Kirikud.

13.  Jutustaja kuulnud, et Palamuse kirikut kasutatud Põhjasõja ajal kindlusena. Uks olnud kinnimüüritud. Akna avaused arvatakse trepi astmete kujuliselt kitsenenud, nii jäänud neist kitsas pilu, millest inimene läbi pole pääsenud (altari poolses osas veel kõigil akendel näha endise astmelise ehituse jälgi). Kinnimüüritud ukse kohal, üleval, olnud auk, millest inimesi blokiga sisse ja välja vinnatud.

13.  Rahva jutu järele leidnud kütid Palamuse kiriku metsast, karu pesa olnud sees.

22.  Palamuse kirik olla metsast leitud, ühe teate järele leidnud ta kütid.

Palamuse endise pastori, herra Dolli jutu järele leidnud Palamuse kiriku metsast katoliku mungad, tulles mööda Munga jõge ülesse.

22. Palamuse kirikul olnud enne võlvitud lagi, see hävitatud Põhja sõja aeg.

22.  Hilisem Palamuse kiriku torn ehitatud Katariina II ajal. Eelviimane katmine olnud 84 aasta eest – viimane üleminev aasta. Viimase katmise ajal võetud kiriku kuke all olevast kuulist vask toru – selles torus kirjad (vana gooti tähtedega) paberil ja kasetohul, õpetajate, köstrite ja õpilaste nimedega, ja vist ka muuga. Torus olevatele lisatud mõned kirjad õpetaja poolt, köster kirjutanud oma nime ja pandud mõned praegused ajalehed.

22.  Palamuse kiriku vana kell, mis Tallinnast toodud (1778. aastal), lõhkenud 1926. a. vana aasta õhtul. Uus toodud Tartu „Teguri“ vabrikust – vana müüdud samasse vabrikusse.

22.  Palamuse kiriku altari pildi on lasknud mõisa härrad ja prouad teha.

22.  Palamuse kiriku seintel olnud kirjutatud pühakirja salmid, enne remonteerimist (kolm aastat tagasi) paistnud need kus krohv ära olnud.

22.  Praost Sielmanni ajal kavatsetud vana Palamuse kirik maha lõhkuda ja uus ehitada – kuid Kaarepere ja Kudina mõjumehed olnud vastu, nii jäänud kirik ehitamata. Esmalt hakanud vastutöötama kiriku ehitusele kohalik köster Nyländer, kiusu pärast, et praost Sielmann ta ametist tagandas (vastolu nende vahel tulnud köstri juttude pärast praosti üle). Nyländer Kaarepere ja Kudina mehed oma nõusse meelitanudki.

22.  Roela mõisa juures kirikumägi millel vanasti kirik olnud.

33.  Jutustaja lugenud, et umbes 200 aastat tagasi kinnitanud Tartu Landrathi kohus Palamuse kiriku patronaadi õiguse Kuremaa mõisale.

37.  Roela metsas olnud umbes 600 aastat tagasi Jaani kirik. Vana rahva jutu järele olnud see Laiuse abikirik.

74.  Kaarepere-Aruküla venekiriku ehitanud esimene preester Verhoustinsky enamasti oma kulul – riigil pole sel korral raha olnud. Pärast tasutud küll riigi poolt ehitamine. Asutatud 1896. a.

Kloostrid.

2.  Levalas, Palamuse ja Maarja-Magdaleena piiril, olnud klooster. Mujal pole Palamuses olnud.

Kabelid ja matusepaigad.

8.  Varbevere küla Sepa talu maal olevast kruusa august tulnud kruusa võtmisel luid. Arvatakse, et siia Rootsi sõja ajal maetud. (Lk. 36 jut. 8)

18.  Varbevere küla, Vahi talu maal olnud vana rahva jutu järele kabel, ühel liiva künkal. Kabel olnud sõjaaegne (arvatavasti Põhja-).

60.  Kuulavere külas (Roela Vassevere külast NO suunas – Verioja ääres) „kabelimägi“ millelt leitud vanu rahasid. Rahvas peab sõjas langenute matuse paigaks.

45.  Kallivere küla Madi-Mihkli talu maalt tulnud luid ja vanu asju. Rahvas arvab, et sinna Rootsi sõja ajal maetud.

2.  Jutustaja teab kolme kohta, mida rahvas peab sõjaaegseiks matuse paikadeks – üks asub Vassevere küla Vaska talu piires, 2 Levala külas Müra ja Meeru talu mail. (Kõik arvatavasti Rootsi sõja aegsed). (Levala Roela mõisast 50 sihis, mööda maanteed)

27.  Kui jutustaja ema alla kahekümne aasta vana, s.o. ligi 90 aastat tagasi, olnud Kudina-Aruküla karjamaal palju luid. Õitselised pole nende pärast rahulikult magada saanud ja matnud nad sellepärast maha. Õitseliste jutu järele unnanud ja ajanud nad maa pääl olles vahtu välja.

48.  Kudina-Arukülas, Kirbu talus on mäeküngas millest luid tulnud. Kohta peetakse kabeli asemeks.

66.  Kudina-(ehk Maardla)Arukülas, Kirbu talu maal „Kabelimägi“. Rahvas peab sõjaaegseks matuse kohaks. Maetud olevat kirstuta.

66.  Aruküla Juhani talu maal tulnud kruusa võtmisel, umbes 40 aastat tagasi, roheline surnu kirst.

40.  Kudina-Aruküla Ülesoo väljadel olla kaevikute asemed. Jutustaja ema järele pandud sõja ajal (Põhja-) ühte kaevikusse hobuse teise inimese laibad.

26.  Kassinurme Müüri tālu maal tulnud kruusa august luid. Rahva arvamise järele on see vana kabeli ase.

64.  Kilbavere küla, Tohiku talu maal olevast kruusa kingust tulnud 30 aasta eest luid.

14.  Kui Kuremaalt Võitvere poole minevat teed tehtud, leitud kraavikaevamisel inimese luid. Kruusa kingust. Õpetaja Dolli jutu järele olnud sääl küla matusepaik.

Lahingu platsid ja sõja teed.

8.  Varbevere küla Sepa tālu põldudel kividele raiutud ristid. Rahva arvamise järele on need Rootsi sõja aegsed. Talu põldudel olnud lahing ja surmasaanud maetud kivide alla – millele ristid raiutud. Osa ristidega kive juba maa sisse vajunud.

60.  Vasseveres „Leedimägi“ olla nime saanud sellest, et kunagi leedulased siin sõdinud. (Mõlemad teated õige korduvad.)

60.  Palamuse kihelkonnas olev „Verioja“ jõgi, mis jookseb soises alas, millel kahel pool kingud, olnud Põhja sõja ajal orgu valgunud verest punane. Veri valgunud orgu jõe läheduses olevailt kinkudelt kus lahinguid löödud. (Mõlemad teated on õige korduvad.)

37.  Kuulavere külas (Torma kihelkonnas) löödud lahingut „Kabelimäel“. Pärast lahingut maetud sinna.

51.  Põhja sõja ajal olnud lahingud Rohkuse küla ja Kuulavere küla mägedel – veri jooksnud orgu kokku „Veriojasse“. Lahingute järele maetud sinna. Jutustaja maal (Rohkuse küla) küntud sahaga surnuid välja.

39.  Kodavere kihelkonnas, Assikvere küla heinamail olnud Rootsi aegne sõjatee. Praegu veel olla selle ase näha.

42.  Torma kihelkonnas, Sätsuvere külas olla sõjaaegne laagri plats olnud. Paljud surnud sõduritest (ja ka kohalikest inimesist) koleerasse – maetud ühte õunapuu aeda.

29.  Mõisamaa küla, Sääsküla talu maal olla suur kraav, millel kõrged kaldad. Rahvas peab seda sõja aegseks kaitsekraaviks (mingisugusest vanast sõjast).

Linnamäed ja pelgupaigad.

8.  Kui jutustaja isa poisike olnud, kuulnud ta ühelt 80-aastaselt vanamehelt, et Luua vallas, Raadvere külas, Tohiku talu maal olnud suur mäda soo, tiheda metsaga kaetud. Sõja ajal tehtud palkidest tee ja viidud loomad sinna varjule. See olnud vist Põhja sõja ajal. Hiljem tehtud see lagedaks heinamaaks.

60.  Roelas „Verioja“ jõe ligi olla linnamägi. (Teade on korduv.)

51.  Rohkuse küla Verioja soo olnud ennemalt mäda. Pääle Põhja sõja kantud sinna vara ja loomad riisujate eest varjule. Riisujad otsinud sealt siiski palju ülesse.

6.  Leedimäe kooli ees soos kingul oldud sõja ajal varjul. Laudest ted mööda mindud sinna.

42.  Jutustaja isa isa olnud Maarja-Magdaleena kihelkonnas Jõe mõisa järve saarel peidus, koleera, sõja või riisujate eest. Jäänud puutumata.

46.  Raadivere küla Kangru talu koplis tulnud maa seest tahutud teibaid, rahvas arvab, et sääl jõe käärus hoitud vanasti sõdade ajal loomi.

29.  Jutustaja vanaema ema olnud Imukvere taga Lusika soos peidus – sambla all, Põhja sõja ajal. Kasakad sõitnud säält ratsa üle.

Hiied ja ohvrikivid.

9.  Toovere küla Kutsari talu põllul on „Udukivimägi“. Seda peetakse vanaks hiie kohaks. Rahva jutt räägib, et sinna tahetud kirikut ehitada, kuid pole saadud – kõik mis päeval tehtud lõhutud öösel.

9.  Teine hiie koht olnud Toovere küla Küüra tālu maal, praegu ase lõhutud.

39.  Kodavere kihelkonnas, Assikvere küla Hansu talu maal on „hiiemägi“.

5.  Kilbavere külas, Vahi talu koplis on lahkudega (ohvri-)kivi. Varemalt olnud kivi ümbruses tammik – praegu veel tamme kände. Ohverdamist ei teata, kuid kohta peetakse vanaks ohvri-hiie asemeks.

Mõisad.

14.  Palamuse õpetaja Doll oli kirjadest lugenud, et varem olnud Palamuse kiriku ligidal „Kaarli“ mõis. Doll otsinud küll selle aset, kuid pole leidnud.

64.  Kilbavere küla, Tohiku talu maal olnud Rootsi ajal „Kilbavere“ mõis. Mõisa varemed ja müürid praegu maa sees. Varemete ümbert leitud vanu rahasid. Rahva jutu järgi hävitatud mõis Rootsi sõja ajal. Kord pistnud Kilbavere herra pea aknast välja ja öelnud, et mõisa müürid pole veel palavad, ei olevat vaja veel sõja eest põgeneda. Vavealt saanud ta seda öeldud, kui sõdur tal väljaspoolt pea ära löönud. Pea kukkunud aknast alla – keha tuppa. Müüri juures maa sees on veel praegu üks õõnestatud palk. Samast tulnud ka inimese pealuu.

Mitmesugused paigad.

29.  Mõisamaa küla Anti talu maal olnud mingisugune vanaaegne ehitus – praegu on trepi astmed maa sees tunda. Rahvas ei tea mis sääl olnud.

14.  Varbevere külas olnud vanasti vesi veski. Doll leidnud selle teate vanadest kirjadest. (Teade on väga levinud. Eriti sellepärast, et rahvas selle üle imestab, sest Varbevere külas pole selleks vett. (Puuduvad jõed, ojad, järved ja m.).)

Kiviristid.

43.  V. Doll oli vanust kirjadest lugenud, et Palamuse kiriku juures olevad kiviristid (Kiriku ukse ees on paekivist ratasrist, kõrval põllukivist rist mille pääle veel väike rist raiutud – väike rist on väljapoole kumera pinnaga.) olla rüüstamise aeg tapetud inimeste mälestuseks pandud. Kirikumõisa jäänud siis ainult 2 inimest elama.

III. Arhiivid.

Palamuse kiriku-arhiiv.

Arhiiv on katalogiseerimatu. Asetseb kahes kapis, kirikumõisa kantseleis. Arhiiv on vähe korraldatud. Paljud kirjad ja aktid on üksikult siin-sääl raamatute vahel, osa neist segi, korraldamatuis lahtiseis ja nööriga seotud pakkides. Osa on paremas korras, rühmitatud sisu ehk aastate järgi. (Arhiivi nimestik on enamasti sarnases järjekorras nagu asetus kapis.)

Kuremaa valla-arhiiv.

Praegune Kuremaa vald on neljast vallast ühendatud. Kuremaa vallaga ühendati Võitvere vald 1849, Luua ja Imukvere vallad sundusliku valdade ühendamise ajal 1892. Kuremaa valla-arhiiv sisaldab raamatuid enne valdade ühendamist kõigist neljast nimetatud vallast ja ühendatud Kuremaa vallast. Arhiiv asetseb Kuremaa vallamajas, kantseleis riiulil ja osa samas ruumis kapis. Arhiivi on katalogiseerinud ja korraldanud praegune vallasekretär härra O. Teppan. Enne olnud raamatud segi ühes väikeses ruumis põrandal. Praegu on arhiiv võrdlemisi korras.

Roela valla-arhiiv.

Arhiiv asetseb vallamaja ärklitoas ja alumisel korral kõrval ruumes, mitmes kapis ja lahtiselt laudadel. Katalogiseeritud on arhiiv kuni 1924. aastani, hilisemad raamatud ja aktid on kataloogi sissekandmata. Arhiiv on korratu, raamatud segi, kindla järjekorrata ja tolmunud, lahtises ruumis.

Kaarepere valla-arhiiv.

Arhiiv asetseb vallamajas, kantseleis riiulil ja kapis. Katalogiseeritud ja rühmitatud sisu ja vanuse järele. Vallakohtu arhiiv on eraldud – eesruumis kapis. Arhiiv on nummerdatud ja kindlas järjekorras – kataloogi abil on raamatute ja dokumentide saamine kerge. Arhiivi on korraldanud praegune vallasekretär (härra Saag) – saksa valitsuse ajal. Enne olnud arhiivmaterjal pööningul segi. Osa on varemalt ahju aetud. Kaarepere vald on – 1892. aastal – ühendatud Kassinurme ja Visusti vallaga.

IV. 52. Sissetuleku kviitungid. 1900-28.

Leedimäe 6 kl. algkooli-arhiiv. Roela vald.

Leedimäe algkoolis on säilinud paar vanemat vaimulikku raamatut ja mõned aktid.

1. Piibli Ramat. 1835.

2. Palwe nink Kittusse Laulo. 1820.

3. Saaki-Arw ehk Hinna pandmisse Kirri, paljus kik ne tallorahwa maa wäärt omma (Tarakvere valla üle). (Tarakvere ja Roela ühe omaniku mõisad, ühendati hiljemalt üheks vallaks.) 1809.

4. Talude kaartid (Roela vallast). 1854.

Mülleri era-arhiiv. Ronivere küla, Kalsu talu.

Arhiiv sisaldab mõned aktid, mis Kalsu talu omanik, härra Müller toonud Räpina mõisast, ilma või Eesti vabadus-sõja ajal ja vana vaku raamatu, mis säilinud talus vanemast ajast.

Aktid:

1. Teoorjuse-Rendikontraht. (Töö kaasas olev sinine dokument.) 1851.

2. An die Herren Kirchenvorsteher des Kirchpiels Rappin. 1869.

3. Kirchspiel Rappin, (maksu akt, mõisate ja talude). 1841.

4. Copia Franslati (Riia sõja- ja Liivi ja Kuura kindral-kubernerilt).

5. Сміъта и раскладка повинностей для церковныхъ и школьныхъ построенъ. 1906.

6. „ „ „ наличныхъ расходовъ для церкви и школы. 1906.

7. Vakko=Ramat. 1817.

Sisu:

Meie armolikko Sure Keisri=Herra kässu päle Revisioni=Mõõtmisse=Kohtustwalmistetu Wakko=Ramat – sest Tallust Tohhiko Tarto maan Pallamõisa kihelkonnan – nink Lua wallan 1817nel ajastal. (Vaku raamatus olevad seletused, alguses, on lühendatult, kohustused ja hinnangud täpselt toodud.)

Hinnatud rootsi rahha perra.

//tabelid-vakuraamatud//

A. Keisri=nink mu wälja=Orjus ehk mass mis se Tallo perremees ommast ajast nink nouwost peab andma

1. Nekruti andmine, nink kik mes Nekrutile tulep mannu panna.

2. Posti jaama moon.

3. Honetegemisse nõuwo mannu vedamine nink teoliste andmine, kui kirkut, kirkissanda honid, koli maju, jama honid, kortire maiju nink söawäe hobbese tallid parrandetas ehk wastsest tettas. Palga mass walla kohtu-mihhile, nink kihhelkunnakohtu mihhile ja Landrihti=kohtomihhile. Nisammoti töine Rahhamass, mes ülembide arwo perra pantas ülle walla masma – nink Jama=poissi väljalähhatmine.

4. Kiriksanda kümnes.

5. Köstre ehk koolmeistre mass.

6. Tallorahwa Magazini wilja mass, nink se Magazini hone teggemine.

7. Kjudo (küüti) hobbese, säetu masso eest.

8. Wangide saatmine, nink patenti-post.

9. Puud sõawäe tarwis.

10. Kigesugguste kiriko=tee nink sure=tee säädminne.

11. Pä-rahha.

Wakko=Ramato sädusse selletamine. (All järgnew seletus on lühendatud.)

Mis weel seletamiseks teada antas on leida tallorahwa kelle moisa wakko raamatun.

Kolli era-arhiiv. Toovere küla, Küüra talu.

Küüra talus on Kollidel säilinud vana vaku raamat:

1. Wakko-Ramat

[mitmed väljakirjutused vanadest dokumentidest tabeli kujul]

IV. Suusõnaline traditsioon.

Asustamis küsimus.

Asustamisküsimus üldiselt.

27.  Kudina vallas olnud rahva puudus. Jutustaja ema noorespõlves annud Kudina mõisnik poisile kes võõrast vallast naise toonud, pange viina.

Umbes sada aastat tagasi vahetanud Kudina mõisnik Kuuste mõisast tüdruku koera vastu.

40.  Jutustaja isa isa ajal annud Kudina mõisnik pange viina, poisile kes võõrast vallast naise võtnud. Mõnikord ka muid kinke. Ühele annud paari härgi suveks otsaks künda. Kudinas olnud tööjõudu vähe. Mõisa põllud seisnud söödis.

40.  Imukvere mõisa kandimaale, Tõrukese tallu, jäänud, pääle põhjasõja, rootsi arst. Selle järeltulijad nüüd laiali Luua, Kuremaa, ja Kudina vallas. Perekonna nime jäänudki Arst. Samuti olla Palamuse kihelkonnas Grüntalid Rootsi tõugu – sõja aegsed.

14.  Änküla Annuka talu Kiisad elanud juba 1600. selles talus. Õpetaja V. Doll leidnud selle teate vanadest kiriku kirjadest. Jutustaja poeg on mälestuse järgi 8. põlv samas kohas.

22.  Enne Põhja sõda olnud Palamuse kihelkonnas poole tihedamalt rahvast kui viimasel ajal. (Sõjateated – lk. 144-145.)

Kõik praegused külad olevat nii vanad, et ühegi mälestus ei tea nende asutamisaega. Laiendatud küll külasid. (Teated asustamisküsimuste jutustajatelt.)

Paljud elanikud surnud välja ajajooksul – ilma et kuhugi oleks läinud – nende asemele tulnud uusi. (Teated asustamisküsimuste jutustajailt.)

Üldiseil teateil on kaks suuremat sisserändamise perioodi Palamusse – esimene pääle Põhja sõja, millest üksikasjalisemaid mälestusi on püsinud vähe – teine talude raharendile mineku ja ostu ajal, mis hilisema aja tõttu rahva mälestuses paremini on säilunud. Väljarändamisest on säilunud peaasjalikult kaugematest väljarändudest mälestused – kuna ümbruskonda minemist pole tähelepandud.

Samuti on vahetanud hulk teenijaid ja ametnikke ilma, et teataks kust-kuhu läinud. Teated on üldised – kõigilt asustamisküsimuse jutustajailt.

Sisserändamine.

Palamuse küla.

7.  Palamusele sisserännanud on praeguste Goldbergide (apteeker, tohter, veski ja talu omanik) isa, Kristjan Goldberg, Võrumaalt. Hiljem on mujalt tulnud mõned teenijad. Teised on kauaaegsed kohalikud elanikud. K. Goldberg olnud kaltsu ja munakaupmees – ostnud siia talud.

43.  Sakslasi toodud Palamuse kihelkonda sõja ajal. (Jutustaja ei mäleta missuguse.) Neid on mitmed veel Palamuse külas.

Änküla küla.

16.  Umbes 70. aasta ümber tagasi tulnud mitmetesse Änküla taludesse mulgid. Endised elanikud läinud raskete elamise tingimuste pärast eest.

14.  Sisserändamine Änkülasse olnud siis kui talusid müüma hakatud. 1865 müüdud esimesed talud selles külas. Esimese talu (Soome) ostja tulnud Viljandi maalt. Järgmisel aastal tulnud Uuetalu, Udu, Tedre, Piiri, Pällu ja Sulase tallu mulgid. Mujalt pole sisse rännatud kui Viljandimaalt.

Soomevere küla.

11.  Soomevere külas on ainult ühe talu elanikud, Peetsu talu Kangurid, mitu põlve samal kohal olnud. Teised on kõik uued, siiski oma vallast tulnud peale Tootsi talu Kruuse, kes on Otepääst, ja Uustalu Lõokeste, kes on Laiuselt tulnud.

10.  Soomevere küla ühte tallu jäänud pääle Põhjasõja Rootsi soldat elama. Ta mõistnud ilusaid kangaid kududa – talu hakatud Kangru taluks kutsuma. Rootslase järeltulijad on samas talus elanud kuni talumaade mõisastamiseni, mõned aastad enne ilma sõda. Jutustaja pärit samast Kangru talust – tema isa Rootsi sõduri 4. või 5. põlv. Jutustaja näind veel Rootsi soldati koetud laudlina.

Kõduküla küla.

11. Kõdukülasse tulnud, vähe enne kui talusid müüma hakatud, (Talusid hakatud müüma umbes samal ajal kui Änkülas – (eelmine lhk.)) Põltsamaa kihelkonnast Lustivere vallast Vahi tallu Vellingid, Madi tallu Mihkelsid, ja Prii tallu Rebased. Karpa talu Mikud tulnud vähe hiljem kui esimesed, samuti Viljandimaalt.

Toovere küla.

11.  Puusepa talu Johansonid tulnud Tartu-Maarjast. Enne tulnud nad Änkülasse, 64. aasta eest – sealt hiljem Tooveresse. Teisi väljaspoolt Palamuse kihelkonda sisse tulnuid jutustaja pole kuulnud.

Järvepera küla.

11.  Järvepera Lossmannid on mitu põlve tagasi mujalt koera vastu vahetatud.

Kieselid on tulnud Kodavere kihelkonnast Roosnast. On kooli mõjul saksastunud – (kadakad).

Varbevere küla.

23.  Suur-Laialõige talu peremees tulnud Viljandimaalt – umbes 60 aastat tagasi (Lombach).

18.  Koka tallu Kullid tulnud üle 40 aasta tagasi – Viljandimaalt. Vahi talu Sarnetid on 42 aastat tagasi tulnud Maarja-Magdaleenast. Luugi talu Valdmannid tulnud 3 põlve tagasi Jõgevalt. Teised on kohalikud Palamuse kihelkonna elanikud.

Ronivere küla.

33.  Ronivere külasse tulnud mulke, kui talusid müüma hakatud – 50 aasta ümber tagasi, Küüra-Kubja tallu Mikud, Eru tallu Koffid, Alekõre tallu Koffid. Tormast tulnud, varsti peale mulkide tulekut, Soodlad – Annuka ja Nuudi tallu.

Eerikvere küla.

52.  Reinu talu Varikud tulnud, 46 aastat tagasi Rannust. Kadrina talu Kapralid tulnud Viljandi maalt, tulija vist praeguse peremehe isa. (Praegune peremees Juhan Kapral, 63 a.v., sündinud Palamuse kihelkonnas.)

Kilbavere küla.

59.  Jutustaja vanaisa tulnud Eisi tallu Maarja-Magdaleenast, samast kohast tulnud ka Vahi talu Arstid. Mõlemad tulnud 1863 või 1864, olnud Kilbaveres esimesed talude ostjad. Arstid olla rootsi tõugu – ühe rootsi arsti järeltulijad, kes siia Põhja sõja ajal jäänud.

Ehavere küla.

21.  Jõe talu peremees Puus tulnud Tormast 35 aasta eest. Asunik Sakkeus tulnud kui asunikele maad planeeriti.

54.  Annuka tālu rentnik Dietrich tulnud 2 aasta eest Venemaalt, Audova kreisist. Pärnu talu praeguse peremehe isa tulnud Viljandimaalt – enne Änkülla, sealt Ehaveresse. Ehavere veski omaniku isa, härra Moora, Valga linna Gezunft Bürger, tulnud Mõisamaa küla Sääsküla veskisse – sealt Ehaveresse. Pole talurahva tõugu.

Raadivere küla.

61.  Otto talu Raukased tulnud Põltsamaalt, umbes 14 aastat tagasi. Pärn, Ivaski tallu, tulnud 7 aasta eest Lohusuust. Vahe talu Vosmi’d Tartust – Vahe talu ostetud mõniteist aastat tagasi, endine mõisa punase nööri maa.

Mõisamaa küla.

29.  Mõisamaa külla tulnud enne ilma sõda Liivamäe tallu Kaurid – Kodaverest, Uuemäe tallu Viilipid ja Väljaotsa tallu Grünvaldid – mõlemad Alatskivilt. Treibergid tulnud Kruusamäe tallu Maarja-Magdaleenast, ka enne ilma sõda.

Kallivere küla.

60.  Kallivere külasse sissetulnud mulgid, siis kui talud müügile tulid, üle 50 aasta tagasi – Kruusa tallu Utt’id, Reinukesse tallu Martinsonid, Otsa tallu Uttid, Kägari tallu Buschid.

Rohkuse küla.

60.  Jutustaja tulnud Rätsepa tallu Kursist – üle 40 aasta tagasi. Mujalt pole Rohkusele tuldud.

Vassevere küla.

44.  Vassevere külasse tulnud paari kohta elanikud Tormast – ühte kohta Kodaverest. (Jutustaja ei mäleta tuleku aega, see kaua tagasi.)

38.  Jutustaja (Paju) tulnud 42 aasta eest praegusele kohale – Tormast.

Maardla küla.

63.  Vainu talu Raudsepad tulnud Tormast – 10 aastat tagasi.

48.  Umbes 20 aastat tagasi tulnud Ernits’ad Kodaverest – Maardlasse.

Kudina-Aruküla küla.

