Lahkumine neiu kodust

31. Peiu kaasanaine kutsub pruuti: „Ehi, imme, eks sina jõua!“ – Jaanika Ventsel

varsi one aig käess, kuss peigme poolle tuleb talluda. mõrsi viivittab tulemist. pulmalised algavad vassassutte laulada:	Varsti on aeg peigmehe poole minna. Pruut viivitab tulemisega. Pulmalised hakkavad vastastikku laulma:
ehi imme eks sinä jõuva saa salme riide’eje ehi meije meeste kaasa valmista vanemma kaasa jo kippub kü’ü hobone vävi täkko väänäb päädä

32. Neiu laulik hoiatab neidu: „(Siis) oled silmist sinine“ – Leanne Barbo

järäll tulev laul sai neijolle lauldu, kui tämä pruut õli. muidugi tegiväd sedä kaasikkod, ke neijolle aviss pulmide vasto valmistammass käisiväd:

Järgmine laul lauldi neiule õpetuseks, kui ta veel pruut oli. Muidugi tegid seda kaasikud, kes aitasid neidu pulmadeks valmistuda:

Mari Marja neitsikeine miks pidid heledad helmed miks pidid kullad kumedad sest sinu sirgu silmättije hõbepärgä õssettije nüüd sina su’ed hiussijasi kui näid kullakeerde’eidä hõbeniidi õigijeida tulevalla neill aigulla su’ed kui kuusista käbijä nüüd õled silmistä siledä nüüd õled põskista punaine nüüd one kõrged kõrvaäered tulevalla neill aigulla lähäd karja saattamaje küsiväd külätsed naised miks õled silmistä sinine miks õled põskista põdenu kõrvaäered kõllettaned mokkad mussasta vedaned ütled puije puuttuvaje lakkast maha lanqevaje ed tõhi kõhe kõnella ed tõhi tõesta üellä nee onvad peijo piitsa-armid ja kaasa karikka-armid

33. Mõõgaema kiirustab neidu tulema: „Kas kood küdile särki?“ – Janika Oras

kui mõrsi kauvast jäi riide ehtidess, siis laulid peigme poold naised edeväst:	Kui pruut jäi liiga kauaks riide panema, siis laulsid peigmehepoolsed naised kärsitult:
m’dä veedäd neitsikkeine kas ku’ud kü’ülle särki na’o paigast narmasteled kui õled tüttär tehnud töödä keri nee lõngad kerälle too meille tullessasi tee meillä õllessasi meill on piirad peijo tehtod niijed ämmä nikkerdettod suga äiä sooridetto kui ‘t õle hella enne tehnud vaine enne valmistannud ku ‘i õle valmis õle vajagi

34. Pruuttüdruk õigustab viivitamist: „Teil on hirmus pere“ – Mari Mae

mõrsi viivib ikke veel. neijo-poolised kaasanaised laulavad edesi:	Pruut viivitab ikka veel. Pruudipoolsed kaasanaised laulavad edasi:
emma tõhi teille tulla teill on isä pitkähändä peksab piitsalla perettä teill on emä raudakäppä kisub roobitta süsijä teije na’od narmasjalad pühkväd luuvatta põrmandad

35. Mõõgaema julgustab neidu: „Ära sureb kuri ämm“ – Janika Oras

peigme kaasikked ja kaasanaised laulavad:	Peigmehe kaasikud ja kaasanaised laulavad:
älä kurda älä karda erä sureb ämmä kurja küdi lähäb külävä’iksä nado viijasse mehelle siis jääd hellaga elämä marjaga maja pidama

36. Pulmalised ja lapulised paluvad pruuti nutta oma viimased nutud: „Nuta nutukesed koju“ – Karoliina Kreintaal

neijolle lauletti kõik pulmalised ühess:	Pruudile laulsid kõik pulmalised koos:
neitsikkeine neitsijeni nutta nuttuksed kodoje itkemed isä majassa kui ed nutta mennessäsi külläp nuttad õllessasi

