Minia äratamine ja õpetamine, lahja (veimede) jagamine ja lahkumine

56. Peiu kaasanaine äratab pulmalised: „Lähme kana „katsuma“!“ – Jaanika Ventsel

pulmaliste herattamine:	Pulmaliste äratamine:
üläs reielle miniäd kälised käsikiville veljenaised veskiteelle lähmä nüüd kana katsumaje kas one kukke kurja tehend ümbrikko üläs ajanud linapõlle liiguttanud
hommikko terestab ämm miniada:	Hommikul teretab ämm miniat:
tere tere minia maga-kammerist tuldudasi
noorik vasta:	Noorik vastu:
... veegu poigas(i) veegu hendas(i)

57. Mõõgaema õpetab miniat: „Ole hommikul usin!“ – Janika Oras

peigme poold kaasanaised laulid:

Peigmehe poolt kaasanaised laulsid:

neitsikkeine noorekkeine kui tahid taloje tulla talopoja poigidelle õle hommikko usina enne päivä pääsukkeine älä sinä kuule kukke hääldä lakkalinnu laulamista löö silmäd Siulikkoje* õtsitte Õdava** päälle Siulikkass minie merki Õdavass on orja merki Siulik näidäb selgijeste Õdav näidäb õigijeste pühü sinä tuba tuiskimatta vee vesi vedelemättä pane panged paugumatta siis sinu hüüvettä hü’ästä hü’ä naise tüttärestä targa naise taimidesta

*Siulik – Sõel (tähtkuju) *Õdav – Suur Vanker (tähtkuju)

58. Mõõgaisa norib veimi: „Nüüd tuleb rikka riisumine“ – Timo Kalmu

päiv kadus vanadell magusa juttu vestess, vahettevahell vana märjukkeist rüübättess, õige ladusaste. nooremmad veetsivad õma aiga tantsidess ja valtsidess. õhta – see õhta nimedetti ja nimetta veel praigagi suure söömä õhtast – perä ildasi voetti käsille lahja jagamine:	Päev kadus vanadel magusat juttu vestes, vahetevahel vana märjukest rüübates, üsna lahedalt. Nooremad viitsid oma aega tantsides ja valssides. Sel õhtul, mida nimetati ja nimetatakse veel praegugi suure sööma õhtuks, võeti pärast õhtusööki käsile veimede (pruudi tehtud kinkide) jagamine:
nüüd tuleb rikka riisumine valge vakka vaattamine ööldije ütteldije räägittije valestettije ööldi küllä jo õleva vara palio vaivavaje meije neid one ammo valmis isämees saab rihesukka seegi sukk one suitsettannud kaasik vöö õtsukkeise seegi niinekildudesta pillipuhj’ saab poole paula seegi puijesta punuttu

59. Noorikuvend ähvardab omadega lahkuda: „Kas on meie kirstumaad?“ – Mihkel Roolaid

küll s’dä kõhta kiideldije kiideldije hoobeldie üeldi kuused kulda jooksemaje tammed mettä tilkumaje eivad jookse kuused kulda sa’a sarapuud rahada tuli on lukkutta tuvassa kaju on kaanetta mä’ellä sigulaut on võttimetta see on menija mendävän’ see kälije käidävän’ la’ küsün kuule’elen kas on meije kirstomaada hane riijeste asetta ku ‘i õle siina kirstomaada ümbär hüpittän hobose tasa ratsu rakkendelen veen mina kuldaise kodoni taimeni õma taloje

60. Mõõgaema kiidab töökat miniat: „Seda mu õu ootas“ – Janika Oras

linnukkeised langukkeised küll one meije marja maada meije marja kirstomaada sedäp õuveni o’otti sedäp verävä valatti muruni muhattellesi o’otti uutta pühküjädä seinä ääre siivujada kava* ääre kasijada

