Tuulest, müristamisest ja vihmast

Kui nad tuult saada tahavad, riputavad nad mao sinna poole, kust tuult soovivad. Ka löövad nad sinna poole kirvega ja vilistavad suuga, et tuult sinna meelitada.

Kui müristab, siis pistavad nad kaks nuga akna ette ja arvavad, et nad siis pikse löögi eest kaitstud on.

Kui müristab, siis ütlevad nad, piksejumal ajavat kuradit taga ja kus ta tema kätte saab, seal löövat ta sisse ja kuradi vastu maad. Sellepärast panevad nad müristamise algul uksed ja aknad noolega kinni, et kurat tuppa ei roomaks ja pikne sisse ei lööks. Üks usaldatav mees jutustas minule, keegi talumees olevat temale kindlasti tõendanud, et ta kord hirmsa kõuemüristamise ajal oma toa nurgas kuradit näinud; kui ta selle kaunis suure toobripuuga välja ajanud, olla pikne kohe ukse ees kuradi maha löönud, ja tema olevat ühes mitme naabriga kuradit kolme inetuma peaga seal paigal surnud lamamas näinud.

Mõnikord leitakse, iseäranis mere rannal, suuri, keskelt lõhkiseid kiva; niisuguste alla, ütlevad nad, olevat kurat ennast ära peitnud, sellepärast olevat pikne need kivid lõhki ja kurati nende all surnuks löönud.

Sedasama jutustavad nad ka puudest, heinakuhjadest ja muist eluruumidest, kuhu pikne sisse löönud, et kurat nende taha ja nende sisse ennast peitnud ja seal siis pikne tema surnuks löönud.

Vikerkaart nimetavad nad pikse vikatiks ja ütlevad, et ta sellega kurje vaimusid, kes neile kahju tahavad teha, maha niidab.

Kui nad esimest korda kõue müristamist kuulevad, "võtavad nad kivi ja löövad sellega enesele kolm korda vastu pead, siis ei pidavat nad sel aastal peavalu saama.

Kui maikuus vihma sajab, siis lasevad nad oma lapsi palja peaga vihma käes nii kaua ümber tantsida, kui laste pead õige märjaks on saanud, siis pidavat lapsed hästi kasvama ja neil saavat ilusad pikad juuksed.