66.  Jutustaja ei tea kaugemaid – väljaspoolt Palamuse kihelkonda, sisserändamisi. Oma kihelkonnast tulnud elanikke mitmelt poolt.

Süvalepa küla.

39.  Mardi talu Piilarid tulnud Kodaverest 11 aastat tagasi. Samast kohast tulnud ka Saare tālu Oksad – 4 või 5 aastat enne Vene sõda. Kuusiku talu Prossid tulnud Maarja-Magdaleenast 68 aastat tagasi.

41.  Otsa talu Seitamid tulnud Viljandi maalt, kui kohti müüma hakatud, 1872. aasta ümber. Patuška tallu Sock’id tulnud Võrumaalt, viimase 10 aasta jooksul. Aava tālu Oltid – Elvast ja Traguni talu Goldbergid Tormast. Samal ajal tulnud kui Sockid.

Kaarepere-Aruküla.

69.  Arukülasse tulnud jutustaja (perekonnaga) 28 aasta eest Alatskivilt.

34.  Õisust vahetatud Kaareperesse, Sievers’ite ajal, hagija koera vastu mees – Klaarmann. Selle poega jutustaja näinud. Surnud (vahetatud mehe poeg) 70 aastaselt – 30 aasta eest. Isa vahetatud nooremehena. Vahetatu poeg pandud Kaarepere mõisakooli koolmeistriks.

68.  Jutustaja ei mäleta sisserändamist.

Udriku küla.

73.  Sutsi tallu Torim tulnud, kui jutustaja 15 aastane. Äksist – pärit olnud Viljandimaalt. Matsi tallu Soonvaldt tulnud Nõo kihelkonnast – eelmisega ühel ajal. Laaritooma Grandbergid tulnud 3 aasta eest Tallinna linnast.

Kassinurme küla.

77.  Kassinurme Preedu Erikson’id tulnud Äksist, paarkümmend aast. tagasi. Albrei talu Vanemp’id tulnud Võrumaalt enne Ilma sõda. Otsa talu Taras-Laiuselt, 18-20 aastat tagasi. Raba tallu tulnud ka elanikud Laiuselt, varem kui eelmised. Tulnud veel mõned kes juba surnud.

Patjala-Mõisamaa küla.

82.  Karmu tallu tulnud väljaspoolt Palamuset Lõhmused – 8 aast. tagasi. Rohkem jutustaja ei mäleta.

Roosna küla.

82.  Üle paarikümne aasta tagasi tulnud talupidajad Peets ja Paavel Äksist.

Asundused.

Kaarepere.

67.  Kaarepere mõisa asunikud enamuses Palamuse kihelkonnast.

Kassinurme.

80.  Kassinurme mõisa toodud enne ilmasõda saksa koloniste – need saanud asundusse käsitööliste krundid – kui endised mõisa töölised. Venemaalt on optantidena maad saanud Lepik, Vodi, ja Korjus. Teised on Palamusest.

Roela, Imukvere, Kuremaa, Luua, Vissusti ja karjamõisate asunikud väheste eranditega Palamuselt. (Asundustest saadud teated.)

Teateid asustamisest väljaspool Palamuse kihelkonda.

Sisserändamine.

60.  Jutustaja teab Burmanni mõisa jaos ühte kooliõpetaja poega, kelle isa Rootsist koera vastu vahetatud. Poeg siis 50. aastane – kui jutustaja umbes 18-19. aastane.

1.  Tuulavere külas Adu Petersi isa vahetatud Lätist koera vastu – umbes 1 ½ sada aastat tagasi.

Väljarändamine.

Palamuse küla.

7.  Varemalt pole Palamuse külast väljarändamist kuulda olnud – viimase paari aasta jooksul läks Osvald Koll (perekonnaga) Austraaliasse. Koll oli taluomanik.

Änküla küla.

16.  Mulkide tulekul sellesse külla (Sisserändamine Änkülla lk. 124.) läinud siit paljud eest – vist läksid mitmed Palamuse kihelkonnast välja, kuid jutustaja ei tea kuhu.

Soomevere küla.

11.  Käpame talust Kiisad läinud Katšinasse – umbes 60 aastat tagasi. Umbes samal ajal läinud Otsa talust Vene Jüri (vene usuline) Suhumi. Ka läinud mõned perekonnad kantnikke Venemaale. Väljarändamise üheks põhjuseks olnud talude müük – pole usaldatud neid osta, arvatud, et mõisnik petab ainult talupoegadelt raha.

Kõduküla küla.

11.  Kõdukülast pole jutustaja kuulnud väljarändamist Palamuse kihelkonnast.

Toovere küla.

11.  Mandu talust Otsaltid läinud Katšimasse, aasta hiljem kui Kiisk Soomevere külast. (Väljarändamine Soomeverest – eelmine lk.)

Järvepera küla.

11.  Pole kuulnud väljarändu.

Varbevere küla.

8.  Varbeverest läksid mitmed perekonnad Siberi – Tõrukesi 2 perekonda, Aruksaared ja üks perekond mõisa (Imukvere) töölisi. Esimesed kolm perekonda olid talupidajad. Samasse rändanud ka Uustalu Rootsid. Kõik need rännanud välja 30 aasta eest. (Härra A. Juki teateil rännanud need perekonnad 1880. aasta ümber välja. (jut. 7).) Viis aastat hiljem kui eelmised läinud Imukvere mõisast üks rätsep Venemaale.

Ronivere küla.

33.  Eru talust läinud, 1865. aastal, Reinumäed Samarasse. Peale nende läinud Ammuka talust Pärtelpoeg Pihkva kubermangu.

Eerikvere küla.

55.  Kui jutustaja üsna väikene läinud sellest külast üks abielupaar Kaukaasiasse.

Kilbavere küla.

59.  Kilbavere külast pole Palamuse kihelkonnast välja mindud – ainult teise valda liikunud mõned.

Ehavere küla.

21.  Jutustaja väljarändamist ei tea sellest külast.

Raadivere küla.

61.  Ivaski talust Raudsepp läinud Venemaale – mõniteist aastat tagasi. Mäeotsa talust Toots läinud ka Venemaale paarkümmend aastat tagasi.

Mõisamaa küla.

29.  Jutustaja pole kuulnud väljarändamist Mõisamaa külast.

Kallivere küla.

60.  Kruusa talu endised elanikud läinud mulkide tulekul (Sisserändamine Kallivere külasse lk. 129.) Narva ümbrusesse – pärast Narva.

Rohkuse küla.

60.  Uuetalu Kristjan Sarnet läinud juba 40 aasta eest Luuka kreisi. Ümbruskonda läinud teisi.

Vassevere küla.

60.  Matsi talu mäenõlvakul kirjutatud „65 aastat tagasi“, kes soovivad väljarännata – Saratovi. Minna soovijailt võetud üks rubla – maa vaatamise kuludeks. Rahvast olnud kui murdu, paljud kirjutanud ülesse. Saratovi pole vist maad vaatama sel korral mindudki. Raha raisatud niisama. Palamuse kihelkonnast pole sellele väljarändamist järgnenud.

1.  Saratovi minna soovijaid kirjutatud mai kuu sees Matsi talu mäenõlvakul – meestelt võetud 1 rubla 20 kop., naistelt 1 rubla, kes minna soovivad. 3 maavaatajat saadetud, Roelast, Tormast, Saarevallast – need läinud Venemaale, laiselnud niisama, pole Saratovi läinud. Valetanud, et seal käinud. Väljarändamist Vassevere külast pole kuulda olnud. (Vaadata väljarändamise teated väljaspool Palamuse kihelkonda. (Jutustaja 1). lk. 142.)

Maardla küla.

63.  Umbes 55 aastat tagasi läinud Kangru talust Jaan Tuhker Jamburi. Soe talust mindud ka välja – jutustaja ei tea kuhu.

40.  Maardla külast läinud Schulbachid Suhuumi – üle 30 aasta tagasi. Oli tahtnud tagasi tulla, kuberner küsinud kas vald tahab vastu võtta – vald pole võtnud. Olnud halb inimene.

Kudina-Aruküla küla.

66.  Jutustaja pole kuulnud sellest külast väljarändamist.

Süvalepa küla.

40.  Väljarändamist Palamuse kihelkonnast ei tea.

Kaarepere Aruküla.

68.  Kaarepere Arukülast väljaläinud on paljud – mitmesugustel aegadel. Jutustaja ei tea täpsemalt mineku kohti.

74.  1896-97 käinud keegi ja soovitanud Venemaale minna. Kirjutatud ülesse kes minna soovinud. Üks perekond läinud Arukülast poolele teele – säält tulnud tagasi.

Kassinurme küla.

77.  30 aasta eest läinud Tõuk Jõgevale.

Roosna küla.

82.  Peetsu eest (Sisserändamine Roosnasse lk. 132) läinud Treial Tartu.

Teateid asustamisest väljaspool Palamuse kihelkonda.

Väljarändamine.

1.  Umbes 65 aastat tagasi läinud Tuulavere külast 4 Saratovi. Mai kuu sees kirjutatud üles, et väljarändavad – jaanipäeva paigu läinud – 2 saanud sinna – 2 tulnud jalgsi tagasi kui surma varjud. Väljarändajad mõned saanud lageda põllu – teised metsa. Riigi abi olnud väike.

66.  Roela Putukülast läinud Kiivitajad paarikümne aasta eest Nišni-Novgorodi.

40.  Maarja kihelkonnast Vaidavere küla Molgu talu maalt rännanud paarikümne aasta eest üks käsitööline Siberisse.

Sõjad ja nekrutid.

Sõjad.

Põhja (Rootsi) sõda.

48.  Rootsi sõja ajal jutustaja ema ema jutu järele, läinud Vene väed Peterburist Riia poole. Käinud taludes söömas läbiminnes – rahvas kartnud, hoitud võimaluse järele alati söök valmis. Loomi võetud taludest söögiks.

39.  Jutustaja isa rääkinud, et Põhja sõja järele olla 20. versta tagant kuke laulu võinud kuulda – ümbrus olnud nii laastatud.

40.  Kudina vallakirjutaja leidnud valla dokumentidest, et Kudina valda jäänud pääle Põhja sõja 36 hinge.

Kudina vallas, Virtsa külas jäänud üks naine kahe lapsega ellu, Põhja sõja ajal, olnud karu äkkete all varjul. Teised selles külas tapetud.

Nava küla karjus olnud Põhja sõja ajal, kui väed siit läbi läksid, metsas kuuse otsas peidus. Nava küla kari kogutud kokku viimaseni ja aetud sõdurite poolt ära – peale ühe lehma, keda karjus kuuse otsast nimepidi kutsunud, ja kes siis karjuse pääle karjast ära jooksnud, läbi järve ujunud ja külla tagasi tulnud. Talvel olnud lehmal vasikas, päits härg – neist saadudki Nava küla kari.

40.  Prossa Jaak (jutustaja esiisa – viis põlve tagasi) olnud Põhja sõja ajal ühes teistega paatidega Peipsi pääl varjul. Sõja möödumisel tuldud maale. Põhjasõja ajal ja pääle selle käinud tihti riisujad. 55 aasta eest rääkinud Maarja köster, et rüüstajad viinud elanikkudelt kraami ja tapnud neid. Korra tulnud riisujad ühte majasse, kus parajasti sauna köetud. Mees ja naine põgenenud riisujate eest ja peitnud uppa. Riisujad läinud vihtlema. Pääle vihtlemist tulnud istunud alasti sauna ukse ette, olnud naised ja poisikesed – vene ranna rahvas. Nii on käinud tihti naised pükstes ja sõduri sinelites riisumas, puu püssid kaasas. Püssid olnud ainult rahva hirmutamise otstarbeks. Rahvas põgenenud riisujate eest vastuhakkamata.

64.  Jutustaja isa ema ema teateil röövitud Rootsi sõja ajal naisi ja lapsi. Tapetud inimesi.

29.  Põhja sõja ajal, jutustaja vanaema oma jutu järele, olnud palju riisujaid – jahu kotid lastud nende eest kaevu. Elanikud olnud metsas peidus – majades käidud salaja leiba tegemas. Jutustaja vanaema ema olnud Imukvere taga Lusika soos sambla all peidus kui kasakad säält ratsa hobustega üle sõitnud.

38.  Pääle Põhja sõja käinud riisujad – naisterahvad puu püssidega. Ühes talus peitnud kõik endid ära, ainult väikest last pole rutuga peita jõutud, see jäänud hälli. Riisuja visanud lapse tulle, et kas tuleb lapse karjumise peale keegi välja – pole tulnud. Riisuja soojendanud lahtivõetud riietega ahju ees – lapse ema vaadanud parsilt, et naine.

Jaapani sõda.

14.  Jaapani sõjas käinud ümbrusest 3 või 4 meest.

58.  Änküla Antsurahva talust käinud Jakob Kõiv Jaapani sõjas.

9.  Jaapani sõjas käinud Varbvere külast 2 meest, Gustav Jürgenson ja Hindrik Kõiv.

35.  Süvalepa külast käinud Jaapani sõjas Kaarel Mälson, jutustaja ja Juhan Tehvan.

56.  Jutustaja käinud Jaapani sõjas.

Türgi sõda.

9.  Mooritsalt käinud Adu Kuusik Türgi sõjas.

11.  Toovere külast käinud Türgi sõjas Kaarel Aun. Olnud 5 aastat ära.

8.  Varbevere külast käinud Türgi sõjas Jaan Pärtelpoeg ja Visustist Mart Lambakahar. Mõlemad olnud sõja ajal ühes – teeninud ratsaväes. Käinud Balkani mägedes.

6.  Jutustaja käinud Türgi sõjas. Tarakvere (Tarakvere mõis (Терастфер) Roelast läbi Vassevere küla, põhja poole.) vallast käinud ka paar meest – need saanud surma.

35.  Süvalepa külast käinud Jüri Markus Türgi sõjas, teeninud laeval. Olnud 25 aastat ära.

42.  Jutustaja läinud Türgi sõtta, kuid sõda lõpnud kui ta teel olnud – lastud tagasi.

55.  Jutustaja mees ja üks teine läinud Ehavere külast türgi sõtta, tulnud poole tee päält tagasi – sõda lõpnud.

Krimmi sõda.

19.  Jutustaja onu käinud Krimmi sõjas, 16 aastat olnud ära, vahepääl olnud ühe aasta kodus. Pääle puhkuse saadetud Riiga.

35.  Krimmi sõjas pole Süvalepa ümbrusest keegi käinud. (Eitavad teated ka kõigi teiste külade kohta.)

Prantsuse (Vene) sõda.

58.  Kui prantslased Moskva läinud, kavatsenud nad minna balti-maadelt. Barklai pannud hao kubudele sinelid selga. Prantslased vaadanud pikksilmadega, et siin palju väge ees ja läinud teist teed.

38.  Rahvas kartnud ümbruses väga, et sõda siia puutub. Jutustaja ema peitnud ennast sõja hirmuga uppa – Sirguvere külas.

Ilma sõda.

17.  Ilma sõda otsekohe Palamuse kihelkonda ei puutunud. Laiusest läinud küll taganejad väed läbi – Palamuse jäänud tee kõrvale. Mõned läinud Palamusest Laiusele – sõdurid müünud sääl kraami mis neil üleliigne kaasa viia – ostnud seda.

33.  Ilma sõjas käinud paljud – Ronivere külast käinud igast talust mees, mõnest kaks.

19.  Varbevere külast saanud Julius Treial Ilma sõjas surma.

2.  Ilma sõjas saanud 6 meest surma Roelast – muidu sõda siia ei puutunud. Roela mõisas olnud 4 perekonda Läti sõja põgenejaid – Ilma sõja ajal – peatanud sääl tükk aega, käinud tööl.

35.  Ilma sõjas käinud Süvalepa külast 3 meest – 1 jäänud kadunuks.

12.  Ilma sõda pole Eerikvere külla puutunud – ainult sõjas käinud paar meest.

59.  Kilbaverest pole olnud Ilma sõjast osavõtjaid.

21.  Ehaverest olnud Ilma sõjas paar või kolm meest.

79.  Ümbruskonnast käinud mehed Ilma sõjas – surmasaanuid pole. Korteris olnud sõdurid Patjala-Mõisamaa külastaludes, jutustaja juures olnud 10 meest hobustega.

Eesti Vabaduse sõda.

19.  Eesti Vabadussõjas jäänud köster Linno poeg ja Toovere külast üks mees kadunuks. Järvepera külast saanud 2 meest Lohusuu lahingus surma. Varbeverest üks mees saanud Paju lahingus surma – ühes Kuperjanoviga.

2.  Eesti Vabadussõjas saanud 5 meest surma. Muidu pole sõda Roela puutunud. Süüa viidud sõduritele lahingu-platsile Palamusest.

12.  Eesti Vabadussõjas olnud Eerikvere külast mitmed.

59.  Kilbaverest pole Eesti Vabadussõjas keegi käinud, ega sõda siia puutunud.

21.  Ehaverest olnud 8 meest Eesti Vabadussõjas. Pääle sõdurite ja sõjamoona võtu pole sõda Palamuse kihelkonda kuidagi puutunud. Lahinguid ja rüüstamisi pole olnud.

Mitmesugused sõjalised teated.

43.  Kui jutustaja ema noor – olnud sõda. Pääle sõja pandud sõdurid taludesse sööma.

6.  Jutustaja olnud 4-5 aastane kui sõjavägi Vassevere külas peatanud. Vene vägi olnud – jala ja hobustega, tulnud Peterburi poolt ja läinud Riia poole.

38.  Jutustaja isa näinud kui Levala mõisas soldatid läbi lipu lastud. Soldatid pandud 2 ritta seisma – siis istunud üks soldat teise selga, kes ta läbi ridade viinud. Reas olijad löönud igapks vitsakimbuga. Levala olnud sõjaväe läbikäimisel peatuspunkt. Väed käinud enamasti jala.

44.  Jutustaja vanemate jutu järele olnud nende ajal Vene vägi Vasseveres. Igas talus olnud 20 meest. Jutustaja mäletab kui vene ratsavägi siit läbi läinud – umbes 60 aastat tagasi. Peterburi poolt Riia poole läinud.

39.  Kodavere kihelkonnas Assikvere küla „Hiitemäel“ olnud enne Jaapani sõda vene sõdurid laagris. Vahitornid olnud. Teinud kaarte.

36.  Jutustaja olnud alla 10 aasta vana, kui ümbruskonnas vene sõdurid taludes korteris olnud. Igas talus üks mees.

4.  Sõjad pole Kilbaveresse puutunud – peale sõja moona võtmise.

31.  73 aastat tagasi olnud Põltsamaa kihelkonnas Vene väed korteris. Sõdurid taludes 1-5 meest, venelased ja poolakad olnud. Kui sõduritele süüa pole antud saanud mõisas peksa.

Nekrutid.

43.  97 aastat tagasi poel nekrute loosiga võetud vaid lihtsalt võetud mehed kinni ja viidud ära. Kinnivõtjais olnud kohtumehed.

34.  Kui jutustaja umbes 10 aastane – olnud sõda. 3 korda võetud siis aastas sõdureid, 7 aasta järgimööda. Sõja lõpul pole 7 aasta jooksul üle riigi nekrute võetud. Kui 7 aastat sõja lõpust möödas siis võetud jälle iga aasta üks kord.

Jutustaja mälestuse järele võetud sõdurisse liisuga. Vald käsutanud mehed kokku 21.-25. aastani – need võtnud liisud, kohtu laualt, millel numbrid. Esimesed numbrid pidanud minema. Minejate arv vallas olevate meeshingede järele. Iga mineja mehe peale saadetud 2 tagavara meest ühes Pärnu – kus komisjon vastu võtnud kes kõlbulik. (Õisu ümbruses)

11.  71 aasta eest võetud jutustaja on 15 aastaks väeteenistusse. Tahetud välja osta – 300 rubla pidanud maksma. 100 rubla olnud omal, pole kusagilt 200 laenata saanud – jäänud väljaostmata. Omakseid lastud enne ärasaatmist rääkida püssi tiku tagant.

45.  Jutustaja näinud (ei tea just kui kaua tagasi), kui Roelast üks noormees, keda tuldud nekruti viima, põgenenud palja jalu üle lume ühte lähedasse külasse loomalauta.

48.  Nekrutid püüdmise viisil võetud – umbes 85 aastat tagasi. Hiljem liisuga võetud. Liisku võtnud 21.-30. aastani, eeskätt saunikud ja teenijad. Mõisnik võtnud oma ametimehed välja.

39.  Jutustaja lell olnud 8 aastat väeteenistuses. Enne kestnud väeteenistus 25 aastat.

35.  Süvalepa külast läinud Mart Salu ühe Suislepa valla mehe eest sõtta – raha eest. Olnud vist Krimmi sõda kuhu ta läinud.

20.  Jutustaja ema ajal võetud Võitvere vallas iga 4 aasta järele sõdureid. Mõisnik andnud kelle tahtnud. Mehed püütud kinni. Kui keegi ära saanud jooksta, võetud uus asemele – karistatud selle eest pole.

Kes tahtnud võinud oma asemele teise mineja osta – pool raha saanud riigile – pool minejale.

73.  Jutustaja isa olnud vallavanem – tema ja mõis otsustanud keda nekrutiks võtta – mõis võinud saata kõik keda tahtnud – peremehed ja teised – võetud järsku kinni mehed keda saadetud. Visusti mõisas olnud opman kes valinud, mõisnik ise pole sellesse seganud.

70.  Jutustaja mälestuse ajal võinud mõis (Kassinurme) nekrutiks saata mehi oma soovi järele. Arv olnud küll valitsuse poolt määratud – valla suuruse järele.

Näljad ja haigused.

14.  1868. aastal olnud suur kuiv suvi. Metsad põlenud ümberringi, sood kuivanud ära, rabad põlenud – tuli olnud iga silmapilk. Änküla ligidal raba olnud kui tule meri. Päeval pole palja jalu käia võinud – muld põletanud jalgu. Põlemise suits aidanud natukene kuumust vähendada, see olnud nii tihe, et katnud päikese kinni – keskpäeval pole see siiski aidanud. Suvevili põlenud põllule – odrad kistud käega mis üldse valmimiseni kasvanud. Rukist siiski saadud, küll palju vähem kui harilikult. Jutustaja mäletab kuiva suve Änkülas ja selle lähemas ümbruses.

14.  Katku on küll olnud, mitu põlve tagasi, siin ümbruses – kuid ei tea lähemalt sellest.

58.  Katk on ennemalt olnud Palamuses. Üks õpetaja, kes katku kartnud, tahtnud katku eest Tallinna põgeneda, kuid surnud juba teel.

58.  Kuiv suvi olnud üle 50 aasta tagasi. Änkülas ja mujal korjatud näpuga vilja.

9.  60 aasta ümber tagasi olnud kuiv suvi. Jutustaja Roniveres saanud 7 vakka kartulaid. Seal ümbruses rukist ja tatraid saadud, muu vili kadunud kuivaga. Nisud ja odrad katkutud peoga. Linnadesse toodud Venemaalt vilja. Ümberkaudne (Ronivere) rahvas toonud linnast vilja – toiduks ja seemneks.

Mõisa töölised saanud leiva mõisast. Nende olukord olnud sel aastal vähe parem kui taluinimestel.

11.  Umbes 80 aastat tagasi olnud suur kõhutõbi. Toovere külas surnud palju. Jutustaja isa põdenud raskesti enne leeri minemist.

23.  Jutustaja tüdruku põlves olnud kuiv suvi. Kassinurme ümbruses kisutud odre peoga – jutustaja ise kiskunud. Talvel olnud leivaks peaaegu selged haganad, keel läinud süües okkaid täis.

8.  Ennemalt olnud Palamuse kihelkonnas poole tihedamalt rahvast. Tulnud katk, sellesse surnud palju. Änkülasse jäänud üks naine, Toovere ja Kõdukülasse paar meest – teised kõik surnud. Palamuse õpetaja tahtnud katku eest Tallinna minna – surnud teel. Katk tulnud halva toitumise tagajärjel. Jutustaja lugenud seda Uue-aasta lehest mis õpetaja V.Doll kiriku kirjade põhjal kokku oli seadinud.

50.  Jutustaja ema tüdruku põlves olnud suur nälg. 100 või rohkem aastat tagasi. Jutustaja ema elanud Maarja-Magdaleena kihelkonnas. Iga rohi mis kevadel pea pistnud korjatud ja keedetud supiks. Enne seda nälga olnud suured sajud – vili mädanenud ära.

49.  Jutustaja ema järele, olnud kord õige vihmane suvi – üle 100 aasta tagasi. (Teade on sama vihmase aja kohta, millele järgnes eelmise jutustaja teateil nälg.) Jutustaja oma tüdruk, kes Saare mõisas teol käinud, olnud üleni kärnas. Kuni puusadeni õõrunud kärna märg kare seelik – ülemalt vastu rindu kantav praaga pott.

Heina pole suvel teha saanud, heinamaa pole pääl kandnud. Sügisel jäätise päält korjatud natukene.

Ümbruses (Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Saare vallas) olnud ühel teenijal tüdrukul, sel vihasel suvel, kaks last – väljaspool abielu. Pole midagi neile süüa anda olnud – vaevalt seisnud hing sees. Tüdruk tahtnud, et nad sureks. Peremehel kiskunud hull koer kahte lehma, lehmad surnud ja maetud maha. Tüdruk toonud öösel august lehma liha – söönud ise ja andnud lastele, lootes ehk lapsed siis surevad. Lapsed pole siiski surnud.

33.  Kuiv suvi – 60 aastat tagasi – pole Roniveres nii hull olnudki kui ümbruskonnas. Paiguti saadud vikatiga vilja kokku panna. Päike olnud põlemise suitsus kui musta auru sees.

18.  Jutustaja paari kümne aasta ümber vana, kui kuiv suvi olnud – tema elanud siis Hallistes. Ainult üks kord tulnud sääl pikse vihma, enne Jaanipäeva. Kõik majad jooksnud vett täis, katused olnud nii kuivanud, et vett pole pidanud. Sääl ümbruses ja Kõpus pole päris ilma viljata jäädud. Mitmel pool korjatud vili käega. Tartust käidud vilja toomas, magasi aidad olnud tühjad. Järgmisel talvel surnud paar inimest Paistu kihelkonnas nälga. Suuremat ikaldust pole pääle selle olnud.

60.  Kolga-Jaani praost vaadanud kiriku raamatuist, et olnud kaks nälja aega. Üks olnud 230 aastat tagasi – mere vesi olnud sel ajal 9 jalga kõrgemal kui harilikult. Teine nälja aeg olnud vähem kui eelmine – 90 aastat tagasi – selle ajal olnud mere vesi 6 jalga kõrgemal kui alati.

