"SEESAM, SEESAM, TEE LAHTI!"

Vanal ial allil ajal elasid kaks venda: üks oli peremees ja rikas - lüpsilehmigi olnud üheksa -, teine olnud vaene ja elanud rikka peremehe saanas. Supivalgustuse^l eest muretsejast olnud temal üksainus lehm.
Kord õhtasel ajal lähnud vaene vend teed mööda kõndima ja kuulnud enesele teed mööda suurt kära ja vankrimürinat vasta tulema. Tema süda lähnud seda kuuldes irmu täis, karanud üle kraavi ja roninud tii ligidal kasvava suure kase otsa. Vähe aega sääl oodates ilmunuvad senna juure tõldadega ja uhke obestega pal'lu saksu. Kase juures ütelnuvad: "Seesam, Seesam, tii lahti!"
Kohe karanud säält auk lahti, kost saksad sisse lähnuvad. Enne kuke laulu sõitnuvad jälle kõik säält ära.
Vaene vend tulnud siis kase otsast maha, lähnud senna kohta, kost saksad sisse lähnuvad ia ütelnud kah: "Seesam, Seesam, tii lahti!"
Kohe karanud uks lahti ja tema lähnud suurde koopasse, kos suured kuldrahaunnikud kui eenasaadud seisnuvad ja lavvad olnuvad alles täis kõiksugu söögiriismid, mis põrgusakste pitspallist üle jäänud. Nüüd kraaminud ta taskud raha täis; viimati võtnud kuvve sellast ja pannud nii pal'lu senna pääle, kui aga jõudnud kanda. Kodu tahtnud ka tiada saada, kui pal'lu on, ja saatnud naese mäält rikka venna kääst külimittu otsima.
See ütelnud oma naesele: "Imelik, senni ei olnud temal toobigagi mõõta, nüüd mõõdab juba külimituga; tii õige külimitu põhi alt rasvaga, eks me siis saa näha, mis ta sääl siis õige mõõdab."
Kuidas ööldud, nii ka tehtud.
Vaene vend mõõtis raha ära, aga ei tiadnud, et külimitu põhi rasvane; viib külimitu ära, aga rasvase külimitu-põhjaga ühes ka ühe kuldraha. Rikas vend leiab raha ja akkab kohe vaese vennale pääle ajama, et kost tema nii pal'lu raha saanud, et juba külimituga mõõta.
Vaene vend ei olnud kade, vaid juhatas venda kah raha saama. Rikas vend läks siis ka koopasse, aga kui tahtis oma rahasellatäiega väl'la minna, oli vennast õpetadud sõnad ära unustanud ja ei saanud enam ühegi nõuga väl'la.
Õhtu tulid põrgusaksad, võtsid rikka venna kui iire lõksust kinni ja lõikusid üksa tüka puru2.
Teine pääv tuli vaene vend, leidis, mis oli sündinud. Võttis venna ja pani kotti; kotiga viis ühe sepa juure, kes tükid kokku õmmel ja elu sisse ajas, ning rikas elas jällegi.
Vaene vend tappis pääle selle oma lehma ära ja naha viis linna. Linnas ostnud üks ärra naha ära ja annud nahatäie raha. Rikas vend tapnud oma lehmad selle pääle kõik ära, et kah pal'lu raha saada, aga ei ole kiigigi neid tahtnud osta.
Nii jäänud ta siis aegamööda vaesest ja vaesest saanud koguni jõukas inimene. Kui ta ei ole ära surnud, siis ta elab veel praegustki oma jõukat elu edasi.