I Asjalised mälestised.

Matusepaigad.

7.  Kastre-Võnnu vallas, Terikeste Viira Murru metsas olevat kääpad, minnes Viira metsavahi majast põhjapoole. Kastre mõisa piiri ligidal, paksus metsas. Nüüd olevat juba kääpad vaevalt märgatavad, aga vanaste olnud neid päris kerge eraldada.

20.  Peravallas, Tasa talu maal on matusekoht. Kastre mõisa poolt tulles Ahunapalu külla, selle tee ääres pahematkätt – soo sees. Kalm on maasta 3 mtr. kõrge, pikkus umbes 120 mtr. laius põhjapoolt umbes 20 mtr. ja lõunapoolt 35 mtr. Kalm on osalt juba lõhutud. Kalmel on 2 suurt mända, vanaste olnud seal neid 7 tükki.

15.  Haaslava vallas, Kurepalu metsas olevat rahvajutu järele matusekohad. Metsas on küll seljandikke ja kühmi, kuid kas need on matusekohad, seda on raske öelda.

Linnamäed.

2.  Mäksa vallas, Melliste külas, Saare talu maal on „Lingutus mägi“. Rahvajutu järele olnud seal vanaste linn, kuid see vajunud maa alla.

5.  Endine pelgupaik – linnamägi olevat ka „Ekkardi mägi“, milline asub keset sood, Haaslava vallas.

Hiied, ohvrikohad ja ohvriallikad.

23.  Hammaste külas, Kastre-Võnnu vallas on ohvrikoht. Vanaste kasvanud seal 2 suurt pärna. Leitud olevat sealt palju sõjariistu ja surnuluid. Leiukohtadel on praegu Jakobi talu hooned – ja ohvrikoht ise on ülesküntud.

14.  Kastre-Võnnu vallas, Võnnu külas, Mäesuitsu talu maal on ohvrikoht, kus kasvab ka suur pärn. Varem olnud siin neid puid kaunis palju. Siin mäel asunud vanaste tähtsam ohvrikoht, kogu Võnnu kihelkonnas olnud pea altar. Kolmel altaril, s.o. suuremail kividel, millised seisid üksteisest eraldatud, toodi ohvreid. Suurte kivide ümber olid väiksemad kivid, milliseid tõid ohverdajad omale istumiseks kaasa. Ligidal oli tiik, milles pesti püha veega ohverdatavat liha, enne põletamist. Enne ohverdamist annud üks mees pasunaga „peaaltarilt“ ümbruskonna altaritele märku, ning siis alatud igalpool ohverdamist. Endisest ohvripaigast mälestusena alles kaks talu, Mäesuitsu ja Alasuitsu. Endise koha nimi on „Ääru mägi“. Üldse olnud seal vanasti kolm tiiki. Praegu on tunda veel üks tiik, teised on kinnikasvanud. Ka pole olemas neid suuri kive, milledel ohverdati, ning ka väikesed on äraviidud.

Ääru mäel olevat vanaste ohverdatud sõja vange.

7.  Terikeste-Viira metsas, „Laaneniidu“ koha juures olevat vana – endine ohvriase. Ohvrikohal on nüüd mets, kuid varem olnud see lage koht, ainult ohvrikohal kasvanud pärnad ja kased. Vanaste olnud siin kolm tiiki, kuid nüüd on märgata veel üks neist.

Haaslava vallas, Lilu talu maal on allik, kus käidi iga neljapäeva õhtul silmi pesemas, silmi arstimas. Ohvriks visati allikasse raha.

Arhiivid.

Arhiividest on mul kasutada Võnnu kiriku arhiiv, Haaslava valla arhiiv, Kastre-Võnnu valla arhiiv ja Mäksa valla arhiiv.

Üldiselt peab ütlema, et valdade arhiivid on paremas korras, kui Võnnu kiriku arhiiv. Valla kohtute arhiivid olid korraldamisel ning seetõttu nägin ainult Kastre-Võnnu vallamajas osa nimestikku. Ka on arhiivid kannatanud enamlaste tegevuse tõttu 1917. a. Nii on Võnnu kiriku arhiivi sissemurtud ja otsitud väärtuslikke hõbe asju. On lõhutud ära ka esimesest Eesti laulupeost osavõtnute poolt valmistatud kolmevärviline – helekollane, heleroheline ja tulipunane – lipp, mis oli arhiivis hoiul. Lõhkumine sündinud seepärast, et saada punast riiet, varuka ümber sideme köitmiseks.

Kannatanud on ka Kastre-Võnnu vallaarhiiv, kus punaste ajal on läinud kaduma palju vanemaid protokolli raamatuid – ja teisi tähtsaid dokumente.

Võnnu kiriku arhiiv.

1.  Võnnu kiriku arhiiv asub Võnnu kirikumõisas – selleks eriti ehitatud tulekindlas ruumis kahes kapis. Osa arhivaale – patentide kogu asub kirikumõisa kantseleis, laeall oleval riiulil, kus neid võimatu kontrollida, ning pole seda ka õpetaja Ein'i teades kunagi tehtud. Osa arhivaale asub ka tulekindlas ruumis lahtisel riiulil.

Arhiiv on korraldamatu; osa arhivaale kadunud, osa segamini paisatud, üks ühes – teine samasisuline ja samasihiga arhivaal koguni teises jaos. Nimekiri on küll olemas, kuid nimekirja pole kunagi kontrollitud, ning seetõttu esinevad nimekirjas ka dokumendid, milliseid pole enam Võnnu kiriku arhiivis.

Viimane Võnnu kiriku arhiivi nimekiri on valmistatud 17. ja 18. juulil 1926. a. Võnnu kiriku visiteerimisel praost F. Ederbergi poolt. Esitan sellest ärakirja.

Võnnu kiriku arhiivi nimekiri

17. ja 18. juulil 1926. a.

Konsistooriumis hoiul:

• 1) 2 köidet kvartes õpetaja Svenske ajast 1709-1726. a.
• 2) 1 köide folios õpetajate Svienske, Steindorf ja Sass'i ajast 1727-1765. a.
• 3) 1 köide folios õpetaja Sassi ajast 1766-1787. a.
• 4) 1 köide folios õpetajate Sassi ja Körber I ja II ajast 1788-1800. a.
• 5) 1 köide folios õpetaja Körber II ajast 1801-1815. a.
• 6) 1 köide folios õpetaja Körber II ajast 1801-1847. a. Saksa kogudus
• 7) 1 köide folios õpetaja Körber II ajast 1816-1833. a.

Võlvi all – riiuli peal. (Siit, nummer 8st peale, peavad olema dokumendid Võnnu kiriku arhiivis.)

• 8) 1 köide folios õp. Körber I ajast 1834-1847. a. (sündinud)
• 9) 1 köide folios õp. Oehren I ajast 1847 – nüüd — Saksa kogudus.
• 10) 1 köide folios õp. Oehren I ajast 1848-1862. a. (sündinud)
• 11) 1 köide folios õp. Oehren I ajast 1863-1874. a. (sündinud)
• 12) 1 köide folios õp. Oehren I ajast 1847-1877. a. (leeritatud)
• 13) 1 köide pookimata õp. Oehren I ajast 1834-1847. a. (laulatatud-puudulik)
• 14) 1 köide pookimata õp. Oehren I ajast 1847-1877. a. („)
• 15) 1 köide kihlatud, kuulutatud ja laulat. 1848-1877. a.
• 16) 1 köide leeritatute nimekiri 1835-1840. a.
• 17) 1 köide pookimata Saksa personalraamat
• 18) 1 köide surnud 1834-1867. a.
• 19) 1 köide sündinud 1875-1891. a.
• 20) 1 köide surnud 1868-1891. a.
• 21) 1 köide leeritatud 1876-1891. a.
• 22) 1 köide laulatatud 1878-1891. a.
• 23) 1 köide sündinud (vene keeles) 1892-1898. a. (Konsistoor. poolt tagasi saadet. kui mitte küllalt vene keelele vastavad.)
• 24) 1 köide sündinud (saksa keeles) 1892-1920 (saksa kogudus)
• 25) 1 köide surnud (-“-) 1892-1918 (saksa kogudus)
• 26) 1 köide kuulutatud (-“-) 1892-1919 (saksa kogudus)
• 27) 7 köidet ärakirja 1892-1898. a. (Konsistoor. poolt tagasi saadet. kui mitte küllalt vene keelele vastavad.)
• 28) 1 köide sündinud 1892-1898. a.
• 29) 1 köide 1899-1907. a.
• 30) 1 köide 1908-1912. a.
• 31) 1 köide surnud 1892-1909. a.
• 32) 1 köide laulatatud 1892-1910. a.
• 33) 1 köide leeritatud 1894-1904. a.
• 34) 1 köide laulatatud 1892-1904. a.
• 35) 1 köide leeritatud 1892-1912. a.
• 36) 1 köide kuulutatud 1892-1911. a.
• 37) 1 köide pookimata jooksev  Sündinud, surnud ja laulatatud – Saksa kog.
• 38) Jooksvad kladded, surnud ja kuulutatud 1912. aastast peale.
• 39) Personaalraamatud.
• a) 3 köidet 1842-1853. a.
• b) 3 köidet 1855-1879. a.
• c) 4 köidet 1871-1885. a.
• d) 8 köidet 1899-senini
• e) 4 köidet 1899-1904 lauarahva registert.
• f) 2 köidet 1905-senini lauarahva registert.
• 40) Folios 14 köidet kladdesid 1823-1850. a.
• 41) Folios 6 köidet kladdesid 1851-1879. a.
• 42) Vanemad kirikuraamatud.
• a) Lauarahva raamatud 1807-1825. a., 1826-42. a., -43-46. a.-46-49. a. 1849-1855. a.
• b) Leeritatute raamatud 1854-1877. a.
• c) Vanad kladded
• d) Vanad hingeraamatud 1807-1809. a.
• f) 8 köidet kladdesid 1880-1911. a.
• 43) Kirikuraamatukogu – kõige ülemise riiuli peal.

I Kapp võlvi all:

• 1) Kirikutähed kirikute tähestikku järele säädetud.
• 2) Tunnistused laste kohta II korda abielusse astumise korral.
• 3) Mitmesugused dokumendid.
• 4) Leeri ja koolilaste nimekirjad.
• 5) Vanad ristimise raamatu konsud ja kirjandus raamatud (abikassa ja oreli basaar).
• 6) Võnnu kihelkonna Piibliabiseltsi liikmete nimekiri ja aruanne 1816-1825. a.
• 7) Revisjoni lehti 2 kogu.
• 8) Kirikumõisasse puutuvad paberid.
• 9) Rõugete panemise raamatud 1821-1855. a.
• 10) Kohtute kasud 1799-1809. a.
• 11) Õp. Körber II ametlik kirjavahetus.
• 12) Patentide kogu.1765-1780; 1781-1795; 1801-1803; 1804-1806; 1807-1808 a.; 1809-1810 a. Kantseleis riiuli peal.
• 13) Kubermangu ajakiri 1811-1852. a. köidetud (puudulik).
• 14) Eesti Kirik 1924-1925. a.

II Kapp võlvi all.

A. Parem pool.
• Järk I pahemal:
• 1) Rootsi kuningl. kiriku seadus.
• 2) Uus kiriku seadus 1832. a.
• 3) Üldised kiriku elusse puutuvad korraldused 1828 ja 1829. a.
• 4) Uus kiriku seadus 1857. a. väljaanne.
• 5) Lühike kokkuvõte valitsuse käskude ja korralduste kohta 14. maist 1774. a.
• 6) Tähtsad kiriku ja õpetaja õigused mitmesuguste aastate kohta. (ka Resgracca 1865)
• Järk I paremal. Konsistorialia:
• 1) Keiserl. justits.-kolleegiumi ja Liivimaa Ülem Konstoriumi käsukirjad ja kindral Superintendenti ringkirjad 1710-1800. a.
• 2) Nendesamade register 1710-1735. a.
• 3) Dispensatsiooni otsused 1810-1858. a.
• Järk II pahemal.
• 4) Keiserl. Liivimaa Ülem Konsistooriumi ja pärastiseprovintsial konsistoriumi käsukirjad 1801-1855. a.
• Järk II paremal.
Kõrgeaulise Liivimaa provintsial konsistoriumi käsukirjad 1856. a. peale.
• Järk III pahemal.
• 1) Ülem kiriku eestseisja korraldused ja otsused 1773. a. peale senini.
• 2) Instruktsionid ülem kiriku eestseisusele 1774. aastast.
• 3) Kostmised riigi justits kolleegiumi poolt 1806. a. ülessäetu kirikuelusse puutuvate 42 küsimuse peale.
• 4) Ülemkiriku eestseisuse ja kiriku eestseisuse säädusl. eeskirjade ja local sissesäädete kogu.
• 5) Üldised evang. kirikuelusse puutuvad korraldused.
• Järk III paremal pool. Kooli asjad.
• Võnnu kihelkonna koolivalitsuse teated.
• 2) Ülem Maa-koolivalitsuse õpekavad.
• 3) Rahvakooli uuenduse kavad.
• a) Teated koolielu kohta Tartu-Võru maakonnas 26. aprillil 1839. a.
• b) Maapäeva otsus kihelkonna koolide avamise kohta 4. okt. 1806. a.
• c) Kostmised Võnnu koolikreisi inspektorite poolt Võnnu õpetajate külakoolide kohta käivate küsimuste peale 20. jaan. 1805. a.
• d) Avalik vastus 21 küsimuse peale koolielu kohta Võnnu kihelkonnas 1815-1835. a.
• Teated Liivimaa maa koolielu kohta 1848-1886. a.
• 5) Juhatuskirjad Maa-Koolivalitsuse poolt 1845 ja 51. a.
• 6) Käsukirjad maakonna koolivalitsuse poolt 1815. a. senini.
• 7) Ministeeriumi kava aiatöö laialilaotamise kohta talupoegade juures 19. apr. 1848. a.
• 8) Vene kooliinspektorite kirjad.
• Järk IV pahemal. Kirikukonvendi protokollid.
• 1 köide 1790-1841 a.
• 2) 1 „ 1841-1846 a.
• 3) 1 „ 1847-1877 a.
• 4) 1 „ 1878-1909 a.
• 5) 1 „ 1910-senini
• Järk IV paremal. Kiriku kroonika ja regulatiivid. (Nimetatud järku on kuulunud ka kaks kroonikat. „Wendausche Kirchen-Chronik in deutscher Sprachi ja „Wõnnu kihelkonna ajaraamat kirjutedu Võnnu koguduse õpetajast E.P. Körber mit neun gewalten Tafeln.“ Need kroonikad on antud praost G. Oehrn'i käsul Nõo koguduse õpetaja Martin Lipu kätte kiriku ajaloo uurimiseks, kuid Võnnu kiriku arhiivi pole neid kroonikaid tagasi toodud.)
• Õpetaja ja kirikuteendri sissetulekud 2 eksempl.
• 2) Kiriku arhivi ja inventari nimekirjad pro 1809, 1835, 1846, 1858, 1879, 1892, 1908 ja 1913, 1926.
• Järk V pahemal. Kiriku koolikassa raamatud.
• Kiriku kassa raamatud 1893-1912 a. ühes inventari nimekirjade ja kassaarvetega.
• 2) 6 köidet kassaraamatuid 1843-1871; 1872-1906; 1907-
• 3) Raamatud ja koolikassa arved.
• Järk V paremal. Koolikonvendi protokollid.
• 1 köide 1790-1841 a. ühised kiriku protokolliga
• 2) 1 „ 1841-1846 a. ühised kiriku protokolliga
• 3) Protokollid 1847-1877 a. ühised kiriku protokolliga
• 4) Protokollid 1878-1903 a.
• 5) Koolikatsumise protokollid 17. juunist 1786 a.
• 6) Koolivalitsuse istangu protokollid 1872-1877 a.
• 7) Koolikatsumised 1892-1912 a.
• Järk VI pahemal. Kirikukatsumise protokollid. (Nimetatud järgus, puntide 1 ja 2 all tähendatud protokollid on kadunud. Ka need antud nähtavaste M. Lipu kätte.)
• Liivimaa kirikukatsumine Poola ajast 1613 a. archidiakon Schenkini läbi Ladinakeelest überpannud Bergmann, koopia E.P. Körberilt.
• 2) Kirikukatsumise protokollid Rootsiajast 1634, 1643-46, 51, 69, 70, 80.
• 3) Kirikukatsumise protokollid Vene ajast 1725, 50, 66, 77, 1809, 36, 43, 51, 58, 1910 ja 1926 a.
• 4) Küsimused ja korraldused Tartu Ülem kiriku katsumise komisjoni poolt 1812 a.
• 5) Introduktsioni protokollid.
• Järk VI paremal:
• Sinodi protokollid 1834-1889 a. (puuduvad 1846, 48, 1864-66, 86-88) 1890-1919 a. ka Sinodi komisjoni laborator.
• Järk VII pahemal. Ülesanded praosti poolt.
• Praostite ametl. ringkirjad, ülesanded, teadaanded, selgitused ja vastused 1805 aastast (sealjuures originaal kirjad ka kasukirjad mitmesuguste vanemate praostite poolt).
• 2) Prediger – Notizen praost Roth'i poolt 1805 a.
• Mitmesugust.
• Kiriklikud teated kõrgeaulisele praosti herrale.
• 2) Kooliteated.
• 3) Jumalateenistuse kord Võnnus.
• a) Praegune liturgia – jumalateenistuse seisukord Võnnu-Jakobi kirikus – kirjeldanud E. Körber 1802 a.
• b) Jumalateenistuse kord Võnnu-Jakobi kirikus Liivimaa ülemkonsistooriumi käsul täpselt ülesantud E.P. Körberi poolt 1815 a.
• Iga pühapäevane jumalateenistuse avamine 1818 a.
• Endiste Võnnu õpetajate originaal käsikirjad Rootsi ajast
• 5) Liivimaa maavalitsejate synchronistlised tabelid.
• 6) Teade, mil viisil kõrgeülemuse poolt korraldatud säcular püha Tartumaal 4. juulil 1810 a. pühalikult sai pühitsetud.
• 7) ,,Alexander I troonipeale astumise kirjeldus 10 märts 1820 a. ja talurahva vabastamise püha pühitsemine.
• 8) Koolera marbus 1830 a.
• 9) Träuleinstifti põhikiri Tartus 1797 a.
• 10) Teated Wennaste Seltsi õpetuse kohta Võnnus, Kambjas ja Antslas 5. juunil 1743 a.
• 11) Kindralkuberneri memoriaal tema keiserl. Majesteedite Liivimaale sissetulnud Wennaste seltsi sekte üle 1743 a.
• 12) Vennaste seltsi õpetus ja ülevalpidamine ühest vanast Rõuge kiriku arhivi käsikirjast.
• 13) Vennaste seltsi asjad.
• 14) Võnnu Piibli seltsi aktid.
• 15) L. Kärberi valimise ja introduktsioni akt 1836 a.
• 16) Paron Nolckeni legati aktid.
• 17) Kurista perekonna matuse paikade akt.
• 18) Asjata otsitud Vindicierung Võnnu õpetajate leskede maa kohta Ahjal.
• 19) Mitmesugused aktid kirikuehitamise üle, pastoraal dokumendid vanemast ajast, kirikuteendri teenistuslehed, kirikuteendrisse ja rahvakoolisse puutuvad asjad Körber II ajast.
• 20) Kohtulikud kontsessionid.
• 21) Kõigekõrgemalt poolt kinnitatud talurahva korraldus 1849 a.
• 22) Kirjad Võnnu kirikualtari pildi ostmise kohta.
• 23) Normanni testament.
• Järk VII paremal.
• Vene usku üleläinute ülestähendused ja Vene vaimulikkude teadaanded laulatatud segapaaride kohta.
B. Pahem pool.
• Järk I paremal.
• 1) Võru praostkonna kassa põhikirjad.
• 2) Abi ja Piiblikassa teated.
• 3) Emeerituste põhikirjad.
• Järk I pahemal.
• Vakuraamatud, kirikumõisa kirjeldused ja kaartid, kondratid, maa ja muud maksud.
• Järk II paremal.
• 1) Surnuaedade kaartid.
• 2) Kirikuplaanidja uue oreli muretsemine 1900-04 a.
• 3) Kiriku ehitamise ringkirjad ja arved.
• Järk II pahemal.
• Kirikupitsatid ja võtmed.
• Järk III paremal.
• Tulekinnituse poliisid endisest ajast.
• Järk III pahemal.
• Planketid.
• Järk IV paremal.
• Jooksev kirjavahetus.
• Järk IV pahemal.
• Missionid.
• Järk V paremal.
• Abikassa korjanduse raamatud ja kindral Inperintendenti kirjad 1892-1912 a.
• Järk V pahemal.
• Leerilaste nimekirjade kladded 1892-1912 a.
• Järk VI paremal.
• Landratkollegiumi kirjad 1892-1912 a.
• Järk VI pahemal.
• Kreispolitsei kirjad 1892-1912 a.
• Järk VII paremal.
• Tähtsamad vallavalitsuse kirjad.
• Võnnu õpetaja August Eduard Ein'i ametisse seadmise protokoll 1924 a. 9.III.

Visiteerija: Valga praost F. Ederberg (allk.).

Assistendid: Võru praosti abi J.O. Lauri (allk.).

W. Hansen Rõngu (allk.).

P. Õsso (allk.).

Võnnu kiriku arhiivis sorides leidsin Rootsi kuninga Karl XI poolt antud „Kirchen – Besetz und Ordnung...“ 1867 a. raamatu lõpus Ed. Ph. Körberi poolt kirjutatud „Materialien zur Cronick der Wendauschen It. Jacobs Kirche. Zusamgetragen von Eduardt Philipp Körber derzeitigen Kirchspiels Prediger 1808.“

Nimetatud Körberi „Materialien...“ on mustand ja sisaldab 25 lehekülje kirjutist. Märkused ulatavad 1826 aastani. Algab see mustand, nagu Körberi „Võnnu kihelkonna Aja=lugu“ II peatükis – Keskaeg – selgitusega, millest Võnnu kirik ja kihelkond oma nimetuse on saanud. Ed. Ph. Körberi „Võnnu kihelkonna Aja=lugu“ ulatub aga 1835 aastani, ning üldiselt on mustandis vähem märkeid kui tema poolt hiljem kirjutatud kroonikas, mis küll kadunud, kuid millest on säilinud mitu ärakirja.

Haaslava vallaarhiiv.

Haaslava vallarhiiv asub Haaslava vallamajas kantsaleis kappides, sekretäri August Saschmini hoole all.

15.   Arhiiv on korraldatud – kuid arhiivi vallakohtu osa on korraldamisel uue süsteemi järele. Vanemaid dokumente vallakohtu arhiivis on 1870 a. dokumendid Haaslava ja Kriimani kogukondade kohta.

Haaslava vallavalitsuse arhiivi nimekiri.

[1-11] Sissetulnud paberite ...

• 1) Lauajuhend (Kriimani vallavalitsuse) 1890-1892
• 2) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1891-1892
• 3) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1892-1893
• 4) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1893-1894
• 5) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1894-1895
• 6) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1895-1896
• 7) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1896-1897
• 8) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1897-1898
• 9) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1898-1899
• 10) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1899-1900
• 11) Lauajuhend (Haaslava vallavalitsuse) 1900-1902

[1-46] Sissetulevate paberite lauajuhendid ja väljaminevate paberite lauajuhendid.

• 1) Kriimani lauaregister 1876-1880
• 2) Kriimani kogukonna lauaregister 1880-1884
• 3) Kriimani lauaregister 1883-1890
• 4) Kriimani kogukonna lauaregister 1884-1887
• 5) Kriimani lauaregister 1887-1888
• 6) Журналь входящихь бумагь Бринкенской вол. 1890-1891
• 7) Журналь входящихь бумагь Бринкенской вол. 1890-1891
• 8) Журналь входящихь бумагь Бринкенской вол. 1890-1891
• 9) Haaslava vallavalitsuse lauaregister  1891-1892
• 10) Настольный реестрь Гаславской вол. правл. 1892-1893
• 11) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1893-1894
• 12) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1894-1895
• 13) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1895-1896
• 14) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1896-1897
• 15) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1897-1898
• 16) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1898-1899
• 17) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1899-1900
• 18) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1900-1901
• 19) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1901-1902
• 20) Входящий реестрь Гаславской вол. правл. 1903-1905
• 21) Входящий реестрь Гаславской вол. правл.  1905-1907
• 22) Входящий реестрь Гаславской вол. правл.  1907-1908
• 23) Входящий реестрь Гаславской вол. правл.  1908-1909
• 24) Входящий реестрь Гаславской вол. правл.  1909-1910
• 25) Kriimani kogukonna väljakirjutamise raamat 1883-1885
• 26) Kriimani kogukonna väljakirjutamise raamat 1885-1888
• 27) Kriimani kogukonna väljakirjutamise raamat 1888-1890
• 28) Kriimani kogukonna väljakirjutamise raamat 1800-1892
• 29) Haaslava väljakirjutamise raamat  1876-1880
• 30) Haaslava väljakirjutamise raamat  1880-1886
• 31) Haaslava väljakirjutamise raamat  1886-1892
• 32) Исходящий реестрь Гаславской волости 1892-1893
• 33) Исходящий реестрь Гаславской волости  1893-1894
• 34) Исходящий реестрь Гаславской волости  1894-1895
• 35) Исходящий реестрь Гаславской волости  1895-1896
• 36) Исходящий реестрь Гаславской волости  1896-1897
• 37) Исходящий реестрь Гаславской волости  1897-1898
• 38) Исходящий реестрь Гаславской волости  1898-1899
• 39) Исходящий реестрь Гаславской волости  1899-1900
• 40) Исходящий реестрь Гаславской волости  1900-1901
• 41) Исходящий реестрь Гаславской волости  1901-1902
• 42) Исходящий реестрь Гаславской волости  1902-1903
• 43) Исходящий реестрь Гаславской волости  1903-1905
• 44) Исходящий реестрь Гаславской волости  1905-1907
• 45) Исходящий реестрь Гаславской волости  1907-1909
• 46) Исходящий реестрь Гаславской волости  1909-1911

[47-57] Üldised lauajuhendid.

• 47) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1911-1912
• 48) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1912-1913
• 49) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1913-1914
• 50) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1914-1915
• 51) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1915-1916
• 52) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1915-1916
• 53) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1916-1917
• 54) Настольный реестрь Гаславской вол. правл.  1916-1917
• 55) Haaslava vallavalitsuse lauaregister 1918-1919
• 56) Haaslava vallavalitsuse lauaregister 1919-1920
• 57) Haaslava vallavalitsuse lauaregister 1920-1921

[58-102] Kassaraamatud.

• 58) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. общества  1899
• 59) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1900-1901
• 60) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1901-1902
• 61) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1902-1903
• 62) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1903-1904
• 63) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1904-1905
• 64) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1905-1906
• 65) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1906-1907
• 66) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1907-1908
• 67) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1908-1909
• 68) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1909-1910
• 69) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1910-1911
• 70) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1911-1912
• 71) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1912-1913
• 72) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1913-1914
• 73) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1914-1915
• 74) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1915-1916
• 75) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1916-1917
• 76) Главная кассовая книга Гаславскаго вол. правлен.  1917-1918
• 77) Haaslava vallavalitsuse peakassaraamat  1918-1919
• 78) Haaslava vallavalitsuse peakassaraamat  1919-1920
• 79) Haaslava vallavalitsuse peakassaraamat  1920-1921
• 80) Kassa nööriraamat Haaslava koguk. rahasum. üle  1870-1893
• 81) Haaslava pääraha ja dessatin rahamaksjad  1882-1887
• 82) Haaslava vallamaksu ja peremeeste maksu kassaraamat  1890-1892
• 83) Приход-рашод. кассовая книга по кассъ общест. сборовь  1892-1893
• 84) Податная книга общ.податей Гаславской волости  1893-1897
• 85) Книга вол. кассы обществ.податей Галавской волости 1897-1900
• 86) Шкуровая кассовая книга строит.сборов. Гаславск. вол.пр.  1895-1899
• 87) Haaslava Rausse viljaraamat 1856-1889
• 88) Kriimani kogukonna trahviraha ehk vaeste kassa raam. 1868-1889
• 89) Kriimani pääkassa ja hoolekandmine kapitali kassa raamat  1889-1893
• 90) Kriimani trahvi, passi ja koolimaja ning kohtum. eliitkassa raam.  1888-1893
• 91) Kriimani pääraha, dessatini raha, trahvir. raamat 1885-1888
• 92) Kriimani koguk. pearaha rehknungi raam. 1866-1886
• 93) Kriimani rahasummade kassa nööriraamat 1889-1892
• 94) Касса бэидныхь(?) Гаславской волости.  Trahvi kassa 1893-1899
• 95) Касса продовольственнаго казитали Гаславской волости  1893-1899
• 96) Щкольная шнуров. кассовая книга Гаславской вол.  1897-1900
• 97) Паспортная книга Гаславской волости.  Passi kassa  1893-1899
• 98) Капиталы сберегательной кассы Гаславской волости  1893-1899
• 99) Депозитная касса Гаславскаго волости: правления  1897-1899
• 100) Специальная кассовая книга Гаславскаго вол. правл.  1900-1910
• 101) Специальная кассовая книга Гаславскаго вол. правл.  1900-1915
• 102) Специальная кассовая книга Гаславскаго вол. правл.  1915-1921

[103-145] Arveraamatud.

• 103) Kriimani pääraha maksjad, pää ja kroonuraha vanavõlg  1859-1888
• 104) Kriimani pääraha maksjate nimekirja raamat 1889-1890
• 105) Книга общественныхь сборови Гаславск. вол. пр.  1893-1896
• 106) Списокь плательщикамь Гаславскои вол.  1897-1898
• 107) Списокь плательщикамь Гаславскои вол. 1898-1899
• 108) Списокь плательщикамь Гаславскои вол. 1899-1900
• 109) Книга плательщиковь Гасл. вол. пр. попоостп. вол. б. 1896-1897
• 110) Списокь плательщикамь Гасл. вол. общ. подати 1900
• 111) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1900-1902
• 112) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1902-1904
• 113) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1904-1905
• 114) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1905-1906
• 115) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1906-1907
• 116) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1907-1908
• 117) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1908-1909
• 118) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1909-1910
• 119) Податн. расчетн. книга о приходь часть I Гасл. в. п. 1910-1911
• 120) Податн. расчетн. книга о приходь часть I общ. сбор 1912-1914
• 121) Податн. расчетн. книга о приходь часть I общ. сбор  1914-1915
• 122) Податн. расчетн. книга о приходь часть I общ. сбор  1915-1916
• 123) Податн. расчетн. книга о приходь часть I общ. сбор  1916-1917
• 124) Податн. расчетн. книга о приходь часть I общ. сбор  1917-1918
• 125) Податн. расчетн. книга о приходь часть I общ. сбор  1918-1919
• 126) Haaslava vallaval. sisset. ja isikumaks. raamat. 1920
• 127) Haaslava vallaval. sisset. ja isikumaks. raamat. 1921
• 128) Книга поземельнаго налоги, страх и земск. сборов   1893-1896
• 129) Книга земскимь повинностями Гаславск. вол. пр. 1896-1897
• 130) Книга владъльцевь Гаславскои волости 1898-1899
• 131) Книга поземельнаго налоги, страх и земск. сборов   1893-1897
• 132) Книга владъльцевь Гаславскои волости 1897-1898
• 133) Haaslava valla jaama ja kiriku maksud 1896-1897
• 134) Податкая пасчетная книга о приходь часть II 1900-1905
• 135) Податкая пасчетная книга о приходь часть II 1905-1910
• 136) Податкая пасчетная книга о приходь часть II 1910-1915
• 137) Податкая пасчетная книга о приходь часть II 1915-1920
• 138) Haaslava v/v varanduste pealt võetav maksude raamat 1920-1921
• 139) Haaslava v/v kulude eelarve raamat 1920-1921
• 140) Haaslava v/v kontroll raamat, viljanormi arver. 1919-1920
• 141) Податкая пасчетн. книга о расходь часть I 1900-1910
• 142) Податкая пасчетн. книга о расходь часть I 1910-1915
• 143) Податкая пасчетн. книга о расходь часть I 1915-1919
• 144) Податкая пасчетн. книга о расходь часть II 1900-1910
• 145) Податкая пасчетн. книга о расходь часть II 1910-1919

[146-152] Eelarve protokolli raamatud:

• 146) Проток. книга раскладокь обществ. сборовь 1902-1907
• 147) Проток. книга раскладокь обществ. сборовь 1907-1912
• 148) Проток. книга раскладокь обществ. сборовь 1912-1918
• 149) Проток. книга раскладокь талерныхь сборовь 1903-1906
• 150) Проток. книга раскладокь талерныхь сборовь 1906-1909
• 151) Проток. книга раскладокь талерныхь сборовь 1909-1914
• 152) Проток. книга раскладокь талерныхь сборовь 1914-1917

[153-161] Naturaal kohustuste j.t raamatud.

• 153) Книга натуральныхь повинностей 1900-1910
• 154) Книга натуральныхь повинностей 1910-1920
• 155) Книга публ. повинн. общихь отбыв. раб. конные бн. 1900-1907
• 156) Книга публ. повинн. общихь отбыв. раб. конные бн. 1907-1914
• 157) Книга публ. повинн. общихь отбыв. раб. конные бн. 1914-1921
• 158) Книга публ. повинн. общихь отбыв. раб. пьшие бн. 1900-1910
• 159) Книга публ. повинн. общихь отбыв. раб. пьшие бн. 1910-1921
• 160) Книга публ. повинн. лютер. отбыв. раб. конные бн. 1900-1917
• 161) Книга публ. повинн. лютер. отбыв. раб. пьшие бн. 1900

[162-184] Täiskogu, volikogu ja vallav. protok. raam.

• 162) Kriimani nõuk., val. val. kohtu, polits. protok. raam. 1867-1886
• 163) Проток книга схода выборн. вол. правл. Бринкенгофь          1891-1892
• 164) Haaslava nõuk. ja v/v protok. raamat 1867-1888
• 165) Haaslava nõuk. protokolli raamat 1888-1892
• 166) Протокольная книга Гаславскаго вол. правл. 1892-1896
• 167) Протокольная книга схода выборн. Гаславской вол. 1897-1897
• 168) Протокольная книга Гаславск. схода выборныхь 1898-1900
• 169) Протокольная книга Гаславск. схода выборныхь   1900-1902
• 170) Протокольная книга Гаславск. схода выборныхь   1902-1904
• 171) Протокольная книга Гаславск. схода выборныхь   1904-1906
• 172) Протокольная книга Гаславск. схода выборныхь   1906-1908
• 173) Протокольная книга Гаславск. схода выборныхь   1908-1910
• 174) Протокольная книга схода выборныхь Гасл. волост. 1910-1915
• 175) Протокольная книга схода выборныхь Гасл. волост. 1915-1920
• 176) Haaslava volikogu koosolek. protokolli raam. 1918-1918
• 177) Haaslava vallanõukogu protokolli raamat 1921-1924
• 178) Проток. книга общихь сходовь Гаславск. вол. пр. 1897-1903
• 179) Проток. книга общихь сходовь Гаславск. вол. пр. 1903-1909
• 180) Проток. книга общ. вол. схдовь и отдьлн. разрьдовь. чл. Гасл. 1910-1921
• 181) Проток. книга Гаславск. волости. правления   1896-1903
• 182) Проток. книга Гаславск. волости. правления   1903-1911
• 183) Проток. книга Гаславск. волости. правления   1911-1919
• 184) Проток. книга Гаславск. волости. правления   1919-1927

[185-221] Elanikkude nimekirja raamatud ja teised.

• 185) Ревизская сказка Бринкенгофь 1857
• 186) Rewisions Liste piw. Gut Haselau 1858
• 187) Переводные списки Гаславской и Бринкенск. вол. 1858-1897
• 188) Haaslava valla rulliraamat 1873-1874
• 189) Haaslava valla rulliraamat 1874-1875
• 190) Haaslava valla rulliraamat 1889-1895
• 191) Kriimani valla rulliraamat 1887-1889
• 192) Списокь лищамь принадлж. кь Гаславск. вол. общ. 1897-1900
• 193) Списокь лищамь принадлж. кь Гаславск. вол. общ. 1900-1903
• 194) Списокь лищамь принадлж кь. Гасл. и Бринк. в. общ. 1906-1908
• 195) Списокь лищамь принадлж кь Гаславск. вол. общ. 1913-1915
• 196) Kriimani vamilide järele nimekiri 1875
• 197) Именной семейный список Гаславскаго вол. общ. 1900
• 198) Список жителей Гаславской волости   1899-1901
• 199) Список прожив. вь Гаславск. вол. членамь бруг. общ. 1901-1904
• 200) Список прожив. вь Гаславск. вол. членамь бруг. общ. 1904-1909
• 201) Список прожив. вь Гаславск. вол. членамь бруг. общ. 1909-1913
• 202) Список прожив. вь Гаславск. вол. членамь бруг. общ. 1913-1917
• 203) Алфабить розыскиваемымь лищамь Гаславск. вол. 1898-1900
• 204) Алфабить пригов. за проступки кь наказанию мщь Гасл. в. 1897-1923
• 205) Haaslava v/v tähestik kohtu poolt trahvit isikute kohta 1923
• 206) Списокь арестантовь пересылаемыхь геруь Гасл. волость 1900-1911
• 207) Списокь арестантовь пересылаемыхь геруь Гасл. волость   1911-1921
• 208) Шнуров. книга Гасл. вол. пр. отпыщен. арестант. пищи и пог. 1904-1909
• 209) Списокь должностнымь мщамь Гаславской волости   1897-1902
• 210) Списокь должностнымь мщамь Гаславской волости   1902-1908
• 211) Kriimani rõugepanem. raam. 1808-1890
• 212) Kriimani koguk. uuend. rõugep. raam. 1870-1873
• 213) Списокь оспопрививаний Бринкенской волости 1890-1892
• 214) Haaslava ja Vana-Kuuste rõugepanemise raamat 1870-1888
• 215) Revaccinations – Journal der Gemeinde des Gutes Haselau 1870-1878
• 216) Haaslava rõugep. raamat 1888-1892
• 217) Оспопрививаная книга Гаславской волости 1889-1894
• 218) Оспопрививаная книга Гаславской волости 1894-1899
• 219) Журналь обь оспопрививаний Гаславкой вол. 1900-1909
• 220) Журналь обь оспопрививаний Гаславкой вол. 1909-1918
• 221) Журналь о вторигномь оцпопрививаний Гаславск. в. 1901-1917

[222-232] Vallas asuvate varanduste j.t. raamatud.