Varasema suure nälja ajal söödud raba valgeid samblaid.

Hiljem, jutustaja vanematelt kuulnud, söödud nälja ajal linaseemne haganaid.

Kursi kihelkonnas antud Saduküla mõisast inimestele toobi ja poole toobi viisi praaka.

Varem pole sõdade tõttu rahval isegi soola olnud. Joodud haava koore vett, et oleks midagi vihamat.

37.  Rahva jutu järele olnud pääle Põhja sõja katk. Palamuse kihelkonda jäänud 75 hinge.

Kiriku õpetaja surnud teel Tallinna.

25 aasta eest olnud kõhutõbi. Kuulavere külas surnud palju. Jutustaja ümbruses surnud pole – mõned põdenud.

37.  1868. aasta kuival suvel olnud nii kuiv, et Verioja jões pole tilka vett olnud. Vaikne ja tuuleta olnud – päike punane ja valguseta.

37.  Jutustaja ema rääkinud, et vanul nälja aegadel ohakad ja nõgesed supiks tehtud.

45.  Kuiva suve järele (1868) surnud Kallivere külas üks mõisa kantnik nälga. Selles külas olnud suvel nii vilets vili, et pole vikati ette jäänud – korjatud käega.

51.  Põhja sõja ajal olnud ümbruses katkud ja näljad.

38.  Kuival suvel, 60 aastat tagasi, jahvatatud ja söödud põdra sammalt – Siguvere külas.

44.  Kuiva suve järgi tulnud suur nälg. Vassevere külas olnud sel ajal kõhutõbi, paljud põdenud. Jutustaja isa olnud magasist vilja mõõtja, seda antud rahvale ½ ja 1 toobi viisi. Jutustaja isa olnud jõukas, neil pole väga puudus olnud. Korra annud isa omalt poolt rahvale pajatäie keenud kartuleid ja leiba – selle eest tänatud teda eluaeg.

27.  Kui jutustaja ema paarikümne aastane olnud, 85 aasta eest, olnud Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Kassema külas koleera. 7 inimest surnud. Õpetaja käskinud pärna koore süsa süüa. Saare mõisa hull krahv andnud maksuta rohtu inimestele.

27.  Jutustaja olnud umbes 11 aastane kui soetõbi või sarlakid olnud. Maardla küla ligi surnud 7 noort inimest.

27.  Kui jutustaja umbes 8 aastane – olnud põud. Kudina mõisa ümbruses olnud viljal 1-2 tera otsas.

36.  Kuival suvel (1868) saadud küll natukene rukist, kuid pole kuidagi jahvatada saanud. Ümbruskonnas jõed olnud kuivad, vesiveskid pole töötada saanud. Tuult pole ka olnud – nii pole ka tuuleveskis jahvatada saanud.

53.  Paarkümmend aastat tagasi olnud ühel vihmasel suvel kõhutõbi. Eerikvere külast pole keegi surnud. Tormas, Ojataguse külas, surnud üks talu peremees ja kolm venda. Laiuses, Teilma külas, surnud üks naine.

59.  Kuiva suve järele antud kartulaid ainult jõulu pühade ajal – Kilbaveres. Muu osa kui seda üldse oli, hoitud seemneks. Jutustaja seda teistelt kuulnud – kuiv suvi olnud enne teda.

64.  Jutustaja noores põlves olnud viljaikaldus, 5 rubla maksnud rukki vakk.

55.  Kuiva suve järele, jutustaja sel ajal umbes 7 aastane, antud magasi aidaast koolmeistritele vilja, et nad igaks lõunaks lastele vähe leiba annaks. Lapsed pole jõudnud muidu koolis käia. Nii mäletab seda jutustaja Eerikvere külast.

47.  Jutustaja umbes 30 aastane, kui kolm aastat järgimööda põud olnud. Mõisnikud toonud Venemaalt vilja magasi aita. Rahval pole raha osta olnud – võtnud võlga, viljaga maksmise pääle. Eraviisil ostes maksnud 5 rubla rukki vakk. Tallinna pool kuuldud nälga suremist. Jutustaja teated põua ajast on Põltsamaa kihelkonna kohta.

Üle 80 aasta tagasi olnud Põltsamaa kihelkonnast, Rutikvere vallas, kõhutõbi. Jutustaja ema olnud 4-5 nädalat haige. Palju surnud pole – olnud felskerid arstimas.

4-5 aastat pärast kõhutõbe olnud sääl suur rõuge tõbi. Kõrkkülas surnud palju lapsi ja vanu. Surnud inimesi ka naaber-külades. Enne kõhutõbi olnud ka korra võrdlemisi raske rõugehaigus. Suremist selle ajal pole kuulda olnud.

29.  Jutustaja vanaisa ja vanaema jutu järele olnud Palamuse kihelkonnas sõja ja riisujate ajal katk. Inimesed katsunud nii kaua üleval olla kui jõudnud – kardetud, et magama heites surm rutem tuleb.

25.  Jutustaja noores põlves olnud põud. Imukvere mõisa odra põld nopitud näpuga. Rukki vakk maksnud 5 ½ rubla. Talupoegadele antud magasi aidast vilja tagasi – maksu pääle, lahtised inimesed pidanud ostma.

20.  Üle 50 aasta tagasi olnud Võitveres ja ümbruses kõhutõbi. Külades surnud paljud. Peterburi vooris käijatest surnud paljud teel.

16.  Jutustaja ema ajal olnud kord Änkülas suur nälg. Küla ühine seakarjus saanud äärmiselt viletsalt süüa. Jutustaja emal olnud ube, keetnud neid ja pannud karjusele kaelakotti. Siis saanud karjus hästi süüa.

60.  1868. aasta kuival suvel pole kordagi Kursis enne sügiset vihma tulnud. Kevadel sulanud lumi ilma vihmata tilgata. Suve vili hakanud Mihkli päeva ümber ülestõusma.

1.  Pääle Põhja sõja olnud Palamuses „ork“-tõbi. Ajanud inimese värisema – surnud palju. Hirmuga põgenetud hobuseraiska varjule mõnel pool. Läinud sinnagi järele.

1.  Jutustaja olnud 16-17 aastane kui nälg olnud. Magasist saanud jutustaja ümbruses enamasti ainult need kes mõisniku ja kohtumeestega sõbrad olnud. Mitmed surnud sel ajal.

42.  Rahvajutu järele kadunud Torma Sätsuvere külas, Põhja sõja ajal, koleera siis, kui üks vana sõdur haiged nii magama pannud – ühe pea, teise p…e. Koleera saanud aru, et teda pilgatakse.

31.  Jutustaja ja teiste selleaegsete inimeste arvamise järele olnud Põhja sõja aegne katk mõisnikkude saadetud. Ühes vallas olnud vähe inimesi – mõisnik pole neid võtta lubanud – katk pole tohtinudki võtta. Nii laastanud katk – kuidas mõisnik olnud. Mõisnikul olnud nii suur võim, et võinud inimesi peksa, vahetada, tappa j.n.e – mis see katk siis selle võimu vastu olnud.

71.  Üle 30 aasta tagasi olnud Kaarepere vallas kõhutõbi, mitmel pool surnud terved perekonnad.

Ajaloolised isikud.

Üldise tähtsusega isikud.

Riigivalitsejad.

17.  Aleksander II surm sünnitanud rahva hulgas suurt kahju. Kui õpetaja selle üle rääkinud, nutnud kõik kirikus olijad.

Sama suurt rõõmu, kui eelmise surm kurvastust, sünnitanud Aleksander III kroonimine. Palamuses olnud peaaegu igas talus lipp. Hõiskamine olnud suurem kui kunagi enne. Rahulolemine Aleksander III valitsusega pole kaua kestnud. Nurisetud venestuse üle, koolis ja mujal.

Enam-vähem kohaliku tähtsusega isikud.

Kirikuõpetajad.

7.  Praost Sielmann valitud Palamusele vastu koguduse tahtmist. Enne olnud ta Tõstamaal – sealt halvad kuulujutud ulatanud Palamusele. Ta olnud suur poliitika mees ja mõisnikkude sõber, talu inimestest pole midagi pidanud. Usu asjus pole ta ka lugupidamises olnud – teinud rumalat nalja sellega kirikus.

Unustanud mõnikord lauarahvale viina andmata – pärast kutsunud ilmajääjaid tuppa, et sääl annab rohkem. Ise pole ta palju joonud. Trahvida armastanud kuis saanud, kooliõpetajaid ja muid. Kooliõpetajailt nõudnud laste trahvimist. Õpetuse aeg koolis kestnud hommiku kella 8 kuni õhtu kella 7. Korra lasknud jutustaja õpilased varem lahti. Need lubanud kojuteel praosti, „kuradi Siilemanni“, kraavi lükata, kes neile vastutulnud. Järgmisel päeval tulnud praost koolimajasse aru pärima, miks lapsed varem lahti lastud kui õigus ja kuidas neid halva üleval pidamise eest karistatud. Jutustaja öelnud, et ta lapsi peksnud – pole küll seda teinud, siis olnud Sielmannil hää meel, andnud jutustajale suud ja käskinud teine kord veel enam anda (peksa). Üldse olnud tal peks pea asi igal pool.

Rahvas pole teda sallinud. Uhke pole ta küll olnud kuid toores ja hoolimata. Andeks pole andnud karistamata.

22.  Praost Sielmann pidanud ennast suureks sakslaseks. Eestlastest pole hoolinud. Olnud jonnakas ja usaldamata. Tegude järele oleks teda võinud topakaks pidada. Kogudus pole teda sallinud. Ise pidanud ennast suureks poliitikuks – pole sedagi oskanud ajada.

24.  Kogudus kutsunud Sielmanni härja-venelaseks.

57.  Praost Sielmann pidanud eestlasi päris loomadeks – pole neid sugugi häbenenud. Pidanud korra jutlust ja kraapinud tagumikku.

57.  Korra sõitnud Sielmann hobustega. Ühel kohal käskinud ta kutsari hobused kinni pidada, tulnud maha, kus tal mõnesuguseid asju õiendada olnud. Ise ajanud karjapoisiga, kes maantee ääres karjas, juttu. Küsinud kust poiss pärit, kas vanemad elavad j.n.e. Poisi võrdlemisi viletsat olukorda kuuldes öelnud praost: „Oh sa vaene poiss, las ma s…n, ma annan sulle pärast kaks kopikut.“ Nii teinudki.

17.  Praost Sielmann ajanud tihti, kiriku mõisa kantseleis olevas väljaskäigu kohas olles, inimestega juttu. See kordunud ka tihti mujal.

57.  Rahvas pole Sielmanni jutlusest lugu pidanud. Paljudega olnud tal isikulised vastolud. Jutustaja õemees läinud korra jutluse ajal, võtnud kiriku ukse lahti, ja hüüdnud ukse päält: „Siilemann laku minu p…t.“ Praost käskinud hullu ära ajada ja ukse kinni panna.

57.  Praost Sielmann ajanud armulauale võtmisel alati era juttu. Kutsunud korra ühte meest oma kulte lõikama – pääle kiriku aega.

57.  Välimuselt olnud Sielmann iseäraline. Tal olnud kitsas nägu, kongis nina, kõver suu – kui sirp ja pea paljas kui kaal. Kõrvad olnud suured ja peast eemal. Alati olnud väike mütsike peas – mõni kord talvel must siidi rätt, otsad lõua alla seotud, nagu vanal naisel. Ta olnud hirmus imelik inimene.

Linnas lasknud praost ennast ikka peenematesse „majadesse“ viia.

11.  Kiriku kellamees roninud kiriku kõrvale puuotsa ja hüüdnud säält mitu korda Sielmanni nime. Sielmann pole aru saanud kes teda hüüab ja hüüdnud vastu: „Jehoova ma kuulen.“

11.  Üks Palamuse õpetaja teinud, armulauale võttes, kirikus ühe mehega hobuse vahetamise kaupa.

2.  Praost Sielmann olnud alati näljane. 2 tundi olnud tema arvates liigpikk söögi vahe. Esimene asi, kusagile minnes, olnud tal süüa küsida. Söögi suhtes pole väga valinud, korra söönud jutustaja ema sea kartulaid. Muud pole seekord valmis olnud. Kooli katsumas käies olnud tal klassis tihti piima klaas käes, piim jooksnud mööda riideid alla. Ukselt küsinud juba tulles, kas ka midagi süüa saaks. Alati olnud tal rutt.

65.  Sielmanni pole rahvas sallinud. Mehed andnud talle Süvalepa ja Eerikvere kaasiku vahel peksa.

2.  Praost Sielmann pole tarvitanud „härra“ ja „Teie“. Von’ist alganud tal inimene.

76.  Praost Sielmann olnud väga kiusakas. Lasknud kiusu pärast mitu korda leeris käia – kellega natukene vastu olnud.

44.  Pastor Kolbe pole kedagi leeri võtnud kes lugeda ei oska. Jutustaja onu olnud kirikus, kui ta öelnud et ei aita annid ega midagi muud – kes leeri saada tahab, peab lugema.

27.  Jutustaja ema jutu järele olnud Kolbe suur joodik. Korra öelnud ta, altaril jutlust pidades – „mina langen nüüd Issand sinu ette põlvili“ – ise kukkunud seliti nii purjus olnud.

7.  Hirsch meeldinud rahvale väga, olnud vastutulelik ja igapidi korralik õpetaja.

33.  Õpetaja Hirsch’il olnud viisiks õpilasi vastu kõrvu peksa.

7.  Wetterstrand olnud väga usklik. Palamuses olnud ta ainult ühe aasta.

60.  Jutustaja noores põlves olnud Kursis õpetajaks vana Janter. Sellel olnud nais rehepapid. Käinud nende juures öösel rehes magamas.

8.  Kui jutustaja isa ema leeris käinud, olnud temaga ühes, Äksi õpetaja üleaedne, Kure talu Mari. Kure rahvas olnud õpetajaga vastu. Võtnud õpetaja loomi kinni, kui need nende maasse läinud j.n.e., lasknud õpetajat trahvi maksta. Õpetaja kiusanud Marit. Oli ühe pilke laulu teinud Kure Mari kohta, õpetanud ja küsinud leeri lastelt ainult seda laulu – „Kui Kure Mari kuulda sai, et siga õues sarve lõi…“ j.n.e.

Mõisnikud.

7.  Kuremaa mõisa omanik Alex. v. Oettingen olnud vali. Mõisa vundamenti olnud 300 inimest tegemas. Siis käskinud ta inimestele nii peksa anda, et keegi minutit ei seisaks. Sest kui igaüks minuti seisaks, siis oleks kokku 300 minutit – korraga 5 tundi läind.

16.  Jutustaja noores põlves, kui ta koolis olnud, teinud Kuremaa saksad (Ed. Oettingen) iga aasta Änküla koolis jõulupuu – andnud õpilastele süüa ja kinkinud raamatuid.

58.  Kuremaa mõisas olnud järgimööda 3 Oettingeni. Esimene olnud timmukas – toores mees. Muud kui lasknud vemmalt anda. Keskmine olnud parem, nooremalt lasknud küll ka peksa, kuid olnud inimlikum kui esimene. Tema ajal hakatud rendile andma, Kuremaa vallas, talusid – juhatanud sel puhul ise inimesi töö ja uue olukorra juures.

11.  Alex. Oettingen surnud vihastamise tagajärjel, Tartu teel. Sel päeval sõitnud ta, enne Tartu minekut, igast oma mõisast läbi. Igalpool lasknud ta peksa ja mõne ametist lahti.

11.  E. Oettingen olnud kooli vöörmünder – Kõdu-küla koolimaja õnnistamisel söönud ta ühes rahvaga eestoas, kuigi talle tagatoas laud kaetud. Pole uhke olnud. Koolimaja õnnistatud 1880.

8.  Alex. V. Oettingeni kardetud pääle surmagi. Keegi pole mõisas rahu saanud. Arvatud, et ta kodu käib, kolistab, elajad lõjast lahti laseb j.n.e. Veetud Kuremaa järve äärest ta hauale suur kivi, 20 hobusega, et ta välja ei saaks. Siis saadud rahu.

33.  Ed. Oettingen kinkinud laulupeo koorile lipu.

33.  Oettingen, kes esimesena kihelkonnas mõisad rentis, olnud enne aidamees.

33.  Luua mõisa omanik, Arvid Oettingen, tahtnud Roela Lipphardti tütart kosida. Kui ta Roela mõisa ette sõitnud, käskinud Lipphardt oma toapoissi, see Luua sant ära ajada. Lipphardt nimetanud Oettingenisi ikka aidameheks.

54.  Kuremaa Ed. Oettingeni isa tulnud Riiast, olnud enne kaupmees. Rentinud Luua mõisa. Olnud tal kaks setukat hobust – Polli mõisa kosja minnes lasknud sõita ainult trepi ees. Polli mõisast pole talle ilma von’ita naist lubatud – siis ostnud von’i ette, maksnud 100 rubla. Naise kaasavaraga ta hiljem rikkaks saanudki.

20.  Ed. Oettingeni ajal olnud jutustaja isa küla kubjas. Küla kubjas pidanud mõisas peksma, keda kästud. Korra palunud mehed teda tasa lüüa. Tema teinudki nii, kui mehed palunud. Oettingen peksnud teda ise selle eest, kitse-jala nuudiga.

11.  Alex. Oettingenil olnud häämeel, kui ta verd näinud. Siis hakanud ta kohe naerma.

65.  Aleksander Oettingem olnud vali. Tal olnud rahva karistamise jaoks mitmesugused piina riistad. Jutustaja ise näinud neid Kuremaa mõisas.

2.  Friedrich Lipphardt olnud rahva tähelepanu allikas. Tal olnud hulk roppe sõimusõnu. Kaks naist olnud. Esimene olnud laulatamata, ta oma virtin. Sellega olnud tal 3 või 4 last. Lapsed lasknud Lipphardt oma nimele ristida. Kui saksad mõisa võõrsile tulnud, saatnud ta virtina kodust ära, ühes lastega. Virtin läinud linna, või elanud mõisa ligidal Roela metsas ja Verioja orus. Tihti kestnud see mitu päeva. Keetnud süüa metsa maha tehtud tulel j.n.e.

Üldse olnud Fr. Lipphardt kõrk. Teisi mõisnikke nimetanud oma saunameesteks. Oettingitega olnud ta vastu. Kui ta Roelasse uue viina katla toonud, mis suurem ja ajakohasem kui teistel, siis kiitnud ta, et ainult temal olla katel – teistel ümberkaudu polevatki midagi katlad, ainult pajad olla. Nii arvanud ta igas asjas endast rohkem kui teistes. Fr. Lipphardt olla merre maetud.

2.  Ronivere mänginud Lipphardt kaartidega Kuremaa mõisale.

37.  Fr. Lipphardt olnud õigusearmastaja – valet pole sallinud. Üks poeg olnud tal suur purjutaja. Korra sõtkunud ta, linnas söögimajas, sööginõud puruks. See kordunud ka hiljem ühes mõisas peol.

6.  Fr. Lipphardt olnud uhke – rahvas pidanud kaugelt mütsi maha võtma. Väljaspool kantseleid pole rahvaga rääkinud. Teenijate läbi lasknud küsida enne kes jutule tuleb. Esimese naise poeg olnud tal suur joodik. Joonud riided seljast maha.

1.  Otto Lipphardti isa olnud kuri. Hommikul kihutanud ta mõnikord ratsa hobusega, kadaka malk käes. Peksnud inimesi, kuni ise väsinud.

2.  Vana Fr. Lipphardt olnud vali ja hoolimata. Kahetsenud ja soovinud vana aega tagasi, „tema torkap siis ise kuradil (talupojal) silm peast välja.“

8.  Imukvere mõisa omanik, N. v. Klot, pole halb herra olnud. Andnud head nõu. Valskust pole sallinud.

2.  Von Klot elanud lihtsalt. Käinud kodus takuste pükstega. Lihtsalt söönud. Olnud kokku hoidlik. Rahva vastu olnud ta võrdlemisi inimlik. Oma elumaja, Imukvere mõisat, kutsunud ta saunas.

25.  Imukvere Klot olnud väga kokkuhoidlik. Väljast koju tulles pannud kohe vanad riided selga. Kodus käinud lihtsalt riides. Üks Luua mõisa kantniku naine kudunud talle ruudulist linast püksi riiet. Söönud sama sööki mis teenijad – jämedat leiba, koorega keedetud kartulaid ja silmi j.n.e, kohvi pole ta igapäev tarvitanud – selle asemel söönud hapu piima. Ainult mamslile annud kohvi ja suhkrut. Paremat toitu ja peeneid sööginõusid tarvitanud ta ainult külaliste ajal. Vaene pole ta olnud, kuid kokkuhoidlik. Ta pärandanud, põlve pikkuse poisikesena, ühelt sugulaselt 40 tuhat rubla. Ise olnud ta poissmees. Oma vara pärandanud ta enne surma vennapoegadele. Ühele raha – teisele mõisa. Vennapoeg raisanud raha ja lasknud enda sellejärele maha. Viimane teade toodud Klotile kui ta haige olnud. Ehmatanud veel sellest ja surnud. Järele pole jäänud matuse rahagi.

Naisi pole tal olnud, laulatatud ega laulatamata. Poe lubanud mamselit, ega kedagi teist naist avada oma magamise toa ust, kui ta ise sees olnud – lubanud kohe püssiga lasta. Laetud püss olnud tal magades seljataga. Mehi lubanud ka siis sisse tulla kui ise maganud.

7.  Kaarepere mõisnik v. Engelhardt olnud pool metsaline. Kõik pidanud aegsasti teelt ära hoidma, muidu saanud kohe peksa. Andnud ise piitsaga vastu silmi, käskinud kutsarit anda ja mõnele lasknud tallis 60 kepi hoopi anda, kui ruttu kõrvale pole saanud. Alati sõitnud suure käraga – 3 hobust ees ja kellad peal – nii kiiresti kui hobused sõita jõudnud. Linnas kutsutud teda „litsivoorimees“. Neid olnud tal alati palju peal. Pole halastanud inimeste ega loomade pääle. Korra kihutanud hobuse vastu silla käsipuud surnuks. Käskinud raisa ära koristada. Kahega lasknud traavi edasi – pole väljagi teinud, et hobune suri. Jutustajale rääkinud seda Kaarepere kutsar.

31.  Engelhardti lasknud Tartus tudengid maha – ühe armukese pool, kus ka nemad käinud. Armukesi olnud tal palju, kõrtsinaisi j.n.e. Tartu teel olnud tal neid igas peatus kohas.

40.  Kaarepere v. Engelhardtil olnud 140 sohilast. Kõik tüdrukud, kellega tal lapsed olnud, pannud ta mehele.

7.  Kaareperes v. Moller olnud vali – pool metsaline.

57.  Von Moller olnud väga toores. Koledasti peksnud ja karjunud. Ka halva ilmaga olnud ta väljas (Kaarepere Moller).

70.  Kassinurme von Moller (kui jutustaja 20 aastane) elanud Venemaal – võtnud rikka naise. Olnud uhke pole mõisat siin vaatamas käinudki. Lesk ema müünud viimati mõisa.

49.  Maarja-Magdaleena kihelkonnas, Saare mõisas olnud „hull krahv“. Mõisaid olnud tal Võrtsjärvest Peipsini – vist 28. Jutustaja ema rääkinud, et hull krahv vahetanud omale häid koeri väljamaalt inimeste vastu. Viimati pole ta enam oma jalal käia saanud. Siis lasknud ta ennast kanderaamil töö juurde viia ja peksnud seal pika piitsaga inimesi. Jutustaja ema ajal löönud ta Saare mõisa valitsejat kaks korda kepiga – see surnud järgmisel päeval.

27.  Hull krahv Manteuffel sõitnud ja karjunud – „kolm nahka ja sada piitsa“.

40.  Saare mõisa hullul krahvil olnud üle Peipsi üks kõrts. Läinud seda korra revideerima – leidnud seal kanad sees ja põhud öömajaliste jaoks maas. Peksnud kõrtsimeest, et ta tema majast sigade lauda tegevat, pistnud õled maas põlema ja läinud oma teed.

40.  Hull krahv olnud keisri adjutant. Korra pannud ta mundri selga – suure kasuka pääle. Tõmmanud kasuka krae ülesse, et keegi teda ei tunneks ja sõitnud Roela Lipphardtile, suure praaga veo reega, vastu. Pole Lipphardti eest kõrvale lasknud tõmmata. Lipphardti kutsar löönud krahvi kutsari piitsaga, et see härra eest kõrvale ei hoia. Selle pääle võtnud krahv kasuka hõlmad lahti ja näidanud kes ta on. Lipphardt ehmatanud väga ära ja hakanud andeks paluma. Krahv lasknud teda oma kutsarile 25 rubla lepitusraha maksta ja sõitnud edasi. Nii olla ta mitu korda oma kutsarile taskuraha teeninud.

31.  Põltsamaa Pajusi mõisa omanik v. Vahli esiisa olnud läti kangur. Tulnud valge hobuse ja korv vankriga. Pajusi mõisa asemel olnud väike majake kui sealaut. Jutustaja vanaisa ajal olnud sõjavägi mõisates – sel ajal saanud Vahl von’i aunime, sõjaväe hea ülespidamise eest.

31.  Teisel v. Vahlil lasknud rehepapp jala vigaseks. Läinud vist tondi, või muul moonutatud, kujul rehte, vaatama kas rehepapp vilja varastab.

31.  Von Vahl, kes olnud jutustaja noorespõlves, olnud vali. Löönud ühte tüdrukut nii, et sellel kõrvust veri välja tulnud – karistuseks, et tüdruk toobri kandmisel maha kukkunud. Tüdruk läinud pärast rumalaks.

58.  Vana Laiuse Bock, Laiuse kohtunik ja mõisnik, olnud toores ja hull. Korra sõitnud ta talvel Palamusest läbi. Läinud Änküla tänavas lumme ümber. Paar või kolm meest olnud Änkülas õues. Need võetud kinni, viidud Kuremaa mõisa ja peksetud katki pealaest jalatallani, et nad saksale appi ei läinud. Jutustajale rääkinud seda mees, kes ise sel korral peksa saanud. Mees surnud juba 50 aastat tagasi – 70 aastat vana.

58.  Naistega käinud Bock väga jämedalt ümber.

Köstrid ja kooliõpetajad.

8.  Kooliõpetajad olnud ümbruses lollid ennemalt. Pole lauldagi oskanud ega midagi. Jutustaja seda teistelt kuulnud.

46.  Jutustaja noorespõlves olnud Mõisamaa koolis õpetajaks Kaarel Braunbrück. See peksnud lapsi pingil vitsadega.

31.  Põltsamaal, Pajusi „Mõisamaa koolis“ olnud jutustaja ajal koolmeister Jaak Matvei. Matvei olnud vali mees. Vitsakimp olnud tal alati kaasas. Jutustaja saanud etteütlemise eest peksa. Õpilasi ajanud ta klassi haoga või malgaga – nagu lamba karja. Kui peks pole aidanud, tarvitanud ta ka muid karistusi.

