Andres Kuperjanov
Kui te arvate, et raamatu esikaanel on üks tavaline CD mängija, siis te kahjuks eksite rängalt. Tegemist on maailma esimese koduseks kasutamiseks mõeldud tõelise multimeediaarvutiga, mis kandis nime Commodore CDTV. Plaadimängijaks maskeerus ta vaid seetõttu, et see on inimestele kujult harjumuspärasem ja sobib hästi nende audio-video kompleksi. Neid arvuteid toodeti aastatel 1991-1992 Jaapanis Sanyo tehastes. Tema väljatöötluse koodnimetus oli beebi, sest kulus täpselt 9 kuud esimesest visandist seeriatootmiseni. Arvuti tehnilised näitajad on praeguses mõistes tagasihoidlikud, kuid tal oli siiski parameetreid, mis on PC1 maailmas praeguseni kättesaamatud. Selle aja levinuim arvuti oli Intel 80286 baseeruv IBM PC kloon, taktsagedusega 16 Mhz, 1 Mb mälu ja 256 kb videomälu, kõvaketta maht umbes 40 Mb, operatsioonisüsteemiks MS-DOS 3.30. No sellise arvutiga ei ole praeguses mõttes küll mitte midagi teha. Commodore grammofon oskas aga mängida CD+G formaadis CD-sid, moodustada CD-l olevatest lugudest vaba mahamängimise järjestust, kasutada CD-del olevat tarkvara, mängida kuni 10 minuti pikkuseid VHS kvaliteediga videolõike (rohkem CD-le ei mahtunud) ja töötada arvutina, kasutades klaviatuuri ja infrapunase ühendusega hiirt, tema operatsioonisüsteem oli 32-bitine, akendega ja võimaldas korraga kasutada mitmeid programme.
Tarkvara näitena võiks kirjeldada multimeedia CD-d World Vista Atlas, mis sisaldas kõigi tollel ajal eksisteerivate riikide statistilised andmed, lipu ja digitaliseeritud kaardi, suuremate riikide puhul veel slaide, keelenäiteid tarbeväljenditega (missä on vessä jms., sisseloetuna kohaliku professionaalse diktori poolt) ja muusikanäitega. Eriti huvitavad olid näited sel ajal juba laguneva Nõukogude Liidu kohta. Slaididel on lokkavad viljapõllud, punalipulised paraadid, töökangelased, venekeelsed interaktiivsed keelenäited ja lõpuks laul puhtas eesti keeles "Hakkame mehed nüüd minema ...".
Selle arvuti sünnilugu algas 1980-ndate esimesel poolel, kui IBM tootis oma PC-d ja töötas välja selle nuditud varianti, 8-bitise siiniga XT-d. Avatud arhitektuuri tõttu ilmus turule esimesi PC Kagu-Aasia päritoluga kloone. Apple'i arvutigeenius Steve Wozniak leiutas Lisa't ja Xerox oli võtnud kasutusele X-Windows'i kasutajaliidese. Selleaegsed arvutid olid väga tuimad tükid, nende pilt oli mannetu ja hääl meenutas pardi prääksatust. Sellistes tingimustes otsustasid neli uljaspead Jay Miner, Dave Morse, RJ Mical ja Carl Sassenrath luua oma arvuti - sellise, mis erineks kõigist teistest, mis oleks orienteeritud audiovisuaalse informatsiooni töötlemisele. Ülesanne tingib lahenduse ja juba 1983. a liikus Ameerikas kuuldus, et grupil Hi Toro on valmimas superkompuuter koodnimega Lorraine. Selleks ajaks oli projekt Amiga kulutanud juba 7 miljonit dollarit tolleaegses vääringus.
Raha teenimiseks tuli meestel kasutada oma leidlikkust. Üks päris hea sissetuleku allikas oli nende leiutis, mis kandis nime "Lõbulaud" (JoyBoard) - see oli iseäralik kontroller, mille juhtimiseks tuli selle peal istuda. Parim mäng aga oli Zen Meditation, võidab see, kes suudab selle peal kõige kauem liikumatult istuda. Mälestuseks sellisest rahateenimise viisist jäi Amiga operatsioonisüsteemi teade Guru Meditation - vaste näiteks kaasaegse NT sinisele ekraanile, ainsa erinevusega - kui Sul on terminal ühendatud arvuti järjestikpordiga, siis võid mälus rännates sobimatud baidid sobivaks ümber kirjutada ja seejärel rõõmsalt edasi töötada.