• 222) Haaslava mõisa vakuraamat 1874
• 223) Kriimani mõisa vakuraamat 1861
• 224) Haaslava kogukonna raudvara nimekiri
• 225) Книга о застраховь общ. и гастн. стр. подлеж. обьг. стр. 1902-1905
• 226) Книга о застраховь общ. и гастн. стр. подлеж. обьг. стр. 1905-1908
• 227) Книга о застраховь общ. и гастн. стр. подлеж. обьг. стр. 1908-1910
• 228) Контрольная книга за страховь сельскихь строение Г. в. 1907-1916
• 229) Книга для записи пруьчвл. бил на лавки и свигьм. торовш. 1898-1921
• 230) Опись дьямь и порчдамь Гаславск. вол. правления          1899
• 231) Опись архива Гаславскаго волостн. правления 1901-1921
• 232) Опись имущества Гаславской волости 1898-1921

[233-258] Väljaantud passide raamatud ja tagavaraväelaste.

• 233) Kriimani kogukonna passiraamat 1870-1889
• 234) Kriimani valla passiraamat 1887-1892
• 235) Haaslava passiraamat 1873-1884
• 236) Haaslava passiraamat 1884-1894
• 237) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1895-1898
• 238) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1898-1901
• 239) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1901-1904
• 240) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1904-1907
• 241) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1907-1910
• 242) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1910-1913
• 243) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1913-1916
• 244) Настольный паспортный реестрэ Гасл. вол. пр. 1916-1918
• 245) Опись унигтоженныхь паспортова Гасл. вол. пр. 1913-1917
• 246) Паспортный алфабит Гаславск. вол. правл.  1895-1900
• 247) Алфавитный указатель паспортовь Гасл. вол. пр. 1901-1909
• 248) Алфавитный указатель паспортовь Гасл. вол. пр. 1909-1918
• 249) Haaslava v/v isikutunnistuste tähestik 1919-1922
• 250) Книга для записи отпущенныхь узь Юри Казн. паспортн. зи. 1895-1897
• 251) Алфавить запасныль нижкымь чинамь Бринк. в.
• 252) Алфавить запасныль нижкымь чинамь Гасл. вол. 1892
• 253) Алфавить запасныль нижкымь чинамь Гасл. вол. 1892
• 254) Книга для запасыв. зап. нижн. чин. временно прожив. вь Г. в. 1893
• 255) Книга для запасыв. зап. нижн. чин. временно отлуг. изь Г. в. 1892
• 256) Книга для запасыв. зап. нижн. чин. временно прожив. вь Г. в. 1892
• 257) Алфавить ратникамь ополчения 1.расряда по Гасл. вол. 1898-1904
• 258) Haaslava v/v reservi lastud sõdur. nimek. tähestik 1920-1924

[259-300] Magasivilja raamatud.

• 259) Kriimani magasivilja seisu raamat 1869-1881
• 260) Kriimani magasivilja seisu raamat 1881-1892
• 261) Магазинная книга Гаславскаго вол. общ. 1893-1896
• 262) Магазинная книга Гаславскаго вол. общ. 1896-1899
• 263) Магазинная книга Гаславскаго вол. общ. 1899-1911
• 264) Haaslava kogukonna magasi raamat 1886-1893
• 265) Haaslava-Kriimani magasivilja kontr. raamat  1886-1898
• 266) Haaslava magasiraamat üksikutele liikmetele 1881-1883
• 267) Haaslava magasiraamat üksikutele liikmetele 1883-1885
• 268) Haaslava koguk. üksikute liikm. magasivõla raamat 1893
• 269) Магазинная книга Гасл. вол. общ. но Бринкенск. магаз. 1893-1896
• 270) Haaslava kogukonna magasivilja seisu raam. 1871-1893
• 271) Магазинная книга Гаславскаго вол. общества 1893-1898
• 272) Расчетная книга о ссудахь отнущ. изь Магаз. Г. в. общ. 1899-1904
• 273) Расчетная книга о ссудахь отнущ. изь Магаз. Г. в. общ. 1904-1909
• 274) Расчетная книга о ссудахь отнущ. изь Магаз. Г. в. общ. 1909-1913
• 275) Расчетная книга о ссудахь отнущ. изь Магаз. Г. в. общ. 1913-1917
• 276) Магазинная списки по отпуску и приему хлоба Гасл. вол. 1906-1908
• 277) Haaslava magasiraamat 1907-1918
• 278) Магазинные расписки вь получение ссыдахь 1902-1902
• 279) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1902-1902
• 280) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1902-1903
• 281) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1903-1903
• 282) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1903-1904
• 283) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1904-1905
• 284) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1905-1906
• 285) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1906-1907
• 286) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1907-1908
• 287) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1908-1909
• 288) Книга расписокь вь получение ссудь изь хльбн. магазин. 1909-1910
• 289) Долгов. обязательства на ссудье изь продовь капитали 1911-1922
• 290) Квитанционная магазинная книга Гасл. вол. пр. 1899-1900
• 291) Квитанционная магазинная книга Гасл. вол. пр. 1900-1901
• 292) Квитанцие о возврать хльба 1901-1903
• 293) Квитанционная магазинная книга  1903-1904
• 294) Квитанционная магазинная книга 1904-1905
• 295) Квитанцие о возврать хльба Гаславск. в. пр. 1904-1905
• 296) Квитанцие о возврать хльба Гаславск. в. пр. 1905-1907
• 297) Квитанцие о возврать хльба Гаславск. в. пр. 1907-1908
• 298) Квитанцие о возврать хльба Гаславск. в. пр. 1908-1909
• 299) Квитанцие о возврать хльба Гаславск. в. пр. 1909-1910
• 300) Квитанцие о возврать хльба Гаславск. в. пр. 1910-1911

[301-384] Vallaval. raha vastuvõtu kviitungi raam.

• 301) Квитанционная денежная книга 1900-1900
• 302) Квитанционная денежная книга 1900-1900
• 303) Квитанционная денежная книга 1900-1900
• 304) Квитанционная денежная книга 1900-1901
• 305) Квитанционная денежная книга 1901-1901
• 306) Квитанционная денежная книга 1901-1901
• 307) Квитанционная денежная книга 1901-1902
• 308) Квитанционная денежная книга 1902-1902
• 309) Квитанционная денежная книга 1902-1902
• 310) Квитанционная денежная книга 1902-1903
• 311) Квитанционная денежная книга 1903-1903
• 312) Квитанционная денежная книга 1903-1903
• 313) Квитанционная денежная книга 1903-1904
• 314) Квитанционная денежная книга 1904-1904
• 315) Квитанционная денежная книга 1904-1904
• 316) Квитанционная денежная книга 1904-1905
• 317) Квитанционная денежная книга 1905-1905
• 318) Квитанционная денежная книга 1905-1906
• 319) Квитанционная денежная книга 1906-1906
• 320) Квитанционная денежная книга 1906-1906
• 321) Квитанционная денежная книга 1907-1907
• 322) Квитанционная денежная книга 1907-1907
• 323) Квитанционная денежная книга 1907-1907
• 324) Квитанционная денежная книга 1907-1908
• 325) Квитанционная денежная книга 1908-1908
• 326) Квитанционная денежная книга 1908-1908
• 327) Квитанционная денежная книга 1908-1909
• 328) Квитанционная денежная книга 1909-1909
• 329) Квитанционная денежная книга 1909-1909
• 330) Квитанционная денежная книга 1910-1910
• 331) Квитанционная денежная книга 1910-1910
• 332) Квитанционная денежная книга 1910-1910
• 333) Квитанционная денежная книга 1910-1910
• 334) Квитанционная денежная книга 1910-1911
• 335) Квитанционная денежная книга 1911-1911
• 336) Квитанционная денежная книга 1911-1911
• 337) Квитанционная денежная книга 1911-1911
• 338) Квитанционная денежная книга 1911-1912
• 339) Квитанционная денежная книга 1912-1912
• 340) Квитанционная денежная книга 1912-1912
• 341) Квитанционная денежная книга 1913-1913
• 342) Квитанционная денежная книга 1913-1913
• 343) Квитанционная денежная книга 1913-1914
• 344) Квитанционная денежная книга 1914-1914
• 345) Квитанционная денежная книга 1914-1914
• 346) Квитанционная денежная книга 1915-1915
• 347) Квитанционная денежная книга 1915-1915
• 348) Квитанционная денежная книга 1915-1916
• 349) Квитанционная денежная книга 1916-1916
• 350) Квитанционная денежная книга 1916-1916
• 351) Квитанционная денежная книга 1916-1917
• 352) Квитанционная денежная книга 1917-1917
• 353) Квитанционная денежная книга 1917-1917
• 354) Квитанционная денежная книга 1917-1917
• 355) Квитанционная денежная книга 1917-1917
• 356) Квитанционная денежная книга 1917-1917
• 357) Квитанционная денежная книга 1917-1918
• 358) Квитанционная денежная книга 1918-1918
• 359) Квитанционная денежная книга 1918-1918
• 360) Квитанционная денежная книга 1918-1918
• 361) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1918-1918
• 362) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1918-1918
• 363) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1918-1918
• 364) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1918-1919
• 365) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1919-1919
• 366) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1919-1919
• 367) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1919-1919
• 368) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1919-1920
• 369) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 370) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 371) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 372) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 373) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 374) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 375) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1920
• 376) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1920-1921
• 377) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 378) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 379) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 380) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 381) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 382) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 383) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1921
• 384) Haaslava vallavalitsuse kviitungiraamat. 1921-1922

[385-407] Postiraamatud.

• 385) Книга Бринкенскаго вол. пр. для запис. страховой коррес. 1892-1902
• 386) Книга Гаслацск. вол. пр. для запис. страховой коррес. 1902-1907
• 387) Книга страхобой корреспонденций Гаславск. вол. пр. 1907-1914
• 388) Книга страхобой корреспонденций Гаславск. вол. пр. 1914-1921
• 389) Погтовая книга Гаславскаго вол. правления 1898-1900
• 390) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1900-1902
• 391) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1902-1903
• 392) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1903-1905
• 393) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1905-1907
• 395) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1907-1909
• 396) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1909-1911
• 397) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1911-1913
• 398) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1913-1914
• 399) Паспосная книга Гаславскаго вол. пр. 1914-1915
• 400) Haaslava vallaval. postiraamat 1919-1921
• 401) Haaslava vallaval. postiraamat 1921-1924
• 402) Погтовая книга Гаславскаго вол. пр. 1898-1917
• 403) Книга заказной корреспонденций Гаславск. в. пр. 1909-1913
• 404) Книга заказной корреспонденций Гаславск. в. пр. 1913-1917
• 405) Дежурная книга Гаславскаго вол. правления 1911-1914
• 406) Дежурная книга Гаславскаго вол. правления 1914-1917
• 407) Дежурная книга Гаславскаго вол. правления 1917-1921

[408-476]

• 408) Книга для записи договоровь и сдьлокь Гасл. вол. пр. 1910-1914
• 409) Протокольная книга о провьркь волостныхь кассь 1903-1909
• 410) Протокольная книга о провьркь волостныхь кассь 1909-1915
• 411) Протокольная книга о провьркь волостныхь кассь 1915-1921
• 412) Книга протокол. для заявления по призпьн семеиств. нижнихь воинскихь чиновь призванныхь на дьеиств. слупед. 1904-1905
• 413) Книга протокол. для заявления по призпьн семеиств. нижнихь воинскихь чиновь призванныхь на дьеиств. слупед. 1905-1906
• 414) Списокь мщамь мадь корое. угренед. надзор по лиций   1901-1910
• 415) Расходная книга бьдныхь Гаславск. вол. правл. 1896-1901
• 416) Реестр больныхь членовь Гаславск. вол. общества 1912-1916
• 417) Книга для записки заявлений о пропускахь и ошибкахь вь прщывь спискь 1904-1905
• 418) Книга протоколовь учета волостномы старшиь и его помощниками Гасл. вол. пр. 1916-1920
• 419) Протокольная книга учета вол. старшиньи и его помощи 1906-1910
• 420) Протокольная книга учета вол. старшиньи и его помощи 1910-1915
• 421) Прихода пашодная книга Гаславскаго волостн. старшины на выдачу сутогныхь денегь нижнымь чинамь поприказу по военному вьдомству 1915г за Нo 297. (1921 a. algades Vene aegsete pensionääride toetusrahade kassa) 1915-1921
• 422) Протокольная книга Гасл. вол. попечтельства семеиства нижнихь чиновь 1914-1921
• 423) Прихода расходная книга Гасл. вол. понсчительства по призрнию семействь призванныхь надьйств. слунебу. (1921 a. alates Rahvaväelaste ja nende perekondade pensioni kassa) 1914-1921
• 424) Haaslava valla koolivalits. arve raamat 1919-1921
• 425) Haaslava valla koolivalits. protokolli raamat 1920-1922
• 426) Haaslava valla toitluskomitee lauaregister 1917-1919
• 427) Haaslava töörahva nõuk. kassar. mõis. sissetulek valitsemise üle  1918-1918
• 428) Haaslava v/v hobuste passide tähestik 1921-1922
• 429) Опис ценнымь бумагамь Гаславск. вол. общ. 1897-1902
• 430) Журналь генеральной ревизий торговли вь Гаславск. вол. 1898
• 431) Haasalava valla toitluskomitee protok. raam. 1917-1920
• 432) Haasalava valla toitluskomitee kassaraamat 1917-1918
• 433) Haasalava valla toitluskomitee kassaraamat 1918-1919
• 434) Piirituse lubade register 1920-1921
• 435) Piirituse lubade saajate tähestik 1920-1920
• 436) Piirituse lubade saajate tähestik 1921-1921
• 437) Haaslava valla elanikkude registreerimisraamat 1921
• 438) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 439) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 440) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 441) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 442) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 443) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 444) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 445) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 446) Piirituse ja viinaostu lubakonts 1921-1921
• 447) Ülenormi vilja ostu luba konts 1920
• 448) Sõidulubade kontsud 1919-1919
• 449) Sõidulubade kontsud 1919-1920
• 450) Sõidulubade kontsud 1920-1920
• 451) Hobuse passide kontsud 1921-1921
• 452) Hobuse passide kontsud 1921-1921
• 453) Hobuse passide kontsud 1921-1922
• 454) Isikutunnistuste kontsud 1919-1919
• 455) Isikutunnistuste kontsud 1919-1920
• 456) Isikutunnistuste kontsud 1920-1920
• 457) Isikutunnistuste kontsud 1920-1921
• 458) Isikutunnistuste kontsud 1921-1921
• 459) Isikutunnistuste kontsud 1921-1922
• 460) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1899-1901
• 461) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1901-1902
• 462) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1902-1903
• 463) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1903-1904
• 464) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1904-1905
• 465) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1905-1906
• 466) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1906-1907
• 467) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1907-1908
• 468) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1908-1909
• 469) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1909-1910
• 470) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1910-1911
• 471) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1911-1912
• 472) Лифляндския Губернския Вьдомости на 1912-1913
• 473) Справки изь Лифляндския кадастра 1917г 1917
• 474) V/v asjaajamise revideerim. protok. raam. 1911
• 475) Tulumaksu maksjatenimekiri 1920 a. eest 1920
• 476) 1921 a. tulumaksu nimestik, raamat 1921

[477-503] 1922 a.

• 477) Vallamaksu kassa väljaminek. arveraam. 1922-1922
• 478) V/v lauajuhend 1922
• 479) V/v peakassaraamat 1922
• 480) V/v spetsiaalkassaraamat 1922
• 481) Riigi liikum. varand. maksu arve-raamat 1922
• 482) V/v isiku=tööstuse jne. maksu arve-raamat 1922
• 483) 1922 a. tulumaksu nimest. raamat 1922
• 484) Piirituse ja viinaostu lubade tähestik 1922-1925
• 485) V/v registreer. raam. peet. pidude kohta 1922-1925
• 486) Läbikäiv. vangide raam. 1922
• 487) V/v hobuse küüdi raamat 1922
• 488) V/v jala küüdi raamat 1922
• 489) Isikutunn. registri raam. 1922
• 490) Isikutunn. tähestik 1922
• 491) Hobuse passide registri raamat 1922
• 492) Hobuse passide tähestik 1922
• 493) Aruanded valla eelarveliste tulude ja kulude ning v/v kassa läbikäigu ja v. varand. üle 1922-1927
• 494) Sõjaväele hobuste registreerim. raamat 1922
• 495) V/v väljaant. blankettide vastuvõtmise raam. 1922
• 496) V/v posti raharaamat 1922-1928
• 497) V/v kviitungi raamat 1922-1922
• 498) V/v kviitungi raamat 1922-1922
• 499) V/v kviitungi raamat 1922-1922
• 500) V/v kviitungi raamat 1922-1922
• 501) V/v kviitungi raamat 1922-1922
• 502) V/v kviitungi raamat 1922-1922
• 503) V/v kviitungi raamat 1922-1922

[504-524] 1923 a.

• 504) V/v eelarveliste tulude raam. 1923-1928
• 505) V/v eelarveliste kulude raam. 1923-1928
• 506) V/v lauajuhend 1923-1923
• 507) V/v kassaraamat 1923-1923
• 508) V/v peakassaraamat 1923-1923
• 509) Riigi liikumata varanduste maksu arvu-raamat 1923-1923
• 510) 1923 a. tulumaksu nimestik-raamat 1923
• 511) V/v isiku=tööstuse jne. maksuraam. 1923-1923
• 512) Koolikohusliste laste registreerim. raam. 1923
• 513) Kohtu poolt trahvit. isikute tähestik 1923
• 514) Politsei valvealuste isikute tähestik 1923
• 515) Puhkusele lastud kaitseväelaste registreerim. raam. 1923
• 516) V. volikogu protokollide tähestik 1923-1928
• 517) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 518) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 519) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 520) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 521) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 522) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 523) V/v kviitungi raamat 1923-1923
• 524) V/v eelarve protokolli raamat 1923-1928

[525-541] 1924 a.

• 525) Vallavolik. protok. raam. 1924
• 526) V/v lauajuhend 1924-1924
• 527) V/v kassaraamat 1924-1924
• 528) V/v peakassaraamat 1924-1925
• 529) V/v isiku- ja tööstus-maksuraamat 1924-1924
• 530) V/v liikumata varanduste maksuraamat 1924-1924
• 531) V/v lisa=liikum. varanduste maksuraamat 1924-1927
• 532) Tagavaraväelaste registreerimislehtede raamat 1924-1927
• 533) V/v postiraamat 1924-1926
• 534) Tulumaksu nimestik raamat 1924
• 535) V/v kviitungi raamat 1924-1924
• 536) V/v kviitungi raamat 1924-1924
• 537) V/v kviitungi raamat 1924-1924
• 538) V/v kviitungi raamat 1924-1924
• 539) V/v kviitungi raamat 1924-1924
• 540) V/v kviitungi raamat 1924-1924
• 541) V/v kviitungi raamat 1924-1924

[542-555] 1925 a.

• 542) 1925 a. tulumaksu nimestik-raamat 1925
• 543) V/v lauajuhend. 1925-1925
• 544) V/v kassaraamat 1925-1925
• 545) V/v isiku=tööstus=maksuraamat 1925-1925
• 546) V/v liikum. varanduste maksuraam. 1925-1925
• 547) V/v naturaalkohustuste maksuraam. 1925-1928
• 548) V/v kaitseliidu maksuraamat 1925-1925
• 549) V/v kviitungi raamat 1925-1925
• 550) V/v kviitungi raamat 1925-1925
• 551) V/v kviitungi raamat 1925-1925
• 552) V/v kviitungi raamat 1925-1925
• 553) V/v kviitungi raamat 1925-1925
• 554) V/v kviitungi raamat 1925-1925
• 555) V/v kviitungi raamat 1925-1925

[556-575] 1926 a.

• 556) 1926 a. tulumaksu nimestik-raamat 1926
• 557) V/v lauajuhend 1926-1926
• 558) V/v kassaraamat 1926-1926
• 559) V/v peakassaraamat 1926-1926
• 560) V/v isiku=tööstus jne maksuraamat 1926-1926
• 561) V/v liikum. varanduste maksuraamat 1926-1926
• 562) V/v kaitseliidu maksuraamat 1926
• 563) Pidupiletite registreerimise raamat 1926
• 564) Haaslava valla I jsk. valijate nimekiri 1926
• 565) Haaslava valla II jsk. valijate nimekiri 1926
• 566) V/v postiraamat 1926-1928
• 567) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 568) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 569) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 570) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 571) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 572) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 573) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 574) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926
• 575) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1926-1926

[576-590] 1927 a.

• 576) 1927 a. tulumaksu nimestik raamat  1927
• 577) Vallavalitsuse lauajuhend 1927-1927
• 578) Vallavalitsuse kassaraamat 1917-1928
• 579) Vallavalitsuse peakassaraamat 1927-1928
• 580) Vallavalitsuse isiku=tööstuse jne. maksuraamat  1927-1928
• 581) Vallavalitsuse kinnisvara maksuraamat 1927-1928
• 582) Arvestamise allüksuse kontrollraamat vorm N 1   1927
• 583) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 584) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 585) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 586) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 587) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 588) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 589) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1927
• 590) Vallavalitsuse kviitungi raamat 1927-1928

Sellega lõpeb Haaslava vallaarhiivi nimestik.

Haaslava ja Kriimani mõisa vakuraamatuis on hinnatud ainult maad, kuid pole märgitud orjust, mis talud pidid tegema.

Kastre-Võnnu valla-arhiiv.

18.  Kastre-Võnnu valla-arhiiv asub Kastre-Võnnu vallamajas – nõukogu saalis – kapis. Osa kohtu akte on pööningul korraldamata, osa kastides – nõukogu saalis – ka korraldamata. Arhiivi järelvaatajaks on praegune valla sekretär Gothard Suur. Kadunud on arhiivist vanemad protokolli raamatud – ja palju dokumente läinud kaduma punaste ajal.

Kastre-Võnnu vallavalitsuse arhiivi nimekiri.

Kassaraamatud

• 1) Pääkassaraamat 1899-1900
• 2) Pääkassaraamat 1900-1901
• 3) Pääkassaraamat 1901-1902
• 4) Pääkassaraamat 1902-1903
• 5) Pääkassaraamat 1903-1904
• 6) Pääkassaraamat 1904-1905
• 7) Pääkassaraamat 1905-1906
• 8) Pääkassaraamat 1906-1907
• 9) Pääkassaraamat 1907-1908
• 10) Pääkassaraamat 1908-1909
• 11) Pääkassaraamat 1909-1910
• 12) Pääkassaraamat 1910-1911
• 13) Pääkassaraamat 1911-1911
• 14) Pääkassaraamat 1911-1912
• 15) Pääkassaraamat 1912-1912
• 16) Pääkassaraamat 1912-1913
• 17) Pääkassaraamat 1913-1913
• 18) Pääkassaraamat 1913-1914
• 19) Pääkassaraamat 1914-1914
• 20) Pääkassaraamat 1914-1915
• 21) Pääkassaraamat 1915-1915
• 22) Pääkassaraamat 1915-1916
• 23) Pääkassaraamat 1916-1916
• 24) Pääkassaraamat 1916-1917
• 25) Pääkassaraamat 1917-1917
• 26) Pääkassaraamat 1919-1919
• 27) Pääkassaraamat 1920-1920
• 28) Pääkassaraamat 1921-1921
• 29) Pääkassaraamat 1922-1922
• 30) Pääkassaraamat 1923-1923
• 31) Kassaraamat 1924-1924
• 32) Kassaraamat 1925-1925
• 33) Kassaraamat 1926-1926
• 34) Kassaraamat 1927-1927
• 35) Kassaraamat 1927-1927
• 1) Eraldi kassade raamatud 1904-1904
• 2) Eraldi kassade raamatud 1905-1905
• 3) Eraldi kassade raamatud 1910-1915
• 4) Eraldi kassade raamatud 1915-1920
• 5) Eraldi kassade raamatud 1920-1924
• 6) Pearaamat 1925-1926
• 7) Pearaamat 1926-1927
• 8) Pearaamat 1927-1928

Vallamaksu raamatud

• 1) Vallamaksu raamat 1888-1889
• 2) Vallamaksu raamat 1889-1890
• 3) Vallamaksu raamat 1890-1891
• 4) Vallamaksu raamat 1891-1892
• 5) Vallamaksu raamat 1892-1893
• 6) Vallamaksu raamat 1893-1894
• 7) Vallamaksu raamat 1894-1895
• 8) Vallamaksu raamat 1895-1896
• 9) Vallamaksu raamat 1896-1897
• 10) Vallamaksu raamat 1897-1898
• 11) Vallamaksu raamat 1898-1899
• 12) Vallamaksu raamat 1899-1900
• 13) Vallamaksu raamat 1900-1901
• 14) Vallamaksu raamat 1901-1902
• 15) Vallamaksu raamat 1902-1903
• 16) Vallamaksu raamat 1903-1904
• 17) Vallamaksu raamat 1904-1905
• 18) Vallamaksu raamat 1905-1906
• 19) Vallamaksu raamat 1906-1907
• 20) Vallamaksu raamat 1907-1908
• 21) Vallamaksu raamat 1908-1909
• 22) Vallamaksu raamat 1909-1910
• 23) Vallamaksu raamat 1910-1911
• 24) Vallamaksu raamat 1911-1912
• 25) Vallamaksu raamat 1912-1913
• 26) Vallamaksu raamat 1913-1914
• 27) Vallamaksu raamat 1914-1915
• 28) Vallamaksu raamat 1915-1916
• 29) Vallamaksu raamat 1916-1917
• 30) Vallamaksu raamat 1917-1918
• 31) Vallamaksu raamat 1918-1919
• 32) Vallamaksu raamat 1919-1920
• 33) Vallamaksu raamat 1920-1920
• 34) Vallamaksu raamat 1920-1921
• 35) Vallamaksu raamat 1921-1921
• 36) Vallamaksu raamat 1921-1922
• 37) Vallamaksu raamat 1922-1922
• 38) Vallamaksu raamat 1923-1923
• 39) Vallamaksu raamat 1923-1924
• 40) Vallamaksu raamat 1924-1924
• 41) Vallamaksu raamat 1924-1925
• 42) Vallamaksu raamat 1925-1925
• 43) Vallamaksu raamat 1925-1926
• 44) Vallamaksu raamat 1926-1926
• 45) Vallamaksu raamat 1926-1927
• 46) Vallamaksu raamat 1927-1927
• 47) Vallamaksu raamat 1927-1928
• 48) Vallamaksu raamat 1928-1928

Maksuraamatud

• 1) Peremeeste maksuraamatud 1900
• 2) Peremeeste maksuraamatud 1901
• 3) Peremeeste maksuraamatud 1902
• 4) Peremeeste maksuraamatud 1903
• 5) Peremeeste maksuraamatud 1904
• 6) Peremeeste maksuraamatud 1905
• 7) Peremeeste maksuraamatud 1906
• 8) Peremeeste maksuraamatud 1907
• 9) Peremeeste maksuraamatud 1908
• 10) Peremeeste maksuraamatud 1909
• 11) Peremeeste maksuraamatud 1910
• 12) Peremeeste maksuraamatud 1911
• 13) Peremeeste maksuraamatud 1912
• 14) Peremeeste maksuraamatud 1913
• 15) Peremeeste maksuraamatud 1914
• 16) Peremeeste maksuraamatud 1915
• 17) Peremeeste maksuraamatud 1916
• 18) Peremeeste maksuraamatud 1917
• 19) Maksu maksjate nimekiri 1918
• 20) Maksu maksjate nimekiri 1919
• 21) Riigi liikumata varanduste maksuraamat 1920-1921
• 22) Riigi liikumata varanduste maksuraamat 1921-1922
• 23) Riigi liikumata varanduste maksuraamat 1922-1923
• 24) Riigi liikumata varanduste maksuraamat 1923-1924
• 25) Riigi liikumata varanduste maksuraamat 1924-1925
• 26) Riigi liikumata varanduste maksuraamat 1925-1926
• 27) Kinnisvarade maksuraamat 1927-1928

Kulude ja muud raamatud

• 1) Vallakulude tabelraamatud 1900-1903
• 2) Vallakulude tabelraamatud 1903-1906
• 3) Vallakulude tabelraamatud 1906-1909
• 4) Vallakulude tabelraamatud 1909-1913
• 5) Vallakulude tabelraamatud 1913-1915
• 6) Vallakulude tabelraamatud 1915-1917
• 7) Vallakulude tabelraamatud 1917-1919
• 8) Üldine väljamineku tabelraamat 1920-1922
• 9) Eelarveliste kulude raamat 1923-1925
• 10) Eelarveliste kulude raamat 1925-1926
• 11) Eelarveliste kulude raamat 1926-1927
• 12) Eelarveliste kulude raamat 1927-1928
• 1) Peremeeste maksukulude tabeliraamat 1900-1910
• 2) Peremeeste maksukulude tabeliraamat 1910-1919
• 1) Varanduste nimekiri 1896
• 2) Varanduste nimekiri 1896

Protokollide raamatud

• 1) Protokollide raamat maksude jagamise üle 1905-1910
• 2) Protokollide raamat maksude jagamise üle 1910-1914
• 3) Protokollide raamat vallanõukogu protokollide üle 1873-1892
• 4) Protokollide raamat täiskogu protokollide üle 1895-1914
• 5) Protokollide raamat vallavalitsuse üle 1898-1918
• 6) Protokollide raamat täiskogu 1902-1909
• 7) Protokollide raamat erakordne 1915-1920
• 8) Protokollide raamat täiskogu protokoll. üle 1909-1922
• 9) Protokollide raamat vallavalitsuse üle 1915-1925
• 10) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1891-1893
• 11) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1893-1895
• 12) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1895-1897
• 13) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1896-1898
• 14) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1898-1899
• 15) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1899-1900
• 16) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1900-1901
• 17) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1901-1902
• 18) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1902-1903
• 19) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1903-1904
• 20) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1905-1910
• 21) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1910-1915
• 22) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1915-1920
• 23) Protokollide raamat vallanõukogu üle 1920-1925

Naturaalkohustuste maksuraamatud

• 1) Naturaal kohustuste maksuraamat 1898-1900
• 2) Naturaal kohustuste maksuraamat 1900-1903
• 3) Naturaal kohustuste maksuraamat 1903-1906
• 4) Naturaal kohustuste maksuraamat 1906-1909
• 5) Naturaal kohustuste maksuraamat 1909-1912
• 6) Naturaal kohustuste maksuraamat 1912-1916
• 7) Naturaal kohustuste maksuraamat 1916-1920
• 8) Naturaal kohustuste maksuraamat 1920-1924
• 9) Naturaal kohustuste maksuraamat 1924-1928

Küüdiraamatud

• 1) Küüdi raamatud 1900-1902
• 2) Küüdi raamatud 1902-1904
• 3) Küüdi raamatud 1904-1905
• 4) Küüdi raamatud 1905-1907
• 5) Küüdi raamatud 1907-1909
• 6) Küüdi raamatud 1909-1911
• 7) Küüdi raamatud 1911-1913
• 8) Küüdi raamatud 1913-1915
• 9) Küüdi raamatud 1915-1917
• 10) Küüdi raamatud 1917-1918
• 11) Küüdi raamatud 1918-1919
• 12) Küüdi raamatud 1919-1921
• 13) Küüdi raamatud 1921-1923

Lauaregistrid, lauajuhendid

• 1) Lauaregister 1883-1883
• 2) Lauaregister 1883-1883
• 3) Lauaregister 1884-1884
• 4) Lauaregister 1884-1884
• 5) Lauaregister 1885-1885
• 6) Lauaregister 1885-1885
• 7) Lauaregister 1886-1886
• 8) Lauaregister 1886-1886
• 9) Lauaregister 1887-1887
• 10) Lauaregister 1887-1887
• 11) Lauaregister 1888-1888
• 12) Lauaregister 1888-1888
• 13) Lauaregister 1889-1889
• 14) Lauaregister 1889-1889
• 15) Lauaregister 1890-1890
• 16) Lauaregister 1890-1890
• 17) Lauaregister 1891-1891
• 18) Lauaregister 1891-1891
• 19) Lauaregister 1892-1892
• 20) Lauaregister 1892-1892
• 21) Lauaregister 1893-1893
• 22) Lauaregister 1893-1893
• 23) Lauaregister 1894-1894
• 24) Lauaregister 1894-1894
• 25) Lauaregister 1895-1895
• 26) Lauaregister 1895-1895
• 27) Lauaregister 1896-1896
• 28) Lauaregister 1896-1896
• 29) Lauaregister 1897-1897
• 30) Lauaregister 1897-1897
• 31) Lauaregister 1898-1898
• 32) Lauaregister 1898-1898
• 33) Lauaregister 1899-1899
• 34) Lauaregister 1899-1899
• 35) Lauaregister 1900-1900
• 36) Lauaregister 1900-1900
• 37) Lauaregister 1901-1901
• 38) Lauaregister 1901-1901
• 39) Lauaregister 1902-1902
• 40) Lauaregister 1902-1902
• 41) Lauaregister 1903-1903
• 42) Lauaregister 1903-1903
• 43) Lauaregister 1904-1904
• 44) Lauaregister 1904-1904
• 45) Lauaregister 1905-1905
• 46) Lauaregister 1905-1905
• 47) Lauaregister 1906-1906
• 48) Lauaregister 1906-1906
• 49) Lauaregister 1907-1907
• 50) Lauaregister 1907-1907
• 51) Lauaregister 1908-1908
• 52) Lauaregister 1908-1908
• 53) Lauaregister 1909-1909
• 54) Lauaregister 1909-1909
• 55) Lauaregister 1910-1910
• 56) Lauaregister 1910-1910
• 57) Lauaregister 1911-1911
• 58) Lauaregister 1911-1912
• 59) Lauaregister 1912-1912
• 60) Lauaregister 1913-1913
• 61) Lauaregister 1913-1913
• 62) Lauaregister 1914-1914
• 63) Lauaregister 1914-1914
• 64) Lauaregister 1915-1915
• 65) Lauaregister 1915-1915
• 66) Lauaregister 1916-1916
• 67) Täidesaatva töörahva nõukogu lauaregister 1917-1918
• 68) Lauaregister 1917-1917
• 69) Lauajuhend 1919-1919
• 70) Lauajuhend 1920-1920
• 71) Lauajuhend 1920-1920
• 72) Lauajuhend 1921-1921
• 73) Lauajuhend 1921-1921
• 74) Lauajuhend 1922-1922
• 75) Lauajuhend 1922-1922
• 76) Lauajuhend 1923-1923
• 77) Lauajuhend 1923-1923
• 78) Lauajuhend 1924-1924
• 79) Lauajuhend 1924-1924
• 80) Lauajuhend 1925-1925
• 81) Lauajuhend 1925-1926
• 82) Lauajuhend 1926-1927
• 83) Lauajuhend 1927-1927
• 84) Lauajuhend 1928-1928
• 85) Lauajuhend 1928-1929

Passide registrid

• 1) Passide register 1888-1888
• 2) Passide register 1889-1889
• 3) Passide register 1890-1890
• 4) Passide register 1891-1891
• 5) Passide register 1892-1892
• 6) Passide register 1892-1895
• 7) Passide register 1895-1898
• 8) Passide register 1898-1901
• 9) Passide register 1901-1904
• 10) Passide register 1904-1906
• 11) Passide register 1906-1908
• 12) Passide register 1908-1910
• 13) Passide register 1910-1911
• 14) Passide register 1911-1913
• 15) Passide register 1913-1915
• 16) Passide register 1915-1917

Rõugepanemise nimekirjad

• 1) Rõugepanemise nimekiri 1871-1877
• 2) Rõugepanemise nimekiri 1877-1883
• 3) Rõugepanemise nimekiri 1883-1889
• 4) Rõugepanemise nimekiri 1889-1895
• 5) Rõugepanemise nimekiri 1895-1901
• 6) Rõugepanemise nimekiri 1901-1907
• 7) Rõugepanemise nimekiri 1907-1913
• 8) Rõugepanemise nimekiri 1913-1918

[...]