37. Pruut itkeb: „Karja annan karu kätte“ – Eeva Talsi

ärä pian mina menemä asemegi annan muille paigad tõisille tõuttan karja annan karu käde põllud põtra pöörittellä aromaad jänäste joossa oi kääd minu kälised sõrmed mu sõsarukkeised laska käijä kaksi kättä kaksi kättä kümme küüntä veerdä viisi sõrmekkeista kää tõttu käidänessi sõrme tõttu sõidanessi ei isä ivije tõttu ei venna veiste tõttu ehk õles isä ilmirikkas veli Kuramaa kuningas ei tule minu tu’esta ei assu hane avista ehk õles ürjell üksi lehmä kaasalla kanada kaksi küll tuleb minu tu’esta veereb värvu vaagenaje kargab kana kattelaje

38. Mõõgaisa lohutab: „Ära itke, neitsikene!“ – Timo Kalmu

älä itke neitsikkeine sõisa servi peijo poolle ei sinu viija veski’estä käänettä käsikivestä küll õli vilja velje’ellä hiired uppusid hernesalve kassid kadosid kaurasalve

39. Pulmalised ja lapulised paluvad pruudi ema jätta hüvasti: „Kui ei sina, eit, enne ei nuta“ – Karoliina Kreintaal

neijo emälle lauletti kõik pulmalised ja lapulised ühess:	Pruudi emale laulsid kõik pulmalised ja lapulised koos:
kui ‘t sinä eitte enne ed nutta nuttad homme hommikkolla lähäd aitta katsomaje ait one harva riijestesta nurka kirstosta tühüjä siis tuleb tüttär meelesi veel pidid tüttärdä pidämä kui ‘t sinä eitte enne ed nutta nuttad homme õhtu’enna lähäd kalja laskemaje kaljaastij’ haugutteleb enne minud veellä pijeti nüüd m’nä kuivilla kobisen siis tuleb tüttär meelesi

40. Pruudi ema nutab: „Kes nüüd peseb eide pesu?“ – Leanne Barbo

küll õli vaide naisukkeised küll õli hale andessani paha õli väljä pannessani ken nüüd peseb eide põugu uhub eide uuved särgid pere riided pehmitteleb udu see uhub uuved särgid kaste kannab kuivama halla aijalle asuttab

41. Mõõgaisa ajab peigu pruudiga teele: „Hari kinni, hakka kaela!“ – Timo Kalmu

mõrsi istub isä sülless ninq oottab, kõõs tämädä sääld tulla toomaje. peigme-poolised laulajad laulavad peigmehelle:	Pruut istub isa süles ning ootab, millal teda sealt tullakse tooma. Peigmehepoolsed lauljad laulavad peigmehele:
m’dä sa veedäd velvideni pijad kauva kallistasi külä külmissä tubissa kõledissa kammerissa hari* kinni hakka kaula kui susi sijalihalle karu tõuraskarju’eje	*hari – haara
sene päälle tuleb peigmees, kisub neijo isä kaisust ja kannab vankrille. sene hobose lookka, kuss mõrsi pääll issub, sijotta paar kindaid. ke ruttemb looga peigme kodo maha saab, selle saavad kindad, aga et kindad tõisille eväd saises, sijob pruudisõittaja looga kõvast päälle, hovost resti rakkendade.	Selle peale tuleb peigmees, kisub pruudi isa kaisust välja ja kannab vankrile. Selle hobuse looga külge, millega pruuti veetakse, seotakse paar kindaid. Kes kõige rutem looga peigmehe kodus lahti jõuab rakendada, see saab kindad endale, aga et teised kindaid ei saaks, seob pruudi sõidutaja hobust rakendades looga kõvasti kinni.

42. Polka 2 parmupillil Ruuben Kesleri esituses