>Lastest

Nii pea kui laps ilmale on tulnud, peab ämmanaine temaga laua ülemise otsa istuma, siis pidada lapsest, nagu nad rumalal kombel arvavad, edasipidi rohkem lugu peetama kui teistest ja teda austatama.

Enne kui nad sündinud lapse ema kätte annavad, panevad nad tema ema jalutsisse, ja ema peab oma pahema jalaga lapsele suu peale vajutama, siis pidavat laps heatahtliseks ja sõnakuulelikuks kasvama.

Nad arvavad, et lapsed, kes reedel ehk laupäeval sünnivad, hilja abielusse astuvad, ehk sugugi ei astu.

Nad panevad hoolega tähele, kes esimene pärast lapse sündimist majasse tuleb; on see meesterahvas, siis on järgmine laps poisslaps, on see aga naisterahvas, siis tütarlaps.

Kui nad oma tütreid esimest korda pesevad, siis ei täida nad katelt või veenõu mitte hoopis ääre tasa veega; sellega tahavad nad ära hoida, et neid edespidi kuupuhastamine seda vähem ja harvemalt vaevaks.

Vett, millega last pestud on, ei vala nad iial niisugusesse kohta, kus palju inimesi käib, sest et nad arvavad, et muidu laps pärast igaühe põlata ja jalgade tõugata on.

Kui nad lapsi pesevad, siis võtavad nad neil jalust kinni ja raputavad neid kaua ja laialt, siis pidavat nende rumala arvamise järele kõik tarkus alt üles pähä tulema ja sinna koguma.

Nad vaatavad ette, et midagi üle laste pea ei ulatata, muidu ei võivat laps kasvada. Sünnib aga seda kogemata, siis tõmbavad nad lapsel juuksed kesk pead üles, nii ei sündivat kahju.

Nad vaatavad hoolega, et lapsed võtmeid kätte ei saaks ja suhu ei pistaks, muidu tulevat lastel pikalised ja rängad hambavalud.

Nad ei anna lastele mitte heameelega pudeli kaelast õlut ega viina juua, muidu pidavat lapsed väga unustajad saama ja meelespidamise puuduse all kannatama.

Nad arvavad, et mis laps kõige esiti kätte võtab, selleks olevat temal lusti, sellega olevat tal õnne ja edu; ise panevad nad aga niisugusid asju laste ette, millega need peavad ära harjuma, nagu kirve, võrgu jne.

Reedel ei otsi nad lapsel kunagi pead, kartes, et lapsed siis veel rohkem täisid saavad ja pea kärna läheb.

Kui lastel koeratõbi on (mis nende arvates sellest tulevat, et ema enne sünnitamist koera on jalaga löönud, ehk et koer emal jalgade vahelt on läbi jooksnud), lasevad nad lapsi kolm nädalat igal neljapäeval kaaluda ja arvavad, et siis tõbi kaob. Ka pakuvad nad koerale kolm korda tükikese leiba, võtavad aga siis selle leiva ja annavad lapsele süüa, siis pidavat lapsel jälle isu tulema ja laps terveks saama.

Kui nad last esimest korda hälli panevad, siis panevad nad ühtlasi sinna noa, ristiga võtme ja natuke punast lõnga ühes, siis olevat laps iga nõidumise eest kaitstud.