• 1) Tagavaraväelaste tähestik 1888-1895
• 2) Tagavaraväelaste tähestik 1895-1902
• 3) Tagavaraväelaste tähestik 1902-1909
• 4) Tagavaraväelaste tähestik 1909-1915
• 1) Tulekinnituse raamat 1900-1903
• 2) Tulekinnituse raamat 1903-1907
• 1) Trahvitute nimekiri 1898-1922
• 1) Politsei valveall olevate isikute nimekiri 1914
• 2) Politsei valveall olevate isikute nimekiri 1914
• 1) Vallast läbiminevate vangide nimestik  1902-1906
• 2) Vallast läbiminevate vangide nimestik  1906-1912
• 3) Vallast läbiminevate vangide nimestik  1912-1916
• 4) Vallast läbiminevate vangide nimestik  1916-1920
• 1) Vallakassa revideerimise protokolli raamat 1903-1906
• 2) Vallakassa revideerimise protokolli raamat 1906-1909
• 3) Vallakassa revideerimise protokolli raamat 1909-1914
• 4) Vallakassa revideerimise protokolli raamat 1914-1918
• 1) Valla ametnikkude nimekiri 1896-1905
• 2) Valla ametnikkude nimekiri 1905-1914
• 1) Hinnaliste paberite nimekiri 1899-1903
• 1) Tagaotsitavate isikute tähestik 1898-1902
• 1) Sõjaväelaste perekondade hoolekande nimek. 1904-1910
• 2) Sõjaväelaste perekondade hoolekande nimek. 1910-1917
• 1) Lahkusuliste sündinute nimekiri  1900-1917
• 2) Lahkusuliste surnute nimekiri 1900-1918
• 1) Vallavanema protokolli raamat  1898-1904
• 1) Võõra valla liigete nimekiri 1904-1911
• 2) Võõra valla liigete nimekiri 1911-1919
• 1) Vallamaksu sisse-väljamineku raamat 1888-1891
• 2) Vallamaksu sisse-väljamineku raamat  1891-1894
• 3) Vallamaksu sisse-väljamineku raamat  1894-1897
• 4) Vallamaksu sisse-väljamineku raamat 1897-1899

Rulliraamatud

• 1) Rulliraamat 1873-1875
• 2) Rulliraamat 1875-1877
• 3) Rulliraamat 1877-1879
• 4) Rulliraamat 1879-1881
• 5) Rulliraamat 1881-1883
• 6) Rulliraamat 1883-1885
• 7) Rulliraamat 1885-1887
• 8) Rulliraamat 1887-1889
• 9) Rulliraamat 1889-1891
• 10) Rulliraamat 1891-1893
• 11) Rulliraamat 1893-1895
• 12) Rulliraamat 1895-1897
• 13) Rulliraamat 1897-1899
• 14) Rulliraamat 1899-1902
• 15) Rulliraamat 1902-1905
• 16) Rulliraamat 1905-1908
• 17) Rulliraamat 1908-1911
• 18) Rulliraamat 1911-1914
• 19) Rulliraamat 1914-1917
• 20) Rulliraamat 1917-1922

Postiraamatud

• 1) Posti raamat 1898-1900
• 2) Posti raamat 1900-1902
• 3) Posti raamat 1902-1904
• 4) Posti raamat 1904-1906
• 5) Posti raamat 1906-1908
• 6) Posti raamat 1908-1910
• 7) Posti raamat 1910-1912
• 8) Posti raamat 1912-1914
• 9) Posti raamat 1914-1916
• 10) Posti raamat 1916-1918
• 11) Posti raamat 1918-1919
• 12) Posti raamat 1919-1920
• 13) Posti raamat 1920-1921
• 14) Posti raamat 1921-1922
• 15) Posti raamat 1922-1923
• 16) Posti raamat 1923-1924
• 17) Posti raamat 1924-1925
• 18) Posti raamat 1925-1926
• 19) Posti raamat 1926-1927

[...]

• 1) Raha ja tähtsaadetiste o/ü raamat 1892-1898
• 2) Raha ja tähtsaadetiste o/ü raamat 1898-1904
• 3) Raha ja tähtsaadetiste o/ü raamat 1904-1910
• 4) Raha ja tähtsaadetiste o/ü raamat 1910-1915
• 5) Raha ja tähtsaadetiste o/ü raamat 1915-1920
• 6) Raha ja tähtsaadetiste o/ü raamat 1920-1925
• 1) Peremeeste maksu sisset. väljamin. arve raamat  1896-1897
• 2) Peremeeste maksu sisset. väljamin. arve raamat  1897-1898
• 3) Peremeeste maksu sisset. väljamin. arve raamat  1898-1899
• 1) Korrapidaja raamat 1911-1913
• 2) Korrapidaja raamat 1913-1915
• 3) Korrapidaja raamat 1915-1918
• 1) Valijate nimekiri  1917-1920
• 2) Valijate nimekiri  1921-1923
• 3) Valijate nimekiri  1924-1927
• 1) Toitluskomitee protokolli raamat  1917-1919
• 1) Kontroll kommisjoni protokolli raamat 1919-1919
• 2) Kontroll kommisjoni protokolli raamat 1920-1920

Viinalubade nimekirjad

• 1) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1920-1920
• 2) Viinalubade väljaandmise nimekiri 1920-1920
• 3) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1920-1921
• 4) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1921-1921
• 5) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1921-1922
• 6) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1922-1922
• 7) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1922-1923
• 8) Viinalubade väljaandmise nimekiri 1923-1923
• 9) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1923-1924
• 10) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1924-1924
• 11) Viinalubade väljaandmise nimekiri  1924-1925

[...]

• 1) Reversilastud rahvaväelaste registreer. raamat  1920-1922
• 2) Reversilastud rahvaväelaste registreer. raamat 1922-1924
• 1) Pidude registreerimise raamat 1922-1923
• 1) Rahvaväelaste nimekiri kes sõjaväest kodu lastud  1897-1921

Magasiniraamatud

• 1) Magasini raamat 1852-1854
• 2) Magasini raamat 1854-1856
• 3) Magasini raamat 1856-1858
• 4) Magasini raamat 1858-1860
• 5) Magasini raamat 1860-1862
• 6) Magasini raamat 1862-1864
• 7) Magasini raamat 1864-1866
• 8) Magasini raamat 1866-1868
• 9) Magasini raamat 1868-1870
• 10) Magasini raamat 1870-1872
• 11) Magasini raamat 1872-1874
• 12) Magasini raamat 1874-1876
• 13) Magasini raamat 1876-1878
• 14) Magasini raamat 1878-1880
• 15) Magasini raamat 1880-1882
• 16) Magasini raamat 1882-1884
• 17) Magasini raamat 1884-1886
• 18) Magasini raamat 1886-1887
• 19) Magasini raamat 1887-1888
• 20) Magasini raamat 1888-1889
• 21) Magasini raamat 1889-1890
• 22) Magasini raamat 1890-1891
• 23) Magasini raamat 1891-1892
• 24) Magasini raamat 1892-1893
• 25) Magasini raamat 1893-1894
• 26) Magasini raamat 1894-1895
• 27) Magasini raamat 1895-1896
• 28) Magasini raamat 1896-1897
• 29) Magasini raamat 1897-1898
• 30) Magasini raamat 1898-1899
• 31) Magasini raamat 1899-1900
• 32) Magasini raamat 1900-1901
• 33) Magasini raamat 1901-1902
• 34) Magasini raamat 1902-1903
• 35) Magasini raamat 1903-1904
• 36) Magasini raamat 1904-1905
• 37) Magasini raamat 1905-1906
• 38) Magasini raamat 1906-1907
• 39) Magasini raamat 1907-1908
• 40) Magasini raamat 1908-1909
• 41) Magasini raamat 1909-1910
• 42) Magasini raamat 1910-1911
• 43) Magasini raamat 1911-1912
• 44) Magasini raamat 1912-1913

[...]

• 1) Kastre mõisa protokolli raamat 1856-1863
• 1) Võera valla liigete nimekiri 1900-1909
• 1) Hobuste passide register 1920-1925
• 2) Sõjaväele hobuste registreerimise nimekiri  1922-1925
• 1) Omavalits. kinnisvarade maksu raamat 1924-1925
• 2) Omavalits. kinnisvarade maksu raamat 1925-1926
• 3) Omavalits. kinnisvarade maksu raamat 1926-1927
• 4) Omavalits. kinnisvarade maksu raamat 1927-1928
• 1) Eelarveliste tulude raamat 1928-1925
• 2) Eelarveliste tulude raamat 1925-1926
• 3) Eelarveliste tulude raamat 1926-1927
• 4) Eelarveliste tulude raamat 1927-1928
• 1) Telefoni abonentide nimekiri  1924
• 2) Telefoni abonentide nimekiri  1925
• 3) Telefoni abonentide nimekiri  1926
• 1) Kaitseliidu maksu raamat  1925-1926
• 2) Kaitseliidu maksu raamat 1926-1927
• 1) Arhiivi raamat  1922-1925
• 2) Eelarve raamat  1924-1927
• Aktid 1914 aastast  Nr. 1; 3; 30; 4; 9
• Aktid 1915 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 11; 33b; 36; 37; 38
• Aktid 1916 aastast  Nr. 1
• Aktid 1917 aastast  Nr. 1; 22
• Aktid 1919 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20
• Aktid 1920 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20
• Aktid 1921 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21; 22
• Aktid 1922 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21
• Aktid 1923 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21; 22; 23
• Aktid 1924 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21
• Aktid 1925 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20a, b, c, d, e, f, g, h, j
• Aktid 1926 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 12a; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20a, b, c, d, e, f, g, h
• Aktid 1927 aastast  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 20a, b, c, d; 21; 22

Kastre-Võnnu vallakohtu arhiivi raamat.

Vallakohtute raharaamatud
• 1) Võnnu vallakohtu raharaamat 1891-1892
• 2) Võnnu vallakohtu raharaamat 1892-1893
• 3) Võnnu vallakohtu raharaamat 1893-1894
• 4) Võnnu vallakohtu raharaamat 1894-1895
• 5) Võnnu vallakohtu raharaamat 1895-1896
• 6) Võnnu vallakohtu raharaamat 1896-1896
• 7) Võnnu vallakohtu raharaamat 1897-1897
• 8) Võnnu vallakohtu raharaamat 1898-1898
• 9) Võnnu vallakohtu raharaamat 1899-1899
• 10) Võnnu vallakohtu raharaamat 1900-1900
• 11) Võnnu vallakohtu raharaamat 1901-1901
• 12) Võnnu vallakohtu raharaamat 1902-1902
• 13) Võnnu vallakohtu raharaamat 1903-1903
• 14) Võnnu vallakohtu raharaamat 1904-1904
• 15) Kastre vallakohtu raharaamat 1891-1893
• 16) Kastre vallakohtu raharaamat 1893-1895
• 17) Kastre vallakohtu raharaamat 1895-1897
• 18) Kastre vallakohtu raharaamat 1897-1898
• 19) Kastre vallakohtu raharaamat 1898-1899
• 20) Kastre vallakohtu raharaamat 1899-1900
• 21) Kastre vallakohtu raharaamat 1900-1901
• 22) Kastre vallakohtu raharaamat 1901-1902
• 23) Kastre vallakohtu raharaamat 1902-1903
• 24) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1905-1905
• 25) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1906-1906
• 26) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1907-1907
• 27) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1908-1908
• 28) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1909-1909
• 29) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1910-1910
• 30) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1911-1911
• 31) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1912-1912
• 32) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1913-1913
• 33) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1914-1914
• 34) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1915-1915
• 35) Kastre-Võnnu vallakohtu raharaamat 1916-1916
[...]
• 1) Sissetulnud kirjade register alates 1895
• 1) Väljaläinud kirjade register alates 1891
• 1) Eestkostu asjade register 1895-1906
• 2) Eestkostu asjade register 1906-1917
Nõudeasjade lauajuhendid
• 1) Nõudeasjade lauajuhend alates 1891-1894
• 2) Nõudeasjade lauajuhend alates 1894-1897
• 3) Nõudeasjade lauajuhend alates 1897-1900
• 4) Nõudeasjade lauajuhend alates 1900-1903
• 5) Nõudeasjade lauajuhend alates 1903-1906
• 6) Nõudeasjade lauajuhend alates 1906-1909
• 7) Nõudeasjade lauajuhend alates 1909-1912
• 8) Nõudeasjade lauajuhend alates 1912-1915
• 9) Nõudeasjade lauajuhend alates 1915-1918
[...]
• 1) Süüteoasjade lauajuhend 1891
• 2) Süüteoasjade lauajuhend 1891
• 3) Süüteoasjade lauajuhend 1891
• 1) Nõudeasjade register 1891-1898
• 2) Nõudeasjade register 1898-1905
• 3) Nõudeasjade register 1905-1911
• 4) Nõudeasjade register 1911-1917
• 1) Aktide raamat Kurista mõisa kohta 1862-1891
• 2) Aktide raamat Kastre mõisa kohta  1864-1882
• 3) Aktide raamat Kastre mõisa kohta  1891-1903
• 4) Aktide raamat Kastre-Võnnu kohta  1889-1909
• 5) Aktide raamat Kastre-Võnnu kohta  1909-1926
Protokollide raamatud
• 1) Protokollide raamat 1844-1848
• 2) Protokollide raamat 1848-1852
• 3) Protokollide raamat 1852-1856
• 4) Protokollide raamat 1856-1860
• 5) Protokollide raamat 1860-1863
• 6) Protokollide raamat 1863-1866
• 7) Protokollide raamat 1866-1869
• 8) Protokollide raamat 1869-1872
• 9) Protokollide raamat 1872-1875
• 10) Protokollide raamat 1875-1878
• 11) Protokollide raamat 1878-1881
• 12) Protokollide raamat 1881-1884
• 13) Protokollide raamat 1884-1887
• 14) Protokollide raamat 1887-1890
Vallakohtu süüteoaktid
• 1) Vallakohtu süüteo aktid 1891-1893
• 2) Vallakohtu süüteo aktid 1893-1895
• 3) Vallakohtu süüteo aktid 1895-1897
• 4) Vallakohtu süüteo aktid 1897-1899
• 5) Vallakohtu süüteo aktid 1899-1901
• 6) Vallakohtu süüteo aktid 1901-1903
• 7) Vallakohtu süüteo aktid 1903-1904
• 8) Vallakohtu süüteo aktid 1904-1905
• 9) Vallakohtu süüteo aktid 1905-1906
• 10) Vallakohtu süüteo aktid 1906-1907
• 11) Vallakohtu süüteo aktid 1907-1908
• 12) Vallakohtu süüteo aktid 1908-1909
• 13) Vallakohtu süüteo aktid 1909-1910
• 14) Vallakohtu süüteo aktid 1910-1911
• 15) Vallakohtu süüteo aktid 1911-1912
• 16) Vallakohtu süüteo aktid 1912-1913
• 17) Vallakohtu süüteo aktid 1913-1914
• 18) Vallakohtu süüteo aktid 1914-1915
• 19) Vallakohtu süüteo aktid 1915-1916
• 20) Vallakohtu süüteo aktid 1916-1917
Vallakohtute sisse- ja väljaläinud paberid
• 1) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1890-1892
• 2) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1892-1894
• 3) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1894-1896
• 4) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1896-1898
• 5) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1898-1900
• 6) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1900-1902
• 7) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1902-1904
• 8) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1904-1906
• 9) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1906-1908
• 10) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1908-1909
• 11) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1909-1910
• 12) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1910-1911
• 13) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1911-1912
• 14) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1912-1913
• 15) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1913-1914
• 16) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1914-1915
• 17) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1915-1916
• 18) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1916-1917
• 19) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1917-1918
• 20) Kastre ja Võnnu vallakohtu sisse- ja väljaläinud paberid 1918-1919

Seega lõpeb Kastre-Võnnu vallakohtu arhiivi nimekiri. Nagu juba eelpool tähendatud, asub palju kohtu akte Kastre-Võnnu vallamaja pööningul korraldamata, ning üks osa – nõukogu saalis kastides ka korraldamata. Need kõik on uuema aja kohta, käivad kahekümnendama sajandi kohta. Vanemaid kohtuakte nende seas ei leidu.

Mäksa valla arhiiv.

Mäksa valla arhiiv asub Mäksa vallamajas, endise Poka mõisa peahoones, kantseleis kappides. Arhiivi juhiks ja korraldajaks on valla sekretär Voldemar Sõrmus. Vanem dokument on siin 1839 a. - Magasi raamat – ja nimelt Kaagvere kogukonna kohta. Arhiivil on nimestik olemas.

Mäksa vallavalitsuse arhiivi raamat

A. Raamatud.

• 1) Ревизская сказка: Мексгофь 1850
•     Гейдеиофь 1858
•     Саракузь   1858
•     Кагвере 1850
•     Кагвере 1858
• 2) Переводные списки: Гейдегофь 1858-1892
•     Саракузь 1858-1892
•     Кагвере 1858-1892
•     Мексгофь 1858
• 3) Посемейные списки: Гейдеиофь 1889
•     Саракузь 1889
•     Кагвере 1886
•     Кагвере 1889
• 4) Списокь лищамь: Гейдеиофь 1873
•     Саракузь 1873
•     Саракузь 1892
•     Кагвере 1873
•     Кагвере 1888
•     Кагвере 1894
•     Мексгофь 1873-1909
• 5) Кассовыя книги  1852-1891
•  Штрафная Мексь 1870-1891
•  Продовольств капитали Саракузь 1889-1894
•  Продовольств капитали Кагвере 1879-1894
•  Паспортной Кагвере 1889-1894
•  Штрафной Мексь 1893-1899
•  Сиротскских суммь: Пока 1874-1893
•  Общественныхь сборовь: Кагвере 1884-1893
•  Общественныхь сборовь: Мексь 1892-1893
• 6) Главная кассовая книги: Пока 1872-1892
• Главная кассовая книги: Саракузь 1873-1893
• Главная кассовая книги: Кагвере 1870-1893
• Главная кассовая книги: Мексь 1899-1900
• Главная кассовая книги: Мексь 1900-1901
• Главная кассовая книги: Мексь 1901-1902
• Главная кассовая книги: Мексь 1902-1903
• Главная кассовая книги: Мексь 1903-1904
• Главная кассовая книги: Мексь 1904-1905
• Главная кассовая книги: Мексь 1905-1906
• Главная кассовая книги: Мексь 1906-1907
• Главная кассовая книги: Мексь 1907-1908
• Главная кассовая книги: Мексь 1908-1909
• Главная кассовая книги: Мексь 1909-1910
• Главная кассовая книги: Мексь 1910-1911
• Главная кассовая книги: Мексь 1911-1912
• Главная кассовая книги: Мексь 1912-1913
• Главная кассовая книги: Мексь 1913-1914
• Главная кассовая книги: Мексь 1914-1915
• Главная кассовая книги: Мексь 1915-1916
• Главная кассовая книги: Мексь 1916-1917
• Главная кассовая книги: Мексь 1917-1918
• Peakassaraamat 1919
• Peakassaraamat 1920
• Peakassaraamat 1921
• Peakassaraamat 1922
• Peakassaraamat 1923
• Peakassaraamat 1924
• Peakassaraamat 1925
• Peakassaraamat 1926
• Peakassaraamat 1927
• Peakassaraamat 1928
• 7) Специальная кассовая книга:
•     Мексь 1900-1905
•     Мексь 1905-1910
•     Мексь 1910-1915
•     Мексь 1915-1920
• Eri (spetsiaal)kassaraamat 1920-1922
• Pearaamat / spetsiaal 1923
• Pearaamat / spetsiaal 1924
• Pearaamat / spetsiaal 1925
• Pearaamat / spetsiaal 1926
• Pearaamat / spetsiaal 1927
• Pearaamat / spetsiaal 1928
• 8) Списокь плательщикамь: Пока-Мексь  1856-1873
•     Мексь 1900
•     Мексь 1901
•     Мексь 1902
•     Мексь 1903
•     Мексь 1904
•     Мексь 1905
•     Мексь 1906
•     Мексь 1907
•     Мексь 1908
•     Мексь 1909
•     Мексь 1910
•     Мексь 1911
•     Мексь 1912
•     Мексь 1913
•     Мексь 1914
•     Мексь 1915
•     Мексь 1916
•     Мексь 1917
• Isikumaksu raamat 1919-1920
• Isikumaksu raamat  1920-1921
• Isikumaksu raamat  1921-1922
• Isikumaksu raamat  1922-1923
• Isikumaksu raamat  1923-1924
• Isikumaksu raamat  1924-1925
• Isikumaksu raamat  1925-1926
• Isikumaksu raamat  1926-1927
• Isikumaksu raamat  1927-1928
• Isikumaksu raamat  1928-1929
• 9) Сборов вь дворохозяевь: Мексь 1900-1901
•     Мексь 1901-1902
•     Мексь 1902-1903
•     Мексь 1903-1904
•     Мексь 1904-1905
•     Мексь 1905-1906
•     Мексь 1906-1907
•     Мексь 1907-1908
•     Мексь 1908-1909
•     Мексь 1909-1910
•     Мексь 1910-1911
•     Мексь 1911-1912
•     Мексь 1912-1913
•     Мексь 1913-1914
•     Мексь 1914-1915
•     Мексь 1915-1916
•     Мексь 1916-1917
• Peremeeste maksuraamat 1919-1919
• Liikumata varanduste maksuraamat  1920-1921
• Liikumata varanduste maksuraamat  1921-1922
• Liikumata varanduste maksuraamat  1922-1923
• Liikumata varanduste maksuraamat  1923-1924
• Liikumata varanduste maksuraamat  1924-1924
• Liikumata varanduste maksuraamat  1924-1925
• Liikumata varanduste maksuraamat  1925-1925
• Liikumata varanduste maksuraamat  1925-1926
• Liikumata varanduste maksuraamat  1926-1926
• Liikumata varanduste maksuraamat  1926-1927
• Liikumata varanduste maksuraamat 1927-1927
• Liikumata varanduste maksuraamat  1927-1928
• Liikumata varanduste maksuraamat  1928-1928
• Liikumata varanduste maksuraamat  1928-1929
• 10) Книга о расходь часть I Мексь 1900-1902
•     Мексь 1902-1903
•     Мексь 1903-1904
•     Мексь 1904-1905
•     Мексь 1905-1906
•     Мексь 1906-1907
•     Мексь 1907-1908
•     Мексь 1908-1909
•     Мексь 1909-1910
•     Мексь 1910-1911
•     Мексь 1911-1912
•     Мексь 1912-1913
•     Мексь 1913-1914
•     Мексь 1914-1915
•     Мексь 1915-1916
•     Мексь 1916-1917
•     Мексь 1917-1918
• Väljaminekute arveraamat I jagu 1919-1921
• Väljaminekute arveraamat I jagu 1921-1923
• Väljaminekute arveraamat I jagu 1923-1925
• Väljaminekute arveraamat I jagu 1925-1927
• Väljaminekute arveraamat I jagu 1927-1928
• 11) Книга о расходь часть II Мексь   1900-1902
•     Мексь 1902-1903
•     Мексь 1903-1904
•     Мексь 1904-1905
•     Мексь 1905-1906
•     Мексь 1906-1907
•     Мексь 1907-1908
•     Мексь 1908-1909
•     Мексь 1909-1910
•     Мексь 1910-1911
•     Мексь 1911-1912
•     Мексь 1912-1913
•     Мексь 1913-1914
•     Мексь 1914-1915
•     Мексь 1915-1916
•     Мексь 1916-1917
• Väljaminekute arveraamat II jagu 1919-1919
• 12) Вакенбухь: Пока 1868
•     Саракузь 1867
•     Кагвере1860
•     Мексь 1844
•     Мексь 1867
• 13) Протокольн. схода выборныхь: Пока 1872-1892
•     Саракузь 1866-1892
•     Кагвере 1866-1876
•     Кагвере 1876-1886
•     Кагвере 1886-1896
•     Мексгофь 1866-1876
•     Мексгофь 1876-1886
•     Мексгофь 1886-1896
•     Мексгофь 1896-1903
•     Мексгофь 1903-1910
•     Мексгофь 1910-1917
• 14) Протокольн. волостного схода: Мексь    1896-1902
•     Мексь 1902-1908
•     Мексь 1908-1914
•     Мексь 1914-1920
•     Мексь 1920-1926
• 15) Протокольн. волостн. Правления. Мексь 1899-1909
•     Мексь 1909-1918
•     Мексь 1918-1927
• 16) Отворигномь оспопрививаний 1901-1906
•   Журналь оспопрививаний 1910-1916
• 17) Магазинная книга I Кагверь 1839-1852
•     Кагверь 1852-1865
•     Кагверь 1871-1884
•     Кагверь 1884-1897
•     Кагверь 1872-1893
•     Пока 1870-1893
•     Саракузь 1870-1880
•     Мексь 1880-1890
•     Мексь 1890-1899
•     Мексь 1899-1908
•     Мексь 1908-1917
• 18) Магазинная Книга II Саракузь 1870-1876
•     Саракузь 1876-1882
•     Саракузь 1882-1886
•     Саракузь 1886-1893
•     Саракузь 1847-1860
•     Кагверь 1860-1872
•     Кагверь 1872-1884
•     Кагверь 1884-1896
•     Кагверь 1850-1857
•     Мексь 1857-1864
•     Мексь 1864-1871
•     Мексь 1871-1878
•     Мексь 1878-1885
•     Мексь 1885-1892
•     Мексь 1892-1897
•     Мексь 1897-1904
•     Мексь 1904-1910
•     Мексь 1910-1916
•     Мексь 1916-1924
•     Пока 1857-1869
• 19) Алфавить зап. нижн. гиновь 1893-1904
• Алфавить зап. нижн. гиновь 1904-1914
• Reservi lastud rahvaväelaste nimestik 1920-1922
• Reservi lastud rahvaväelaste nimestik 1922-1924
• 20) Отпзки о временно отлучивш. и о временно проживающихя> Мексь 1892-1908
• 21) Паспортная настольный Кагвере 1894-1895
•     Кагвере 1895-1896
•     Мексь 1895-1898
•     Мексь 1898-1901
•     Мексь 1901-1904
•     Мексь 1904-1908
•     Мексь 1908-1911
•     Мексь 1911-1914
•     Мексь 1914-1916
•     Мексь 1916-1918
• 22) Паспортный алфавить Кагвере 1895-1896
•     Мексь 1895-1901
•     Мексь 1901-1907
•     Мексь 1907-1913
•     Мексь 1913-1918
•     Мексь 1895
• Väljaantud isikutunnistuste tähestik  1920-1921
• Väljaantud isikutunnistuste tähestik 1921-1922
• 23) Настольный реестрь: Пока 1886-1889
•     Пока 1889-1891
•     Пока 1891-1893
•     Пока-Мексь 1882-1889
•     Саракузь 1882-1885
•     Саракузь 1885-1888
•     Саракузь 1888-1891
•     Саракузь 1891-1893
•     Кагвере 1879-1881
•     Кагвере 1881-1883
•     Кагвере 1883-1885
•     Кагвере 1885-1887
•     Кагвере 1887-1889
•     Кагвере 1889-1891
•     Кагвере 1891-1892
•     Кагвере 1892-1893
•     Кагвере 1893-1894
•     Кагвере 1894-1895
•     Кагвере 1895-1896
•     Мексь 1890-1892
•     Мексь 1892-1894
•     Мексь 1894-1896
•     Мексь 1896-1898
•     Мексь 1898-1900
•     Мексь 1900-1902
•     Мексь 1902-1904
•     Мексь 1904-1906
•     Мексь 1906-1908
•     Мексь 1908-1910
•     Мексь 1910-1912
•     Мексь 1912-1914
•     Мексь 1914-1915
•     Мексь 1915-1916
•     Мексь 1916-1917
•     Мексь 1917-1918
•     Мексь 1918-1919
• Laua register 1919-1919
• Laua register 1920-1920
• Laua register 1921-1921
• Laua register 1922-1922
• Laua register 1923-1923
• Laua register 1924-1924
• Laua register 1925-1925
• Laua register 1926-1926
• Laua register 1927-1927
• Laua register 1928-1928
• Laua register 1928-1928
• 24) Меходящий реестрь: Пока 1872-1877
•     Пока 1877-1882
•     Пока 1882-1887
•     Пока 1887-1891
•     Саракузь 1871-1880
•     Саракузь 1880-1889
•     Кагвере 1873-1877
•     Кагвере 1877-1881
•     Кагвере 1881-1885
•     Кагвере 1885-1889
•     Кагвере 1889-1892
•     Кагвере 1892-1895
•     Мексь 1874-1876
•     Мексь 1876-1878
•     Мексь 1878-1880
•     Мексь 1880-1882
•     Мексь 1882-1884
•     Мексь 1884-1886
•     Мексь 1886-1890
•     Мексь 1890-1892
•     Мексь 1892-1894
•     Мексь 1894-1896
•     Мексь 1896-1898
•     Мексь 1898-1900
•     Мексь 1900-1902
•     Мексь 1902-1904
•     Мексь 1904-1905
•     Мексь 1905-1906
•     Мексь 1906-1907
•     Мексь 1907-1908
• 25) Книга для записки заказной корреспонденций Мексь 1913-1918
• 26) Погтовая книга для получ денежн. нак. Мексь 1903-1907
• Posti raha raamat 1922
• Posti raha raamat 1923
• 27) Списокь бьднымь: Мексь  1898-1899
• 28) Списокь имущества Мексь  1899
• 29) Контрольная книга о застраховании сельскихь стрении  1907-1916
• 30) Списокь должностн. лицамь 1914
• 31) Списокь дьламь и нарядамь 1899
• 32) Разносныя книги 1898-1900
• Разносныя книги 1912-1914
• Разносныя книги 1914-1915
• Разносныя книги 1915-1916
• Разносныя книги 1916-1917
• Kirjade saate raamat 1919-1920
• Kirjade saate raamat 1920-1922
• Kirjade saate raamat 1922-1924
• Kirjade saate raamat 1924-1926
• Kirjade saate raamat 1926-1928
• 33) Квитанционная денежн. кнага 1902
• Квитанционная денежн. кнага 1909
• Квитанционная денежн. кнага 1910
• Квитанционная денежн. кнага 1917
• Квитанционная денежн. кнага 1918
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1919-1919
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1919-1919
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1919-1919
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1919-1919
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1919-1920
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1920-1920
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1920-1920
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1920-1920
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1920-1920
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1920-1921
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1921-1921
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1921-1921
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1921-1921
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1921-1921
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1921-1922
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1922-1922
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1922-1922
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1922-1922
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1922-1922
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1922-1923
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1923-1923
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1923-1923
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1923-1923
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1923-1923
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1923-1923
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle   1923-1924
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1924-1924
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1924-1924
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1924-1924
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1924-1924
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1924-1924
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1924-1925
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1925-1925
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1925-1925
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1925-1925
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1925-1925
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1925-1925
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1925-1926
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1926-1926
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1926-1926
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1926-1926
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1926-1926
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1926-1926
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1926-1927
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1927-1927
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1927-1927
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1927-1927
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1927-1927
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1927-1927
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1927-1928
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1928-1928
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1928-1928
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1928-1928
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1928-1928
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1928-1928
• Kviitungi raamatukontsud raha vastuvõtm. üle 1928-1929
• 34) Vallamaksu sissenõudmise protokolli raamat 1912-1914
• Vallamaksu sissenõudmise protokolli raamat 1914-1916
• 35) Квитанционная книга о возвратн. хльба 1900-1900
• Квитанционная книга о возвратн. хльба 1912
• Квитанционная книга о возвратн. хльба 1913
• Квитанционная книга о возвратн. хльба 1915
• Квитанционная книга о возвратн. хльба 1916
• Квитанционная книга о возвратн. хльба 1917
• Квитанционная книга о возвратн. хльба 1919
• 36) Списокь о пересылаемыхь арест. 1900-1905
• Списокь о пересылаемыхь арест. 1905-1909
• Списокь о пересылаемыхь арест. 1909-1913
• Списокь о пересылаемыхь арест. 1913-1917
• 37) Книга о страхобаний 1901
• 38) Опись архива 1900-1917
• 39) Книга натуральныхь новинностей 1900-1905
• Книга натуральныхь новинностей 1905-1910
• Книга натуральныхь новинностей 1910-1914
• 40) Книга публигн. повинностей 1900
• Книга публигн. повинностей 1900
• Книга публигн. повинностей 1900
• Книга публигн. повинностей 1900
• 41) Списокь жельзн. инвентарямь 1900
• 42) Книга раскладокь обществ. сборовь 1915-1917
• 43) Книга раскладокь талерн. сбора 1906-1911
• Книга раскладокь талерн. сбора 1911-1916
• 44) Протокольн. книга провьркь волостн. кассе 1903-1907
• Протокольн. книга провьркь волостн. кассе 1907-1911
• 45) Расчетная книга о посьбномьзернь 1903-1907
• 46) Кинга протоколовь учета вол. старш. 1906-1911
• Кинга протоколовь учета вол. старш. 1911-1915
• Кинга протоколовь учета вол. старш. 1915-1919
• 47) Алфавить ратникам I разряда 1899
• Алфавить ратникам I разряда 1888-1903
• 48) Алфавить о приговоренныхь 1892-1903
• Алфавить о приговоренныхь 1903-1913
• Алфавить о приговоренныхь 1913-1923
• 49) Алфавить о розыскиваемыхь 1898-1899
• Алфавить о розыскиваемыхь 1899-1900
• 50) дежурная книга 1913-1916
• дежурная книга 1916-1919
• дежурная книга 1919-1922
• дежурная книга 1922-1925
• 51) Книга протоколов по прзрение семеиствь нижн. чин. 1904
• 52) Книга для специализирования по главн. 1911-1917
• 53) Шнуровая книга для записыв. отпущ. арест. варокь пщи. и почл. 1903-1910
• 54) Прихого-рашодная на выдачу. продов. пособия семеиств. ниж. г. 1914-1917
• 55) Списокь прожив. гленамь другихь обществь 1915-1917
• 56) Алфавить состому. подь особымь надзоромь полиции 1912-1916
• 57) Настольный по взыск. податей 1913
• 58) Viina (piirituse) ostu lubade nimestik 1920-1920
• Viina (piirituse) ostu lubade nimestik 1921-1921
• Viina (piirituse) ostu lubade nimestik 1924-1925
• 59) Toitluskomitee kassaraamat 1917-1918
• 60) Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• Väljaantud piirituse ostulubade kontsud 1921
• 61) Piirituse ostulubade väljaandmise raamat 1920-1923
• 62) Mitmesugused tähtsuseta vanad kirjad Eesti ja Saksa keeles 1849-1918
• 63) Väljaantud isikutunnistuste kontsud 1919-1919
• Väljaantud isikutunnistuste kontsud 1919-1919
• Väljaantud isikutunnistuste kontsud 1920-1920
• Väljaantud isikutunnistuste kontsud   1920-1920
• Väljaantud isikutunnistuste kontsud 1920-1920
• 64) Väljaantud hobuste passide kontsud 1921
• Väljaantud hobuste passide kontsud 1921
• Väljaantud hobuste passide kontsud 1922
• 65) Vahiraamat 1924
• 66) Hobuste passide nimestik 1920-1922
• Hobuste passide nimestik 1922-1925
• 67) Isikutunnist. register 1922
• 68) Hobuste passide register 1922
• 69) Kooliealiste laste nimestik 1923
• Kooliealiste laste nimestik  1929
• 70) Kaitseliidu maksuraamat 1925
• 71) Puhkusele lastud sõdurite reg. raam. 1924
• 72) Pidude registreerimise raamat 1922
• 73) Asutuste ja erarendimaade korraldam. 1926-1927
• 74) Aresti raamat 1926
• 75) Tagavaraväelaste regist. raamat  1924-1925
• Tagavaraväelaste regist. raamat 1925-1927
• 76) Hobuse küüdi raamat 1922-1925
• Hobuse küüdi raamat 1925-1928
• 77) Jala küüdi raamat 1922
• Jala küüdi raamat 1928
• 78) Eelarve protokolli raamat 1924-1926
• Eelarve protokolli raamat 1926-1928
• 79) Naturaal kohust. maksuraam. 1927
• 80) Aruannete raamat 1924
• 81) Memoriaal 1928
• 82) Bilansi raamat 1928
• 83) Hoiusummade ja väärtpaberite raamat 1928
• 84) Kinnisvara ja vallasvara raamat  1928
• 85) Materjalide raamat 1928
• 86) Tähestik volikogu protokolliraamatu juure 1927
• 87) Eelarveliste tulude raamat 1923-1926
• Eelarveliste tulude raamat 1926-1928

B. Vallavalitsuse aktide nimekiri.

• 1918 aasta aktid
• Kindral Komando 60 Korpuse val. määruse lehed.
• Valla elanikude nimekiri.
• Toitlusasjandusse puutuvade kirjade akt.
• Rekvisitsiooni akt, või, muna jne.
• Jahvatus lubade väljaandmise akt.
• Statistiliste teatete akt.
• Sõjaväe kutse aluste akt.
• Vilja saajate nimekirja akt.
• Rekvisitsiooni akt.
• 1919 a. aktid     Nr. 1; 1b; 2b; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17;
• 1920 a. aktid     Nr. 1a; 1b; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20;
• 1921 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 10a; 11; 12; 13; 14; 14a; 15; 16; 17; 18;
• 1922 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16;
• 1923 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 8a; 8b; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19;
• 1924 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16;
• 1925 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18;
• 1926 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20; 21;
• 1927 a. aktid     Nr. 1; 2; 3; 4; 5I; 5II; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15; 16; 17; 18; 19; 20;
• 1928 a. aktid  Nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15;
• Kaitseväe alal.
• Määrused, juhtn. ja korraldused 1927 a.
• Mitmesugune kirjavahetus 1928-1928.
• Lisatoimetus perek. registri juure I köite j. 1926
• Lisatoimetus sünni ja surma reg. juure
• I köite järele 1926

Mäksa valla-arhiivist leidsin punkt 62 all märgitud – mitmesugused tähtsuseta vanad kirjad Eesti ja Saksa keeles – paberite hulgast senator Manasseinile saadetud kahe kirja mustandid. Esimene on saadetud kahe kirja mustandid. Esimene on saadetud 24. I 1883. a. ja on „Tänutunnistus“ (vaata lk. 176), kuna teine on saadetud veebruari kuul 1883. a. (vaata lk. 179) ning viimases kurdetakse, „et meil vaesil ei ole ühki innemiseliku õigust.“

Suusõnaline traditsioon

Asutamis küsimus.

Üldiselt peab ütlema, et sisse- ja väljarändamine Võnnu kihelkonna, minu poolt kirjeldatud osas, pole olnud eriliselt suur. Sisse on rännanud, õigem on toodud mõisa töölisi – sakslasi, ainult mõne üksiku mõisniku poolt, ning ka need töölised on peagi jälle siit lahkunud. Välja on rännanud inimesi siiski rohkem.

2.  Mäksa mõisa toodud Saksamaalt töölisi, kuid need polevat kuulanud hästi mõisniku sõna, nõudnud ka suuremat moona. Olnud siin ühe suve, ning läinud siis ära, sest pole tahtnud siin olla. Jäänud ainult üks mees, nimega Pils.

14.  Kastre mõisa toodi varemal ajal Saksamaalt töölisi, arvates et need teevad tööd paremini, kuid uued töölised olid veel halvemad.

20.  Kastre-Võnnu, Peravallast, pole väljarändamist vabatathlikult ette võetud, vaid ainult need läksid, kes olid seks sunnitud, kes välja sadeti.

11.  Kastre-Võnnu vallast, Terikeste külast on rännanud jutustaja vanemate ajal mehi Samara kubermangu ning üks tulnud sealt tagasi siis kui jutustaja käinud koolis. Tagasitulnud see mees sellepärast, et elu pole hästi läinud.

14.  Mäksa vallast, Sootaguse külast, Tohvri Mihkli talust läinud umbes 65 a. tagasi jutustaja lell, ühes teise mehega, maad kuulama Samara kubermangu. Teele mindud uue plaanvankriga ning ka perekond võetud kaasa, samuti ka söök, mis arvatud teel ära kuluvat. Teel oldud umbes kuu aega. Jutustaja olnud sel ajal poisikene. Need olnud esimesed väljarändajad, kuna edaspidi hakkasid paljud inimesed minema ka Krimmi, kuid sealt tulid paljud tagasi.