1984. a alul demonstreeriti valitud seltskonnale lauatäisi trükiplaate ja hulgaliselt traati, mis crash'is sageli, aga selle eest lausa "lendas". Räägitakse ka, et arvuti skeeme joonistav Jay Miner konsulteeris pidevalt oma koeraga. Leht, mis ei saanud koeralt heakskiitu, tuli uuesti joonestada. Igal lehel oli ka lustlik märge selle kohta, kes seal elab. Sellised kommentaarid jätkusid ka hilisematel mudelitel. Mõned näited tehnilisele toele mõeldud Technical Reference Manual'ide skeemidelt:
A500 mälu skeemilt:
ROM, RAM, RUM - MORE ROM, RAM, RUM!
A2000 mälu skeemilt:
Memories (all alone in the moonlight)
A2000 protsessori lehelt:
Something in the way she moves ...
Videoprotsessori FANG a.k.a. FAT AGNUS lehelt:
Deep down inside I've got a Rock-n-Roll heart.
Defender of the Crown - kaadreid ühest esimesest tõelisest multimeediamängust.
Fantastilise kiirusega koondusid lauatäied elektroonikat mikroskeemisuurusteks kontrolleriteks ja 1985. aastal sai maailm teada uue ja erilise arvuti sünnist. Tema nimeks sai Amiga 1000 ja ta oli Apple Macintosh'i ja Atari ST kaasaegne. Nagu konkurentidelgi oli tal kasutada hetke parim protsessor, 16-bitise siiniga 32-bitine Motorola 68 000, kuid siin ka tema sarnasused teistega lõppesid. Kõik need arvutid omasid akendega operatsioonisüsteeme, kuid erinevalt konkurentidest suutis Amiga käigus hoida korraga mitmeid erinevaid protsesse,2 tal oli 4096 värvi korraga ekraanil, nelja kanaliga stereohääl ning kõnesüntesaator. Sellise fantastilise võimekuse taga oli unikaalne konstruktsioon, mille analooge PC maailmas on hakanud alles praegu tekkima. Nimelt, kui tavalises PC-s teeb praktiliselt kõik liigutused protsessor, siis Amiga's on sellel suures osas vaid juhendav, kontrolliv ja arvutav funktsioon. Amiga'l on üks ühtne mälu, mida kasutavad korraga kõik kontrollerid. Kontrollerid on siin märksa enam kui kontrollerid, nad on tegelikult kindlatele funktsioonidele keskendunud kaasprotsessorid ja selleaegse kombe kohaselt on neil ka oma nimi. Gary hoolitseb arvuti südame tuksumise ja katkestuste eest, Paula tegeleb häälesünteesi ja kettaseadmetega, Denise arvutab liikuvate objektide trajektoore, kokkupõrkeid, hiirekursori liikumist ja sünteesib kokku väljastatava videopildi, Paks Agnus aga on midagi hoopis erilist. Tema arvutab videoefekte. Tal on erilised suhted mäluga, tal on 25 DMA kanalit (sajandilõpu PC-l on neid keskmiselt 3) ja ta on võimeline teostama korraga reaalajas pildielementide nihet 8 erinevas tasandis. Amiga operatsioonisüsteem kannab nime "Töölaud", tal on loogiline UNIX-laadne struktuur, ta ei ela kindlalt ühe kettaseadme peal, vaid loogilistel nimetustel (ketastel), mida võib käigus olla kuitahes palju. Lisaks on enamik Amiga mudeleid olnud absoluutselt laiendatavad - 1985. aasta A1000 on võimeline töötama 1999. aasta G4-ga, torgates tema laienduspesasse vastava protsessori ja mäluga kaardi. Lisakaart liitub operatsioonisüsteemi ilma mingite konfigureerimisteta (vrd Windows'i Plug&Play aastast 1995), samas on arvuti teadlik igast kettavahetusest (flopi näiteks) ja kasutab uusi kettaid lennult (PC-l on siiani press any key to continue).