Õpilased, kes kaugemalt, maganud öösel klassis, pinkidel ja mujal. Üks tüdruk kusnud alla – lineal saanud märjaks. Matvei sundinud hommikul tüdrukut liineali äralakkuma. Tüdruk lakkunudki – jutustaja olnud ise juures. Samal põhjusel oli tüdruk ennemalt küll ja küll peksa saanud.

22.  Palamuse köster Johannes Tischler, kes oli enne jutustajat, soovinud kerget elu ja rikkaks saada. Katsunud ühte kui teist ametit – olnud kooliõpetaja, köster, põllupidaja, j.n.e. Läinud linna, seal katsunud ka mitut ametit – pole midagi õieti teha tahtnud.

33.  Köster Nieländer peksnud ühte leeripoissi pambusse kepiga nii, et see katki läinud. Peksa saanud poiss suitsetamise eest. See olnud viimase Nieländeri ajal.

23.  Nieländerid olnud kolm põlve järgimööda Palamuses köstri ametis. Pidanud endid sakslasteks, pole seda olnud. Viimase Nieländeri lasknud praost Sielmann lahti. Pääle selle kiusanud ta Sielmanni kus ta saanud. Kui talle, kui kirikuteenrile, meeletuletatud, kas see kius ka jumala meelest hea on, öelnud ta: „On jumal minu maha jätnud – jätan mina tema.“

Vene preestrid.

74.  Esimene Kaarepere vene preester Verhoustinsky olnud rikas ja kõrk. Pole rahvaga läbi käinud.

Teine preester olnud Riia vaimuliku seminari lõpetaja Saar – olnud eestlane ja rahvasõbralik – seda pole sallinud ülemad. Saar paigutatud teise kohta varsti.

Saare järele tulnud Verhoustinsky väimees. See olnud kergemeelne ja purjutaja. Rahvaga olnud vahekord külma võitu. Olnud rikas ja rahvale võõras.

Viimane preester Männik olnud eestlane. Meeldinud rahvale rohkem kui venelased.

Mitmesugused isikud.

18.  Eintali mõisas olnud vigase jalgadega kubjas. See pole teolist muidu kätte saanud kui viskandu kepi maha ja käskinud kätte anda – kui kepp antud siis löönud.

66.  Saare mõisa hullul krahvil olnud väike pereisand. Läinud toolile ja peksnud siis vastu pead. Muidu pole ulatanud.

64.  Lederhorn olnud Luua mõisas jutustaja isa ajal valitsejaks. Keda hoidma hakanud, seda hoidnud ta alati. Keda kiusama hakanud, seda lasknud ühtepuhku peksa. Kubjad ja kiltrid olnud valitsejaga ühes nõus. Kubjas pannud rehe peksmise ajal teri kaabule ja lasknud neile põhkude sisse kukkuda keda pole sallinud.

Rahva rahutused, päris- ja teo-orjuse ajal.

33.  Pärisorjuse ja teoorjuse ajal pole Palamuse kihelkonnas avalikke rahutusi olnud. (Teade on korduv.)

Teised abinõud rahva poolt tarvitatud oma seisukorra parandamiseks.

33.  Enne raharenti olnud segarent Palamuses. Poole talu päält makstud raha, poole päält tehtud tegu – 1870 ja 80 vahel olnud veel mitmes mõisas salaja segarent. Segarendi püsimist hõlbustanud talupoegade harjumatus raha saamises. 1880 ümber oli Jakobson, C.R., ka luba palunud Riiga maapäevale minna. Maapäeval öelnud ta, et Liivimaal tegu edasi kestvat. Mõisnikud vaielnud vastu. Eriti ägedaks saanud Jakobsoni pääle Kuremaa herra. Siis võtnud Jakobson talupoegadelt korjatud teorendi kontrahtid põuetaskust välja ja esitanud kindral-kubernerile. Kuremaa herral omal olnud mitmed – Kuremaa Landrath (v. Oettingil) (Rahva seas hariliku, nimetus Oetting. Oettingeni asemel.) Olnud veel mitmest Tartumaa mõisast. Sellest ajast kadunud tegu. Peale selle maapäeva olnud, Kuremaa kärneri jutu järgi, proua herra pääle väga pahane, et mõisnikud ei saavat „sellestsamast Jakobsonist“ jagu.

1905. a. rahutused.

62.  1905. aasta rahutused möödunud Palamuses suuremate kokkupõrgeteta. Roela mõisas karistussalkade poolt lastud Kuremaa vallast peksa ainult vallavanemat. See saanud peksa eksikombel. Temalt oli võetud revolver – mille ta hiljem tagasi saanud. Häämeelega pakkunud ta sõdurile 1 rubla – puudulikus vene keeles – see saanud nii aru, et ta revolvrit osta tahab ja lasknud selle eest peksa. Palamuse külas olnud täiesti rahulik. Kuremaa mõisa omanik E.v.Oettingen pole karistussalku Kuremaa mõisas peatada lasknud – öelnud, et tema vald olnud rahulik, neid pole tarvis.

30.  1905. aastal jutustaja mäletab peksu Kaarepere vallamaja juures. Jutustaja käinud Kaareperes kihelkonna koolis. Õpilastest näidanud mõni salaja karistussalgale keelt. Peksu põhjuseks „must sõdur“, selle ajal pandud kõrtsid kinni – mis mõisnikke vihastas. Vist tehtud ka mõned muutused vallavalitsuses. Kaarepere valla mõisates pekstud pole. Peksmine olnud ainult vallamaja juures. Visusti mõisas küll peatanud karistussalgad – jooming olnud. „Must sõda“ olnud Kaarepere valla piirides – teistes valdades olnud rahulik. Kaareperes peksetud paljuid – eriti ühte naist keda toodud sõdurite vahel. Jutustaja ei tea misspärast viimast eriti valjult karistati.

22.  1905. „ärevuse aastad“ ehk „punased aastad“. Luua ja Kaarepere mõisates töölised streikinud – olnud 1-2 nädalane töö seisak. Karistussalgad peksnud Aruküla kohtumajas (Kaarepere vallamaja). Mahalaskmisi pole olnud.

17.  1905. a. rahva seas käärimine. Kooliõpetajad Kõduküla koolis pidanud koosolekuid. Poodnik Teppan käinud neid noomimas, sellele antud peksa. Pärast sõjakohut istunud kooliõpetajad Kool ja Koll kaks kuud kinni. Kuremaa ja Luua mõisas pole karistatud. Roela mõisa käsutatud kokku. Kuremaa vallavanem Kaarel Saar saanud 25 hoopi – öeldud, et tahtnud soldatilt revolvrit osta. 4 jala pikkuste külmand keppidega pinkidel peksetud. Roelasse kästud kõik püssid tuua, need taotud sääl katki. Jutustajale lubatud palumise pääle revolver tagasi. Sõjakohus kestnud Roelas mitu päeva. Kuremaal ja Luual olnud tööliste streik. Kui mujal mõisaid ülevõtma hakatud tuldud ka Kuremaa vallamajasse kokku nõu pidama. Jutustaja olnud sel ajal vallavanema abi, tema annud nõu Kuremaal koosolekuid mitte pidada, mingu parem kõrtsi. Mõisa puusepp toonud jutustaja sisseajamiseks koti, sisse pole siiski aetud. Jutustaja pole puusepa pääle pärast sõjakohtu ees kaevanud. Mehed läinudki kõrtsi, seal hakatud purjus peaga Kuremaa järve jagama kust keegi kalu võib püüdma hakata j.n.e.

17.  Kaareperes olnud 1905. a. lippudega rongkäigud. Valitud naiskohtunikke. Mõisa omanik v. Samsonile, kes ära oli, mõistetud selja taga 25 kepi hoopi. Mõned mõisa ninamehed, kes kättesaadaval olnud, saanud sopsi.

11.  Sielmann (praost) lasknud Kõduküla koolmeistri poega Kooli peksa, et ta, 1905. aastal, koosolekuid pidas.

11.  Roelas peksetud ühte Otto Peekmanni 1905. a. nii, et liha maha. Roela kutsari naine rääkinud, et 1905. aasta peksjad olnud enamuses sakslaste eneste pojad – mõisnikud.

8.  Roelas peksetud 1905. aastal paljuid. Toodud ka väljaspoolt Palamuset sinna – Avinurmest, Mustveest ja mujalt.

49.  Roelas antud ühele metsavahi pojale 1905. a. 200 kepi hoopi – 3 päeva järele surnud.

60.  1905. a. põletatud mässajate poolt Roela mõisa 2-3 rehte, ühes viljaga. Vallamajas peetud koosolekuid. Roela ümbrusest saanud mässajaist peksa 2-3. Kõiki süüdlasi pole kätte saadud – põgenenud ära. Põgenejate elumajad pandud soldatite poolt põlema. Soldatisi olnud Roelas umbes 25. Ühel mässajal olnud tuuleveski, kes ise põgenenud, seda pole põlema pandud, et palju valla talupoegade vilja sees – tuleb suur kaebtus.

37.  Kükitaja metsavahi poeg võtnud 1905. a. keisri pildi vallamaja seinalt maha – sellele antud Roelas 200 hoopi.

Kükitaja küla elanikud, venelased, vedanud omavoliga mõisa metsast puid need saanud ka peksa – pandud ühtteist peksma.

Tuulavere külas põletanud sõdurid kahe talu elumajad, Saarel ja Mägil, need olnud Roela mõisnik v. Lipphardtiga vastu – käinud koha ostu pärast mõisnikuga kohut.

2.  1905. a. Roela mõisas välja kohus. Roelas põletanud see mässu karistuseks Ilvese ja (Teemanti koosolekul käijad, Tartus) Möldri majad. Koosolekul otsustatud viinavabrik sulgeda, keisri pildid maha võtta ja riigi maksu mitte maksta. Teostamiseks valiti 8 liikmeline komitee ja koosolek protokollitud. Protokoll põletatud küll enne kohale tulekut. Keegi kooliõpetaja saanud karistuseks 40 hoopi. Kükitaja elanikud, kes metsast puid vedanud, pandud puud topelt väljamaksma ja juhid saanud peksa. Üks ohvitser olnud sakslane, sõdurid venelased. Süüdlasi hoitud Roela viinavabriku alumisel korral ja keldris kinni.

2.  Vene sõdurid vaatanud mässajaile kui riigivastastele. Keegi saanud peksa teretamise pärast. Tulnud kaks korda lühikese aja jooksul sõduritele vastu, ühe korra teretanud, teisel korral pole teretanud. Viidud kohe mõisa juure ja antud peksa.

2.  Kuremaa vallavanem Saare peksu lugu olnud järgmine. Jutustaja näinud ja kuulnud seda päält. Roela kokku toodud laskeriistad olnud kõik ühes hommikus, kust sõdurid neid purustamiseks välja kandma hakanud. Mitmeid lubatud oma laskeriistad tagasi võtta. Need läinud otsinud nad ise välja. Vallavanem Saart lubatud ka oma revolver ära võtta. See otsinud kaua aga ei leidnud, siis tahtnud ta vaadata kas revolver ehk väljas on, kus neid katki taotakse. Teel märganud ta oma revolvrit sõduri käes, teiste laskeriistade hulgas, kes neid purustamiseks viis. Saar pakkunud sõdurile rublat ja tahtnud revolver ära võtta, üks ohvitser näinud ja arvanud, et Saar tahab sõdurit ära osta ja lasknud peksa. Pärast jutustaja seletanud loo ära. Siis kahetsetud küll, et teda asjata peksetud. Eksitus tulnud Saare puuduliku vene keele pärast.

1.  Vallavanem Saare peksmise ajal pidanud ümberolija rahvas karistussalgale vastu hakkama. Ratsanikud ajanud rahva kaugemale väljale laiali.

1.  Kahte mässajat tahetud mahalasta, otsitud taga. Olnud ära põgenenud.

66.  Kudina ümbruses peetud 1905. a. aru vallamaja ülesvõtta ja viinavabrikuid sulgeda. Kudina-Aruküla Reinu talu peremees saanud peksa, et sõdureid teretades mütsi pole kergitanud. Mõistetud 25 jutti, aga, et pükse ise maha pole võtnud lisatud veel 20. Isa katsunud paluda – sellele lubatud ka anda kui järgi ei jäta palumist. Saare mõisas jäänud peks pooleli – keelatud valitsuse poolt.

35.  1905. a. Kudina Pataste kõrtsi sulgenud streikijad. Mõni päev seisnud. Vald pandud pärast tasu maksma, et kõrts seisnud. Kudina rentherra v. Arpe pole Kudina mõisas peksa lasknud. Saatnud karistussalgad Roela edasi.

12.  1905. a. olnud Eerikvere küla ümbrus rahulik – pole isegi koosolekuid peetud.

56.  Suured noad kästud ka Roelasse viia, ühes püssidega – 1905. aastal.

21.  Luua mõisas 1905. a. pole peksetud. Mõisa töölised küll vähe streikinud. Pole lehmi lüpsma mindud j.n.e. Rahustatud see vastuhakkamine isekeskis ära. Töölised tulnud küll partiis mõisa kontori juure kuid lõhkunud pole midagi.

34.  Roelas lastud 1905. a. sõjaväelaste poolt laulda „Jumal keisrit kaitse sa“. Kuremaa vallavanema Saare peksmise ajal jooksnud mitmed mehed hirmuga metsa, jätnud hobused kus seda ja teist.

Mõnedelt kes püssi tagasi läinud paluma küsitud alasi kulutamise eest tasu, kus püss katki taotud.

46.  Luua mõisa mooramehed nõudnud salgas palga-kõrgendust. Rohkem pole juletud siiski teha. Luua jaost pole keegi peksa saanud, karistussalkade tegevuse ajal. Pärast mõisnik ajanud moonamehi minema, kes teisi keelasid tööle minemast. Nõupidamisi keelanud vallavanem pidada.

6.  1905. aastal visatud inimesed Roelas üle talli ukse kui koerad – pääle peksmist.

Okupatsioon ja punased aastad.

30.  Vene enamluse languse järele moodustati kodukaitse. Kohalikud elanikud pärast hakkasid seda punakaartiks hüüdma. Keremski valitsuse ajal läinud ka Palamuses valitsuse rohkem tööliste kätte. Valitsev klass olnud aktiivselt valgete vastu. Konfiskeeritud vilja – varjamisel käidud toorelt ümber. Kodukaitse moodustatud ½ aast. enne okkupatiooni. Tähtsamad tegelased selles – Palamuse 6 klassilise algkooli selleaegne juhataja asetäitja A. Reinvald oma vennaga. Viimane olnud kodukaitse tribunaali esimees. A. Reinvald olnud enam naistekütt kui pedagoog. Tegelikult pole suuremat enamlust olnudki vaid ainult isiklikud tülid, mille lahendamiseks kasutatud poliitilist tagaseina. Sellest ajast kui koolijuhataja, kelle asemel A. Reinvald oli, sõjaväljalt tagasi tuli ja oma kohta tagasi nõudis, muutunudki A. Reinvald õige punaseks. Kuuldusel, et Kuremaal valgekaart olla, toonud kodukaitse (punakaartlased) omale ühe suurtüki, raudrusika, mõned püstolid j.n.e. Parempoolsed organiseerunudki, võtnud kodukaitselt püssid. See tulnud kiriku juure asuvasse kihelkonna koolimajasse (köstri maja) ja sulgenud uksed. Valgekaart piiranud väljas. Tekkinud laskmine – haavata saanud sellel üks valgekaartlane. Punakaarti juhid saanud siiski põgenema. Põgenenud Venemaale – läinud ähvardades. Koolimajas olnud ka hulk (40-80) õpilast – keegi lubanud aknast käsigranaadi sisse visata – lennaku maja ja kõik.

Okkupatsioon möödunud rahulikult. Väed olnud korrektsed – pole omavoli tarvitanud. Palamuse külas, mis on kadaka sakste pesa, rõõmustanud paljud sakslaste tuleku üle ja kahetsenud nende minekut. Okkupatsiooni väed peatanud mõisates, seal neil staabid ja keskpunktid olnud. Sõdurid laiali taludes ja mujal. Väed tulnud Tartu poolt Luua mõisa – sealt Kuremaale. Palamuse kooli rentniku juures olnud korteris. Olnud nagu omas kodus. Võtnud oma alla kõik tarvilikud ruumid. Söök ja kombed olnud iseäralised. Söögiks olnud must kohvi, leib, hakitud liha rasvaga. Piip olnud tihti suus, hambad enamasti ära. Sõdurid öelnud, et nemad pole süüdi, et nad siin peavad olema. Paljud neist pole kahetsenud, et sakslased kaotasid ja rõõmustanud, et koju saab. Pole kiitnud meie mõisnikke, kellegile öelnud, et ime kuidas eestlased niisugustega üldse on elanud.

Peale okupatsiooni võetud mehi – Kuperjanovi asemik lipnik Soots võtnud. Soots olnud 2-3 aastat Nava algkoolis õpetajaks. Mõned mehed tõrkunud purjus peaga. Neid lastud 3 meest maha. 2 lasknud Soots ise, sest teised tõrkunud seda tegemast.

22.  1917. a. talvel Palamuse küla ümbruses umbes 15 punast. Sel ajal kui Tartus oma punaste võim langes, olnud ka Palamuses väike segadus. Palamuse punased tribunaali esimehed j.n.e. (Kooliõpetajad Reinvaldid) kartes kinnivõttu valgete poolt, kogunud Palamuse köstrimajasse klassi. Sees olnud punaseid püssimehi 15 umbes ja 80 ümber kooliõpilasi. Väljaspool olnud piiramas 7 valget. Kingsepp Kimmel oma sellidega ja muud. Nõudnud seesolijailt allaandmist. Lastud vastamisi – üks kingsepa sell saanud haavata. Piirajad läinud omale abi tooma. Selle vahe pääl just tulnud köstri Linno lapsed Tartust ja rääkinud, et Tartus juba punaste võim langenud. Seda kuuldes kohkunud punased ja põgenenud – enne kui valged tagasi jõudnud. Reinvaldid ja mõned veel läinud Venemaale. Laskmise jäljed veel kooliõpetajate tubade seinades, trepi postide sees ja kuul ukses.

22.  Sakslastel okupatsiooni ajal olnud Luua mõisas staap. Kirjutatud vili ja varandus kõigil ülesse. Vilja ja muud toitu ainete maksud võetud. Vägivaldseid võtmisi sõdurite poolt pole olnud. Üks saksa kõrgem ametnik küsinud jutustajalt kuidas eestlased suhtuvad saksa valitsusse – jutustaja öelnud meelituseks, et saksa valitsus parem kui teised. Mõned perekonnad, Palamuses Goldbergid ja Kuusikud, Järvepera mõisas Kieselid, pooldanud väga sakslasi. (Kõik need perekonnad on, üldiste teadete järele, kadakad. Kuusikud kirjutavat oma nimi „Kusick“.

17.  Punaste ajal rahutused pääle selle kui koolimajas laskmine olnud punaste ja valgete vahel. Arreteeritud Palamuse ümbrusest 80 kohalikku punast – toodud vallamaija. Lastud siiski vallavalitsuse poolt lahti.

Okkupatsiooni ajal arreteeritud uuesti paarkümmend punast sakslaste poolt ja saadetud Tartu. Pääle ülekuulamist pandud vangi laagrisse ainult mõned – teised lastud tagasi.

33.  Välispunased pole Palamusest läbi läinud. Tormast küll läinud. Kohalikud punased läksid läbi ja kirjutanud vilja üles. Heina-küünid otsitud läbi – peitmise eest on trahvinud. Peidetud siiski palju.

Okkupatsiooni ajal, kui saksa valitsuse poolt toiduained üleskirjutati, aidanud saksa oma sõdurid Kallivere külas siga peita, topelt sahvri seina vahele – et ei pruugiks kõike ülemusele väljaanda – oleks omal ja talul võtta.

Okkupatsiooni ajal arreteeriti sisepunaseid. 2 meest Toovere külast, Sarnet ja Tallinn, olnud vangis. Roelas olnud kohus – selle otsuse põhjal vangistatud mehed.

37.  Enamlased pole Rohkuse ümbrusesse puutunud. Läinud kahelt poolt kõrvalt mööda. (Välisenamlased.)

Okkupatsiooni aeg rahulik. Rohkuse külas olnud ainult väed korteris – 10 hobust igas tallis ja mehed.

2.  Vene väed läinud enne sakslaste tulekut, 1918. a. veebruaris, Roelast ja Leedimäelt läbi. Rüüstanud pole – ainult leiba otsinud taludest. Saksa väed olnud 1918. a. suvel Roela mõisas ja ümberkaudseis külades korteris. Olnud pahased oma valitsusele. Okkupatsiooni väed lahkunud 1918. a. novembris. Rahvas peitnud vilja puude otsa siis. Punaste aeg enne okupatsiooni olnud kohalikus ringis (Roela ümbrus) juhatajaks keegi Ots. Saksa valitsuse tulekul läinud parempoolsed kohalikke punaseid arreteerima ja püsse ära võtma siis lastud vastamisi – suuremat segadust pole olnud.

35.  Kohalikud punased võtnud Kudinas vallavalitsuse üle ja kirjutanud viljad ülesse – ära võtta pole lühikese aja tõttu saanud. Palju peidetud vilja. Vili kavatsetud kõik ära võtta ja vallakomiteest naela kaupa tagasi toiduks anda – tsekkidega. Äksi kihelkonnas Igaveres tapnud punased 3 inimest. Süvalepa küla ja ümbruse kohta olnud ka nimekirjad keda tappa – peremeestest kavatsetud ainult kaks ellu jätta. Teostada pole veel jõutud neid kavatsusi – enne tulnud sakslased.

Okkupatsioni väed olnud Süvalepa ümbruses umbes paar nädalat taludes korteris, korralikud olnud, rahvaga läbisaamine hea. Kohalikkude ümbruskonna punastele pole sakslaste tuleku ajal kaevatud. Punaste kavatsused ka enamuses on täitmata jäänud.

12.  Punaste aeg enne okupatsiooni pole muidu segadusi jutustaja ümbruses olnud kui oma punased käinud vilja üleskirjutamas.

12.  Okkupatsioon Eerikvere ümbrust puudutanud vaevalt. Püssid võetud ära ja jutustaja juures olnud paar sõdurit hobustega korteris, vili kirjutatud üles.

59.  Kilbavere külas kirjutanud kohalikud punased vilja üles. Mitte ülesandmisel on leiu korral trahvitud äravõtmisega ja rahatrahviga, mis määratud tribunalis – 100-10 000 rublani. Jutustajal ja teistel ka vilja võetud. 1 puudaliste ja vähemate leidude juures antud armu. Okkupatsiooni vägede tulekul antud võetud vili (punaste poolt), mis veel järel, tagasi. Kilbaverest üks punane – käsitööline – lastud E. Vabariigi valitsuse poolt 1918. a. maha – Emajõe kaldal Tartus.

5.  Kilbavere Tohiku talu maal üks päevatööline, kui kuulnud, et punased võitnud, läinud Tohiku tallu pannud püssi otsa kõigile vastu rindu ja küsinud mis ta on, valge või punane. Muud enamlust pole peale viljade kirjutamise ja võtmise olnud. Okkupatsioon pole Kulbaverre muud viisi puutunud kui mõned ametnikud käinud.

75.  1917. aasta sügisel kirjutanud Kassinurme ümbruses kohalikud punased vilja ülesse – ära võtta pole lühikese aja tõttu saanud – sakslased tulnud. Muidu olnud punaste ja okupatsiooni aeg ümbruskonnas rahulik.

Rahva majanduslik elu.

Teotegemine.

24.  Kui jutustaja umbes 15 aastane. Siis käinud taludest kordamööda tüdruk „korraline“ mõisa karjatalitamas – ühel laupäeval läinud – teisel tulnud tagasi. Samuti käinud abiline mõisa viinaköögis. Kuremaa mõisas.

14.  Jutustaja mälestuse ajal teinud talupojad veel Kuremaa mõisale tükke (tegu) – nagu kantnikud.

58.  Kõige esimese Öttingeni ajal pandud teolised ritta rukist lõikama. Järelvaatajal olnud vasika nahka torupill, sellega andnud märku kus rukkil „kuru“ maha jäänud. Märguandmise pääle tulnud karistaja, kellel olnud mingisugune villakraasi sarnane riist n.n. „karbatsik“, ja tõmmanud sellega teolisel mööda selga – lihatükid kiskunud välja.

34.  Õisu mõisas olnud jutustaja teenistuse alul (teorent) 2 rehepäeva nädalas – neljapäev ja laupäev. Ühel päeval pekstud 5 rehte. Õisus 2 rehte ja Ülemõisas (Õisu karjam.) 3 rehte. Tõu rehel olnud iga rehe jaoks 15 inimest ja sama palju hobuseid. Igal rehehoonel olnud peksmise jaoks kaks otsa. Iga rehe tarvis pandud 30 koormat vilja ülesse. Rukki rehe jaoks olnud 12 inimest iga rehe tarvis. Öösel kell 12 hakatud rehte peksma – päeva veeru ajal lõpetatud. Rehepapp vaadanud järele – karistanud pole vaid kaebanud valitsejale, kelle üle vaja.

9.  Teotegemine olnud taludele väga raske. Umbes 70-80 aast. tagasi poonud ennast, Kõdukülas Villemi talus, poiss ära keda peremeheks pandud – poomine sündinud hirmu pärast, et ei jõua mõisat orjata – teo kohustused olnud rasked.

Kuremaa mõisas jutustaja ema käinud „vaimuks“. Kannud härgadele praaka – töö olnud väga raske, laupäeval võtnud särgi kõige õla naha ja lihaga – raskest kandmisest õlgadel läinud need verikoorikusse mille külge särk kinni litsutud. Peremehelt saanud ainult 2 rubla tüdruk palka.

Jutustaja isa annud ka oma talu, Tartu-Maarja Luunja mõisa jaos, raske teo pärast, 70 aast. umbes tagasi, ja tulnud Kuremaa mõisa puusepaks.

23.  Jutustaja ema kudunud, siis kui jutustaja noor olnud, Kassinurme mõisale teopäevade eest kangast, neist lõngadest mis küla naised ketranud. Kudunud linu ja käterätte.

Kassinurme mõisas saanud teolised reheajal nii vähe magada, et minutiks seisatama jäädes kohe tukkunud.

Üle 60 a. tagasi olnud talust iga nädal teoline hobusega mõisas ja „vaim“ – tüdruk karja talitamas.