Üks Unipea mees kirjutanud Krimmist oma vennale, et seal on hea olla, tulgu aga vend ka sinna. See läinudki, kuid Krimmis olnud ühe jõe ääres lootsiku tükk üleval ja Unipea mees all. Oma venna kutsunud ta sinna kadeduse pärast.

Ka tulnud Vologda ligidalt inimesi koju tagasi, sest nad elanud seal väga viletsalt.

2.  1866 a. läinud jutustaja kuus onu, nimega Suitsud Mäksa vallast, Sootaga külast, kus nad olnud talunikud, Samara kubermangu. Väljarännanud nad sellepärast, et rendi maks pandud 3 rubla taaldri peale ja talunikud öelnud et seda ei jõua maksta, ning siis rännanud Estonia külla, Samara kubermangu, kus nende elu väga häste läinud. Võnnust läinud sel ajal kaunis palju inimesi Samarasse, Peterburi ja Oudova kubermangu.

23.  Jutustaja noorepõlves, koolieas – rännanud ka rahvast Samarasse ja Krimmi, kuid neid pole olnud väga palju, vaid ainult mõned üksikud. Osa väljarändajaist jäi sinna, kuid osa tuli tagasi.

Sõjad ja nekrutid.

Rahvajutu järele olnud Kastre-Peravallas vanaste rootslastel sõda. Emajõel – Kastre mõisa kohal olnud rootslaste laevad, ning üks laev lennanud õhku. Selle laeva sees olnud üks kindral, kes saanud siis surma. Ta sisekond lennanud 4 klm. Eemale – Võõbste küla juure, kus on veel praegugi „Vorstimägi!“

7.  Rootsi-Vene sõja ajal siin Võnnu kihelkonnas, matnud rootslased Võnnu metsa venelaste eest raha ja muud varandust. Hiljem – jutustaja ajal, leitud nende talu metsast mitu potitäit raha, ning selle raha ostnud parun ära.

14.  Vanaste pidid külavanemad püüdma mehi, et neid saata soldatiks. Kui eest pakku said, siis polnud hiljem enam midagi karta.

23.  Nekrutisi võeti nii, et noored võtsid loosi ja kes võttis siis suurema numbri, see jäi järele. Üks mees pole tahtnud muidu loosi võtta, kui ka jutustaja ei võta, öelnud, et ta muidu ei võta, kui Võõbste Märt ka võtab, sest see olevat temaga ühe vanune, kuigi jutustaja oli tõelikult vanem. See mees aga saanud talli juures siis 3 korda 15 vitsahoopi, kihelkonna kohtu määruse järele, ning siis öelnud ta õieti üles, et ta on Võõbuse Märdist noorem.

Katkud ja näljad.

Koolera 1830 aastal pole levinend Võnnu kihelkonnas. On tehtud ettevalmistusi nimetatud nakkushaiguse vastu võitlemiseks, nagu näha sellekohasest aktist (Selle kohta akt Võnnu kiriku arhiivis „Colrera marbus“ 1830 a./ arhiivi nimestikus: II kapp võlvi all, parem pool, VII järk pahemal, mitmesug. M. 8.), kuid koolera levimisest pole midagi teada.

14.  Varem polnud meie maal nälga, aga kui sakslased tulid, siis tuli ka nälg ja muud haigused. Kunagi olnud suur nälg Kärsal, Luutsna Metskülas, ning siis antud Ahja vallast inimestele 2 toopi jahu. Mehed käinud sealt siis jahu toomas, kuid nad olnud kangeste nõrgad ja näljased, ning pannud teel ikka sõrmega jahu suhu. Koju jõudes olnud niiviisi juba üks toop jahu otsas ja teise toobitäiest saanud lastele kord pudru keeta.

Ajaloolised isikud.

Võnnu kihelkonna kirikuõpetajate kohta saame teateid Võnnu kiriku arhiivist. Seal leidub Eduard Philipp Körberi poolt kokkuseatud õpetajate nimestik, aktis „I Des Wendanischen Kirchen Archives Inhalt, seit 1808, angefangen einzurichten durch den derzeitigen Prediger R.“

Nimetatud nimekirja järele olid Võnnus ametis järgmised kirikuõpetajad:

1. Bernhard Schlorfius 1626-1645.
2. Mr. Magnus Callerus 1641-1656.
3. Capar (peab vist olema Caspar) Pegan 1659-1668.
4. Günter Weberus 1669-1689.
5. Matthias Mollerus 1690-1702.
6. Johann Swenske 1703-1728.
7. Bernhard Streindorf 1729-1762.
8. Benjamin Sass 1764-1791.
9. Paul Johann Körber I 1792-1795.
10. Eduard Philipp Körber II 1796-

Sellega lõpeb see nimekiri.

1.  Eduard Philipp Körber oli ametis 1836 aastani,

Louis Körber 1836-1847 a.
Gustav Oskar Oehrn 1847-1877 a.
Gustav Aksel Konrad Oehrn 1879-1892 a.
August Eduard Warres 1892-1912 a.
Jaan Treumann 1914-1923 a.
August Eduard Ein 1923-

Nii tuli siis Võnnu kihelkonda esimene Eesti soost kirikuõpetaja August Eduard Warres 1892 a.

Võnnu kiriku arhiivis on ka Võnnu kirikuõpetajte originaal käsikirju, millised kogutud Ed. Ph. Körberi poolt. Akt, milles nad on, kannab pealkirja: „Materialien zur Kirchen Prediger Chronik der St. Jacobi Kirche zu Wendau. Acten über Pastor Günther Webers anno 1686.“ Akti sisemisel kaanel on alapealkiri: „Original Handschriften won Wendanischen Prediger zur Schwedischen züt. 1) Pegan 2) Weberus 3) Mollerus 4) Swensk…“. Edasi on leht katkine, kuid paistab nagu oleks seal nimestikus veelolnud õpetajaid loetletud. Caspar Peganilt on üks paber 15. VII – ibby. Günter Weberuselt on kuus kirja, neist kõige vanem 5 VII 1686 a.

Matthias Molleruselt on üks kiri – 23. XI – 1691 a. ja Johann Swenskelt osa kirja 28. II – 1698 a.

7.  Kirikumõisal olnud vana Oehrni ajal veel 11 talu. Nimetatud kirikuõpetaja olnud muidu kaunis lahke, kuid väga äkiline. Ta kakelnud sageli mõisa töölistega.

7.  Korista mõisas elanud kunagi kindral Villebois, keda rahvas teab nimega – Korista kindral, hull kindral jne. Nimetatud kindralil olnud väga suur võimus. Ta saanud keiserinna Katariina ajal niisuure võimuse, et võinud vahetada inimese koera vastu, nagu rääkinud jutustajale ta isa.

Kord läinud kindral sõtta, ning seal lastud tal hobune all surnuks ning siis tõmmanud teener Jüri ta juukseid pidi oma hobuse selga. Hiljem kunagi lasknud ta Jüri mingi süüteo eest posti – kõlpu tõmmata, ning kui siis Jüri talle lahingu sündmust meelde tuletanud, alles siis lastud Jüri lahti.

Sama kindral tahtnud kunagi lasta teha teed kiriku juurest Korista mõisa. Tee ehitamisel tulnud vahel puid puudu, ning siis käskinud hull kindral mõisast tuua puid, aga tooja pidi jooksma. Ise vaadanud kindral, kas tooja ikka tõeste jookseb, seks olnud tal kaasas pikksilm. Tulnud mees tagasi, siis lasknud ta meest istuda terve söögivahe otsa. Hiljem öelnud mehele: „Kui sa oleks varem ülestõusnud, oleks saanud posti!“

14.  Korista kindral vaadanud ühel pühapäeval, kui rahvas läinud kiriku. Kindral öelnud siis: „Mis need inimesed seal kirikus käivad! Siis homme minu tööl jälle magavad, magagu parem täna kodus. Kinnivõtta ja peksa anda!“

Korista kindralil olnud ärasurres 37 mõisat. Kes 6e hobusega tema õuest läbisõitis, neilt võinud ta võtta 2 hobust ära, sest teised mõisnikud tohtinud sõita 4ja hobusega, ainult tema üksinda võinud sõita kuue hobuse tõllas.

23.  Korista kindral armastanud ka omas mõisas sissesäädida sõjaväelist korda. Karistuseks lasknud ta ehitada kartseri, kus siis süüdlasi lasti kinni istuda. Samuti lasknud ta ülessäädida ühe posti, mille külge siis mõni süüdlane rippu tõmmati.

11.  Hull kindral peksnud rahvast postis. Ka saanud kindrali käest kunagi ta oma poeg peksa, ning sellest ajast olnud kindral pojaga vaenujalal. Kindrali surres lasknud poeg kohe peksuposti hävitada, ning lasknud ehitada ka uue matusepaiga, kuna ta pole tahtnud olla isa – krahvi kõrval, kellelt ta saanud peksa.

Hullust kindralist arvates neljas põlv – elanud Koristal väga hea härra – Villebois. Tal pole olnudki vaja rendilepinguid, vaid öelnud rendi ja nii oligi. Nimetatud härra kinkis ka koolimaad Hammastes, Koristal, Võnnus ja Terikestel.

7.  Korista Villebois oli väga hea härra, kuid kindral Nolcken oli kuri. Villebois annud oma talupoegadele viljaseemet ja kõike mis aga oli vaja, ka suured adrad annud algul Villebois oma rahvale.

Kunagi läinud Villebois ja Ahja Brasch kahekesi pardijahile, ning läinud seal tülli. Villebois öelnud siis Braschile, et mis sa ka oled, oled ju endise Saksamaa lihuniku poeg, minu isa müüski sulle selle mõisa.

Ahja mõisnik Brasch olnud suur jahimees, ning püüdnud mõnikord paarsada jmänest kinni!

7.  Nolcken olnud väga rikas härra. Ta rentinud Villeboisilt Korista mõisa ning Jaani laupäeva õhtul ajanud oma rahva jaanitulele ja jaganud neile siis seal raha.

Üks parun Nolcken tulnud sõjast koju, olnud sõjamees, ning ka õige maias tüdrukutele. Käskinud ilusaid tüdrukuid mõisa saata, kus siis need temaga pidanud elama.

16.  Kurista mõisas olnud üks parun väga tüdrukute juures käija – ja tal olnud õige palju sohi lapsi. Jutustaja isa olevat ikka ristinud tüdrukute lapsi – ja siis parun kartnud, et ta kirjutab paruni nime ka sinna, ning siis maksnud jutustaja isale raha, et see ei kirjutaks paruni nime isana. Härra käinud kubjaga põllul ja kui ta nägi ilusa naise või tüdruku, siis käskis ta selle tuua mõisa. Toojale maksnud ta raha, ning annud ka tüdrukute vanematele talukohti. Ka maksnud Kurista mõisas esimese öö õigus.

Kavastus olnud üks kuri parun, kes lasknud alati inimesi peksta, kui need ei saanud nii ruttu teretada. Rahvas kutsunud teda „hulluks paruniks“.

17.  Kastre mõisnik – Essen nõudnud alati tervitamist. Kord üks mees hommikul teretanud – aga lõuna ajal pole teretanud. Siis Essen hakanud pragama, ning hiljem hakkand mees Esseni õige sageli teretama. See mees olnud viinapõletaja Ruuge. Kunagi tulnud Essen viinakööki ülevaatama. Ruuge näidanud parunile ruume, seletanud töökohta, ning siis igas ruumis – iga ukse juures teretanud Esseni. Nii käinud viinakoogi ruumid kõik läbi, igas ruumis Esseni teretades, siis saanud alles Essen aru, et teda pilgatakse.

Rahva suus liikunud salapärane jutt, et Essen saanud oma karmuse eest isegi paari mehe käest peksa.

Valla kohtumees oli omalajal suur mees. Tahtis mõni temaga kokkusaada, kohtumees jõi ikka kõrtsi tagakambris, siis ütles ta kõrtsmikule, et tahab kohtumehega rääkida, ning siis kohtumees seda teada saades, kas võttis mehe jutule või ei, see oli tema oma asi. Kohtunikku tuli meelitada küll õllega ning sigaritega, sest siis oli ta hiljem kohtus armulikum.

Rahva majanduslik elu.

Kuna rahvas Võnnu kihelkonnas ei tee vahet päris- ja teoorjuse aegsete maksude, kohustuste jne. Vahel, siis käsitan nimetatud ajajärke koos, määramata kas need kohustused olid päris- või teoorjuse aegsed. Rahvas jutustades, nimetab lihtsalt seda ajajärku „orjuse ajaks“. Arvata aga tuleb, et allpool nimetatud maksud, kohustused, talupoegade kohtlemine mõisus jne. Sündisid teoorjuse ajal, kuna enamus jutustajaist räägib nende eneste tähelepanekuist, osalt aga ka vanemate ajal sündinudjuhtudest.

Hilisema aja kohta – 1866 a. ja 1867 a. – sain täpsed andmed orjuse üle mõisade vakuraamatuist. Andmeid leidsin „Sarakuse mõisa Wakkoramatust“ 1866 a. valmistatud ja „Mäksa mõisa Wakkoramatust“ ning Pokka mõisa Wakko-ramatust – kaks viimast valmistatud 1867 aastal. (Nimetatud vakuraamatud asuvad Mäksa valla arhiivis. Nr. 12 all.)

14.  Orjuse ajal oli mõisa teha päivi maasuuruse järele – mõnel 100 hobusepäeva ja 200 jalapäeva, teisel jälle 150 hobusepäeva ja üle 200 jalapäeva. Viimane arv päivi oli teha 20 taalri kohal. Peale harilikkude päevade oli veel 4 vakamaad kesa künda, trullida, äestada ja seemendada, siis igal talul 4 vakamaad rukkid, kaeru ja otri kokkupanna, ning enne peksmist see vili kuhelikku vedada.

16.  Peale hariliku orjuse pidid talupojad veel nõnda nimetatud „ostükid” - igast viljast 2 vakamaad mõisale tasuta kokkupanema.

14.  Jutustaja läinud mõisa teole juba 16 aastasena. Linakolkimiseks viidi mõisa kokku paarsada kolki. Linu anti luiega kokku 40 naela, ja nendest pidi 14 naela puhast lina vastuandma, muidu ei saanud päeva tasa. Rehi, kus linu kolgiti – oli pime, ning sellepärast siis tuli linu väljas puhastada.

14.  Töö oli teol sõnnikuvedu. Kui sõnnikut tuli vedada ligidale, siis tuli viia 15 koormat ja selle eest sai teomees pool päeva. Oli kubjas hea mees – ja lubati talle viina, siis andis ta ühe tähe asemel kaks – ning siis sai kergeste teha ka ühe päeva asemel kaks päeva. Harilikult oli talust mõisas sõnnikuvedamisel hobusemees 1-2 nädalat. Siis tuli veel suuremal talul 4 vakamaad sõnnikut sissekünda, siis korrata, äestada ja rullida, ning lõpuks ka rukis mahateha. Oli see kõik niiviisi tehtud sai talupoeg vakamaa kohta 2 hobuse päeva tasa.

23.  Teol käies oli 14 koormat päevas sõnnikut vedada. Koormad tehti küll kaunis väikesed, kuid raske oli sõnnikut tõsta.

2.  Jutustaja on käinud mõisas teol ka sõnnikut vedamas. Talu pidi vedama ühe vakamaa kesa sõnnikut täis, ning siis sai selle eest mõisalt kütuse.

Samuti nagu nõudis talult palju aega sõnnikuvedu, nõudis seda ka mõisa rehepeks.

14.  Ahja mõisas pekseti öösel 100 koormat vilja ära. Üleval oli neli rehi, neist 2 rehi – kumbki 30 kormat ja 2 rehi – kumbki 20 koormat. Rehti pekseti sügisest kuni peale küünlapäeva. 20 koormat oli korraga üleval – ja kui see ära pekseti, peksmisel oli ikka 15 meest ja 7 hobust, siis sai teoline ühe jalapäeva.

20.  Jutustaja isa olnud Kastre mõisas viinapruuler ja rehepapp. Rehepeksmisel – rukkirabamisel jäetud teri harilikult palju sisse. Härra tulnud järelkaema, kas teri on sees, ühes valitsejaga, kuid rehepapp – jutustaja isa – teinud kavalaste ja lasknud ühe õle koo hästi puhtaks teha, ning seda ühte kubu näidanud siis järelvaatajaile alati. Mõisnik rõõmustanud ja kiitnud, et nii peab tööd tegema. Endine rehepapp lastudki just sellepärast lahti, et ta pole hästiküllalt töölistele järelevaadanud ja õlgedes olnud palju viljateri.

23.  Mõisa rehepeksmisel olnud kolm inimest igast talust kohal. Vahel olnud koormad suuremad, ning siis tuli paar ööd ühtejärgi üht reht peksa. Rabati käsitsi penkide vastu. Rehte pekseti kootidega ning rehepapp jälgis teolisi. Hobustega sõtkuti enne kord ära – ja siis löödi veel kootidega. Rukkid ja nisu ainult rabati, kootidega ei löödud – ja samuti ei lastud ka hobuseid seal peal sõtkuda. Suvevilja pekseti nii, et hobused sõtkusid, siis löödi üks kordkootidega üle, pöörati vili suurte rehadega ümber – ja viidi jälle hobused peale. Nii käisid hobused peal kolm korda, ning siis pidid terad peadest väljas ka juba olema.

7.  Teolised käisid harilikult pühapäeva hommikul kirikus – ning siis tuli juba peale lõunat minna mõisa, et olla teol nädal aega. Teoleminnes tuli võtta kotitäis viiske ühes. Teol oli kukk kellaks. Laulis kukk, siis pidi teoline ülestõusma.

14.  Omalajal oli teolistele talveks ehitatud hoone, ahi keskel. Seal toas sõivad ja magasid siis talvel teolised, kuid suvel olid teolised pikali vankrikõrval hobuse juures.

20.  Teolkäinud popsid ja moonakad mõisas ikka hulgaviisi, kogunud palju rahvast kokku, et aga ruttu ühe päevaga mõisa töö ära teha, ning siis hiljem jälle teinud teistele päevad tagasi.

17.  Kandimehed pidid ka kõik mõisa teu ära tegema, ega mõis ju ise midagi ei teinud.

8.  Jutustaja ajal pidanud mõisale tööd tegema kandimehed. Nad pidid käima mõisas teol ja pidid ka veel tükke kokkupanema. Need kantnikud olid mõisa maapidajad.

Sellest orjusest aga polnud mõisale veel küllalt, vaid talupojad pidid veel maksma mõisale mitmesuguseid makse.

7.  Maks mõisale olenes talu suurusest. Suurem talu pidi enam maksma, väiksem vähem. Kristjani talu pidi tegama mõisale 25 kanepist elaja lõõga, siis veel 10 naela peenikest ja 10 naela koe-lõnga. Ka tuli teha peerulõmmusid. Anti kätte ilus mänd ja sellest tuli teha 20 lõmmu, kui polnud niipalju valmistatud, sai tööline peksa.

17.  Peale hariliku orjuse tuli maksuna mõisaprouale viia õige peenikest lõnga.

14.  Mõisa tuli orjuse ajal maksta: 2 kolmevakalist kotti, 2 kanepist elaja lõõga, 2 naela peent linast lõnga.

Jutustaja olnud varemal ajal mõisa härgi söötmas, olnud umbes 50 härga ja nad olnud vitsadest punutud lõõgadega – kütketega kinni, sest kette sel ajal veel polnud.

Nii nagu mõisa tuli maksa makse, nii tuli seda teha ka kirikuõpetaja vastu. Noore Oehrn'i ajal pidi viima igaüks 1 päeva maa eest (7 taalrit) kirikumõisa ühe kana. Sellest maksust peeti ikka kinni, aga viimaks noore Oehrn'i ametisoleku ajal kogunud kirikumõisa õige palju kanu ja õpetaja Oehrn palunud kanu mitte enam tuua.

16.  Kirikuõpetajale pidi iga noorpaar, kes läks lugema, viima ühe paari kindaid ja ühe liniku.

14.  Orjuse ajal pidid ka talupojad käima mõisa voorides, see oli sunduslik ja sellest ei pääsenud mööda. Mõisa voorid käisid Võnnu kihelkonnast Pihkva ja ka veel kaugemale. Peremees sai niimitu hobusepäeva tasa, mitu päeva vooris ära kulus. Kord käisid voorid ära ka Peterburis, aga siis anti inimestele, kes vooriga kaasas käisid, selle eest tasu.

7.  Vooris tuli mõnikord käia ligi kuu aega. Korista mõisast veeti viina Tartu, kuid mõnikord ka Peterburi – ja siis läks aega ligi kuu, enne kui koju tagasi saadi.

Vooris käidud Pihkva – viina vedamas, ning mehed pidid siis harilikult magama kõrtsi juures väljas. Voorisolejad olnud kavalad ja lasknud augud vaatidesse, ning lasknud endile niiviisi viina ja piiritust. Hiljem pandi, selleks varem juba valmistatud, punnid jälle ette. Vooris tuli käia ühekorraga ikka 4-5 päeva, ning ligi pidi olema oma söök ja veoabinõud. Viimased aga olid kaunis halvad – viletsad. Olid ju siis puutelejega vankrid, ning rattad olid ka puust, samuti ka reed raudadeta.Vankritel olid siis vitsadest juhtmed.

14.  Orjuse ajal olid igasugused veo- kui ka põllutööriistad palju halvemad kui praegu. Olid puutelgedega ja puuratastega vankrid, ning kui teljed ja ka rattad kuluma hakkasid, siis pandi pajatükid sisse – löödi epale, et kulumist vähendada. Vankri teljed jäeti harilikult määrimata – ja siis hakkas vanker karjuma. Juhtus seda aga opman kuulma, hüüdis ta harilikult: „Oh, sa kurat, oled vankri määrde ärasöönud, mis peremees sulle andis! Kubjas, tule anna 15!”

Kui lõpuks siis tulid raudtelgedega vankrid, siis imestati neid väga, ning nende omanikke nimetati rikkaiks.

20.  Olid puutelgedega vankrid ja puu rattad, milledel olid õige pikad rummud. Raudtelgedega vankrid olid hiljem kirikusõitmiseks ning sedagi ainult rikkail. Leegol olnud osav vankriratta tegija. Läinud kirvega metsa ja peagi tulnud tükkidega sealt tagasi. Pannud need kokku ja ratas olnudki valmis.

14.  Nii nagu vankrirattad olid puust, nii ka regedel olid puutallad. Et aga need tallad võisid ruttu ärakuluda, siis olid paigad – ka uued tallad ligi – ja kui vaja, asetati vanade taldade asemele uued.

Üldse olid põllutöö tarberiistad kõik puust, orjuse ajal. Olid puuhargid sõnniku tõstmiseks. Hiljem pandi puuharkidele raud otsad ja küll aga siis kiideti, et olevat hea ja kerge tõsta.

7.  Põllultööriistad olid: harkader ja karuäke, puuäke. Poisil oli kündmisel ajal harkader vööga kaelas, et parem oleks üleval hoida atra.

20.  Orjuse ajal olid karuäked ja harkadrad ja nendega pidid talupojad nii eneste, kui ka mõisa põllud harima.

16.  Vanaste tuli töö teha kõik käsitsi. Polnud siis masinaid olemas, vaid harilikud põllutööriistad olid harkader ja karuäke.

14.  Enne polnud meiemaal kartulaid, vaid alles hiljem toodi. Siis löödi teibaga auk maasse ja pandi kartul sisse, ning siis kasvatati niiviisi peenratel kartulaid. Samuti mullati ka neid kätega ja hoiti kui suurt varandust. Jutustaja noorespõlves pandud veel kartulaid maha nii, et kui vagu aeti, siis pandi ka kohe kartulad sisse, ning vagu aeti kohe jälle kinni. Kartula panemise ajal ajas mees seni kaugemal uut vagu – kui eelmisesse kartulaid pandi. Algul eijuletud kartulaid kuhja panna, sest kardeti, et nad külmavad nurmel ära. Varem kaevati kuhugi liiva küngastesse hauad ja pandi kartulad sinna.

Kartulavõtmisel oli mõisa nurmel 200 inimest. Olid tarvitusel harkadrad, suuri atru polnud, sest talupojad tegid nii kui nii mõisa töö ka ära.

Seemendamisel 10-15 vanemat meest külisid – ja nii küliti umbes 50 vakamaad korraga ära. Tuli aga siis veidi vihma, siis ei tohtinud rukist vaguda – kubjas keelas selle ära. Juhtus aga siiski mõni seda tegema, sai ta kohe peksa.

Kaera tuli lõigata silbiga. Oder niideti vikatiga – ja riisumisel tulid ka kõik pead ära korjata ja põllult – ning auna panna. Olid aunad valmis, tuli ka rukkipõhku peale tuua, et oder ei saaks aunas märjaks.

2.  Omalajal tuli kõik vili – ka suivili lõigata sirbiga, sest vikatiga niites võis viljapeadest teri maha pudeneda. Pärast tuli ka kõik viljapead ära koristada põllult, et see oleks puhas. Ei tehtud seda küllalt hoolikalt ja häste, saadi sellest peksa.

14.  Talus hakati rukki peksmise ajal vara tööle. Toodi ülesse valmis 4 (neli) suurt koormat vilja – ja igast koormast sai 4 vakka vilja, nii siis kokku ühest rehest 16 vakka rukkid. Enne valget oli ammu juba rehi peksetud – ja kui juhtus veel tuult ka tulema, siis oli harilikult kella 7-ks hommikul kõik valmis. Poisile pandi siis vakk rukkid selga – ja see viis nad kohe salve.

Talu tööd tuli teha ruttu – ja osalt ka ööseti, sest polnud kuigi palju aega. Kui mõisa andis käsu, et mõisa põllule vaja töölisi, siis pidid inimesed ruttu minema. Puudusid mõnel talul teenijad – sulased ja tüdrukud, siis teatati sellest kohtumehele, ning see korraldas siis seda nii, et võeti sealt talust mõni tööline – kus neid oli rohkem – ja anti sinna tallu, kus neid vajati. Sarnane seisukord – sulaste ja tüdrukute ümberpaigutamine taludes, olnud maksev veel jutustaja noorespõlves.

7.  Oma talu töö tuli teha vargsi, sest aeg kulus kõik mõisaväljal ära. Teole minnes pidi kott viiske täis olema, sest nädal aega tuli ju mõisas olla.

Maksvad seadused andsid mõisnikele väga laialise meelevalla talupoegade üle – ja seetõttu võis talupoja seisukord kujuenda täiesti väljakannatamatuks. Kõige teravamalt esines see nähe talupoegade kohtlemisel mõisus. Karmi kohtlemise all tuli mõisas eriti kannatada teolistel ja vähemagi eksimuse juures tabasid töölist kepihoobid.

14.  Tuli talupoeg mõisnikule vastu ja ei saanud nii ruttu mütsi peast, kui härra seda soovis, anti talle, s.o. talupojale, kohe 5 hoopi.

17.  Kui härrat küllalt ruttu ei tervitatud, siis näpsas parun piitsaga hoobi teolisele.

20.  Kastre mõisas peksetud rahvast vanaste õige kergeste. Nii hakanud üks mees kubjale sõnadega vastu ja parun määranud selle eest talle 80 vitsahoopi. Peksmisel olnud kaks lööjat – ja neile antud enne viina, ning siis löönud peksjad nii kõvaste, et peksetav varsti minestanud, veri vooland juba esimeste hoopide järele. Mõisnik oma prouaga vaadelnud peksu pealt ja käskinud peksjaid oodata, kuni mees toibub. Oodatudki niikaua ja siis peksetud meest edasi, kuni 80 vitsahoopi mehele oli ära antud.

16.  Jutustaja isa käinud Kurista mõisas teol. Valitseja ja härra tulnud tema kündi kaema – ja küsinud, kuis künd on. Isa vastanud, et praegu läheb päris hästi, võib olla, ehk hiljem läheb halvasti. Selle eest aga antud talle 5 hoopi härra käsul, kes öelnud, et künd peab alati hea olema, ka tulevikus. Nii anti siis peks ette.

Kurista mõisas olnud vanaste kuri valitseja – Baumann. Kui ta kündi läinud vaatama, siis olnud tal palju keppe ühes – ja need peksetud siis kõik katki. Kuis oli kellegi töö, nii sai ta ka malka.

7.  Korista mõisas oli väga kuri valitseja – Lillenfeld. (See nime jäi segaseks, kas oli ta Lillenfeld – või Lilleferdt – ka jutustajad, nii Mootse, kui ka Otsa ei teadnud päris kindlasti.) Jutustaja olnud noorena mõisas teol ja siis kartulavõtmisel vaadanud Lillenfeld järele, kellel olnud palju kartulaid maas, see saanud valitseja käsul kubja ja kiltre käest peksa. Peksetud alati mitu seljatäit vitsu ära. Sai aga mõni eest pakku, naeris valitseja ja jättisselle peksmata.

14.  Teoorjuse ajal olnud Korista mõisas kuri valitseja – Lillenfeld. Keegi pole tohtinud mõisa juurest maanteed mööda piibuga käia, saanud niipea, kui valitseja seda näinud, peksa.

23.  Kurista mõisas pole rahvast palju peksetud – ja kui tuli siis tagasi veel Villebois, oli teolistel päris hea elu.

14.  Jutustaja isa olnud kubjas – ja opmani käsul pidanud peksma põllul töötajaid tüdrukuid päris tühise asja – süüteo eest. Kui ta ruttu vitsu ei otsinud, sai ise opmani käest sõimata.

Ahja mõisas olnud väga kuri kubjas ja ka opman, ning ainult üks mees jäänud seal peksmata. Kupjad sõimasid igalpool kaunis palju teolisi, sest see mis oli rahvale halb, oli jälle hea mõisale.

20.  Jutustaja ema saanud Kastre mõisas kubja Vahi käest malka, mitte vitsu. Hiljem olnud nimetatud kubjas Kikassaare kõrtsimees.

2.  Mäksal olnud üks väga kuri kubjas, keda rahvas väga kartnud, sest nimetatud kubjas peksnud rahvast väga palju. Rahvas hüüdnud teda „sitapea”! Jutustaja mälestuse järele olnud seal ka keegi hea kubjas – Kaarel Laas, kes lugenud mõisa töölistele vaheajal lehest uudiseid ja olnud igapidi väga hea ja lahke mees.

8.  Kaagveres pole varem elanud parun Nolcken, sest see elanud Moisekatsi mõisas. Rahvas pole palju nurisenud valitsejate ja omaaegsete sundijate peale, sest need olnud kaunis lahked. Varem ikka olnud mõned opmanid ka kaunis kurjad. Nad pidanud rahvaga kõvaste pragama, sest mida enam mõni kubjas rahvaga riidles, seda enam meeldis see mõisnikele.

Väga teravasti riivas talurahva huvisid talumaa mõisastamine. Selle põhjustas just uue põllutulundusliku süsteemi sisseseadmine mõisus, mil mõis vajas põllupidamiseks laiemat pindala. Talumaa mõisastamisel hävitati üksikud talud, sageli ka terved külad. Osa talunikke jäid maata, osa asetati ääre- ja metsamaile.

14.  Hammaste külast võetud Issaku mõisale 5-6 talu. Moisekatsi mõisas lahutati ära tevre Künnapa küla. Jutustaja olnud siis umbes 20 aastane. Künnapa külas elanud venelased ja vana Brasch öelnud: „Minno õndsa esa öelnu, ega nad pole meile korralikku renti maksnud, muud kui vaja välja tõsta!”

11.  Praeguse Issaku mõisa asukohal on olnud küla, nelja taluga, üks olnud Issaku. Üks Villebois võtnud aga need talud ära ja asutanud siia karjamõisa. See sündinud jutustaja vanemate ajal. Jutustaja mälestuse järele võetud ka Rootsi mõisa asutamiseks kaks Rootsi talu Villebois'de poolt ära.

7.  Korista mõisnik võtnud 2 Rootsi talu mõisa külge – teinud karjamõisa, ning palju muid talusid veelgi. Just külade kaupa ei võetud maad mõisale, aga võeti nii 4-5 talu.

20.  Vanaste olnud Võõbste küla ligidal kaunis suur Kokuta küla – ja selle maad on liidetud vähemalt enne jutustaja kooliaega Kastre mõisa külge. Samuti liideti mõisamaa külge ka Ülejõe küla, mis asus Kastre mõisa vastu. Ka Kaarli karjamõis liideti talumaadest. Kaotati veel ära ja liideti mõisamaa külge Vomis küla, asus Võõbste küla ligiduses, maad. Kastre mõisnik – von Essen – on hävitand jutustaja ajal Aruaia küla, kus elutsesid popsid – kandimehed. Olidelanikud nimetatud külast väljatõstetud, lasi von Essen maa ära torutada ja metsa alla võtta.

16.  Kastre mõis on äralõhkunud Aruaia küla, Kokuta küla ja Kaarlioja küla. Aruaia külas oli 5 kandikohta, Kokutal 6 – ja Kaarliojal 5 kandikohta. Mõis tahtis oma põlde suurendada ja Kaarlioja asemele ehitada – asutada metsa.

2.  Mäksa mõisnik, Nikolai von Essen, võtnud Agali küla (jutustaja olnud umbes 20 aastane), ära ja teinud talumaad mõisamaaks, et viimast suurendada. Agali küla all oli kvoote maa. Küll andis Essen Agali külale uue asukoha, lasi metsa maharaiuda ja andis kännustiku asunduseks, ning sealt pidid talupojad käima 10 versta kaugusel teol. Talude nimed olid Agali külas järgmised: Allika, Korgeoja, Metsa, Vosmi, Rasina, Moloka, ning kõik nad hävitati. Veel võtnudEssen Mäksa mõisale Kokuta külamaad ja liitnud mõisamaaga. Kokuta küla olnud Kastre pool Mäksa mõisast ja Agali küla Sarakuste mõisa pool.

17.  Kastre mõisnik tahtnud mitmete Peravalla talupoegadega maid äravahetada, et oma mõisamaad suurendada metsaga, kuid talupojad pole mõisniku sõnu kuulnud, kuigi härra oli talupoegadele ülesöelnud.

„Kaagwere Wakko-raamatud 1860 a. (Mäksa valla arhiiv, Nr. 12) on „Lisakiri Wakko-raamatule aastast 1860, eramoisast Kaagvere-Wanamoisaga”, mis valmistatud 1878 a. Selles „lisakirjas...” seisab: „Mäe-Kastre külla, talludega: Wissa-Johan, Musta Jaak, Albre-Enno, Tireko Märt ja Lari Johan wäärtuses 73 Taalerid 18 krossi on aastal 1851 mõisa wälja külge wõetud.

Talu Jerweperra talu Musta 1819 aastal Minamoisa karjamoisa wälja külge wõetud; wäärtuses 28 Taalerid. 54 krossi.”

XIX keskpaiku kaotati Liivi- ja Eestimaa talurahvaseadustega teoorjus. Algas raharendile siirdumise ja talude ostmise ajajärk.

16.  Kastre vallal on kõik rendikohad, sest ei lubatud talukohti müüa, kuna Kastre mõis oli maioradi mõis. Alles nüüd hakatakse ostma talukohti.

Omalajal, kui parun Nolcken tuli sõjast koju, rentis ta Villebois'lt 24ks aastaks Kurista mõisa. Siis hakkas Molcken peagi müüma talukohti Kurista kogukonnas, ning eriti palju oli ostjaid mulkide seast. Maa hind oli 200 rubla taaler.

8.  1887. aastal läksid talukohad Kaagveres juba müügile – ja kevadest Jüripäevast peale oli juba ostulepingute järele elamine.

Kuigi talupoegade – talurahva elu ja seisukord polnud päris- ja teoorjuse ajal keegi hea, pole Võnnu kihelkonnas, minu poolt kirjeldatud osas, rahva teades tulnud ette suuremaid rahutusi ega kooskäimisi. Küll on löödud salaja teeäärsete postide külge kuulutusi – lendlehti, kus kutsutakse üles „mõisnikkudele valu andma!” Hiljem, senaator Manasseini revisjonil, on temale saadetud küll „tänutunnistusi”.

14.  Jutustaja noorespõlves olnud teede ääres, postide külge loodud kuulutused, kus olnud umbes järgmiselt: „Andke mõisnikkudele valu, et nad kaoks kui kevadine lumi jne.” Allkiri olnud Benjamin Sass.

Sarnaseid lehti olnud õige palju. Küll uurinud mõisnikud, kes sarnaselt on kirjutanud, kuid pole saanud teada.

Kaagvere kogukonna aruandes (Mäksa valla arhiiv Nr. 62. Mitmesugused tähtsuseta vanad kirjad Eesti ja Saksa keeles 1849-1918.), 1883 a. tehtud senaator Manasseini eeskirja põhjal, on Kaagvere valla talupoegade kaks palvekirja mustandit, millised on määratud senaator Manasseinile. Esimene „Tänu teenistus” on eelmainitud aruande 7 ja 8 leheküljel, teine – erilehel.

„Kõrgeste auustatud Weneriigi walitseja ja ka meie Liiwimaa Rewiteeria Herra Senator Manasseinile

Tänu tunnistus.

Teile kõrge Herra Teie ärarääkimata suure armu ja meie waeste pääle halastuse perast. Et meie nüüd rõõmu julgusega wõime henda mitasugutsid raskit maksu ja pääle pantu orjused, kui ka ehitused koormat mis meid waisid Riigi alamaid mitma suguste häda ja teutuse ja ka hirmsa suure wõlade sisse on saatnud. Kellest kül meie waeste jõud ja moistus lahti päästa wõimalik ei ole, muud kui üksi Teie armu ja halastuse pääle loodae ja abi oodame. Palume armuliku kõrge Herra (küsimise ehk eeskirja) perra on meil tääd anda, kas meil ka moisa herradele wõlgu jäänud renti maksa on. Selle pääle on kül eeskirja perra näha, et ei ole. Aga seda ei woi meie millaski teha, et meie renti wõlgu jättame, se on moisa walitsusil tänini kohtu abiga wõimalik olnud kohe terminist järele jäänud wõla perast ära riisuda ja kohast wälja peksa. Seeperast on se kõige suuremb hool et kui kuidagi wiisi wõimalik ei ole seda määratud summa woi renti kuskiltki orjata ja ära maksa, sis peab se waene inimene lainama, kas kust tahes; enambiste linna kaupmeeste käest, kellel weel on suure protsendide pääle ja sedawiisi saab moisa herrade rent ära makstud ja waese inimese oma esi ikka wõla sisen ja mitma aastased wõlad ja on jäänud kellest ei leia nõu kuidagi wiisi ära päästa. Oleks wäga paluda armuliku ja kõrget Riigi walitseia herrat meie waeste riigi alamate abi hüüdmist suure halastuse pärast kuulda wõtta. Suure alandusega kanname neid puuduliku palwit Teie kõrguse ette maha pannes ja loodame neid palwit Kõrge Herra ees wastu wõtmist leidwad.