1984. a lõpuks oli meestel raha otsas, kuid õnneks korjas nende väikefirma üles tolleaegne arvutigigant "Commodore Büroo Masinad". CBM'il oli vedanud, nad olid juba olnud mitmes tehnoloogilises uuenduses esimesed, Commodore konveierilt tulid kõige esimesed taskuarvutid, nad asusid esimesena tootma personaalarvutit (Commodore PET, Personal Electronic Transactor jaan. 1977, Chuck Peddle, üks klassikalistest arvutihipidest, samal aastal ilmusid veel Apple II ja Tandy TRS 80 level I, IBM PC-ni jäi siis veel 3 aastat) ja nüüd vajasid nad midagi, mis asendaks nende supereduka koduarvuti Commodore 64. Suurte hea omadus on see, et nad on suured, halb omadus aga see, et nad on jäigad ja pole võimelised oma mõtetes arenema. Nii läkski Amiga'l ühtepidi hästi - vastavalt Commodore pealike nõudmisele ilmus 1987. aastal müügile Amiga 500 - suurarvuti, mis oli sama suur nagu selleaegse PC klaviatuur - arvuti, mis oli värviline, oskas teha muusikat ja rääkida. Aga teistpidi jälle ei vedanud ka. Enne selle koduarvuti väljatöötamist korraldas Commodore oma Ameerika ja Euroopa osakondade vahel konkursi, eesmärgiga saada ka jõulisem koduarvuti. Võitsid Braunschweigi konstruktorid ja ilma sündis Amiga 2000. Üks A2000 huvitav omadus oli lisakaart, mis võimaldas kasutada PC programme Amiga aknas, või PC videokaardi olemasolul teisel monitoril. Seega oli võimalik PC-ga töötada samal ajal, kui lapsed Amiga peal joystik'uga mängisid, kusjuures töökiiruses ei olnud mingeid märke sellest, et tegelikult töötas Amiga. Nüüd toodavad juba paar aastat oma arvutitele selliseid lisakaarte Apple ja Sun. Kõik arvutiajakirjad andsid A2000-le hoobilt parima arvuti tiitli, 1987. aasta aprillis ilmunud CHIP-i erinumbri "10 aastat PC-d" (personaalarvutid üldiselt, IMB PC on hilisem) kaanel ilmus lausa arengu tipptähisena A2000 hologramm, ja arvutikasutajad jäid huvitatult ootama, mis hakkab edasi toimuma. Aga ei toimunud peaaegu midagi. Selle asemel, et maailm tipptasemel odavate tööjaamadega üle ujutada, jahusid Commodore liidrid kõige parematest mänguarvutitest ja lasksid Sanyo'l toota PC-sid, mida oma kaubamärgi all kallimalt maha müüa. Amiga'te turg Ameerikas oli stabiilne, vastas tootmisvõimsusele, Euroopas aga jätkus müügi kasv igal aastal kuni 20%. Ehkki levik ja väljatöötlus oli ülemaailme, oli Amiga'st saanud suures osas Acorn Archimedes'e kõrval Euroopa arvuti.
Amiga ei olnud siiski ainult koduarvutiks, tal oli suure-pärane omadus, teda sai sünkroniseerida videosignaaliga. Lisaks suurepärased graafilised omadused ja väga head 3D, joonistamise ja presentatsiooni programmid muutsid ta nõutavaks väiksemates telestuudiotes videomaterjali monteerimiseks, töötlemiseks ja reaalajas tiitrite ning videosignaalide segustamiseks.
Sellisel põhjal valmiski maailma esimene tõeline multimeedia arvuti. Umbes viis aastat kestis erinevate personaalarvutite tor-miline areng. Kuid seejärel algasid uued sündmused, kust ka hulgaliselt folkloori kuuldub.
