Pidu neiu kodus

27. Tuppa minnes kirjeldab peiu kaasanaine pruuti: „Kui tuuakse hüva tütar“ – Jaanika Ventsel

kui saaned tuba, kus peigmees ja peijopoiss ikke lauva juuress, riidess ja kübäräd pääss, ja tõised mehed istuned nindasamatte pengill ehk kus said, siis laulasivad peigme pulmanaised:	Kui jõuti tuppa, kus peigmees ja peiupoiss olid ikka veel laua ääres, riides ja kübarad peas, ning teised mehed istusid niisama pingil või kus aga said, siis laulsid peigmehe pulma­naised:
jo tulekse jo nähikse kui tuuva hü’ä tüttär siis muru muhaldeleb aijaääred haljendavad kui tuuva paha piiga siis nee murud mustelevad aijaääred hallittavad

28. Mõõgaema käsib peiul pruuti teretada: „Tee au neiukesele!“ – Janika Oras

mõõgaisä täristännud mõõkka vasto lauda. peigmees istonud peijopoisiga lauvass. ei õle tegemistki teht, et jo mõrsi tuvass õli. peigme-poolised kaasikked laulaned:	Mõõgaisa täristas mõõka vastu lauda. Peigmees istus peiupoisiga lauas. Ei teinud väljagi, et pruut juba toas oli. Peigmehe­poolsed kaasikud laulsid:
peijokkeine poisikkeine kergittä kenä kübärä tee auvu neidoselle auvu neidose isälle auvu neidose emälle
nüüd kergittännud peigmees kübärä ja andand neido terestadess kätt. mõlemmill õlled valged sõrmkindad käess. nüüd issuttettu mõrsi lauda, peigme kõrva. ka tõised pulmalised istuned kõik riidess lauda. eiväd sööned egä jooned midägi. mõrsi vaattas häbelikkold henesa ede mahaje ja istus poolservite ehk üht külge pitte peigme poold väljä.	Nüüd kergitas peigmees kübarat ja andis pruudile tervituseks kätt. Mõlemal olid valged sõrmkindad käes. Siis pandi pruut lauda istuma, peigmehe kõrvale. Ka teised pulma­lised istusid kõik riides lauda. Ei söönud ega joonud midagi. Pruut vaatas häbelikult enese ette maha ja istus poolserviti ehk ühe küljega peigmehe poole.

29. Neiu laulik alustab tantsu: „Et saab kaasik karata“ – Leanne Barbo

neijo poold kaasik algas tantsu:	Pruudipoolne kaasik alustas tantsu:
häbi lugu algadessa jube juttu tõstadessa häbi äere heittagamme julgus juure võttagamme tarkus maha trallagamme õijekka õiguga õrred pa’ekka painuga parred panqa seinäd sinnepoolle et saab kaasikko karatta saba lüüjä saajanaine
nüüd tuldi kõik lauvast väljä ilma söömättä. tegiväd riidest lahti. ja varsi toodi pulmalisille soea õlut pisikkeisi kibesi ehk kannudega juuva. soea õlut sõendetti vai keidetti ja siis pandi siiruppi ehk kerjemett ehk kloppitti toorid munaid sinne hulka, nüüd jahudetti n’da jahest, et kibesi seest rüüppidess suunahka ei kõrvettand. seejärell kannetti suure pitkä ja ümmärgusi pannude pääll liha ja verivorstid lauvalle. ka suured vaagenatäüved suppi ja neije kõrvall suured pitkävarrelised puulusikkad. puused vaagenad ja lusikkad tegi rahvas seekõrd ise, nii kui Leeno Martpõld teeäs, ke Lüganuse kihilkunnast Sakka küläst Päitte one toodu, et 1836. aasta ei õle Sakka küläss rohkemb kui ühess taloss õssettud ümarguse lavaga lusikkad õlld. ka rukkileib ja õtraseppik one seekõrd pruukkin õllud. neijo taloss peettu päiv pulmi. kui ööse sinne sõidetti, siis tõine ööse sõidetti sääld peigme talo.	Nüüd tulid kõik ilma söömata lauast välja. Võtsid üleriidest seljast. Varsti toodi pulmalistele sooja õlut pisikeste kibude või kannudega juua. Sooja õlut soojendati või keedeti, siis pandi siirupit, kärjemett või klopitud tooreid mune sinna sisse, siis jahutati nii jahedaks, et kibude seest rüübates suunahka ei kõrvetanud. Seejärel kanti suurte pikkade ja ümmarguste pannide peal liha ja verivorstid lauale. Ka suured vaagnatäied suppi ja nende juurde suured pikavarrelised puulusikad. Puust vaagnaid ja lusikaid tegi rahvas tollal ise, nii nagu Leeno Martpõld teadis rääkida, kes Lüganuse kihelkonnast Saka külast Päitesse on mehele toodud, et 1836. aastal ei ole Saka külas rohkem kui ühes talus kaupmehelt ostetud ümmarguse labaga lusikaid olnud. Ka rukkileib ja odrasepik oli tollal laual. Pruudi kodus peeti terve päev pulmi. Kui esimesel öösel sõideti sinna, siis teisel öösel sõideti sealt peigmehe tallu.

30. Polka 1 parmupillil Ruuben Kesleri esituses