. Tagasi tulles keisri juurest pandi ta terveks aastaks vangi. Siis vend Peter hakand kahjutasu nõudma venna ilmsüüta kinni istumise eest. Selle eest saadetud Peter Siberi asumisele. Enne pages kaua aega, samuti ka vend Adam pages, enne kui kinni saadi. Sugulaste juure pandi kasakad sisse, samuti oli ka teistes kohtades neid sel ajal sees, umbes 1866 a. sest kardetud mässajaid.

Adam oli ka luuletaja. Eriti palju luuletas vangis olles. Luuletusi hiljem ka trükis ilmund. Jutustaja on Petersonide õepoeg. Arvab, et Adam Petersonist sellepärast vähe kirjutet, et ta polnud kuigi kirikumeelne. (Jaak Lõo, 66 a. v. Lõo talu)

Esimesed rahvaäratajad Holstres ja üldse Viljandimaal olnd vennaksed Petersonid. Juba 186o a. saadik on nad Holstres ajutiselt ja salaja sellel alal töötand. Hiljem 1862 a. ja 63 asusid nad juba avalikult ja kavakindlalt sellele tööle. Pidasid rahvale Holstres, Viljandis – Kure kõrtsi saksakambris kaupmees laevahärra Jürgensoni sõbra toas ja mujal tuliseid äratuse kõnesid. Tähtsamad tegelased tol ajal veel pääle nende kahe venna olid Hain Henno, Hans Ainson ja Jaan Adamson. (Jaan Puru)

Adam ja Peter Petersonid ja Päri vallast Tagametsa Kaarel (Karl Dreimann) hakkasid priiust nõudma, kuid hakati sellepärast tga kiusama. Kasakud saadeti välja. Neid 3 nõuti silla kohtusse mõisa. Rahvas seisab ümber, aetakse minema, ei lähe, kardavad, et neid kolme ära tapetakse. Lõpuks rahvas läheb, Petersonide saatmise pääle. Siis pandi need kolm kinni ja mõisteti teise kubermangu Venemaale. Seal ostsid 3 pääle mõisa ja tegutsesid edasi. Siis tuli priius, neid lubati vabaks. Peter suri sinna ära ja Adam müüs mõisa ära ja tuli Eestimaale tagasi. (Juhan Tomson 73 a. v. Pirmastu vaestemaja)

Dr. Weske – Weske talust, kõige tähtsam härkamisaja tegelane. (Andres Kangru)

Jaan Adamson – Pulleritsu valla kooliõpetaja ja pääle selle Paistu kiriku orelimängija. Jakobsoniga ühes koos tegutsend. Nende eestvõttel ehitati Viljandi põllumeeste seltsimaja. Aleksandrikooli asutamises tegevad olnd. Koolimajas pidas rahvale iga neljapäeva õhtu palvetunde. Igakülgselt rahva mees ja püüdis rahvast paremale järjele tõsta. Kohaliku laulukoori juht. Laulmas käidi koolimajas.

Veel tähtsamad mehed Holstres sel ajal – vennad Petersonid, Joh. Kuuder, dr. Weske, Hain Henno – vallavanem jne.

Ajalehtedest loeti palju Pärnu Postimeest. Hiljem, kui Sakale hakkas ilmuma, loeti kõige rohkem Sakalat. Olevikkku loeti õige vähe, kuid Kõrvi „Valgust” natukene rohkem. (Mihkel Hansen)

Vennad Petersonid esimesed ärksad mehed. Adam Peterson käind jutustaja isaga Riias kuberneri juures – Holstre mõisa rendilepingu edasipikenduse suhtes. Seal pandud Adam kinni, kuna jutustaja isa lahti lastud. Adam Peterson Holstres härkamisaja hing. Holstres just selle tule õhutas. Tema järel tuli Adamson. Jaan Adamson, ka suur rahvamees. Aleksandri kooli asutajaist käis Kreutzwaldi ja Janseniga läbi. Adamson saatis palju korda, just eriti vaimlises ja hariduslises suhtes, kuna Peterson püüdis õiguslist elu parandada. Holstres lehti loeti õige palju. Eriti kui Sakala ilmuma hakkas, siis loeti teda pea igas talus. (Andres Pertmaa)

Ka mõisnikel olla vanasti Sakala käinud, muidugi ainult selleks, et teada, kas ehk äkki ei kirjutata midagi seadusvastast. Enne Sakala ilmumist loeti veel õige vähestes taludes lehti. Jutustaja talus ei käind Sakalat, ega ka teisi lehti, sest et talus ei olnud ainsatki lugejat. (Mihkel Kansi)

Petersonid tegutsesid juba enne Adamsoni Holstres. Käisid kohut mõisnikkudega – rahva eest, võitsid õige mitmed protsessid, kuid lõpuks pandi nad vangi ja saadeti ära Siberi.

Vallakirjutaja Raudsepp oli ka tol ajal ärksamaist meestest Holstres vallakirjutajaks oli ligi 50 a. Ta oli kihelkonna kooli ainult lõpetanud, kuid väga tark ja seadusi tundja mees. Viis asja läbi, kui midagi enda pääle võttis. Alati oli rahvale hääks nõuandjaks. (Peeter Jaanson)

1905 aasta.

Siversi salk Holstre maapeale ei saanud. Üldse Holstre vallas tampisi pole olnud. Paar Holstre meest lasti ainult maha – üks Tarvastus ja teine Viljandis. Holstre vallamaja juures mingisuguseid mässukõnepidajaid polnud. (Mihkel Hansen)

1905 a. Holstres õige vagane. Üks Holstre mees lastus Tarvastus maha. Üks teine mees saand Viljandis koledasti peksta, talle antud 200 hoopi. (Andres Pertmaa)

Okupatsiooni aeg.

Kõigis taludes sakslased sees. Üks väikemaapidaja Peterson pandi kinni ja viidi ära, süüdistati rahva ülesässitamises sakslaste vastu, kuid hiljem lasti lahti, leiti, et oli süüta.

Moona võeti ilma rahata: mune, piima, võid ja liga. Muidu olid rahva vastu hääd. (Mihkel Hansen)

Saksa sõdurid hääsüdamlised mehed, aga ohvitserid kole uhked – olid öelnud, et 30 a. pärast on igal pool kuulda ainult saksakeelt ja igal pool valitseb ainult saksameel. (Andres Pertmaa)