Taust. 1990-ndate algul oli PC-de turg üsna huvitavalt jagunenud, Mac oli leidnud oma koha kirjastus- ja kujundusarvutina, Atari't kasutasid muusikud, Amiga tegeles presentatsioonide ja videotöödega, PC oli käigus kontoritöödes ning kontrolleritena ja tugevamaid mudeleid kasutati peamiselt UNIX-keskkonnas ka väiksemate serveritena. Näiteks 1992. aastal on PC tipp-parameetrid 50 MHz 486, 1 Mb VGA, 16-bitine Windows 3.1, räägitakse lugusid mingist Windows NT-st, mida aga ei tule. PC-dele on ilmunud lisaseadmena Soundblaster helikaardid ja saab lisada ka CD-ROM seadme. IBM kirjutab 32-bitiseks ja kompaktseks Microsoft'i poolt loodud 16-bitise OS/2, mille kasutajaliides meenutab väga hilisemat Windows95-t ja teenib välja selle, et Microsoft keeldub esialgu veel varases arendusjärgus Win32-te IBM-le litsentsimast. Microsoft'i ennast päästab vaid algne IBM-i ja Microsoft'i vaheline kokkulepe, mis kohustab IBM-i installeerima oma PC kloonidele Microsoft'i toodangut ja lubab müüa OS/2-te ainult teise operatsioonisüsteemina. Paraku ongi see kestev lepe hilisema monopoli ja stagnatsiooni tekkimise põhjuseks. Samuti ka arvutikasutaja lauslollus - isegi Venemaal ei tahetud sõiduautoks ainult Sapakat, vaid unistati ka Volgast, arvutikasutaja aga valis absoluutselt kehvima võimaluse, sest 1) ta on nõus arvuti ostmisel selle paigaldamise eest meeletult maksma, olles samal ajal veendunud, et saab selle tasuta, 2) tema sõbral juba on selline, 3) iganenud kaupa müütab alailma ilmuv reklaam tuleviku tehnoloogiast. Atari'lt jõuab turule Falcon - see jääbki nende viimaseks mudeliks, eripäraks DSP hääl. Apple on valmis saanud peopesaarvuti Newton, Mac ja Amiga võtavad kasutusele uue M68040 protsessori, millel on RISC tuum. Amiga 4000 on oma 3D võimalustelt võrreldav (ehkki küll märksa nõrgem) SGI tööjaamadega. Philips saab valmis CD-I seadme koos MPEG dekoodriga. Populaarsed on reaalajaoperatsioonisüsteemid, neid on 36 nimetust, enamik vastab POSIX standardile. Unicode saab ISO standardiks. Lisaks BSD Unix'ile ilmus veel üks avalik UNIX - Linux. Uueks universaalseks arendatavaks laiendusstandardiks on saamas 64-bitine PCI. Sellest ning uute RISC-protsessorite arhitektuurist lähtuvalt on progressiivsemad opsüsteemide tootjad asunud välja töötama 64-bitiseid operatsioonisüsteeme (nt. projekt Mach 64). 1993. aasta Frankfurdi messil õnnestus mul näha kümneminutilist täis TV lahutusega videolõiku A4000 kõvakettalt ja Microsoft'i esindajat, kes pidas paar stendi eemal täie veendumusega loengut maailma parimast multimeediast kümmekonnale igavlevale inimesele, demonstreerides uudist, MediaPlayer'it, mis näitas tikutopsi-suurust 256 värvilist hüplevat pilti. Tal oli hea kiire arvuti.
Enamus tolleaegseid arvuteid ei olnud meedia alal tugevad. Muutunud aeg on läinud juba niikaugele, et ka lihttarbija tunneb lõpuks vajadust arvuti meediavõimaluste järele. See omakorda põhjustas uue koalitsioonileppe Apple, IBM ja Microsoft'i vahel eesmärgiga kindlustada oma toodangule turgu ja hävitada kõrvalisi, Commodore Ameerika bossid aga otsustasid, et tarvis on arendada turundust. Nad palkasid Microsoft'ist ja Coca-Cola'st uued müügijuhid, ostsid veel rohkem keskpäraseid Sanyo PC-sid ja müüsid neid oma toodanguna maha. Ning siis tuli turul läbimurre, odavad Taiwani ja Korea PC-d olid muutunud veel odavamateks ning nende hind hakkas fantastilise kiirusega langema. Keegi ei ostnud enam laos seisvat, küll keskpärast, aga siiski kvaliteetkaupa, suurärimeestest müügijuhtide omakirjutatud palgad sõid ära kogu kasumi, selle järel tulid juba võlad ja vähem kui aastaga oli maailma suuruselt neljas arvutifirma Commodore International kadunud. Muidu ei oleks sellest suurt midagi olnud, aga koos Commodore International'iga tõmmati kaasa ka seni stabiilselt kasumis püsinud Amiga division, mis oli just valmis saanud oma uue tehase Põhja-Iirimaal. Nüüd algab arvutiajaloo põnevam osa: mis juhtub siis, kui kaob ära miski, mis on oma arengus tavaelust mitmeid aastaid eespool.