*kaba - hoone ristnurk, eseme laiem ots, kaha

61. Noorikuvend kutsub lahja jagamisele: „Ämm, vakka lunastama!“ – Mihkel Roolaid

ku lahjaid tuuva kilimittull lauvalle, sis noorikkovend põruttab piitsa vasta lauda, hüüdess:	Kui veimevakk tuuakse lauale, siis noorikuvand põrutab piitsaga vastu lauda, hüüdes:
ämm ämm vakka lunastama
esimise ja tõise küsümise päälle ämm ei tule veel. alles kolmandema hüüde päälle ilmub ämm ja küsüb:	Esimese ja teise kutsumise peale ämm ei tule veel. Alles kolmanda kutsumise peale ilmub ämm ja küsib:
mii vakk maksab
noorikkovend vasta:	Noorikuvend ütleb vastu:
viis vana, kuus kõva sada saksa taaldri
sene päälle viskab ämm ühe krossi ninq jagamine alganeb. esimised saajad onvad muidugi peigme vanemad, siis vennad ja õed, tagajärell muud sugulaised. sedä suurd rõõmu, midä kingittus neille teeb, näittäväd senegä üläs, et maast üläs hüppäväd ninq seejuures „aittäh“ hüüdäväd. peräst lahjajagamiste kutsutta jällä kõikki nimepitte lauva juure, kuss neille esitte paar napsu viina annetta, aga siis üellä, et joojall nattukkeise siije maksada õlla. viimsed kaks pruukki: lahjajagamine ja rahakõrjamine sell viisill one veel praiga siin pruugittavad. jooja viskab paar koppikka ja tahub mennä, kuid tädä ei lassasse, üelles, et see ei tasu veel viimasigi napsu: „ken maksab muud pulma aiga joodud napsid?“ mogomane kauppelemine käib senini, kuni jooja paberraha paneb. rahapanemise perä tuleb kinkimine noorepaarille. anded onvad muidugi andijade sõisust mööd. lahjajagamine, rahapanemine ninq kinkimine võtvad aja käest. on nad mööde, on ka hommik käess. ennämiste pidetti pulmad ja piettä praigagi üks päiv neijo kodo, kaks peijo kodo.	Seepeale viskab ämm ühe krossi ning jagamine algab. Esimised saajad on muidugi peigmehe vanemad, siis vennad ja õed, seejärel muud sugulased. Suurt rõõmu, mida kingitus neile teeb, väljendavad nad sellega, et maast üles hüppavad ning seejuures "aitäh" hüüavad. Pärast kinkide jagamist kutsutakse jälle kõiki nimepidi laua juurde, kus neile esmalt paar napsu viina antakse, aga siis öeldakse, et joojal tuleb natukene maksta. Kaks viimast kommet: veimede jagamine ja rahakorjamine on siin sellisel moel veel praegu tavaks. Jooja viskab paar kopikat ja tahab minna, kuid teda ei lasta, öeldes, et see ei korva veel äsjasigi napsusid: "Kes maksab kõik muud pulma ajal joodud napsid?" Selline kauplemine käib seni, kuni jooja paberraha paneb. Rahapanemise järel tulevad kingid noorpaarile. Kingitakse muidugi kinkijate jõukusele vastavalt. Veimede jagamine, rahapanemine ning kinkimine võtab kogu aja. Kui see on möödas, on ka hommik käes. Enamasti peeti pulmad ja peetakse praegugi üks päev pruudi kodus ja kaks peiu kodus.

62. Nooriku vend manitseb peigu noorikut hoidma: „Tundsid tuua, tunne hoida!“ – Mihkel Roolaid

kodo menness laulavad noorikko õed ja vennad:	Koju minnes laulavad nooriku õed ja vennad:
peijokkeine poisikkeine tunsid tuuva mo õdeda tunsid tuuva tunne hoida tunne targaste elädä ärä sina lase laste lüüjä sulase suu avada päivilisi päälle käijä õle aijasta eessä vaheuksesta vahella sõisa eessä kui see seinä raiju vasta kui see rauda õppeta ise iluste ärä lööne ühestä süüstä ärä tõisesta tõrele ärä koppa kolmandesta kui teeneb pali pahada hulga hukkaneb munija kaottab kanapesijä kukkepuust tee koodikkene vahteraine varrekkene õlekõrrest õrrekkene mene siis naista naljattama õppettama mo õdeda
senegä lõppeb pulm.	Sellega lõpeb pulm.

Mari Mae (Lassmann). Foto: Mart Laul 2013 (erakogu)

Lõpetus: Külapolka Ruuben Kesleri järgi – Mari Mae viiulil