Tähendusest kes wõlade sisen Kaagvere wallan oma nimelt walla ja Anote maapidaja seda tunnistavad oma teisel poolel seiswa nimedega, nimelt iga üks Alnimetetu walla wakku talude nimed, naituses nimedega, kes wõlades oma. (Ülesloetud 21 taluperemeest ja 2 kvootemaa pidajat.)

Tartu kreisis Wõnnu kihelkonnas Kaagwere kogokonna kohtu majas sel 24 Januaril 1883.

Wallawanemb P. Jannsen
Wöörmünder
Wöörmünder
Nõumees
Nõumees
Nõumees
Nõumees
Nõumees
Nõumees.”

Nimetatud „Tänu tunnistus” on nähtavaste kirjutatud selleaegse vallavanema P. Jannseni poolt, sest nii see „Tänu tunnistus” kui ka vallavanema nimi on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt.

Teine palvekiri on kirjutatud sama isiku poolt, kes kirjutas esimesegi, ning on pikem eelmisest.

„Kõrgeste Auustatud Liiwi ja Kura maa Rewiteria Harra Sinator Mannasseinile!

Suur alantlik tännu

Kõige kogokonna nimmel selle eest südamest Mes Kõrge Riigi Walitsuse härra meie waeste Abbita allamade pääle on wõtnu armu ja allestust Näidada ja kõik meie ello ja olegu ülle aro ja taadust Perrida se perrast tõusep kül tuhhantide ja mitme tuhhantide Wenne Riigi allamade suust ja südamest tännu tännu Ohwer Wenne Riigi Kõrge härra ette.

Olles wäega alantlikult paluda Kõrge härrade ees mõnne tabeli ja ka mõnne punkti perrast Kos meie mitte auussa Rewiterja harra een ei woi Puhtust akurat ütelda aga meie püiame kül nõnda Palju kui meil woimalik on teha seda

1) Nimelt tabel N° I ja punkt 1. ja 2. oleme kül Need inimise ärra lugenu mes wähaki woimalik on olnu aga Mes jo mõnni aasta wäljan kogokonna piirist elap ei tea Kos on ehk kui suur wanil on

Aga ni palju kui woimalik on ika ärra märatu Selle puntide järrel küsimuse Juli kuul on meil wähama Summa ülles antu se perrast et kihelkonna kohtu härra Ande wäega lühikesse termini nüid oleme inimist se perrast Rohgemb ülles leitnu

2) Tabel 5. ja III nowap täientust 1849 aastast kunni seia mani kui palju wallamait moisa mast on tehtu aga mes peame meie waese nüid kõrge härra küssimise pääle ehk ees kirja perra kostma. Ei muut kui et meil waesil ei olle ühki innemiseliku õigust Suure moisa härrat on lasknuwa selle aja sissin kül mõnd kõrda maid mõta ja kartit ja wakku Raamatit teha aga henda jaust aga meie jaust ei ütlewa mitte labigeistki ollewat wäega kahju taga nüid anname pallutes armuliku Rewiterja herrale Rahwa mälestuse perra teada et praega on meil weel palju innimisi kes täitsa mäledawa kui härra walla maid moisa Maast on teinut üks weige külla mes on kutsutu mäe Kastri küllast kos on olnu 5 tallu ja suuruse perra ühte kokku olnut 73 taalriti ja 18 krosi suur aastal 1860, /19 talrit ……/ moissa maast võtnu /Sum 92 Ta. /ja weel on sel ajal 2 tallu minedanu moisa maast mes praega kül tallu pääl on aga nimetatas Quote – 52 taaltrit ühte koku 2 tallu suure on. Ja weel on ka neid wäigeis kohte mes nimetatas Moissa kantniku peab ollema ka wanna wakku ramatu perra walla maa

Armuliku Kõrge Rewiterja härra een Kirja täientuse tarwis läks walla wanemb: aupaklikult Moissa härra paron nolken etti ja pallus neid wakku raamatet Nimmelt selle perrast et meie peame nied Kõrge Rewiterja herrade ära, antma se pääle üteles moisa härra mina ei anna ühki waku raamatut sinule se pääle Kui ne härra teie käest küswa sis juhadage et waku Ramatu on minu käen küsiku minu käest neid Se pääle läts walla wanemb Kihelkonna Kohtu harra, manu ja pales kohtu härrat alantlikult Neide wakku ramatite perrast Kihelkonna Kohtu herra kostnu ka nõnda samude.

Selle perrast saab alentlikult palutut selle ülle et meie ei wakku perra tõentada Se perrast ei usaldame ka tabel N° III pääle märkita.

Oleks Wäega alantlikult paluda Nende sowwi kirjade perrast mes augusti kuul 1882 Kaagwere walla likmite poolt Kõrge herrade ette saadetu saiwa sub 102 al woi nad es olle selle õiguse wärt et nad Kõrgge härrade ette tulla

Kaagwere kogokonna kohtu majan

Sel Februaril 1883.

Seda pallume kõik omma al seiwa nimmedega

Walla wanemb P. Jannsen

Wöölmoldri

Wöölmoldri

Teo orjuse ajal pidi talurahvas tegema nii mõisa kui ka talu töö. Mõis surudes esikohale oma otsesed huvid, suurendas talude kohustusi äärmise võimaluseni, ning talumajandus, suure tööjõu kaotuse tagajärjel, jäi kängu. Talurahva üldise vaesuse tagajärjel oli tema toitumine väga vilets. Samuti olid viletsad ka talurahva elamud.

14.  Orjuse aegne söök oli väga vilets. Peremehel oli harilikult 1-2 vakamaad ubade all, ning siis tehti teolisele ligi oa pudru. Peale selle sai teoline veel kaasa läniku täie piima, silku ja haganase leiva.

7.  Orjuse ajal oli söögiga alati häda. Nälg oli alatihti.

16.  Teolisele anti ühes oa supp. Leem pandi pütti ja segu länikusse, ning mõisas – süües lasi teoline leeme ja segu ühte. Leib oli haganane, ainult pühade ajal saadi puhast leiba. Hapu piim ja kali, samuti ka silk, olid igapäevased söögiained.

17.  Vanaste anti musta haganast leiba. Pühiks saadi liha.

23.  Teolisele anti kaasa haganane leib, silgud, hapupiim. Varem õhtul leiba üldse ei antudki, vaid õhtusöögiks oli vedel puder.

2.  Teomehele pandi söök talust kaasa, kui teomees mõisa läks. Talle keedeti länikusse valmis peade viisi kapsaid – ja kui neid polnud, siis noori ohakaid. Viimaseid kutsuti sel puhul „naadideks”. Oli „rabantse leib” - sarjast tuuleta läbiaetud, nii siis haganane ja oli ka rukki õle päid küllalt sees. Hiljemgi olnud sarnane leib ligi mõisa kandimeeste lastel koolis ja puhast leiba hüütud „poe leivaks”. Kui leiba polnud, siis tuli leppida kupatatud ubadega ja hapu piimaga.

Nii nagu talurahva vaesus põhjustas halva toitumise, nii põhjustas vaesus ka viletsad elamud.

2.  Teomehele pandi söök talust kaasa, kui teomees mõisa läks. Talle keedeti länikusse valmis peade viisi kapsaid – ja kui neid polnud, siis noori ohakaid. Viimaseid kutsuti sel puhul „naadideks”. Oli „rabantse leib” - sarjaste tuuleta läbiaetud, nii siis haganane- ja oli ka rukki- õle päid küllalt sees. Hiljemgi olnud sarnane leib ligi mõisa kandimeeste lastel koolis – ja puhast leiba hüütud „poe leivaks”. Kui leiba polnud, siis tuli leppida kupatatud ubadega ja hapu piimaga.

Nii nagu talurahva vaesus põhjustas halva toitumise, nii põhjustas vaesus ka viletsad elamud.

2.  Jutustaja lapsepõlves olnud kõik majad veel suitsutared, ainult koolimaja oli korstnaga. Mõis andis ette taluplaani – rehetare ja veel üks väikene kambrikene, kuhu harilikult pandi toit. Jutustaja olnud 4 aastane, kui ehitati korstnatega vallamaja, aga 13 aastaselt olnud veel pea igal talul rehetare – suitsutared, sest siin olid rendi talud – ja kui mõni ehitas korstnaga elumaja, siis näitas see jõukust – ja mõis pani kohe renti juure. Umbes 1880 a. peale hakkasid juba tekkima korstnatega majad, kuid mõne aja eest leidus veel suitsutaresid.

11.  Talumajad olid kõik suitsutared, ainult koolimaja oli korstnaga. Ennevanaste pole ka tulekahjusid olnud, aga kui asutati „Tulekahju kordadel vastastikkune abiandmise selts” siis tulid ka tulekahjud ja inimesed ehitasid uued, korstnatega majad. Aknad olid vanaste madalad, öösetel lükati laud ette. Laud oli soonega, et oleks kergem ette lükata. Aknad olnud nõnda madalad, et kord läinud toast väikene seapõrsas kõige aknaga õue.

14.  Elumajad olid vanaste suitsutared. Aknal polnud klaase ees, vaid oli üks laud, mida sai siis litsuda kas kinni või lahti. Lahti harilikult seda aknaauku ei hoitud, sest öeldi, et tuba läheb külmaks. Sealt aknast putkasid ka mehed metsa pakku, kui tuli nekrutite võtmine.

7.  Vanaste oli elumajaks rehetare – akendeta. Olid küll aknaaugud, kuid klaasi polnud ees – ja need augud suleti paja kaantega. Mõnespool lasti ka loomad rehetarre, kus neid siis joodeti. Loomade jootmise ajaks aeti lapsed rehetoa ahju. Ka aeti talvel, külmaga lapsi ahju sooja.

20.  Perevallas oli alles mõni aasta tagasi veel suitsutare. Varem – jutustaja poisikese ajal – olid kõik majad suitsutared, savipõrandaga. Põletati peerge- ja jutustaja olnud järelvaataja, et sein ei läheks põlema. Suvel oli toidukeetmiseks välja ehitatud suveköök.

22.  Esimene korstnaga maja ehitati Piirissaarel eestlaste poolt umbes 60 a. tagasi. Varem olid eestlastel kõigil suitsutared.

16.  Varem olid kõik suitsutared ja ka kambripõrandaks oli maapõrand veel siis, kui jutustaja oli 10 aastane. Aga tema noorespõlves olnud ka, ehkki vähe, korstnatega maju.

17.  Mehe isa läinud laast ristima kuhugile vaeste inimeste juure. Pole olnud teist lauda – ja lastele olevat pandud söök pengile. Laps läinud aga kooliõpetaja juure vaatama – ja selleaja sees läinud põrsas – ja hakkand ka sööma. Laps kuulnud, läinud ligi, võtnud põrsal tutist kinni ja öelnud: „Ah, sina kurivaim, sööd mu söögi ära, mis ma siis ise söön!”

Õigeusline elu vanemast ajast peale.

Vene valitsuse tulekul sattus talupoeg täielikult mõisniku meelevalla alla. Nii ma kui ka talupoja isik oli mõisahärra omandus, ja kogu talupoja elu käis mõisahärra kontrolli ja määramise alla.

16.  Õigust talupojal polnud. Kes läks õigust otsima, sai peksa kihelkonnakohtus. Kastre vald käis omalajal Põlva kihelkonnakontu alla, kus oli eesistuja Schwarts.

14.  Vanaste – mõisnikkude ajal, kui mõni tööline – ametimees läks ühest mõisast teise, sai alati kaasa eelmiselt kohalt tunnistuse. Olid tunnistuse ääred ilusaste, kääridega lõigatud, oli mees puhas, hea tööline; oli aga äär veidi rebitud – oli mehel mingi viga, kuid kui oli tunnistusel mõni tindiplekk, siis oli mees teinud mingit koerust – ja talle ei antud siis tööd. See oli juba mõisnikel omavahel niiviisi mahatehtud.

16.  Korista mõisas teol olles võtnud Juudi Jaan salaja hobusele segavilja. Seda juhtunud aga nägema kubjas ja Jaan kartnud, et kubjas teatab sellest härrale. Müksanud siis kubjale külge ja öelnud: „Mes neist körnist saab?” Kupjal tulnud nüüd ka see varguse lugu meelde ja lasknud Jaanile varguse eest anda 15 hoopi.

7.  Orjuse ajal saadi peksa õige kergeste. Igakord ei uuritudki, kas inimene on süüdlane või pole. Inimesi pekseti ka kirikutulbas. Viimane, keda seal peksetud, oli Hea Jaani tütar Ann. Tema oli teotüdruk – ja öeldi, et ta ähvardanud või soovinud, et üks maja mahapõleks. See sündiski – ja Hea Ann võeti kinni, kui süüdlane. Ei uuritudki järele, kas tema on süüdlane või mitte, vaid määrati otsus, et Hea Ann saab 4 pühapäeva järgimööda peksa kirikutulbas. See otsus viidudki täide, kuigi rahvas uskunud, et Hea Ann on süüta. Peksmise päevaks käsutatud kõik rahvas, ka väikesed lapsed, kiriku juure. Ka jutustaja olnud siis väikene laps, aga mäletab veel seda viimast kirikutulbas peksmist.

Usulised liikumised.

Vennastekoguduse esimesed kuulutajad ilmusid Liivi- ja Eestimaale juba 1729. aastal. Eriti hoogsalt tõusis vennastekoguduse mõju 1736. a. peale, mil selle koguduse juht krahv Zinzendorf käis isiklikult Liivi- ja Eestimaal.

7.  Vennastekogudus oli vanaste õige suur. Vennad olid kõik suured rikkad mehed ja ehitasid kogudustele suured majad. Vana Oehrn'i ajal tuli ka Saksamaalt siia Zinzendorf – ja käis kuu aega siin jutlust ütlemas. Siis saanud ta inimeste käest palju andeid, läinud rikkaks ning läinud tagasi Saksamaale. Võnnus ehitati ka „Võnnu veliste maja”. Maa selleks kinkis Villebois, ka kinkis ta kaunis suure hoovi, aga see võeti hiljem ära. Hoov oli 4-5 vakamaad suur. Jutustaja isa ja ema olnud ka suured vennastekoguduse liikmed ja kooskäijad. Kõiki pole võetud sinna vastu. Nii põlatud ära tüdrukud, kes elanud poistega.

16.  Siin nurgas vennaste palvemaju polnud, oli küll Võnnus ja ka mujal Võnnu kihelkonnas.

11.  Omalajal olnud Võnnus kaunis palju vennastekoguduse liikmeid. Terikeste ja Võnnu külast käidud kaunis agaraste koos.

23.  Vennastekogudusi Võnnu kihelkonnas ikka oli. Käidi ka koos Võnnu kiriku juures, hoolimata sellest, et teised kooskäijad pilkasid. Kooskäisid just vanemad inimesed. Vennastekogudustel olid enamikus omad majad.

2.  Varem oli koolimajaga ühenduses ka veliste – vennastekoguduse maja – tuba, kuhu siis vennastekoguduse liikmed kokku tulid pühapäevadel, palvetama. Peamees oli Kaarli Kiilak, kes oli vigane. Teine mees oli vist Jaan Hangu ja need mehed läinud omavahel tülli, aastaaega jutustaja enam täpselt ei mäleta, aga igatahes enne 1870 aastat, arvatavasti 1866 või 1867, ning selle tüli pärast läinud ka selts lahku, ning hakatud siis käima Võnnu vennastekoguduse juure. Jutustaja mälestuse järele käinud umbes 10 vennastekoguduse liiget koos – ja pole teisi inimesi sisse lastud, kui ainult vennastekoguduse liikmeid. Vastu võeti vennastekoguduse liikmeks mõne liikme soovituse läbi. Aga esialgu pandi ta proovipeale – umbes aasta aega – ja kui leiti, et see inimene on usklik küllalt, siis võeti ta vastu kas päris õeks või vennaks.

8.  Jutustaja ajal siin enam pole olnud vennaste kogudust, aga kooliõpetaja pidi pidama koolimajas pühapäeval palvetundi. Varem olnud küll Kaagveres ka vennastekogudus, kuid jutustaja ajal olnud ainult Võnnus veel sarnane kogudus, mujal pole enam olnud.

Liivimaa talurahva keskel algas käärimine 1845 a. suvel. Rahvas lootis oma ainelist seisukorda parandada vene-õigeusku siirdumise teel. 1845. a. varasuvel määrati Balti kindral kuberneriks venelane Ev. Golovin, kes soodustas vene-õigeusu vaimulikkonna propagandat talurahva seas.

Võnnu kiriku arhiivis on nimekiri (Võnnu kiriku arhiiv II kapp võlvi all paremal pool, järk VII.; Nimekiri on daatumita ja kokkuseadja allkirjata, kuid minule tundus, et see on kokkuseatud Ed. Philipp Körberi poolt. Körber suri 1850), milles loetakse üles vene-õigeusku siirdujad. Selle järele on läinud:

* Selles Nooritsemetsa külast on ülestähendatud esialgu 12 inimest – kuid maha tõmmatud 3 m. ja 3 n – üks perekond.

Võnnu kiriku arhiivis on veel teine nimekiri, kuid jällegi daatumita ja nimekirja kokkuseadja allkirjata. Algab see järgmiselt: „Siin omma ne Wennelasse ülles pantu” (Võnnu kiriku arhiiv, II kapp, järk VII paremal. See nimekiri on arvatavaste kirjutatud G. O. Oehrn'i poolt – käekirjad igatahes lähevad ühte.) Selles nimekirjas on ülesloetud 68 iimest, 37 meeste- ja 31 naisterahvast.

Huvitav on ka see väikene, kuid küllalt terav kirjavahetus, mis oli 1867 a. üheltpoolt Võnnu õpetaja G. O. Oehrn'i ja vene-õigeusu preestri Aleksei Sverev'i vahel. Seejuures on säilinud Sverevi kaks kirja ja üks G. O. Oehrni kiri (mustand). Toon siin need kirjad. (Kõik kirjad Võnnu kiriku arhiivis, II kapp, järk VII paremal, parem pool.)

„Ausalik Wõnno Oppetaja Herra!

Minna kuli rahwa käest, et teie ollete kulutanu rahwale sellest, et Meie Isse-Wallitseja Keiser Herra Aleksander Nikolajewits om lubba andnu meie õige ussu innimistile minna teie kirrikohe lawale nink õige ussu lastile oppida teie kolin – misperrast särratse teie kulutamisse asja perrast rahwas walmistab henda mina lawale nink latse oppiwa ja teie koln – sedda üllist mina ise näije Kastre nink Kiddijärwe koolin. Kas se om õige, et teie ollete neile kulutanu nida? Andke minule kostmist, mina palle teid ülliwäga.

Sel 19 Webruaril N 18u 1867 ajast ajal Pool-moisa birnholm.

Preester Alekseid Swerew"

Sellele, Aleksei Sverevi kirjale vastab tolleaegne õpetaja G. O. Oehrn veel samal päeval (mustand):

„Korrista wenne ussu Preestrele!

Teie kirja päle 19ema Webruarist, mes teeje 18ma numre al mulle sadite, om mul teile kosta, et minna ei minki polest teie üllekaemisse al ei saisa, et mul waija olles teile arwo anda omast ameti piddamissest nink teil ei olle märaslise oiguse ka minno käest arwo küssida sest, mes minna olle tennu ehk kon oelnu.

Ent teie pallemisse päle tahha minna teile kui omale nabrile teeda anda, et mul eal ei olleki mõtte seisse tulnu rahwale kulutada, et Meie auwalik Keisri Herra lubab olles andnu oige ussu rahwale meie kirrikun lawwale käwwa nink omi latsi meie koli sata, ent sedda olle minna kül kulutanu, et Meie suur Keisri Herra 15al Marzi ku päiwal 1865 om käsknu, et eddispäidi käekirja läbbi ennamb ei tohhe nõuwetus sama, et kui üts wenne ussu innemenne ütte luttereussu innemissega abiello sisse tahhap astu, nemma om latsi peawa lubbama wene usku risti nink wenne usku kaswatada nink et neile wenne ussu kirriko polest seperrast ei tohhe laulataminne keeltus sada ehk nõuwetus, et lutterusse innemenne ka wenne usku wõttas, ni kui teie weel hilda sesama keisri kässu wasta Rasina tüddriko Anno Krigoriga ollete tennu. Kui siski, ni kui weel tämba jälle om sündinu, mõnne wenne ussu innemene sallamahto nink koggoni wargusse wisil meie kirrikun lawwal om kännu, sis ei woi minna se maa middake tetta, selle et minna neid ei tunne, nink kui nimma neid ka koggemata peas tunnes, siski lawwale käuside hulgan neid ärra ei woi tutta, se on paljo ennambest teie assi ome koggodusse luliikmissi keelda, et nemma meie kirrikohe wargile es tulles, ent mitte minno assi, kunna minna teie kirriko waht ei olle. Nisamute om se ka teie assi latsi kulda, et nema mitte meie koli es tükkis. Ni weidi, kui minna kirrikust keddake wälja ajada, ni weidi ka kolist, nink minno perrast woiwa kik teie ussu latse meie kolin käwwa, kui teie sega rahhul tahhate olla. Kui teie tahhate kiik rahva lorri usku, sis ussuge päle, ent minna ei olle eale rahwale kulutanu nink lubbanu, mes mul õigust ei olle kulutada, ei ka lubbada.

Teie pallemisse päle sada minna teile siin 97,a numre al Anno Krigori ristmisse tähhe.

Wõnno sel 19al Weburaril 1876.

G. O. Oehrn Wõnno õppetaja.”

Sellele kirjale vastab preester Swerev 9.III. 1867. Nr. 23 all, kus ta ütleb, et ta on ise teadlik selles, et õpetajal ei tule temale aru anda. Edasi palub ta endale saata nende vene-õigeusuliste nimekiri „kes warguse wisil olliva Teie kerrikun Jumal alawale, selle et se mul om tarbis.”

Ka on Võnnu kiriku arhiivis üks dokument 1893. aastast. See on: Списокь мецъ Православнаго въроисиовъданя, прихожань Вендауской Православной церкви, уклоняющихся въ лютеранство, составленной по исповьгной ведомости за 1893 годь. (Võnnu kiriku arhiiv, II kapp, parem pool, järk VII paremal). Selle järgi on vene-õigeusku:

Palju siirdus Võnnu kihelkonnas inimesi vene-õigeusku, seda ei saa kindlaks määrata nende andmete põhjal, sest selleks on nad liiga katkendlised. Ka rahvas – Võnnu kihelkonna kohalikud elanikud ei tea siia kuigi palju juurelisada.

14.  Vene-õigeusu papid ütlesid, kui tulete meie usku, saate kõik parema põlve ja valaiku kraami. Paljud lasid endid sellepärast ümberristida, et saavad siis mõisa alt lahti. Kui aga mõisnik kuulis, kutsus ta rahva mõisa kokku ja oli väga kuri. Mindi siis papile kaebama, et pole paremat põlve kusagilgi, kuid papp kostnud rahulikult: „No oodake ikka, andke natukene aega!” Sügise poole, kui juba lõigati rukkid ja võeti ka söögiks kapsalehti, mindi jällegi papi juure ja kui see siis küsis – kuis om – öeldi, et juba sai üht ja teist, rukkileiva jne. siis ütles venelane: „Noh, mis teil siis veel viga on? Jumal andis juba sulle süüa! Kas tahad seda, et jumal tuleks sind ka veel söötma!”

16.  Vene usku minejaid ikka oli siin ka, aga väga vähe. Jutustaja pole olnud siis veel 20 aastane, kui oli suur üleminek. Ülemindi sellepärast, et loodeti paremat teenistuse kohta saada.

11.  Vene usku minejaid Terikeste külas ja ka Kastre-Võnnu vallas pole olnud. Läinud küll Vene usku inimesi Ahja ja Rasina poolt, ning need inimesed lootsid, et vene usku minnes saavad omale maad.

23.  Vene usku minejaid siinpool ei olnud.

8.  Kaagveres ei läinud inimesi veneusku. Oli ainult üks perekond, nimega Vares, kes läks Kaagvere vallast veneusku. Rohkem veneusulisi siin polnud.

2.  Vene usku minejaid oli siin, Mäksa vallas, kaunis palju. Üleminejatele lubati hingemaad ja paljud lasid endid ristida. Õige paljud Vene usku minejad olnud, jutustaja mälestuse järele, juba tema lapsepõlves õige vanad – ja jutustaja arvates olnud suurem Vene usku minek 10-15 a. enne tema sündimist, nii siis 1840. aastates.

16.  Algul lubati kõigile, kes vene usku läksid, kõiksugu eesõigusi ja rahvas lootis saada paremat elu. Kui aga elu jäi endiseks, ühesuguseks lutheri usulistega, siis hakkasid paljud üleminejad kahjatsema – ja kui luba anti, siis hakkasid inimesed vene usust tagasi tulema.

20.  Varemal ajal pole olnud Peravallas ega ka Võnnu kihelkonnas vist mitte kuhugil usulahke. Praegu on Võnnus olemas baptistide usulahk. 11. Praegu lööb Võnnus laineid baptistide usulahk – ja Tartust käivad jutlustajad siin jutlust pidamas. Varem sarnaseid lahkuske siin polnud.

Haridusline olukord vanemast ajast peale.

Liivimaa maapäeval 1765. a. vastuvõetud koolireformiga loodi senise köstrikooli kõrvale uus-mõisakool, ning tehti selles õppimine talurahva lastele sunduslikuks. Uue kanalduse pani maksma kindralkuberner Browne patendiga 18.IV 1765.

Võnnu kiriku arhiivis on akt 1805. aastast „Beantwartung einiger vom resp. H. E. Inspectoren des Werroschen Schulkreises dem Wendanschen Kirchsp. Prediger in Rücksicht der Dorfs Schulen vorgelegten Fragepuncte.” (See aruanne aasub akti kaante vahel – pealkirjaga „Pläne zu Volcks Schul-Wesens Reformation von 1805. 1806 und 1814. 1815. 1834.” Võnnu kiriku arhiiv, II kapp, paremal pool, järk III paremal, nr. 3 a.) Nimetatud akt on kirjutatud Ed. Ph. Körberi poolt 20.I 1805. aastal.

Siin on öeldud, et on 20 külakooli, 20ne kooliõpetajaga. Igas külakoolis on läbistikku 20 õpilast Mardipäevast – Jüripäevani. Laste arv oleks muidu suurem, aga paljudel vanematel on lapsed kodus, mitmesuguseil põhjusil. Osa vanemaid õpetavad ka omi lapsi ise kodus. Vahete-vahel on kodus vaeste inimeste, sulaste ja vabadikkude, ning ka vaesedlapsed, üks riiete, teine koolitarvete pärast. Ka jäävad mõnikord väikesed 6-8 aastased, kaugemalt päritolevad, lapsed külma pärast kodu.

Igal külal, 25 taluga peab olema koolimaja, kuid praegu on kõigest 3-5 sarnast küla, kus on oma koolimaja. Juurde tuleb nii siis ehitada vähemalt 10 koolimaja. Kooliõpetajailt nõutakse seminari haridust. Õpilased pidid kodus vähemalt a b c ja veerimise ära õppima. Kooli tulid lapsed 8 aastasena, kus siis õppisid koos lugema, arvama, kirjutama ja katekismust – viis peatükki. 12 aastaselt oli külakool läbi. Vanemad ehk lapse hooldajad, kes last terve talve kodushoidsid, ning kodus ei õpetanud, pidid maksma trahvi 1 säilitis rukist ja 1 lusik linu koolikassasse. Külavanemad pidid igal laupäeval koolimajas käima ja puudujate laste nimed ülesmärkima. Puudumise eest, laste eneste süü läbi, tuli neid esimesel korral noomida, aga teisel korral juba teiste hirmutamiseks karistada.

Võnnu kihelkonna mõisa-külakoolide kohta saame teateid ka 1813. aastal Ed. Ph. Körberi poolt kirjutatud aruandest „Anno 1813 Demondirte Bezoige von den Fähigkeiten und der Konduite der dem Prediger untergeordneten Kirchen Diener im Kirchspiel Wendau.” (Nimetatud kirjutis asub Võnnu kiriku arhiivis, II kapp, parem pool, järg III paremal.) Nimetatud aktis on ülesloetud ka koolimajad ja kooliõpetajad. Ära on märgitud ka kooliskäijate laste arv, ning koolide seisukord. Küla-mõisakoole oli:

 I Ahja kogukonnas:
1) Kärsa külas – kooliõpetaja Sarva Jaan
2) Looritsemetsa külas – kooliõpetaja Clausse Hans
3) Valgesoo külas – kooliõpetaja Saja Jacob
4) Lääniste külas – kooliõpetaja Mikko Johhan
5) Pedaspää külas -kooliõpetaja Ado Paap
 II Kurista kogukonnas:
1) Võnnu külas – kooliõpetaja Loddi Adame Kottlieb
2) Hammaste külas – kooliõpetaja Turba Jan
3) Leevi külas – kooliõpetaja Iwane Parle
 III. Kastre kogukonnas:
1) Võõbste külas – kooliõpetaja Rokka Jakob
2) Ahunapalu külas – kooliõpetaja Uiga Jakob
3) Piirisaarel – kooliõpetaja Oppe Jack
 IV. Rasina kogukonnas:
1) Rasina külas – kooliõpetaja Jukka Josepi Rhein
 V. Kiidjärve kogukonnas:
1) Kiidjärve külas – kooliõpetaja Wisse Jürri.
 VI. Vastse-Kuuste kogukonnas:
1) Lootvina külas – kooliõpetaja Kangro Andres
 VII. Kriimanni kogukonnas:
1) Päkste külas – kooliõpetaja Ignati Jack
 VIII. Haaslava kogukonnas:
1) Kitse külaas – kooliõpetaja Klimo Jan
 IX. Kaagvere kogukonnas:
1) nähtavaste mõisas – kooliõpetaja Virro Andres
 X. Mäksa ja Poka kogukonnas:
1) Tamme külas – kooliõpetaja Mitra Johan
 XI. Sarakuste kogukonnas:

1) Rebnitz (vastavat eestikeelset nime ei te) külas – kooliõpetaja: Lillo Jacob

Nii oli siis 1813. aastal üldse 19. kooli Võnnu kihelkonnas. 1805. a. Ed. Ph. Körberi „Vastused Võru koolikreisi inspektorite küsimustele Võnnu külakoolide kohta” - aga mainivad, et siis oli Võnnu kihelkonnas 20 külakooli. (vaata lehekülg 203)

1813. aastal nimetab Körber, „hääs seisukorras” olevat Ahja - Looritsemetsa külakool, Kurista - Võnnu külakool, Mäksa ja Poka – Tamme külakool ja Kaagvere kogukonna kool, kuigi viimane olevat väikene ja ahjuta.

Kooliskäijate laste arv pidi olema

Ahja kogukonnas 125 last
Kurista kogukonnas 75 last
Kastre kogukonnas 85 last
Mäksa ja Poka kogukonnas 94 last
Rasina kogukonnas 75 last
Kiidjärve kogukonnas 25 last
Vastse-Kuuste kogukonnas 78 last
Kriimanni kogukonnas 30 last
Kaagvere kogukonnas 70 last
Sarakuste kogukonnas 10 last
Haaslava kogukonnas 12 last

Üldse oli seega siis kooliealisi lapsi 679 ja nagu sellest aruandest näha, käisid ka kõik lapsed koolis.

Aktis „Kirchendiener Conduits und Schul Sachen vom Jahr 1822 an (Võnnu kiriku arhiiv, II kapp, parem pool, järk III paremal), on nimetatud Ahja kogukonnas juba 6 kooli. Juurde on tulnud Ahja – Mõtsküla külakool.

„Pastor Körbers Beantwartung der 21 Frag Punkte über das Schul Wesen im Kirchspiel Wendan vom Jahr 1834.” Selles „Vastuses” on mainitud, et Võnnu kihelkonnas pole kirikukooli (Parochial-Schule). Teistest, mõisa- ja külakoolidest töötavad järgmised:

Mõisakoolid:

1) Rasina mõisa – Rasina külas 72 lapsega
2) Kiidjärve mõisa Ülejärve külas 34 lapsega
3) Kriimanni mõisa Päkste külas 23 lapsega
4) Kaagvere mõisa Vana-Kastre külas 32 lapsega
5) Sarakuste mõisa Rebnitsi külas 22 lapsega
6) Haaslava 27 lapsega

Külakoolidest töötavad:

7) Ahja kogukonna Nooritsemetsa külas 23 lapsega
8) Valgesoo külas 19 lapsega
9) Kärsa külas 80 lapsega
10) Ahja-Metskülas 20 lapsega
11) Lääniste külas 34 lapsega
12) Pedaspää külas 12 lapsega
13) Kastre kogukonna Võõbste külas 27 lapsega
14) Ahunapalu külas 25 lapsega
15) Piirisaarel 10 lapsega
16) Kurista kogukonna Hammaste külas 56 lapsega
17) Võnnu külas 30 lapsega
18) Vastse-Kuuste kogukonna Lootvina külas 52 lapsega
19) Leevi külas 20 lapsega
20) Mäksa kogukonna Tamme külas 70 lapsega

Nii töötasid Võnnu kihelkonnas 1834. aastal üldse 20 mõisa-külakooli 688 õpilasega, neist 6 mõisakooli 210 õpilasega ja 14 külakooli, 478 õpilasega.

Võnnu kihelkonnas töötasid nii siis mõisa koolid. Taheti avada kirikukooli, kuid selle avamine viibis õige kaua. Kavatsustest saame teada Eduard Philipp Körberi kirjutatud „Teadaandmisest Võnnu kogudusele”. See asub aktis „Pläne zu Volcks Schul=Wesens Reformation von 1805. 1806 und 1814 u. 1815. 1834.” (Võnnu kiriku arhiiv, II kapp, parem pool, järk III paremal.) See „Teadaanne” on järgmine:

„Wõnno Kehlekonna Koggodussele Teedaandminne.

Kunna jo minnewal Ajast aigal Se wastne Ma Laste Keriko Kool piddi sisse saetama, ent selle Sure tühja Asja perrast se assi seisma jai nink amok Tinnawetse Süggitse olli jaettetu. Sis om nud se Aig kaette tulnu, sedda Asja kõrra paele sata nink laebbi nisuggutse Keriko Kooli sisse seadmisse meye armoliko suure Keisri Herra Tahtmist, selle suure Koli Kohtu Nouwo perre tallitada; kumba perre egga ütten Kehhelkonnan Keriko man nisuggune Laste Kool peap ollema.

Ne selle tarbis waelja korjatu Latse sawa õppetetus saama – kõrra perrast luggeda nink laulda – numre arwo piddada nink kirjotada nink saap neile kõrwal weel lühikenne Oppust Pible Ramatust antus saama.

Senni ajani kui neit Pae Koolmeistrit waelja oppeteteas – koolme Asjastaiga laebbi – ollen minna Armust selle hae nink tullolikko Asja wasta – lubbanu Mõisa wannembittelee essi Sedda Oppust Latsille anda.

Ent kunna minna mitte eggal paiwal nink tunnil oma laija Ameti perrast neide Kooli Laste man woin olla – Sis laett mulle uts Abbi Kolmeister waija – ke allati paeb neide Laste man ellap – neide perre wisi perrast kaep – et nema sedda teewa nink oppwa – mes neile kaette nink ette minust sap antus saama. Selleperrast annan minna need omma Koggodussele teeda Et kui üts aus nink moistlik Mees olles – kes moistap selgeste luggeda nink laulda – ka kirjotada nink Numbre Taehhe jo tunnep ja himustap sedda ammetit wõtta – Temma 4. naeddale sees Minno mannu tulles nink perrae kules, mes temmal Palgas Kehhelkonna Wannembitist om lubbatu nink mil wisil se Assi aiksaste wois korra paele saetus saama. Ka annan minna weel teeda neil Wannembille kumma joudwa utte Lass anda selle kooli et nema omma Last minno mannu toowa, laebbi kaemisses. Temma peap jo omma Kaessi Ramatust moistma haeste nink selgeste luggeda nink mitte ülle 1. ajastaiga ollema. Ega uttest Wallast saap uts ainus Lats waelja korjatus saama, woi ka ennamb – kui Üttest toisest Wallast uts Lats ei tullle. Se Lats peap ollema – nink ei tohhi temmal ka mitte uts ainos Ihho Wigga man olla. Kes aigsaste rühhip omma Laptselle sedda haet Tetta – selle Lats pantaas seddamait kui Temma kolblik om – Kirja – ent no ke Sedda Satmist ilda jaettwa, kui jo nelli Naeddalet omma otsa laennu – neide Latse ei woi sis enamb mitte wasto woetus sada.

Wõnno keriko Moisan kirjotetu sel mal Paimo kuu paiwal 1807.

Eduardt Koerber Wõnno Kehhelkonna Kerkoppetaja nink temma Kolide Üllenb Tallitaja publicirt den 11ten Augusti am 1xten Trinetatis von der Kanzel et supra Pastor Loci.”

Kui vaadelda koole igas vallas – Võnnu kihelkonnas – üksikult, siis tuleb mainida, et paljuis pole peetud koolikroonikat, ning kadunud on ka vanemad dokumendid, milles süüdi revolutsiooni aegsed aastad. Korralikumalt saab jälgida koolide tegevust eranditult Eesti valitsuse maksma hakkamisest saadik. Viimaseil aastail on suletud Mäksa valla Sarakuste 2 klassiline algkool ja sama valla Tamme 2 klassiline algkool on ühendatud Aru 4 klassilise algkooliga 1928. a.