49.  Teoajal ropsitud Saare mõisa linasid, igal ühel olnud oma jao töö. Pruuniks värvitud laua kohal raputanud järelvaataja – kui tulnud luid siis antud tallis 25 jutti. Kellel puhtad linas olnud neile antud õlut juua.

Oma heina tehtud sagedasti jää päält – varem pole mõisa teo pärast aega saanud. Saare mõisas olnud peremehel tüdruk ja sulane hobusega mõisas. Peremees ise külvanud oma vilja – mõisa ametnik tulnud ja lasknud 25 kepi hoopi anda – et ta mõisa tööle ei olevat läinud. Kui mõisal kiire töö aeg - olnud peremehel oma töö kui varguse asi – pidi mõisa teole minema kui sellel vaja.

60.  Jutustaja kuulnud karjalapse põlves, et teoorjuse ajal pääle päevase raske töö pidanud teolised veel metsa „õitsele“ minema (hobuste juure). Laupäeval saanud sügisel hilja pimedas tööst vabaks – siis pidanud mõned veel 10 versta kaugusele öösel koju minema.

6.  Roela mõisa jaos olnud peremehel (kelle koht mõneteist taaldrine) iga nädali sulane hobusega 3 päeva, ja tüdruk 3 päeva mõisas. Peale selle veel maksud. Kes tegu pole teha jõudnud annud koha käest.

39.  Kodavere kihelkonnas Assikvere külas (Halliku mõisa jaos) oma töö tehtud teo ajal öösel, päeval tehtud mõisa töö.

41.  Enne raharenti teoajal nõudnud Kudina mõis iga 7 taalri pääle 1 hobuse ja mehe teopäeva. Peale selle veel maksud ja naiste töö. Süvalepa ümbruses kohad – 2, 3 j.n.e. päeva kohad.

Tegu olnud siiski parem kui alguses raha rent – talupojal olnud raha saamine kasin.

3.  Teo ajal seisnud talu põllud suuremalt osalt söödis – pole jäänud mõisa teo pärast aega nende harimiseks. Seda olnud Palamuses mitmel pool.

Kudinas käinud tüdrukud igast talust kordamööda mõisa karja (nuumhärgi) talitamas – nädal aega korraga n.n. korranädal. Kannud härgadele praaka – kahe kõrvaga praaga pütiga – suurem kui harilik pang.

36.  Kudina mõis vahetanud „tükkide“ ajal tööpäevi – kui ühe töö juure, milleks päev määratud, tarvis pole olnud siis lastud selle eest teist tööd teha. Jutustaja noorespõlves lastud vangi-küüdi päevade eest rehti peksa.

47.  Rutikvere mõis nõudnud igalt talult 3 hobuse (ühes mehega) ja 3 jala päeva nädalas. Suurematel taludel olnud maksud suuremad. Peale selle olnud, 180 versta pääle võinud sundida minema, voorid. Kui talvel tarvis pole nii palju päivi olnud kui määratud siis jätnud mõis need suveks.

7.  Umbes 40. vakamaalise talu peremees pidanud teoajal Kuremaa mõisa saatma igapäev mehe ja hobusen, ja abi siis millal mõisal vaja. Naised käinud karja talitamas mõisas, sügisest kuni kevadeni, neid kutsuti vaimuks.

27.  Teoajal kiskunud Kudina mõisale talupojad peergu.

Maksud.

58.  Maksud olnud teoajal mitmesugused. Määratud vakuraamatuis. Punutud elaja kütked, igal sügisel 1. lamba n.n. kohtulamba ja muud.

9.  Teoajal pole mõisa rahamaksusi olnud. Maksudeks mitmesugused anded – lehmalõjad, 1-2 naela linast lõnga, vilja kotte, jutustaja ema-ema ajal viidud ka „kohtu lammas“. Sarnaste maksude suurus olnud talu suuruse järele.

23.  Mõisa antavad maksu lõngad (linased) kutsutud „töömarga lõngadeks“ – Kassinurme pool.

36.  Jutustaja mehe ema rääkinud, et Kudina mõisas pole maksuks võetud kana alla 10 naela – kui kana kergem kui 10 naela olnud – pidanud ühe eest kaks andma.

3.  Kui mõis õlut teinud pidanud teoajal talupojad umalaid viima – 2 naela ja nii kuidas kellegil määratud (Kudina mõisas).

47.  Rutikvere mõis nõudnud talupoegadelt maksuks 2 vilja kotti, 2 lõõga, 30 kana muna, 2 naela linast lõnga, 2 vakka rukkid ja kaeru, 1 ½ vakka otre, 1 lamba – suuremad kohad pidanud 2 viima. Nõudmine olnud, et oleks vana kohi oinas – sest see rasvasem ja suurem kui harilikud lambad – kui seda pole olnud võetud siiski lambad, veel võetud 2 kana. Jutustaja rohkem maksusi teoajal ei mäleta. Selles maksude suuruses olnud vaid talu suuruse järele kõikumisi.

Peale nimetatud maksude olnud magasi vilja maks. Seda pidanud Rutikvere talupojad järgmisel viisil maksma: mõis annud tüki metsa, selle pidi talupoeg laastama kütisega – oma ajast. Kui see põllumaaks laastatud pidanud talupoeg selle oma seemnega külvama. Lõikuse ajal saanud terad magasile, põhk talupojale – maa jäänud mõisa kasutamiseks. Nii antud iga aasta uus tükk metsa laastata. See olnud kui jutustaja üsna väike poisike.

73.  Maksudest olnud adra raha vanast ajast juba. 52 taalri päält 10-11 rubla. Siis kui kohus valda viidud siis pidanud maksma ametnikkudele palgad (taalri arvu järele). Pearaha makstud riigikassase. Kui jutustaja poisike olnud „suitsu maks“ – igalt poolt kust suits üles tõusnud võetud see maks ühe suurune.

Õpetajale makstud teoajal majapidamistarvetega – samuti köstrile ja vöörmündrile.

Põllundus – üldiselt.

14.  Vanemate ja jutustaja oma mälestuse ajal laastatud Änküla põllud lagedaks – siis kui talud ostetud. Seni olnud need nii, et pardid põllul elanud – metsased.

59.  Teoajal seisnud Roela ümbruses talumaad. enamasti söödis. Pole neid harida jõutud tööjõudu olnud vähe ja söök kehv.

41.  Teoaegne põlluharimine olnud vilets. Kudina ümbruses olnud talumaad kivised ja kännused. Lagedaks tehtud need viimase 50 aasta jooksul – siis kui maad päriseks osteti. Selle ajaga paranenud põlluharimine ja põllutööriistad üldse. Teo ajal olnud needki viletsad maad enamasti söödis, pole harida jõutud, inimesi olnud vähe. Veel jutustaja mälestuse ajal olnud rahva puudus. See annud samuti tunda mõisa maaharimises – Kudina mõisa põllud seisnud metsa ja võsa all.

66.  Kudina Arukülas olnud kruntimise ajal veel pooled küla maad metsa all. Tehtud sinna kütisega põldu. Igal talul olnud oma triip n.n. lõige maad. Väetamata on metsa maad põlluks kasutatud. Põllul metsa sees olnud hundi teed – 56 aasta eest murdnud hundid koera sääl.

55.  Paljudes kohtades pole jõutud võõrast tööjõudu pidada. Oma perega läbiajades pandud lapsed juba väikselt töösse. Jutustaja teinud kõiki põllutöid juba 7 aastaselt.

Põllutööriistad ja põlluharimis viisid.

27.  56 aasta eest küntud veel Kudina ümbruses harkatradega. Samuti olnud karuäkked – jutustaja vend teinud mitu karuäkket. Tarvitatud ka pakkäkkesid – 2. pakust millel pulgad sees. Kudina kandi kohad olnud metsa ja võsaga söödi maad. Iga aasta tehtud lapike kütise abil põlluks. Esmalt külvatud uuele maale odrad ja rukkid.

66.  Jutustaja noores põlves haritud Ehavere külas kusagil talus veel karuäkkega põldu. Suuremalt osalt olnud sel ajal juba saksamaa-adrad ja raud-äkked.

3.  Jutustaja ise vedanud puu-vankriga sõnnikut – vankril pole raasugi rauda olnud, ka „lakalise pulk“ olnud puust. Hiljem hakatud telje otste pääle paja rauda lööma, et nii ruttu ei kuluks. Ratta pääd olnud 4-5 tolli paksud. Vangerdele pandud igal kevadel uued rattad – vähemalt millega mõisas ja väljas käidud, kodus seisnud rattad rohkem kui ühe suve. Välja minnes võetud vankrile parandamiseks pulki kaasa.

Samuti olnud need täiesti puust, jalasele pandud puupulkadega tallad alla. Need olnud lihtsad – lõhkiaetud puud. Ümargune pool jäänud väljapoole, vastu lund – tahutud pool pandud vastu jalast. Kui jutustaja 5-6 aastane olnud kõik sarnased reed. Pikemale teele minnes võetud tagavara tallad kaasa.

36.  Harkadrad olnud Süvalepa ümbruses 40-50 aastat tagasi. 40 aastat tagasi tarvitatud maa peeneks tegemiseks sõrga – ka anijalaks kutsutud. Sõra tarvitamine kestnud ainult 10 aastat. Sõra ajal olnud raudpulkadega äkked. Rehepeksmiseks tarvitatud rehetampe, 60-70 aastat tagasi (rehetamp – puust rull ümberringi sissepandud puu pulgad – hobusega veeti rehepääl – samas jutustaja talus on tamp säilunud).

52.  Jutustaja poisikese põlves pandud söödikündmisel harkadrale pajuvitsast kaar mätta pöörmise jaoks.

59.  1864, mil esimesed Kilbavere talud osteti, olnud põllud metsa ja söödi all – pooled põllud tehtud uued. Uued põllud tehtud kütisega. Ka juba olevatel põldudel tehtud kütist – paari aastase söödis oleku järele.

56.  Jutustaja ümbruses peksetud tema mälestuse ajal rehi hobustega ja kootidega – rehetampi pole üldiselt tarvitatud – olnud vist üksikutes kohtades.

21.  Ehavere külas hakatud pääle talude ostu põlluharimist parandama. Paari aasta järele võetud tarvitusele saksamaa sahad ja raud äkked. Hakatud kasvatama rohkem lina ja natukene ristikheina.

55.  Jutustaja Erikvere külas näinud kui isa harkadraga põldu harinud. Põllul raiutud võsa ära – kännud jäänud maasse kuni mädanenud. Küntud ja seemendatud kändude vahel.

47.  Rutikvere mõisas hakatud raharendi ajal tampi (rehe-) tarvitama – taludes pole säälpool üldse olnud.

44.  60 aastat umbes tagasi hakatud jutustaja ümbruses vankreid ja regesid rautama – jutustaja isal olnud esimene.

1.  Roela ümbruses esimeste talude raharendile andmise ajal kasvatatud veel vähe linu. Külvatud ½ vakka enamasti. Linu haritud kolbisku abil. Linu hakatud kasvatama rohkem mulkide eeskujul – kes ümbruskonda sisserännanud.

11.  Palamuse külas Kolli talus pannud Kolli Jaanas esimesena reele ja ratastele rauad alla – Soomevere sepa juures. Umbes 80 aast. tagasi. Mehed, kes sepal olnud, katsunud, et kerge vedada – võta või oma järele. Sepp tagunud rauad suurest tükist – valmis rauda selleks pole olnud.

41.  Jutustaja mälestuse ajal olnud adral ainult 2 tera rauast ja vankril vankritelje pulk „lakalise pulk“, esimese telje sees, rauast, muud olnud puu.

73.  Jutustaja isa ajal olnud põld neljaks jaotatud. Ühel olnud rukis – teisel oder, kolmandal kaer, neljandal kesa. Linad tehtud odra kõrre maa pääle ühes kaeraga. Kartulaid tehtud rukki kõrde odra põllu ääre. Rukki maad ainult väetatud. Vähesed alad olnud ka söödis – neil tehtud enne viljategemist kütist. Ristheina pole kasvatatud ei taludes ega mõisates. Umbes 30 aastat tagasi alles levinud see rohkem. Sarnane põllusüsteem olnud üldine. Paarikümne aasta eest alles muudetud seda mõnedes kohtades. Samane süsteem olnud ka mõisates.

82.  Linu haritud kolgispuu abil – harilikult talgutega sest muidu niiskunud linad pika pääle tagasi – kuni üks inimene neid kolgib. Hobuse masinaid tulnud viimaste aastakümnete sees.

Muud majanduslised tarberiistad ja tööviisid.

27.  Puid raiutud kirvega – ilma saeta. Üks metsapodrätsik Komarov toonud Kudina ümbrusesse esimesena saed, jutustaja ema ajal, siis võetud need tarvitusele.

27.  Jutustaja ema jutu järele pole pääle katku olnud mingisuguseid tarberiistu õieti. Takku keerutatud pulgaga – saadud lõng mähitud pulga ümbere.

Kraase pole ka olnud – villu peksetud põrandal kuni need pehmed, siis keerutatud lõngaks.

Karjakasvatus.

73.  Karjakasvatus olnud veel mõnekümne aasta eest vähe arenenud Palamuse kihelkonna taludes. Piimakarja pääle pandud vähe rõhku – suuremad talud müünud mõned naelad võid, enamuses peetud seda ainult oma tarbeks. Raha saamiseks peetud pulle – neid müüdud iga aasta 2-3. Mõisates peetud piima ja lihaloomi. Vissustis peetud jutustaja varasema mälestuse ajal enamasti piimakarja. Suuremates mõisates peetud rohkem lihaloomi Kuremaal ja mujal. Karjale antud viina praak, hilisemal ajal ristheina – mis Palamuse mõisates levinud umbes 30 aasta eest. Teoajal olnud kari nii vilets, et selle saadusi pole jätkunud oma perele. (Teade on korduv kogu kihelkonnas. Karjanduse teateil leidub palju toitumise teadete hulgas lk. 230 (ja 227-232).)

Voorid.

7.  Mõisa (Kuremaa) teo eest vedanud talupojad viina Narva ja Petrogradi. Ka teisi voore mis mõisal vaja veetud. Jutustaja vanaisa rääkinud, et Narva teel kulunud mitu paari jalaseid.

34.  Teoajal veetud Õisu mõisa vilja teo eest Pärnu. Reed olnud rautamata – võetud tagavara jalased kaasa – sulaga ja kruusase teega kulunud need väga. Jutustaja ise viinud rautamata reega Õisu viina aame Narva.

Jutustaja mälestuse ajal, kui raharent ja talude ostmine tulnud, teeninud talupojad Õisus puu veoga Viljandisse. 2 rubla saanud süllast. Päeva pääle teeninud mees ja hobune ühe rubla – see olnud väga vähe muude tarvete hinnaga võrreldes. Ka teo ajal on Õisus raha eest voori olnud – siis kui mõisal voori päevadest, mis teo eest veetud, puudus tulnud.

9.  Teo ajal veetud Kuremaa mõisa viin Narva-teo eest. Samast veetud nuumloomi Peterburi. Muid voore pole jutustaja isa aeg Kuremaalt veetud. Tihti pandud kaks veoriista – regi ja vanger – teine võetud ilma muutuse korraks kaasa.

11.  Jutustaja isa viinud Kuremaa teo eest viina Narva, Peterburi, rauda – Põltsamaale – Sulusvere mõisa, vilja Tallinna. Viina aami vitsad ja ree jalased võetud kaasa. Jalased olnud  vahtra ehk saare puust – puupulkadega pandud alla. Vooriga olnud kaasas „podrätšik“ kes vaatanud, et voorist midagi kaduma ei läheks.

23.  Teo eest veetav voor olnud viletsate hobuste tõttu eriti raske. Kassinurme viina vooris käidud nädalate kaupa. Vastu mäge rakendatud tihti kaks hobust ette.

49.  Kui teo eest veetavad voorid kadunud, Saare mõisa jaos, - raharendi tulekuga, muutunud voor rahateenimise otstarbeks. Talud voorinud mõisnikule või kaupmehele, raha eest – umbes 56 aast. tagasi.

44.  Roela mõisast veetud peaasjalikult viina – Narva ja Peterburi. Jutustaja vend vedanud. Korra ostnud voorilised Peterburist linna saia – kuid ükski pole seda süüa võinud – jäänud haigeks. Ise arvanud, et sai olnud kihvitatud.

55.  Luua mõisa viina vooris käidud teo ajal Tallinnas ja mujal – öösel mindud kõrtsi sooja ja aetud hobused ulualla. Kõik pole kõrtsi mahtunud, kellel vaevased hobused ja teistest järel jäänud lageda taeva alla ööd. Pugenud ree tiiva alla varjule tuule eest – tuisanud sinna mõnikord lumesse, siis pole ära jäätanud ja nii külm olnud.

Maata inimesed – ja väikemaa pidajad.

34.  Maata inimesed läksid harilikult teenijaks. 70 aastat tagasi olnud Õisus harilik talu sulase palk – aastas 3 särki, 3 paari püksa – linased või takused, 4da paari võis villaseid veel kaubas tellida. Ühel aastal must villane kuub, teisel riideta kasukas, mis kuue all kanti. Jalanõud olnud sulase oma asi. Vanemate toitmiseks ja raha saamiseks olnud sulasel talus ½ vakamaad odre ja sama palju linu. Linad teinud poiss peremehe ajast ja hobusega. Söök peremehe poolt. Harilikult silk, leib, piim, supp, liha, või. Piima ja võid saanud teenija ainult hää peremehe juures jõukamates kohtades.

33.  Viljandi maal elanud sulased „sulaste tares“ – eraldi talumajast. Sulasel olnud oma maad, mille eest teinud peremehele päevi. See olnud teo ajal.

41.  Maata inimesi olnud ümbruses palju peremeeste saunikuteks. Maa eest teinud päevi. Saunikutelt pole palju päevi nõutud, sest teoajal seisnud peremehel tööjõu puudusel maad nii kui nii söödis.

65.  Osa maata inimesi olnud käsitöölisteks – küla sepad j.n.e.

54.  Osal maata inimestel olnud oma saunad külades. Teo ja rendi ajal käinud nad taludes päeviti töös – raha ja vilja eest.

47.  Jutustaja noorespõlves olnud Rutikvere ümbruses sulase palk 2 särki, 2 linased ja 1 villased püksid. Ühel aastal kasuka, teisel kuue, 2 paari kindaid, 2 paari sukki, 2 paari pastlaid, valla maksud maksnud peremees, 2 vakka rukkid, 2 vakka odre. Suurematel kohtadel saanud 3 vakka rukkid.

Tüdruk saanud aastas paar sitsi rätti, 2 linast särki, 2 või üks aluskuube – teine aasta kasuka, teine aasta kuue, 1 seeliku, kamsonid pole kauba sisse kuulunud, 2 naela villu antud sukkade jaoks.

32.  Jutustaja isa käinud nädal otsa teol, selle eest olnud tal maad. (Karksis)

20.  Talu sulaseid läinud Palamuses rendi tulekuga palju mõisa kantnikeks. Talud ei vajanud enam nii palju tööjõudu kui teoajal. Harva mindud mujale töösse. Kõduküla jao seest läinud üks mees Tartu töösse. Teinud puusilda.

71.  Raha rent tulnud Kassinurmes kui jutustaja umbes paarikümne aastane. Siis võtnud mõis moonakad teoliste asemele – läinud sinna enamasti sulased ja popsid. Suvel saanud 25 kopikut, talvel 20 kop. päevas. Peale selle saanud moona – 12 vakka rukkid ja 8 vakka odre. 1/3 vakamaad olnud mõisa poolt kartuli maad. Prii korter mõisa poolt – haod priid – puid antud 2 sülda aastas.

Toitumine.

7.  Jutustaja vanaisa jutu järele 1800. ümber olnud toiduks haganane leib ja silgu soolvesi; selle kõrvale võetud veega ja rukkijahuga segatud hapendatud piima. Rukkijahu andud, et piim valgem ja mitte nii vesine poleks, Leib olnud tõesti nii haganane, et tulega pole võinud ligi minna – ja põhjendatud ütelus: „Hoidke lapsed – kuidad leivad laual“. Sarnane olnud toitumine kodus ja väljaspool – heinal käies j.n.e.

14.  Jutustaja isa ajal pole muud toiduainet toodud kui Tallinnast soola, mis vahetatud mõne leesika linade vastu ja Peipsist kiisku. Kiisad kuivatatud, olnud nii kui raudnaelad. Osta pole jõutud midagi ja pole poodi ka olnud mujal kui linnades. Teade on eeskätt Änküla ja lähema ümbruse kohta. Ka jutustaja varasema mälestuse järele olnud toitlusolud umbes sarnased.

10.  Jutustaja ema ema (Soomevere küla, Kangru talust) pole kurtnud viletsa söögi pärast. Olnud jõukamad inimesed. Söönud herne ja oa suppi ja muud – viidud ka teolistele mõisa järele.

11.  Jutustaja mälestuse järele ja varem toodud toiduaineist harilikult tünder soola linnast – 10 puuda – kui voorist tagasi tuldud. Ka toodud heeringaid ja Peipsist kiisku. Heeringaid hakatud hiljem tooma. Umbes 60 aasta eest olnud viisiks kiisku hagana piruka sisse panna. Jutustaja noorespõlves pole vilja tuulatud – ainult sõelutud. Teade on jutustaja elukoha ümbruse kohta. Magasist toodud vili olnud puhtam. Suhkrut pole talurahvas tunnud. Kui jutustaja isa ühe Tartu kaupmehele Peterburis „suhkru liiva“ vooris käinud, varastanud keegi voorisolija naine, Ann Kalamees, ½ vakalise koti täie suhkrut. Pole teadnud mis sellega teha – andnud lehmale joogiga, pärast võtnud ka omale, olnud päris hea. Vooris käinud Kalamees meeste riides.

23.  Peale leiva söödud teoajal veel kuivatatud kiisku, need olnud kui luu puru. Kartulaid pole olnud – või olnud vähe. Mõisa orjuse pärast pole aega midagi teha ega kasvatada saanud.

33.  Jutustaja noores põlves pandud rehealuse väravad kinni, kui leiva vilja sõelutud, et tuul sisse ei pääseks ja vili haganaist liig puhtaks ei läheks.

18.  Söögikraami rendi aeg ostetud vähe (Varbevere ümbrus). Ostetud kala, suhkrut ja vähe muud. Nisud müüdud suuremalt osalt.

37.  Teoorjuse ajal olnud jutustaja ümbruskonnas toiduks haganane leib ja kiisad. Ka toodud soola ja silku Rakverest. Jõuluks tapetud üks siga. Liha pandud enamasti vooriskäijatele.

6.  Jutustaja noorespõlves olnud nii haganane leib, et pole kuivalt suust alla läinud. Leiva viljale pandud nii kaua haganaid juure kuni vastu seina visates pole krabisenud. Veskist torgitud vili orgiga alla.

1.  Teoajal olnud toiduks „vahelik“ (haganane leib), kiisk, veega segatud piim – (või „körti“ sekka keedetud piimale). Lehmi olnud vähe, 2-3, piima pole muidu jatkunud. Nälja ajal kui jutustaja 17 aastane olnud keedetud ohakad supiks. Kuiv võtnud sel ajal vilja.

3.  Teo ajal olnud jutustaja ümbruses toiduks haganane leib, oad, herned, kartulid – Kudina ümbruses olnud need pikad kollased-valged, pole ilma leivata süüa võinud neid – olnud nii vihad, ajanud oksele. Sea liha saanud voorimeestele. Kaerte ja rukiste vastu vahetatud kiisku – raha pole olnud. Kiisad söödud kuivatatult ja soolatult. Räbala sees pandud neid ka teolistele juure. Kõrvale võetud odra jahu „körti“ millele piima hulka pandud.

3.  Kartulite ja leiva kõrvale tehtud kaste – veest, soolast ja natukesest rasvast. Jutustaja ise söönud seda. Või saak söödud suvel pühapäeviti, seda olnud vähe. Lehmi olnud 2-3, viletsasti toidetud needki. Ainult lüpsma hakkamisel pandud peoga kaera jahu – muul ajal pole vilja saanud. Koort kogutud hulk aega puu riista sisse – läinud enne tegemist hallitama. Võil olnud kange hallitse ja koppe maik juures ja palju soola sees. Jutustaja noorespõlves saanud liha ühe korra nädalis, natukene laupäeva õhtul, kuni Lihavõtte pühadeni – siis saadud viimast korda. Suvel oldud ilma.

52.  Jutustaja vanaema jutu järele söödud Rannus tema ajal ohaka suppi.

15.  Jutustaja ema ajal (M. Magdaleenas) söödud soolaga ube. Leib olnud mõnel pool nii halb, et pole soola külgi võtnud, kuiv ja haganane. Jutustaja emal ühes teise tüdrukuga pole mõisas teol muud kaasas olnud kui leib. Pole seda kuivalt süüa tahtnud – teinud supiks, pannud leiva külma vette riisunud suuremad haganad pealt ära ja söönud.

55.  Üks vanainimene rääkinud kui jutustaja tüdrukukene, et tema teeninud Kilbaveres ühte peremeest (üle 100 aasta tagasi). Teole minnes pannud perenaine talle „länniku“ (puust kaanega riist) täie keevas vees autatud noori kapsa võsusid kaasa. Nendega pidanud tüdruk terve nädali elama – leiba ka pole olnud. Kodus pole ka midagi paremat olnud, söödud ohaka ja nõgese suppi millele rukki jahu pääle pandud. Seda peremeest teeninud tüdruk siiski viis aastat. Teise kohta läinud saanud tüdruk hästi süüa – antud soola, leiba ja piima.

Jutustaja noorespõlves söödud Eerikvere külas mitmes kohas „vahelikku“.

47.  Teo ajal olnud söögiks „vahelik“ ja silgud, suvel ka rukkijahu rokk piimaga. Kuivanud „vahelikku“ leotanud teolised ojas ja karbi kaantes.

Jutustaja ise söönud hapuoblika ja ohaka suppi. Toiduaineid ostetud vähe. Pole mujal ostmise kohtagi olnud kui linnas.

31.  Teo ajal olnud toiduks haganane leib, võrts järve kiisad, kes jõukam see toonud ka silku. Naireid kasvatatud – tehtud suppi ja pudru. Söödud ka herneid ja ube. Üks siga tapetud aastas. Sellest pole palju süüa saanud, võetud ratta määrimiseks, seebiks ja vooriskäijatele.

32.  Jutustaja vanemad elanud Karksi kihelkonnas. Seal pandud teolistele tangu ja kapsa pudru kaasa ja haganast leiba. Pühade ajal pandud ka liha. Pühade ajal viina vabrikus käinud teolised – see töötanud ka siis.

