Nad hoiavad hoolega selle eest, et lapsi mitte pärast surnu matmist ei ristita, sest nad arvavad, et lapsed ei jäävat siis elama, vaid minevat surnule varsi järele.
Reedel ei lase nad iialgi, või lasevad üksi suure häda korral ja väga harvasti oma lapsi ristida, arvates, et neil muidu käsi halvasti käib ja nemad timuka kätte satuvad.
Nad panevad hoolega tähele, et lapsi mitte sellel päeval ei ristita, millal nad sündinud. Põhjust ei ole ma nendelt mitte teada saanud.
Nad arvavad õnnetuseks kui ühekorraga ainult tütarlapsi ristida tuuakse, sest nende arvates jäävat need lahtiseks ja saavat väga harva mehele.
Kui lapsed ei taha kosuda, vaid tihti surevad, siis lasevad nad järgmisi lapsi, kui need poisikesed on, Aadamiks, kui tütarlapsed, Eevaks nimetada, ja kujutavad omale ette, et nad siis paremini kosuvad ja elusse jäävad.
Ristimise ajal teevad nad harilikult laste käed lahti, sest nad arvavad, et lastest siis, kui nad suureks kasunud, usinad ja virgad töölised saavad.
Kui poisslapsi ristitakse, seovad nad nendele sõrmused mähkme paelte külge ja usuvad, et nad siis varemini abielusse astuvad.
Nad köidavad neile ka raha, leiba ja küüslauku külge ja arvavad, et lapsed selle läbi igasugu nõidumise vastu kaitstud on ja et nendel elus neist asjust kunagi puudust ei tule.
Ülejäänud ristimise vee valavad nad, kui nad selle kätte saavad, kõrgele seinte peale, sest nad arvavad, et siis laps pärast ausse tõuseb ja tal teiste üle käskida on.
Nad panevad hoolega tähele, kas laps ristimisel pead tõstab, või langeda laseb; tõstmine tähendab elu, langeda laskmine peatset surma.
Ka arvavad nad, et kui laps ristimise ajal magab, siis ta varsti sureb.
Mitmed lasevad lapsele, kui teda ristimisele viiakse, helmed, mida ta pärast peab kaelas kandma, ligi panna, arvates, et need siis ühtlasi ristitud saavad ja et neil hiljem iseäralist jõudu mitmesugustel juhtumistel on.
Nii kaua kui ristimine vältab, jookseb lapse isa nii ruttu kui ta iial saab, ümber kiriku ja on selles arvamises et lapsest siis nobe jooksja saab. Seda teevad harilikult ranna elanikud, kes arvavad, et niisugused lapsed siis hülgete püüdmisel, jääd mööda joostes, kõige tublimad ja kärmemed on.
Vaderid hoiavad, et nad enne lapse ristimist liha ei söö, ja arvavad sellega ära hoida, et lapsed pärast hambavalu ei saaks.
Nad panevad tähele, et keegi vaderitest tagasi ei vaataks, et laps pärast tontisid ei hakkaks nägema.
Nad hoiavad ka, et keegi nendest ristimise ajal ei kõneleks, muidu hakkab laps suureks saades tihti unes rääkima.