Koos Commodore International'i pankrotiga lõppes personaalarvutite sisuline areng ja algas pikaajaline stagnatsioon. 1980-ndate algul väljatöötatud konstruktsioonid ei ole tänaseni praktiliselt muutunud, kasvanud on ainult integratsioon, megahertsid ja megabaidid. Tarkvaras ei ole 1999. aastani samuti oluliselt midagi uut sündinud, ainult Open GL ja Java on muutunud platvormide vahelisteks keelteks ja StarOffice3 on vabalt saadaval. Korraks sähvatas Be-Box, aga see jäi veel lühemaks sähvatuseks kui NeXT omal ajal. Apple suutis iMac'i tulekuga oma positsiooni veidi parandada, Intel on aga sunnitud taanduma üsna healt PPro protsessorilt MMX-ile ja sellest hiljem tulenevatele kloonidele, põhjuseks Windows maailmas ikka veel lokkav 16-bitine kood. SUN ja Silicon Graphics lähenevad hinna poolest parimatele personaalarvutitele. Stagnatsiooni näiteks on järgmine uudisgruppides ringelnud nali:
Cray saab valmis uue superkompuutri, mis on tikutopsi suurune, tema arvutusvõimsus ületab kõik eelkäijad. Missugune on ajakirjanike esimene küsimus pressikonverentsil?
Õige vastus: Kas see teie uus arvuti on PC kompatiibel?
Varjusurm
Pankrotivarana pandi Amiga Inc müüki. Kohus kestab kaks aastat, arendustegevust praktiliselt ei toimu. Ent pidevalt liigub folkloori, mille sisuks on arutelud teemal, et kui Amiga ostab XXX, siis mida ta saavutab.
Microsoft ostab Amiga. Järgmisel nädalal on Chicago [Windows 95 väljatöötluse koondnimetus] valmis. Aga tema esimene versioon jookseb ainult uuel Microsofti COOL MULTIMEDIAÔ multimeedia tööjaamal, mis on muide esimene Microsoft'i läbimurre arvutite raudvara tootmises.
Ilmuvad uued multimeediaprogrammid, nagu Scala for WindowsÔ, Defender of the Crown for WindowsÔ, Shadow of the Beast for WindowsÔ, ja Hired Guns Windows WorkgroupÔ editionÔ ...4
Tekivad uued USENET uudisgrupid:
comp.sys.microsoft.cool.multimedia.advocacy ja alt.microsoft.cool.die.die.die.
Kahe aasta jooksul vaheldub pidevalt ostjate nimekiri, enamik lihtsalt väsib ja valib mingi muu rahapaigutuse vahendi, ühel visamal pakkujal Commodore UK-l kaob ära finantstugi ja lõpuks jäävad võistlema ainult ESCOM ja Dell.
Hoolimata arengu peatumisest ja tehnoloogia vananemisest jätkub Amiga kasutamine. Koos Amiga'ga sündis ka Amiga Public Domain (PD) arhiiv. Esialgu olid kasutusel Fred Fishi flopid (FF), mida ilmus üle 1000 ja mida levitati BBS-ide kaudu. Interneti levikuga kujunes välja Aminet - üleilmne vabakasutuslik PD arhiiv, guruks Urban Müller. Veel 1999. aastal, üle 6 aasta pärast Commodore International'i kadumist, laekub Aminet'ti keskmiselt üle kümne .lha arhiivi päevas, mis on varustatud kirjeldusfailiga, sorteeritakse automaatselt ja on koheselt ka ülemaailmselt kättesaadavad.
