Mõrsja leidmine

12. Noorikuvend kutsub lauda: „Sööge vennad, jooge vennad!“ – Mihkel Roolaid

nüüd alles istuvad peigme-poolised lauda ja hakkavad söömäje. neijo poold pulmalis’d ja lappulis’d tehned tõiste saajasõittajatte hobos’d ka rakkest lahti. pulmalised menned tuba. sääll õlled jo söögid-joogid lauvall. peigmees ja peijopoiss istuned, kübäräd pääss, lauda. mõõgaisä tagunud ühtälugu mõõkka vasto laudu, täristäde. mõõkka kan’nud tämä ühtäpuhku vööll väljäss käijess, aga söömä ajall rippunud mõõk mõõgaisä kõhall laess. nüüd laulavad neijo-poolised niis’kkeist laulu:

Nüüd alles istuvad peigmehepoolsed pulmalised lauda ja hakkavad sööma. Pruudi poolt pulmalised ja lapulised on (kõneleja teadmise kohaselt) rakendanud lahti ka teiste pulmaliste hobused. Pulmalised läksid tuppa. Seal olid juba söögid-joogid laual. Peigmees ja peiupoiss istusid, kübarad peas, lauda. Mõõgaisa tagus alatasa mõõgaga täristades vastu laudu. Mõõka kandis ta väljas käies kogu aeg vööl, aga sööma ajal rippus mõõk mõõgaisa kohal laes. Nüüd laulavad neiupoolsed niisugust laulu:

söögä vennad jooga vennad ärgä vennad põuve panqa ma õlen hullu õtsimaje katsun su kasukka põuvest viisun virsu taskudesta

13. Peiu kaasanaine nõuab pruuti: „Kui ma ei saa neidu näha“ – Jaanika Ventsel

kõik peigme-poolised saajalised sõisaned tuvass, riided selläss, kübäräd pääss. saaja kaasanaised männed söögilauva ligi, vahtined söögi ja joogi päälle, ise aluttaned laulu:	Kõik peigmehepoolsed pulmalised seisid toas, riided seljas, kübarad peas. Peiupoolsed kaasanaised läksid söögilaua juurde ning alustasid söögi ja joogi peale vaadates laulu:
ei mahu mõdu minuje ei teije saledad saiad ei teije vihavad viinad en saa neido nähjässäni neijo nime teedässäni

14. Mõõgaema leiab pruudi peidupaiga saunas: „Siit on läinud sirgu jäljed“ – Janika Oras

mõrsi ei õlld kõõski tuvass, vaid kaasikko ja õma poold pulmanaisi kaasass saunass. perä söömisi läheväd peigme kaasanaised mõrsia käest vöid õtsima. vijoli ehk toropilli mänqijä käind neije eess. kaasanaised laulaned tee pääll menness. kui sauna ukselle said, hoisivad seess õlijad neijo poold naised ust kinni. eväd laskened tulijuid sise. peigme-poolised lauletti sauna ukse taga:	Pruut ei olnud kunagi toas, vaid kaasiku ja oma poolt pulmanaistega saunas. Pärast söömist lähevad peigmehe kaasanaised pruudi käest vöid otsima. Viiuli või torupilli mängija käis nende ees. Kaasanaised laulsid tee peal. Kui nad sauna ukse juurde jõudsid, hoidsid seesolijad pruudipoolsed naised ust kinni ega lasknud tulijaid sisse. Peigmehepoolsed laulsid sauna ukse taga:
siit on männed sirgu jälled õtsitte õrava jälled nurgetti nugisse jälled siin on sirgu sõisastannud parti paikkada pidanud

15. Pruuttüdruk peletab kosilasi: „Ei ole neidu kodus“ – Mari Mae

neijo-poolised kaasanaised laulaned saunass tõisille vasta:	Pruudipoolsed kaasanaised laulsid saunast teistele vastu:
õemees madalukkeine kas võttid su’elda silmäd vai võttid karulda kõrvad et sina teäsid meille tulla meije õuvede õsatta meije suureje suguje rahakkaje rahva’aje ei õle neidoda kodona neido läks linnast linti tooma neido läks poodist poordi tooma

