Kui nende naised mitte nii pea last ilmale tuua ei saa, siis lasevad nad mehel naise juure minna, siis pidavat laps kohe ära sündima.
Kui nad raskejalgsed on, siis hoiavad nad, et nad veepangi või toobri peale ei istu, muidu pidavat ainult tütred sündima, ehk laps võiks vee läbi kahju saada.
Kui raskejalgsed uut leiba alustavad, siis lõikavad nad esiti ülevalt õige väikese palakese ära ja arvavad, et siis nende lapsed väikese kena suu saavad.
Kui nad puid ahju ajavad, hoiavad nad selle eest, et nad puid mitte vastu oksa ahju ei ajaks, sest nad kardavad, et muidu lastel sündides jalad ja mitte pea ees ilmale ei tule. Seda panevad hoolega tähele ka meheleminemise eas olevad tüdrukud ja pruudid, oma rumaluses arvates, et siis sünnitamine seda õnnelikum on.
Kui kaks raskejalgist naist ühe korraga aevastavad, siis usuvad nad, et neil mõlematel tütred sünnivad, kui aga kaks meest, kelle naised raskejalgsed on, ühe korraga aevastavad, siis pidavat see poegi tähendama.
Raskejalgsed naised peavad sellest viisist kinni, et nad igal nädalal kingasid vahetavad, ja kui nad sünnitamise arvavad ligi olevat, viskavad nad kolm korda soola enese selja taha, siis pidada sünnitamine kerge olema.
Nad arvavad, et kui raskejalgne kogemata täkku mära juures näeb, siis ei võivat ta enne sünnitada, kui ta ühe täkule oma põllest süüa ei ole annud.
Nad hoiavad hoolega, et keegi üle nende jala ei astuks, sest nad kardavad, et laps siis kõverad jalad saab.
Nad arvavad, et kui naistel ainult poisslapsed, iseäranis kaksikud, sünnivad, siis pidavat sõda tulema, kui aga ainult tütarlapsi sünnib, siis tähendavat see rahu.
Nad hoiavad selle eest, et nad kuupuhastamise ajal naisesse ei puutu, sest nad kardavad, et kui naine siis raskejalgseks jääb, lapsel punased silmad saavad.