1995. aasta aprillis ostis Amiga Saksa kaubanduskontsern ESCOM, moodustades uue firma nimega Amiga International. Kuid pikka pidu ei olnud nüüdki, sest ESCOM-i viis hauda ebaedu PC turul. Kuid Amiga Inc püsis elus ja 3-4 aastat tagasi väljatöötatud mudelid läksid endiselt müügiks. Hakati jagama litsentse ja ilmus ka peaaegu kasutuskõlblik Amiga emulaator (ikka veel probleemiks hääl ja pilt).
1998. aastal ilmuvad kuulujutud uuest arhitektuurist - protsessorita arvutist. Väljatöötlus on lõpufaasis, jõudlus tohutu. Selline arvuti olnuks kasutaja tõeline unistus, kiirel mälul rida suure arvutusvõimsusega spetsialiseeritud elemente, suhtluseks välisilmaga 2 FireWire porti, arvuti laiendatav PCI standardis, protsessori funktsioone täitmas suhteliselt vabalt kujundatav programne kiht. Töökiiruselt olnuks uus masin Inteli emulatsioonis võrreldav 300 MHz Pentium II-ga. Kagu-Aasia majanduskriis tõmbab aga sellelegi projektile vee peale.
Seejärel ostis Amiga Gateway2000 (edaspidi G2K) PC-sid tootev firma. Lood on endiselt segased, Amiga Inc elab, toodab ja müüb, lubab Amiga'sid kloonida (Draco, Siamese) ja peab läbirääkimisi mitmete tarkvara tootvate firmadega. Samal ajal vormistatakse mitmeid virtuaalse protsessori patente. 1999. a suvel alustab G2K äkki kampaaniat uus Amiga jõuluks tulekul, protsessoriks Transmeta ja operatsioonisüsteem Linux'i tuumal.
Transmeta on hetkel üks arvutimaailma paremini varjatud saladusi,mille taga seisab endine Bill Gatesi kompanjon Paul Allen, kes erinevalt Gates'ist on otsustanud oma raha investeerida uude tehnoloogiasse. Tema poolt asutatud kompanii Transmeta on Silicon Valleys üks paremini kaitstud objekte. Uudishimulikud ajakirjanikud saavad mittemidagiütleva ülevaate mikroelektroonika arendamisest ja seejärel saadetakse nad viisakalt ukse taha. Praktiliselt ei leki mingit informatsiooni selle kohta, missugused on seal arendatava mikroelektroonika parameetrid. On teada vaid juhtfiguure, mehi, kes kunagi konstrueerisid Sun'i SPARC protsessori, Linus Torvalds ja hulk teisi elektroonikagurusid. Transmeta veebilehel seisis pikka aega ainult üks rida ilma mingi taustata:
This web page is not here yet!
1999. a. suvel lisandus veel üks rida:
This web page is not here yet!
But it is Y2K Compliant!
Alles 1999. a. viimastel kuudel ilmus teade Crusoe esitlemisest 19. jaanuaril 2000.
1999. a. on olukord huvitav, Transmeta hilineb, Amiga MCC on välja kuulutatud, aga hilineb ka, lõpuks järgnevad kuulujutud, et teda ei tule üldse, G2K vallandab projektijuhid. 31. detsembril 1999 ostab tundmatu kompanii Amino ära Amiga tehnoloogia. G2K jätab endale vaid patendid (neid on 47). Esialgu on teada vaid see, et Amino koosneb suures osas G2K turunduse ja Amiga Inc inimestest, kes on ilmselt kusagilt finantseerimise leidnud. 8. jaanuaril teatab Amiga juhatus partnerlusest Tao Group'iga, mis on spetsialiseerunud kodu- ja mobiilandmeside võrgu tarkvarale, ning on loonud 1994. a. paindliku paralleelprotsessorite operatsioonisüsteemi. Üks nende partneritest Amino Communications teatas 8. detsembril 1999. a uuest kompaktsest arvutikaardist, mille mõõtmed on 5x10 cm, mälu kuni 128 MB, operatsioonisüsteem Linux ja voolutarve 2W, mis on ideaalne süda sisseehitatavatele arvutitele (embedded computers) ja nn. set-top box'idele. Tao Group'i suurimad rahastajad on Motorola ja Sony. Tao Elate on üks väheseid põhimõtteliselt uusi lahendusi sisaldav ja pärast 1992. aastat loodud operatsioonisüsteeme. Tema eripäraks on mitmete detsentraliseeritud paralleelprotsessorite kasutamine, mis võimaldab moodustada paindlikke arhitektuure, kasutada ka näiteks tsentraalprotsessori asemel hulgaliselt PIM-mooduleid. (PIM - processor integrated memory) Selline lahendus võimaldab oluliselt tõsta jõudlust, sest tal puudub praegusaegse PC põhiline kitsaskoht - mälusiin, ja erinevad moodulid võivad korraga tegeleda erinevate protsessidega, kusjuures ühe protsessiga tegelevate moodulite arvu määrab protsessi olemus.