Haaslava „Sillaotsa” algkool.

Nimetatud kool asub Haaslava vallas, Kitse külas. Sillaotsa algkooliga on ühendatud 1903. a. Päkste vallakool ja siis hakkas kool töötama nelja klassiga, kahe õppejõu juhatusel.

12.  Vanemad kooli paberid on hukkunud 1903. a. koolimaja põlemisel. Teine kord põles koolimaja 1925. aastal ja pool talvet – kevad semestri – töötas kool üüri ruumes.

Eesti aegne kooli kroonika algab peale 1922. aastast ja läheb kuni senini. On olemas veel „Школьная лљтопись. Гаславскаго Силлаоцкаго училища 1916 года.“

See koolikroonika algab 1915. a. sügisest peale ja kestab 1918. a. kevadeni. Nii on siis kahe kroonika vahe 4 aastat 1918 lõpeb üks ja 1922 algan teine.

Vene keela kaotamise kohta on kroonikas, lk. 5a kirjutatud: „Viimasel kooli nädalal, s.o. 10 aprillist pääle kuni 18 aprillini oli koolis õpe Eesti keeles. Eesti keele õpekeelena maksma panemise järele tundus, nagu oleks laste südame päält raske kivi ära langenud – lapsed muutusid kohe elavamaks ja hakkasid tundide ajal julgemalt kostma, kuna enne nendelt ainult ikka kartlikku kogelemist ja kobamist tunni ajal kuulsid.”

Mainimise väärt on August Kätta kirjutatud „Haaslava Silaotsa kooli ajalugu”, mis leidub 1916 aastal alatud „Школьная лљтопись’is“ lk. 41a-43a. Seda ajalugu on edasikirjutanud järgmine kooliõpetaja Elisabeth Sternfeldt, kuni lk. 44, kuid see käib 1917/18 õppeaasa kohta. Selles ajaloos, lk. 42a on öeldud: „Esimene kooliõpetaja Sillaotsa kooli pääl olnud Liibik Jüri, tema järele tulnud Luha Peeter, siis tulnud Kerge Jaan – selle järele Guadentiech ja aastal 1863 Peeter Marken, kes ühtesoodu ametit 22 aastat pidanud.”

Nagu ajaloost selgub, olnud esimesed kooliõpetajad käsitöölised. „Liibik Jüri olnud osav oreli meister, Luha Peeter – kalamees, kellel omad noodad ja vened olnud, ainult Kerge Jaani ametit pole teada – Guadentiech olnud sepp.”

Peeter Marken oli vaeste vanemate laps ja pandi hoolsa õppimise eest kihelkonna kooli, mille lõpetades 1863 a. valiti Sillaotsa algkooli juhatajaks. Palk oli „35 vakamaa suurune maatükk harida ja lisaks veel magasi aidast 2 vakka rukkid ja 2 vakka odre. Küttematerjaliks olnud aod, mida ta ise oma kui ka kooli tarvis mõisa metsast kokkupanema pidanud... Vistist aastal 1873 hakatud Marken'ile maa äravõtmisega raha palka maksma, sada rubla mida tema palju enamaks pidanud kui nimetatud maa palka. Ka kütte materjali asjas paranenud asi, koolile hakatud aastas kaks (2) sülda põletispuid andma.”

11. septembril 1903. aastal põles ära Sillaotsa endine puu koolimaja ja kool viidi Voldemar Päivi majja, kuhu ta jäi kaheks aastaks.

12.  Kooliõpetajate järjekord Haaslava-Sillaotsa algkoolis oleks järgmine:

Jüri Liibik
Peeter Luha
Jaan Kerge
Gnadenteich
Peeter Marken 1863-1885
Lomp
Reier
Juhan Rootsi
Ferdinand Parson 1903-1914 mil sõtta võeti
Aleks Koch 1903-1908
Gustav Reial 1908-1911
Juhannes Õunapuu 1911-1915
Helmi Opman 1914-1915 tuli F. Parsoni asemele
Aksel Rüütli 1915-1916 siis võeti sõjaväkke
August Käppa 1915-1917
Elisabeth Sternfeldt 1917-1918
Aksel Rüütli 1917-1922 vabanes sõjaväest
Ferdinand Parson 1918 – senini – vabanes sõjaväest
Alfred Rander 1922-1924
Johan Lõhmus 1924-senini

Kastre-Võnnu „Issaku” algkool.

Nimetatud kool asub Kastre-Võnnu vallas, Issaku asunduses.

Kuna kooli kroonikat polnud koolimajas, ei saanud ma sealt teha mingisuguseid märkusi.

13.  Issaku algkool on ühendatud 1921. a. sügisel Hammaste ja Korista koolidest. Neil koolidel enne ühendamist kroonikat pole olnud ja nii siis algab Issaku kooli kroonika 1921. aastaga.

Kõige vanem, jutustaja mälestuse järele, Hammaste kooliõpetaja olnud Samuel Tikk, ning selle järele tulnud Jaan Pehap. Need kaks meest olnud Hammastes kauemat aega kooliõpetajad, kuna teised, hilisemad – olid ainult vähe aega.

Koristal olnud enne venestamist kooliõpetajaks Julius Võõbus. Enne koolide ühendamist 1921. a. olnud Koristal õpetajaks Eduard Sõõru ja Hammastes Elmar Kadaja. Korista kool töötas 2 jaoga ja Hammaste oma 3 jaoga. Issaku kool algas tööd nelja jaoga. Kooli juhiks sai Karl Pennert, teiseks õppejõuks Eduard Sõõru.

Enne Issaku kooliõpetajaks hakkamist olnud jutustaja Terikeste kooliõpetaja, ning veel varem Piirisaares.

Kastre-Võnnu „Peravalla” (Ahunapalu) algkool.

Peravalla algkool asub Kastre-Võnnu vallas, Ahunapalu külas.

10.  Vanemad kirjad, igasugu protokollid ja aktid, ka kooli kroonika, mis olevat siin varem olnud, läinud kaduma. Kool olevat asutatud 1765. aastal. Kooli arhiivi algus ulatud 1922. aastani, mis ajast on pärit mõned ringkirjad.

20.  Peravalla kool on Ahunapalu külas olnud kaugelt üle 100 aasta. Kool olnud varem ühes talu rehetoas – umbes 100 aastat tagasi. Samas rehetares olnud ka palvemaja. Kui pühapäeval tuli palju rahvast kokku, siis tehti laut sõnnikust puhtaks ja peeti seal palvetundi, sest klassituba oli väga väikene. Üle 60 a. tagasi pole veel kirjutamist Peravalla koolis kõigile lastele õpetatud. Koolmeister viinud 3 poissi oma juure tarre, seal siis näidanud neile tähti ja õpetanud kirjutama. Teised lapsed läinud ka uudishimust aetuna vaatama, aga saanud koolmeistrilt riielda, et mis te vahite, egas teil pole ju kirjutamist vaja! Ega teist ikkagi peakohtumeest ja vallavanemat ei saa. Enne jutustajat, vanaste olnud Peravalla kooli õpetajaks vana Tanni. Mõisast sai ta veidi toetust. Maa oli kingitud mõisapoolt – 7 taalri maa. Siis hiljem hakatud ka palka rahas maksma, 50 rubla igal aastal mõisa poolt ja vallast 60 rubla. Sarnane palk olnud õpetaja Oehrn'i ajal. Koolilauad olnud risti jalgadega. Õpetati usuõpetust, piiblilugu ja katekismust, laulmist ja lugemist. Kirikuõpetajat tuli rohkem karta kui inspektori. Siis on kirikuõpetaja igal pühapäeval kantslist kuulutanud, milline kool oli hea, rahuldav või halb. Õpetaja ajanud ka mõne kooliõpetajaga jonni – ja teinud selle kooli kangeste maha.

Kastre-Võnnu „Piirisaare” algkool.

Piirisaarel, Kastre-Võnnu vallas, on kaks algkooli, üks eestlastele ja teine venelastele, viimane venekeelne. Käies Piirisaael, polnud kooliõpetajaid seal ja nii ei näinud ega saanud teda kas on olemas kooli kroonikaid või pole.

4.  Jutustaja isa olnud Piirisaarel esimene kooliõpetaja – Juhan Padar. Jutustaja olnud siis 7 aastane, kui ta isa hakanud kooliõpetajaks Piirisaarel. Kool asus Jaan Truutsi suitsutares. Õpetati väiksematele lastele tähti, suurematele piiblilugu, kirikulaulmist, lugemist, kirjutamist ja rehkendamist. Jutustaja olnud 18 aastane, noore Oehrn'i ajal tulnud Piirisaarele kooliõpetajaks Peeter Hope, kohalik Piirisaare elanik. Paari aasta pärast suri ja siis tuli kooliõpetajaks Peeter Käärik. Peale tema Hindrik Rooma, kes oli vist 18 aastat Piirisaarel kooliõpetaja. Siis tuli Hendrik Hehring – 1 aasta, tema järele Karl Pennert – 6 aastat, August Tanni – 2 aastat, siis Linda Tanni – (eelmise tütar) 2 aastat, siis Rudolf Nurk – 3 aastat. Tema ajal, 1926 a. sügisel, valiti ka teine kooliõpetaja – Sofie Bleive, kes on ka praegu koolijuhataja. 1928/29 õppeaastal oli üks kooliõpetaja.

Esimese koolimaja – suitsutare asukoht on nüüd juba kaugel järves, sest vesi on kalda ärasöönud.

22.  Enne Juhan Padarit käinud siin Piirisaarel Pedaspäält Joosep Sakkarias lapsi õpetamas. Esimesed nädala kolm päeva – esmaspäev, teisipäev ja kolmapäev – õpetas ta lapsi Pedaspääl, ning neljapäev, reede ja laupäev õpetas ta lapsi Piirisaarel. Õpetus oli: kirjutamine, lugemine, rehkendamine, viis peatükki ja kiriku lauluviisid.

1875. a. ehitati Piirisaare küla elanikkude poolt koolile oma maja. Vanaste olid koolimajad külmad – ja kui soojaks läks, siis hakkas tilkuma, ning koolilastel oli jällegi püha. Hiljem kästi ka koolile ehitada korralikud majad.

9.  Ka vanemal ajal aasutati Piirisaarele, Vene valitsuse poolt, venekeelne kool, mis asus üürimajas. Kui 1921. aastal Piirisaarel küla põles, põles ka see koolimaja ära ja uut enam asemele ei ehitatud. Eesti valitsuse poolt asutati Piirisaarele venekeelse õppekeelega algkool. 1928. a. põles eestikeelse õppekeelega koolimaja ära ja kõik kooli varandus hukkus.

Kastre-Võnnu „Võnnu” algkool.

Võnnu algkool (endine Võnnu kõrgem algkool-kihelkonnakool) asub Kastre-Võnnu vallas, Võnnu külas. Nimetatud kooli arhiivi vanem osa on hukkunud koolimaja põlemisel 1902. aastal. On olemas kooli kroonika, mis algab 1806. aastast (järelkirjutatud 1915.a. sellekohase Liivimaa rahvakoolide direktori ettekirjutuse järele) ja ulatub 1921. aastani. Kroonika pealkiri on „Школьная лљтопись Вендаускаго ев. Лютеранск, приходскаго училища.“ Algab see kroonika 1806. a. „Проекть открытия приходскаго училища быль составлень на цепковномь конвент 1806. г. 25 октобря. Конвенть постановиль: Открьть школу на прихогский счеть. Школа должна быть вблиди Вендауской лют. Церкви вь помљщенияхь конфирмантовь. Мѣстный пасторь (Ф. Керберь) назиагеть по своему усмотрнию учителя, которой занимается съ семминаристами (Так называм вообце учениковь вь то время). Жалованье учителью плотять мѣстные помьщики по 1 рубля сь „каждого плуга“… Каждое имьние обязуется дать каждому ученику, сь предловь имьния, харги, отоплехие и освщение. Число угащихся назнагено перво – начално на 10, оть 10/13 литняго возраста. Для наблюдения за гистотои стирки бѣлья идея приготовления кушанья ученикамь нанимается одна женщина на очеть прихода. Предметы обугения вь школь должны быть: чтение, письмо, щхцть, Законь Божие и церковное пѣние по положению Лифляндской Ландратской Коллегйи 1806 г. Мѣстный пасторь обязуется вь предполагаемой школь преподавать нѣкоторые уроки и вести дирекционь школы… Сылаясь на неурожаиный годь, депутаты оть волостий просили отложить открытие школы на следующий 1807 годь. Депутаты оть имѣие цогласились на это…

1834 г. Вь годовомь отчетѣ пробсты Геллеру мѣстный пасторь пишеть следующее: „Приходскаго (Епархиальнаго - Parochialschule) училица здѣсь (бь Вендау) не существуеть, несмотря на то, что конвенть постановиль 25 октября 1806 г. около церкви открыть училище и о томь извѣщено мѣстнымь жителямь вь церкви. Не нашлось учителя, которыи взялся бы за такое незначительное жалованы, 116 рубл. вь годь, обучать дѣтей. Кромь того депутатыот волостей просили отложить открытие школы на будущие годь. Так оно и теперь стоить.“

… 1847 г. Вь „церковной лѣтописи“ пастор Орень (Oehrn) пишеть: „Постройка школьных полиьщенйи при домь Кистера оконилась и народь сь радостью отпраздноваль сь Божой помощвю. 10аго ноябра с. г. открыли школыи начало занятйи. Кистеру Гольману состороны конвента было заявлено, что онь, Гольмань должень на свой щхеть держать себѣ помощика, который исполняль бы обязанности второго учителя.“

1847 годь 10 ноября можно считат фактическимь началомь Вендауского ев. л. Приходскаго училища. … 1871 г. Завѣдывающий училищемь Кистерь Фридрихь Гольмань умерь 9 февраля с. г. Теперешний второк учитель Карль Доннерь выбрали на мѣцто Голмана ць условиемь, что Доннерь на сбой щхеть нанимаеть II учителяans. … Вторымь учителемь … быль назначень г. Лимбергь.“

Huvitada võiks ka 1918. a. kohta kirjutatud kroonika. Sellest kirjutisest, lehekülg 8, selgub, et Võnnu kihelkonna koolil „puudusid põletispuud, petroleum, kooliõpetajad ei saanud palka. Jaanuari kuu lõpul keelati enamlaste dekreedi põhjal koolis usuõpetuse andmine hoopis ära, olgugi et 60 õpilase hulgast ainult kaks seesugust oli, kes usuõpetust ei soovinud. Teiste õpeainete õpetamise kohta ei võtnud enamlased ühtegi seisukohta... Tuli okupatsiooni aeg... See valitsus avaldas oma tegevust koolielus kõige esiti sellega, et koolid esialgselt kinni sulgus (õpetaja Treumanni kiri Saksakomandandi käsul 9. apr. 1918 N 273). Paari nädala pärast lubati küll jälle tööd jätkata, aga suurem jagu õpilasi jäi kodu, nõnda et kool aprilli lõpul juba oma töö lõpetas... Enne kooli algust (s.t. järgmisel sügisel) kirjutasid kooliõpetajad häbistavale kohustuskirjale alla, kus muu hulgas lubama pidid kõik sidemed endise Vene ja teiste valitsustega katkestada ja Saksa huvide kasuks töötama.”

Üks sarnane kohustuskiri on ka Võnnu algkooli arhiivis ning on järgmine:

Austellungsvertrag.

1.

Zwischen dem Kreishauptmann von Dorpat, Held und dem Lehrer Otto Soots geboren am … in … wird nachstehender Austellungsvertrag vereinbart. Der Vertrag wird vorbehaltlich der Genehmigung der zuständigen Bezirksverwaltung abgeschlossen.

2.

Otto Soots wird bei dem Kreishaupmann Dorpat als Lehrer angestellt und zwar beginnend mit dem 1. Oktober 1918. Er/Sie erklärt sich ausdrucklich bereit und im Stande:

a) alle erteilten Befehle und die in den Geschäftsbereich eines/einer Volkschulehrers fallenden Dienstabliegenheiten pünktlich und gewissenhaft zu erfüllen,

b) alles uz unterlassen, was geeignet sein könnte, der deutschen Macht uz schaden oder ihren Bestand zu gefährden,

c) alle Beziehungen zur russischen Regierung oder uz anderen Regierungen abzubrechen,

d) alles uz tun, was in seinen/ihren Kräften steht, und die ihm/ihr zugänglichen Bevölkerungskreise zur Ruhe und Ordnung anzuhalten und zum Gehorsam gegen die eingesetzte Obrigkeit zu veranlassen,

e) den Militär- und Zivilbehörden wahrheitsgetreue Auskunft auf alle an ihn/sie gerichteten Fragen uz erteilen.

f) über die uz seiner/ihrer Kenntnis kommenden dienstlichen Angelegenheiten unverbruchliches Schweigen uz bewahren,

g) sich der Unparteilichkeit und Gerechtigkeit uz beflüssigen.

3.

Als Vergütung werden gewährt und zwar monatlich, am Schlusse des Monats zahlbar nach Klasse……

1. Gehalt……………..=………Mk……..

2. Wohnungsgeld zuschuss nach Ortsklasse…..=……..Mk……

3. Zulage…………….=……….Mk……..

4. Teuerungsbeihilfe………=……….Mk……….

Summe……………..Mk…….

Davon abgezugen wegen Datierung mit Land …………..Mk……….

Verbleibt: ………Mk……….

4.

Wird der zur Dienstleistung verpflichtete durch einen in seiner Person liegenden Grund ohne sein Verschulden an der Dienstleistung verhindert, so behält er den Anspruch auf Vergütung nur insoweit, als die Verhinderung nicht länger als 14 Tage im Monat dauert. Ein Rechtsanspruch besteht insoweit nicht. Im übrigen entscheidet der Kreishauptmann bzw. Die ihm übergeordnete Komandostelle, ob und inwieweit darüber hinaus eine Vergütung uz bewilligen ist.

5.

Die Anstellung erfolgt auf Widerruf und begründet keinen Anspruch auf Ruhegehalt.

6.

Das Dienstverhältnis kann von bieden Teilen gekündigt werden. Die Kündigung ist nur für den Schluss des Monats zulässig. Sie muss spätestens am dritten Werktage des Monats ausgesprochen sein. Wer ohne Einhaltung der vereinbarten Kündigungsfrist seinen Dienst verlässt, ist zur Zahlung einer Vertragsstrafe in der Höhe des halben Monatsgehalts verpflichtet.

7.

Dast Dienstverhältnis kann vom Kreishauptmann ohne Einhaltung einer kündigungsfrist, − also mit sofortigen Wirkung – gekündigt werden, wenn ein wichtiger Grund vorliegt, insbesondere wenn der zur Dienstleistung Verpflichtete sich eines gröblichen Verstosses gegen die von ihm übernommenen Vertragspflichten oder eines unwürdigen ausserdienstlichen Verhaltens schuldig macht. Der Anspruch auf die Vergütung besteht dann nur für die vor der Kündigung liegende Zeit.

Dorpat, den ……. 19……,

Der Kreishauptmann

Unterschrift:

Nimetatud lepingu on õpetaja Otto Soots vallamajas pooleksrebinud ning pole oma nime allakirjutanud.

Kooliõpetajad Võnnu algkoolis.

1. Köster Friedrich Hollman 1847-1871.

2) Hollandi abiks oli Karl Gotfrid Donner 1847- kes 1871. a. peale Holtmani surma sai kösteri-kooliõpetajaks.

3) Donneri abiks oli Limberg 1871

4) Peale Limbergi oli õpetajaks Jüri Soo

5) Siis oli õpetajaks Karl Rosman 1-2 aastat.

6) Peeter Rosenfeldt – 1879-1898

7) Karl Neiman 1898-1908. Tema oli Tartu seminari lõpetanud ja teda ei loetud enam köstri abiliseks, vaid juba iseseisvaks õpetajaks.

8) E. Grosberg – Neiman – oli teine kooliõpetaja. Koolis töötati siis IV ja V jaoga.

9) Peeter Hansing 1908-1914. Ta tuli E. Grosbery-Neimani asemele. Neiman lahkus Võnnust jaanuari kuul, keset õppetööd – ja Hansing töötas üksinda jaanuarist juunini.

10) Juhan Kala 1909-1914 – koolijuhataja. 1914. aastal võeti nii J. Kala kui ka P. Hansing sõjaväkke ja kool jäi seisma.

11) Tann valiti asetäitjaks 1. aastaks 1915-1916. ja kool hakkas töötama uuesti 7. XII 1915 a.

12) Peeter Hansing vabaneb sõjaväest 1916 a. tervislistel põhjustel ja asub töötama sügisel kahe jaoga.

Tema oli kooliõpetaja Võnnus 1916-1923.

13) Teiseks kooliõpetajaks komandeeritakse K. Vilberg III jsk. rahvakoolide inspektori poolt 1917. a. 10. aprillil, kes on Võnnus 1917. a. 15 maini, mil lõppes õppetöö.

14) Juhan Kala vabanes sõjaväest 1918. a. 8.I ja õppetöö algas 1918. a. kahe õppejõuga, IV ja V jaoga.

3.  1918. a. avati kihelkonna kooli juure tütarlaste klassid „Põllumeeste Seltsi majandusliste kursuste” asemele, sest sakslased ei lubanud iseseivat kooli. Õppejõududeks tulid juure:

15) Emmeline Klement – Kala 1918-senini.

16) Friedrich Pennert, viimane ainult tütarlaste klasside jaoks. 1918-1919 a. Koolid töötasid eraldi majades, tütarlaste klassid leerimajas. Peeter Hansing oli ainult Võnnu kihelkonnakooli õppejõuks.

1918. a. ühendati koolid üheks segakooliks, nimega Võnnu kõrgem algkool, klassid olid IV, V ja VI.

17) Fr. Pennert suri ja asemele sai Eduard Treufeldt 1919-1926.

Õppejõude oli 4, sest kahes majas töötamise tõttu oli klasse rohkem.

18) Ella Makkar 1921-1922, tuli viiendaks õppejõuks, kuid registreeriti lahti kutse puudusel.

19) Makkari asemele sai Selma Tilk 1922-1924

20) P. Hansingi asetäitjaks, sest ta põdes tiisikust, sai Melanie Thon 1923-1924.

Siis 1923. a. ühendati Võnnu külakool Võnnu kõrgema algkooliga ja tuli I-VI klassi.

21) Koolide ühendamisega tuli juure ka veel kuues õppejõud, Daniel Lodi 1923 – senini.

22) Selma Tilk lahkus ja asemele valiti Rudolf Mähar – 1924 – senini

23) Melanie Thoni asemele valiti Emmeline Piirak 1924 - senini

Eduard Treufeldt lahkus ametist 1926 a. kevadel ja kool jäi töötama viie õppejõuga.

14.  Vanaste õpetati meile lastele, kes olid targemad, koolis kirjutamist ning saadeti külast neli targemat last kihelkonnakooli. Kihelkonnakooli ehitamisel öelnud parun: „Ah, teie tahate, et me teile ehitame suure mõisa! Aitab sellestki, kui teeme väikese mulgu ja käeraua ja lingi.” Seda öelnud parun sellepärast, et mõisnikud pidid selle kihelkonnakooli ülal pidama.

16.  Jutustaja isa käinud kiriku juures köstrikoolis, mis asunud, „veliste palvemajas”. Tol ajal olnud seal kooliõpetajaks Jakobson. Koolis tuli käia paar aastat, siis sai külakoolmeistriks. Õpetati lugemist, rehkendamist, vähe kirjutamist, kirikulaulmist ja piiblilugu ning katekismust.

Kui mõni vaeserahva laps oli õige hea edasi jõudma, siis andis mõisaproua neile söögimatejali. Lapsi olnud seal koolis õige vähe – ja hiljem sunnitud igast külast üks laps käima.

Kastre-Võnnu „Võõbste” algkool.

Võõbste algkool asub Kastre-Võnnu vallas, Võõbste külas.

Võõbste kooli kroonika on alatud 1.I.1915 a.

„Начало Вебстской школы вь XIX столѣтийй приблизительно около 1741 года. Сруства созержания: Жалованы учителью 150 руб.; на отопление 50 руб., на освѣщение 5 руб. выдаютсйа Кастеро Вендауск. волостн. пр.

Преобразованийвь училищѣ не было, кромѣ распоряжения обь отмѣнь преподавания на радном языкѣ, документь о чемь пропаль при пожарь училищаго дома вь 1904 году. Учителя: 1) Рекка Якобь, 2) Рекка Кристьянь Якобовь. Время вступления вь должность неизвѣстно а время оставления должности 1860 года; 3) Суйтсь Гендрик Кристьяновь., который занималь должность сь 1860-1885 года; 4) Суйтсь Иогань Гендриковь сь 1885 года до настоящаго время учительствуешь. …

Учителемь названнойшколысь самыхь незапямятнвехь времень состояль Якобь Рекка, который почти всю свою жизнь состояль на ожначенной должноть.

Образование получиль онь вь приходскомь училище, и слыль вь то время лучшимь из учителей, такь что, когда онь умерь, жители деревни, а ровно и бывшейвь то время пасторь Гёрень плакали при погребнии его какь быхороня отца. Умерь онь приблезительно вь 1859 году, и на мѣсто его постутыь его сынь Кристьянь Якобовь Рекка, которойобразование получиль вь Юревскомь Уѣздномь училищь Кь сожалению, онь быль пьяница, за что и уволень школнымь начальствомь еть службье. … До 1864 года школа сия помѣщакась вь худой избушкь.

Вь 1864 году быль построень новый школьный домь; длина классной комнаты была 3 ½ саженей и ширина 3 сажени, вышина 8 футовь. Такь какь число учащихся было около 50 – то это помѣщение оказалось меленькимь, и вь 1874 году была пристроена новая классная комната, длина которой была 5 сажине, ширина 4 сажени, а бывшая классная комната осталась помѣщениемь для учителя.“

Kooliõpetajad Võõbste algkoolis:
Jakob Rekka
Kristjan Rekka – kuni 1860. a.
Hindrik Suits 1860-1885. a.
Juhan Suits 1885-1926. a.
Alma Ilves-Viira 1926 – senini (juhataja)
Paul Hamburg 1926 a. sügissemestril
Adolf Berg 1927. a. kevadsemestril
Harald Pittea 1927 – senini, kuid et nimetatud kooliõpetaja oli 1928/29 a. sõduriks, täitis tema aset Margarete Loit-Loberg – 1928-1929.

Endisel ajal töötas kool I, II ja III klassiga, kuid 1921. a. algas kool tööd I ja II jaoga. Miks nii, see ei selgu kroonikast.

1926. a. hakkab kool töötama nelja jaoga klassiga ja 1928. a. sügisel muudetakse kool V klassiliseks algkooliks.

16.  Võõbste koolimaja põles 1904. a. ära ja siis hävines tules ka kooli varandus ja arhiiv.

23.  Vanaste oli külakool ka Terikeste külas, Kastre-Võnnu vallas. Jutustaja käinud Terikeste külakoolis, sest ta isa oli Terikestel kõrtsimees. Koolis õpetati: kümme käsku, viis peatükki, kirikulaulu viisid, kirjutamine ja rehkendamine.

11.  Terikeste külakoolis olid vanasti raamatud, milledest õpetati lapsi: vana testament, uus testament, rehkendamise raamat ja katekismus. Veel õpetati lastele kirjutamist ja kirikulaulu viise. Terikeste kooliõpetaja Hendrik Otsa lasknud laulda ka nelja häälega laule, kuna ta ise laulu armastas. Seda aga just tehtud kevadel, kui olid pikad päevad ja oli selleks aega. Koolil oli siis oma maja, kui jutustaja koolis käis.

Mäksa - „Aru” algkool.

6.  Nimetatud algkool asub Mäksa vallas, Aru asunduses.

Kool asus Aru mõisa 1922. a. Mäksa mõisast, kus kool algas tegevust 1920. a. jaanuari kuul.

Koolijuhataja on A. Lepasaar, teine kooliõpetaja August Roots.

Tamme algkool suleti 1928. a. ja lapsed käivad Aru algkooli. Et kool alles hiljas asutatud,

pole tal ka vanemaid pabereid, ega ka kooli kroonikat.

Mäksa „Kaagvere“ algkool.

21.  Kaagvere algkool asub Mäksa vallas, Vana-Kastre külas. Vanemad, kooliellu puutuvad paberid on kõik hävinenud. Põhjus on osalt ka see, et siin sõjaajal olid sees sõdurid ja arvatavaste siis kadusidki vanemad paberid.

Koolikroonikat on peetud 1923. a. peale, koolijuhataja Johanna Eichelmanni poolt. On püütud selgitada ka kooli vanadust, kuid see on jäänud siiski selgusetuks. Kooli ruumide kohta saame väikese ettekujutuse lhk. 4lt: „Algul töötas kool majas, kus asus hiljem kooli rehetuba ja veel hiljem õpetaja elukorter. Tol ajal seisis praeguse koolimaja kohal Vennaste koguduse palvemaja, mille ümber õue olid istutatud kased. Pärastpoole viidi kool üle palvemajasse, kus ühes osas ruumist moodustati koolitöö ruumid. Viimaks, 1881 aastal ehitas Kaagvere vald vananenud palvemaja kohale uue hoone, mis oli määratud seekord juba täiesti koolimajaks, kuigi temas peeti ka palvetunde.“

Kool oli varem, Vene valitsuse ajal, kolme klassiline valla-külakool ja töötas ühe õppejõuga. Eesti Vabariigi alates muudeti kool kaheklassiliseks ja 1924. a. sügisel algas ta õppetööd, neljaklassiga – kahe õppejõuga.

Kooliõpetajad.

Enne 1864. a. olnud kooliõpetaja keegi Jaan.
1864-1875. a. Jaan Goldberg, Tohvri talu peremees.
1875-1883. a. Karl Nagel.
1883-1887. a. Kristjan Märks. On vabastatud ametist koolivalitsuse poolt halbade elukommete pärast.
1887-1915. a. Hans Mugu. Hariduse saanud Tarvastu kihelkonnakoolis ja lõpetanud eksternina Hollmanni õpetajate seminari.
1915-1918. a. Juhan Sisask – olevat Eesti vägede poolt Raadi kruusaaugus mahalastud, kaebuste põhjal, nagu oleks ta enamlane.
1918-1920. a. Voldemar Eber.
1920-1922. a. Andrei Laredei.
1922 – senini Johanna Eichelmann – algul koolijuhataja, 1928. a. õpetaja.
1924-1925. a. Jaan Kukk.
1925 – senini – Aleksander Toots – algul õpetaja, aga 1928. a. peale koolijuhataja.

2.  Tamme külakool, Mäksa vallas – suleti 1928. a. ning lapsed hakkasid käima Aru algkooli.

Jutustaja oli Tamme küla kooliõpetaja 33 a. 1881-1914 aastani. Jutustaja isa, Peeter Ilves, olnud siin kooliõpetaja 34 a. 1854-1888. aastani.

Kunagi olnud Tamme külakoolis õpetajaks ka ühekäega mees, keda hüütud „Käpatsi Kaarli“. Jutustaja isa olnud vanaste hea õppija, ning siis pandud kihelkonna kulul paremate annetega lapsed kihelkonnakooli, ning sinna pandud ka Peeter Ilves, kellest siis saigi kooliõpetaja.

Jutustaja mälestuse järele olnud esimene koolimaja Tammel väga vilets. Maja oli küll korstnaga, kuid klassis oli üks suur penk – laud üle toa ja seal ääres istusid lapsed mõlemal pool. Kes enam sinna ei mahtunud, neile olid määratud siis pengid, mis toodi palvemajast ja siis kui tuli kirjutamine, tuli lasta põlvili ja pengil kirjutada. Õppida tuli esimeses järjekorras usuõpetust: piiblilugu ja katekismust, lugemist, rehkendust, kirjutamist ja kirikulaulu viise, 25 lauluviisi aastas ning pähe tuli õppida 4-5 laulu. Neljahäälega tuli äraõppida igal aastal 5 kirikulaulu. Lapsi oli igapäev läbistikku 70 ja ööseti magas umbes 25 last koolimajas. Magamiseruum oli sama klass, kus päeval töötati. 1881. aastal asunud jutustaja isale koolis abiliseks ning mõne aasta pärast jäi Peeter Ilves tööst kõrvale, kuna ühes klassis kahel õpetajal oli raske töötada.

Koolimajaga ühenduses oli ka veliste-vennastekoguduse maja.

6.  Mäksa mõisas, Mäksa vallas, on „Mäksa Hariduse Seltsi“ erakool, milline alustas tegevust 1923. a. sügisel. Algul töötas kool ühe õppejõuga, kuid 1926/27 õppeaastal algas kool töötama kahe õpetajaga. Koolil on V ja VI klass, sest Mäksa vallas olid teised neljaklassilised algkoolid.

Esimene kooliõpetaja oli Birkenthal-Hagen. Siis – h-ra Brikker ja teiseks kooliõpetajaks pr. Loit.

Ärkamisaeg.

11.  Ärkamisajal kõnelenud rahvas kaunis palju Jakobsonist, kelle raamatud olid levinenud rahva hulgas. Ka räägiti kaunis palju Kreutzwaldist, kui suurest ja kuulsast tohtrist.

16.  Vanaste oli rahva hulgas tuntud Jannsen. Tema raamatutest olid rahva seas liikumas kõige enam „Jannseni kirjad“ ning neid loeti huviga.

20.  Ärkamisaja lõpul oli rahval Jakobsoni, Grenzsteini ja teiste tegelaste pilte seintel, ning neist räägiti kui tähtsatest meestest.

16.  Ärkamisajal korjati Eesti Aleksandri Kooli heaks lehtedega raha. Jutustaja isa, kes olnud Eesti Kirjameeste Seltsi liige – olnud ka üks korjaja. Jutustaja mälestuse järele olnud kaks lehte ühe küla peale.

8.  Kaagvere ümbruskond oli muidu küll kaunis vaikne, kuid ta oli agar just seltside elu poolest. Asutati pasunakoor – ja mujal ümbruskonnas polnud veel ühtegi seltsi asutatud. Seltside töö tuli kõik jutustaja õlgadele, kes oli siis Kaagveres kooliõpetaja. Kooliõpetaja pidi juhatama laulukoori, pasunakoori, näitemängu, pidudel kõnesid pidama ja üldse olema igalpool eesotsas.

Algul näitemänge polnud, vaid rahvas käis nii igas kuus kord kokku, ning siis peeti mõni kõne, lauldi ja tantsiti. Ka seltside koosolekuil peeti varem kõnesid, et rahvast kokkumeelitada. Teemad olid: „Mis on tarvilikum, kas tulevikku teada või minevikku teada?“ „Unenägudest!“ jne.

2.  Jutustaja isal käinud esimesena „Perno Postimees“ ja isa lugenud seda rahvale ette peale palvetundi, ning rahvas kuulatanud väga hea meelega. Teistel pole lehti käinud, ainult isal olnud ja kaua aega hiljem hakanud teised lugema.

8.  Jutustaja tulnud Kaagveresse 1887. a. ja siis käinud rahvale „Postimees“. Ärksamad mehed – kaupmehed ja mõisavalitsejad need lugenud siis lehti, ning need ametnikud olid siin enamikus mulgid – Viljandimaa mehed, ega Kaagvere ümbruskonna rahvas polnud siis veel niipalju koolitatud.

11.  Jutustaja noorespõlves käinud rahval „Postimees“, „Sakala“, „Olevik“. Kõige enam loeti just „Postimeest“, teisi lehti vähem.

12.  Jutustaja tulnud Haaslavale 1903. a. Siis loeti siin „Postimeest“, varem loetud „Olevikku“ ning veel varem „Sakalat“. Jutustaja ajal loetud ka veel „Olevikku“, aga väga vähe. Rahvas polnud väga palju arenenud.

14.  Jutustaja teades pole rahval kuigi palju ajalehti käinud, ehk mõnel üksikul. Ka pole rahvas teadnud kuigi palju Jakobsonist ega teistest tema kaasaegsetest.

20.  Ajalehtedest on loetud Grenzsteini „Olevikku“ ning veel ühte lehte, mis sellega olnud kaasas. Enne „Olevikku“ loetud „Lindat“ ja jutustaja leeriajal olnud levinenud ka vaimulik leht „Siioni sõnumitooja“.

16.  Ajalehti käinud 45-50 a. tagasi rahval õige vähe. Jutustaja isal käinud „Perno Postimees“, kui see leht ilmuma hakkas, siis veel „Meelelahutaja“ ja „Olevik“. Külarahval siis polnud veel ajalehti, alles kaua aja pärast hakkasid ka nemad tellima. Rahvas käinud ikka koolimajas kuulamas, mis ajalehes uudist.

23.  Rahval käinud jutustaja noorespõlves lehtedest just „Postimees“ ja „Olevik“.

Venestusaeg.

Venestuse tulekul lubati ikka eestikeeles ka natukene seletada, aga inspektor Švetsnikov keelas selle ära. Lastega ei lubatud üldse nende emakeeles kõneleda. Švetsnikov oli kange venestaja – ja kes häste venekeelt ei mõistnud, see kooliõpetaja lasti jalamaid lahti. Kõik pidi seletama vene keeles, kuid lastega töötati ikka ka eesti keeles, sest õpetamine muutus nii väga raskeks, ning oli päris kammitsas.

8.  Jutustaja hakanud kooliõpetajaks Kaagveres 4.V.1887. a. ja 17. mail läksid koolid ministeeriumi alla, ning algas venestusaeg. Esialgu oli õpetus veel endine, tulid juure ainult vene keele tunnid, aga mõne aasta pärast nõuti, et kõik õpetus oleks vene keelne. Õige suur venestaja oli inspektor Švetsnikov, kes oli umbes 10 aastat siin inspektoriks. Venestaja oli ka Popov, kuid tema polnud nii kange kui Švetsnikov, kes oli vanameelne. Kui Popov astus ametisse, siis tagandas ta kohalt paljud kooliõpetajad, kes ei osanud küllalt häste vene keelt.