25.  Jutustaja näinud kui vilja sõelumise ajal värava praod kinni pandud, et tuul sisse ei pääseks – see olnud teo ajal. Raha rendi tulekuga hakatud puhtamat leiba sööma.

47.  Teo ajal olnud kartulaid vähe. Toiduks olnud muud, erned, oad, läätsad, kapsad. Kartulaid toodud enne jutustaja sündimist mõisatesse – sealt antud toobi viisi ka taludesse seemneks. Teolised saanud liha – kodus tarvitatud seda vähe. Silku söödud, vahetatud vilja vastu. Teade on jutustaja sünnikoha ümbruse kohta.

60.  Jutustaja olnud Roela veski mölder. 40 aasta eest veel jahvatanud keegi Tuulavere külast tuulamata vilja – mullaste haganatega segi, leiva jahuks.

18.  Teoga kadunud Viljandi maal „rappe leib“. Perevähenenud võinud kõik puhast leiba süüa. Pole peetud enam kusagil kahte sulast – kus oma peret olnud pole üldse võõraid peetud.

Elamud.

7.  Elamises olnud üldiselt Palamuse ümbruses rehetoad millel mingi sahvri asemik otsas – kuhu tarbe-asjad pandud. Toad olnud ilma aknata ja korstnata. Maas õlgedel magatud. 1870 olnud sarnaseid elamuid veel küll.

3.  Kuni rehtedeni olnud teo ajal toas magamiseks laudadest lavad postide ja seina vahel. Rehe ajal viidud need välja. Siis magatud maas ja kus sai – õlgedel või põhkudel olnud lina, pea all õlgedest tehtud vihk millel mõnikord riidest kott põhuga.

65.  Jutustaja lapsepõlves olnud elamiseks rehetuba. Rehetoa taga olnud „haganik“ – kaheks jaotatud, vahe kohal oli rehetoa aken. Rehe toa ühel pool olnud paar väikest külma kambrikest. Suuremalt osalt hoitud neis toitu ja muid asju. Talvel olnud kraam tagakambris – eeskambris olnud lambad. Kambri aknad olnud väikesed nelja ruuduga. Sulased ja tüdrukud maganud toas naridel (puu üks ots seina sees, teine püsti pandud postis ja lauad pääl) põhu kotid pea all, magatud ilma linata, mõnel pool takusel tekil.

36.  Sisseseadeks toas olnud jutustaja nooruspõlves luud, pingid ja laudadest kokkulöödud toidu kapid.

54.  Jutustaja lapsepõlves Ehavere külas olnud jõukam rahvas kui ümbruses. Juba enne jutustajat olnud siinpool tarvitusel igalpool sängid (puust – kruvide asemel kiilud) – värvimata, toolid ja pingid. Sööginõudeks tarvitatud savi kausse. Keetmiseks olnud suured valatud pajad.

Jutustaja kuulnud, et Kuremaa ümbruses mõnel pole kohta olnud kuhu istu, söögi aeg istunud pere paja ümber maas – söödud pajast. See olnud jutustaja noorespõlves.

Ehavere majad olnud sel ajal kahe elatava kambriga ja rehetoaga – sarnased praegusaja vanematele talumajadele.

55.  Eerikvere külas jutustaja varases lapsepõlves olnud talumajad ümmargustest palkidest õlgkatusega. Sees rehetuba ja kaks kambrit. Kambris ahi mille suits rehetuppa juhitud. Aknad olnud väikesed nelja ruuduga. Magamiseks teenijail narid, pererahvad sängid. Jutustaja kodus olnud magamise kotid ja tekid. Külas maganud paljud paljal põhul – katteks päevane riie.

47.  Rutikveres (Põltsamaa kih.) olnud jutustaja lapsepõlves rehetuba ilma aknata, mullapõrandaga, suitsutare. Harilikult olnud toa otsas kaks kambrit – 4 väikese ruuduga akendega. Rehetoa ees olnud lükand uksega vöörkoda – mille uks külma ja tuisuga kinni tõmmatud. Kambreid soojendanud rehe-ahju külge – mis vastu kambreid. Rehe-ahi tehtud põllukividest keresega. Ahju ees olnud lee (kolle) – mille pääl kivi ring paja asemeks, ja selle kohal konks mille otsa pada riputatud. Muuks sisseseadeks olnud tahutud laud, pingid, järid (või järjed – väikesed pingid), kirvega raiutud puu pakud – istumiseks, magamiseks narid. Sööginõudeks olnud püsti puust treitud kausid – mida käinud müümas Pärnu- ja Petseri-maa mehed. Lusikad ja kulbid tehtud ise – puust. Noad olnud puupeaga küla sepa tehtud pussid. Pajad vabrikust toodud. Panne pole majapidamises palju tarvitatud – kui keegi vajanud siis lasknud küla seppa taguda.

Valgustuseks olnud peerg. Mõisast saadud peergude jaoks ½ sülda puid. Üks seisnud harilikult peergude süütamise jaoks – enamasti laps kes veel tööd ei teinud. Rasva küünlaid tarvitatud harvades kohtades pühade ajal.

Naridel magatud põhu sees, lina ega tekki pole olnud, pea all oli põhu kott.

31.  Põltsamaa kihelkonnas jutustaja näinud Rootsi-sõja aegseid maju. Jämedaist palkidest kui aamtaladest – akendeta, topelt ustega. Uksed olnud lükanduksed. Teine uks suur, teine väike – poolest saati. Suur uks pandud päeval lahti, et valgus siis sisse paistaks. Väike uks tõmmatud tihti kinni, et soojem. Raod külmanud toas. Kambreid pole üldse olnud. Rehetoa ees olnud toa laiuselt vööruks. Ilma laeta katuse alune ruum – uks ees. Majad korstnata. Toas olnud kole suitsune – teinud pea ja silmad haigeks. Vanad naised tarvitanud ninatubakat – pannud liikvat ja piparmünti peale, see ajanud aevastama ja teinud pea selgemaks. Need majad olnud Põltsamaa Raasma küla jaos – nüüd põlenud ammu.

58.  Jutustaja mäletab veel tema noorespõlves olnud Änkülas majad korstnata. Ukse sees olnud valguse auk millele laud ette käinud. Kambritel olnud akna auk – pulgad ees. Elamiseks pole kambreid tarvitatud, olnud umbes sülla laiune, asju pandud sisse.

72.  Jutustaja näinud Jõgeval lapsepõlves vanaaegseid majasid. Ehitus olnud ümmargustest palkidest – korstnata. Elamiseks rehetuba – palk laega ja mulla põrandaga. Üks ainukene ruum mis elamiseks olnud. Ühel pool otsas sellel (rehetuba ainult tagaseina poolt olnud teistest ruumidest piiramata) rehealune, mis harilikult hobuste hoiu kohaks. Teisel pool kitsas kammer, kus hoitud toitu. Kambril olnud valguse jaoks auk – sellele pandud pulgad ette, et kassid ja teised loomad sisse ei saaks. Rehetoal pole üldse akent olnud. Valgus lastud uksest – ülemine ukse pool tõmmatud lahti – alumine kinni, et soojem seisaks. Rehetuba eestküljest harilikult piiratud eeskojaga. Katus olnud õlgedest.

Riietus.

60.  Teo ajal olnud naistel must „kudrak“ (seelik) – parkimata karva nahka pastlad – need olnud pühapäeviti – tööpäeval kantud viiske. Heina ajal käinud naised särgiväel, vöö ümber. Viluga olnud seelik ja kampson. Kampson olnud riidest õmmeldud. Kirikus käies olnud rikkamatel hõbe sõled. Jutustaja mäletab veel sarnast riietust.

27.  Tööpäeval olnud, jutustaja noorespõlves ja enne seda, naistel takune seelik, pühapäeviti villane või linane. Kamson olnud villane, kitsad vollid ümber keha.

28.  Undruk olnud triibuline – harilikult poolvillane, takune või linane. Jalanõudeks viisud, pastlad ja ummiskingad. See jutustaja mälestuse ajal nii olnud.

66.  Jutustaja ema noorespõlves kantud Tartu-Maarja kihelkonnas pikki triipu seelikuid, valgeid põllesid, tumesiniseid voldilisi kamsone, ees sõlg ja siidi šleifid. Jutustaja ema pulma kasukas olnud valgest nahast tuhkru nahka äärega – jala katteks ummiskingad.

Mehed kannud musti kuubesid ja kamsone. Kirikus käies olnud mõnel õmmeldud säärtega valgest loomanahast saapad, tallad olnud alla õmmeldud. Jutustaja isa saanud esimesed saapad õnnistamise päevaks – maksnud 2 rubla. Harilik jalavari olnud viisk ja pastal.

55.  Jutustaja noorespõlves kuulnud, et enne teda pole kantud aluspükse – meestel olnud talvel ainult ühed villased (aluspüksteta) püksid jalas – paljal ihul. Särgi peal olnud meestel kasukas ja kasuka peal kuub, vööga kinni seotud. Jalas kantud pastlaid ja rätte, peas suvel laia musta viltkaapu.

31.  Teo aeg lapsel harilikult ainult särk olnud seljas. Suvel ka naised olnud särgiväel – särgid olnud jämedad – jätkuga, linased või takused. Jutustaja noorepõlves kirikuskäimise jaoks olnud pargitud nahka pastlad – need pandud ja võetud kiriku juures – pole raatsitud käies kulutada.

78.  Jutustaja noorespõlves kannud naised triibulisi seelikuid – lõim linane – koe villane. Triibud olnud mitmevärvilised – sinised, punased, kollased j.n.e. Hakatud ka tarvitama poe lõime ja ühevärvilist kudet. Kamsonid olnud kalevist või täisvillasest, volditud ümber keha, eest lahti lõigatud. Kantud särgi peal – sõlg ees. Särgid olnud pikkade kroogitud käistega, linased, kõrge kitsas kaelus pääl, niidist tehtud nööpidega kinni eest. Mõned tehtud ilma kaeluseta, kaelaauk tõmmatud pääle selgapanemist nööriga kokku. Vaesematel olnud särk poolest saati takune – see üldisem kui üleni linane särk. Kõik riided õmmeldud näpuga. Esimene abinõu teistviisi õmblemiseks toodud esimene õmblusmasin Alatskivile kui jutustaja 16 aastane. Enne jutustajat kannud naised valgeid takuseid palapooli (seelikuid) – toimselt koetud nagu kotid. Jutustaja aeg kantud jalas – väljaskäies, kingi ja poolsaapaid, vaesemail olnud pastlad. Tulnud ka kamsonide asemel lahtised jakid – linased. Palitud olnud ilma kraeta eest lahti – rätti kantud kaelas. Rätid ostetud rändavailt kaupmehilt – kollased ja valged. Ka kantud jutustaja noorespõlves kalevi palituid. Põlled olnud kirikus käies ka ees – linased või poe riidest. Eelnev on naiste riietuse kohta. Mehed käinud sarnaselt praegusele – ainult palitute peal kannud laiu vöösid. Eriti vanemad mehed.

72.  Jutustaja ema ajal värvitud riideid lepakoortega ja hõõrutud lõnga paja põhja pääl. Kodused riided olnud värvimata valged. Toredamad käinud sel ajal pastlaga, teised kannud viiske. Pea rätid olnud kolmenurgelised linased. Tahmaga värvitud riided hakanud ihule – sellest pole hoolitud. Sauna minnes olnud inimesed mustad kui pigi.

81.  Jutustaja lapsepõlves kantud Änküla ümbruses ja mujal Palamuse kihelkonnas värvitud riideid. Rikkamad lasknud linnades ja suuremates alevites värvida – mujal pole värvijaid olnud. Vaesemad värvinud ise.

Raharent ja taludeostmine.

34.  Jutustaja teenistuse ajal tulnud raharent. Õisus müüdud kohad pääle 1 aastast rendil olekut kõik 5-6 aasta jooksul. Raharendi lepingud tehtud ainult üheaastased – sest mõisnik tahtis müüa ja ei teadnud millal ostja tuleb. Mõnel pool pole kõike renti rahas võetud, muist tehtud tegu.

11.  Kuremaal müüdud talud odavamalt kui mujal ümbruskonna mõisates. Soomevere külas müüdud 4 talu – teised olnud quote maal neid pole müüdud. Talude müügi ajal olnud jutustaja umbes 13 aastane.

Toomevere, Toovere ja Kõduküla talud läbistikku ühesuurused. Enne makstud renti keskmiselt 60 rubla. Hiljem 100 rubla. Peale raha nõutud veel rukkilõikuse tükid. Rendi raha saadud linadest. Olukord olnud parem kui teoajal.

8.  Imukvere mõisas müüdud vähe talusid. Müük umbes 60 a. tagasi. Segarent olnud – 30 rubla raha ja päevad. 5-6 talu n.n. Säniküla jätnud v. Klot müümata – muist olnud quote maad. Hiljem läksid need Kuremaa mõisale mis viimase Oettingeni ajal mõisastati. (Talude ja külade hävitamine, quote maa liikuvus – lk. 245.) Mõned said mõisa kandimeeste maadeks – muist Soomevere karjamõisaks.

8.  Raharendi aeg olnud parem. Pole vaja olnud tööjõudu mõisa saata – saanud talu tööd korralikumalt teha. Rendi raha saadud linadest.

49.  Umbes 62 aastat tagasi olnud Saare vallas segarent – teoga ja rahaga. 18 taalri koht pidanud tegema 12 vakamaad mõisa heina, 4 vakamaad rukist lõikama, 6 vakamaad tõuvilja ja 2 vakamaad kartulaid koristama. Raharendi suurust jutustaja ei mäleta. Jutustaja isal olnud peret küll, teinud mõisa tööd üle normi. Mõis kinkinud selle eest 2 toopi viina ja 10 toopi õlut.

18.  Kui jutustaja Kaareperesse tulnud olnud sääl raharent – 59 aast. tagasi. Lina on lubatud teha rentnikke ainult teatud suuruses tükk. Kes rohkem lina on tahtnud teha kui ettenähtud – pidanud mõisale tükke tegema, paar vakamaad vilja kokku panema ja rukkid lõikama. Lina kasvatamist muidu pole lubatud, põllu kurnamise pärast.

37.  Roela mõis pole üldse puhast raharenti võtnud – kuni müümiseni. Rent küll olnud raharendi nime all – kuid muist raha rehkendatud tükkide tegemise eest. Hiljem kui rahvas jõukam, pole keegi enam tegu teha tahtnud, tulnud sellepärast tülid. Rendi ajal teenitud palgi veoga raha.

6.  Rendi ajal paranenud talumajandus. Raha saadud linadest, loomadest ja viljast. Linu hakatud kasvatama mulkide eeskujul. Jutustaja koha aastane rent olnud 110 rub., koht olnud 15 taalert 81 grossi.

Peale talu sissetulekute teenitud vooriga – mis veetud mõisale ja kaupmeestele.

1.  Esialgu pole Roela ümbruses raharendile juletudki võtta – ei teatud kuidas rendi raha saada. Alguses teenitud seda vooriga. Esimesed talud renditud 60 aasta eest.

39.  Kodavere Halliku mõisas kui talusid müüma hakatud võetud 75 rubla taalrist. 20 rubla pidanud kohe sisse maksma. Krahvi volinik leidnud, et odavasti müüb selle hinnaga ja soovitanud rendil olla – sissemaksu raha arvanud rendi rahaks. Pärast võtnud müües 125 rubla taalrist.

41.  Pääle teo olnud Kudina vallas 12 aastat segarent, teoga ja rahaga. Kudina mõis müünud ka talud mis quote maal – Virtsa ja Arukülas ja Vaidaveres Mõruski talud. Neile antud algus-kontraht ainult kinnitamata, lihtpaberil. Praegu neil taludel polevat päris kontrahti.

65.  Rannu mõis pole võtnud tervet raharenti. Lasknud käia vooris mille rehkendanud rendi raha eest.

54.  Raharendi ajal kasvatatud palju linu, 10-12 kaalu tihti, vilja ka müüdud. Alguses saadud jutustaja ümbruses raha peaasjalikult viljast.

31.  Raharendiga hakanud talupoja majanduselu üldiselt paranema.

47.  Jutustaja olnud umbes 40 aastane kui Rutikveres talusid ostma hakatud. Siis olnud majanduselu parem. Söödud puhast leiba ja vilja jäänud veel ülegi. Pikkamööda paranenud ka tööriistad ja elamud. Raha saadud linadest ja viina kartulitest. Võõraid peetud vähem.

70.  Kassinurmes müüdud v. Samsoni aeg talud. Talud krunditud rabamaale, põld võetud mõisa kätte. Inimesed ostnud hädaga siiski kohad – pole hulkuma minna tahetud. Kontrahti pole antud – peale sõja (Ilma) saadud see alles kohut käies.

Külade ja talude hävitamine, quote maa liikuvus.

7.  Kuremaa mõisnik E.v. Oettingen ajanud 1910-14. aastal kandikülade elanikud, Soomevere, Sämi ja Võitvere küla, kes õige mitu põlve seal elanud, minema. Maad võtnud mõisa külgi. Samuti vakutalud – mis ei oleks tohtinud, mõisastas. Kes välja pole minna tahtnud neile öelnud – et mõtelgu järele enne kui ta kohtusse kaebab: „Mina kaotan tuhat ja naeran, sina sada ja nutad, kui ise lähed annan veel teise koha kus elada võid.“

14.  Enne pole Änküla praegusel kohal olnud. Enne Kuremaa mõisa asutamist, jutustaja ei tea kui kaua tagasi, olnud Änküla praeguse Kuremaa mõisa põldudel. Kui mõisat asutama hakatud, siis lõhutud küla ja toodud praegusele kohale, et mõisale paremat maad jääks.

56.  Kohe peale Jaapani sõda aetud Roelas 4. talurentnikud välja ja majad lõhutud maha. Talud olnud quote maal. Maa võetud mõisa külgi.

Roela ümbruses olnud iga talu maal saunik, enne kruntidesse ajamist. Peale kruntimist kaotatud – saunad lõhutud maha. Enne talude müüki. Jutustaja olnud sel ajal 15-16 aastane.

25.  Ehavere küla ligi olnud „Kullavere küla“ – 4 talu, see lõhut ära ja maad võetud mõisale. Need talud lõhutud enne jutustaja isa mälestust. Kaardil olnud üleval – vene maamõõtjad küsinud kuhu see küla jäänud. Maa võetud Ehavere mõisale.

Raadvere külast mõisa alla (Luua mõisa) võetud Kahu talu maad – siis kui jutustaja umbes 10 aastane. Samuti aetud, umbes 50-60 aastat tagasi, sama küla Prossa ja Kangru talust rentnikud välja ja maad antud mõisa kantnikkudele.

60.  Enne Ilmasõda võtnud Roela Otto v. Lipphardt Rohkuse külast Sepatalu, 35 tiinu, mis quote maal, oma mõisa külgi.

44.  Roela mõisa quoted mõisastatud Fr. v. Lipphardti ja tema poja Otto ajal – paarkümmend aastat tagasi. Umbes 15 talu ja kandikohad.

41.  Kudina mõisa quoted hoitud mõisastamata, et töölisi oleks. Muidu tööjõudu vähe.

3.  Muist quote maid müüdud Kudinas ühes taludega. Lepingud antud – kontrahti pole antud. Enne Ilmasõda võtnud mõis lepingud tagasi ja hakanud ise krediitkassat maksma – tahtnud maad tagasi.

21.  Luua mõisas olnud punase nööri maal ainult Tingri talu – 5 taalrine. Umbes 40 aasta eest lahutatud see. Maa võeti mõisale.

54.  Aleksander Oettingen vahetanud Ehavere küla südame (üle 70 taalri) – mis valla vakumaad mõisa kandimaade „Kivimäe“ ja „Liivamäe“ vastu. Ehavere küla hooned tulnud kõik, pääle Ehavere, Liiva ja Pikamäe, lõhkuda. Ehitatud need siis Ehavere küla karjamaale. Vahetatud maale asutati Ehavere karjamõis.

Külade ümberehitamine.

14.  Änküla elumajad olnud enne koos. Siis kui rendile andma hakatud ja maad kruntidesse aetud, ehitatud küla laiali. Annuka talu krundilt viidud ära 4 talu, viies – Annuka jäänud. Jutustaja mäletab veel viimaste viimist – 65 aastat tagasi. Iga aasta on külast väljaviidud 2 talu. Mõisa poolt olnud ehitajad ja materjaal, peale katuse õlgede. Materjaali vedanud kohale vald. Katuse õled võetud taludest, talu suuruse järele rohkus. Änkülas umbes 10 puuda igast talust.

11.  Enne olnud külad koos – kuni krundi ajamiseni. Siis ehitatud talud laiali – Soomevere, Toovere ja Kõdukülas vähe hiljemini kui Änkülas.

8.  Varbevere küla elumajad üle 100 aasta tagasi laiali ehitatud. Enne olnud koos-ümber suur kasemets. Imukvere mõisa oma oli. Imukvere mõis vahetanud, majade ehitamise tarvis, Varbevere kasepuude vastu Kuremaa laanest okaspuu palke.

33.  Ronivere külast viidud maamõõtmise ajal, 72-73 aastat tagasi, ainult üks talu (Annuka) eemale.

18.  Varbevere külast, 65 aastat tagasi viidud välja 8 talu, ehitati eemale üksteisest.

60.  Rohkuse küla on kruntimise ajal paigale jäänud. Tahetud küll mõned talud vahelt välja viia, kuid pole kohta olnud. Tagapool kõrgete maade tõttu pole saanud kaevu teha. Enne 16 sülda pole vett tulnud.

6.  Vassevere külast, peale 50 aasta tagasi, on välja viidud 3 talu. Mõisa poolt olnud materjal ja ehitajad. Vald vedanud materjali ja maksnud ehitaja meistri palga – 21 vakka vilja.

41.  Süvalepa küla ehitatud laiali 1855. aastal, maamõõtmise ajal. 7 talu viidud külast välja.

Põgenemine.

7.  Mõisa (Ehavere) põllult töö juurest põgenenud teo või pärisorjuse ajal mitmed „Kargaja“ külasse (Ehavere küla üks osa).

Üldiselt Palamuse kihelkonnast on üksikuid inimesi eemaldunud, põgenemisviisil – raske teo pärast – Venemaale ja mujale, kindlamad teated puuduvad. Perekondade põgenemist pole jutustaja kuulnud.

1.  Tormas Tõitvere mõisa vallast põgenenud teoajal vanarahva jutu järele paljud ära – läinud mujale valdadesse. Selles mõisas olnud 3 linnast toodud timmukat – peksjat – need peksnud rahvast hirmsasti, ratsa hobuse seljast nuutidega. Selle peksmise pärast põgenetudki. Jäetud talukohad. See mõis olnud 2 aastat tööliste puudusel söödis.

47.  Rutikvere vallas pole, umbes 75 aasta eest, ka teenija inimene ilma mõisniku loata teise valda saanud. Raske teo pärast põgenenud sellest vallast Ariste külast 5-6 perekonda Venemaale – Kaukaasia ja Samarasse. Mõned saanud sinna, teised surnud teel. Üks luteruse õpetaja pannud 2 poissi, kelle vanemad teel surnud, Tiflisi vaestekooli. Üks poiss läinud teelt kõrvale, heina kuhja otsima, et heinu varastada – kaotanud teised põgenejad ära ja tulnud samasse kodukülla tagasi.

Ühe sellest partiist põgeneja jutu järele olnud elu Venemaal hea. Tema elanud Kaukaasias ja kasvatanud karja – olnud 100 hobust, hulk lambaid ja mesipuid.

Usulised liikumised.

Veneusk.

22.  Vene usu tulekul olnud ainult mõned harvad ümberristimised. Venekogudus tekkinud praost Sielmanniga vastuolu tõttu. Praost sulgenud Aru külas kooli. Kooliõpetaja Klaarmann, Michael, ostnud Palamuse küla ligidalt Tiidu talu sauna vedanud selle Kaareperesse – ehitatud veel natukene juure ja asutatud sinna ministeeriumile alluv vene kool. Teised koolid kuulunud kiriku nõukogu alla. Kool asutatud 1890. a. ümber. Hiljemini tekkis kooli juure ka vene kirik. Veneusulisi olnud siiski vähe – pole olnud poolehoidu. Keegi kooliõpetaja Koll lasknud end ameti pärast vene usku ristida Palamuses – ise siiski naernud ja pilganud ristilöömist. Rohkem veneusulisi koole pole Palamuse kihelkonnas olnud.

7.  Palamuse kihelkonnas mindud veneusku just jonni ja vastolu pärast praost Sielmanniga ja selle luth. usku kooliga. Kui mõned perekonnad juba läinud, siis ehitas riik ka vene kiriku. Varemalt hingemaa tõotuse ajal j.n.e pole vene usku mindud. Vene usku mindud siis kui praost Sielmann juba 7-8 a. Palamuses ametis olnud.

8.  Varbevere ümbruses läinud jutustaja poisikese põlves mitmed vene usku – hingemaa saamise lootuses. Kui jutustaja leeris, siis leerinud paljud vanad inimesed luteriusku tagasi.

Praost Sielmanni ajal läinud mitmed hädaga veneusku. Praost pole leeri võtnud kes lugeda ei oska. Pidanud koolis käima kuni oskab lugeda – puudumise pealt kooli aeg võetud trahvi. Kui trahvi pole maksnud ise, siis lasknud praost selle sissenõuda. Veneusulised praost Sielmanni alla ei kuulunud.

60.  Kursi Sadukülas olnud veneusulisi palju. Veneusku mindud enne jutustaja mälestust. Nooremad pole veneusku tahtnud läinud lutheri usku tagasi leerida. Preester öelnud luth. õpetajale miks ta tema lapsed võtab. Preester pilganud luteri usulisi, et neil olla „küki“ usk (kuke usk – sest kukk kiriku torni otsas). Venelastel olla õige ristiusk. Rahvas läinud vene usku lootuses, et maad saab. Öeldud küll, et saab ainult usu, kuid rahvas arvanud, et seda öeldud sellepärast, et liig palju muidu üle läheks veneusulisteks ja maad tahaks. Mõisnikud pole sallinud veneusulisi.

27.  Jutustaja noorespõlves võinud kuni 21 aastani Veneusust lahti saada, kes läinud luteriusu leeri.

Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kassema külas jutustaja koolipõlves üks poiss pole mitte lugema saanud. Isa, ema olnud mõlemad 2 ööd päeva kinni. Läinud vist poisi leeripanemise pärast vöörmündriga riidu – sõimanud seda. Poiss läinud veneleeri.

48.  Veneusulisi kiusanud mõisnikud ja pilganud luteriusulised ümberkaudu. Sellepärast tahetud ja mindud luteri usku tagasi.