Niipalju siis võimaliku multimeediaarvuti sisemusest, nüüd vaadakem korraks ka välimust.
Motorola Streamaster Mustang, üks 1999 aastal esitletud set-top boxidest.
Set-top box on ilmselt iseseisva multimeediaarvuti tulevik. Neid esitleti hulgaliselt 1999. aasta arvutinäitustel. Nende olemus ja väljanägemine on sarnane artikli alul kirjeldatud CDTV-ga (väline erinevus on sama väike nagu 1992. ja 2000. a. VHS-videomagnetofonil), tema funktsioonideks on kogu tarviliku meediainfo (INTERNET, DVD, TV, kõikvõimalikud andmekandjad) kasutamine ja integreerimine. Loomulikult ei ole tulevase multimeediaarvuti eraldi vormistus kohustuslik, sest neid funktsioone võivad täita ka olmetehnikasse sisse ehitatud meediaarvutid.
Lähem tulevik näitab, mis saab edasi, kas kolmanda aastatuhande esimene tõeline multimeedia koduarvuti ikka tuleb või peab oma vanale jalgrattale (1980. a mudel mõne kaasaegsema laiendusega, AGP näiteks) veel võimsama mootori ostma?
1. Ehkki kõik arvutid, mida tekstis mainitakse on personaalsed (PC), tuleks edaspidi lugeda PC = IBM PC Compatible Personal Computer, PC = Personal Computer. SUN, SG Indy ja IBM Mainframe ei kuulu antud tekstis personaalarvutite nimistusse.
2. Multitaskinguga ja graafilisi operatsioonisüsteeme oli ka PC-le, kuid kuna nende eest oleks pidanud eraldi maksma, MS-DOS aga installeeriti vastavalt IBM ja Microsoft'i vahelisele onupojapoliitikale juba arvuti müügil, seetõttu nad erilist levikut ei leidnud.
3. StarDivision Gmbh on vana ja soliidne firma. 1980-ndate teisel poolel oli juba saadaval StarWriter - graafilises moodis töötav tekstiredaktor, mis oskas paigutada pilte, teha tabelit ja makrosid. Staroffice on multiplatvormne MS Office'i analoog, mis muutus vabavaraks, misjärel Sun ostis Stardivisioni ja jagab seda oma SUNSITE arhiivide kaudu.
4. Scala oli presentatsiooniprogramm, mida kasutati TV stuudiotes interaktiivsetes telemängudes, pildi- ja videolõikude miksimisel ja tiitreerimisel. Edasi loetletakse kuulsamaid Amiga omaaegseid mänge: Defender of the Crown - ilmus turule koos A500-ga ja on strateegiline rollimäng, mis sisaldas animeeritud lõike, turniire jpm. Mängul on ilus värviline pilt. 1988. oli see aasta mäng - esimene nii teostuselt kui ka kvaliteedilt multimeedia nõuetele vastav mäng. Shadow of the Beast paistis silma suurepärase graafilise teostusega. Sel oli ruumilist illusiooni tekitav liikumine kaheksal erineval sügavustasandil ja hea muusikaline taust. Hired Guns oli mäng, kus said esmakordselt kahe omavahel kokkuühendatud arvuti omanikud üksteist maha nottida.