9.  Venestusajal asutati Piirisaarele ministeeriumikool, kus oli õpetus täiesti venekeelne ja vene meelne.

Venestuse kohta koolis on „Võõbste kooli kroonikas“ lk. 3 kirjutatud järgmiselt:

„Вь 1886 году господствующимь языкомь вь школѣ было принять государственный языкь русский, между мѣмь, какь до сего времени всѣ занятия проишодили на рогномь языкь т. е. на эстонскомь языкѣ, а вь высшихь учебныхь заведенияхь принять быль немецкий язык: учителя также получали образование только на нѣмецкомь языкѣ, и пусскаго языка не знали, почему эта перемѣна вь господавательскомь языкѣ вызвала сначала большия затрудения какь для учителей, такь равно и для учащихся.“

„Haaslava Sillaotsa kooli ajaloos“ (raamatus „Школьная лытопись“) on lk 42 a. öeldud, et kooliõpetaja Peeter Marken pidanud lahkuma ametist sellepärast, et tema ameti aastate lõpul pandi maksma koolis vene keel ja Markenil puudusid vastavad teadmised.

Samas raamatus on veel öeldud, et 1908. a. tehtud inspektor Švetsnikovi poolt lahti kooliõpetaja A. Koch, sest viimane pole olnud kooli revideerimisel koolimajas.

1905. aasta.

20.  1905. aasta läks Kastre-Võnnus ja Peravallas õige rahulikult mööda.

11.  1905. aasta oli Kurista pool kaunis rahulik – ja mingisuguseid rahutusi ette ei tulnud.

16.  1905. aastal käidi ka Võõbste külas, Kastre-Võnnu vallas, koos. Et koolimaja oli põlenud, siis oli kogumiskohaks Lombi talu. Säeti kokku proklamatsioone, sel ajal – ning jutustajat, kui kooliõpetajat, kästud neid lugeda. Öeldud: „Kui sa ei loe, siis ajame su kotti!“ Jutustajat tahetud hiljem proklamatsioonide lugemise pärast paruni poolt karistada.

1905. a. kui rahvas oli koos, taheti ka Kastre mõisa viinavabrik ülevõtta, kuid seda ei saadud teha. Eestvõtjad 1905. aastal olid kohalikud elanikud – Aleskander Etti, Võõbste küla sepp, Jaan Mooses – Laaneotsa talust, Võõbste külast. Need mehed olid ka ägedamad nõuandjad, et võtame Kastre mõisa viinaköögi üle.

8.  1905. a. läks Kaagveres kaunis rahulikult. Siin, selles vallas kooskäimisi ei olnud, vaid kes tahtsid nendest osavõtta, need läksid kas Haaslavale või Luunja, kus peeti koosolekuid ja esitati nõudmisi. Ka Poka mõisa moonamehed jätnud töö seisma ja korraldanud rongikäike. Nõuti, et metsast saab puid, niipalju kui vaja – moonameestele ja talupoegadele, kandimeeste orjus kaotatagu ära, jne.

Karistussalgad siia ei ulatanud, kuid käisid küll Luunjas.

5.  1905 a. käis Haaslava valla rahvas vallamaja ja seltsimaja juure kokku. Tulid sinna kõik, nii töölised, kui ka taluperemehed. Krahv Šeremetjev, Haaslava mõisa omanik, oli saatnud oma poja Peterburist siia järelevaatama, kuidas asjalood on, et mitte mässu ei tuleks. Nimelt oli Tuigu mõisa parun Pahlen, siinne metsahärra, teed kinni lasknud panna, mida mööda rahvas varem oli käinud, ning ei lasknud enam rahvast sealt läbi. Rahvas aga nõudis, et need teed jällegi avataks, ning hakkasid kooskäima nõupidamiseks vallamaja ja seltsimaja juure. Parun Pahlen olnud sellepeale hirmus vihane, ning tellinud, et karistussalgad ka Haaslavale tuleksid. Tuigu mõisa töölised käinud ka siis kokku ja Ille mõisa rentnik Kukk (piiskop Kuke vend) saadetud krahv Šeremetjevi poja poolt siis talumeestele sinna kõnet pidama, et nad ei hakkaks mässama. Poeg – noor Šeremetjev – sõitnud siis kahe päeva pärast Peterburi tagasi. Ille mõisa rentnik Kukk käis mitu korda parun Pahlen’i pool, kuid viimane ei annud temaga kunagi kokku. Siis hakanud Kukk ka kartma – ja sõitnud Peterburi, krahv Šeremetjevi juure, kus ta siis seletanud selle asjaloo ära ja öelnud, et parun Pahlen kutsunud siia – Haaslavale ka karistussalgad. Krahv Šeremetjev öelnud: „Mulle pole rahvas midagi kurja teinud ja karistussalku pole mul vaja.“ Kukk öelnud, et Pahlen kutsub need aga siiski ja siis kirjutanud krahv Šeremetjev parun Pahlenile kirja, milles kirjutanud, et ta keelab siin sarnase talitamise ära ja Kukk toonud selle kirja parun Pahleni kätte. Enne aga lasknud ta sellest kirjast teha ärakirja. Ta saanud tagaasi pea viimasel silmapilgul ja annud kirja parun Pahlenile, kes olnud hirmus vihane, aga pole olnud midagi parata ja nii jäänudki karistussalgad tulemata. Peksa pidanud saama 45 inimest. Osa ninamehi ja eestvõtjaid oli juba pakku põgenenud. Rahva jutu järele olnud Tuigu mõisas juba peksupostki valmis ning ka augud valmis kaevetud. Lauldud laulu „Nüüd üles, keda needus rõhub“, nõutud ka mõisa valitsuselt paremat kohtlemist. Sel ajal oli rahva seas liikvel lendlehti ja üleskutseid, kuid suure hirmuga hävitati need kõik ära.

Krahvi poja siinolles käsutati terve vallarahvas Haaslava mõisa kokku, kus siis Kukk kõnet pidas. Teisel päeval läksid karjamõisa rentnikud Tuigule kokku.

Juhan Kukk kõnelenud üldse revolutsioonist ja sellest, kui rahvas tahab midagi saavutada, siis peavad inimesed ühinema ja nõudma, kuid mite põletama ja mässama. Rahavs käis koos umbes 5 korda.

12.  1905. aastal oli meeleolu kaunispõnev ja koolitöö oli väga ärevas õhkkonnas. Kooliõpetajad pidid juba peaaegu putku panema – ja samuti olid ka paljud laste isad peidus. Tuigu parunil olnud nimekiri valmis, võllad ülesseatud – ka hauad valmis neile, kes pidid mahalastama. Nimekirjas olnud üldse ligi 100 inimest. Vallavalitsus olnud tolkorral kaunis tragi – ja ka nemad pidid pakku põgenema, sest ka nemad olid nimekirjas. Tolleaegne vallavanem oli Jaan Lenk. Tolleaegse vallavalitsuse liikmed Link, Kukk ja Meier käisid krahv Šeremetjevi juures. Selleaegne urjadnik oli J. Lengi hea sõber ja tuttav, ning tema avaldanudki selle nimekirja, mis parunil oli tehtud.

Ilmasõda.

8.  Ilmasõja aeg möödus Võnnu kihelkonnas rahulikult. Polnud mingisugust vastu hakkamist. Mis nõuti, see ka anti, kuigi see oli rahval raske.

1917. a. revolutsioon.

16.  1917. a. revolutsioon möödus Võnnu kihelkonnas kaunis rahulikult. Võeti maha seintelt keisri pildid.

Enamlaste poolt taheti küll lasta Võnnus maha Karl Tani’t, aga komissar Rüütli keelas selle ära.

8.  Vene revolutsiooni ajal polnud streiki ja meeleavaldusi. Vägivaldset võtmist siin kusagil polnud ja saadi läbi kaunis hästi.

5.  1917. a. möödus kaunis rahulikult. Peale revolutsiooni valiti kohe uus vallavalitsus demokraatlikul alusel, sest endine – Vene aegne vallavalitsus, kui keisriaegne, pidi lahkuma. Uus valitsus sai aga valitseda väga vähe aega, kui ta juba punaste poolt ära aeti.

Okupatsiooni aeg.

16.  Okupatsiooni ajal võtsid sakslased taludest, kust aga said, kraami, ilma tasuta.

11.  Okupatsiooni aeg oli Kurista pool kaunis rahulik.

8.  Kaagveres möödus okupatsiooni aeg täiesti rahulikult.

IV. Lisa.

Wõnnu kihelkonna Aja-lugu 400-1835. Kirjutedu: Eduardt Philip Körberist 1835 aastal.

Kirjutatud Johann Rässa ärakirjast 1926. a. suvel.

Vaata, eri vihik lk 1-53.

Ed. Philip Körberi

Võnnu kiriku ajalugu ja kihelkonna ajalugu.

Väljakirjutatud H. Rässa ärakirjast.

Kihelkonna ajalugu on rahvajuttude järele üleskirjutanud Andres Vindi, Võnnu apteeker 1918-1928 aastani.

Vaata, eri vihk lk. 1-254.

Wõnnu kihelkonna Aja=lugu 400-1835

Kirjutedu: Eduardt Philipp Körberilt 1835. aastal.

Kirjutatud Johann Rässa ärakirjast 1929 a. suvel. Alo Tilk. stud. phil.

I Päätük. Wana aeg.

Meie Wõnnu kihelkond olli paganide ajal üts osa sest Tartu maast, ja nimetadi Ugaunia maa ja arwati selle nime all kõik maad mis Peipsi ja Wirts-järwe wahel olli. See maa ja rahwas sais jo paganide ajal Wene walitsuse all, ja massiwa wenelasele pääraha sest et meie eenwanemba Wene maalt olliwa tulnud. Ka asut Wene suurwürst Jüri Jaroslaw seda Tartu liina. See rahwas haris jo wanast ajast jaani põldu ja toit ka karja kaswatamisest ja kala püüdmisest. Ka olliwa na Wene roüli perra, küla kaupa üten kodu. Kehwil aastail kui wili hukka läts, lätsiwa na tropi kaupa Läti maale, sääl riisusiwa kiiki hääd ja wara kokku ja tuliwad siis tagasi. Nema saisiwa kiik oma küla wanembide all, ja kui olli waja nõu pidada küla, walla ehk koguna maa asja perast siis kutsuti rahwas Sika wõi harja sarwe puhkumile, wõi klopi löömile wõi ka Suure Suitsu näitamile läbi kes kawen elliwa.

Kuna su rahwas Wenemaal karjusse olliwa olnu siis armastiwa na ka siin nüda elada, ent kui na põllu pärijas heidiwa, siis teewa na hendile kindmaid hooneid palgist, ja õle katus pääle. Oma wilja pessiwa na nurme pääl ja puhastiwa siin omma wilja wisk labidatega nink panniwa siis kooba sisse. Linnasist ja umalaist keedeti ja õlut ja kell mesilasi olli tegi ka mõdu, ja jäiwa omma jooki puu kausi wõi härja sarwe sest. Mees olli ütte naisega rahul, ja kosis oma naist wäe kaubal, tulli aeg naist wõtta, sis läts mees sinna kas teedes tublid tüdrukud oliwat, siis heit mees oma wöö üle läwe tuppa, es wiljata wööd wälja siis oli hää tunistus et tütruk taht tulla. Siis tulli pois jälle mõne päewa perast ja sõit ratsa sinna kus ta tütrud nägi haard temast kinni ja kihut sis oma peiju poistega kellel kiikil mõõga olliwa tuhat nelja kodu. Isa and oma latsile nime mis ta wõt kodu või mõts elajaist, puist, kiwest wõi marjust, linest wõi muust. Oma koolide perast teiwa na suurt kaibust ja matiwa noid pea maha ehk hildawba, nii kui kellegi rikus olli. Ent kooli üts küla wanemb ehk mu ausa mees sis palotiwa na teda puuriidal ära ja neid asju mes tall elun kiige armbsawa olliwa olnu. Ent perast kogusiwa na seda tuhka kokku ja panniwa seda sawi potti sisse teiewa palutuse katusele suure kiwi uniku kaiwiwa sügawa kraawi ümbre, et elaja manu es saas. Siis peiewa suurt jooma aega, sääl olli hobuste wõidu ajamine ja suur pidu, mink kes jõutsam olli selle sai üts osa koolja warandusest auu hinaks. Pagana wiisil kumardiwa mitmit wäär Jumalit, pää Jumalit nimitawa nema ka Jomal, Jumar ja Jumal, seda taiwa ja ma loojat, kellel üks rikkas tempel oli. Walge mere weeren olli, kost see rahwas oli tulnu. Ka kõneliwa wanna juttu, et nad ka Pikse Jumalat oma kumartanu ja appi õiganu niida – Taara awita see om: Pilla meie wainlasi ära. Ka oma na seda maad, „emma“, kui neid kui maa, alusid kummardanu ja päiwa ning kuud, neile ohwerdanu ja töötanu. Pühas peiwa na ka seda Ema ja Wõhandu jõkke ja Tamme puid, egal külal olliwa oma salu ehk hiire, üts kõrge kotus kelle pääl puu kaswiwa ja kesk paigan olli üts altu kiwitest kokku pantud ehk ka ütest kiwilt wälja taetu, nii kui weel üts taetu alter allale om Põltsamaa kihelkonnan Kaawere mõisa maa pääl. Su altari pääle tõiwa na oma küla ohwrid nink ohwerdiwa palutus ohwrid.

Ei wõi ka salata et na inemisi oma ohwerdanu, esi eralde jõa wange üts säärane kotus om Wõnnu köstre us = aija un kingu pääl, kas kolm altrit om olnu, kedas weel tutas, ning kesk paigan o müts tiik, kos enne ohvri liha puhtas mõsti enne kui ära palutati et see rahwas üle Liiwi ja Kuuramaa laiali lagunu olli siis awwustiwa na ka Presimaa ülemat piiskopi wõi kirwes kes omma preestrid aidati kui waja oli püha päiwi pidamise ehk ohwri toomise perast mitagi jääda ehk kinnitada. Ka siin temale teedmist anda mink käsku täitsi eralde preestrid meie maa ei ole olnu enge nee küla wanemba esi muretsiwa mes nende wäär Jumala orjus tarwid. Niida tegi ka ega maja wanemat oman aian oma altri pääl näidali ohwri tarwis mes waja oli. Esimetsel õlle tegemisel waleti wärsked õlut oma härja sarwe täis altri pääle, eloja tapmise ajal panti üks osa liha, lamba piigamise ajal panti willa, kangakudamise ajal tiik willast lõnga ehk rõiwast. Kui kaua see pagana pimetus meie maal olli. Sest saab teenistust ehk jo küll ligi nelisada aastat oli, Jumala sõna kuulutedu siiski kaiwas kiriku kohtu pääle 1690. aastal õpetaja Günther Fuber ja Kärja kitse Jumalat ja Kiigjärwe hoobuse Jumalat kumardades ja ega aasta neile ohwris lammast kitse ja hobuse tuwwaks. Ka leiti meie maal mõnda tarka lausujad, soola puhkajad, õnnetoojad ja tähe seletajad, kelle manu häda ja wiletsuse ajal minti abi nõu otsima. Ega aasta sai 3 suurt püha peetus edimene Jüri päiwa kui seemned nakati külwama. II - töise ehk põimu, püha kui wilja kokko panti. III Kiige hengede püha. Kui noor kuu siis jäi kõik töö seisma, ja ega mees hõigas teda kõige eesmalt nätten, nii wiise, - Tere tere noor kuu mina noorus, sina wanas, minu kirpu kerges sinu rauda rassus. Kui eesmalt korda pikse häält kuuldi, siis tap ega mus ühehärja ära kuts omatsit kokko, söödi, joodi ja peeti peran tulewat palwust mes Urwaste õpetaja Eraswere mehe käest oli kuulnud ja kirja pannud. Wõta pikken härja annawe palwus kätte särga kahe kündija külwi pärast et õlgi wask tera kuld. Tõuka meie meesta pilwe suwe soe, kõrge kanda, laia laane pääle. Sinase ilu ja mesi tõhk, meile kündjale ja külwjale. Püha pikne hoia meie põldu hüwa õlgi allan, hüwa pää otsan ja hüwa teri sisen. „Täht… ehk kalendri asemel pruukiisewa na ütte keppi, kõwast puust, kost sälka sisse oliwa lõigatu, mõnel ka 12. lawakese pääle tettu, kelle perra mõtsan, nurme pääl ehk koto tööd teiwa. Oma töid päiwa (24 tunni sisen) alostiwa na õdangust õdanguni ja aastaid teiwa na talwede perra. Nii pea kui mus oli naist wõtnu ollitall luba habemed kanda. Noorem maja põik oli pesa poig, see preisi kõik esa. Waranduse, tõise lälsiwa esi pääd toidma kost sai. Ent taht poig enne esa lubamist wälja mina, sis es sa ta muut hääd kui kirwest sedagi kõüd isa talle õle kõrega kaela, olli hää kui õle kõrs kirwest üle lawe wälja wei, es kana see nii palju ja kirwes maha jätte siis peti ta selegi ilma jääma. Neil oliwa ka wäga kõwa kotidu säätuse.

Nii sai abielu rikja puu riital ära pallutetus. Mis pärast nüüdgi weel abi elu rikmist teile pattus kuttsutas. Wargusi sai ka rängast nuheltud, üks pulk ukse ette pantud oli temal lukku asemel. Olli keiki wilja warastanu nurme päält siis wiiti waras nurme pääle kaiwedi and ja panti waras auda aedi mulaga aud kinni siis küneti pää terawa atraga otsast ära.

Mesipuu waras wiidi mõtsa lõigati kõht lõhgi köideti üks soolika ots puu külge, ja siis weedi mees ümbre puu seeni kui soolikad otsa saiwa ning mees koolu maha jätte. Olli üks tüdruk mehele lubanu minna ja seda ära põlgnu ja tõisele lännu siis weeti se tüdruk katte hobuse waiel lõhki ja kohus mõist kummalegi mehele pool tüdrukud kätte. Tõisel pool Ahja jõke kost kiriku tee mäest alla lät kutsutas seda paika mes eesmalt wasta tulip, sääl mõrsja sillas. Sääl on ka niida tettu. Ent seda hääd wiisi neide man hääs kitta, et nad es lase sandel mööda maad mööda hulku enge ega küla santi pidi toitma. Rõiwa oliwa neil linatse ja wilatse mustas wärwidu. Ent talwel kaniwa nema nahk rõiwid ja nahk tsuuke ehk wiise. Naise katiwa oma pääd linatse rätiga ja tütrigu palmitsiwa juusid ümbre pää kokku. Naiste rahwas kant ehtes sõlki, sõrmusid, mis oliwa hõbetast ja wasest. Niisugusid asju künetas ma seest wälja, neist ei sa mõnest asugi, mis mis pääle na pruukidu oma nii kui raut kirwe wäitse ja mu asja, kiwi, moega wask ahila, nink muud asju. Oli keagi puut warastanu siis lõigadi ta kõhd lahki ja wõedi soolikad wälja ja lööti nakluga puu külge kinni.

[Joonistus] Koolja tuha pott, kaewetu aas. 1799. maa sisest wälja.

II Päätük. Keskaeg.

Wõnnu kihelkonna lugu, edimatse risti=usu tuleki ajal, nink kost ta oma nime om saanu.

Meie kihelkoda kutsutas Wõnnu kihelkond, üte wana moisa perra, mis siin kihelkonnan kõige wanemb on olnu, ja kelle ase om kõstu ja kiriku wahel Wõnnu küla maa pääl. Kui see edimane katoliku usu piiskop Herrmann Tartu maa ära wõit, sis jäi ka Tartusse elama 1224. Ka ehitas tema se wana Doome kerku tema sääl ja põhjendas neid kihelkonde, nink lask paganid risti Ema jõen, Püha ja Saad järwen. Tartu kaitsmises ehit tema Kastre küla mano Ema jõe perwe pääle üte kiwi torni ja lossi Oltenthurm (wanatorn) kutsuti sääl oli ka jo enne wenelastest üts puu pääle sai ka Wõnnu kirik kiwist tetus nagu Rasinall, Märti kirik Kärsa küla taga seisab Jaani kirik sarakuste walda, Sarakuste kirik ja üle Ema jõe Alewi külas Maarja kirik. Sell ajal olliwa peran tulewa walla meie kihelkonnan. I Wana Kastre ja torni mõisa II Wõnnu mõisa III Pepewere ehk Mäksa mõisa IV Põka mõis V Koorwere ehk Kidijärwe mõisa VI Kaukatsi ehk Moosikatsi mõisa VIII Kriimani, Wastse Kuuste, Kastu, Ahja ja Rasina oliwa oliwa sell ajal paljad külad ja saiwa perast weel walla nime.

E. F. K.

III. Kuis piikopide ja Poola walitsuse ajal Wõnnu kokudusega om olnu.

Tartu maa oli 1334 piiskop Würsti walitsuse all, nink oli rahwas katoliku keriku saaduse pera. Neile saiwa küll opetaja, ent ne oliwa palgalise ja käwewet kui neide palk ja kümnus sisse tuli ka peiwa Jumala orjuse ladina keeli ja tõlk iste kantsli all, ja selet rahwale ära , mis papp kantsli pääl kõnel. Ka sai kogutus sakramendi jagamisel püha leiba, kuna preestri rahwa eest wiina jõi; es ole ka ütegi laulu raamatud ei ka testamendi rahwa keeles kirja pantud, kas sis ka imes panna et rahwas nii kawwa pagana oliwa, küll massap see sõna mis üts waga õpetaja toll ajal rahwa suust om kuulnud ja niida kirja pannu. Üts waene ma mees ole ma, näid min orasest elust küll seda, mina astu kõiwo puu pääle, sääld toon päitsed ja sadula aneli; mina köidan jalgu kini niitjadega, täitan oma junku aita wiljaga, nink anna papile tema kümnest, ent ei tiija midagi Jumalast nink tema sõnast!

Küll oli üle 300 aasta waene ja kitjas lugu, meie ma oli õtse kui sõõja ja rio mässaanu es ole sõdimisel otja sukugi, engi Liiwi maa walitseja tülitsiwa aladi tõine tõisega. Ent kui Wene suurwürst Jaan ehk Iwan meie maale tulli seda rahu pitamise tatsinad nõundma, mes oli lubatu, ent ei mitte ära massetu seeperast palut tema meie maad lagetas, ja wetas weel 50 000 inemest siit wangi, läbi Tartu liina wõitmise ja piiskop Hermani wangi wiimise 1458. Sai piiskopi walitsuse ots pääle. Nüüd tõusis suur sõda Wene ja Poola wahel, nink sõdis 24 aastat seeni kui rahu saie nink Liiwi ja Tartu maa Poola kätte sai. Ehk küll jo siin maal Lutheri ligi 60 aastat oli weert wõtnu, siiski suniti Poola kuninga tahtmise ja preestride kihutamise perast, et see maa rahwas Katoliku usku pitti olema nink aeti papite nõu perra kõik Luther usu õpetaja siist maast wälja. Niida piti üle kate või kolme kogutuse üts pap olema, ent mõni kogutus jäi koguni ilma ka hirmust halwa rahwagi seast piti mõni inemine Lutheri usu keriku minema, siis sai ta malgaga kodu aedus. Üle Wõnnu, Põlwa ja Räbina kerku oli üts katoliku pap nimega Paul Warburg, ent neite ajal jäi palju lätsi ristimada ja koolijad kariku wiisi matmada ja abi elu rahwas kuni 20 aastani laulalamata. Poola walitsuse käis üts keriku kohdu pera külimine 1613, üle koguna meie maa nink oma seesama kohtu protokoll ladina keeli kirjutedu, weel meie kiriku kapin alale, ja om niida wiisi. „Wõnnu kerik om kiwist tettu ja kutsutas Jakobi kirik. Enne oliwa keriku mõisa all 5 talu poiga ent nüüd ei ole ütte ainustki enam alale jäänu. Toll ajal massiwas walla egast ütest wallast õpetajale keriku kümnest nink 2 linnu 2 kanna, egast ütest süidsest, nii kui jo esimetse piiskopi walitsuse ajal olli säetu, ent mõisa massiwa oma adrade arwu pera, ka oma künnust ja kerikule joodawat wiina.

IV Päätük. Wõnnu kihelkonna lugu ning kiriku õpetajide arw Rootsi walitsuse ajal 1626-1704.

Kui see awwulik nink õnnis Rootsi kuningas nimega Gustav Adolf, Adolf meie maa 1626. enda ala wõt, siis ta puhast neid kirikuid ja kihelkonde kattoliku usu juuretusest, ja aeti kiik katoliku usu papi siist maast wälja, kes es taha lutheruse usku wasta wõta. Ja kink oma suu targa nõuandjale nimega graw Robrell Oesenstierna, seda Ahja, Kastri ja Haaslava mõisad, see olli üts waga ja helde walitseja üle selle 3me walla rahwa, kand põtra nahast rõiwid, ja käwe ratsala hobesega kõik külad läbi, ja es waiwa ka maa rahwast laste ristmises keriku tulla ja neid käe pääl kanda. Ka kinkse tema Wõnnu külast poole adramaad kerikule sest Wõnnu küla oli toll ajal jo Kastre walla maa. Ka parand ta oma kuluga Wõnnu kerikud, kas Jõa ajal oli kakenu. Ka ehid tema keriku üte waeste maja, waeste laste hääs, mes 1680 ära palli. Toll ajal sais ka see papi saar kos nüüd Saare kõrts om, keriku mõisa perald. Nüüd tulep neide õpetajide ann ja kord kes Wõnnu kiriku pääl om olnu.

I. Bernhardt Schlorwius – 1631–1645

Oli edimene õpetaja Lutheri usku meie kiriku pääl. Kuna toll ajal katoliku usupreestri ära aeti, siis es sa nii ruttu, ei ka nii palju õpetajid Saksa maalt siia kui waja olli, pidi see sama õpetaja Wõnnu, Põlwa ja Räppina keriku pääl olema. Egal kolmandal pühal olli tema Wõnnun juttust ütleman ja rahwast lawwale wõtman. Tema elu ase oli olli Põlwan. (1634) tulli suur kiriku kohus kokku Ahja mõisa, koguduse ja kiriku asju üle kullima, seesama kirku kohtu protokoll om Wõnnu munder olnu toll ajal Wõnnu mõisa rendi herra Beerent Welling kelle man ka keriku laadik sais, tema asimelle jäeti Kriimani mõisa hopman Frantz Pevaler ent Eesti koguduse wöörmündris thjamõts külast Mõts küla Mihkel ja Haaslawast Naritse Jaak. See opetaja kooli Põlwan 29 Februariel 1645 ära. Mateli 16 Aprilil Põlwa keriku altari ette kihelkonna mõisnikest ausalt wiisil maha, tuua ameti truu üles näitamise perast. Mõni aasta enne omma surma wõtt tema weel Wõnnu keriku pääle api õpetajad jääda, kuneb olli see toine Wõnnu koguduse õpetaja.

E.F.K

II. Magnus Lallerus – 1645–1656

See sama saijo 1638 õpetaja abilises Wõndu sest Lutheri usu piiskop Herman Sappson Riia liinan õnistetus. 1643 olli jälle kiriku kohus Wõnnu keriku manu tulnud, niida ka 1645 a. nink õpetaja pallel et temal peas üts korsnaga abi tetus saama, et tema jo 5 aastat maa kiwist ahju ja suitsu tarega om lepnu. Toll ajal olli talu peremehi Ahjal 90. Kastren 70 Haaslawan 15. Kriimanin 6. Pokal 9. Rasinal 10. Wana Kastren 6. Wastse Kuuste mõisas 6 peremeest. 1651. aastal olli jälle üts suur keriku kohus Wõnnun, siin kaiwas õpetaja et weel es ole köstred ei ka kirku kella ja et kiriku mõisa hooned kõik lagunemisel oma, et Kastre wald keriku rehd ei ole parantanu et rahwas weel wäga arwa kirikus käib nink iks weel salude perra himustab nink wäär Jumalile ohwertab ja katuliku usu pilte kumartab ja et mõne ome kooljid salaja maha matawa et mõnen külan latsi kaua ristimata jätetas, nink et kiriku kümnus weel mitmes walatest masmata oma. See pääle käsk kiriku kohus et kõik kiriku mõisa hooned enne Mihkli päewa peawa parantetus saama, ja et igast talust pidi üts inemine ega püha päew kirikus käima, kui ei ole mässab süüdlane 3. Rootsi tenga. Ent kolmantal korral peab süüdlast kaal arautega kiriku tulpa külke pantawa trahwis, ja kõik koolja kes oliwa salaja matetu kästi üles kaiwa ja kiriku kombe perra maha matta. 1656 tõssi sõda Rootsi ja Wenelase wahel sis palutiwa wenelase meie kihelkonna mõisid ka kiriku mõisa ära. Ent õpetaja pagesi Parnu kinni liina ära ja es tule enam tagasi. Luunja nurme pääl peeti suur lahing Wene ja Rootsi wahel ja Rootsi wägi tagasi eest ära ja lask seda Olternurmi lossi püssi rohuga üles ja teda ei ole enam üles tennü.

E. Ph. K

III. Kasper Began 1662–1668.

1662 a. tehti Wene ja Rootsi waehel rahu, et seeni olli Wõnnu kogutus õpetajata olnu sis sai Began Wõnnu opetajas nink ei ole üle 7 aasta siin olnu ameti paal, sest üte wana keriku kohtu protokoll 1668. aastast ütleb, et teda ei ole mitte enam olnu 1669 oli suur keriku kohus Wõnnun sen kohtun kaewati et Terikesen, Kärsal ja Kiidjärwen weel wäär Jumalad orjatas ja neile ohwertidas. Es ole ka pääle sõa weel juttust korda säedu ei kiriku kella muredsedu, sest enne sõdimist olli kiriku kell lutsnahe pantu ent pääle sõa es sa keagi enam kella kätte. Toll ajal olli Saksa kokuduse wõõrmündri herra Poka mõisa walitseja Stalborn. Eesti kogutuse wõõrm. Ahjald Mihkli Hans ja Rotima Peeter. Kriimanist Roijo Markus, Kastrest oli Tanni Jaak. Õpetajale pidi masma Ahjalt kuuspüti egast üttest wiljast 12 Taltrit, Nurme härg, ent Kastrest pool nii palju ja pääle weel 1 nuumsiga ja 2 lammast.

E. F. K.

IV. Günter Weeber. 1669-1689 aastani

Sai Talina Peetri kogutuse päält Wõndu kutsutus, tema kaiwas kirika kohtu man et Ahja herra olli seda Papi sär mes esse kiriku mõisa ma oli, ära wõtnud, nink üte ospitalid lubanu pääle teda ent nüüd tegi üte kõrtsi mes nimetatas Saare kõrts. Siis and kiriku kohus käsku wöörmöldri hurale et Papi saar tagasi antus. Ja et Rasina wald oma wäikest Märti kirikud parantas mes lagunemisel olli ja et opetaja egale 3 ndal püha jutust ütles. Ka pidi wõõrmundre herra se eest muretsema, et seda Jakobi Raata enam es saas peetus, ja keriku silla tee Rasina saarelt kogona kihelkonna abiga saas tettus. See edimane Saksa seegust köstre olli Johan Tonsoon, 1670 säeti. Ei ole ka sell opetajal siin rahu olnu, sest mõisnike ja opetajide wahel olli alaline kohtu käimine ollnu, ei ole ka salatu, et opetaja süüdi olli. Sest kui aastal 1680. kiriku kohus Wõnnun olli siis ahwardati teda ometi ameti päält ära heita, et tema ametit alwastepidas, sest pää kooli lätsi tegi tema ütte päiwaga walmis, ja et ta küla paigun olli loetamist koguni maha jätssu, ja sugugi kiriku raamatit pidanu, ja Jakobi laado ise wahtnu aknast kos mõni iho alaste naine ümbre kiriku jooksnu ja tantsinu ja wahast tettu elaja kujusi kui ohwrimüüri külge litsnu, ja seda mitte ära keelnu. Mõisa wanemile anti käsk ohwri paiku ära häeatda Karsal, Kiidjärwelt, ja Teriketsilt, kes es peas wöörmündrid sallima et lätsi wallan kaua ristmata peedi sest mõni loeti 5 kuni 6 aastad wana olewad ja weel ristmata. Wõõmündrid säeti Ahjal Mihkli Hansu poeg Peeb. Kastre wallast Kägra Henus, Pokalt, Määkala Märt, Kriimanilt Reino tudres, Keriks waeste pääle panti see orjus, - et na ajoti kabeli paalt koolja luit kokku korjasid ja luu kambrisse heitwa.

Suur tüli tõssi 1689 aas. Opetaja ja Ahja mõisa herra wahel, sest opetaja olli pääle waeste maja üte kõrtsi kewku manu tennu sääl lasknu wiina ja õlut juua. See perast wõt Ahja mõisa walitsus kõik kauba mis sääl leiti ära, nink 1689. aastal kooli ka opetaja ära nink ta lesk jäi suurte waesuste ehk küll Ahja herra Kärsa külla ütte puust maja kink. Ent siski tahd nälga koolda.

E. F. K

V. Mattias Möller – 1690 aastal.

Tema sai Rootsi maalt sia 1690. õpetajas nink ei ole mitte kaua meie kiriku pääl olnu, ei ole ka teada, mil ajal ta om ära koolnu. Kas ta sõa jal pakku lännu wõi katso ajal ära koolnu. 1695 nink Kriimani mõisa walitseja nimega Gerhardt Rigeman üte hõbe karika, mis weel täämba alale om.

Eduard Philip Körber

VI. Johannes Schwenske 1703-1728

See olli enne Nõo kiriku pääl, ent üts tema käe kiri mes 1703 olli kirjutanu Rootsi keeli, tunnistab et ta sell ajal olli Rootsi walitsuse all 6 Lutheri usu õpetaja meie kiriku pääl, tema olli see kiige suuremba wiletsuse ajal Wõnnu õpetaja, nink sell ajal üts õige trööstja omal Karjal; 24 mail 1704 tulli wenelasi üts trop Rasina poole Wõndu riigewa kirikust ja muiald palju rahwast ja kraami kokko ent et ka keriku man üte puust nikertedu püha Maarja koju oliwa kaumartanusiis es hääwida nema kirikut, mitte, see sündis üts püha päew kui opetaja kuult et wenelase tulewa siis rühk ta Tartu lina kuulutama, säält lats maju Trentenfeldt 170 ratsa mehega reid tagau ajama, sai ka tol pool Rasinat werioja man kätte ja lei neid maha, nink päst enam kui 300 meie kihelkonna inemist nende krämiga wainlaste käest ära. 1 Mail 1704 olli Ema jõe pääl Kantsi kõrtsi ja jõe suu wahel suur laewa sõda. Wenelase wõitwa 14 laewa Rootslaste käest ära sen lahengun, ent see pää laew kos neide laiwu ülem olli, seda lassiwa Rootsimehe esi püssi rohuga üles nink sai niida otsa, perast seda piirse Wenelane Tartu linna ümber nink 9 nädali suure tükki laskmise perra sai Tartu liin 14 Juulil 1704 wenelase kätte.

See sama aasta sügise tulli jälle üts hulk wenelasi Räpina poold meie kihelkonta, wõt Ahjald ja Wõnnust rahwast wangi läts kodu poole, ent Kärsal üts wana tubli küt nimega Lõõwukese Mikkel kogus 200 noord meest püssga kokku nink käk siis oma wäega Ahja jõe weerte, õdangu tulliwa ka siis ja üle Ahja jõe korge perwe pääle öö korterid wõtma, ent see wana Mikk tuli nüüd ja wõid neid koiki ära ja aedi üle pää kaala Ahja jõkke. Sell aastal 20 juunil näti õdanku pantaewa küllen üte suurd tule moodu tähde lendawad, nink täüd rahwast suure hirmuga neide hirm olli õige sest sest meie maal mässas weel Wene wägi. 10 aastat ene kui ka Liiwi ja Tubina ma wõimult saiwad.

Lõa hirmu perast hulkusiwa rahwas ümber, wenelased palotiwa kõik hooned ära wiha perast et kõik rahwas olli ust ära pagenu , nink liik koolmine ja katk lei seda maha nii lagutas et ütegi küla sisest es oli inemist loida nink mes katkust üle jäi ja põllu pääl ja peagi mets kaswama hakas. Koguna Tartu maa Prauskonnas es ole enam õpetajaid kui Wõnnu ja Karulan, üle 17 kehelkonna, muidu oli neid nälg katk, ja pagemine ära kautanu.

Wõnnu opetaja olli üle Wõnnu, Tartu, Rasina, Põlwa, Rõuge, Wastse linna, Kanepi, Kambja ja Nõo koguduse niida pidi seda surt karja (5) aastat üles otsima nink neid Ewangeliumi ja Sakramendiga kinnitama seeni kui neide kirikide pääle opedajad sai, 1718 oli suur keriku kohus kon Wõnnun, edimest kord Wene walitsuse ajal nink tegi seda saadust et kihelkonna kadapooltse pidiwa opetajale iga aasta põimu ajal iga üts 2 päewa tegema. Tema ost ka Kaagvere mõisa perises, nink ta sugu om sääl kawwa aega olnu (1725) aastal olli jälle suur keriku kohus Wõnnun, nink olli toll ajal köstre, Hindek Schmilz Wõõrmünder olli toll ajal Ahjlt Filipi Peeter ja Sule Peeter Kuristajal Dani Rammul, Kriimanist Tohwri Märt Kaagwerelt Tüüra Juhan Poka walalst olli Määkala Peeter ja Rasina Jukka Jacob 1725, Peeter I Suur ära kooli siis leinas ka meie kihelkond terwe aasta kantsli ja alte rolli musta tekiga kattedu ja ega päew looedi henge kella, 12-1 kiriku tornin, 1726 aastal kinkidi prauski porowa karika mes weel kula loedase mis wel wana rahwa lawwal wotmise man prukitas. 1728 kooli prausk Johann Schwensk ära nink tema läsk lätsi perast lina amest aasta aasta oma lastega Kaawere mõisale elama.