66.  Roela pool Putukülas läinud veel 72 a. vanainimene luteri usku tagasi – veneusust, paarikümne aasta eest umbes.

59.  Kilbavere külas pole veneusulisi – ega pole ka olnud.

55.  Ehavere küla Tahma kõrtsis, mõisa jao pääl, elanud mõnikümmend aastat tagasi veneusuline, vene Jüri, kes lootes hingemaad saada vahetanud usku.

46.  Jutustaja karjapõlves läinud Raadvere külas Mäeotsa talust Adu Pruus ühes naisega veneusku. Veneusulistel pole õpetaja maksu olnud – see olnud põhjuseks.

31.  Jutustaja vanaisa, Viljandimaal Pajusi mõisa jaos, läinud vene usku – Arutsaare venekiriku alla. Mõisnik Vahl lasknud ta kinni võtta – 3 päeva hoidnud kartuli keldris kinni ja siis kaevanud Viljandi kreiskohtusse. Kohus mõistnud mehe õigeks. Selle südametäiega ajanud Vahl ta vallast välja. Saanud Arutsaares kroonumaast hingemaad – elanud sääl siis. Veneusku olnud ka kõik lapsed ja pojanaine läinud ka veneusku.

67.  Jutustaja vanemad läinud Palamuses veneusku – enne jutustaja mälestust. Luteri usulistel olnud kallid õpetaja maksud. Sel ajal läinud paljud vene usku.

68.  Enne vene kiriku asutamist Kaareperesse- peetud veneusulistele jumalateenistust mõned pühad aastas. Venekiriku asutamise ajal olnud veneusulisi rohkem kui praegu – läinud luteri usku tagasi. Jumala teenistust pidanud esialgu naabrusest vene preestrid.

74.  Palamuse kihelkonnas olnud venekiriku asutamise ajal 300 vene usulist – praegu umbes 150. Paljud läinud tagasi. Just preestrite pärast pole usk edenenud – olnud rahvale võõrad ja hoolimatud.

Vennaste kogudus.

22.  1880. a. ja 1900. a. ümbruses olnud vennaste kogudusest võrdlemisi elav osavõtt. Eriti Nava palvemaja poolsemais külades. 20-30 aastat tagasi lõppenud iseäralised palvetunnid (Ennemalt peetud palvetunde mitmes ruumis – igas ruumis teatud koguduse rühm. Pärast olnud palvetunnis kõik ühises ruumis rühmitamata.) ja muutusid ühisteks.

7.  Vennaste koguduse liikumine alganud Palamuses 1800. a. ümber – vaibunud saja aasta jooksul. Alguses pooldanud õpetaja seda liikumist – ei lähe palju lahku luteri usust. Vahepääl olnud õpetaja vennaste koguduse vastu. Nüüd pidavat õpetaja jälle vennaste koguduse palvemajas, Nava külas, harva lihtsaid palvetunde kuhu võivat kõik minna kes soovivad.

8.  Vennaste koguduses käimine olnud eriti hoogne kui jutustaja umbes 20 aastane. Nava vennastekoguduse palvemajas käidud kaugelt – ka teistest kihelkondadest.

40.  Vennaste koguduses olnud iga laupäev seltsi lugemine tegevliikmetele. Pühapäeviti olnud üldine lugemine. Lugemised peetud Nava palvemajas. Koguduse liikmeks võetud ühe aasta järele neid kes meeldisid ja üld lugemistel käisid. Tartust käinud vennastekoguduse hoolekandja lugejaid pühitsemas. Koguduses peetud iga aasta laste-, leskede-, tüdrukute- ja poistekoori pühi. Neil pühadel räägitud koguduses vastavaist asjust. Praegu ei peeta enam poissmeeste püha – need ei minevat sinna. Praegu pole ka enam koguduse liikmete nimekirja, see kadunud enne ilmasõda. Palvetunde peetakse veel praegu Nava palvemajas – iga 2 nädali tagant. Praegu see palvetundide korraldus palvemajas elava Sopp’a hoole all – tema peab kutsuma lugeja. Enne kui jutustaja lugejaks saanud olnud seltsi liikmetel tüdrukutel ja poistel palvetund eriruumis. Umbes 30 aastat tagasi kaotatud see eraldamine.

Tartu Maarja „Kõrenduse“ vennaste koguduse palvemajas praegu enam palvetunde ei peetavat.

Mitmesugused lahkusud.

22.  Praegu veel paptiste Kaarepere vallas – Patjala külas. Peetakse palvetunde. Osavõtt väikene. Üldse pole see liikumine Palamuse piires hoogu võtnud.

17.  Paptistidest pole rahvas lugu pidanud. Sellesse usku läinud vähesed Palamusest. Kõdukülas lastud nende palvetunni ajal vares uksest sisse pühaks vaimuks.

28.  Maardla küla ümbruses pole mingisuguseid usulahke kuulda olnud.

59.  Kassinurme pool olla paptiste – seal neil oma palvemaja ja matuse paik. Paptiste tulnud umbes 20 aastat tagasi, enne ilma sõda.

Maarja Magdaleena kihelkonnast Virtsa külas olla 3-4 perekonda paptiste.

21.  Praegu olla Ehavere külas paar adventisti – ema ja tütar.

Ebausk.

61.  Raadvere külas üks perekond olla praegu õige ebausklik. Seal kardetakse „kurja silma“, usutakse kodukäijaid ja vaimusid j.n.e. Hädasid arstitavat „pusimise“ ja nõiasõnade abil. Kas sääl veel otsesemaid ebausu kombeid on, kas hingede ajal – ohverdamise või mõne asja pühaks pidamise suhtes, puuduvad teated. (Nähtavasti on teade usutav. Mul oli omal juhus rääkida ühe selle perekonna liikmega – usub kõiksugu võimatusi, nõidust, luupainajaid, austab surnuid j.n.e. – olles ainult 26 aastat vana.)

31.  Kui jutustaja umbes 20 aastane, olnud tema isa maal üks saunik – nõid, keegi pikk vanamees. Sel ajal 80 aastat vana. Ümberkaudne Põltsamaa rahvas ja kaugemalt käinud tema juures abi ja õnne otsimas. Seal käidud naisevõtmise, hobuse jalgade ja muude asjade pärast.

75.  Nõidasid usutavat veel üldiselt vanemate inimeste poolt – muud ebausu kombed pole seni püsinud Palamuses. Viimased kadunud kaunis ammu.

Rahva haridus olud.

Kool-kirjaoskus.

22.  Palamuse kihelkonna kool on kaua olnud – umbes 150 aastat tagasi – Nieländer (köster) olnud esimene kooliõpetaja. Jutustaja kuulnud seda ja lugenud kiriku arhiivist.

Palamuse kihelkonna koolist tulnud paljud tublid kooliõpetajad – võtnud rohkem hoogu koolide asutamine.

17.  Senatori revideerimisel olnud palju kaebekirju (umbes 40 aasta ümber tagasi). Koole tahetud ministeeriumi alla. Ka Palamuse kihelkonna kooli – see pole siiski kiriku konvendis läbi läinud. Õppe kava küll lähendatud ministeeriumi koolile. Eesti keel jäänud – mida pole olnud ministeeriumi kooles. Kiriku konvent valinud kooliõpetajad – ministeeriumi koolidele määranud valitsus. Paljud koolid läinud ministeeriumi alla – pole siis jälle rahul oldud. Jäänud Eestile võõraks. Siis tahetud jälle kirikule alluvaiks tagasi.

10.  Jutustaja ema ema ajal, Roniveres, käinud lapsed talutubades koolis. Vanemad lapsed käinud 1 päev nädalas – vähemad iga päev. Käinud kuni lugeda mõistnud. Muud pole nõutud.

33.  Jutustaja kooli põlves olnud juba koolimajad. Lapsed pidanud minema kooli 10 aasta vanuselt – käima kuni leerikoolini, 16-17 a. vanuseni, enne igapäev, pärast üks päev nädalas. Kool alganud siis kui lumi tuli ja kestnud kuni lumi läks.

18.  Jutustaja kooli põlves pidanud laps ühe aasta koolis käima. Kooli nõutud 13 a. vanaduselt. Hallistes Vandi mõisal pole üldse kooli olnud – selle valla lapsed käinud Loodi mõisa koolis. Kahe valla pääle olnud 1 kooliõpetaja ja 80 õpilast. Kui jutustaja koolist lahti saanud siis tehtud ka Vardile kool. Jutustaja käinud seal „kuu koolis“ – 2 päeva iga kuu sees, kuni leerini. Jutustaja isa ajal pole kooli nõutud – pole osanudki teised lugeda kui need kes ise õppinud.

60.  Jutustaja 10 a. vana kui kooli läinud – sel ajal pidanud 10-14 aastani koolis käima. Siis hakatud esimest korda kirjutamist õpetama – seni nõutud ainult lugemist. Jutustaja vanemad vennad pole kirjutada osanud. Pääle 14 aasta käinud kuni leerini, 17 aastani, igal reedel koolis „reedesed lapsed“. Ennemalt käinud kuidas juhtunud. Sel ajal vaadanud vöörmündri herrad järele, et korralikult koolis käimise nõudmisi täidetakse. Koolimajad olnud eriehitused – pole olnud taludes.

6.  Praost Sielmanni ja Hirsch’i (Palamuse õpetaja) ajal nõutud 5 kopikut trahvi päeva pealt mis laps koolist puudunud. 4 aastat sunduslik kool – pärast seda päev nädalas kuni leerini. Kihelkonna koolis käinud sel ajal vähesed.

38.  Jutustaja aeg Vassevere koolis lapsed 10 aastast pääle käima. Alguses 5 päeva nädalis. 4-5 kooliaastal 3 päeva nädalis. Peale selle üks päev kuni leerini. Õpetatud lugemist, usuõpetust (vähe kirjutamist ja rehkendamist – mõlemad ained sunduseta, need õppisid kes tahtsid), pärast poole tulnud juure veel 4 häälega laud. Puudumise eest raha trahv.

Jutustaja vanemate ajal võetud leeri ka neid kes lugeda ei oska.

44.  Jutustaja vanemad pole kirjutada oskanud. Lugeda oskanud ainult. Kui jutustaja leeris olnud Palamuse kihelkonna koolis 20 õpilast. Kihelkonna kooli pandud keda kooliõpetaja edasi panna soovitanud.

27.  Jutustaja ema kooli põlves põle Kudina koolis raamatuid olnud – sõnad kirjutatud tahvlile ja selle järgi õpitud lugema.

Jutustaja ajal lastud need varem lahti kes rutem lugema saanud.

63.  Maardla koolis pole jutustaja ajal kirjutama õppimise sundust olnud.

63.  Õpetaja käinud kevadel ja sügisel kooli katsumas.

Koolis käinud esimesed 2 aastat 4 päeva nädalas, 2 talvet 3 päeva nädalas, 1 talv 2 – ja 1 talv üks päev nädalas – siis leeri.

28.  Sielmanni ajal kestnud kooli aeg päevas hommiku kella 8 – õhtu kella 8ni. Sielmann olnud kooli suhtes väga nõudlik. Tagandanud õpetajad kes neid nõudmisi pole täitnud.

Jutustaja vanemate ajal pole õppimise sundust olnud – lugema siiski suurem osa õppinud. Koolis alatud tähtede õppimisega.

48.  Jutustaja noores põlves pole paljud kirja tunnud – magasi aida vilja andmed lõigatud pulga peale. Lugeda osatud viletsasti. Kui keegi kirjutada oskanud pandud mõisa kohtu peale kirjutajaks. Jutustaja olnud 15 aastane kui kihelkonna koolis kirjutamist hakatud õpetama.

66.  Jutustaja lapsepõlves oskanud kõik ümbruskonnas lugeda ja mõned oskanud ka oma nime kirjutada.

Kui jutustaja isa koolis käinud keeldud kirjutama õppimist. Maarja kihelkonnas Vaidaveres kooliõpetaja Schulbach annud peksa sellele kes salaja kirjutama püüdnud õppida – see olnud umbes 85 aasta eest.

66.  Jutustaja ema pole kirjutada oskanud – selles vanaduses (ema oleks 96 a. v.) pole paljut keegi oskanud.

40.  Jutustaja käinud Maarja kihelkonna koolis. Sel ajal olnud seal 30 poissi. Muidu pole kooli võetud kui 17 aastane ja valla koolis oli oskanud. Kevadel ja sügisel katsumise ajal öeldud kas võib kihelkonna kooli minna või ei. Tütarlapsi pole sääl kihelkonna koolis olnud. Tütarlastele olnud linna koolid. Maalt käinud sääl vähesed. Jutustaja ümbrusest pole keegi käinud. Jutustaja vanemad lapsed on mõistnud – kirjutada mitte. Ema olnud ainult 8 päeva koolis – pole kooli sundust olnud.

Saare vallas olnud jutustaja ema ema ajal mõistmata rahvas. Pole lugeda ega issameie palvetki leeris oskanud. Keegi öelnud, et ununud lõunat süües. Jutustaja vanused inimesed oskanud Maarja kihelkonnas kõik lugeda ja kirjutada. Sel ajal olnud igas vallas vöörmünder ja üks järelvaataja veel üle kihelkonna (koolieestseisus). Vöörmünder küsinud kooliõpetajalt kus lapsi kodus – kirjutanud need üles ja trahvinud kooliealisi – 5 kopikut iga puuduva päeva päält.

36.  Jutustaja koolipõlves olnud käsk lapsi 10 a. vanaduselt kooli panna – Kudina mõisa jaos, 4 talvet kooli aeg siis kuni leerini 2 nädalat kevadel 2 nädalat sügisel. Trahvitud pole kui keegi kooli ei läinud. Mõned pole lugeda mõistnud. Kirjutamist ja rehkendamist pole nõutud. Poisslastele siiski õpetatud. See nii Süvalepa külakoolis.

Vana koolimaja, kus jutustaja käinud koosnenud ainult kahest toast. Üks väikene õpetaja jaoks – teine kus kooli peetud. Õpilased olnud küll kõik ühes toas kuid õpetus olnud osade kaupa. Ühed õppinud tähti, teised usuõpetust ja laulu, vanemaid lastud piibli salme pähe õppida. Kes enne kooli minemist tähed tunnud seda pole täheõppijate hulka pandud.

52.  Jutustaja isa aeg osatud lugeda ja oma nime kirjutada. Jutustaja ajal kooli sundus rahatrahviga.

65.  Rannus olnud jutustaja kooli põlves nii – kes enne kooli minemist lugeda oskas käinud igal nädalal 2 päeva ehk ühel nädalal 4 päeva ja teisel ei käinud. Kirjutama ja rehkendama pole sunnitud. Kes enne kooli pole lugeda oskanud need käinud 4 päeva – nii kaua kui lugemise selgeks saanud. Siis käinud leerini kuu koolis – iga kuu sees 4 päeva. Olnud ka mõned kirjaoskamatud.

33.  Halva teega lasknud õpetaja koolilapsed kiriku mõisa katsele tulla, jutustaja aeg.

4.  Kilbavere Paali talus pole peremees Juhan, praegu oleks üle 70 aasta, kirja tunnud, kui talle midagi lugeda pakutud öelnud, et tal silmad halvad, ei nägevat ühti. Kooli sundus olnud liig kerge – tahtmise järele käinud kes soovis. Teised Kilbaveres osanud kõik jutustaja mälestuse ajal lugeda.

55.  Eerikvere külas pole sellest küsitud kes lugeda oskab või ei, koolis pidanud ikka käima – jutustaja koolipõlves. Targemad käinud siiski vähem päivi nädalas.

55.  Jutustaja vanaema rääkinud, et rahvas pole tema aeg lugeda oskanud. Tema mehe sõtse poeg oskanud lugeda – keegi Kristjan Bromberg. Pandud Mõisamaale koolmeistriks. Kolm põlve olid Brombergid seal õpetajaiks. Enne pole koolimaja olnud – õpetatud talu tubades.

47.  Jutustaja ema-ema õde, 70 a. olnud siis kui jutustaja 10 aastane, pole lugeda oskanud. Teisi sarnaseid olnd ka mujal Rutikveres. Jutustaja vanemate aeg pole sunduslist kooli olnud – tähti hakatud õpetama talu tubades.

Jutustaja kooliaeg pidanud paariteist aastaselt kooli minema – 1. talve koolis käima – pärast seda leerini 1 päev nädalis või nii. Puudumise ja mitte kooli mineku korral pole trahvi kuulda olnud. Jutustaja kooli põlves käinud kooliõpetaja ja vöörmünder korra aastas neid lapsi vaatamas ja katsumas kodus kes veel kooli läinud polnud. Tütarlapsed pole jutustaja aeg ükski kirjutama õppinud. Jutustajaga ühel ajal olnud Rutikvere vallast (51 talu kohta) koolis 2 poissi ja 14 tütarlast. Poisslastele õpetatud ka kirjutamist ja kokkuarvamist. Tütarlapsed õppinud ainult piibli lugemist. Koolimaja olnud võrdlemisi suur 6 ruuduga akendega. Klass olnud 2 aknaga. Klassis olnud üks suur laud ja pingid. Kaugemalt olijad maganud ka koolis, klassis (3-4 last) – päeval olnud magamise kotid hunnikus nurgas.

46.  Jutustaja isa, praegu oleks 94 aastane, lõpetanud Palamuse kihelkonna kooli. Teisi käijaid jutustaja sel ajal ei mäleta.

31.  Jutustaja noorespõlves olnud Põltsamaal käsk 2 talvet koolis-käijad talitanud siiski oma soovi järele – mõned pole üldse läinud. Sunnitud pole kooli minema, jutustaja vanuseid inimesi olnud sääl kirjaoskamatuid. Õpilased maganud klassis, maas ja pinkidel. Kooli laua pääl pole tohtinud magada. Toidu hoiuks pole muud kohta olnud kui vöörukse päälne lagi – sääl olnud leivakotid.

Lagi olnud vana ja pehkinud – jutustaja kooliaeg kukkunud korra sisse. Toiduks pandud õpilastele kooli nii kuidas kellegil oli – kapsaid, silku, liha, leiba j.n.e.

Pajusi vallas Kalana külas olnud n.n. „vana rahva kooli“ maja. Küla inimesed käinud sääl koos lugenud piibelt ja kirikulaule. Pühade ajal toodud lugejaile vorste.

7.  Praost Sielmanni ajal, 1880. aasta ümber, nõudnud see, et kõik kihelkonna koolis (Palamuse) saksa keelt räägiks. Kes muud keelt rääkinud sellele pandud laud kaela.

2.  Praost Sielmanni ajal olnud talurahva kooli seaduses ette nähtud 3 aastat sunduslist kooli – praost nõudnud Palamuse kihelkonnas 4 aastat. Õpetatud ka rehkendamist ja kirjutamist. Mujal ümberkaudseis koolides olnud ainult lugemise ja usuõpetus. Usuõpetust nõutud sel ajal rohkem kui mujal. Palamuse koolides olnud usuõpetuses 2 klassi alam ja ülem. Kooliaeg olnud 10-14 tundi päevas. Peale kooli kuni leerini käidud kordamise koolis, 2 nädalit kevadel, 2 sügisel.

32.  Karksi Nuias pandud karistamise ajal teine õpilane teist peksma kuni õpetaja küll arvas. See komme olnud kui jutustaja poisike.

74.  Kaarepere vene kihelkonna koolis (kiriku koolis) olnud – 30 aasta eest – kõik õpetus venekeeles. Õppekavas – rehkendus, usuõpetus, venekeel (6 tundi nädalis) Kassema külas olevas abikoolis olnud üldõpetus eesti keeles. Peale eelnimetatute olnud veel õpetus geograafias, histoorias füüsikas. Eesti keelt olnud ka neli tundi nädalis. Usulist vahet pole õpilaste vahet tehtud – ainult katekismus pole luteriusulistel sunduslik olnud. Kaarepere vene kool olnud kahe klassiline. Alam klass käinud oktoobri keskpaigast kuni aprilli keskpaigani. Ülem klass käinud kauem. Koolimaja aidanud vald ehitada sest riigil pole sel korral raha olnud – siis käinud seal ka paljud luteri usulised sest muud koolid olnud kaugel. 30 aasta eest käinud Palamusest ainult mõned üksikud kõrgemais koolides kui kihelkonna.

Jõukamad tütarlapsed käinud mõned Tartus tütarlaste koolis. Ühte noort meest teab jutustaja, kes sel ajal Palamuse kihelkonnast ülikoolis käinud.

Üldiselt olnud Palamuse kihelkonnas 30 aasta eest 5% kirjaoskamatud – vanemad inimesed.

Kooliõpetajad olnud (Kassema) abikoolis kihelkonna kooli või linna kreiskooli haridusega. Kihelkonna koolidesse püütud võimaluse järele seminari haridusega õpetajaid määrata. Jutustaja lõpetanud Riia kooliõpetajate seminari. Tema juhatuse all töötanud kool kuni lõpuni. Vene kooliõpetajad määranud Riias olev Liivi kooli nõukogu. Kooli katsumas käinud vene preester ja praost. Ilmalik valitsus olnud inspektori käes – vene kooliõpetajad pole õpetaja ameti eest palka saanud – ainult vaimuliku (preestri, köstri j.n.e.) ameti eest tasunud konsistoorium. 1915. aastal on hakatud koolivalitsuselt lisa tasu maksma.

Rahva üldise arenemine (ärkamise aeg).

Kirjanduse levimine rahva keskel (ajalehed).

7.  Jakobsoni “Sakalat“ pidanud Palamuse kihelkonnas rätsepad kes talust talusse käinud. Kandnud taskus ja lugenud taludes peeru valgusel ette. Jutustaja mäletab kahte rätsepa kellel „Sakala“ käinud 1883. a. ümber ja enne seda. Rendi taludes pole mõisnik „Sakalat“ lubanud käia. Pannud renti juure või ajanud minema. Õpetajad keelanud ka „Sakala“ lugemist.

11.  Jutustaja isal käinud „Postimees“. Lehti loetud varemgi mujal. Päris mitmes kohas. Täpsemalt jutustaja kohti ei tea.

8.  Kui jutustaja umbes 12 aastane, käinud mõnedes kohtades „Eesti Postimees“. Rohkem käinud see vallamajade ümbruses. Tormas olnud selajal palju „Sakala“ lugejaid.

33.  „Tartu Eesti Seitung“ käinud kohaliku jutustaja juures – kui ilmuma hakanud (jutustaja annud hiljem selle muuseumi). Jutustaja lugenud „Olevikku“, „Sakalat“, „Eesti Postimeest“ ja „Pärnu Postimeest“ – kui noor olnud. Lehed käinud omal. Loetud kõik raamatud mis sel ajal trükist ilmunud. Paljud raamatud ostetud omale. Ajakirjadest käinud veel „Valgus“ ja „Meelejahutaja“.

33.  Ronivere küla Annuka talu Soodlad lugenud „T.E. Seitungi“, „P. Postimeest“ ja muid. Mujal selles külas vähe loetud.

18.  Varbevere Suur-Laialõige talu Lembach’id lugenud „Sakalat“ ja „P. Postimeest“.

60.  Kursis pole jutustaja mälestuse ajal muud lehte loetud kui „Pärnu Postimeest“. Kirikherra jaganud lehti kiriku juures – maksu eest. Umbes 10 lehte võetud enamasti.

2.  Ilmuma hakkamisel lugenud jutustaja tädid – Roela vallas, Pullireisi talus – „Oma maad“, „Meelejahutajat“ ja „Postimeest“.

44.  Vassevere kooliõpetaja M. Arold lugenud „Sakalat“ ja „E. Postimeest“. Neid lehti käinud kuulamas ka sama kooli koolivanem. Ise pole lugeda oskanud – kooliõpetaja lugenud talle ette.

27.  Jutustaja noorespõlves pole Kudina mõisa ümbruses talurahval lehti käinud.

48.  Ajalehti pole ümbruses käinud (Maardla küla) – jutustaja noorespõlves.

40.  Maarja Magdaleena kihelkonnas, Vara külas loetud „Postimehe jututuba“. Jutustaja olnud sel ajal umbes 17 aastane. Kuulnud seda Matjama kooliõpetajalt.

65.  Rannus pole jutustaja noorespõlves talurahvas lehti lugenud – raha olnud vähe pole võinud tellida.

52.  Lehe lugemist jutustaja oma ümbruskonnas varemal ajal ei mäleta.

4.  Jutustaja kodus (Kilbavere – Vahi talu) käinud jutustaja lapsepõlves „Sakala“. Külast käidud kuulamas.

64.  Jutustaja isa-isa lugenud „P. Postimeest“ – Jannsen olnud siis lehe välja-andjaks. Teised külas viinud ka lugeda. „Sakala“ käinud ka kui ilmuma hakanud.

54.  Kui jutustaja seakarjus siis käinud tema kodus (Ehavere – Sepa talu) ja ühel naabertalus kahepääle kokku ajaleht. Jutustaja ei mäleta missugune.

47.  Lustivere vallas Pudivere külas Vahi talus käinud ajaleht „Postimees“ – jutustaja olnud sel ajal umbes 30 aastane.

31.  Jutustaja lapsepõlves pole ümbruses ajalehti loetud.

Osavõtt rahvuskultuurilistest algatustest ja ärkamisaja ideede pooldamine.

2.  Aleksandri kooli komitee olnud Palamuses – enam haritute eestvõttel. Raha korjatud korjanduslehtedega ja näitemüükidega.

60.  Kursis pooldatud Jakobsoni ideesid ja kahetsetud ta surma.

33.  Jutustaja võtnud osa 50 aastase priiuse juubeli laulupeost Tartus. Laulnud Laiuse kooris. Kuremaa Ed. Oettingen kinkinud sellele laulupeo koorile, kus jutustaja laulnud, sel puhul lipu (villase) – mis praegu olla Palamuses.

7.  Keegi rätsepp Ottoson olnud tuline ärkamisaja pooldaja. Kannud „Sakalat“ kaasas. Kes sellest vähem vaimustatud – neid sõimanud baltilasteks. Üldse olnud rahvas poolehoid ärkamisajale. Armastatud isamaa laule ja saksa vastaseid laule koolis ja mujal. Neid pidanud salaja laulma. Mõisnikud ja kirikuõpetajad ei sallinud isegi „Mu isamaa mu õnn ja rõõm“ – viimastest rääkimata. 1884-85. aastal lasknud jutustaja kogemata koolirevideerimisel lapsi laulda „Õrn ööpik kuhu tõttad sa… ei mõisa aias hõisata… see väetatud me vanemate verega… vaid talupoja akna all…“ j.n.e. See olnud Änküla koolis. Jutustaja tahetud ametist lahti lasta.

40.  Maarja-Magdaleena koor võtnud esimesest laulupeost osa – saanud 3. auhinna.

Õigusline elu.

Kohus ja karistused.