16. Mõõgaisa nöökab pruudipoolseid: „Kas läks Virru vihtlema?“ – Timo Kalmu

kas läks Viro vihtelemä Narva naba tõstamaje sandi kaas saadetti sõnumed kirjajad kansivad käräsi et one saksaga saganud mõisapoisiga maganud isändaga ümbär käinud

17. Neiu kaasanaine ähvardab narrijaid: „Andke kaigast kaela peale!“ – Karoliina Kreintaal

kõik noored inimised evväd õle õskaned ka mitte regivirsi reegotta. kõrra johtoned kõik noored inimised peigme pooll pulmass õlema. evväd õle õskaned isi pulmaviisi veerettä. näväd palkaned ühe vanamoori õma eest reegottamma (laulama). sene vanamoori mini aga õlld neijo poold pulmass ja laulanud saunass ämmälle vasta:	Mitte kõik noored ei osanud regivärsse laulda. Ükskord juhtusid kõik noored inimesed peigmehe poolel pulmas olema, kes ei osanud ise pulmaviisi veeretada. Nad olevat palganud ühe vanamoori endi eest laulma. Tolle vanamoori minia aga olevat olnud hoopis pruudipoolsetele abiks ja laulnud saunast ämmale vastu:
la’ küsümmä kannattamma kas onvad kodosed koirad vai one väljäss palgolised kui onvad kodosed koirad andaga neille happattust* tõstaga tõrreloppottust kui one väljäss palgolised andaga kaigast kaula päälle	*hapatus – hapendatud või hapuks läinud jook või toit, juuretis, kees

18. Mõõgaisa põrutab sauna uksele: „Tehke lahti laiad uksed!“ – Timo Kalmu

tehkä lahti laijad uksed siseje siidised tulevad kalevised krapsastavvad

19. Neiu laulik keelab lõhkumast: „Ärge rikkuge mu uksi!“ – Leanne Barbo

seest neijo-poolised laulavad vasta:	Pruudipoolsed laulavad seespoolt vastu:
ärgä rikku uksijani põruttaga piittajani ei õle uksed teije tehtu uksed meije meeste tehtu põõnad meije poisikkeiste

20. Mõõgaisa ähvardab: „Ei me karda rikkudes!“ – Timo Kalmu

peigme-poolised ukse taga õlijad:	Peigmehepoolsed ukse taga olijad:
emmä karda rikkudessa karda katki raijudessa meill one hulgass ukseseppä saajassa sagaraseppä ke teeb uksed õunapuused varnukkeised vahteraised

21. Tuuakse kasunoorik – mõrsjaks rõivastatud mees või vana naine. Mõõgaisa laidab pakutud noorikut: „Toodi mutt mättast!“ – Timo Kalmu

peigme sugulaised lauletti, kui lühükkeine mõrsi õli, ninda:	Peigmehe sugulased laulsid, kui lühikene pruut oli, nõnda:
minu hella velvideni kuu uursi ukse eessä päivä piirsi piittujanna luuli suuri toodavaje pitkä pillutteldavaje toodi mütti mättä’ästä kämmärikko kändä’ästä siili sammelde seestä ei see sitta sõtku leibä tallekkeine tallu väljä

22. Neiu laulik kiidab vastu: „Küll see sõtkub leivad“ – Leanne Barbo

küll see sitta sõtkub leiväd äbärikko maad ä’estäb neid on niittänd neegi põllod mii one kündänd kümme paari ä’eständ hobo üheksä meestä seitse seemendanu saatte teije siilakkuida kahe kukke künnettunda harakka ä’esettunda

23. Mõõgaisa peletab kasunoorikut: „See viige viinaköögi peale!“ – Timo Kalmu

tooga tonti tantsimaje ahjuharki astumaje hü’äst neido hüppittägä tasa ‘ga neido tansittaga sell one titte tiiva alla äbärikko hännä alla värdijad vöö vahella see veegä viinaköögi päälle kandaga karjalauda pääle