Eduard Philipp Körber

VII. Bernhard Gristof Steindorf.

See oli 1729 - 1764 Wõnnu keriku õpetaja nink sai sell 29 januaril meie keriku pääl lauladetus, kuna tema ütte mõisnikku peris hendale abikaasas wõtnu kes oli Ahja ja Koristaja walitseja sugulane siis walits tema hulg aigu neide mõisaide üle nink sai sai see läbi keriku mõisa nurme suurembas teta sest tema pande pääle mõisa sulast kui perenust wastsede maade pääle ka pidiwa nu koda pooliku päewi tegema põimu ajal mes Jh. Schwensk ajal 1718 jäeti. 1742 tulliwa nu weelitse Saksa mallt siia ja jäiwa Krimani elama neide opetaja Priewer tulli ka Tallinast kost ta ära aeti Kriimani ja teiwa puu koolimaja massiwa palgas 50-80 kop. hõbetat seda koolimaja nimetiwa na: Omistegija kulle ent ta palli äro. Erastwere ja Kabja kihelkonna siis pool naudi neid alati kohtu ette neid asju perast kos na kui kantwergi palju aega wiidewa. (1760) aastal palli keriku mõisa härban üte liia ahju kütmise perast ja jäi üts mõisniku sugu naiste koolatule sise see sundi üte poole paewal. Ka sai wastne härban tettus ent opetaja es ela kawa sääl sissen sest ta kooli 1764 ära ja mateti Wõnnu keriku altre ette.

VIII. Benjamin Sass 1765-1791

See tuli Preisi maalt kos ta korta oli Jõa ülemb olnu, laulatedu Wõnnu kogudusega 9 Januaril 1765 läbi see wana palwe peranske Treublatt. Tema pidi oma ametit suure hoolega tegi õigust egale ütele es pelga kedagi olli konge mees oma õiguse pääle. Ka kand suurt hoolt koolimaja ja kooli laste eest et rahwas tarkembas saas olli waga jutusse ütlija ta sääd keriku parembat laulu korda kelle mann tall abis oliwad 2 köstret Tatte Hindrik ja Johan Beudolf 1766 ja 1777 käwe keriku kohus Wõnnun 1766 waliti meie keriku kell 45 aasta pruukimise pääle lahki lämu sai Riia linnan ümbre walitus ja mässu töö 139 rubl. Köstre Tätte Hindrik kooli 1771 aastal ära 1773 keeleti Katariina kasu pääle kerikut ja keriku ümber matmine ära nink mateti wiimne koolja kiriku manu Hammaste küla sepp Nutti Toomas nink wastsete kabelide matleti nädali perast Miku Reinu tütar Ewa Sarakusest poole aastane lats. 1774 kink wõõrmindere herra pera Baron von Robin Rosinalt seda werewat altri teki muretsetus. 1781 kooli Põlwa prausk ära sis sai Benjamin Lass tema asemele. Ka jäi kerik wäikses sest rahwast olli palju sugenu sis wõeti nõwwo et kerikot 10 sulda pikemba tetta. Nink sai ehitus siset ja wäljast poolt tetus nii kui kantsli, altri ja saal, sell 1778 Januaril Jumala abiga walmis nii kui weel mälestus kate om lawwa pääl lugeda 1785 kinke Kurista kindrali prowa, keriku altrd pääle holetat ritja 2 keriku korja raha kotti. 1791 sai see pihi laut altri ümer niida ka see kiwi aid wastse kabeli ümbre walwis. Ent kuna mõisa walan Tamme külan weel ütele Tamme puule ohwrit toomne maha panti siis läts prausk Benjamini Lass ja köstre Ruutolf sina ja lask see puu ära rajuda. Ta olli prausk Lass wanas sannu ja taht hendale üte abilist, ta wiidi kui tõbine Tartu liina arsti manu ent surma wasta ei ole rohtu waja nink kooli ära 13 Septembril tema mateti Wõnnu kondelide 3 Octobril 1791 koguduse surem osa wotim isem suuri pedaja salka ala.

IX. Paul Johann Körber 1792-1795

Tema sai Tori kiriku päält kos ta 28 aastat olli opetaja olnu Wõndu kutsutus ta olli sündinu Tarwastu keriku mõisan 20 Oktobril 1731. Temal olli kül waene läbi saamine sääl kotuse pääl sest wäikene sissetulemise olli. Ka ja pidi weel Tahkuranna kogudust ka orjama ja egal ajal 3ndal püha päewal sääl jutlust ütlema ja lawwa rahwast wõtma ja suga ega kord 6 penik sõitma ja eesmatsel asumisel aastal polanu talli keriku mõisa ära puhta ja kats korda wõtnu katk karja elaja ära wili länu alati huka ja siis olli tall küll waewalik läbi tulek nink latse toetamisega kül palju muret ilma wõla tulek nink sest rikal wilja aastal es ole ta sisse tulek surem kui 300 rubla. Wäega kohitsenu Tori kogudus teda takan. Ka Wõnduten olli talu nõnd muret kanda sest mõne halwa inemese kihutiwa tema wasta kogudust oles ta olewat wana ent aiga pidi hakas ka Wõnnu kogudus arwu saawa sest niida et tal olli üts armas kõne ja kostitawa jutus niida et perast wasta pantja andis pallesiwa. Ta kooli pea ära nink ei sa mitte Issanda wiina mäel palju tööd teta sest surm tulli just kui ta olli walmis minema ütte kooljat matma. Sell 14 Octobril 1795. Tema sai matetus ilusa pedaja wariku ala wana Penjameni Lassi nawwaligu ja sai pantus üts suur kiwi rist tema hawwa pääle mällituses. Maha jäi tema last 2 pojaga ja 7 tütrega. Sell 6 Novembril 1796 kooli keiserina Katariina II ära kes oli 34 aastad walitsenu Palwe Reedi sai keisri Pauli alambas wanutetos Mõisnikku ja wana prii rahwast. Esanda ka keiserina kostmise perast käsku ka kella liiwwa ei ka kerikut pidada. Laulatedu 84 paari sündinu 400 kooli 319 henge. Wõõrmundre hera olli Kurista hera Won de Willbag.

V. Uus aeg.

X. Eduard Philipp Körber 1796 –1846 (1836 õige).

Susinatse aja raamatu kirjutaja nink kümnes Lutheri usu opetaja sell keriku pääl on sündinu Tori kiriku mõisan sell 17 Kuunil 1770 aastal. Esmalt oli maakoolin Kameri mõisan Kambja kihelkonnan sis Audru keriku mann sis Talina Toomi koolin 1789 latsima Presi maale Könisberg liinan suure kooli pääle säält 1790 Sakseni maa Jeena suure kooli paale ning lõpeti oma koolin käümist 1763 nink tulli kodu ja löüse oma wanemba hää eest nink siis läts Talina maale pool süses aastal koolmeistris kuna na olli oma õnsa esa aigu Wõnnu kiriku jutust ütelnu om nink seeläbi kogudusega tutwas sanu nink kui esa kolli siis walitsidi minu keriku pääle sell 1796 nii sai mina opetajas nink piiskopp Leng õnnist minu Jacobi kerikun 22 Juunil 1796 aastal ent sai kogudusega laulatedus 3 Augustil 1796 läbi su wana haige prauski Kambja opetaja Eslebeni. Minu edimene küla loetuse kottus olli walge soo kulan kos mo õnnis esa ka eesmas korda siia tulen loetusel käinu. Ning sinule armas lugeja tahan ma sule korda mõõda teda anda mes meie kihelkonnas om hää wõi kuni lugu om egal aastal nii kui nüüd tuleb.

Eduard Philipp Körber

1796.

Sell 6 Nowembril kooli keiserina Katarina II ära kes olli 34 aastad walitsenu. Palwe Rudi sai wastse keisri Pauli alambas wanutetus. Mõisnike ja prii rahwast ja antwerke nink ega mees kinnitama wannet oma nime kirjutamise ja risti alla tõmbamisega. Es anda ka kadunu Keiseriina perast käsku, et et kiriku ehk koolja kella lüwwa, ei ka et kirik piti leinawa, Wöölmöldre herra olli Kurista herra Von de Wilhog. Laulatedu 84. paari sündi 400, kooli 319 henge.

1797.

Kui minu õnis ema oma läsa põlwe aas olli siin ära elanu siis läts ta Tartu lina elama, et latse parembide koolitetus saas nink minamassi ega aasta 300 rubla ülespidamises. Lauladetu 107 paari, sündi 457, koolu 362 henge.

1798.

Sell aastal püjewa kihelkonna wanemba nõwwu, üte wastast karja lauda teta kiriku mõisale sest wana leidi lagunemisel olewad nink piti matrail tulewa talwe weetus saama. Ka olli mitmen wallan hobuste katk nink sai see kõiwu warik härbani taade istutetus ja üts lust hone tetus. Laulatetu 113 paari, sündinu 449, koolnu 541 henge.

1799.

Sell aastal olli 5 kuud 30 kraadi külma ja Peipsi järwe pääl olli jää 1 süli paks nink külm wõt taewa all linu koolua. Ka wõti mina naese Koeru kiriku opetaja ainust tütard nink sai nii sugutse naese kellest Siirak ütleb 26. peatük 29. wärs – 22. Märtsil sai Gristopu Miku põik Märt kes wiha perast maja ära palut, sai kerikutuban 3 püha päiwa järjestiku 10 paari witsuga nuheldus ja niida ja niida kui töö tehtu niida ka palk mastu Jani päewa öösel kaiwiwa Moosekatsi wallan, tarmiku küla takan 2. mulla otsjad üte sawi poti mes inemiste lude tuha ja juustega täitetud olli, kääpa siselt wälja. Enne Jaani päiwa kui opetaja walmis olli Peipsi randa minema loitusele säte palju pikse wihma et Hamaste külan üte tükki heina maad üles tõst ja Isaku mõisa weske tammi wasta wei niida tulli peremehe heinawa us=aija ala kodu. Laulatetu 115 paari, sündinu 464, koolnu 517 henge.

1800.

Wastse aasta pühal peeti suur tenu püha et 100 aastad jälle täüs saanu. Wenemaalt tulli sia üts tõbi, alust pääwaluga, kui abi, e sa sis kooli see inemine ära niida matti mõnel nädalal 30 henge see tõbi näkas enamaste wana põlwe rahwa külge. Haaslawast tõie Wõitka Andresse naene Ann 3 last ilmale ja ristiti neile nime Mihkel, Aadam, Juhan. Laulatetu 102 paari, sündinu 392, koolnu 313 henge.

1801.

Wõnnu külan poos ära tüdinemise perast enda üles pime 80ne aastaline Lutsu Hendriku läsk Anu oman hädan. 11.12. Novembril 1801. aastal kooli keiser talwel ära nink sai ta wanemba poja Aleksandre I kätte walitsus. 7. Aprillil 1801 wanuteti enne lõunat prii rahwas, päle lõunat Saksa rahwas. Ka ega üts kinit seda wante oma nimekirjutamisega 16. Juunil palli Ahja wana mõisa härban ära ja Kasja laut pikse läbi. Ja Wõnnu külan kure Märdi tare niisama. 4. Noowembril mäsjas suur torm tuisuga kes katuseid ära wei küüni ja heina kuhja ja metsa puid ümbre tõukas. Õpetaja ütel sell aastal Rõugen ja Otepään jutust. Laulatetu 100 paari, sündinu 298, koolu 411 henge.

1802.

Ahja suure hera kink meie kirikule hõbe karikaid, Saksa rahwa lawale wõtmises and 50 rubla üte wastse õrila soetawse pääle ja Kastre herra and ka 50 rubla, nink köstre wanem poig Daniel säeti mängijas. 15. Septembril peeti suurt tänu püha sest sell päewal krooniti Keiser Aleksander I Moskwan. Kaagwere walan tõi üts naine üte koolu sündinupois latse ilmale, kell olli jänesse pää ja neli walged kihwa siis sai ta wiidus Tartu, Tohtri riista kappin om weel alale. Laulatedu 108 paari, sündinu 467, koolnu 371 henge.

Eduard Philipp Körber

1803.

Kuna wana härban lämid es pea sai ta laudatega üle kädus, Rasina ja Mäksa wald tegi hobuse talli ja tõlla hoone. Piksest tapeti ära Tätte Hendriki põik Jacob 9. aastad wana Rasinelt kooli Seppa Daawid 106 aastat wana. Laulatetu 83. paari, sündinu 444, koolu 515 henge.

1804.

Sell aastal sai talu rahwa saaduse raamat Tartun trükidu Krengiuse man, ja Keisrilt kinitetu nink see esimene Kihelkonna kohtu ülemb olli Tresiti mõisa walitseja baron Unger, üle Wõnu Põlwa ja Räpina .- 8 Noowembril kui pää opuse latse koon olliwa, läts üts mees kaanuliga siist läbi, ja sai rahwas seda looma eesmast korda näta. Krümanist kooli ära Kamaste Mihkel 98 a wana. Laulatetu 107 paari, sündinu 416, koolu 428 henge.

1805.

19. Junil wasta õdankut läüt pikne Korista mõisa talli ja tõlla hoone palawa, ja palli sisse 2 meest, 5 hobest, tõldu ja hobuse riistu; nink sell öösel nätti 7 tule kahjut. Krümanin läüt üts pois maja palawa ja ta sai ära Riigen wiidus 17. sept saiwa nee kohdu mehe wanutetus ja perast lõunad saaduse raamatu wälja jäetus, ja pandi siis kihelkonna härras Räpina mõisa walitseja baron Lowenuolde, suure kohtu wasta wõtmise eest sai õpetajale antus 116 rubla. Pääle neide saatuse raamatu jagamise kuts senatur Puskin kohtu mehi kokku ja pidi pendulewat kõnet, see kõne olli niida: „Ei ole mitte maitsema tulnu teid, sest seda om teie oma õpetaja nink henge karjus tennu, enge mina ole tulnu meie hää keisri nimel; kes oma rahwast armastab, teile tuli ütlema, et teie seda wastsed ametid, kumb teie kätte täämba om antu, ausaste ja ustawaste peate, oma püha wante perra hoitwa ja tallitawa, ja mitte mõtlewa, et see täht, mes teie nüüd rinna pääl kannate, üts paljas awwu täht om; et teie ommil kaaswelitsil, egal puhul lõiti süüdi niida kaalute kuidas teie arwati õige olewad, nink niida, kui teie igawene Issand (sunda) teie suuda see õige kaalu pääl saab kalwa. Et teie edaspidi omas kohuses peate ome kaaswelitse suuda, peate tarkalt ja mõistlikult õigele teele juhatama. Ning ehk ka teil sen wastsen sääduse raamatun, mõni asi tundmatu ja wõõras om, siis om teil teie opetaja ja henge karjus, kelle manu teie wõide nii sugutsel kõral mina, tema saab siis teile ütlema mes tarwis om.“

Awwu wahis sai läwe pääle 12 soldatid üten oma kõik esandaga, nii kui liina paikun om. Laulatetu 96 paari, sündinu 443 ja koolnu 298 henge.

1806.

Wastse aasta pühal hakati kõike eesmalt wastsest laulu raamatust laulma nink II Lihavõte pühal jagasi opetaja neid laulu raamatuid 124 tükki wälja keriku altri een mes keisri armu läbi trükitud sai. Kulbi Hindrich sai wõls passi tegemisi ja pakeja olegu eest, niida ka Müürsepa Peetri tütar olnu kes oma maha saamist ära käknu, kiriku tulpan puheltus. Wöörmöldri herra säeti Nolgen Kaakwerest, ka sai käär kambri usse üle kiwi tahwli pandus, kos pääl olli Wõnnu keriku 10 Lutheri usu kogutuse nimed. Laulatetu 89 paari, sündinu 400, koolnu 283 henge.

1807.

Sell aastal olli sõda Prantsusega, nink õpetaja lugi manitsuse kõnet miilitsitside andmise perast, ka sai kiriku wallast üts miilitsandus. Suur waew olli rahwal kroono moona ja soltadi kütmise perast. Ka olli 4 kuud kange põud kus wili ära kuiwi ja suur katk tulli nink rukki wakk maksis 6 rubl. hõb. Wõnnu külan poos Kubja Hendrichu naene olnu 35 aastat wana üles ja mateti ilma Jumala sõnata kui elajas põha poolse kabeli külge maha. Sügise sai kuulutamise kantsel tehtud mes nüüd kabeli jutluse man saab pruukitus nink massis 20 rubl. hõb. Laulatetu 53 paari, sünd 389 ja koolnu 386 henge.

1808.

 Sell tühjal nälja aastal sai kiriku raamatute ja kirja hoitmise kapp ja wastne kiriku pitsat walmis. Wõõlmöldriks sai toll ajal Sarakuste herra paron Üksküla säetus. Mai kuul saiwad jälle mõned kiriku tulpan nuheltus. Ka tegisi meie maale palew tõpi kes palju ära koolid. Rükki wakk mass 10 rubl hõb. Toitu puutuse perast toit palju rahwast kanariku ja palu sambla leenega, ja sei mõni koolu tõpra liha nink kooli siis ära nink süwa ka magitalt sest sool olli kallis nink siis tulli kõtu tõbi. Kiriku wiina ankru mes enne 15 rbla maksis, nüüd makseti 46 rbl hõb. 5 Juunil õnest õpetaja Piirisaarel wastsed kabelit ja kuna 2 wenelat wana kabeli pääle 2 maija oliwa tenu, siis massiwa na säätuse perra ega aasta kiriku laatiku pääle 4. rub hõbd. Ka mõõtedi kiriku mõisa maa sell aas ümbre ja pandi kraati pääle üles. Ka saiwa kük mõisa wanemba sunitus, et na rahwast kuni tulewa aasta päiwani pidiwa üles pidama. Laulatetu 100 paari, sün. 258, kõlnu 830 henge.

1809.

Wõõlmöldri herras säedi kurista renti herra rittmeister Wilbog. 4 Octobril tulli suur kiriku wõõlmöldri kohus Wõndu, nink sai pääle jutuse kiik kogutus loedatus-, ja lotamisel olli prausk ja Wõnnu opetaja ja Nõo õpetaja. Nink olliwa kostmisega rahul. Kiriku ülembate üles pidamise sest sai opetaja 212 rubla. Laulatetu 134 paari. Sündinu 327, koolnu 657 henge.

1810.

Sell 4 Juunil sai üts suur tenu püha peetus üle Eesti, Liiwi ja Kuura maa, et sada aastat olli see maa Wene walitsuse all olnu. Opetaja and koguna keriku walla rahwale ja sandele ütte suurt söömaja muru pääl. Opetaja läks suwel Riia linna ja olli sääl 2 püha päewa. Kuna Rasina opetaja sääl 3 püha päewa järgi mõõta jutlust ütlema. Laulatetu 115 paari, sündinu 444, koolnu 370 henge.

Eduard Philipp Körber

1811.

Õpetaja härbani otsa sai weel 2 kambrid tettus, ka wärw opetaja altri ja kantsli oma kuluga. Octobri kuul sai mõtsawahi Philipi lesk Ann ja talwel Paabuti Petri tütar Anu kiriku tulban nuheltus. Ka piti opetaja Räpinan jutust ütlema ja Jaani päew Piiskoppi ja 9 opetajaga Hargla kirikud õnnistama, 7 Septembril piti ta prauskiga Rõuge wastset opetajat laulatama. Ka sai kiriku waeste raha laadik tehtus. Sündinu 406 , koolnu 229 henge.

1812.

Sell 1 Suwiste puhtal sai see wastse õrildega esimest kord mängitus nink olli kogotus kokko pandnu 1150 rubla Banko, mes Kambja köstrele maksdi. Opetaja ütel jälle Otepä ja Rasina kirikon jutust, ent 17 Juunil Prantsuse keiser Napoleon I Bonabart. See wägew sõa engel oli üle Wenemaa piiri tulnu siis pidi kõik rahwas meie maal keisri sõja wäele abis tõtma, ja anti moona ja rõiwitega awitama nii suur kiidu ajamine. Riia liinan panti alewi paloma, ja jäi see läbi 10 000 inemist paljal ja pääwarjuta. Meie kogutusen sai ka neide palanute hääs 215 rubla antus, - ja küll rõiwitega ja moonaga sema tahatetus. Suur pagemine olli Riia liinast Tartu ja Peterburgi liina ja meie kihelkonda matiwa palju oma hääd maa sisse. Porodini lähengi ajal sai üks noor ohwitser surma nimega Baron Nolken nink tema wanemad säädsiwad temale Wõnnu kerikute mälestuse samba üles altari lähital, raud aid ümber. Pääle suure Borodina lahingu sai Moskwa liin Prantsuse kätte ja Wenelase läütiwa Moskwa paloma, niida sai see suur liin üte wareme hunnikus. Ent see armuline Jumal tulli oma suure külmaga esi waenlasi häetama. Nink waenlase olliwa oma wäikeste rõiwastega et kõik kotuse külmanuid soldatit täis olli nink Naboleon esi sai peotäwwe meestega omale mäle. Jõulu pühal sai suur kiitus ja teno püha peetus, et Jumal olli seda suurt nink wägewad waenlast meie maa päält ära ajanu. Sündinu 400, koolnu 294 henge.

1813.

Sell 8 Jaanuaril ütel opetaja Räpinal jutust ja mat meie opetaja ära. Juuni kül ütel tewa jutust Nõo kerikon ja 10 Augustel Räpina läsjan kerikun. 26 Augustil piti opetaja ütte leina jutust Kaagwere baron Nolkeni Borodiino lahingus tapetu poja perast ja Kanepiste prausk õnist seda kiwi mes see kurb esa oma poja perast ehit ja mass see kiwi tulp 3000 rubla nink sai see aasta perra ega aasta selle kiwi man wälja jautetus 100 rubla, kate prii ja haawatu soldati hääs 20 rubla ja kolme keriku waese hääs 30 rubla. Sündinu 404, koolnu 409 henge.

1814.

12 Juunil tulliwa mõisniku kokku kiriku kohtu käsu pääle, kihelkonna kooli asju perast ja säeti ka mõnd wastast saatust ja ka kiriku ametnike perast. 20 Sept ütel opetaja Otepää kirikun jutust, ja olli nii palju lumme sadanu et 3 päiwa hää Jaani tee olli. Sünd. 427, koolu 372 henge.

1815.

Aprilli kuul sai Mello Hans kiriku tulban pessetus. Ka nakati meie kihelkonnen Piibli seltsi asutamise pääle motlewa. Sünd 327, koolnu 316 henge.

1816.

Sell aastal sai Piibli selts säetus ja see saatus ka kirja pantus ja kerikun kuulutetus: „Pää mehi säedi Ahjalt Lokku Mihkel Kastust Johan Hindriksoon een wanembilt Ahjalt Peeter Piir wõõlmöldre Mäksalt sän Kala Rasinalt Jaan Mauk. Jaan Saarwa koolmeister Hendrich Lodi Hamaste küla koolmeister. Wastsest Kuustest Samuel Pukk. Raha hoitjaks säeti Johan Wätsel abi köstres saiswas kirjutajas sai. Opetaja ja köstre Rendolf Piiskopi kohus lubas ka et ega aasta wõis meie selts kokku tulla nink Jakobi päew tulli ka 850 meest ja sai raha sel päewal 335 rub. Tartu piibli selts and ka ütte pitsatit, kellega saiwa nee asja kinitatud, ka lääwa kirja sellega ilma poosi rahata edesi. Koolnu 322 henge.

Eduard Philipp Körber

1817.

Kui 7 Juunil poolpäiw rahwas kerikun olli loedusel siis tõssi pikne räössi saaga nink lei kirikul 150 akna ruutu katki. Et kül se aasta palju kehwemb olli, siiski tulli 10. Octobril 711 meest kokku ja paniwa 226 rubla ja abis sai opetajad Rasina, Põlwa, Kambja ja Wastseliina opetaja 19. Octobril sai suur teno püha peetus üle kogona Lutheri usu kerikute sest nüüd sai 300 aastat täis kui Luther seda usku puhastas ja sai sell pühal 30 Testamendi wälja jäetus. Ka sai ümbre keriku puit istutetus. Koolu 246 hen.

1818.

Kuna käärkambren nee kiriku kirja ja raamatu kapin naksiwa hallitawa, siis sai wastne käärkambritetus ja Octobri kül õnnistetus Nowembril kooli köstre Reudolf ära, ja es jätta hääd mälestust perra. 10 Octobril olli Piibli püha ja olli 615 meest koon ja sai paar sada rubla raha, nink sai ka arwu andmese lehe wälja andus seest tööst. 4 Juunil olli opetaja Kanepiste piibli pühal, ja pidi jo 21 Juunil sääl läsja kiriku pääl jutust. Koolnu 246 henge.

1819.

Feebruari kuul sai Erike Jaan Wõõbsu külast kiriku tulban pesetus- ja Siberite wiitus. 12. Mail lask Kaagere baron Nolken seda raudristi kiriku härja pääle panda. Suwel sai kõikile opetajile ne sõja mäestuse risti saatetus kes Prantsuse sõja aigu ametin olliwa. 10. Octobril olli piible selst koon, 461 meest ja tulli 155 rubla raha sisk, ja saeti wälja 18 Testamenti ja 25 katekismust. Kambja Ja Kanepiste opetaja olliwa toll korral siin. Koolu 250 henge.

1820.

12. Märtsil kuuluteti kerikun priislaskmist. 18. Märtsil olli opetaja Prauskiga Põlwan walitset opetjat laulataman. Ent et opetaja Tartu liinan 6 nädalit külma tõpe põdes, siis ütel tema pääle terwessaamise Rõngu läsja pääl jutust. Ja olli 3 Octobril Piiskopi ja 9 töise opetajaka seda wastset Hargla kirikut õnistaman. 7. Octobril sai meie piibli seltsi koonolek 422 mehega peetus, raha tulli sisse 122 rbl. ja wälja sai jäetus 300 armo andmise lehde, abis olli Kambja opetaja – Koolnu 296 henge.

1821.

20 Aprillil palli Köstre elu tare ja rehi ära, ütte alwa korsna läbi. Ka sai sell aastal kerik sisest ja wäljast poolt lubjatus. Piiskopi lubaga saie nakatus sell aastal wastsid keriku leibu pruukma ja osteti siis neid Räpinalt ja masseti tuhanda eest 3 rubla. Piibli seltsil tulli 12 Octobril 525 meest kokku ja tulli raha 187 rubla sisse. Kol. 437 h.

1822.

Paastu kuul sai wastne altri walge tek walmis. 23 Aprillil pidi opetaja Räpinal jutust, ja pääle kiriku teenistuse ka Piibli seltsile. Meie Piibli seltsil olli 10 Octobril 575 meest koon ja tulli raha 150 sisse. Koolnu 341 henge.

1823.

Köstre Rudolfi surmast saani olli maeti pääl Gotleb Lodi, östre ja kihelkonna koolmeister ametin, Rudolfi pojast 10 saa asja, siis sai Ahja mõisa kirjutaja wõiwadmangjas säetus. 7 Mail sai nakatus opetaja wastse kiwi härbani wundamenti kaiwana. Mihkle päew olliwa säina ja katus walmis, ja nakati köstre maja eest hoold kandma. Piibli selts tulli III Suwiste pühal kokku 850 meest ja raha tulli 200 rubla sisse. Sell aastal sai õpetaja wanemb poig, Luis Tartun uniwerstedi pääl walmis, ja läts Tarwastu keriku mõisa koolmeistris. Koolnu 337 henge.

1824.

Sell aastal wasta sügised, mullasiwa nee suure maru tormi ja mere perwe üle olli mitmen paigan wesi aetu, riida olli ka wesi kuni selle Peterburgi sisse lännu, kos ta wäega palju kahju tegi. Piibli selts olli III suwiste pühal koon 535 meest, ja tulli sisse 132 rubla. Koolnu 216 henge.

Eduard Philipp Körber

1825.

Talwel olli opetaja prausgiga Langaste=Latre opetajad kokutusega laulataman. 29. Dezembrill sai kiriku mõisa härban walmis ja õpetaja läts Jumalat kiiden sinna sisse elama. Piibli selts olli koon 460 meest ja sisse tulli raha 105 rubla. Enne Jõulu püha kooli keiser Aleksander I ära. Taganrogi liinas ja IV Kristuse tulemise pühal wanutedi rahwas Aleksandri welle ja trooniperantaja Konstantiini alla, ent kuna see seda walitsust es taha kanda, siis wõtt tema weli.

1826.

Nikolai walitsuse kepi oma kätte sai siis sai riik wastse aasta pühal tema ala wanutetus. Tema kuld ka Piibli seltsi kokku käimist, koguna Wene riikin ära Riia Ilise maja hääs panti rahwas opetaja pallemise pääle kokku, 218 küünart linast rõiwast, 32 bamet, 33 paari sukke, 26 paari kindit, mes woorimehe läbi Riiga lähäteti, 20 Märtsil peeti leina jutust koolnu Keisri mäletuses. –

Mai kuust Augusti kuuni olli suur põud ja rohke mõtsa palamine, niida et päiw olli suitsust warjutedu, ja kirikun suits kurku näkas. Wili kuiwi kõik ära, ja Augusti kuu lõpul tulli lämid wihma ja hain nakas töist kõrd haljendawa. 12. Sept pühendeti keisri kroonimise püha. – Koolnu 320 henge.

1827.

18 Aprilli kuul kooli opetaja töine poig palawat tõpe, kes Tartu Unisersitedi koolin olli 21 aastat wana. Sell kuul sai Wastse Kuuste wallast 2 meest matuse kambri riisja, Indi Jaak ja Oleski Aadam kiriku tulpan nuheltus – ja Auguiti kuul sest samast wallast suur nurme waras Lätti Jakob.

17. Juunil kooli meie piiskop Sontag ära, hakiste. Siis sai Sangaste opetaja Berg piiskopis. Õnnes olli mull mõni nädal enne piiskopi surma neid kiige wanembid kiriku kohdu protokolli Riigast wälja saada, mes 1634 – 1643–1644 ja 1670 aastal olliwa tetu, neid lassi mina Riijan ümbre kirjutata ja oma nüüd keriku kapin nink kui peas meie kerik ära pallawa, mes Jumal hoitku sündimast, siis andas sellele kes teda kapest wälja tõmbab 25 rubla waewa palka koolnu 431 henge.

1828.

Sell aastal es sa suure põwwa perast mitagi, sest kiik wili kuiwi ära, ent haina teti rohkest, Peterburgi Lutheri usu opetajide wälja, et na kokku tules nõu pidawa, mes meie kogutuste hääs wõis tulla, seeperast lätsiwa kõik Lutheri usu opetaja Peterburgi kokku seda wastsed säätust tegema. – 19nel Kolmainu pühal laulet opetaja Kambja opetajat oma kogutusega. Püha päew esme palwe rutid sai keisri prowwa Maria Feodorofna mälestuses leina jumalateenistus peetus. II Kristuse tulemise pühal retel opetaja Otepä kerikun jutust. Koolnu 314 henge.

1829.

Kuna wastsen härbanin lengide ja põrandu säina tat lei, seeperast mädasi kiik puu wärk ära, siis sai see suure kuluga wastselt ümbre tetus. Sell 7 Kolmainuse pühal sai suur teno püha peetus et jälle olli Wene ja Pärsia rahwa wahel rahu tettu. 15 Sept. läts piiskop Berg ja ta abiline powessor Lenz Tartust läbi Peterburgi nõu pidamisele. Ka sai kuristalt see suur hobese waras Mällo Märt keriku tulban nuheltus ja Siberide wiidus. – Koolnu 411 h.

1830.

Sell aastal ütel opetaja jutust 3 kord Tartun ja 1 kord Urwasten 1 kord Puhjan. Meie maale tekisi ka kolla tõbi ja kooli palju ära, ja panti selle perast kõik liina kinni. Ent meie kihelkonnan es ole seda kollena haigust mitte. 13 Juunil sai suur püha peetus, sest et nüüd 300 aastat täüs sai, kui õnnis Lutherus Ausburgi liinan oma usu tunistust keisri ja wiirste ete pand, sel pühal peeti Saksa ja Eesti keeli jutust ja opetaja kand seda wastast keisrist kinitetu mantlit.

17 Augustil sai see meie kabeli pääl edimast kord kooljite püha peetus. Ka olli jo 1773 aastast Jaani ligi 20 000 kooljat matetus ja waestelle tuli sel päiwal 17 rubla raha sisse. Ka lask Kastre wöölmöldri herra seda wastset kabeli wärajad teta, oma kulu pääl, oma koolnu edimatse prowwa mäletuses.

1831.

13. Jaanuarist 4. Februarini sai läbi. Tartu liina kuulutetus et 20 000 soldadit keisri kodu wäest, keda Poola mässamise wasta saateti. Mai kuul olli nii kange pikse müristamine et pikselt ära palasiwa Kanepiste, Pasendorfi Liimona ja Haljala kerik. See pääle tulli pout ja waega suur elajide katk. Ja Riian mässas kollena surm hirmsaste. Ka meie maal säete kooli maja seda wiisi, kui kollena haiguste kedagi jääb siis senka wiia, palkati ka tohtri, kellele 350 rubla kuu palga anti. Ka sai meie kerik egal püha päiwal kadaja ossega suitsutetus. Edimatsel Lihawõtte ja suwiste pühal pidi opetaja poeg Luis kerikun Jumala orjust ja olli kogutus wäega rahul. Octobril tegisi kollena Tartu liina, ent sääl es koole palju. 25 Octobril laulat opetaja prauski asemel Rõngu kiriku pääle prauski wanembat poiga, ja tema olli abis Puhja opetaja Köstre woiwad jät sell aastal oma ameti maha ja läts Rasinale opmaniks, nink tema asemele jäi ta abiline Aadam Paal.

1832.

Sell 21. Jaanuaril tulliwa Tartu liina Piibli seltsi liikme keisri lubaga kokku, weliste suurte koolimaia. 3 Februaril palli Kriimani mõisa härban wiina keltrega ära. 22. Mail püha päew enne suwiste püha ütel opetaja liina weliste koolmajan jutust, sest et liina kerikut paranteti. 28. Juunil sai kihelkonna koole läbi kiriku torni ja katuse harja pikse kaitsja wask ahila pantus ja otsa kulatu warras wihmatse ja külma suwe perast saiwa 2 nädalat pääle Jakobi päewa riiki lõikatus. 7 weliste päewast sete säitse nadalit wihma. 7 Februaril sai Puhja köstre Hollman meie keriku pääle säetus ja sel pühal olli Kastre Perawald kerikon. Sell aastal peeti Kabeli püha 5 ndal kolmainuse pühal. Tõisel Kristuse tulemise pühal ütel opetajal Urwasten jutust 16 Octobril kooli esimene inimene kollena tõpe Sirge Jacob Kastre Perawallast.

1833.

19. Februaril ütel jutust meie opetaja Puhja kirikun 27. Februaril loet Hilmemuse herra Rengampf meie kihelkonna kooli tatsi 25. Now. Näti homongu pool taiwa külen kella 8-9ni üte sust sõõri pääl 4 päewa koju, kui opetaja Kastre Wõõbsu küla loetusele läts. 18 Junil läüt pikne Wõnnu külan kats maja palawa, Rebase Peetri läsk Ann sai koolus löötus ja palli ära. Nüüd tulli suur kõtu tõbi rahwa seka et enamb kui 300 henge meie kihelkonnan ara kooli. Püha päiw 18 Junil säti keriku saali päält üts pois maha Kaagwerelt peri ja wäeti kui koolnu maast üles ja wiidi Tartu liina tohtri allas kos ta terwes sai, kae nii jää kerikon magawa. 30 Juunil ütel opetaja Urwasten jutust 2 Kristuse tulemise pühal naksi Saksa kogudus jo selle wastse kiriku saaduse perra Jumala orjust pidawa. 23 Dezembril kooli minu abikaasa ära olli 53 aastat wana ja olime 33 aastat abielun elanu temaga wõt Jummal opetaja maja rõõmu ära nink jät omaset kurbtuste sisse. Ta olli Jumala peljusen ja armast inimeisi kunni surmani.

1834.

Wastse aasta pühal sai tema kirst altri ette tootus ja õpetaja poig Luis ütel mõnd armsad sõna oma ema mälestuses. 3 Januaril sai ta maha matetus omme laste manu. Tema mälestus om se aus Haage mölder Gristof Eesenberg ütte armsad tröösti kirja pandnu ja leinajale majale lähatanu. Sell kuul sai ka Räpina opetaja prauskis nimetatus üle Wõru prauskonna. 4 Februaril sai paastu ja palwe püha peetus, Saksa ja Eesti kogutusega, niida ka Maarja kuulutamise pühal ja ka Jaani Päewal. Suwel olli suur põud wili kuiwi ära ja lina puma ust masti 10 rubla. Tartu liinan 17. Augus. Pidi wastse kiriku saaduse perra kõik opetaja Walga liina kokku tulewa keriku asjade perast. I Kristuse tulemise pühal ka Eesti kogotus om Jumala orjust wastse seaduse perra pidawa.

1835.

Talwe külm oli see aasta alustusen kasina ja Jaani teest es ole asja aga elaja toidu perast õli õnnes, et kewade wara tuli. 2 Juulil pidi opetaja Ronna kirikun Jumala orjust. Suure põua perast tuli suur hobuste katk. Ka sia lamba ja karja elaja paistetiwa üles ja kooliwa ära, mõnen wallan koguni puhtas. Kuna minewa aasta keedi wilja wäga weiti sai siis elli rahwas rüki wiljast ja tegi magatsiki kõik tühjas; rüki wilja wakast makseti 10 rubla hõbetad.

1836 aastal sai Ph. Körberi poeg Louis Körber õpetajaks. Aastal 1844. a. osteti kirikule jälle suurem orel. Perast Louis Körberi 1847 a. sai Gustav [Oskar] Oehrn õpetajaks. Ruumi puuduse perast sai kirik 1870 a. jälle suuremaks ehitadud mõlemalt poolt 8 sülda pikemaks. Peale Gustav Oehrn surma ja matmist 3 Jaanauril 1878 sai tema asemele tema poeg Gustav Aksel Conrad Oehrn. 25. Märtsi kuu paewal 1879. aastal seatud. Ta oli üks tubli ja lahge opetaja. 1889. aastal sai ta prauskiks ja 1892 aastal 25. Märtsil läks ta Wõnnust ära Tartu Saksa kirigu peale õpetajaks. 13. a. oli ta Wõnnu kogotuse peal õpetaja.

Siis said kanditaditeks walitud: Anse küla õpetaja A. Greinet, Tiidemanu ja Mihkli õpetaja H. Lezius see oli kohtu all siis sai Tallina õpetaja Thompson kandidatis. Need kõik jäeti kõrwale ja waliti kreisi õpetaja August Eduard Wares. Kadunud koolmeister Matsi poeg Wiljandi maalt 1692. aastal.