7.  Teo ajal olnud Kuremaa mõisa õunapuu aed välja renditud. Rentnikuks olnud keegi venelane. Üks teomees läinud õunavargile. Rentnik tulnud parajasti kui ta õunavargilt täie õunakotiga õunapuu otsast alla ronida tahtnud. Olnud kuuvalge – mees lasknud rentnikule õuna koti pähe ja jooksnud ise ära. Rentnik kaebanud mõisas. Järgmisel päeval pandud 30 teomeest ritta ja lastud rentnikku vaadata kas ta varast tunneb. Kaks korda käinud eest läbi – kolmandal korral tunnud ära. Mees viidud talli ja antud 60 hoopi. Mehel olnud lambanahad, karva poolega välja poole, särgi alla õmmeldud. Pole viga midagi olnud – läinud varastanud teine kord veel.

7.  Teoajal maksnud ainult siis kohtusse minna kui omasugusega õiendust olnud – mõisnikuga pole maksnudki kohut käia – see võitnud ikka. Altkäe maksu pole kohtus olnud. Talupojal pole midagi viia olnud ja mõisnik olnud liig uhke selle võtmiseks.

14.  Jutustaja isa ajal kohus mõisas (Kuremaa mõis). Peakohtumees olnud mõisavalitseja – juuresistujaiks kaks talupoega. Kohtus maksnud mõisa tahtmine. Peksa mõistetud iga asja eest. Peksetud vitsadega.

Hiljem viidud kohus valda. Magasit ait olnud veel kaua peale kohtu valda viimist mõisa käes.

58.  Naistele antud peksa kui mõisa kedrus halvasti kedratud olnud. Naisi pekstud särgi pääle. See oli 3. põlve Oettingite ajal tagasi.

Iga hiljaks jäämise trahviks olnud peks. Kuremaa mõisas umbes 100 aastat tagasi oli teomeeste plats – sinna pidanud teolised koguma päevatõusust – kuigi olnud tüki töö. Kui keegi hiljaks jäänud antud peksa.

7.  Kuremaa mõisas peksetud nii palju, et keegi kes sääl teol käinud – Eerikson (suri 1890. a. 78 a. vana) öelnud – pole ime olnud kui iga päev peksa sai – vaid ime olnud see kui mõnel päeval ilma jäi.

34.  Õisus olnud iga reede kohtupäev. Vallast olnud 3 peremeest kohtumeesteks – kroonu poolt antud keisrikujuga raha olnud igaühel rinnas. 4. olnud kohtukirjutaja – kui omas vallas keegi pole kirjutada oskanud siis toodud võõrast vallast. Mõisnik käinud ka suuremaid asju pealtkuulamas. See jutustaja noorespõlves nii olnud.

9.  Jutustaja käinud poisikese põlves vanematega Tartus kirikus. Näinud peksmist turul. Toodud üks naine valged püksid jalas, must kuub seljas ja laud kaelas millel süü on kirjutatud olnud. Tõmmatud sambasse nii rippu, et jalad maha ulatanud ja pekstud paju keppidega. Naine minestanud ära – kinnihoidja toonud pääle peksmist mütsiga vett naisele pähe.

8.  Teoajal pannud mõisnik valda kohtuniku – see teinud nii kuidas mõisnik tahtnud. Luual antud iga väikese eksituse eest 30 kepi hoopi. Vähemat pole üldse mõistetud.

49.  Kohtud, jutustaja teab Saare, Roela ja Imukvere vallakohtuid, koosnenud 3. kohtu mehest ja kirjutajast. Mõisnik peakohtumees. Teoajal määranud mõisnik kohtumehed, raharendi ajal vald. Undrehti mõistmisel võinud kihelkonna kohtusse edasi kaevata. Kihelkonna kohus asunud Kaareperes. Kihelkonna kohtus olnud kohtuhärrad – haritud mõisnik ja kaks valla meest. Vallakohtus pole vannutatud. Kihelkonna kohtus vannutatud. Kohus mõistetud tunnistajate järele. Kohtus käidud mitmesuguste asjade pärast – varguse, sõimamise j.n.e. Enne kohut soovitatud leppida.

33.  Kuremaa vallas olnud kuni 1874. aastani kohus mõisas – siis tehti vallamaja ja kohus läks sinna. Mõisa kohtus herra eesistujaks, saatnud tihti oma asemel valitseja või kirjutaja. Kaasistujaiks 2 valla talupoega.

Kui kohus vallamajasse läinud siis kohtunikeks 3 peremeest. Vallakohtu protokollid kinnitanud kihelkonna kohus. Valla mõnesuguste küsimuste lahendamine sündis valla nõukogus. Nõukogus peremehed ja töölised – arv valla suuruse järele. Valla nõukogu protokollid mõisas vaadati läbi ja kihelkonna kohus kinnitas.

Jutustaja isa ajal olnud kiriku õpetajal nii suur võim, et õpetaja kirjutanud tähe ja saatnud kihelkonna kohtusse – sääl antud 60 kepi hoopi.

33.  Kihelkonna kohtus mõisnik pea. Valla kohus eestikeelne. Kihelkonna kohtu protokollid saksa keelsed.

60.  Jutustajale kõneldud, et Koeru pool mees pandud mingi süü pärast teoajal härjaga paaris kündma. Lõuna ajal pandud talli ja söögiks õlgi ette.

45.  Jutustaja saanud karjalapse põlves kasekoorimise eest 5 jutti Roelas. Tormas Tarakvere mõisas olnud karistuse jaoks piina-kambrid. Roelas peksetud tihti. Keegi Veski Tiit olnud jutustaja noores põlves Roelas kohtumees – peale peksu lasknud veel omalt poolt anda – 15 hoopi ja kuidas juhtus.

6.  Teoajal antud iga halvasti tehtud töö eest peksa. Roelas antud väljal 5-6 jutti. Tallis antud rohkem. Teoajal kõige rohkem vitsa trahv. Kinni pandud ka. Tallis on kohtu järele peksetud 10-50 jutti vitsadega. Keppidega pole peksetud – ainult sellega löödud mis saksa käes.

1.  Teoajal kes teistest tööga taha jäänud saanud peksa. Järelvaataja peksnud kepiga mõnda nii, et paistetanud. Kui mõni töö järel vaataja rahvaga hea püüdnud olla – saanud ise õhtul tallis. Roelas peksnud jutustaja noorespõlves koerapoisid 3 Tuulavere teomeest surnuks. Elanud ainult mõned päevad.

1.  Roela Lipphart pannud peksma mõisa ametimehed, tallipoisid, kutsarid, koerapoisid j.n.e. Kõige sagedamini peksjaiks olnud koerapoisid. Tormas olnud peksjaiks valla mehed.

Jutustaja kuulnud isalt ja isa isalt, et pärisorjus ajal mõisnik talitanud kõigega nii kuidas ise tahtis. Kui kellegi peale vihastanud võtnud selle loomad ja vahetanud halvemate vastu ümber. Heina niidu ajal pole ilma loata juua lasknud ka siis kui vesi kõrval. Jutustaja isa ja isa isa mäletavad seda Roela ja teiste lähemate mõisate kohta.

Jutustaja vanemate ajal lasknud Roela Lipphardt (Pritsu) kiltert peksa heinamaal iga numbrimaa pääl, miks kilter heinad vara kuhja lasknud panna. Vallakohtumehed peksnud. Kilter surnud sellejärele varsti. Kihelkonna kohus, Rannamõisas, mõistnud kiltri naisele Roela mõisast prii ülespidamise kuni eluotsani.

38.  Mõisa kohtus harilikult olnud opman juures istujaks ja peameheks. Mõisnik ise harvem – Roelas ja mujal.

27.  Jutustaja kuulnud vanemailt, et neile kes Venemaale minnasoovijate nimesid korjanud pandud karistuseks pakk jalga – paku pooled pöördud kinni.

27.  Jutustaja näinud noorespõlves kui, Maarja-Magdaleena kiriku juures, pühapäeva hommikul, ühte tüdrukut lapsetapmise pärast peksetud.

66.  Jutustaja isa ajal olnud Kudina mõisas igaühel 12 vakamaad heina niita ja sama palju loogu võtta. Jutustaja isale juhtunud talvine teekoht – aukline, väikese ja kõva heinaga. Pole kuidagi puhtaks saanud. Kubjas tahtnud 60 hoopi anda, et hein peal lipendab. Mees läinud paludes palja peaga ja põlvili mitukümmend sammu kubja kõrval. Siis tulnud renthärra Schvalbe ja jätnud karistamata. See sündmus umbes 75. aastast.

66.  Jutustaja isa kuulnud poisikese põlves Kudina mõisas hernetükki kitkudes – kuidas sääl inimesi peksetud. 15 jutti olnud vähem arv. Tihti antud 50-60 -, nii et liha tükid ära tulnud.

66.  Varguse eest olnud vali karistus. Kaarepere v. Engelhardt’i kraami varguse eest peksetud ühte meest mõisas nii, et see varsti surnud.

Samuti peksetud üks mees Saare mõisas surnuks, kes pole „hullu krahvi“ (Saare mõisnik Manteuffel) eest korralikult kõrvale saanud. Mehele antud mitusada hoopi – surnud paarinädalase haiguse järele.

3.  Kui teenija teoajal oma süü pärast teolt puudunud või hiljaks jäänud antud teenijale mõisas peksa 25-30 jutti. Kui peremehe süü pärast puudunud antud peremehele.

55.  Jutustaja kuulnud, et Luua mõisas reheajal peksetud neid kelle maugile lüües 5 tera kühvlile tulnud – teoajal.

55.  Jutustaja vanaema rääkinud juhusest kui peksetud Palamuse kirikusambas. Sammas olnud kirikust Viru poe poole viiva tee kraavi kaldal. See olnud viimane peksmine kirikusambas – peale selle kaotatud see. Peksetud ühte meest. Mees surnud enne kui mõistetud jagu täis saanud, siis antud surnule. Jutustaja ema näinud seda pealt. Lähemat ta süüst ja peksust ei teadnud.

47.  Vastuhakkamise juhusel mõisaametnikule trahvitud Põltsamaal (ja mujal) peksuga. Ennemalt peksetud Rutikveres tallis – seotud pingi külgi. Jutustaja mälestuse ajal peksmine härbäri juures. Tihti antud 60 hoopi. Mõnikord pandud veel raudhingedega pakk jala ümbere ja kusagile kinni, lakka või mujale. Rutikveres pandud harilikult linnase tegemise rehte kinni.

Mõisnik ise mõistnud kohut ja määranud karistuse, vallast pole kedagi juuresistujaks olnud – sel ajal kui jutustaja rehepapp. Jutustaja isa saanud 15 jutti selle eest, et ta teolist mõisa pole saatnud.

31.  Jutustaja vanaisa olnud silla kubjas. Kui tee halvasti tehtud siis karistatud sillakubjast, mitte teetegijaid. Kubjas pidanud tee lõpul ootama kuni saks tee vastu võtab. Sillakubja naine õmmelnud lambanahad mehele särgi alla – et peksmine vähem mõjuks. Korra peksetud jutustaja vanaisat valla piiri samba juures nii, et ta sinna maha jäänud. Üks saks sõitnud ja saanud seda peksmist teada. Siis kaotatud see viis.

29.  Saare mõisa lakas olnud jutustaja isa ajal pakk, mis karistuseks jala ümber pandud. Karistatav isik pandud selili.

49.  Jutustaja ema ajal võinud (Saare vallas) mõisnik segada talupoja kodusesse elusse. Kui mõnel kaks teenijat olnud võtnud mõis teise ja pannud sinna kus pole. Kui talupoeg või mõisatööline ennast 2 korda kästa lasknud antud talle peksa. Saare vallas olnud kaks peksjat – teine teinepool pinki – kordamööda löönud.

69.  Jutustaja isa olnud rehepapp. Keegi mees pole sel ajal kord rehele tulnud – saatnud naise. Mõisast saadetud mehele järele. Meest peksetud viie vitsakimbuga – nii et katki. Veri jooksnud mööda pükse alla mis sirinal. Sellest pole tähelegi pandud – saadetud mees rehele. Sündmus Kaareperes. Vitsakimpe on sellepärast vahetatud, et uued vitsad teravamad.

Kõlbline elu.

Vargus.

7.  Ühe 78. aastase vanamehe Eriksoni jutu järele (surnud 1890.) pole Kuremaa mõisa teolised mõisa kraami võtmist varguseks pidanudki.

41.  Jutustaja vanemate ajal varastanud teolised Vaidaveres (Maarja Magdaleena kihelkonnas) mõisa rehest vilja ja võtnud mõisast selle eest viina öeldes, et peremees käskis mõisast viina tuua. Viina joonud teolised ise.

66.  Jutustaja isal pole hobuse hoidmiseks muud kohta olnud kui haokubudest tehtud ungas. Varastatud pole ümbruses.

Rahvalõbu.

28.  Jutustaja ajal ja enne pole Maardla ümbruses noortel külavahelisi kooskäimisi olnud.

27.  Jutustaja noorespõlves pole Kudina ümbruses kooskäimisi ja erilisi noorte lõbustusi olnud. Töö juures lauldud. Iga neljapäev olnud palvetund – seal sunnitud käima.

66.  Jutustaja ema noorespõlves läinud neiud särgiväel metsa, kui olnud vaba ja ilus aeg, teinud pärjad pähe ja laulnud üheskoos j.n.e. Noored mehed ka käinud laulmas. Tantsitud pole.

31.  Põltsamaa kihelkonnas rahvas käinud kõrtsis tantsimas – torupilli löödud. Suvel käidud kiigel. Taludes pole koos käidud – toad olnud väikesed.

78.  Tantsuga kooskäimisteks olnud ainult pulm ja Mardi ja Kadri õhtud – Alatskivil. Muid pidusid pole tantsuga peetud. Suvel käidud kiigel – jaanituld tehtud üldiselt. Teade on jutustaja noorepõlve ajast.

Venestusaeg.

Venestusaegsed ametnikud.

7.  Jutustaja teab kolme kooliinspektori, kes tema ajal koole revideerinud. Esimene olnud Luik – rahvuse poolest eestlane. See pole eriti venemeelne olnud, täitnud ainult valitsuse eeskirju nõudmiste suhtes.

Kaks järgmist Popov ja Beljugin olnud väga nõudlikud venekeele ja meele suhtes – eriti viimane tahtnud kanget venestust – öelnud jutustajale, et peab ka une päält püsti tõusma kui kuuleb: „Bože tsarja hrani“.

22.  Venestusajal olnud Palamuse kihelkonnas mitmed urjädnikud venelased.

Venestus koolis, kohtus ja rahva suhtumine sellesse.

22.  Venestusel pole suurt edu olnud, eriti koolides. Sunni varal tehtud mis pidi – süda olnud sellele siiski vastu. Samasugune lugu olnud kohtutes – tehtud küll eeskirjade järele kuid rahul pole sellega oldud.

7.  Kohtusse viidud täielikult vene keel sisse. Räägitud tõlgi abil. Ka siis kui kohtu ametnik eesti keelt oskas pole tohtinud seda rääkida. Ümberkäimine olnud sõjaväeline. Alama rahvaga pole ametnikud väljaspool ameti kohustusi tegemist teinud. Asjaajamine olnud korratu – lastud oodata kuni meele tulnud sisse lasta. Üldiselt edenenud küll vene keel kuid mitte vene meel. Jutustaja teade on tema lähema ümbruse kohta.

8.  Jutustaja ümbruses olnud rahvas vene ametnikkudega kohtus rohkem rahul kui mõisa kohtutega – või hiljem kohtuga kus sakslased ametnikkudeks. Vene ametnikud olnud õiglasemad.

33.  Rahvas vaadanud venestusele põlgtusega. Siiski hoitud rohkem vene kui saksa poole.

60.  Venestust pooldanud kohalik rahvas rohkem kui saksa võimu. Peaasjalikult selle pärast, et vene keel väeteenistuses tarvilik.

2.  Vene keele vastu pole oldud sest sõduris seda tarvis. Samuti ka venestusaegsete kohtute vastu pole oldud – vihatud saksa survet.

Koolide inspektorite alla minek meeldinud rahvale – sest siis saanud lapsed kindla tundide arvu. Enne olnud kuni õhtu kella 8ni lapsed koolis.

4.  Venestuse ajal nurisenud rahvas vene keele vastu koolides. Vene keele üle kohtus nurisetud samuti. Ei saavat aru mis sääl tehakse. Mõisnikkude ajal vähemalt saanud ise kaevata ja seletada. Venestuse ajal sündinud kõik tõlgi läbi – need olnud puudulikud – rahvas pole usaldanud. Vene ametnikke pole rahvas kritiseerida julgenud, öelnud, et peab rahul olema mis tehakse.

74.  Jutustaja peab liialduseks mis venestuse kohta räägitakse ja lehtedes kirjutatakse. Pole nii suurt pressi pääle pandud. Koolis (Kaarepere vene kihelkonna ja Kassema küla abikoolis) lubatud lapsi rääkida eesti keelt. Ametnikel olnud ainult häämeel kui lapsed oskanud vene keelt.

Mitmesugust.

11.  Kuremaa mõisa ehitamise (praeguse härrastemaja) ajal hõõrunud üks naine 7 aastat järgimööda värvi. 7 aastat ehitatud mitmesaja inimesega. Vundamenti olnud tegemas 300 inimest.

14.  Änküla sulase talu saanud selle nime maamõõtmise ajal. Maamõõtja pole teadnud mis nimeks panna – üks mees öelnud, et sulased siin enne elanud. Siis pandudki see nimi.

38.  Jutustaja vanemate ajal pole kella ja tähtraamatut tarvitatud. Elatud kuke laulu ja päeva järele.

20.  Jutustaja kuulnud lapsepõlves ühelt vanamehelt, et teel, mis vähemad, sõidetud kuni see porine – siis aetud jälle uuest kohast. Sillutada pole raske teopärast saanud muud kui teed mida sunniviisil parandama pidanud.

V. Lisa.

Teadete nimestik – mis käsitavad traditsiooni väljaspool Palamuse kihelkonda. (Üksikud teated on juhusliselt nimestikust väljajäänud.)

• 1. Klooster, Levalas – Maarja Magdaleena kihelkonnas.    Jutustaja 2.    lk. 33
• 2. Matusepaigad, Levalas – Maarja Magdaleena kihelkonnas.    Jutustaja 2.    lk. 34.
• 3. Lahinguplats, Kuulavere külas – Torma kihelkonnas.    Jutustaja 37, 51.    lk. 36.
• 4. Sõjatee, Assikvere külas, - Kodavere kihelkonnas.    Jutustaja 39.    lk. 37.
• 5. Laagriplats, Sätsuvere külas – Torma kihelkonnas.    Jutustaja 42.    lk. 37.
• 6. Pelgupaik, Jõemõisa järvel – Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 42.    lk. 38.
• 7. Hiitemägi, Assikvere küla – Kodavere kihelkonnas.   Jutustaja 39.    lk. 40.
• 8. Sisserändamine – Burmanni mõisa – Tuulavere külasse, Torma kih.   Jutustaja 60, 1.    lk. 134.
• 9. Väljarändamine – Torma ja Maarja kihelk.   Jutustaja 66, 1, 40.    lk. 142.
• 10. Põhja sõda – Virtsa küla, Maarja-Magdaleena kihelk.   Jutustaja 40.     lk. 144.
• 11. Prantsuse sõda – Sirguvere küla.   Jutustaja 38.     lk. 150.
• 12. Ilmasõda – Laiuse kih.   Jutustaja 17. -    lk. 151.
• 13. Mitmesugused teated (sõjalised) Maarja-Magdaleena, Kodavere   Jutustaja 38, 39.    lk. 154.
• 14. Sõjavägi korteris – Põltsamaa kih.   Jutustaja 31.     lk. 155.
• 15. Nälg – Maarja-Magdaleena kihelkonnas.   Jutustaja 50.    lk. 169.
• 16. Haigus – Saare mõisa   Jutustaja 49.    lk. 161.
• 17. Põud – Halliste kihelk.   Jutustaja 18.    lk. 161.
• 18. Nälg – Kursi kihelk.   Jutustaja 60.    lk 162.
• 19. Kõhutõbi – Torma kihelkonnas.   Jutustaja 37.    lk. 162.
• 20. Nälg – Sirguvere külas.   Jutustaja 38.    lk. 163.
• 21. Koleera – Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 27.    lk. 163.
• 22. Kõhutõbi – Torma kih. ja Laiuse kih.   Jutustaja 53.    lk. 164.
• 23. Põud – Põltsamaa kih., Tallinna maal.   Jutustaja 47.    lk. 165.
• 24. Kõhutõbi – rõuged Põltsamaa kih.   Jutustaja „    lk. „
• 25. Koleera – Torma kih.   Jutustaja 42.    lk. 167.
• 26. Kirikuõpetaja – Janter – Kursi kih.   Jutustaja 60.    lk. 176.
• 27. Kirikuõpetaja – Äksi kih.   Jutustaja 8.    lk. 176
• 28. „Hull krahv“ – Maarja-Magdaleena kih. Jutustaja 27, 40, 49.    lk. 185.
• 29. v. Vahl – Põltsamaa kih.   Jutustaja 31.    lk. 186.
• 30. Bock (mõisnik) – Laiuse kih.   Jutustaja 58.    lk. „
• 31. Kooliõpetaja Matvei – Põltsamaa kih.   Jutustaja 31.    lk. 187.
• 32. Kubjas – Eintali mõisas.   Jutustaja 18.    lk. 190.
• 33. „Hullu krahvi“ pereisand. Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 66.    lk. „
• 34. 1905. a. – Kükitaja küla   Jutustaja 37.    lk. 196.
• 35. 1905. a. – Torma khk.   Jutustaja 37.    lk. 196.
• 36. Punased „ „   Jutustaja 33.    lk. 203.
• 37. „ Äksi „   Jutustaja 35.    lk. 204.
• 38. Tegu. Õisu mõisas.   Jutustaja 34.    lk. 207.
• 39. „ Luunja „, Tartu Maarja kih.   Jutustaja 9. lk. 208.
• 40. „ Saare mõisas.   Jutustaja 49.    lk. 209.
• 41. „ Halliku „ – Kodavere kih.   Jutustaja 39.    lk. „
• 42. „ Rutikvere mõisas – Põltsamaa kih.   Jutustaja 47.    lk. 210.
• 43. Maksud. „ „ „ „   Jutustaja 47.    lk. 212.
• 44. Rehepeksmise „tamp“ – Rutikvere mõisas.   Jutustaja 47.    lk. 218.
• 45. Voor. Õisus.   Jutustaja 34.    lk. 222.
• 46. Teenija palk „.   Jutustaja „    lk. 224.
• 47. „ Viljandimaal.   Jutustaja 33.    lk. „
• 48. „ Rutikveres – Põltsamaal.   Jutustaja 47.    lk. 225.
• 49. „ Karksis.   Jutustaja 32.    lk. 225
• 50. Toitumine. Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 15.    lk. 230.
• 51. „ Rannus.   Jutustaja 52.    lk. 230.
• 52. „ Karksis.   Jutustaja 32.    lk. 231.
• 53. „ Torma kih.   Jutustaja 60.    lk. 232.
• 54. „ Viljandi maal.   Jutustaja 18.    lk. 232
• 55. Elamud. Põltsamaa kihelk.   Jutustaja 47.    lk. 234.
• 56. Elamud. Põltsamaa kihelk.   Jutustaja 31.    lk. 235.
• 57. Elamud. Jõgeval.   Jutustaja 72.    lk. 236.
• 58. Riietus. Tartu-Maarja kihelk.   Jutustaja 66.    lk. 237.
• 59. Riietus. Alatskivil.   Jutustaja 78.    lk. 238-239.
• 60. Rent ja müük (talude) – Õisus.   Jutustaja 34.    lk. 241.
• 61. „ Saare mõisas.   Jutustaja 49.    lk. 242.
• 62. „ Halliku mõisas – Kodavere kih.   Jutustaja 39.    lk. 243.
• 63. „ Rannu „   Jutustaja 65.    lk. 243
• 64. „ Põltsamaa kih.   Jutustaja 47.    lk. 244.
• 65. Põgenemine. Torma „   Jutustaja 1.    lk. 250.
• 66. „ Põltsamaa „   Jutustaja 47.    lk. 250
• 67. Veneusk. Kursis.   Jutustaja 60.    lk. 254.
• 68. Veneusk. Maarja-Magdaleena.   Jutustaja 27.    lk. 254
• 69. Veneusk. Pajusi vallas – Viljandimaal.   Jutustaja 31.    lk. 255.
• 70. Paptistid. Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 59.    lk. 259.
• 71. Ebausk. Viljandi-Põltsamaa kih.   Jutustaja 31.    lk. 260.
• 72. Kool. Halliste kih.   Jutustaja 18.    lk. 263.
• 73. Kool. Maarja kih.   Jutustaja 66.    lk. 265.
• 74. Kool. Maarja kih.   Jutustaja 40.    lk. 266.
• 75. Kool. Rannu kih.   Jutustaja 65.    lk. 267.
• 76. Kool. Põltsamaa kih.   Jutustaja 47.    lk. 268.
• 77. Kool. Põltsamaa kih.   Jutustaja 31.    lk. 269-270.
• 78. Kool. Karksi kih.   Jutustaja 32.    lk. 270.
• 79. Ajalehed – Kursi kih.   Jutustaja 60.    lk. 275.
• 80. Ajalehed – Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 40.    lk. 275
• 81. Ajalehed – Rannus.   Jutustaja 65.    lk. 276.
• 82. Ajalehed – Põltsamaal.   Jutustaja 47.    lk. 276
• 83. Jakobsoni pooldamine – Kursi kih.   Jutustaja 60.    lk. 277.
• 84. Laulupeost osavõtt. – Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 40.    lk. 278.
• 85. Kohus – Õisus.   Jutustaja 34.    lk. 281.
• 86. Karistus – Tartus.   Jutustaja 9.    lk. 281
• 87. Karistus – Koeru pool.   Jutustaja 60.    lk. 283.
• 88. Karistus – Maarja-Magdaleena kihelk.   Jutustaja 27.    lk. 284.
• 89. Karistus Saare mõisas – Maarja-Magdaleena kihelk.   Jutustaja 66.    lk. 285.
• 90. Karistus Põltsamaa kih.   Jutustaja 47.    lk. 286.
• 91. Karistus Saare mõisas.   Jutustaja 29.    lk. 287.
• 92. Karistus – kohus Saare mõisas   Jutustaja 49.    lk. 287
• 93. Vargus – Maarja-Magdaleena kih.   Jutustaja 41.    lk. 289.
• 94. Rahvalõbu – Põltsamaa kih.   Jutustaja 31.    lk. 290.
• 95. Rahvalõbu – Alatskivil.   Jutustaja 78.    lk. 290