24. Neiu laulik vaidleb: „Neidu süüta sõimatakse“ – Leanne Barbo

neido süüttä sõimattasse tüttäridä te’ottasse tänäni one tärkimättä õma peijo peittelilla noori meeste nugijilla

25. Saunauks läheb lahti. Mõõgaema tõukab neiu kaasanaised kõrvale ja viskab teisest käest hõbekee pruudi kaela. Pruut paneb tulijate kaela vöid.

nüüd tehä saunauks lahti. mõõgaisä naine trüügänud kõige eess sise. mõrsi istunud siijessaatte taga sauna nurgass järi pääll õma kaasikkoga rinna. tõised naised, ke tämägä saunass on õlld, õlled kõik sõisokkalli. mõõgaisä naisell õlld hõbekett kääss. sene ketti külless õlled este sangaga ruplatükk, siis pärlid vai helmed vahell, ja jällä siis ruplatükk ninda, et seness kettiss rippunud 7 ehk 8 sangaga hõbe-ruplatükki, kene igaühe vahell 5 vai 6 pärli õllud. mõnell mõõgaisä naisell õlld hõbeketti seess hõbevalandik, siis mõned helmed ja kaks sangaga hõbe-ruplatükki, kenel jällä helmed vahell sõist kummalgi pooll valandikko. ühess käess hoidanud mõõgaisä naine sedä kuuldud ketti. tõise käägä tõukkand ta naisi õma eest ja üelld:	Nüüd tehakse saunauks lahti. Mõõgaisa naine trügib kõige ees sisse. Pruut oli istunud selle ajani sauna tagumises nurgas järi peal oma kaasiku kõrval. Teised naised, kes temaga saunas olid, seisid kõik püsti. Mõõgaemal oli hõbekett käes. Selle keti otsa oli lükitud esmalt aasaga rubla, siis vahepeal pärlid või helmed, ja nende järel jälle rubla nõnda, et selles ketis rippus 7 või 8 sangaga hõberubla, millest igaühe vahel oli omakorda 5 või 6 pärlit. Мõnel mõõgaemal oli hõbeketi sees hõbevalandik, siis mõned helmed ja kaks aasaga hõberubla, mille vahel jälle helmed kummalgi pool valandikku. Ühes käes hoidis mõõgaema seda ketti. Teise käega tõukas ta naisi enda eest eemale ja ütles:
eest tõukkan mehise metsä tagand naisise tanava
nüüd viskand tämä sene hõbekee ruplatükkidegä mõrsia kaula ja üelld:	Nüüd viskas ta selle hõberubladega kee pruudi kaela ja ütles:
õma lehmikkene võõras kellokkene see sinulle mii minulle
nüüd mõrsi paneb igalle kaasikkolle ninq sisetulijattelle naisille vööd kaula. kenad sinisi, punasi ja kirjud linti, aga vijoli kaula ümbär sidond hunittu suure kimbu linti. sene aja seess tullud ka mõõgaisä sinne. võttanud mõrsia kääst kinni, see võttanud kaasikko kääst kinni, ninda menned näväd kolmekkeiste käsissutte kuni tuba. vijolimänqijä käinud kõige eess. tõised naised tulled kõik neije taga. vijolimänqijä mänqinud, kui saunast tuba läksiväd, vijoli pääll selgeste, nii kui üelless:	Pruut pani nüüd igale kaasikule ning sisenevatele naistele vööd kaela – kenad sinised, punased ja kirjud lindid, aga viiuli kaela ümber sidus eriti suure kimbu linte. Selle aja sees tuli ka mõõgaisa sinna. Võttis pruudi käest kinni, see võttis kaasiku käest kinni, nõnda läksid nad kolmekesi käest kinni hoides toa poole. Viiulimängija käis kõige ees. Teised naised tulid kõik nende taga. Viiulimängija mänginud saunast tuppa minnes viiuli peal, justkui selgesti öeldes:
tule tännä tõtta järälle tule tännä tõtta järälle

26. Polkamasurka põsepillil Ruuben Kesleri esituses